moodustavad suured mitmeti lõhenenud ja keerdunud lehed Vars on Eesti sõnajalgadel risoomina (maa-aluse varrena) maa sees. Eosed valmivad lehtede alumistel külgedel eoslates Liigiline mitmekesisus suur SÕNAJALAD Maarjasõnajalg Laanesõnajalg Kivisöeajastu U. 300 mln aastat tagasi oli kliima niiske ja soe ning maad katsid suured osja-, kolla- ja sõnajalametsad Karboniajastu mets Kliima jahenedes enamik suuri taimi hukkus Sellest hukkunud massist moodustus pealmiste kihtide raskuse ja maa sisesoojuse tõttu ajapikku kivisüsi. Veel praegugi on kivisöelademes leida kivistisi Kivisöeajastu Sõnajalgtaimede tähtsus Kivisüsion üks maailma levinumaid kütteaineid Kivisöest tehakse bensiini, ravimeid ja lõhnaaineid Osa rahvaid söövad mõningaid sõnajalgu Toataimed
(Mullateadus 2012) Leostunud gleimuld (Go) ja leetjas gleimuld (GI) – Alaliselt liigniisked mullad, mille peamiseks horisondiks on toorhuumuslik horisont (AT -, metsas OT- või õhuke, alla 10 cm tüsedune T – horisont) (Mullateadus 2012). Leostunud ja leetjad gleimullad on moodustunud karbonaatsetel lähtekivimitel, kusjuures keemine esineb kas Bw- või Bt – horisondis või lähtekivimis vahemikus 30-70 cm. Leostunud gleimulla kasvukohatüüp sõnajala, angervaksa, osja; leetjal gleimullal osja, tarna ja sõnajala kasvukohatüüp (Muldade väliuurimine 2013). Leostunud gleimuldades on orgaanilise aine lagunemine ja humifitseerumine intensiivsem ning orgaaniline aine ladestub mulda hästi lagunenud kujul (Mullateadus 2012). Leetjates gleimuldades, mis on mõõdukalt happelised, on bioloogiline aktiivsus väiksem. Looduslikud leostunud ja leetjad gleimullad on heaks reserviks haritava maa laiendamisel (Mullateadus 2012)
Kevadel areneb eospäid kandev pruuniks kuni 25 cm kõrgune oksteta võsu, mis pärast eoste valmimist muutub võsu roheliseks ja kasvatab oksad külge. Aasosi Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Konnaosi Konnaosi on Eesti sama tavaline kui põldosi. Kuid konnaosi kasvab vaid täiesti märgades kohtades. Tema alumine osa on alati veega kaetud. Kuna osja lehed on otsustanud, et päikesekiiri võib püüda ka varre ja okste abil, siis on tema jaoks lehtede tähtsus kadunud. Konnaosi Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Raudosi Raudosi paljuneb vegetatiivselt risoomi abil. Eoste levimist soodustavad nende kaks pikka jätket. Need tõmbuvad niiske ilmaga kokku, kuivaga aga rulluvad lahti ning aitavad eostel tuule abil levida.
sobivaim soomuld, mille lagunemisaste on üle 35%, tuhasus üle 10%, lämmastikusisaldus üle3%, kaltsiumisisaldus üle 1,5% ja pH üle 4,5. metsa kasvatamiseks on kohased nii madal- kui siirdesoomuld pärast nende kuivendamist. Mineraalmullad. Metsapparandusobjektideks ei ole mitte ainult sood, vaid ka soostunud alaliselt või ajutiselt üleujutatud maad turbakihi tüsedusega alla 0.3 m ja puistute boniteediga III-Va. Sellised kuivendamist vajavad puistud kasvavad sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüpides. Kuid metsa uuenemist ja kasvu ei takista mitte ainult liigniiskus. Esineb rida kasvukohatüüpe, kus metsastamist raskendab niiskuse vähesus. Siia kuuluvad looalad(leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo) ja nõmmealad(sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp). Reastades Eesti metsakasvukohatüübid ühelt poolt mullas toitesoolade sisalduse järgi ja teiselt poolt põhjavee sügavuse ning mulla niiskusesisalduse järgi ja kolmandaks silmas pidades
Miller-Urey katse- viisid läbi katse, mis pidi jäljendama tingimusi varasel Maal. Eesmärgiks oli saada anorgaanilistest orgaanilised ühendid. Saadi 4 erinevat aminohapet. Arhed- ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja Neil on teistest bakteritest erinev rakumembraan ja –kest. Kambriumi ajastul-välise skeletiga loomad (limused), keelikloomad(nendest arenesid selgrooksed), lülijalgsed trilobiidid, käsnad, meduusid, merevetikad Kivisöe- kolla-, osja- ja sõnajalametsad, roomajad, kõhrkalad Taimede areng: Agueoonis hulkraksete taimede arenemine/ Vanaaegkonnal taimed maismaale mulla teke, paljasseemnetaimede areng, Ordoviitsiumis maismaal samblad/Keskaegkond õistaimede areng ja paljasseemnetaimede väljasuremine Mis võimaldas areneda dinosaurustel?- .......... Loodusliku valiku tüübid: stabiliseeriv- soosib keskmiste tunnustega isendeid/ suunav- soosib
kuivendamist ja kaetus rohukamaraga tagab iga-aastase küllaldase rikastumise orgaanilise ainega ning huumuskatte struktuurse paranemise. [2] [3] Põllumassiivi metsastamine Valdav osa põllumaast koosneb gleistunud leetjast mullast ja gleistumistunnustega näivleetunud mullast. Lisaks mõned hektarid gleistunud näivleetunud mulda, leostunud- ja leetjat gleimulda. Juhul kui tegu oleks metsaga, siis neil muldadel esineksid järgmised metsakasvukohatüübid: naadi, jänesekapsa-mustika, osja, tarna, angervaksa ja sõnajala. Gleistunud leetjatel muldadel kasvavad metsad kuuluvad naadi kasvukohatüüpi. Tegemist oleks kõrge tootlikkusega salu- ja laanemetsadega. Puistutest domineeriksid kuusikud ja männikud, niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse-lehtpuu segametsad. Hõredas alusmetsas kasvab sagedamini pihlakas, kuslapuu, paakspuu, vaarikas jt. [2] Jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi metsaks oleks palumets. Sammalkate oleks tihe ja
peaks tundma. Mesilastele on vajalik meetaimede mitmekesisus. 3. Kasvukoha järgi: a): põllukultuurid; b) aiakultuurid; c) niidu-, soo- ja karjamaataimed; d) umbrohud; e) metsataimed; f) haljasalade ja parkide taimed. Eestis tagavad looduslikud korjemaad 80% korjest, millest omakorda 50% pärineb metsast. Siit järeldub rändmesinduse korraldamise vajadus metsade läheduses. Varakevadise korje annavad aprillis-mais pajud, mis kasvavad loo-, osja- ja madalsoometsades. Suvise meekorje annavad sinika- ja jänesekapsa-, pohla- ja mustikametsad, kus taimed õitsevad juunis-juulis. Juulis tagavad hea korje pajulille ning ahtalehise põdrakanepi õitsemine raiesmikel ja metsa ääres, augustis aga kanarbik metsas. Meetoodang võib kanarbikumetsas olla 4044 kg/ha, rabametsas ja siirdesoos 30 36 kg/ha, pohlametsas kuni 24 kg/ha, mustikametsas 1518 kg/ha. Metsades on korjet peamiselt juunis-juulis, juulis tuleks kolida raiesmikele, kus
Koreserikkal mullal tuleks vältida sügavat harimist ning tagama pidev varustatus orgaanilise ainega. Go mulda tuleb vajadusel kuivendada ning lubjata. Põllumassiivi metsastamine Gleistunud leostunud mullal (Kog) metsakasvukohatüübiks on naadi, kus võiks kasvada kased ning kuused. Sobib segametsa kasvatamiseks. Gleistunud leetjas muld (KI(g)) metsakasvukohatüübiks on sinilille mis sobib hästi kuusikuks, männikuks või kaasikuks. Leostunud gleimulla (Go) metsakasvukohatüübiks on osja, sõnajala või angervaksa. Nendel kasvukohatüübid sobiks hästi kas kaasikuks, sanglepikuks, männikuks (kuivendatud kohtades ka kuusikuks). 5 Enamlevinud mulla osatähtsus Joonis 1. Mullakaardi väljavõte mullamassiivi nr 64748329499 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti põhikaardil on märgitud punase ristiga.
