Läänemere kalastik Õppejõud Teet Krause Läänemere kalastik peegeldab vee soolsust, mis muutub seoses vee sissevooluga, kas Põhjamerest tuultega 10 x jõgede sissevoolust enam või jõgedest 160 000 m3 s-1. Kalad, kes mõnes oma elustaadiumis elavad meres, on soolataluvad e eurühaliinsed Keskmine sügavus, m Max sügavus, m Keskmine psu vee pinnakihis Suur Belt 18 15 Øresund 8 Läänemeri 60 250 6
.....................................................3 Üldandmed...................................................................................................................................3 Taimestik......................................................................................................................................3 Põhjaloomastik.............................................................................................................................4 Kalastik........................................................................................................................................4 Jõe seisund...................................................................................................................................4 Jägala juga........................................................................................................................................5 Keila jõgi...................................................
Sügavamal on merepõhi kaetud peeneteraliste setete - savi ja mudaga. Setete selline jaotumus sõltub asjaolust, et suhteliselt väikesed aineosakesed, millest moodustuvad savi ja muda, langevad põhja eeskätt süvikualadel, kus puuduvad hoovused ja vee liikumine on aeglane. Setete moodustumiseks vajalikku materjali kannavad Läänemerre jõed, peenemateraline materjal tekib ka meres eneses vee mehaanilise tegevuse toimel ja mitmesuguste orgaaniliste jäänuste kõdunemisel. Läänemere kalastik Läänemere kalastiku liigiline koostis oleneb esmajoones praeguseaegsetest elutingimustest selles veekogus. Ajalooliste tegurite (varasemad ühendused teiste veekogudega, kunagised elutingimused, veekogu iga) osatähtsus on mõnevõrra varjatum ja esimesel silmapilgul raskesti märgatav. Läänemeres kaasajal valitsevatest ökoloogilistest tingimustest avaldavad kalastiku koostisele suurimat mõju soolsuse- ja temperatuuritingimused.
Zoobentost on vähe rabajärvedes, Haanja kõrgustiku pruuniveelistes ja tugevasti reostunud järvedes, palju on taimerikastes järvedes. Hapnikurikast ja toitesooladevaest keskkonda nõudvad põhjaloomad on peaaegu kõikjalt kadunud, mitmesse järve on lisaks järve- ja jõekarbile lisandunud randkarp. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 280-281) Kalastik Väikejärvede kalastikus on arvatavasti umbes 30 liiki, neist sagedaimad ahven, haug, särg, koger, linast, latikas, roosärg, kiisk, luts, mudamaim ja viidikas. Haruldased on ojasilm, jõeforell, rääbis, peipsi siig, peipsi tint, teib, säinas ja võldas. Kõige rikkalikum kalafauna on suuremates, mõõduka toitesisaldusega järvedes. Liigivaene on näiteks madalate kinnikasvavate düseutroofsete või hüpereutfrootsete, sageli täielikult
12 m), Suur-Võhandu keskjooksul 11-70 m (keskmiselt 25 m) ja alamjooksul 28-80 m (keskmiselt 40 m). Sügavus on Pühajõe keskjooksul 0,3-1,7 m, alamjooksul 0,3-1,2 m, Suur- Võhandu keskjooksul 0,4-5,2 m ja alamjooksul 1,5-5,2 m. Võhandu jõgi 4 Loomastik Võhandu jõgi on kalarikas ja kalanduslikult väga väärtuslik. Jahedaveelise Pühajõe piires on kalastik liigivaene ja mõõdukalt mitmekesine. Siit leiti 12 liiki kalu: ojasilmu, jõeforelli, haugi, särge, teibi, lepamaimu, viidikat, trullingut, lutsu, luukaritsat, ahvenat ja võldast. Parassooja veega Ritsike lõigus Jõksi järvest 1 km alamal oli kalastik üsna mitmekesine (7 liiki) ja kalu rohkesti, neist osa ilmselt pärit järvest. Enam leidus särge ja 1989. a. ka viidikat, keskmisel hulgal ahvenat.
Sisukord Matsalu looduse uurimisloost...................................................................................................3 Matsalu lahe kirjeldus...............................................................................................................4 Matsalu lahe veetaimestik.........................................................................................................5 Matsalu lahe kalastik.................................................................................................................6 Matsalu looduse uurimisloost 2 Matsalu lahe ja selle ümbruse uurimist alustati üksikute loodusteadlaste ekskursioonidega lahe äärde ja kasari luhtadele 19.saj. esimesel poolel. Matsalu looduse uurimise algust tähistab
hakkab liikuma vastassuunas. Niisugune vee edasi-tagasi liikumine kordub, kusjuures veenivoo kamplituud muutub üha väiksemaks. Kirjeldatud veetaseme kõikumisi meres nim seisulaineteks . Seisulainetest tingitud veetaseme muutumine võib Läänemeres olla üsna suur. Tugevate ühesuunaliste tuulte püsimisel ja õhurõhu samaaegse muutumise korral võib veetase Läänemeres muutuda 3-4 meetri võrra. Sellelaadilised veetaseme tõusud on põhjustanud katastroofilisi üleujutusi. LÄÄNEMERE KALASTIK Läänemere kalastiku liigiline koostis oleneb esmajoones praeguseaegsetest elutingimustest selles veekogus. Ajalooliste tegurite (varasemad ühendused teiste veekogudega, kunagised elutingimused, veekogu iga) osatähtsus on mõnevõrra varjatum ja esimesel silmapilgul raskesti märgatav. Läänemeres kaasajal valitsevatest ökoloogilistest tingimustest avaldavad kalastiku koostisele suurimat mõju soolsuse- ja temperatuuritingimused.
