Ökoloogilised majad Eestis Nelja ökomaja kirjeldus: Elamu Läänemaal Elamu Tabasalus Elamu Elamu Muhus Leppneemes Projekteerimine ja ehitamine Ökomaja asukoht Läänemaa, Ridala vald Harjumaa, Harku vald Harjumaa, Viimsi vald Muhu saar Hoone 2001-2002 Mai-detsember 2003 2000-2001 1997-1999 ehitamisperiood Hoone arvestuslik Ca 5 miljonit 0,5 miljonit maksumus
punkt Sepamägi, kus praegu asub surnuaed. Nõmmküla ja Üügu moodustasid hiljem omaette saared. Jääajal oli Muhu kohal kuni 2 km paksune jääkilp. Jääajast annavad tunnistust suured rändrahnud, mille jää murdis Soome ja Rootsi graniitpõhja küljest lahti ja mis jää liikumise ja sulamise tagajärjel rändasid Eestisse. Pinnaehituselt kujutab Muhu saar endast paealuspõhjalist madalikku, kus nii absoluutsed kui ka suhtelised kõrgused on väikesed (vahemikus 0-20m). Maapind kerkib Muhus jätkuvalt. Muhu saar võtab pisitasa merelt maad juurde ja muudkui kasvab suuremaks. Maapind ise on kivine - õhukese mullakihi all on paekivi, mis on tekkinud sadade miljonite aastate eest karploomade kodadest ja mereloomade luustikest. Üldiselt on saare põhjaosa kõrgem Muhus ei ole suuri jõgesid ja järvi. Siseveekogudeks on Soonda jõgi, Lõetsa jõgi. Neid on süvendatud ja õgvendatud inimeste poolt. Võiküla ja Rässa vahel asub järvik, saare keskel on kuivendatud soo.
EESTI TURISMIGEOGRAAFIA Muhu ja Vormsi saar Pärnu 2009 Koostas: TÜ Pärnu kolledzi I kursuse üliõpilane Agni Liiva, [email protected] Muhu saar Muhu on Eesti saartest suuruselt kolmas saar, esimesed inimesed asustasid saare ligikaudu 2500 a. eKr. mille tunnistuseks on teise aastatuhande algusest säilinud kivikalmed ning Päelda ja Linnuse maalinnad, mille varemeid võib praegugi näha Linnuse külast mööduvalt Kuressaare-Kuivastu maanteelt1. Muhus olid tuntud lisaks meresõitjatele ka oma rändavate käsitööliste ja ehitajate poolest. Just nende inimeste oskused on spetsiifilise Muhu arhitektuuristiili tekke taga. Tänapäeval on selle stiili ilmekaks näiteks Pädaste mõisa välisehitised. Pädaste mõis on saartel säilinud mõisaansamblitest noorim ja ainus säilinud Muhus. Ansambel on eklektilises laadis2. Mõisa võlu peitub rohkem imposantsetes maakivist kõrvalhoonetes, mis piiravad peahoone esist väljakut
õiemotiive. Üldse kandsid Lääne-Eesti naised rahvarõivaseelikuid kaua, igapäevarõivana 20. sajandi keskpaigani. SAARED Kolme suurema saare - Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu rõivastus kujunes Mandri-Eestiga võrreldes mitmeti erilaadseks. Naiste ülikonnale olid iseloomulikud kurrutatud (kuumade leibade abil plisseetaoliselt volti pressitud) seelikud. Varasemad ühevärvilised seelikud kujunesid 19. sajandi I poolel Saaremaal ja Muhus põikitriibulisteks. Hiljem tulid moodi pikitriibulised seelikud. Põlle kandsid saartel ka täiskasvanud neiud ja see oligi eeskätt piduliku ülikonna osa. Hiiumaal kandsid naised käiseid, Saaremaal aga pikkade varrukatega särke ja liistikuid. Varem kanti käiseid ka Muhus, kuid 19. sajandil olid need veel vaid pruudi- ja noorikurõivastuses. Ülerõivad ja meeste ülikonnad olid lambapruunid või -mustad ning Sõrves hallid. Potisinine värv saartel märkimisväärselt ei levinud.
Tutvustatakse ka saare elu 800 aastat tagasi. Kirjeldatakse üksikasjalikult pangal elutsevatest taimedest ning elustikust ja kooslusest selle ümber. Ökoloogid, bioloogid ja muud looduseuurijad hindavad Tupenurme panga ainulaadsust. Seletatakse mida saaks aga siis teha, et see pank ei vajuks unustusse ja surma? Kõigele sellele leiab vastused juba edasi lugedes. 3 Saare ajalugu Tupenurme pank asub Muhus, kus on toimunud märkimisväärseid ajaloosündmusi, näiteks 1227 a. toimus Linnuse maalinna all ränk lahing Mõõgavendade ordu ja kohalike elanike vahel, mis kestis 7 päeva ja mille tagajärjel allutati Eesti territoorium võõrvõimule järgnevateks pikkadeks sajanditeks. 1267.aastaks kerkis Muhusse Püha Katariina kirik, mis on üks vanemaid säilinud kivikirikuid Eesti aladel. See kaunite proportsioonidega ehitis on
Muhus on elav rahvakunstiga tegelev kogukond. Muhu rahvariiete valmistamine, kudumine, puidunikerdamine, rahvatantsu ja rahvamuusika viljelemine on suur osa muhulase igapäevasest elust. Sajandeid vanad traditsioonid on ajatud, elujõulised ja muhu elanike hulgas populaarsed. Muhu saare tuntumad traditsioonid on kangastelgedel kudumine ja tikkimine. Kauneid rahvarõivaid kootakse ja tikitakse tänapäevani, ning kantakse tihti pidupäevadel. Kuni 1870. -1880. aastateni kanti Muhus rõivastust, mis koosneb särgist, varem ka käistest, mustast kurrutatud seelikust-ümbrikust, põllest, argitanust, vööst, sääristest, kapetatest ja pasteldest. 19. sajandi keskpaiku oli Muhu rõivaste kaunistusele iseloomulik männamotiiviga geomeetriline ornament. Rinnaehteks, ühtlasi aga rõivaste kinnitusvahendiks olid metallist sõled ja preesid. Ülerõivasteks olid pikk-kuued ehk vammused ja kasukad. 1870. -1880. aastast alates asendab