Neid on soo-osjal 6 kuni 10. Need lehejäänused on eriti hea määramistunnus veel seetõttu, et neil on lai valge kilejas ääris. See servake on laiem kui ühelgi teisel meie osjal. Viimane on hea tunnus põldosjast eristamiseks, kes muidu on soo-osjaga väga sarnane, sest mõlemal on varred vaid veidi karedad ja oksad varre tipu poole suunatud. Siiski on veel mõned erinevused. Soo-osjal ei ole kunagi sellist pikka oksteta varretippu nagu põldosjal. Kevadel on hea soo-osja teistest eristada selle järgi, et tema eospäid kandvad ja mittekandvad võrsed on täpselt ühesugused. Sel ajal võib ta segi minna vaid konna-osjaga, kuid temal oli ju palju rohkem hambaid. Nii et nüüd peaks igaüks meie mürgiseima osjaliigi ära tundma. Aasosi (Equisetum pratense) heinamaa kuusk, kaseosi, nurmekuusk
viljakaimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ning Võrumaal. Männi levinuimad rahvapärased nimetused on: pedajas, pedakas, pettäi ja pedak Mänd on suuteline kasvama väga erinevates tingimustes. Kõige rohkem on meil pohla- (24%), mustika- (19%) ja kanarbikumännikuid (13%). Väga kuivi liivamaid katvad samblikumännikud moodustavad umbes 4% männikute kogupindalast. Ligikaudu sama palju on jänesekapsamännikuid ja pisut vähem (3%) loomännikuid. Soostunud maadel (sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüp) kasvab umbes 15% ning soodes (siirdesoo, raba, kõdusoo) pisut alla 20% männikutest. Paljunemine Mänd on tuultolmleja. Tema seemned on munajad, värvuselt hallid või pruunid. Seemned on varustatud lendtiivaga. Nad levivad tuule abil Mänd tolmleb kevad suvel. Seemnealgmed, aga viljastuvad järgmisel aastal. Puu emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Valminu emaskäbide pikkuseks on 3..7cm. Isaskäbid on, aga pikkuselt 0.5..0
Jäätumine- Kui merevesi jahtub jäätumistemperatuurini, mis Läänemeres on vahemikus -1°C ...-0.1°C, siis toimub jäätumine ja algab jäätalv. Läänemere jää esineb kinnis- ja triivjääna. Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. 5) Jänesekapsa ja sinilille kkt- Laanemets Mustika kkt- Palumets Naadi ja sõnajala kkt- Salumets Osja, tarna, angervaksa kkt- Soovikumets Variant B 1) Rannakoosluste tunnused - soolase vee mõju - vähearenenud muldkate - mereheide - avatud maastik - toimivad rannaprotsessid, jää mõju. - taimestumine vähene - halofiilid nitrofiilid 2) Antropogeense tekkega inimtekkelised kooslused - Tänapäeval on enamus eluskooslusi mõjutatud inimtegevusest. Euroopas on peaaegu kõik metsad kasvanud kunagistele raiesmikele, lõunapoolsed rohtlad on olnud sageli ülekarjatatud, põhjapoolsed
10%, lämmastikusisaldus üle3%, kaltsiumisisaldus üle 1,5% ja pH üle 4,5. metsa kasvatamiseks on kohased nii madal- kui siirdesoomuld pärast nende kuivendamist. Mineraalmullad. Metsapparandusobjektideks ei ole mitte ainult sood, vaid ka soostunud alaliselt või ajutiselt üleujutatud maad turbakihi tüsedusega alla 0.3 m ja puistute boniteediga III-Va. Sellised kuivendamist vajavad puistud kasvavad sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüpides. Kuid metsa uuenemist ja kasvu ei takista mitte ainult liigniiskus. Esineb rida kasvukohatüüpe, kus metsastamist raskendab niiskuse vähesus. Siia kuuluvad looalad(leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo) ja nõmmealad(sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp). VÄETAMIST vajaksid kõik toitesoolade poolest vaesed ja keskmiselt viletsad mullad (sambliku, kanarbiku, pohla, mustika, sinika, karusambla; samuti kuivendatud madalsoo, siirdesoo, raba, s
Kõdunenud taimejäänustest moodustub turvas. (rabad) Rabad- suured puhta vee reservuaadid. Turavs on hea kütteaine, koduloomadele lauta allapanekuks, taimedele kasvuvubstraadiks. Sõnajalgtaimed Soontaim- omab juhtkimpe vee ja toitainete trantspordiks. (paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed) Tunnused: *arenenud tugikude *juhtkimbud *kambiumi ja teiskasvu esinemiene Neil on sporofüüdina kolm võsutüüpi: kolla tüüp, osja tüüp ja sõnajala tüüp. (Need on ka ühtlasi 3 peamist sõnajala klassi) Kollad: *pisikesed, peenikesed lehed * eospead varre tipus, eoslad ka *vars *on kaitse all (ühest eosest uue kolla kasvamiseks kulub 10-neid aastaid) Kasutamine: dekoratiivsuse tõttu pärgade ja kimpude valmistamiseks. Osjad: *Eoslad on eospeades, varre tipus * Lülilised varred *Umbrohuks (põldosi) Sõnajalad: *ei õitse kunagi *varsi pole *juured *suured lehed, lehe alaküljel eoslad *eostega paljunemine