väävelvesinikku. Järve põhja katab järvelubi. Järv saab oma vee peamiselt põhjaosas olevatest allikastest. Äntu Sinijärv on omapärane ka selle poolest, et see on läbivooluta järv karbonaatsete muldadega alvaritel sellist tüüpi järvi on Eestis vähe. Sinijärv toitub allikate kaudu põhjaveest, aga samuti valgala kevadisest sulaveest. Järve kaugnurgast lähtuv ojake voolab 50m lõuna pool olevasse Rohelisse järve. Järve elustik: Loomad, kalastik koosneb ahvenast, särjest ja haugist; kõige arvukam näib olevat ahven. Põhjaloomi on üsna palju. Leidub üksikuid järvekarpe. Taimed: Aastail 1972 ja 1973 kattis taimestik peaaegu kogu järvepõhja, liike oli aga ainult 11. Ujulehtedega taimedest leidus ujuvat penikeelt; kaldataimestik oli samuti vähene. Nüüd kasvab seal: mändvetikas, vesisammal ja kuuskhein. Kaldal kasvab: tarn, pilliroog, ubaleht, soopihl ja ädalalill. Alus tekst. Äntu Sinijärv
Ahja jõgi Aiki Sats 9.Klass Emajõe suurim parempoolne lisajõgi Pikkus 103,4 km ja langus 87 m Algab Erastvere järvest Üks maalilisemaid jõgesid Taimestik Leitud 34 liiki soontaimi, samblaid ja vetikaid Nt. vegetatiivne jõgitakjas, vesi- sammal ja puna- vetikas Pildil vegetatiivne jõgitakjas Kalastik Eesti üks kala- rohkemaid ja liigi- rikkamaid jõgesid Püütud on järgmisi kalu: jõeforell, vikerforell, haug, roosärg, ahven ja palju teisi Pildil on roosärg
elavad võldas, hink ning tõugjas, Emajõe vanajõed on üks tähtsamaid vingerja elupaiku Eestis. Jõgedes on tegutsemas vähemalt 2530 saarmast ning 200 kobrast, samuti on leitud 22 liiki 43-st Eesti mageveekogude molluskiliigist. Pedja ja Põltsamaa jõe kiirevoolulistes osades elab arvukalt paksukojalist jõekarpi. Kalastik. Jõe lähteosa, madal Simuna allikas, allikajärv on väga kalavaene: leitud on ainult haugi, kelle arvukus on olnud alla keskmise. 1994. aastal oli kalastik keskjoosksul liigirikas, ligi 10 liiki, kuid seejuures ebapüsiva koosseisu ja arvukusega. Härjanurmest kuni Puurmanini on jõgi kalarikas, koosseisult mitmekesine ja liigirikas. Härjanurmel oli jõgi väga kalarikas ja registreeriti 12 kalaliiki. Väga arvukalt oli särge, arvukalt trullingut, vähem leidus ahvenat, säinast ja haugi. Tõrve lõigus leiti kalu samuti 12 liiki: enim oli särge ja viidikat, palju oli ka võldast, keskmisel hulgal ahvenat, haugi, rünti, lepamaimu ja trullingut
Pilliroog pargis vaenlaste eest, pakuvad lindudele võimalust pesitseda ja osalevad ka toiduahelas. Enamikes kohtades on jõe põhi suhteliselt viljakas, seda näitab erinevate liikide Pilt 5. Vaade Võhandu jõele Võru sillalt rohkus. Seal, kus taimestik on tihedam on kaladel head varjevõimalused ning teisalt ka röövkaladel on seal hea oma saaki varitseda. Kalastik Kirjandusallikates on teateid 22 kalaliigi kohta- jõeforell (Salmo trutta morpha fario), vikerforell(Oncorhynchus mykiss), Pilt 6. Tippviidikas harjus (Thymallus thymallus), haug (Esox lucius), angerjas (Anguilla anguilla),
Põhjaselgrootud lagundavad detriiti, süües suuremaid toiduosakesi ja purustades neid mehaaniliselt peenemateks osakesteks Põhjaloomad puhastavad otseselt vett planktonorganismidest, bakteritest ning surnud loomade ja taimede jäänustest Põhjaloomad aitavad kaasa hapnikurikkama vee toomisele sügavamatesse settekihtidesse ja kiirendavad viimaste mineraliseerumist. Samuti on põhjaloomad toiduks bentostoidulistele kaladele ning paljudele veelindudele KALASTIK Võrtsjärves ja selle sissevoolude suudmetes elab praegu püsivalt üks sõõrsuuliik (ojasilm) ja 31 kalaliiki Viimaseil kümnendeil on Võrtsjärves üsna arvukad olnud tint, kiisk ja viidikas Võrtsjärve peamised töönduskalad viimasel kümnendeil on latikas, koha, angerjas ja haug. Järgnevad säga, ahven ja luts. Vahel satuvad püünistesse ka säinas, koger, linask ning hõbekoger, peenkalast satub vähesel määral nurg ja kiisk.
