Läänemeri Loodusõpetus 6. klass Läänemere taimestik Astelpaju Sinerõigas Liiv-vareskaer Merikapsas Merihumur Merihein Läänemere vetikad Sinivetikate vöönd Rohevetikate vöönd Pruunvetikate sh põisadruvöönd Punavetikate vöönd Läänemere linnustik Kivirullija Punajalg-tilder Meriski Lauk Kühmnokk-luik Hahk Läänemere kalad Räim Kilu Tursk Lest Lõhe meriforell angerjas Läänemere imetajad viigerhüljes hallhüljes
Darja Predbannikova JVG 6a klass Randaster Kõik tunnevad hästi aedades kasvatatavaid kauneid astritaimi. Neid võib leida nii suurte nõeljate õitega kui ka väikeste jässkate õiekestega. Nagu korvõielistel ikka, räägitakse astrite õitele mõeldes nende korvõisikust. *Merihein *Põisadru on eestlastele ilmselt üheks enamtuntud vetikaliigiks. Tuntuse põhjuseks on tema iseloomulik välimus ja lihtne praktiline kasutamine. Põisadru kasutamine tuleb kõne alla siiski peamiselt ranniku piirkondades, sest ta on meretaim. *Merikapsas *Kunagi pole näinud sellist taime nagu merikapsas, otsustasin teile ka näidata.Ta näeb valja nagu tänapäevane kapsas! *NB! Tema lihakates lehtedes on peidus mitmeid kasulikke toitaineid ja vitamiine. Eriti tasuks aga esile tõsta merikapsa lehtede kõrget B1vitamiini taset. *Kaervetikas Karevetikate perekond on üks liigirohkemaid rohelist...
2. Kiud- lina, kõrvenõges, 3. Punumis- kõrvenõges, kaisel, hundinui, 4. Paberitoore (sh. pilliroog jt. kõrrelised, lõikheinalised)- suurtarnad, päiderood, 5. Värvi- verev vöödik 6. Kahjuritõrje Püreeter, soolikarohi, koirohi, kesalill, maarjahein ja lõhnhein, sookail (subrofka ehk piisoniviin) 7. Veel mitmesugust (sammal, raudosi, merihein, seebilill jt.) B. Toiduks 1. Inimtoiduks -kõige vanem köögivili Eestis on naeris. Kapsas on samuti väga vana aga peenemat sorti kraam. Kaalikas on naeri ja kapsa hübriid, mis on Eesti aladel suhteliselt uus (~1000-2000 a). Naeriga kõrvuti kasvas must rõigas, mis on redise eellane. Porgand ja peet oli eestlastele pigem vähe
eest. 7 Kasutatud kirjandus [1] Martin Ants-Johannes ,,Sipelgad aias, mesilas, põllul ja metsas:sipelgate tõrje mahemeetodid" http://www.mesindusprogramm.eu/sites/default/files/ants- johannes_martin_09.03.2011tartu_ams_sipelgad_mesilas_esitlus_pr-7-1.4-33.pdf (02.10.2011) [2]Eesti Entsüklopeedia, 8. kõide, Eestientsüklopeediakirjastus 1995 [3] Loomad Burnie David, DK 2001 [4] Merihein A. Sipelgad metsas, Valgus, Tallinn 1975 [5] http://zbi.ee/punane/liigid/selgrootud.html (03.10.2011) [6] V. Maavara ja A. Merihein ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse ministeeriumi väljaanne, Sipelgate kasutamine metsakaitses, Tallinn 1968 [7] Aare Juhan, Rännumehe aabits, http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1095584/R+aabits+eesti.pdf (08.01.2011) [8] http://lt.wikipedia.org/wiki/Skruzd%C4%97l%C4%97s [9] http://no.wikipedia.org/wiki/Maur [10] http://fi.wikipedia