jalakas. I (Ia-II) bon. Alusmets hõre kuid liigirikas - toomingas, kuslapuu, mage sõstar. Alustaimestikus domineerivad sõnajalad (naiste,- ohtene.- maarja.- ja laanesõnajalg). Mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi kasvukohale iseloomulikud taimed. Esineb väikeste aladena - 1% metsadest. 9.6 Soovikumetsad Ajutiselt liigniisketel muldadel - gleimullad või gleistunud mullad. Esinevad kaasikud, sanglepikud, segapuistud. Bon. enamasti IV-V. Osja, tarna, angervaksa kasvukohatüübid. Osja (os) kasvukohatüüp levivad tasastel madalatel aladel. Mulla lähtekivimiks on raske lõimisega setted või liivsavi moreen. Põhjavesi ulatub aeg-ajalt maapinnale. Vähese kallaku, raske lõimise ja künkliku moreeni tõttu on vee liikumine aeglane. Esinevad mitmesugused soostunud mullad. Enamasti kasvavad segapuistud. Enamuspuuliigiks kask, haab, saar, sanglepp. Kased sageli kõveratüvelised, paremini kasvab mänd
miljoni, milleks kulub umbes 15 tonni kulda. Kulda on merevees, kulda toodavad bakterid Kullasisaldust on elusorganismides ja kulla bioloogilist osa on veel vähe uuritud. Suhteliselt kullarikkad on maisiseemned, -lehed ja -tõlvikud. Kulda on avastatud ungari viinamarjades ja prantsuse veinides. Kulda sisaldab ka muld. Mõnes huumusrikkas mullas on kulda kuni 0,5g/t. Üsna suur on kullasisaldus kullamaardla piirkonnas kasvavates taimedes. Näiteks lõikheina, osja, kuuse ja teraviljakultuuride tuha kullasisaldus on kuni 600g/t. Väga tühises koguses leidub kulda igal pool. Seda on avastatud nii Päikese spektris kui ka Maale langenud meteoriitides. Õige vähe on kulda õhus, rohkem Itaalias, kus Sitsiilias asuv Etna tulemägi paiskab iga päev iga päev koos vulkaanigaasidega atmosfääri 2,4 g kulda ja 9 g hõbedat. Kõige kullarikkam on surnumeri; seal on kulda üle 50 mg/t. On välja arvutatud,
Sõnajalgtaimed on osjad, kollad ja sõnajalad. Neid rühmi eristab ehituse, paljunemise ja muu eluviisi omapära. Osjad Osjadel(perekond Equisetum) on tavaliselt õõnsad varred, sõlmed ja sõlmevahed ning männastena* asetsevad oksad. Osjade taandarenenud lehti asendavad fotosünteesivad varred. Mõnedele osjaliikidele (põldosi) on iseloomulik kevad- ja suvivõsu olemasolu. Kevadvõsu on klorofüllita ning kannab eospäid, suvivõsu aga roheline, fotosünteesivõimeline ja steriilne. Osja võsul, okste kinnitumiskohal on taandarenenud lehed märgata "hammastena", nende hulk on oluline liikide määramistunnus. Eestis kasvavast 9 osjaliigist nimetagem aas-, põld-, konna-, soo- ja raudosja. Männasjas asetus - lehtede või okste paiknemisviis varrel, kus ühel tasapinnal (ühte kohta kinnitub) paikneb rohkem kui kaks taimeorganit (lehte või oksa). Kollad (perekond Lycopodium) on väga aeglase arenguga. Seetõttu on ka kõik Eestis kasvavad kollaliigid (karu-, katte-,
Siinkohal on tegemist aga inimese sekkumisega morfoloogilistesse muutustesse ja seetõttu on see bioloogilisest liigikontseptsioonist välja arvatud. Horisontaalne geeniülekanne teeb liigi defineerimise veelgi keerukamaks. Liikide arv 2010. aasta andmetest lähtuvalt: Kirjeldatud eukarüootide liikide arv 1,7 miljonit, sealhulgas: · 3067 pruunvetikat, · 321 212 taime, sealhulgas: · 10 134 puna- ja rohevetikat, · 16 236 sammalt, · 12 000 sõnajalgtaime ja osja, · 1021 paljasseemnetaime, · 281 821 katteseemnetaime; · 31 496 seent; · 17 000 samblikku; · 1 367 555 looma, sealhulgas: · 1 305 250 selgrootut, millest: · 2 175 koralli, · 85 000 limust, · 102 248 ämblikulaadset, · 47 000 vähilist, · 1 000 000 putukat, · 68 827 muud selgrootut; · 62 305 selgroogset, millest: · 31 300 kala, · 6433 kahepaikset, · 9084 roomajat, · 9998 lindu, · 5490 imetajat.
laikude rohkes esinemises. Tekkinud karbonaatsel lähtekivimi. Keemine tavaliselt 30..60 cm sügavusel. Looduslikud leostunud gleimullad on heaks reserviks harivata maa laiendamisel. Keskmise lõimisega mullad sobivad hästi peamiste põllukultuuride kasvatamisks. Kergema lõimisega mullad sobivad kõige paremini põldheinte kasvatamiseks, vähem aga kartulile, kaerale, rukkile ja odrale ning üldse mitte nisule. Leostunud gleimulla metsakasvukohatüübid on sõnajala, angervaksa ja osja. Looduslik rohumaatüüp on allikaline soostunud rohumaa. lla profiil Hinnang kasutussobivusele 8 Antud põllumassiiv sobib üldjuhul kõige paremini heinamaaks või mingil määral ka põllumaaks kuna valdavalt on sel alal niiskemad mullad, mis on heaks omaduseks rohttaimede kasvu puhul. Vähem sobib antud maa puittaimede kasvuks niiskuse tõttu.