JAKOB KIPPERI NÄITUS KURESSAARE RAEGALERIIS Jakob Kipper on sündinud Muhus, Lalli külas 1938. aastal. Oma kooliteed alustas ta Lihulas. Kunsti juurde jõudis suhteliselt hilja, 25-aastasena. Tartus õppis Jakob Kipper maalimist ja sai skulptuurialast koolitust prof. Anton Starkopfi eraateljees. Hilisematest kunstialastest õpingutest nimetab autor mööblidisaini õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ning kalligraafia kursust Villu Tootsi kirjakoolis. Jakob Kipper on töötanud Raplamaal kunstiõpetajana, pidanud restauraatori ja puutöömeistri ametit
Haapsalu Vanamuusika Festivalid · 1994. aasta · Haapsalu Festivalikoor · CEFEMA · Paul Dombrecht, Sirkka-Liisa Kaakinen- Pilch · Toomas Siitan Rakvere Vanamuusika Festivalid · "Fiori musicali" · Rohkem pille kui varasemal korral. · "Händel Bachil külas" · "Puukingatants" Saaremaa Vanamuusikafestival · Neljas festival (2000) · 80 noort muusikut. · Tiiu Maripuu. · Krevera Rita Ilves. · Jacob van Eyck. · Lõpuüritus Muhus. Elleri muusikakooli vanamuusikaansambel · Anneli Kuusk. · Ellerino. · Kuressaare, Viljandi, Nizni-Novgorodi ja Rakvere. · Pillidel... · Pildil: Ellerino 10. sünnipäevakontsert. Muusika kuulamine · http://www.youtube.com/watch? v=4QQ5AfoQm6c&feature=related Kasutatud kirjandus : · http://www.sirp.ee · http://www.festivals.ee/ · http://www.viljandimaa.ee · http://www.miksike.ee · http://www.meiemaa.ee · http://www.google
Loopealsed Maria Kivari 11.B Loopealsed ehk alvarid Tekkinud põlluharimise ja karjakasvatuse mõjul Kadakased karjamaad, paepealsed Aluskivimiks paekivi Mullakiht ca 20cm, viljakas Kõrge liigirikkus Loopealseid leidub Läänemere saartel (Gotlandil ja Ölandil Rootsis, Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja väiksematel saartel Eestis) ning Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualal. Ökosüsteemi teenused Tugiteenused Varustusteenused Ainering Karjamaad loomadele Mullateke Ala mahetootmiseks Kultuuriteenused Fotosüntees Turism- Lääne-Eesti ja saarte Reguleerivad teenused tunnusmaastik
Ürituse planeerimise kava OÜ ABC 20 suvepäevad 8. juuli- 10. Juuli Muhus Eesmärk: OÜ ABC tähistab firma 20 juubelit suvepäevadega. Osa võtavad: 35 OÜ ABC ettevõtte töötajat Osalemistasu: 250 eek Eelarve: majutus: 10 000 eek toitlustus: 7000 eek laevapiletid: 2500 eek bussirent: 5000 eek esinejad: 1500 eek muu: 4000 eek kokku: 30 000 eek Reede 08.07.2011 14.00 väljasõit Tallinnast (Balti jaamast) Virtsu sadamasse 16.00 jõuame Virtsu sadamasse 17.00 Virtsu sadamast praamiga ´´Regula´´ väljasõit Muhu saarele 17.30 saabumine Muhule 18
vasknööpidest hõlmakaunistused. · Ala lõunaosas püsisid meestel vanatüübilised pikad püksid. Saared (Saare-, Muhu- ja Hiiumaa) · Saarte rahvarõivad olid igal saarel, Saaremaal koguni igas kihelkonnas mõneti erinevad · Varasemad ühevärvilised seelikud kujunesid 19. sajandil põikitriibuliseks, hiljem pikitriibuliseks · Hiiumaal kandsid naised käiseid, Saaremaal aga pikkade varrukatega särke ja liistikuid (abusid). Käiseid kanti varem ka Muhus, kuid 19. sajandil püsisid need seal vaid traditsioonilises pruudi- ja noorikurõivastuses. Jalas kanti kingi, ainult Muhus pastlaid. · Palju ühisjooni oli neil eestirootslaste riietusega: näiteks kurrutatud (s.o. kuumade leibade all plisseetaoliselt volti pressitud) seelikud ja ülerõivaste lõige · Omapärased olid naiste peakatted - lõua alt mähitavad linikud, papi või Hiiumaal vitsarao abil vormis hoitud tanud, talvemütsid üllid, Saaremaal ka kootud mütsid
Retsensioon. Külastasin 03.08.2016 Ott Leplandi ja Marvi Vallaste akustilist kontserti, mis toimus Muhus. Kuna ma varasemalt ei ole käinud ühelgi akustilisel kontserdil, siis oli see uus kogemus ja pean tunnistama, et see mulle väga meeldis. Olin algselt arvanud, et akustilised kontserdid on veidi igavad, aga Oti ja Marvi kontserdist sain päris positiivse elamuse. Kõige enam meeldis, et kontserdil ei olnud ainult laulud, vaid Ott suhtles ka publikuga väga aktiivselt, rääkis oma eelnevatest esinemistest ja esinemistega seotud äpardustest. Palju sai teada bändiliikmete kohta, kes on kes ja millega keegi veel tegeleb. Minule eriti meeldis, et kohale oli tulnud ka catering, mis pakkus väga maitsvaid ja omapäraseid toite, mis andsid ka kontserdile veel oma osa juurde. Peale selle oli ka avatud baar, kus igaüks sai endale valida meelepärase joogi. Mis kontserdi veel eriti nauditavaks tegi oli ilus...
