Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Punane tolmpea Referaat Kaisa-Kriki Kais 4C klass Pärnu 2013 Sissejuhatus Punane tolmpea (Cephalanthera rubra) on käpaliste sugukonna tolmpea perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik. Taim on oma eredate lillakasroosade õitega üks Eesti eksootilisema välimusega orhideesid. Eesti Orhideekaitse Klubi valis punase tolmpea 2010. aasta orhideeks. Välimus Tumedate, sinakasroheliste lehtedega ja pisut võnkliku varrega punane tolmpea kasvab kuni 50 cm kõrguseks (Eestist on leitud ka 1 m kõrgune taim). Suuri õisi on taimel kuni kümmekond ja need puhkevad jaanipäeva paiku
7.c Juhendaja: Katrin Kuldmaa Viljandi 2015 Referaat Kaspar Mälgand Sisukord Kärbesõis................................................................................................................... 7 Püramiid-koerakäpp................................................................................................... 9 Valge tolmpea.......................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus................................................................................................. 11 2 Kaspar Mälgand Kollane käoking
Jugapuu kasvab aeglaselt, kuid võib elada neli tuhat aastat vanaks. Jugapuu puit on hästi töödeldav ja peab vastu mädanemisele Jugapuust tehti vastupidavust nõudvaid tööriistade osi nagu rattakodaraid,rehapulki ja vesirataste hambaid. Vana-Egiptuses tehti jugapuust sarkofaage Tänapäeval kasvatatakse jugapuud ka dekoratiivpuuna Jugapuust toodetakse vähiravimit dotsetakseeli Mürgised on eelkõige jugapuu okkad ja seemned Valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) RIIK Taimed HÕIMKOND Õistaimed KLASS Üheidulehelised SELTS Asparilaadsed SUGUKOND Käpalised PEREKOND Tolmpea LIIK Valge tolmpea Valge tolmpea on meie käpalistest üks suuremate õitega need võivad olla kuni kahe sentimeetri pikkused. Õied muudab eriliseks lumivalge värvus Tema tavaliselt kuni paarikümneõieline õisik on üpris hõre. Valge tolmpea lehed on pikad ja tugevad, vihmaveerennitaoliselt nõgusad. Neil on ka tugev terav tipp.
Vilsandi rahvuspark Raimo Johanson Rakvere Ametikool AV13 Vilsandi rahvuspark • Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. • Vilsandi on ainuke inim asustusega saar kaitsealal. (Keskkonnaamet) (Google Maps ©2014) Elupaigad • Avameri • Rannikumeri • Rannik ja rannaniit • Loopealne • Mets • Puisniit • Jäänukjärv • Madalsoo (Keskkonnaamet) (Google Maps ©2014) Geograafia • Rahvuspargi pindala on 237,6 km² Maismaa ja mere suhe Meri 162,3 km² Maismaa 75,3 km² Maismaa • 160 saart, laidu ja kari. (Keskkonnaamet) LOODUSOBJEKTID ...
kaugelt maadelt naasnud meremehed õnnestus kaasa tuua elusaid võõramaa taimi.Alguses ei suudetud taimi elus hoida mis tõttu taimed kärbusid ära, kuid aja-pikku hakati tundma orhidee kasvatamis nii öelda kunsti ning üha enam suudeti võõralt maalt toodud taimi elus hoida, hiljem ka juba paljundada, ritutada teiste liikidega, millest tekkisid uued sordidid ja hübriidid. (Siibak 2007: 10) Eesti esimene looduskaitseseadus võttis 1936.aastal kaitse alla kaheksa käpaliseliiki: punane tolmpea, valge tolmpea, lehitu pisikäpp, püramiid-koerakäpp, lõhnav käoraamat, kaunis kuldking, arukäpp ja leeder-sõrmkäpp. Viimane oli selleks ajaks juba inimtegevuse tõttu hävinud. (Eestis orhideede kaitse 2011) Orhideed on endiselt aktuaalsed, kuna uusi sorte ja liike on palju ning nende kasvatamine on väga keeruline ja nende kasvatamise ja paljundamise kohta tekib aina rohkem uusi küsimusi. 4 1.2. Orhidee elustiil
> Pole spetsiifilist loomastikku väljakujunenud > Tüüpilised linnu liigid on: kiivitaja, alpi risla, punajalg- tilder, kanepilind, kivitäks jt. > Selgrootutest näiteks: kiritigu, jooksik, õiesikk, kimalane, lepatriinu, jne. > Imetajatest näiteks: metskits, halljänes, rebane, põlduruhiir, metssiga. Jooksik Põlduruhiir Kiivitaja Kimalane Kaitsealused liigid > niidu-asparhernes > niidukimalane > niidurüdi > käpalised ehk orhideed (kaunis kuldking, valge tolmpea, arukäpp) > niidu-kuremõõk > põõsasmaran > teder > laanepüü > kassikakk > sookurg > tuuletallaja Toiduahelad niitudelt > Kerahein-Rohutirts-Arusisalik-Punarebane > Mägiristik-Uruhiir-Nirk > Kerahein-Rohutirts-Arusisalik-Kanakull > Mägiristik-Taevastiib-Põldlõoke-Lõopistrik > Hobumadar-Halljänes-Kärp-Kaljukotkas > Kerahein-Liblikaröövik-Ämblik-Kiivitaja Looniidud ehk alvarid Looniidud ehk alvarid on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud
tumepruunid õied meenutavad varrel istuvaid kärbseid, õigemini teatavat liiki kaevurherilasi. Südasuvel võib tammede läheduses kasvamas näha tamme-kivipuravikke. Puudest domineerib tamm, põõsastest sarapuu. Juulis võib lagendikel kohata soo-neiuvaipa, väikestel kuivadel platsidel võib siin-seal leida laialehist neiuvaipa. Teerajad ja lagedamad paigad on tumepunase neiuvaiba kasvukoht. Laelatul võib leida ka valget tolmpead. Üksikutena võib kasvada ka punane tolmpea. Mõlemad tunnevad ennast märksa paremini läänesaartel. Valge tolmpea ainukesed mandri leiukohad asuvad just Virtsu ümbruses. Peaaegu terve suve vältel valitseb puisniidul lilla-kollasekirju harilik härghein, poolparasiitne taim, mis vajab eluks suuremate puude-põõsaste käest lisaks saaadud toitaineid. Siin-seal võib puisniidul kohata ka verevat kontpuud ja paakspuud. Sellest võib valmistada nooleotsi ja masinaosi.