pinnalähedane, leostunud gleimullad, küllastunud gleimullad, turvastunud mullad. Puistutest sagedasemad kaasikud, sanglepikud. Alusmets hõre kuid liigirikas: toomingas, kuslapuu, vaarikas. Alustaimestikus sõnajalad. Rohttaimestikus angervaks, kõrvenõges jne. Esineb väikeste aladena. 1.6 Soovikumetsad ajutiselt liigniisketel muldadel, gleimullad või gleistunud mullad. Kaasikud, sanglepikud, segapuistud. Osja kasvukohatüüp tasastel madalatel aladel, künklik mikroreljeef. Põhjavesi ulatub aegajalt maapinnale. Soostunud ja küllastunud mullad, leostunud gleimullad, leetjad gleimullad. Enamasti segapuistud: kask, mänd, kuusk; puistud hõredad, madala tootlikkusega, tormiheidet esineb sageli. Alusmets liigirikas, kuid hõre: pihlakas, paakspuu, mage sõstar, kadakas. Alustaimestik mosaiikselt, kõrgematel osadel: mustikas pohl; lohkudes: võsaülane, naat, angervaks
mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid. Sõnajala kasvukohatüüp - salumetsade madalamatel reljeefi osadel, peamiselt orgudes. Põhjavesi pinnalähedane, liikuv ja toitaineterikas, võib esineda üleujutusi. Iseloomulikud on leostunud gleimullad, küllastunud gleimullad ja turvastunud mullad. Puistutest on sagedasemad kaasikud ja sanglepikud. Alusmets hõre kuid liigirikas. Alustaimestikus domineerivad sõnajalad. 1.1.6. Soovikumetsad Osja kasvukohatüüp –tasastel madalatel aladel, mikroreljeef tugevasti künklik. Esinevad mitmesugused soostunud ja küllastunud mullad. Enamasti kasvavad segapuistud. Enamuspuuliikideks on kask, mänd või kuusk. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre. Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadelhappelise metsakõdu taimed. Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed.
Leetjas muld ja gleistunud leetjas muld neil muldadel kasvavad metsad kuuluvad sinilille, sinilille-jänesekapsa või naadi kasvukohatüüpi. Tegemist on kõrge tootlikkusega salu- ja laanemetsadega, niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse-lehtpuu segametsad. Hõredamas alusmetsas kasvab sagedamini pihlakas, kuslapuu, paakspuu, vaarikas jt. [2] Leostund gleimuld metsastumise korral moodustuvad leostunud gleimuldadele sõnajala, angervaksa või osja kasvukohatüübi lehtpuu- või leht- ja okaspuu segapuistuga sooviku- ja salumetsad. Alusmets on liigirikas ja keskmiselt tihe (toomingas, mage sõstar, vaarikas jt). [2] Leostunud muld leostunud muldade metsad kuuluvad valdavalt sinilille kasvukohatüüpi- tegemist on kõrge tootlikkusega salu- ja sürjametsadega. Puistudest domineerivad kuusikud, vähem on männikuid ja kaasikuid. Alusmets on hõre või keskmiselt tihe ning sagedasemad
Loometsade tüübirühm: a) leesikaloo t; b) kastikuloo t Palumetsade tüübirühm: pohla tüüp Laanemetsade tüübirühm: a) jänesekapsa tüüp; b) mustika t Salumetsade tüübirühm: a) sinilille t; b) naadi t; c) sõnajala t (kõige viljakamad mullad) Rabastuvate metsade tüübirühm: a) sinika t; b) karusambla t (soostumine toitainetevaeses mullas) Rabametsade tüübirühm: raba t Soovikumetsade tüübirühm: a) angervaksa t; b) osja-tarna t (liigniiske, porine, keskmiselt viljakas) Rohusoometsade tüübirühm: a) siirdesoo t; b) madalsoo t (ainult rohttaimed kasvavad) Lodumetsade tüübirühm: lodu t (viljakad, liikuva põhjaveega, hapniku juurdepääs hea. Soostumist ei teki, liigniiske) Puuliigid kasvavd: Mänd Leesikaloo, kanarbiku, sambliku, sinika, karusambla, raba, osja, siirdesoo t Nõmmemännik, palumännik, rabastuv männik, loo männik
vaarikas, näsiniin. Alustaimestikus domineerivad sõnajalad (naiste,- ohtene.- maarja.- ja laanesõnajalg). Rohttaimedest angervaks, seaohakas, kõrvenõges, ojamõõl, püsikseljarohi jne. Mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi kasvukohatüübile iseloomulikud taimed. Esineb väikeste aladena - 1% metsadest. 1.6 Soovikumetsad Ajutiselt liigniisketel muldadel - gleimullad või gleistunud mullad. Esinevad kaasikud, sanglepikud, segapuistud. Bon. enamasti IV-V. Osja, tarna, angervaksa kasvukohatüübid. Osja (os) kasvukohatüüp – levivad tasastel madalatel aladel, mikroreljeef tugevasti künklik. Mulla lähtekivimiks on raske lõimisega setted või liivsavi moreen. Põhjavesi ulatub aeg-ajalt maapinnale. Vähese kallaku, raske lõimise ja künkliku moreeni tõttu on vee liikumine aeglane ja aeratsioonitingimused mullas taimejuurtele ebasoodsad. Esinevad mitmesugused soostunud ja küllastunud
15% leede turvastunud mulda (Eesti Maa-amet 2011). Neljas kaeve Joonis 4. Neljanda kaeve asukoht (asukoht ristiga). Neljanda kaeve tegime Tartu maakonnas, Tähtvere vallas, Tallin-Tartu maantee ääres. Külvikuks oli mets. Reljeef oli enam-vähem tasane. I puurindes oli mänd, II rindes oli kask. Rohurindes metsosi ja jänesekapsas. Leitud mullaprofiil oli AO-G. Määratud muld oli G(I) ehk küllastumata gleimuld. Kasvukohatüüp oli angervaksa-osja-tarna. Huumusprofiil märg metsamull. Maksustamishind: 1827 ja 3209 EEK vahepeal hektari kohta. Antud mullatüüp Maa-ameti mullakaardil on LkG(LG1), kus 85% on leetunud gleimulda ja 15% leede turvastunud mulda (Eesti Maa-amet 2011). Viies kaeve Joonis 5. Viienda kaeve asukoht (märgitud ristiga). Viies kaeve asusTartu maakonnas, Tähtvere vald, Tallinn-Tartu maantee umbes 8. Kilomeetril. Reljeef oli enam-vähem tasane. Kõlvik oli mets. I puurindes oli mänd, II rindes