Järve pindala on 286,3 ha. Järve keskmine sügavus on 4,3m , suurima aga 8,5m. Järves on 5 saart, põhjaosas Sõsarsaared, keskosas Kloostrisaar ja lõunas Suur- ja Väike- Lepasaar. Kaldad on järsud ja enamasti liivased või kruusased. Pühajärve suubuvad : Neitsijärve kraav, Sulaoja, Nüpli oja, Mülke oja. Pühajärves paikneb Väike-Emajõe lähe. Oma maalilise käärulise kaldajoone ning viie saarega on Otepää piirkonna suurim ja kauneim järv. Pühajärve kalastik on väga liigirikas: tähtsaim on latikas, millele järgenevad linask, roosärg, haug, särg, ahven, koha, luts, koger, angerjas ja kiisk. Järvel peetakse ka kalastusvõistlusi. Pühajärve vesi on rohekaskollane või kollakasroheline, suvel vähe läbipaistev 1-1,7 m, talvel suureneb läbipaistvus 5 meetrini. Vesi soojeneb ja seguneb suvel hästi ning on hapnikurikas, tõenäoliselt on talvel hapnikku vähem. Pühajärve tekkimise kohta on teada mitmed erinevad muistendid. Ühe muistendi
vallseljaku idaküljele. Vallseljakute e. ooside tekitajaks on mandrijää sulavee setted. Tekkimise põhjuseks on vooluvee kuhjav toime jääsisestes ja alustes lõhedes. Kuna mandrijää all liigub vesi väga suure surve all, siis kiirevoolulisest veest setivad välja suuremõõdulised osakesed (kruus, veerised). Suvel käiakse Järveotsa järves palju suplemas ja kalastatakse, talvel kui järve peale on tekkinud paks jääkiht, sõidetakse seal jäärada. Kalastik ei ole kuigi liigirikas. Esinevad mudamaim ja koger, leiduvat ka ahvenat, karpkala, rünti ja särge. Varem on olnud järves jõevähki.
Ülemiste vanake linna üle. Sellel põhjusel ei tohi Tallinn kunagi valmis saada. Ülemiste järv on koht kus ei ole avaliku randa. Järve kõrgus merepinnast on normaalveeseisu korral 36,62 m, pindala 9,75 km2, kaldajoon 15,3 km, pikkus 4,8 km, laius 3,2 km, suurim sügavus 5,2 m, keskmine sügavus on 2,5 m ja vee hulk 32,87 miljonit m3. Ülemiste järve taimestik on suhtselt liigirikas 28 liiki. Järvest on leitud haruldane ränivetikas. Ülemiste järve kalastik on võrdlemisi liigivaene. Arvukamad on ahven, kiisk ja latikas. Rääbis on järve toodud ja siin kohanenud. esineb peledit. Ülemiste järve vesi on rohekaskollane, vähe läbipaistev hästi segunev ja soojenev. Tugevast läbivoolust hoolimata on järv mõnel aastal jäänud ummuksile. Aastatega on Ülemiste järv korduvalt üle uputanud ja tekkitanud üleuputusi. Praegu Ülemiste järve vesi enam linna ei ohusta. Viimati oli järve veetase ohtlikult kõrge 2004. aastal. Järves on ka olnud
Selle pindala on umbes 270 km 2. Eestis on üle 7000 jõe. Ainult 10 neist ületavad oma pikkuselt 100 km. Kõik need on aeglase vooluga, kus voolukiirus ei ületa enamasti 1 m/s. Millised kalaliggid on Eestile iseloomulikud Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk Milliseid kalaliike Eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma.
Kalad – umbes 30 liiki elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Angerjas ja lõhe on siirdekalad. Meres on olulisemad kalad räim, tursk, kilu ja lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka enamiku kalaliikide arvukus pidevalt vähenenud. Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõgede kõrge reostusaste. Järvede liigtoiteliseks muutumine (eutrofeerumine) kahandab oluliselt kalapopulatsioone
isendit. Linnud, kalad, imetajad, sootaimed · Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas ning täielik paradiis linnuvaatlejaile. · Matsalu märgala on ka oluliseks sigimis- ja noorkalade turgutusalaks Väinamere kaladele. Siinsetesse luhtadesse ja vanajõgedesse tuleb kudema rohkesti haugi, särge, säinast ja vimba. · Siiski on Matsalu lahe ja jõgede liigtoitelisuse tõttu siinne kalastik möödunud sajandi jooksul tuntavalt vaesunud. · Matsalu rahvuspargi unikaalse maastikuga pääseb tutvuma jalgsi, jalgrattal ja Matsalu lahel paadiga. · Rahvuspargis on 6 linnutorni (Keemu, Haeska , Suitsu, Penijõe, Kloostri ja Jugassaare) · Matsalu rahvuspargis on mitmeid infotahvlitega varustatud ja tähistatud loodusradasid, kus matkamine peaks jõukohane olema igas vanuses vandersellile, sest rajad on suhteliselt lühikesed ja kergesti läbitavad.
· Eesti taimestik · Eesti rohevetikate nimestik · Eesti samblikud · Eesti samblad · Eesti sõnajalgtaimede nimestik · Eesti paljasseemnetaimede süstemaatiline nimestik · Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik · Eesti kaheiduleheliste nimestik · Eesti seenestik · Eesti seente süstemaatiline nimestik · Eesti loomastik · Eesti putukad · Eesti kalastik - Eesti kalade süstemaatiline nimestik - Eesti kalade loend · Eesti kahepaiksed Eesti roomajad · Eesti linnud Eesti lindude süstemaatiline nimestik · Eesti imetajad Eesti imetajate süstemaatiline nimestik Evolutsioon · Elu teke · Darvinism · Evolutsioon (Molekulaarne evolutsioon, Evolutsiooni mehhanismid) · Inimese evolutsioon · Paleontoloogia Ökoloogia · Ökoloogia · Biosfäär, Aineringe
Kalad Umbes 30 liiki kalu elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui ka rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Meres on olulisemad kalad räim, tursk, kilu ja lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka enamiku kalaliikide arvukus pidevalt vähenenud. Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõgede kõrge reostusaste. Järvede liigtoiteliseks muutumine kahandab oluliselt kalapopulatsioone. Samuti suureneb sellistes veekogudes kalaparasiitide hulk.