· ,,Pikad sammud" · ,,Üle piiri" võltsmoraal (noor naine ootab last ning on vallasema) Teemad: · üliõpilaselu · armastus · feminism 1917 ,,Varjundid" haigusaastate meeleolu · teravnenud psühholoogiline vaatlus · impressionistlik meeleolude rõhutamine Traagiline armastuslugu sanatooriumis: nukker, lüüriline meeleolu. Sonja sureb teose lõpus meeleolude vahetus. 1917 ,,Kärbes" Vananev kirjanik Andres Merihein endasse tõmbunud, unistaja, eraklik ning vestleb kärbsega, kes ta veiniklaasi servale lendab. Neiu Västrik ehk Tiksi on Meriheina sugulase pruut. Üliõpilastel toimus Meriheina juures järjekordne pidu, kui keegi üliõpilastest rebis kärbsel jalad ära ja Merihein ajab õpilased minema ning talle hakkab ka Tiksi meeldima. Tiksi ning ta peigmees kolivad Meriheina juurest ära ning hiljem jätab Tiksi joodikust üliõpilase ja leiab oma tee. 1915 ,,Poiss ja liblikas" miniatuur
• Tavaline tammeokstel • Kuivanud tammeokstele ilmub õhuke koorik, mille ümbert koor rullub iseloomulikult eemale. Aktiivne ka talvel. • Nakatuvad tavaliselt tamme alumised oksad ja põhjustab neis valgemädanikku • Ohtlik puule ei ole. Soovitatav ja kasutatud kirjandus • Järve, S. 2006. Puuseened pargi- ja ilupuudel. Maalehe Raamat, Tallinn. 127 lk. • Keizer, G. 2006. Seente entsüklopeedia. Jürgens, K. (tõlk.). Sinisukk, Tallinn. 288 lk. • Merihein, A. (koost.). 1961. Metsakaitse. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. 706 lk. • Niemelä, T. 2008. Torikseened Soomes ja Eestis. Parmasto, E. (toim.). Jürgens, K., Sell, I. • (tõlk.). Eesti Loodusfoto, Tartu. 320 lk. • Saarman, E. & Veibri, U. 2006. Puiduteadus. Eesti Metsaselts, Tartu. 560 lk. • Fotod: internet
Kõige madalamas vööndis kasvavad rohevetikad, siis tulevad pruunvetikad ja kõige sügavamal on punavetikate vöönd. Vetikad pakuvad varju selgrootutele ja ka kaladele. Rohevetikate õitsemine Rannikutaimed Merihein, penikeeled, hanihein, heinmudad, pilliroog, kõrkjad jt. kõrgemad taimed piirduvad tavaliselt madalate riimveeliste lahtedega. Ainsana võib avameres leida vaid meriheina - meie aladel leidub teda rohkesti Saare- ja Hiiumaa ümbruses. Merihumur Merihumur on mereranna taim, kes on mõnevõrra teistsugune kui enamik meie taimi. Ta kasvab eelkõige liivastel ja klibustel rannikutel. Ta on
Raili Kivisalu MH II Matsalu laht ja selle ümbrus Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2012 Sissejuhatus Piirkond, kust valisin välja kirjeldatavad biotoobid, paikneb Läänemaal, Matsalu rahvuspargi alal (joonis1). Kooslusteks valitud piirkonnas on matsalu lahe ida osa vabaveeala, Penijõe jõgi, tuudi jõgi, rannaniit ja roostik. Kirjeldatavateks biotoopideks valisin Matsalu lahe idaosa, kus kirjeldan täpsemalt lahe idaosa vabaveeala põhjataimestikku ja põhjaloomastikku, kuna Matsalu lahe idaosas on väga laialdaselt levinud roostik, jätsin selle kirjeldatavast alast välja ning kavatsen käsitleda seda eraldi biotoobina. Kolmandaks biotoobiks valisin roostikuga külgneva rannaniidu. Ühtlaselt madalad on Matsalu lahe rannikualad. Rannikualade pinnamoodi mitmekesistavad vanad rannavallid, kuigi ülekaalus on merelised kuhjetasandikud, mis on tekkinud purdmaterjali kuhjumise tagajärjel....