Vegetatiivselt tekkinud puud on üldiselt lühiealisemad, kannatavad rohkem mitmesuguste mädanike poolt tekitavate seenhaiguste käest ja nende puit on madalama kvaliteediga. Üldiselt tuleks eelistada seemne tekkelisi puid, erandiks on sanglepp ja saar. Metsauuenemine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid Metsa uuendamisvõtete rakendamine on kohustuslik kõikides metsatüüpides, välja arvatud sinika, karusambla, siirdesoo, madalsoo, raba, lubikaloo, osja, tarna, sõnajala jne kasvukohe tüüpide puistute raiesmikel ja hukkunud metsaosades. Metsa uuendamise võtted on: maapinna ettevalmistamine puuseemete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks, puuseemnete külvamine, puude istutamine, metsakultuuri hooldamine, loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil. Metsa loetakse uuenenuks, kui alal kasvan metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus
S''' Sügav siirdesoomuld rb, mks R' Väga õhuke rabamuld rb R'' Õhuke rabamuld rb R''' Sügav rabamuld rb Metsakasvukohatüüpide lühendid: an angervaksa nd naadi jk jänesekapsa os osja jks jänesekapsa-kõdusoo ph pohla kl kastikuloo rb raba kn kanarbiku sl sinilille kr karusambla sm sambliku ld lodu sn sinika ll leesikaloo sj sõnajala lul lubikaloo ss siirdesoo mds madalsoo tr tarna
2 kasvukohatüüpi: sambliku ja kanarbiku. 1.3. Palumetsad – nimi pohlast (palukas), muld liivane ning kuiv kuni ajutiselt liigniiske. 2 kasvukohatüüpi: pohla ja mustika. 1.4. Laanemets – muld viljakas, domineerib kuusk. 2 kasvukohatüüpi: jäneskapsa, sinilille. 1.5. Salumets – kõige viljakamatel muldadel, lehtpuude enamus. 2 kasvukohatüüpi: naadi ja sõnajala. 1.6. Soovikumets – perioodiliselt liigniisketel turvastunud huumushorisondiga muldadel. 3 kasvukohatüüpi: osja, tarna ja angervaksa. 1.7. Rabastuv mets – happelisel liigniiskel mullal, rohkesti esineb turba- ja karusammalt. Dom. mänd. 2 kasvukohatüüpi: sinika ja karusambla. 2. Soometsad – 25-30 cm turbalasundiga metsamaad. Jaguneb omakorda 3 tüübirühmaks: 2.1. Rohusoomets – turbalasund koosneb peamiselt rohttaimede ja puujäänustest. Puurindes: sookask ja sanglepp. 2 kasvukohatüüpi: lodu ja madalsoo. 2.2. Samblasoomets – isel
Järelikult on tegemist rohusooga. Alustaimestikus esineb ohtralt angervaksa kasvukohaüübile iseloomulikke taimi nagu ojamõõl ja angervaks. Ohtralt esineb ka sinihelmikas, jäneskastik ja luht-kastevars. Laiguti esinevad metsmaasikas ja külmamailane, mis on sinilille kasvukohatüübile omased ning ümarlehine uibuleht, mis on mustika ja jänesekapsa kõdusoole omane taim. Laiguti esineb ka soomadar, mis on madalsoo ja lodu tüübi taim ning soo-osi, mis on angervaksa, osja ja lodu kasvukohatüübi taim. Taimestiku põhjal pole võimalik anda hinnangut kasvukohatüübi kohta. Kuna tegemist on soomullaga (turbakiht üle 30 cm), saab välistada arumetsa kasvukohatüübid. Proovialal puudub täielikult puhmarinne, see võimaldab välistada samblasoo kasvukohatüübid. Ala ei ole üleujutatav, ei esine mättaid ega sügavamaid lohke, kus vesi pikemat aega püsiks. Septembri alguses tehtud kaeve sai 125 cm sügav, kahe
Gleimuldade omadused rukis, kartul Niitmise ja karjatamise mõjul Gk, G0, G(0), GI soostunud rohumaad G0, G(0), GI fütopr. 11 3 Mg ha-1 a-1; kuivendamisel 5055 hp.: enamik põllukultuure, Lubikaloo leht- ja okaspuu segametsad IVVa, alusmets liigirikas kergematel lõimistel põldheinad Sügavamatel Gk sõnajala (III), angervaksa (IIIII) või osja (IVV) kkt. leht- ja leht- LPG fütopr. 913 Mg ha-1 a-1; kuivendamisel 4348 hp.: põldhein, kaer okaspuu segapuistutega sooviku- ja salumetsad, alusmets liigirikas LkG fütopr. 811 Mg ha-1 a-1; ei sobi kultuuristamiseks (35 hp. perspektiiv), kui siis LPG ja LkG karusamblamännikud ja kuusikud (III IV), alusmets hõre või puudub, põldhein puhmarindes mustikas, pohl, sinikas LG fütopr
vajajad ja raha pakkujad omavahel kokku viia. Rahvusvahelistel finantsturud jagunevad :1)rahaturgudeks kaubeldakse kõikvõimalike eri riikide raha ehk valuutadega 2)väärtpaberiturgudeks.-kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega. Väärtpaberite turul kaubeldakse: 1)võlakirjadega-võlakirja abil laenab ettevõte raha ning kohustab selle teatud aja möödudes intressidega tagasi maksma. Seega annab võlakirja osja tegelikult ettevõttele laenu. 2)Aktsiate ostmisel omandatakse aga osa ettevõttest ja õiguskaasa rääkida ettevõtte tegevuse kujundamisel. Aktsia annab seega õiguse kuuluda ettevõtte omanikeringi.Rahvusvahelisel Valuutafondil ( IMF) eesmärk on soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskursside stabiilsust, et toetada stabiilset maailmamajanduskeskkonda. IMF teostab järelevalvet riikide
Samblavaip takistab vihma- ja lumesulamisvee kiiret äravoolu ja püsib seetõttu kaua niiskena. Tihe samblakiht on koduks paljudele väikestele putukatele ja ämblikele. Osaliselt kõdunenud turbasammaldest moodustub turvas, mida kasutatakse tööstuses ja põllumajanduses. [Sammaltaimed] 10 Sõnajalgtaimed Sõnajalgtaimedel on tõelised lehed, varred ja juured, paljudel esineb risoom. Sõnajalgtaimedel eristatakse kolme võsutüüpi: kolla-, osja- ja sõnajalatüüp. Koldadel on hulgaliselt pisikesi lehti, eoslad on koondunud varre tippudesse eospeadesse või asetsevad lehekaenaldes. Osjadel on lehed taandarenenud. Nende maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega. Eoslad on varretippudes eospeadena. Sõnajalgadel on sageli suured lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad eoskuhjades. Sõnajalgtaimed ei õitse kunagi ega moodusta seemneid, vaid paljunevad ja levivad eoste abil.