midagi ära teenima; remmelgas puukujuline paju; räämas määrdunud; siug uss, madu; susi hunt; vagel ussike, tõuk; valla lahti, avatuks; õnar lohk, süvend 18 Kirderannikumurre sõnadel puudub palatalisatsioon, puudub vältevaheldus. Paiguti puudub sise- ja isegi lõpukadu ning on säilinud vokaalharmoonia. Erinevad ainsuse ja mitmuse osastavad vormid. P-Eesti murderühm jaguneb neljaks: 1) Saarte murre, mida räägitakse Saare- ja Hiiumaal, Muhus ja Kihnus, iseloomustab kääshäälikuühendi puudumine sõna algul (raav kruvi), ö esinemine õ asemel, seesütlev kääne (nurkas,selgas) 2) Läänemurret kõneldakse Lääne- ja Pärnumaal. Ühisjoooned saarte murdega (võrkus, paatis (seesütlev)), v tähe asemel b täht (kõba kibi), harva hi muutumine he-ks (kuhe, vaheb), de-mitmus (õladel, linnudele) 3) Keskmurre (Põhja-Eesti, Viljandi- ja Tartumaa põhjaosa). S tähe asemele KS (vareksed katuksel),
savi voolitakse puitu nikerdatakse kivi raiutakse pronksi valatakse Monumentaalskulptuur Monumentaalskulptuur on suurte mõõtmetega (mõnest meetrist mõnekümne meetrini), püsivalt oma kohale paigutatud skulptuur. Materjaliks on kas kivi või pronks. Monumentaalskulptuurid on mälestussambad, monumendid ja purskkaevud. Monumentaalskulptuur. Juhan Smuuli monument Muhus. Abstraktne skulptuur Helsingis Abstraktne skulptuur Leedus Šiauliais Pisiplastika. Skulptuuri kõrgus ~30 cm Puuskulptuurid vigursaagimise võistlusel Vana-Kreeka skulptuur Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alastiolekut peeti jumalatele meelepäraseks
sündmuse või isiku , kes on olululine ühele või mitmele sotsiaalsele grupile , mälestuse jäädvustamiseks loodud skulpturaalne kunstiteos. Maailma tuntuimad monumendid: Genghis Khani monument Mongoolias Vabadusesammas New Yorkis Peeter 1se monument Peterburis Väike Merineitsi Taanis Eestis olevad monumendid: Vabadussammas Vabaduse väljakul Russalka Pirita tee alguses Kindral Laidoneri Mälestussammas Juhan Smuuli monument Muhus Marinist meremaalimisega tegelev kunstnik. N: Aivazovski (Vene), William Turner(Inglise) Koopia on täpne jäljend kunstiteosest ,mis vastab originaalile nii sisult kui ka vormilt. Kuid ka kunstnik ise võib teha oma tööst koopia. N: Aapo Puki maalitud koopia M.Maxolly maalist ,,Paju Lahing" . Professionaalne- kui kunsti teevad need,kes on omandanud vastava eriala,diplomeeritud kunstnikud Näiteks: J.Arrak,Epp-Maria Kokamägi , Johann Köler (Eesti esimene professionaalne
Anton Starkopfi eraateljees. Algul ta maalis selleks, et endale elamisraha teenida, kuna sellest enam ei piisanud, tegeles ta kunstiga kui hobiga Hilisematest kunstialastest õpingutest nimetab autor mööblidisaini õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ning kalligraafiakursust Villu Tootsi kirjakoolis. Jakob Kipper on töötanud Raplamaal kunstiõpetajana, pidanud restauraatori ja puutöömeistri ametit. Viimased 23 aastat on möödunud esivanemate kodus Muhus, Pärdi talus. Oma kunsti teostel kujutab ta enamasti majasid ja loodust selle ümbruses. Maalide ülesehitses on maja esiplaanil ja puud jäävad tahaplaanile. Ta ei lähtu maalidel perspektiivist ning tema tööd on realistlikud. Tundub, et maakodu on talle väga südamelähedane kuna ta pildid on enamasti puumajadest metsa tukal koos talu- õuega. Teostel kasutab ta enamasti guassi, mõni töö on ka süsiga tehtud.
House (http://www.geograph.org.uk/photo/29749 9) Juhan Smuuli monument/skulptuur Aasta: 2006 (http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Smuuli _monument) Autor: Eric Baker Aasta: 1990 Kadrioru pargis ja alates Tehnika: klaas aastast 2006 asub see Muhus Asukoht: Suurbritannia Zanr: monumentaalplastika Zanr: vabaplastika Tehnika: pronks, graniit Autor: Tõnu Maarand ja Rein Tomingas Maalikunst ,,Ema haige lapsega (Muusika võlus)" Mona Lisa või prantsuse keeles La (http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Ema_haig Joconde e_lapsega,_EKM_190_600_M00872_K8le
mille üle oli ta väga õnnelik . Minu isa poolsed vanavanemad aga elavad lahus. Vanaisa elab Muhus ja tegeles veel mõned aastad tagasi angerja püügiga , aga enam angerjat ei ole ja ega tervis enam luba merelgi käia . Ta on noorest saadik merd sõitnud . Nooremana käis ta ookeani peal kala püüdmas ja hiljem Eestis vetes . Praegu hobi on tema jaoks mesindus , mille kohta ta teab väga palju . Tema juures me väga tihti ei jõua, kuna lihtsalt ei ole aega Muhus käia . Suve jooksul paar korda ja sünnipäevadel . Isa poolne vanaema aga elab Kuressaares . Ka tema on pensionär . Tema juures ma käin nädala sees päris tihti , teen tema juures autokooli jaoks aega parajaks . Iga kord kui ma sinna lähen, on tal juba sõõk valmis , kuigi mul võib-olla igakord ei olegi isu, siis käib ta ikka peale , et ma sõõks , ja kui ma siiski ei taha siis ütleb , et mis ma küll sinuga peale hakkan , süüa sa ei taha ja ise nii peenike . Minu
Tammiski nukk (saksa keeles Tammiskoots) on Muhu saare põhjaosa loodepoolseim neem. Neeme geograafilised koordinaadid on 58° 40 50 N, 23° 9 14 Ekoordinaadid: 58° 40 50 N, 23° 9 14 E. Tammiski nukk asub Mõisaküla territooriumil. Kaugemale põhja eendub Muhus vaid Seanina. Nimi Tammiski võis nime saada kunagise tammede rohkuse järgi. Tänapäeval on tammesid palju rohkem Pallasmaa küla pool. Samuti on võimalik, et Muhu põhjaosa kohanimed on Seaninast lääne pool nihutatud või on iseloomulik taimestik aja jooksul nihkunud. Lepaninal, järgmisel suuremal nukil, ei ole ühtegi leppa. Sanglepad kasvavad hoopis Seaninast mõnisada meetrit lääne pool asuva väiksema maasääre lähedal. Küll aga kasvavad Lepanina juures tammed,
Kuhu kuulume meie, eestlased? Eestlased kuuluvad europiidide hulka. Eestlastele on iseloomulik roosakas kuni kahvatuvalge nahk, heledama värvusega silmad, blondid või heledamad juuksed. Kasvult kuuluvad eestlased Euroopa pikakasvuliste hulka. Mitmete tunnuste alusel eristatakse eestlastel kaks rassitüüpi: sihvakas, pika pea ja kitsa näoga läänebalti tüüp ning jässakam, lühema pea ja laiema näoga idabalti tüüp. Esimest on peamiselt Lääne-Eestis, Muhus ja Saaremaal, teist Ida-Eestis. Mongoliidid Pärismongolite algkodu on Aasias, kus võib olla väga külm. Neil on ümar nägu, sest naha all on paks rasvakiht, mis kaitseb neid külma eest. Pisikesed silmad ja nahavolt silmadel kaitseb tuisu, lumekiirguse ja vingete tuulte eest. Jaapanlased, hiinlased ja Kesk-Aasia rahvad on nende järeltulijad. Sellesse põhirassi kuuluvad ka Ameerika indiaanlased.