Kalad Eesti vetes. Kui palju on Eestis kalu? · Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. · Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. · Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Kus Eesti kalad elavad? Millised kalaliigid on Eestile loomulikud? · Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. · Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. · Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. · Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. · Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. · Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. · Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk. Milliseid kalaliike eestlased toiduks kasutavad? · Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses
mitmete teiste järvede.) Taimestik · Valdavalt kultuurmaastikud. · Põllumajanduspiirkond on metsavaene. · Suuremad metsamassiivid vaid Vooremaa servadel, mõhnastike aladel. · Taimkate vööndiline - põllud, metsatukad, rohumaad, sood. · On säilinud niidu- ja puisniidulaike · Suurim haruldus - Astelsõnajalg ja pori-nõiakolla. Loomastik · Loomastik omalaadne. · Kõrge kultuuristatuse tõttu puuduvad paljud loomaliigid. · Väga liigirikas kalastik ja järvedega seotud linnustik. · Imetajate fauna on tagasihoidlik. Inimtegevus · Vooremaa kuulub Eesti põliselt asustatud alade hulka. · Maakattes domineerivad Vooremaal põllumajandusalad, hõlmates 48% territooriumist. · Reljeefi kõrgemad osad voorte laed ja nõlvad on põldudena kasutust leidnud juba pikka aega, esimeste alapõldude rajamisest saadik. http://blog.moment.ee/2005/09/vooremaa
jõgi viib (nn. Itaalia kanali kaudu) Vagula vee Peipsisse. Järve vesi paistab vähe läbi. Olulist temperatuurikihistust ei ole, kuid põhjalähedane veekiht on väga hapnikuvaene. Taimestik kattis 1952 viiendiku järvepinnast. Füto- ja zooplankton on rohke ja liigirikas. Viimaste hulgas leidub haruldusi. Põhjaloomastikku oli 1952. a. keskmiselt; on leitud haruldusi. 19. sajandi lõpul oli järv väga vähirikas; vähikatk jõudis siia 1898 ja hiljem vähistik ei taastunud. Järve kalastik on liigirikas. Kõige ohtramad on latikas, ahven ja särg; leidub hauge, kohasid, säinaid, linaskeid, kiisku, viidikaid, rünte, hinke, vingerjaid, luukaritsaid, teibe, turbi, jõeforelle, vikerforelle, ojasilmu, lepamaime ja isegi peipsi siigu. Siit on saadud kuni 7 kg raskusi kohasid ja 14 kg raskusi hauge. Veelinnustikult on Vagula vaesem kui Tamula järv. Siin pesitsevad tuttpütt, lauk, sinikael, piilpart, rootsiitsitaja ja teised linnud.
• Valdavad lehtmetsad. • Vooremaa on enamjaolt põllustatud. Vooremaa • Vooremaal leidub kaitse all olevalt liike: • valge ja väike vesiroos • näsiniin • kuldking • käokuld • võsu – mägisibul • siberi võhumõõk • Kobarpea(pildil) Vooremaa • Tänu väga kõrge kultuuristatuse tõttu puuduvad seal paljud loomaliigid, mis on mujal Eestis tavalised või esinevad väga vähesel määral. • Seetõttu mängib suurt rolli sealne kalastik ja järvedega seotud linnustik. Vooremaa • Vooremaa järvedes on kindlaks tehtud 18 kalaliigi esinemine. • Neist arvukamad on särg, haug, ahven, latikas, kiisk, linask(pildil) ja mudamaim. Vooremaa • Järvedesse on sisse toodud ka mitmeid uusi kalaliike nagu angerjas, säinas, siig(pildil), koha, järvelõhe ja –forell. Vooremaa • Vooremaa järvedel on kindlaks tehtud 31 haudelinnu liiki. Määratud
koordineerimatu kalade sisseviimine veekogudesse. Apteegikaani säilimist võib ohustada püüdmine meditsiinilisel eesmärgil. Kalad ja jõevähk Karula kalastikus on Eesti siseveekogudele omased liigid. Kokku on siit leitud 21 liiki kalu. Levinumateks on ahven, särg, haug, koger, linask, vähem levinud on kiisk, latikas, viidikas, koha, roosärg, hõbekoger ja angerjas. Kalastiku kujunemisel on määravateks Väikese Emajõe kalastik ja Koiva jõgikonda kuuluva Mustjõe kalastik. Karula veekogudes elab kolm Euroopa Liidu loodusdirektiivi kalaliiki: need on hink, võldas ja vingerjas. Nende kalaliikide kaitsemine ei ole oluline mitte üksnes Eestile vaid kogu Euroopale. Mitmetest veekogudest võib leida ka jõevähki, kuid võrreldes varasemaga on jõevähk alles jäänud vaid vähestesse järvedesse. Varem on vähk elanud Papijärves, Rebäsejärves, Suures Pehmejärves, Kallete ja Savijärves, Viitkä- ja Linnajärves, Saarjärvedes ning peaaegu kõigis
poolsaareks, Heinassaar jääb kõrge veeseisu puhul vee alla. Enamus nendest saartest asuvad Võrtsjärve lõunapoolsetel aladel. Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Minevikus läbis Võrtsjärve Pärnu–Viljandi–Tartu–Peipsi veetee, mis on maakerke tagajärjel kadunud. Võrtsjärves ja selle kaldavööndis võib kohata poolveelise eluviisiga imetajaid, nagu mügrit, ondatrat, kobrast, saarmast. Võrtsjärve kalastik koosneb 35 liigist. Arvukaimad kalaliigid järves on haug, angerjas, latikas ja koha. Linde on Võrtsjärvel nähtud rohkem kui 200 liigist, millest ligi 140 on haudelinnud. Viimastest omakorda 56 pesitseb vahetult järvel. Liigirikkaimad seltsid on kurvitsalised, värvulised ja hanelised. Kahepaiksetest on Võrtsjärves kohatud kuut liiki: tähnikvesilikku, kärnkonna, rohukonna, rabakonna, veekonna ja tiigikonna. Kogu Võrtsjärve
Kalad umbes 30 liiki elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Angerjas ja lõhe on siirdekalad. Meres on olulisemad kalad räim, tursk , kilu ja lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik , kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka enamiku kalaliikide arvukus pidevalt vähenenud. Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõgede kõrge reostusaste. Järvede liigtoiteliseks muutumine (eutrofeerumine) kahandab oluliselt kalapopulatsioone
EESTI PIKIM JÕGI Sissejuhatus Maastikud on üks huvitavamatest viisidest meie kultuuri ja ühiskonna mõistmiseks. Maastikud peegeldavad meie rahvusliku eneseteadvust sajandeid või isegi aastatuhandeid. Eesti sisemaa asustusloos on vooluvetevõrgul olnud väga oluline osa. Eesti jõgede veejõudu on aastasadu rakendanud jahu ja saeveskite ning metallitöökodade, paberi- ja klaasivabrikute käitamiseks. Sajandist 19 kasutatakse Eestis veejõudu villaveskites, kalevivabrikutes ja elektrijaamades. Samuti kasutatakse jõgede vett põldude, rohumaade ja aedade kastmiseks. Mitmed kodumaa vanema ajaloo uurijad on rõhutavad kalapüügi suurt tähtsust vanade eestlaste elus. Oma töös räägin Eesti pikimast jõest kui väärtuslikust maastikku osast, kus leidub kohalikku identiteeti loovaid elemente, sobivaid elupaiku erinevatele taimedele ja kaladele ning häid võimalusi ajaveetmiseks. 1. Eesti jõed Jõed ja nende lähiümbrus on suur osa Eesti looduse ilust j...