Sooküpressiliste hulka kuulub mammutipuu, mis on ilmselt maailma suurim elusorganism massilt ja ranniksekvoia, Jugapuulised. Eestis looduskaitse all, kuna on aeglase arenguga. Seemnerüü söödav, seeme ise ja puit mürgine. Araukaariad. Hinnatud puidu, vaigu ja seemnetelt. Lõunapoolkeral. Vastaklehiktaimed. Maailmas umbes 50 liiki. Kuulub kolm perekonda: Efedra (Stepi ja kõrbe taimed, lehed redutseerunud, käbid rühmadena väga väikesed, meenutavad õisi. Meenutavad välimuselt osja. Mürgised, mürki kasutatakse ravimina (efedriin)), Vastaklehik, Miraabilis (elu jooksul kaks lehte: esimene iduleht, järgmised kaks aluslehte, mis alt kasvavad ja ülalt mädanevad. Kahe esilehe vahele tuleb käbi. KATTESEEMNETAIMED 7/12/09 Enamus maailma liikidest 250-300 000 liiki. Õistaimedel erinevalt paljasseemnetaimedest on kaheliviljastamine: tuleb viljastada haploidne munarakk ja diploidne teistuum, mille tulemusena tekib triploidne rakk, millest areneb
Alusmets: hõre, kuid liigirikas- toomingas, kuslapuu, mage sõstar, vaarikas, näsiniin. Alustaimestik: domineerivad sõnajalad; rohttaimedest angervaks, seaohakas, kõrvenõges, ojamõõl jne; mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi kkt-le iseloomulikud taimed. Esineb väikeste aladena- 0,1% metsadest. 1.6 Soovikumetsad- ajutiselt liigniisketel muldadel- gleimullad või gleistunud mullad. Osja (os) kkt Levivad tasastel madalatel aladel, mikroreljeef tugevasti künklik; levinud Lääne-Eesti settemuldadel, 0,5% metsadest, metsakasvatuslikke omadusi saab parandada kuivendamisega. Muld- lähtekivimiks raske lõimisega setted või liivsavi moreen; põhjavesi ulatub aeg-ajalt pinnale; vähese kallaku, raske lõimise ja künkliku moreeni tõttu on vee liikumine aeglane ja aeratsioonitingimused mullas
Leostunud gleimullad G ja leetjad gleimullad GI Gleipruunmullad, glei muldadest parimad, omavad kõrget perspektiivset viljakust. Profiil vähem rähkne, G0-A0-BmG-CG, toorhuumuslikule horisondile järgneb saviakumulatiivne tugevasti gleistunud BmG horisont, kihisemine 30-60cm sügavusel. GI-AO- ELg-BfG-G Kihisemine võib ulatuda isegi ELg horisonti. MKT - angervaksa (kuusk, haab) II-III klass, osja (kask, kuusk, mänd jne.) sõltuvalt veereziimist III-V klass 2. Gleimullad G FAO - Eutryc, Dystrya Glysols 2,7% haritavast maast · profiil A0-G · need mullad on välja kujunenud lubjarikka põhjavee mõjutusel, soostumise ja küllastumise koosmõjul · jaotatakse pH järgi a) küllatunud pH >6,0 (lab 5,6) G(0) b) küllastamata pH <6,0 G(I) 1. Turvastunud gleimullad G1
Samblike süstemaatika*. Samblike kasutamine põllumajanduses*. Sammaltaimed olemus, arengutsükkel ja süstemaatika*. Sammaltaimede kasutamine põllumajanduses*. Turbasammal*. Sõnajalgtaimed nende olemus, arengutsükkel ja süstemaatika.- Olemus tüvendeostaimed, Arengutsükkel domineerib sporofüüt, gametofüüt esineb eellehe ehk protalliumina. Kuju erinev sibuljas või lehe taoline. Koosneb parenhüümkoest. Arengus kolm suunda kolla, osja ja sõnajala. Palju liike väljasurnud. Süstemaatika: · Ürgraikad Psilophytopsida: Rhynia · Raagraikad Psilotopsida: Psilotum, Tmesipteris · Pärisraikad Lycopodiales, Selaginellales, Isoetales · Kidad Equisetales · Keerdlehikud esi-, eba- ja päriskeerlehikud. Pärisraikad, kidad ja keerdlehikud. Kollad e pärisraikad ja sõnajalad e keerdlehikud. Ülevaade Eesti sõnajalgtaimedest*. Sõnajalgtaimed ilutaimedena*.
Haab 2,78 2,89 2,71 0,18 6 0,15 Karusambla Mänd 2,05 2,07 2,03 0,04 2 0 Kask 1,83 1,93 1,77 0,16 8 0 Kuusk 1,92 1,95 1,90 0,05 3 0,1 Sinika Mänd 1,29 1,28 1,29 -0,01 -1 0,15 Osja Kask 1,30 1.43 1,26 0,17 12 0,15 Kuusk 1,55 1,75 1,41 0,34 16 0,5 Mänd 1,40 1,59 1,34 0,25 19 0,2 Tarna Kask 1,20 1,20 1,20 0 0 0,15 Kuusk 1,52 1,31 1,55 -0,24 -18 0,6
Üle poole on kaasikuid ja 1/5 kuusikuid. Sobi ka nt tamme ja saare kasvatamiseks. Alusmets: sarapuu, sõstar, toomingas, vaarikas. Alustaimestik: domineerivad rohttaimed, kopsurohi, naat, ussilakk (eesti ida ja keskosa). 2) Sõnajala kv esineb peamiselt orgudes, põhjavesi on pinnalähedane, võib esined üleujutusi. Sagedamini esineb kaasikuid ja sanglepikuid. Alusmets: toomingas, kuslapuu, vaarikas, näsiniin. Alustaimestik: sõnajalad. Soovikumetsad 1) Osja kv levivad tasastel madalatel aladel, esinevad soostunud ja küllastunud mullad. Põhiliseteks puuliikideks on kask ja mänd või kuusk. Alusmets: pihlakas, mage sõstar, kadakas, pajud. Alustaimestik: kõrgematel osadel mustikas, pohl, laanelill. Lohkudes võsaülane, ussilakk, naat, sinilill, angervaks. 2) Tarna kv esineb madalatel tasandikel, põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale.