Aadu Hint 10.01.1910 26.10.1989 Lapsepõlv Aadu Hint sündis Muhus Külasema külas. Lapsepõlve veetis Saaremaal Lümanda vallas Kuusnõmme külas Kopli talus. 192329 õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis . Tema isa Aleksander Hint oli põllumees ja kaugesõidukapten Debora 1929 töötas Kihelkonna Rootsiküla algkoolis ja 1936 1940 Tartus õpetejana 1935. aasta sügisel tutvus Hint
rannavallid on jäänud kohati mitme kilomeetri kaugusele tänapäevasest merest nagu Lahemaal, Alutagusel ning Loode-Eestis Nõva ja Vihterpalu ümbruses. Murrutusastang e. pank Murrutusastangud ehk pangad on kujunenud laine kulutava tegevuse tagajärjel. Pangad on kõrged ja järsu kallakuga. Tuntumad murrutusastangud on Pärnu lähedal Valgerannas ja Sõrve poolsaare idarannikul. Pankasid esineb palju Põhja-Eesti paekalda merelähedastes lõikudes ning Muhus, Saaremaa põhjaosas ja Sõrve poolsaare läänerannikul. Devoni liivakividest koosnevad pangad on iseloomulikud Võrtsjärvele (Tamme paljand) ja Peipsile (Kallaste paljand). Põhjavee tekkelised pinnavormid Maa all voolavad ojakesed või jõed , mis uuristavad käike ja neist võivad tekkida orud. Maa all voolavat jõelõiku nimetatakse salajõeks. Seal, kus maapind koosneb vees kergesti lahustuvatest ja lõhelistest lubjakividest ning esineb piisavalt sademeid, kujunevad karstinähtused
korraldajaid, osales ka ,,NoorEesti" tegevuses. Ühtlasi on tal suuri teeneid eesti rahvakunsti ja ainelise vanavara kogumise organiseerijana. Kristjan Raud on üks Eesti Rahva Muuseumi asutajaist. 19091913 juhtis ta selle kogumistööd. 1920. aastal korraldas ta nn. ülemaailmsed eesti muinasvara päästepäevad. Kristjan Raud suri 19. mai 1943 Tallinnas. Looming Kristjan Raud on loonud peamiselt söe ja pliiatsijoonistusi, vähem ka õli ja temperamaale. Muhus, Pakril ja Rakvere ümbruses lõi ta realistlikke olustiku ja tööainelisi ning maastikupilte. 19. ja 20. sajandi vahetusel pääses Kristjani loomingus valitsema uusromantismist, sealhulgas sümbolismist ja juugendstiilist inspireeritud laad, looduskäsitluses ilmnes panteismi sugemeid. Eriti selgelt väljendub juugenlikkus selle aja aksliibristes ja raamatukunstis. 1920.ndail ilmusid Raua loomingusse ekspressivselt kästletud mure, valu ja leinateema
Aadu Hint Põlvnemine ja kujunemine Sünninimi Adolf Edmund Hint. Sündis 10.jaanuaril 1910 Muhus Külasema külas. Lapsepõlve veetis Lümanda vallas Kuusnõmme külas Kopli talus. http://psautographs.ecrater.com/p/5382000/esto an-novelist-aadu-hint-autographed www.syg.edu.ee/oppematerjalid/loodusopetus/inge.../ Vilsandi.ppt Perekond Aadu Hindi ema Marie Hint oli pärit
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Kuhu ma kuulun? Kellelt: Kristjan Mägi Kuhu ma kuulun Kes ma olen ja kuhu ma siis kuulun? Ma ei ole päriseestlane, sest mu kaugemad juured ulatuvad ka Eesti aladelt välja. Samas ei ole ma ka mõne muu riigi põliselanik. Ma kuulun siis järelikult ikkagi eestlaste kogukonda. Kuigi ma eelisaks end liigitada saarlaste kogukonda kui mandri-eestlaste kogukonda. Kindlasti kuulun ma elukohapõhiselt muhulaste hulka, kuna ma Muhus kogu oma elu elanud olen. Kindlasti ei saa ma kuuluda mõne muu rahvuse hulka, sest mul on eestlastega palju ühist. Ma armastan oma isamaad ja emakeelt, olgugi et see on üks kõige raskemini õpitavaid keeli üldse. Eesti riik paneb mind kindlasti eestlaste hulka kuuluma, sest Eesti eest olen ma valmis k...
Kõigepealt tuleb hoolitseda kaupmeeste eest. Tänapäeval on kaupmeesteks hakanud igasugused sulelised ja karvased. Mul on pidevalt tegemist, et nad kõik enam-vähem edukad oleks. Algatuseks tuleb silm peal hoida kõigil kaubateedel: laevadel, lennukitel, rongidel jne, sest enamik kaupu reisib ühest kohast teise ning peaks tervena kaupmeesteni jõudma. Näe - korraks lasin silma looja ja kohe oli õnnetus taga - kaubaauto läks Muhus kummuli ja mitmed kaupmehed jäid selle päeva kasumist ilma. Aga noh, ega ma ka alati loodusjõudude, st metsloomade põikpäisuse vastu saa. Muidugi pean veidike ringi sahkerdama riigivalitsejate hulgas - kuidas muidu saaks kaupmehed oma asutustes piisavalt kasumit teenida. Õigupoolest on mul iseendast pisut halegi, et pole suutnud kaupmeestele rohkem kui 18% kasumit (käibemaksu) välja kaubelda. Mis sest, et masu aeg, ega minu kaitstud inimesed ei tohi siis nälga jääda.