varieeruv. Talluse harude tippudes olevates anteriidides arenevad liikumisvõimetud isassugurakud. . Viljastumine saab aset leida ainult vees. Munarakud arenevad pudeljas kujuga emassuguorganis. Pärast viljastumist ei jää sükoop puhkeolekusse vaid areneb edasi. Erinevatel vetikarühmadel toimub see erinevalt, kuid arengu lõpp- produktiks on kõigil karpospoorid. Nendest kasvab lõpuks uus taim. 10. KÕRGEMAD TAIMED kõrgematest taimedest esineb Läänemres merihein, penikeel, hanihein, heinmudad, pilliroog, kõrkjad jt. Kõrgemad taimed piirduvad tavaliselt madalate riimveeliste lahtedega. Ainsana tungib kaugemale avamerre marihein. See rohekas taim kasvab enamasti Taani vetes, kuid meil võib teda tihedamini kohata Saare- ja Hiiumaa ümbruses. Leviku põhjapiiriks on Ahvenamaa. Põhja lahes merihein puudub, Soome lahes esineb kohati ja paljuneb enamasti vegtiivselt. Leviku piirid olenevad pemiselt soolsusest mitte temperatuurist
Cyanobacteria ehk Rannikumeri tsüanobakterid Makrofüüdid, Pruunvetikad Rannikumeres makrovetikad Punavetikad Rannikumeres Rohevetikad Rannikumeres Kõrgemad taimed Zosteracea nt Rannikumeres merihein Mikrofütobentos Bacillariophyceae Rannikumeres Cyanophyceae Kemosünteesivad Anaeroobse ja aeroobse veekeskkonna piirialal. bakterid Rannikumere primaarprodutsendid: mikrofütobentos Mikroskoopilised vetikad koos bakterite ja mikroseentega moodustavad perifüütoni matid. Levik: madalatel merealadel, 0-5 m sügavusel. Primaarprodutsentidest domineerivad
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. 2. Milline on metsa mõju meie elukeskkonnale? Mets reguleerib ja m...
Veebilanss: veevarusid täiendavad: jõed, sademed, vee sissevool Põhjamerest. Jääb vähemaks: aurumine ja väljavool Põhjamerre.Veevahetus 30a. Fosfori- ja lämmastikuühendite-vetikate vohamine- hapnikupuudus põhjakihtides, ka raskmetallid ja nafta. Hoovusi pole-muutlikud tuuled. Rannik-Järsakrannik(Pankrannik P-E ja saared);Lauskrannik(liivar.) Läänemere taimestik. Põhjataimestik : rohe-,puna-,pruunvetikad. mändvetikad Rannikul/saartel taimed: merihein, merikapsas,sinerõigas Fütoplankton: sõltub soolsusest. Sini-,vibur-,rohe-,mändvetikad Läänemere loomastik. Zooplanktoni-meriseen,vesikirbulised,aerjalalised Põhjaloomastiku-meritupp,rändtigu,vesiking,rannakarp,südakarp Kalastiku- RÄIM, kilu(kare kõht),tursk,lest,tuulehaug. Linnud- alk,ristpart,tutt-tiir,randkiur, merivart,kormoran Imetajate-viiger-,hallhüljes, randal,pringel VII Järved Eesti järved. - nim. veega täitunud maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega ja
o Selle seltsi suurim sugukond Eesti flooras: Calla palustris Soovõhk Lemna lemmel Toataimed: flamingolill, monstera, kalla -toavõhk. Wolffia - lemlik Konnarohulised Alismataceae Penikeelelised Potamogetonaceae Kilbukalised Hydrocharitaceae o Elodea canadensis - kanada vesikatk Meriheinalised - Zosteraceae o Zostera marina merihein ,,Kroonlehtedega" rühm Petaloid Monocots Iseloomulikud tunnused: 1.värviliste kroonlehtedega õied 2. endosperm ilma tärkliseta (v.a. Dioscoreales - dioskoorilaadsed) Selts Liliales Sug. Liliaceae liilialased o Basaalsed nektaariumid Ekstroorsed tolmukad (avanevad lõhega väljapoole) o Rohtsed, alati sibulate või mugulatega o Lehed: kodarikuna või vahelduvad, rööp- või kaarroodsed