Oma tiibu tavatseb ta sageli kilbina selja kohale kergitada. Kühmnokk-luik on väga vaikne lind. Hahk Tüüpiline merelind Pesitseb maismaal kolooniatena Toiduks on karbid ja pisivähid Poegade eest hoolitsevad peale oma ema ka teised linnud Isaslind on pulmasulestikus kontrastselt mustvalge ning emaslind ookerpruun. Hahapojad on musta sulestikuga. Nokk on teiste partidega võrreldes suurem, see läheb sujuvalt üle peaks. Kalastik Räim Kilu Tursk Lest Lõhe, meriforell, angerjas Räim Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi Toiduks plankton Koeb kevadel 1-15 m sügavuses Sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks Kilu Elab Läänemeres kõikjal Püügikala., millest valmistatakse konserve ja vürtsikilu On räime sarnane, kuid väiksem, kareda kõhualusega Kilust toituvad röövkalad, hülged ja merelinnud Tursk
heal, heal või kesisel tasemel. Välja arvatud põhjaloomad, on igas teises kasutatud elemendis mõni indikaator väga halvas või halvas seisundis.[6] Viimastel aastatel on Verevi järve nii palju muudetud, et taimede järgi oleks teda isegi õigem liigitada tugevalt modifitseeritud järvede hulka. Veetaseme reguleerimisele lisaks on kahel suvel järve laiemas osas hävitatud taimestikku, mis mõjutab uuritavaid näitajaid ja klassifitseerimisel saadavaid tulemusi.[11] Järve kalastik on liigirikas. Kalastiku sagedasemaid esindajaid on särg ja ahven, tavalised on roosärg, haug ja latikas. Leiduvat linaskit, kokre, kiiska, rünti, mudamaimu, vingerjat ja angerjat, võib olla ka nurgu. Latika-haugi järvena on tal teatud kalamajanduslik tähtsus. 3.1Kalaretsept Praetud ahven KOOSTISAINED: o Terve ahven o oliiviõli praadimise jaoks o 300ml piima o veidi maisijahu o peotäis värsket peterselli o soola ja pipart ETTEVALMISTUS:
Laanemere maavarad: Merekeskkonna ja rannikuprotsesside seisukohalt on olulisemad Laanemere (potentsiaalsete) maavarade loetelu on pikk. just poiklained. Laanemere keskkonnaprobleemid: Konkretsioonide uldvarud Laanemeres on vahemalt 100 milj. Eutrofeerumine, ohtlikud ained, nafta ja olireostus, voorliigid, tonni, s.h. on rauda vahemalt 14 milj. tonni ja mangaani 9 milj. hapnikupuudus suvikutes, uputatud lahingurelvastus, kalastik tonni. Soome lahes naiteks esineb kolme tuupi konkretsioone: a) (ulepuuk), voorliigid, elupaikade havitamine, rannajoone rauakonkretsioonid (50-76% Fe); b) mangaanikonkretsioonid muutmine, merre ehitamine, kiirlaevade lained. Eutrofeerumine (40-70% Mn); c) Fe-Mn konkretsioonid. Laanemere lounaosas on toitainete (fosfor, lammastik) ulekullus veekogus, mis sageli esineb toostusliku nafta ja polevate gaaside leiukohti. Koige pohjustab vee kvaliteedi halvenemise
supeldi. Peale lõunat mindi ettevõttesse nimega Paadilaenutus OÜ, kust loodeti rentida paat ja kalavarustus. Firma põhitegevusalaks on sõude-, mootorpaatide, paadiveohaagiste ja kalavarustuse rent. Asukoht Emajõe ääres ja Alam-Pedja Looduskaitseala piiril loob suurepärased võimalused loodusesõpradele saada osa Euroopa ainulaadsemast piirkonnast, mis on üheks suurimaks lindude läbirände alaks mandri-Eestis. Põhiliseks liikumisvahendiks alal on paat. Rikkalik kalastik võimaldab tegeleda kalapüügiga, ning kalata jääda on väga keeruline (2). Niisiis otsustati firmast rentida kaks Kasse paati 24-ks tunniks ilma mootoriteta, kuna aerutada ja nautida ilusat ilma tundus sel hetkel mõistlik, plaan ei olnud nagunii kuskile kaugele rändama minna, vaid lihtsalt kala püüda ja päikesepaistelist suve nautida. Veel renditi binokkel, et saaks erinevaid linde uurida, 4 lihtsat
(Riigiteataja 2004) Veetaseme tõus kevadise suurvee ajal on Võhandu jões umbes 35 - 40 cm. Veetaseme tõusuga kaasnevad märgatavad üleujutused. Suurvee ajal sängist väljuv jõgi kuhjab sinna kaasaskantavat materjali – liiva, muda jm setteid. Üleujutust olen ka ise näinud Kirumpää suvilate juures, kus on isegi väikene veetõus on koheselt märgatav. Võhandu jõgi on kalarikas ja kalanduslikult väga väärtuslik. Kalastik silmapaistvalt liigirikas ja jõgi enamasti kalarohke. Kokku on registreeritud 23 liiki: haug (Esox lucius), lepamaim (Phoxinus phoxinus), angerjas (Anguilla anguilla), vingerjas (Misgurnus fossilis), särg (Rutilus rutilus), tippviidikas (Alburnoides bipunctatus), teib (Leuciscus leuciscus), turb (Leuciscus cephalus), ojasilm (Lampetra planeri), säinas (Leuciscus idus), roosärg (Scardinius erythrophthalmus), linask (Tinca tinca), harjus (Thymallus thymallus), rünt (Gobio gobio),
...........................................................................................................8 9. Punavetikad................................................................................................................9 10. Kõrgemad taimed.....................................................................................................9 11. Põhjaloomastik.......................................................................................................10 12. Läänemere kalastik.................................................................................................12 13. Läänemere linnustik...............................................................................................13 14. Rand ja rannataimi.................................................................................................14 15. Läänemere saared...................................................................................................15 Kokkuvõte......................