10. Millised samblad kasvavad salumetsades? 11. Kus on levinud salumetsad? 12. Millised on tähtsamad taimekooslused salumetsades? 6. SOOVIKUMETSADE TÜÜBIRÜHM Siia kuuluvad ajutiselt liigniisketel muldadel kasvavad rohttaimederikkad metsad, kus mulla ülemise horisondi moodustab vähem kui 30 cm tüsedune turvas. Valitsevad kaasikud, kuivendusest mõjutatud aladel ka okaspuud. Eesti metsadest moodustavad soovikumetsad 21%. Jaotatakse osja , tarna ja angervaksa kasvukohatüüpideks. Puistute boniteet angervaksametsades on II III, osja ja tarna metsades aga IV V. 6.1. OSJA KASVUKOHATÜÜP (Os) Osja kasvukohatüüpi on raske määrata ainult rohurindes kasvavate osjade järgi, sest tegelikult domineerivad siin laane-, salu- ja lodumetsade taimed. Reljeef: madalad, tasased või väikese languga alad. Mikroreljeef väga tugevasti mätlik.
Mujal olid jõulud juba rahulik aeg. Mängud, mis pahandust tekitasid Üleskirjutus, 1680. Nõiakohtu protokol (1990. a-teni oli esimene teadaolev regilaulu üleskirjutus) See üleskirjutus avastati 1930 aastatel. Nõelamäng Tegemist on lauluga, võetakse mingi voor, käed õlgadel. Vooru eesotsas on nõelaema lõpus on nõel. Siis tuleb keegi vooruväline, kes on ostja. Mäng on dialoog nõela ostja ja nõelaema vahel. Kui dialoog on läbi, hakatakse jooksma laulu saatel, kui osja saab nõela kätte, siis rollid vahetuvad. Dramaatilisele iseloomulik · Sündmuste etendamine tegevuse sõnalise ja/või muusikalise dialoogi abil. · Kindel tegevus ja tegelased · Kindel aeg ja ruum, kus ja millal mängu tegevus/ kus ja millal mängitakse. Mängud ja tantsud. Ei saa eristada mänge ja tantse. Paaristants tuleb alles hiljem ja see muudab mängu sisu. Mängude sseas on laulumängud eraldi iseseisev zanr. Nad sisaldavad laulu,
segapuistud kui kuusikud, laialehelised lehtpuuliigid, bon. Ia-I (harva II), peamiselt Eesti ida- ja keskosas, 8% metsadest. Sõnajala (sj) – salumetsade madalamatel reljeefi osadel, peamiselt orgudes, võib esineda üleujutusi, esinevad lehtpuu segapuistud – sanglepp, kask, haab, II rindes pärn, saar, jalakas. I (Ia-II) bon, esineb väikeste aladena – 1%. Soovikumetsad – ajutiselt liigniisketel muldadel. Osja (os) – esinevad mitmesugused soostunud mullad, bon. Noorematel puistutel III-IV, vanematel ja raskematel lõimistel kasvavates puistutes V- Va, enamasti kasvavad segapuistud, Lääne-Eesti settemuldadel, 2% metsadest. Tarna (tr) – iseloomulik kuni 30 cm toorhuumuse kiht, millele järgneb puhas liiv, põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale, domineerivad madalasooboniteedilised sookaasikud IV-Va
Üldiselt tuleks eelistada (näit. hooldusraiete tegemisel) seemnetekkelisi puid, eranditeks on sanglepp ja saar. Tavaliselt jäetakse looduslikule uuenemisele alad, kus tingimused antud kasvukohale sobivate puuliikide levikuks ja arenguks on soodsad. 2.3 Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Metsa uuendamisvõtete rakendamine on kohustuslik kõikides metsatüüpides, välja arvatud sinika, karusambla, siirdesoo, madalsoo, raba, lubikaloo, osja, tarna, sõnajala, angervaksa ja lodu kasvukohatüüpide puistute raiesmikel ja hukkunud metsaosades. Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid kaitse- ja tulundusmetsas vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. Metsa uuendamise võtted on: 1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja
puudumine. Levinud peamiselt Ida-, Kesk- ja Edela-Eestis. 1.5.2. sõnajala kkt.- madalamatel reljeefielementidel, võib kohati liigniiske olla. Puurindes kask, sanglepp, saar, kuusk, haab, toomingas, rohurindes vähe salutaimi. 1.6. Soovikumetsade tüübirühm- perioodiliselt liigniisked, toitvad veed suhteliselt karbonaatsed. Esineb turvastunud huumuse horisont. Leht- või segametsad. 1.6.1. osja kkt.- reljeef tasane, mikroreljeef sageli künklik. Mulla lähtekivimiks mitmesugused veekogude setted. Mullad rasked, veereziim kõikuv. Puurindes kask, kuusk, mänd, haab..., põhiliselt segametsad. Põõsarinne hõre, sageli liigirikas. Hästi välja kujunenud mosaiiksus (kõrgematel aladel, nt. küngastel, vähemnõudlikud liigid, mättavahedes laiema amplituudiga saluliigid). Samblarinne ebaühtlane
Ajutiselt liigniisketel muldadel - gleimullad või toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse gleistunud mullad. Esinevad kaasikud, metsad. 3 soomulla alltüüpi: sanglepikud, segapuistud. Bon. enamasti IV-V. Alutaimestikust domineerivad puhmad (sinikas ja 1) madalsoomuld (M) - põhjaveest või Osja, tarna, angervaksa kanarbik, samblarindes karusammal ja üleujutusveest toituvad, kaetud kas rohttaimede kasvukohatüübid. turbasammal. Ülekaalus III-V bon. männikud. või lodumetsadega, samblarindes lehtsamblad. Osja (os) kasvukohatüüp levivad tasastel Rabastuvates metsades esinevad sinika ja Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55%
areas are divided into a separate sedge meadowsweet subtype. Aga kui viimatimainitul (liivakiht)on tüsedus enam kui 30 sentimeetrit, võib sellel olla tugev mõju kasvutingimustele ja kuivendamise efektiivsus (tõhusus) on need alad on jaganud erinevateks tar na-angervaksa osatüübiks. The horsetail (Equisetum) site type is common mostly in the western regions of Estonia: on leached, saturated and podzolized gley and peaty soils with heavy texture. Osja kasvukohatüüp on enamasti tavaline Lääne-Eesti aladel: leostunud küllastunud ja leetjatel glei- ja turvastunud muldadel, mis on raske lõimisega. As a result of the unfavourable moisture and aeration conditions the productivity of the stands is low (quality classes IV...Va). Ebasoodsate niiskus- ja aeratsioonitingimuste tulemusena on puistute tootlikkus madal (boniteediklass IV...Va). Birch forests dominate (1/2 of the total area), the areas of pine (1/3) and spruce