paiknemine kehal jääb hõredamaks. Elupaik Teda võib kohata Euroopa vetes Vahe- ja Mustast merest kuni Nordkapini ja sealt edasi kuni Põhja-Ameerika idarannikuni välja. Eestis oli peamiseks tuura kudejõeks Narva jõgi. Ohustatus Kaitsestaatus: äärmiselt ohustatud (III kat.) Põhjuseks: ülepüüdmine liha ja marja saamiseks 1982.a võeti Euroopas kaitse alla. Arvatakse olevat alles umbes 400. Eestis püüti tuur (Maria) viimati 1996 Muhus Vürkaia kalurite poolt. Ohtu tekitavad tegurid Ülepüüdmine Kehv elupaikade veekvaliteet Kuderänded jõgedes on paisudega takistatud Mõnesaja eri soost isendi kohtumise väike võimalus Tuura asustamine Eestis 15. oktoober 2013 Narva jõgi Kogu projekti finantseeriti riigi poolt 23 560 euroga ja selle teostaja on Eesti Loodushoiu Keskus. Järglasi saab emaskala iga 3-4 aasta tagant. Elab rannalähedases madalas merevees,
Aeistid- 98 p.Kr esmakordselt Tacituse poolt kirja pandud rahvas, mille all mõeldi põhiliselt balti hõimusid, võimalik et ka eestlaste esivanemaid Fennid- üks võimalikust versioonist eestlaste esmamainimisest, kus eestlasi arvati rooma allikates põhiliselt soomlasi tähistanud rahva hulka Linnamägi- enim levinud linnusetüübid mägi-ja neemiklinnused, mida kohtab peaaegu kogu Eesti mandril Maalinn- ringvall-linnuste rahvapärane nimetus Saaremaal, Muhus ja mujal Lääne-Eestis. Nimi tuleneb seosest antud piirkonna maaga, olles ühtlasi piirkonna keskuseks. Maalinnad ehitati tavaliselt madalale kühmule või ka tasasele maale kokkukuhjatud ringvallile. Tsuudid- nimetus, mida on algul läänemeresoomlaste ja seejärel ainult eestlaste kohta tarvitatud vanavene kroonikates Malev- Muinas- Eestis põhiline väeüksus maakonnas, mis koosnes nii ratsa- kui jalameestest Vägi- muinasusundi põhimõiste ja element. Arvati, et inimesed ja üldse kõik
kohtupäev" Sixtuse kabeli altarisein, Kaarli kiriku ,,Tulge minu juurde", Leonardo Da Vinci ,,Püha õhtu söömaaeg", kloostri söögisaali sein Milanos), laemaalid (Michelangelo Sixtuse kabeli laemaal), graffiti. 2. Nimeta kujutava kunsti liike : a) maalikunst N: Elisabeth Louise Vigee-Lebrun "Kuninganna Marie Antoinette sinises sametkleidis" b) graafika N: Peeter Allik ,,Kinnisvara" c) skulptuur N: Juhan Smuuli monument Muhus 3. Nimeta maalitehnikaid ja too näiteid a) Akvarell N: Johann Köler ,,Ketraja" b) Akrüül N: Epp Maria Kokamägi ,,Pilv mere kohal" c) Fresko N: Leonardo Da Vinci ,,Püha õhtu söömaaeg" d) Pastell N: Ants Laikmaa ,,Marie Underi portree", ,,Carl Robert Jakobsoni portree", ,,Lydia Koidula portree" e) Seko N: Ridala valla kiriku kooriruumi seintel f) Tempera N: Kristjan Raud ,,Puhkus rännakul",
REFERAAT SÕLG Sisukord Lk. Sõle kasutamine Eestis 3 Erinevad sõled 4 Kasutatud materjalid 7 Sõle kasutamine Eestis Sõlge kasutati rõivakinnitusvahendi ja rinnaehtena. Eestis on sõled tuntud alates pronksiajast. Nooremal rauaajal kasutati hoburaudsõlgi (Muhus) või võrukujulisi vitsasid ( 13.-19. saj. ) Euroopas laialdaselt tuntud südamekujulised, krooni ja linnupaariga kaunistatud sõled said eesti talurahvale omaseks arvatavasti 16.sajandil. 19 saj kanti neid veel Saaermaal. Eesti 19. sajandi rahvarõivastele oli iseloomulik koonusjas ja lilleornamentidega kaunistatud kuhiksõlg, mis kujunes 16.saj moodi läinud renessansipärasest rõngassõlest välja 18 sajandil. Kuhiksõlgede suurus erines paikonniti märgatavalt: Põhja Eestis ja saartel olid need väikesed ( diameeter - 10 cm), Lõuna-Eesti...
Linnus suudeti vallutada ja kõik selles tapeti. Ristisõdijate võimu kindlustamine võttis 3 aastat aega, et nad saaks Saaremaad vallutama minna. 1227. aasta algul oli meri tugevalt jääs ja 20 000 ristisõdijate salk suunati Saaremaad vallutama. Kõige pealt nende vägi jõudis Muhu kindluse alla, mille vallutamiseks kulus kuus päeva. Samuti kõik tapeti ja kindlus põletati maani. Edasi liiguti Saarema tugevaima linnuseni – Valjala linnuseni. Saarlased olid kuulnud, mis Muhus juhtunud oli ja nad pakkusid rahu ja olid nõus ennast laskma ristida. Nende pakkumine võeti vastu ja ristimine kestis mitmeid päevi. Sellega oli Eesti vallutamine lõppenud ja kogu Eesti oli ristisõdijate käes. Kaotuse peamiseks põhjuseks oli ristisõdijate kõrgem arengutase. Nad olid rohkem organiseerunud ja neil oli parem relvastus ja väljaõppe. Samuti oskasid nad kasutada mörti ja ehitada kivikindlusi. Relvastuses olid neil ammud, kiviheitemasinad ja soomusrüü
puhul võis juba tegelane saada. Mängiti peamiselt talvel, välistöödest vabamal ajal küla noorte kooskäimisel, mis enamasti olid seotud ühise töötegemisega, naguon Kihnu ülaljõstmised, Puhja kildsann, Alutaguse subrikud või Lääne- Eesti mängutoad. Viimased keelati küll 17 sajandil põhjendusega, et seal esinevat ebamoraalsust noorte omavahelises suhtlemises. Nii mõisa- kui talutalgud on tuttavad juba keskajal, ka lõppesid talgud lõbutsemisega. Mängiti jaanitule, Muhus ja Matsalu lahe ääres leedutule juures (2.juulil). Mängudega seostuvad tihedasti kiiged. Ka tundub kiigekombestik vana. Kiigelõbustused algasid varakevadel, seostati lihavõttepühadel kanamunade värvimise ja vahetamisega. Kiigepaigaks valiti sobiv lage plats küla ligidal, kus võimaldus mängida. Nagu kõigil on vaenlasi, oli ka mängudel vaenlasi, need olid vaimulikud ja vagatsejad. Kuna mänguasju polnud poest saada, tegid lapsed endale ise neid.