setete - savi ja mudaga. Setete selline jaotumus sõltub asjaolust, et suhteliselt väikesed aineosakesed, millest moodustuvad savi ja muda, langevad põhja eeskätt süvikualadel, kus puuduvad hoovused ja vee liikumine on aeglane. Setete moodustumiseks vajalikku materjali kannavad Läänemerre jõed, peenemateraline materjal tekib ka meres eneses vee mehaanilise tegevuse toimel ja mitmesuguste orgaaniliste jäänuste kõdunemisel. 5 Läänemere kalastik Läänemere kalastiku liigiline koostis oleneb esmajoones praeguseaegsetest elutingimustest selles veekogus. Ajalooliste tegurite (varasemad ühendused teiste veekogudega, kunagised elutingimused, veekogu iga) osatähtsus on mõnevõrra varjatum ja esimesel silmapilgul raskesti märgatav. Läänemeres kaasajal valitsevatest ökoloogilistest tingimustest avaldavad kalastiku koostisele suurimat mõju soolsuse- ja temperatuuritingimused.
elupaigatüüpide rohkus); 2) veekogu hüdroloogiline reziim (eelkõige jõe piisavalt suur miinimumvooluhulk); 3) veekogu vee kvaliteet (eelkõige orgaanilise reostuse puudumine); 4) vooluveekogu tõkestamatus (loob kalastikule võimaluse ränneteks ning vabalr valda neile antud eluperioodil sobivamaid elupaiku). 3.2 Elustik Võhandu jõgi on kalarikas ja kalanduslikult väga väärtuslik. Suur-Võhandus oli kalastik silmapaistvalt liigirikas ja jõgi enamasti kalarohke. Kokku registreeriti 23 liiki: ojasilm(Lampetra planeri), harjus(Thymallus thymallus), haug(Esox lucius), angerjas(Anguilla anguilla), särg(Rutilus rutilus), teib (Leuciscus leuciscus), turb (Leuciscus cephalus), säinas (Leuciscus idus), roosärg (Scardinius erythrophthalmus), lepamaim(Phoxinus phoxinus), linask(Tinca tinca), rünt (Gobio gobio), viidikas(Alburnus
jäävad ummuksisse. Et seda ei juhtuks, on vanajõgede otsi korduvalt süvendatud. Viimati tehti seda aastail 19591960. Uus melioratsiooniprojekt valmis 1985. aastal, kuid töid ei ole veel alustatud. T. Saadi töörühm tegi 1997. aastal ettepaneku jätta osa vanajõgesid puutumata, avada osa ainult alumisest ja osa mõlemast otsast - nii säiliks bioloogiline mitmekesisus. Muutused Emajõe kalastikus Viimastel aastakümnetel on Emajõe kalastik suuresti muutunud. Liike on tõenäoliselt sama palju kui varem, aga nende osakaal on sootuks teine. 19471951 oli kalurite registreeritud saagis kõige rohkem haugi ja särge (vastavalt 40 ja 23%), latikat aga ainult 7%. Nüüd on haug ja latikas kohad vahetanud ja latika osa saagis ületab tunduvalt haugi osa omal ajal: viimastel aastatel on latikas moodustanud ligikaudu 75% registreeritud saagist, särg 15% ja haug kõigest 35%. Tõsi, tulemused ei ole päris täpselt võrreldavad,
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Töökeskkonna ohutus Kirjalik lõputöö Siim Jaansoo Viljandi 2010 Kirjalik lõputöö seisneb küsimustele vastuste otsimine kirjalikult. Küsimused ja vastused : 1. Millised ohutegurid võivad esineda mootorsõidukijuhi töökeskkonnas? Nimetamisel grupeeri. V: Füüsikalised ohutegurid - Müra, Vibratsioon, Puudulik valgustus, Õhuliikumise kiirus, õhutemperatuur, Niiskus, Kõrge või madal õhurõhk, Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad. Füsioloogilised ohutegurid füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine. Üleväsimust põhjustavad sund asendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul vii...