HÜDROBIOLOOGIA Fütobentos maailma veekogudes Fütobentos ehk põhjataimestik on veekogu (mere, järve või jõe) põhjas kasvavad organismid. Meres esineb fütobentost ainult litoraal- ja sublitoraalvööndis, järvedes litoraalvööndis ja jõgedes ripaalvööndis. Meres moodustavad suure osa fütobentosest vetikad. Mageveekogudes esineb peale vetikate palju ka kõrgemaid taimi ja samblaid. Suuruse järgi jagatakse fütobentos sageli mikro- ja makrofütobentoseks. Mikrofütobentose moodustavad enamikus veekogu põhjal kasvavad mikroskoopilised vetikad (näiteks räni-, rohevetikad ja tsüanobakterid), makrofütobentose hulka kuulub aga veekogu põhjal kasvavad suuremad taimed, mis silmaga on nähtavad, näiteks puna-, pruunvetikad ja õistaimed.8000 liiki makrovetikaid maailmas.Eufootiline vöönd Primaarprodutsendid on autotroofid, s.t. nad valmistavad orgaanilist ainet anorgaanilistest lähteainetest. Fütobentos ( põhjavetikad ja soontaimed) maailma veekogu...
Rakendusbotaanika Igal teemal näiteliigid. Nimeandmine,võimu kehtestamine. Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastik...
On ka mitmeid ainult meresaartele iseloomulikke liike nagu harjakas härghein, aaskannike ja roosa pajulill. Soolaku sihtkaitsevööndi taimekoosluses valitsevad halofüüdid, millest on kaitse all hall soolmalts (Halimione pedunculata) ja rand-soodahein (Suaeda maritima). Laidelahe sihtkaitsevööndi ainus kindlalt teadaolev paik Läänemeres, kus viigerhüljes elab koloniaalselt (50-70 isendit) segamini hallhülgega. Meres kasvab mitmeid kõrgemaid taimi, näiteks merihein ning särjesilma ja penikeele liigid, ning vetikate liigirikas pere, kellest tuntumad on põisadru ja agarik. Laiud on peatus- ja pesitsuspaikadeks paljudele linnuliikidele. Linnuliike on kaitsealal kokku registreeritud 187, sealhulgas haudelinde 110 liiki. Uustulnukateks võib pidada kühmnokk-luike, naaskelnokka, ja kormorani. 6. Kas kaitsealal asub administratsioon? Valitseja on Hiiumaa Kaitsealade Administratsioon. Hiiumaa Kaitsealade
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
segunemise vööndites. Bioproduktsiooni suurenemist 1960.–80. aastatel on seostatud merekeskkonna muutumise, sealhulgas eutrofeerumisega, mis viimastel kümnenditel on peatunud. Orgaanilise aine tootjate hulgas on ka selliseid fütoplankterite liike, mis eritavad teistele organismidele mürgiseid ühendeid. Läänemere taimestik on liigivaene. Selle põhiosa moodustavad vetikad. Vähesed õistaimeliigid on teisesed mereasukad. Majanduslikult leiavad kasutamist agarik, merihein ja väetamiseks põisadru. Läänemere loomastik on suhteliselt liigivaene, selle moodustavad eriajajärkudel sisserännanud organismid. Lühikese eksisteerimisaja tõttu ei ole Läänemeres jõudnud tekkida endeemseid loomaliike. Selgrootuid elab Läänemeres umbes 440 liiki, merelist päritolu kalu on Eesti vetes 30 ja mageveelist 20 liiki, siirdekalu on 10 liiki. Tähtsad püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest, Läänemerest püütakse umbes 1% maailmamere kalasaagist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