õlletegemisel alati kasutatud ka kadakaoksi. Lääne-eesti. kala ja liha • Läänemaalt on teada veiseliha toiduks tarvitamist rohkem kui mujal Eestis. Söödi veel nii lamba kui ka sealiha. • Rannarootslased tapsid Noarootsi suurtes taludes oma tarbeks aastas 8-10 lammast, 1-2 siga ja veise. • Saaremaal, Hiiumaal ja Muhus keedeti sülti mitte sea vaid vasikalihast, Hiiumaal ka veiselihast. • Rannarootslased valmistasid ka juustu. Ida-eesti toit • 18. sajandist kasvatasid Ida-Eesti eestlased aed- ja juurviljadest ainult naerist ja kapsast. • Eestlased elavsid suvel peamiselt
Nädalas oli 1–2 leivategu ja korraga tehti olenevalt pere suurusest varasemal ajal 8-15 leiba ja 19. sajandi lõpul 6–10 leiba. Viljapuuduse korral lisati leivale aganaid, kuivatatud sõnajalgu, noori ohakaid, kaseurbi jm taimi. eivategu on suur kunst, mis vajab kogemusi nii leivavilja valimisel ja taignateol kui õige küpsetuskuumuse tagamisel leivaahjus. Vanasti valmistati leiba lehtpuust õõnestatud piklikus leivakünas. Saaremaal, Muhus ja Läänemaal nimetati küna levalöime, Tartu-, Viljandi- ja Pärnumaal mõhk, setudel ruih, Sangastes ka ruhe, Häädemeestel leivamold. Leivaküna oli umbes 1,5-2,5 m pikk ja selle suurus sõltus sellest, kui palju leiba tuli teo ajal teha. 19. sajandi lõpust tehti leiba ümmarguses leivaastjas. Leivanõu peal hoiti kaant ja paljudes peredes ka selle tarvis kootud riiet. Leivanõud ei pestud, peenema leiva tegemisel kaabiti nõu puhtaks.
näiteks kurrutatud seelikud, mis kujunesid 19. sajandil põikitriibuliseks, hiljem pikitriibuliseks. Igal saarel oli rõivastus mingil määral erinev, Saaremal isegi igas kihelkonnas. Seda seetõttu, et rõiva kujunemist mõjutas saare asukoht, erinevused looduslikes tingimustes ja sellest tulenev erinev majanduslaad. Saaremaa naised kandsid pikkade varrukatega särke ja liistikuid, Hiiumaal aga käiseid. Käised olid tavapärased ka Muhus, kuid 19. sajandil said neist vaid traditsioonilised pruudi- või noorikurõivastuse osa. Jalas kanti kingi, ainult Muhus pastlaid. Saatel panid naised pähe lõua alt mähitavad linikud, papi või Hiiumaal vitsarao abil vormis hoitud tanud või üllid, mis on sarvedega või baretikujulised lambanahksed talvemütsid. Saaremaal kandsid naised ka kootud tuttmütse. Meeste ülikonnad ja ülerõivad oli värvilt lambapruunid või -mustad, Saaremaal Sõrve poolsaarel ka hallid
Põhja-Eesti tikandi ainestikus on tüüpilised külg- ja pealtvaates õied. Vanimad Põhja-Eesti lillkirjad tikiti siidile siidniidiga, lisamaterjaliks kard. Tikiti peamiselt madal- ja mähkpistet, harvem varspistet kasutades. Palju esines pistete kombinatsioone. (Kivilo, lk 8) Saaremaa läänepoolses osas tikiti lillkirjalisi tanusid. Lillkirja ainestikuks on kellukad, roosid, nelgid, lehed jm. Värvuselt on Saaremaa tikandid küllaltki eredad. Varasemal ajal tikiti Muhus särke, tanusid, põllesid, seelikuid, hiljem ka sukki, kindaid, pätte, vaipu ja lahttaskuid. 20.saj algul tikiti rahvarõivaid eriti rikkalikult- peaehetest kuni jalatsiteni. Muhu tikandid erinevad tunduvalt mandri ja teiste saarte tikandeist nii ornamendi kui ka värvuse poolest. Muhu kirjades on taimed võrdlemisi loomulikud ja looduslähedased. 20.saj teisel aastakümnel tikiti nn. roositud vaipu, mille kirjades olid suureõieliste lillede, lehtede, okste ja viljade kimbud.
maalida või skulpuuri raiuda. Kõige parem oli seda teostada luues seoseid kristluse ja pagaluse vahel. Karja kirikus Saaremaal võib leida figuure, kus eestlaste ülikud on kõrvuti kristlaste pühakutega ning kuidas püha Katariina ja püha Nikolause legendi kaudu tehakse kohalikule rahvale selgeks, miks kristlus on parem paganlusest. Nii paganad kui ka juba ristitud rahvas uskus, et pärast surma avaneb uks teispoolsusesse. Selline uskumus levib rahva seas ka tänapäeval. Valjalas, Muhus ja Pöides võime näiteks näha hauaplaate, millel on kujutatud Gotlandi kirikute portaale. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirkut ja kabelit. Kunst oli tugevalt seotud kirikuga ja kuulus selle teenistusse. Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: Lääne-Eesti ja Saaremaa, Kesk-Eesti, Põhja-Eesti ja Tallinn ning Lõuna-Eesti ja Tartu. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid keskajal tihedasti asustatud, mistõttu asusid kirikud lähestiku. Ka
ajaloolises arengus. Rahva liikumisvabadus sunnismaisena piirdus peamiselt oma kodukihelkonnaga. Põhiliseks kohtumiskohaks oli kirik, kuhu minnes pandi selga parimad rõivad. - Nimeta rahvarõiva rühmad Kõige üldisemate tunnuste järgi eraldame Eesti rahvarõivad nelja suurde rühma: * Lõuna-Eesti * Põhja-Eesti * Lääne-Eesti * Saared - Missugused esemed kuuluvad Muhu rahvarõiva komplekti ? Kuni 1870. -1880. aastateni kanti Muhus rõivastust, mis koosneb särgist, varem ka käistest, mustast kurrutatud seelikust-ümbrikust, põllest, argitanust, vööst, sääristest, kapetatest ja pasteldest. 19. sajandi keskpaiku oli Muhu rõivaste kaunistusele iseloomulik männamotiiviga geomeetriline ornament. Rinnaehteks, ühtlasi aga rõivaste kinnitusvahendiks olid metallist sõled ja preesid. Ülerõivasteks olid pikk-kuued ehk vammused ja kasukad. 1870. -1880. aastast alates asendab pikitriibuline punaseelik( siilik)