Haruldase liigi – soojumika levila lõunapiir läbib Vooremaa põhjaosa . Vooremaal leidub ka kaitse all olevalt liike: valge ja väike vesiroos, näsiniin, kuldking, käokuld, võsu – mägisibul, siberi võhumõõk ja kobarpea (Remmel 1978). 4.2 Loomastik Vooremaa loomastik on omapärane. Maastiku väga kõrge kultuuristatuse tõttu puuduvad siin paljud loomaliigid, mis on mujal Eestis tavalised või esinevad väga vähesel määral. Seetõttu väärib esiletõstmist siinne kalastik ja järvedega seotud linnustik. Imetajate fauna on aga tunduvalt tagasihoidlikum (Remmel 1978). Vooremaa järvedes on esineb 18 kalaliiki. Neist arvukamad on särg, haug, ahven, latikas, kiisk, linask, mudamaim, luts koger ning ka luukarits. Tähelepanuväärne on Saadjärves esinev rääbis.Järvedesse on sisse toodud ka mitmeid uusi kalaliike nagu angerjas, säinas, siig, koha, sevani hramulit, järvelõhe ja –forell, koger, hõbekoger ja riipus. Siberi päritoluga peled on hästi kohanenud
kasutamine pole ülemäärane, siis saab see olla sama intensiivusega püsiv nt tuhandete aastate jooksul (Kivinukk & Staak, 2008; Remmelg, 2011b; Taastuv energiaressurss, s.a.). Taastuvate energiaallikate kasutamisega kaasneb vähene või minimaalne keskkonnamõju. Peamised neist on maastike ja elupaikade kahjustamine, müra ja visuaalne reostus. Tuuleparkide puhul on mõjutatud linnustik, veejõujaamade puhul kalastik. Taastuva energiakandja põletamisel vabanev süsinikdioksiid seotakse uuesti aineringes, mistõttu seda ei arvestata kasvuhoonegaasiheite hulka. Selliselt saab rahuldada energiavajadusi ja jätta |5 järgnevatele põlvedele maailma, kus on tervem elukeskkond ja säilunud loodusressursse. Siiski, teatud juhul võib ka taastuvate energiaallikate kasutamine ökosüsteemile ohtlik olla,
Kokkuvõttev KKP eksami materjal Halduspoliitika- on lüli mis seob omavahel poliitikat ja administreerimist. Seda võib nimetada ka kui valikute tegemise protsessi olukorra määratlelemisest kuni elluviidava poliitika hindamiseni. Poliitika on protsess mille käigus jõutakse otsusteni, mis määravad eri gruppide vahelistes suhetes kehtivaid reegleid. Keskkonnapoliitika on riigi sihipärane tegevus või tegevuseus loodu- või tehiskeskonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Maailma peamised KK probleemid (3)- vaesus ja rahvastiku kiire juurdekasv, loodusressursside ammendumine ja saastumine. Eesti suurimad KK probleemid kestavad sellepärast, et (4) on tööstuses on kasutusel aegunud, toorainemahukas tehnoloogia, elanike madal KK teadlikus, KK alase tehika ja oskusteabe mahajäämus, puudlik keskkonnakorraldus. KK kahjude maksustamise põhieesmärk peaks olema KK kaitsmine, aga peamiseks eesmärgiks on kujunenud ri...
lest, kammeljas S. KERAKALALISED neliksarv-kohverkala EESTI KALAD Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk. Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv
Selle pindala on umbes 270 km 2. Eestis on üle 7000 jõe. Ainult 10 neist ületavad oma pikkuselt 100 km. Kõik need on aeglase vooluga, kus voolukiirus ei ületa enamasti 1 m/s. Millised kalaliigid on Eestile iseloomulikud? Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest jatursk. Milliseid kalaliike eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma.
jõgi viib (nn. Itaalia kanali kaudu) Vagula vee Peipsisse. Järve vesi on paistab vähe läbi. Olulist temperatuurikihistust ei ole, kuid põhjalähedane veekiht on väga hapnikuvaene. Taimestik kattis 1952 viiendiku järvepinnast. Füto- ja zooplankton on rohke ja liigirikas. Viimaste hulgas leidub haruldusi. Põhjaloomastikku oli 1952. a. keskmiselt; on leitud haruldusi. 19. sajandi lõpul oli järv väga vähirikas; vähikatk jõudis siia 1898 ja hiljem vähistik ei taastunud. Järve kalastik on liigirikas. Kõige ohtramad on latikas, ahven ja särg; leidub hauge, kohasid, säinaid, linaskeid, kiisku, viidikaid, rünte, hinke, vingerjaid, luukaritsaid, teibe, turbi, jõeforelle, vikerforelle, ojasilmu, lepamaime ja isegi peipsi siigu. Siit on saadud kuni 7 kg raskusi kohasid ja 14 kg raskusi hauge. Veelinnustikult on Vagula vaesem kui Tamula järv. Siin pesitsevad tuttpütt, lauk, sinikael, piilpart, rootsiitsitaja ja teised linnud.