võrreldes kahe võrra loometsatüüpe. Ära olid jäetud ka siirderabametsad, millised olid liidetus siirdesoo- ja rabametsadega. Tüübirühmadesse on lisatud sürjametsad (sarapuu- ja maasika-sinilille kasvukohatüüp). Nimetus on võetud kasutusele tänu V. Masingule, kes juhtis tähelepanu lubjarikastel rähksetel muldadel kasvavate metsade eripärale võrreldes salumetsadega. Katus - Tappo metsatüüpides on omaette tüübirühmana väljatoodud ka soovikumetsad (osja ja tarna kasvukohatüüp), millised kasvavad väheviljakatel luitelistel liivadel (tarna) või turvastunud kamar-gleimuldadel (osja). 1974. a. avaldati koguteoses "Eesti Metsad" E. Lõhmuse poolt väljatöötatud nn. ordineeritud metsakasvukohatüüpide süsteem, milline arvestab ökoloogilisi ja fütotsönoloogilisi erinevusi puistute vahel. Metsakasvukohatüüpide nimetused vastavad enam-vähem ka Karu - Muiste ja Katus - Tappo poolt antuile. Üsna kiirelt juurdus
1. Leostunud gleimullad G ja leetjad gleimullad GI Gleipruunmullad, glei muldadest parimad, omavad kõrget perspektiivset viljakust. Profiil vähem rähkne, G0-A0-BmG-CG, toorhuumuslikule horisondile järgneb saviakumulatiivne tugevasti gleistunud BmG horisont, kihisemine 30-60cm sügavusel. GI-AO-ELg-BfG-G Kihisemine võib ulatuda isegi ELg horisonti. MKT angervaksa (kuusk, haab) II-III klass, osja (kask, kuusk, mänd jne.) sõltuvalt veereziimist III-V klass 2. Gleimullad G FAO Eutryc, Dystrya Glysols 2,7% haritavast maast · profiil A0-G · need mullad on välja kujunenud lubjarikka põhjavee mõjutusel, soostumise ja küllastumise koosmõjul · jaotatakse pH järgi a) küllatunud pH >6,0 (lab 5,6) G(0) b) küllastamata pH <6,0 G(I) 1. Turvastunud gleimullad G1 · väljakujunenud kõigi eelnevate gleimuldade edasisel soostumisel
Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kuldking, maarjasõnajalg, metspipar, karulauk, palju linde, püsik-seljarohi, näsiniin, kopsurohi, salu-tähthein. Kõige viljakamad kkt naadi ja sõnajala. Soovikumets- Vahe- ja Kirde-Eestis madalamatel osadel. Üldised tingimused: niiskus, puud kehvad ja peened, mets kidur. Puu- ja põõsarinne: kidurad ja peened lehtpuud. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: tarnad, osjad, sõnajalad, käpalised, angervaks. Osja tarna andervaksa Lammi- ja lodumets: Soomaa, Alam-Pedja, Emajõgi, üleujutatud alad. Üldised tingimused: liigniiske ala, üleujutused, mättaline pind. Puu- ja põõsarinne: sanglepp, sookask, harvem kuusk. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kollane võhumõõk, valgeselg kirjurähn, laanesõnajalg. Samblasoomets – siirdesoo ja raba. Rohusoometsad- lodu -Viljakad, märjad, õhukesed madalsoo v lammi mds mullad. Sanglepik. Alusmets ja taimestik liigirikas. Tarnad, kastikud
(sinihallitusjuust) - allergiate põhjustaja ehitiste lagundaja - 31 SÕNAJALGTAIMED Sõnajalgtaimedel on tõelised lehed, varred ja juured, paljudel esineb risoom. Sõnajalgtaimedel eristatakse kolme võsutüüpi: kolla-, osja- ja sõnajalatüüp. Sõnajalad Osjad Kollad Taimeosad leht, risoom leht, vars, juur vars, juur, taandarenenud leht (maalune vars), juur Vars maapealne vars, harunev, suvivõsu, roomav, harunev vars, pikk puudub või on kevadvõsu. risoom fotosüntees
Sõnajalgtaimed jagunevad sõnajalgadeks, osjadeks ja kolladeks. Enamus sõnajalad kasvavad metsas. Sõnajalal on kahelisulgjad lehed, mis asetsevad korrapärase lehtrina. Samuti on lehed pikad ja suured. Sõnajala lühivars asub aga mullas risoomina, veel on tal ka juur. Sõnajalg on näiteks laanesõnajalg, kilpjalg, Maarjasõnajalg. Osjad on kuusesarnased taimed. Nende varred on lülilised ja õõnsate sõlmevahedega. Osja lehed on taandarenenud ning nad kasvavad ligi 20 cm kõrguseks. Paljunevad eostega, mis valmivad eospesades ja asuvad varre tipus. Osjad on näiteks konnaosi, põldosi, metsosi. Kollad on mitmeaastased igihaljad, pika roomava varrega, roheliste väikeste lehtedega metsataimed. Nende roomavad varred, mis kannavad lühemaid tõusvaid või püstiseid külgharusid, on maa peal. Kollal puudub risoom. Kollad kasvavad ja arenevad väga aeglaselt, see tõttu on nad ka looduskaitse all
26. Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon, tüübirühmad, nende paiknemine mullaniiskuse-viljakuse ordinatsiooniruumis; 1) Kanarbiku, sambliku nõmmemetsad (kuivad, toiteainevaesed männimetsad) 2) Leeskuloo, kastikuloo loometsad, kuusikud, männikud 3) Pohla, mustika palumetsad 4) Jänesekapsa laanemetsad (viljakad metsad) 5) Sinilill, naat, sõnajalg salumetsad, segametsad enamasti (kuuski enamasti kõige rohkem) 6) Angervaksa, osja-tarna, karusambla soovikumetsa (soised) 7) Lodu lodumets 8) Sinika rabastuv mets 9) Siirde ja madalsoo, saba soomets 10) (kuivendatud kõdusoomets) Mänd enamasti vaesemas või kuivemas metsas; parasniiskes ja viljakas mullas kuusk. Soisemad alad on lehtpuu enamusega; siirdesoo või raba mänd; madalsoo sookask; lodu sangelpp. 27. Koosluste primaarne ja sekundaarne suktsessioon, kliimaksi mõiste;
annaabi.ee 