sept Madisepäeva lahing 1218- Alberti ja Valdemari koostööleping 1219- taanlased rüüstasid kogu Põhja-Eesti 1220- võiduristimine, Rootsi kuingavägi löödi puruks 1222- taanlased ehitasid Saaremaa lähedale saarele linnuse, eestlaste ülestõus Põhja-Eestis 1223- eestlased vallutasid Otepää ja Tartu, Vene vägi rüüstas Lõuna-Eestit 1224- kogu mandri Eesti peale Taru on vallutatud, toimus veresaun, maakondadega tehti uued lepingud 1227- Läänemeri jäätus, Muhus põletati kõik, rüüstati Ida-Saaremad, liguti edasi Valjalga, saarlased alistusid 4.Eestlaste allajäämise sisemised põhjused: ★ puudus riik, maakonnad tegutsesid killustatult ★ maakaitsevägi koosnes amatööridest, v.a saarlaste laevastik ★ relvad olid nõrgemad ★ linnused ei sobinud pikaajaliseks piiramiseks ★ Eestlaste allajäämise välimised põhjused:
Sõja järel tahtis ta astuda merekooli, kuid sinna teda ei võetud. Siis töötas ta lühemat aega ajalehe"Sirb ja Vasar" toimetaja asetäitjana ning ajakirja "Pioneer" toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast vabakutseline kirjanik, Kirjanike Liidu esimees 1953.1971. aastani. Oli NSVL Ülemnõukogu ja ENSV Ülemnõukogu saadik. On saanud mitmeid toonaseid kõrgeid autasusid ja tunnustusi. Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, Muhus, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Olulise tähendusega tema loomingule on olnud ka merereisid, mida tal oli võimalus teha kaasa Tema enamik raamatuid on seotud tema enda eluga ja koduga. Üks tuntumaid teoseid on "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Kuna Smuulile meeldis palju rännata ja merel sõita, siis ta on sealgi teoseid loonud. Juhan Smuul on olnud abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning
Hakkasid arenema alternatiivse muusika liikumised, nagu elektrooniline klubimuusika. Jazzmuusika jõudis Eestisse juba 1920. aastal ning esimene ansambel nimega The Murphy Band loodi Tallinnas. Esimene avalik jazz-kontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936. aastal Estonia kontserdisaalis. 1980. aastad olid jazzmuusika kuldaastad, esines jazz-rock Kaseke, mis oli Propelleri järeltulija. Eestis toimuvad ka sellised kontsertid, nagu IDeeJazz, Juu Jääb Muhus, Sõru Jazz, Jõulujazz jpt. Pärimusmuusikas on Eesti muusikalise folkloori kõige ehtsam esindaja regilaul. Tuntuimad ansamblid aastatel 1970 olid Collage ning Kukerpillid. Pärimusmuusika jäi vahepeal tagaplaanile ning aastal 1990 taas elavnes tänu ansamblitele Untsakad ja Väikeste Lõõtspillide Ühing. Eestis toimuvad ka tänapäeval mitmed rahvalikud pärimusmuusikafestivalid, nagu Viljandi Folk, Viru Folk, Võru Folkloorifestival.
peakorraldajaks oli Tiiu Maripuu. Eripära väljendus selles, et ansamblitele oli antud suurem võimalus enese tutvustamiseks ja näitamiseks. Festivalist võttis ka osa Saaremaa Ühisgümnaasiumi luuleteater Krevera Rita Ilvese juhatamisel. Oli võimalus osa võtta madalmaade kuulsa plokkflöödivirtuoosi Jacob van Eycki variatsioonide võistumängimisest. Õhtupoolikul oli võimalus kuulata ja vaadata erinevaid vanamuusikakontserte Kuressaare linnuses. Lõpuüritus toimus Muhus, Koguva küla Vanatoa talus, mille perenaine oli lahkelt nõus võõrustama nii külalisi kui ka esinejaid. Pildil on Jacob van Eyck. Tartu elleri nimelise muusikakooli vanamuusikaansambli asutaja ja juht on Anneli Kuusk. Ansambel asutatti 1999. Aastal ja kannab nime Ellerino. Ansambel on esinenud Kuressaare (1998-st), Viljandi (2000-st), Nizni-Novgorodi (2000) ja Rakvere (2010) Vanamuusikafestivalidel. Ansamblis mängivad
Kuna koprad ei maga talveund, siis vajab ligi kuueliikmeline koprapere ema, isa, käesoleva ja eelmise aasta pojad talve üleelamiseks rohkelt toitu. Keskmine kopraperekond pistab talve jooksul nahka ligi pool hektarit metsa täpsemalt siiski võsa või liigniisket lehtpuupuistut. Nii et metsamajandusele kopra kõhutäied iseenesest kahju ei põhjusta (Järva, 2011). 4. KOBRASTE JAHT 6 Aastakümneid tagasi Saaremaal ja Muhus tundmatu kobras on saartele elama asunud ja mõne aastaga edukalt paljunenud. Jahindusspetsialistide arvates võib kobras nii maaomanikele kui ka keskkonnale juba lähiaastatel hakata olulist kahju tekitama, kui nende arvukust ei piirata. Koprauurija Nikolai Laanetu arvates on probleem selles, et kui ta ujutab ja paisutab neid alasid, siis riknevad nii drenaaz kui ka selle maa kasutus halveneb. Saaremaa jahindust aastaid koordineerinud keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialist
Ka tule süütamine ja kaua ärkvel olemine olid keelatud. Seevastu ärgata tuli varakult, sest muidu sai sinust aastaks tuhakott. Seega on enamik käitumisreegleid risti vastupidised vastlapäeva kommetele. Keelud Juuste kammimine, sest vastasel juhul need muutuvad tuhkjaks, katkevad, lähevad sassi ja on inetud; või lähevad halliks, kõõm tuleb pähe jne. Kaua ei tohi üleval olla ega tule valgel töötada, sest muidu vaatab laisknaine su ära. Laisknaine liikus ringi Läänemaal ja Muhus. Naised ei tohtinud esimesena külla minna ja üldse ei olnud külaskäigud tavaks, sest sellest kardeti loomakahju, haigusi ja majapidamisriistade riknemist. Seetõttu on külalistele visatud tuhka järele või riputatud seda nende jälgedesse. Härgi ei tohtinud ikkesse ega hobuseid rakkesse panna tekib kõõm ja naha kestendus. Samal põhjusel ei tohi lambaid niita. Vanades 19. sajandi kommetes oli oluline koht tuha sõelumisel ja pesu pesemisel tuhka saab palju, pesu aga