Tagasihoidlik on ka zoobentose hulk. Võrtsjärv on fütoplanktoni järv kus suurtaimestliku osatätsus primaarses produktsioonis on tühine. Suurtaimed katavad ligikaudu 15% järve pindalast ja üldse on sealt leitud kuni 81 liiki järve- ja sootaimi. Kõige rohkem suurtaimi on järve lõunaosas ja tuulevarjulistes lahtedes. Levinuim kaldaveetaim on pilliroog. Veesisesed taimed on laialt levinud, neist tähtsaimad on kaelus-penikeel ja tähkjas vesikuusk. Võrtsjärve kalastik on aegade vältel ouliselt muutunud. Nagu näitavad Kolga-Jaani kivisaarelt, ühelt Suur-Võrtsjärve saarelt, kiviaegsest asulast ja matusepaigast leitud kalaluud, püüti järvest peale ahvena ja säga isegi lõhet. Tõenäoliselt oli sel ajal järves rohkesti ka siiglasi jt hapnikunõudlikke kalu. Ökosüsteemi seisund Võrtsjärv kuulub kihistumata veekogude eutroofsete järvede hulka, millel esineb mõningaid
Peale nende lähevad toiduks veeputukad, keda leidub isegi 3050% kõikidest proovidest, kuid nende toiteväärtus on muidugi väike. Kui putukaid ja nende vastseid on toiduratsioonis rohkesti, siis tähendab see, et sobivat toitu napib. Kui järved ummuksisse jäävad, siis on saarmal pidu katku ajal: algul saab kalu lihtsasti kätte, kuid peagi on suur osa kalastikust hukkunud ja hakkab roiskuma. See ei kõlba enam saarmale toiduks. Kulub aastaid, enne kui kalastik taastub, seniks jääb saarma toiduvaru neil järvedel kesiseks. Talve karmusest oleneb paljude saarmaste ellujäämine ja järgmise suve sigimisvõime (Laanetu, 2007). 7. OHUSTATUS JA KAITSE 13 Saarmas on Eestis III kategooria kaitse all olev liik (III kategooria kaitse all on liigid, mille
Hüdroenergeetika peamised eelised ja puudused. Taastuv energiaallikas, mida iseloomustab muundamise põhimõtteline lihtsus ja suur kasutegur. Hüdrojaamades 1 GWh elektritootmisel väheneb KHG emissioon ca 480 tonni võrra. Hüdroelektri kasutamine 33% - vältib KHG emissiooni, mis võrdub 4.4 mln brl bensiini põletamisel. Puuduseks on veeökosüsteemi muutumine, vajalike rajatiste kallidus ja maa kadumaminek paisjärvede arvel, samuti h. ebaühtlane geograafiline jaotumine, paisjärvede kalastik väheneb (SEI, sõnaseletusi). Eesti oludes jääb h. osa elektribilansis jõgede väikese hüdropotentsiaali tõttu tühiseks (töötavate hüdrogeneraatorite koguvõimsus ca 1400 kW; hinnatud tehniliselt rakendatav hüdroenergia varu koos Narva HEJ-ga 90 MW). Kivisöe kasutamise peamised eelised ja puudused. Ohku ja vett saastavad tehased, saastev kaevandamine, taastumatu. Suur energiasaagis, veel jatkub, kaua arendatud. Tuumaenergeetika peamised eelised ja puudused.
soojumika levila lõunapiir läbib Vooremaa põhjaosa (Remmel 1978). Vooremaal leidub ka kaitse all olevalt liike: valge ja väike vesiroos, näsiniin, kuldking, käokuld, võsu mägisibul, siberi võhumõõk ja kobarpea (Remmel 1978). 4.2. Loomastik Vooremaa loomastik on omapärane. Maastiku väga kõrge kultuuristatuse tõttu puuduvad siin paljud loomaliigid, mis on mujal Eestis tavalised või esinevad väga vähesel määral. Seetõttu väärib esiletõstmist siinne kalastik ja järvedega seotud linnustik. Imetajate fauna on aga tunduvalt tagasihoidlikum (Remmel 1978). Vooremaa järvedes on kindlaks tehtud 18 kalaliigi esinemine. Neist arvukamad on särg, haug, ahven, latikas, kiisk, linask, mudamaim, luts koger ning ka luukarits. Rääbise esinemine Saadjärves on tähelepanuväärne. Peale Saadjärve leidub rääbist vaid Peipsi järves, Võrtsjärves ja Ülemistes. Järvedesse on sisse toodud ka mitmeid uusi kalaliike nagu angerjas, säinas, siig,
LÄÄNEMERE KAITSE ESTMAR TÜ Mereinstituut viib koos ELFi ja teiste partneritega Eestist, Lätist ja Norrast ellu projekti " Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel - alade valik ja kaitsemeetmed" (ESTMAR - EE0011). Projekti rahastatakse Norra finantsmehhanismidest ning projekti tegevused kestavad kuni aprillini 2011. Projekti eesmärgiks on kaasa aidata Natura 2000 rakendamisele Eesti merealadel. Eesmärgi saavutamiseks viiakse läbi avamerealade uuringuid - linnustik, kalastik, põhjaelustik - ning koostatakse väärtuslikeks osutunud aladele kaitsekorralduslikud soovitused. Lisaks avamere aladele koostatakse kaitsekorralduskavad ka juba kuuele olemasolevale peamiselt merre jäävale hoiualale. Projekti raames on plaanis välja anda eesti keelne raamat Eesti vetes olevatest merekaitsealadest. Lisaks korraldatakse mitmeid seminare ja teabepäevi merekaitset puudutavatel teemadel.
Vooremägi Muistne linnamägi Võrtsjärve kaldal oli kasutusel II aastatuhandel. Moreenkünka kõrgus on 10-11 m, pikkus 44 m, laius 34 m. Linnuse asukoht oli suure strateegilise tähtsusega ja ümbrus tihedalt asustatud. Rahvasuu kõneleb Vooremäe põues peituvatest käikudest ja keldritest. Veisjärv Suur, kuid madal järv (pindala 4,87 km2, sügavus umbes 3,5 m) asub Sakala kõrgustikul 96 m üle merepinna. Järvest saab alguse Õhne jõgi. Veisjärve ääres saab puhata ja supelda, kalastik on võrdlemisi liigirikas. Muistsest inimasustusest räägivad mitmed kivikalmed Veisjärve ümbruses. Lähedal Metsakurul sündis luuletaja Hendrik Adamson (1891-1946). Vooru linnamägi Voorus asus Sakala vanim muinaslinn ja ühtlasi üks suuremaid. See oli tähtis punkt vanal kaubateel, mis läks Viljandist üle Suislepa ja Otepää Pihkvasse. Kõrgendatud otstega, nn. Kalevipoja sängi tüüpi linnamägi rajati keskmisel rauaajal (6.-7. sajandil) ning oli kasutusel 11. sajandini
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