Kelder on täis hiiri, lapsepõlve hirmusid, tolmunud veinipudeleid. Ülikeldri moodustavad lossialused tunnelid, mis juhivad kaugetesse metsadesse. Armas kolleeg Andres Siim unistab ühekorruselisest eramust, kuid kallis sõber, kus siis on Sinu kelder ja pööning? Ees ja taga vist. Kahjuks olen ka mina keldreid ja pööninguid harva kasutanud ning rõõmuga meenub, et Rakvere eramus Õie tänaval on mõlemad olemas. See on üldse üks oneiriline maja, samuti maja Muhus ja Vintide maja Hiiul. REPRO VAIMUSUGULASED: Arhitekt Vilen Künnapu meelest annavad Bachelard'i meeleolu hästi edasi Giorgio de Chirico pildid. Giorgio de Chirico"Mööbel lagendikul", 1927. Mälestused, unistused, rõõmud ja kartused Bachelard'i majad on täis mälestusi, unistusi, rõõme ja kartusi. Kolleeg Gullichsen mäletab oma lapsepõlvest Aalto projekteeritud Villa Maireat. Ta tunneb siiani värske krohvi ja Aalto tugitoolide puidulõhna. Bachelard'i trepid on kui heliredelid
MULDKATE Eestile iseloomulikud mullad 1. Paepealne muld kujunenud lubjakivide avamusaladele, mullakiht on umbes 30 cm, muldade viljakuse madaluse tõttu ei sobi see põllumaaks, levib Põhja-Eesti lavamaadel, Saaremaal ja Muhus. 2. Ränkmuld Kujunenud lubjakivil olevale õhukesele moreenkihile, mullad on kivised ja huumusrikkad, põukartlikud, kõige paremad ränkmullad on seal, kus mullahorisondid on tüsedamad, levib Põhja- ja Lääne-Eestis. 3. Leostunud pruunmuld kujunenud paksule moreenkihile ja soodsale niiskusreziimile, kõige vanimad ja parimad põllumaad, levib Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal. 4
kivimasinaid) Alates 1224 oli uuesti kogu mandri eesti sakslaste võimu all, p-eesti taanlaste võimu all. Seega oli puutumata ala Saaremaa. Nad olid iseseisvamad ja sinna oli vähem tulnud ristirüütleid. Saaremaa alistamine võttis veel 3 aastat aega, sest ristirüütlid olid sunnitud ootama külma ja suurt pakast. Oli vaja jääteed, et transportida relvi ja vägesid saaremaale. 1227 talvel suur pakane, mis jäätas ära suure väina ning ristirüütlid said oma relvad üle viia. Muhus viimane lahing. Edasi mindi Saaremaale valjala linnuse juurde. Seal ei olnud lahingutl sest saarlased nõustusid alistumisega. Seega oligi viimane lahing muhus ja sellega muistne vabadusvõitlus ka lõppenud ja eestlased oma vabaduse kaotanud. Miks kaotati? 1. Maakonnad olid eraldatud, puudus nendevaheline koostöö. 2. Puudus tolleaegne kaasaegne sõjavägi. Puudusid ka sõjariistad. 3. ei olnud abiväge, suletud ühiskond
kihelkondi või väikemaakondi: Alempois, Mõhu, Vaiga, Nurmekund. Maakondade piirid ei kattunud täpselt murdepiiridega, kuid administratiivne kokkukuulumine mõjutas kindlasti keelejooni sarnastumise suunas. Sakala maakonna keele oli Mulgi murre. Sakala alla kuulusid hilisema läänemurde alad kuni mere ja Pärnu ümbruseni. Ugandi maakond hõlmas hilisemaid tartumurdelisi alasid, siia kuulusid ka Lääne-Võru alad. Omaette ala moodustasid saared. Kõige vanem on asustus Saaremaal ja Muhus, teised saared asustati alles keskajal, nt Kihnu. Hiiumaale on enamik asukaid tulnud Saaremaalt ja Muhust. Saaremaa saarte murde on tuumalaks, Muhu iidseks vahealaks Saaremaa ja mandri vahel. Hiiumaa ja väikesaarte keel on lähtunud enim Saaremaalt. Läänemurde ala keskused jäid ühe maakonna, Läänemaa piiridesse. Läänepoolne Rävala, Harjumaa ning sellest lõunas paiknenud Alempois olid läänemurdele sarnase keelega. Kesk-Eesti
Augusti lõpuks oli Mandri-Eesti sakslaste kontrolli all. Lääne-Eesti saarte jätkuvat kaitsmist pidas Punaarmee juhtkond väga tähtsaks. Soomes Hanko neemel ja Hiiumaal Tahkunas asuvad kaugelaskesuurtükid sulgesid Soome lahe Saksa laevastikule. Sõrve poolsaare suurtükipatareid takistasid endiselt liiklust Irbe väinas. Saarte kaitset oli juhtima jäetud Balti sõjalaevastiku Läänemere rajooni rannakaitse ülem kindralleitnant Aleksei Jelissejev. Sõjalaevastikule allusid Saaremaal ja Muhus 3. üksik laskurbrigaad, merejalaväe pataljon, kaks ehituspataljoni, neli üksikut roodu ja mobiliseeritud eestlastest moodustatud pataljon, kokku 18 615 meest. Hiiumaad ja Vormsit kaitsesid kaks laskur- ja kaks ehituspataljoni ning piirivalveüksused, kokku 5048 meest. Hiiumaa ja Vormsi kaitse juht oli polkovnik A. Konstantinov. Saartel oli 142 rannakaitse-, väli- ja seniitsuurtükki, 8 torpeedokaatrit ja 12 hävituslennukit (). Pilt 12 Leedri küla noormeeste sõjaväkke saatmine. 1
temanimeline kunstiaasta, mis jäi ühtlasi viimaseks iseseisvusaegseks suureks kultuuriaktsiooniks. Eesti riigi loomisele kaasa elanud kunstniku saatus oli näha tollase omariikluse lõppu. Tallinnas Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum. Looming Kristjan Raud oli Eesti Muuseumi Ühingu rajajaid ja esimehi. Loonud peamiselt söe- ja pliiatsijoonistusi, vähem õli- ja temperamaale, kasutanud ka guassi ja akvarelli. Need kujutavad tahva elu ja saatust, loodust, inimese tundeilma jm. Muhus (1898), Pakril (1896-1899) ja Rakvere ümbruses jäädvustas ta poeetilisi olupilte (joonistused Pakri eitedest, emast ja onust) ning maastikke. Münchenis sai Kristjan Raua loomingus valdavaks uusromantismist, seal hulgas sümbolismist ja juugendstiilist inspireeritud laad, looduskäsitluses ilmnes panteismi sugemeid. Eriti selgesti avaldub juugendlikkus tema eksliibrisest ja sajangi alguskümne raamatukunstis. Raua kujundatud ja illustreeritud Juhan Liivi "Luuletused" (1910) on tolle aja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