Enamlevinud niidud, kadastikud ja metsad Rannaniidud enamasti kitsa ribana saartel, v.a Saarnaki, kus ulatuslik tuderloa niit Lookadastik-Saarnakil, Hanikatsil, Kõrgelaiul, Kõverlaiul ja Öaksel Tavalisemad metsad: kase-haava ja kase-haava-saare lehtmets ning loomännik Hanikatsil ka laialehelist salumetsa Taimestik harukordselt liigirikas Laidudelt leitud ühtekokku üle 600 liigi kõrgemaid taimi Hanikatsi 444 taimeliiki Hulgaliselt kaitstavaid taimeliike -punane tolmpea (pildil), mets-õunapuu, läikiv kurereha, harilik muguljuur, kärbesõis, jumalakäpp jne. Harjakas härghein, aaskannike ja roosa pajulill Looduskaitse ja inimtegevus Piiratud on jahipidamine, samuti inimeste liikumine lindude pesitsemise ja läbirände ajal. Saarnaki - 1564. a Hanikatsi - 1623. a.
Nedrema puisniit Üldiselt Puisniit on regulaarselt niidetava rohukamaraga hõre looduslik puistu. Eestis on puisniidud rohkem levinud Lääne-Eestis ja saartel. Inimesed kasutavad peamiselt heina tegemiseks ja loomade karjatamiseks. Tuntumad niidud on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit. Puisniidu oluliseks omaduseks on suur liigirikkus. Puisniidu kooslused Taimed- valge tolmpea , kaunis kuldking , erinevad sõrmkäpaliigid , laialehine neiuvaip , harilik käoraamat , tõmmu käpp, mets-õunapuu , tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, härghein Loomad- kasetriibik, leethiir, juttselg hiir, kärp, nirk, metskits, kährik, halljänes, rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn Putukad- mosaiikliblikas, sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, eremiitpõrnikas
Seeneliike on leitud umbes 700 Suurliblikate faunast on teada üle 675 Ämblikke on leitud 193 Sipelgaid 21 liiki Taimestik Umbes 85% Viidumäest on kaetud metsaga Valitsev puuliik on mänd Esineb mitmeid erinevaid metsatüüpe Haruldased taimeliigid eelistavad valgusküllaseid ja kuivi kohti Leidub stepi päritoluga taimi Kaitse all olevad taimed KARVANE LIPPHERNES Õied helekollased Kaunad karvased Kõrgus 1050 cm http://efloora.ut.ee/Eesti/species/7427.html PUNANE TOLMPEA Tumedate, sinakas roheliste lehtedega Pisut võnkliku varrega Kasvab kuni 50cm kõrguseks (Eestist leitud ka 1m kõrgune taim) http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Cephalant hera_rubra_02_Luxemburg.jpg HARILIK KOPSUSAMBLIK Üldtuntud tõhus looduslik tervistaja Värvuselt rohekas Kopsusamblik eelis tab kasvada lehtpuutüvedel, mõnikord harva ka okaspuudel http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_samblikud Linnu ja loomaliigid Viidumäe männimetsade iseloomulikud linnuliigid on nt
Üle poole saare pindalast on kaetud metsaga. Traditsioonilise põllumajandustegevuse tulemusel on tekkinud ja säilinud rannakarjamaad, puisniidud, milles esineb mitmeid mujalt Eestist ja kogu Euroopast kadunud või ohustatud taime- ja loomaliike.Rikkalik on saare taimestik. Vormsi saarelt on teada üle 900 liigi erinevat puu, põõsa- ja rohttaimeliigi, millest ligi 60 on erineva rangusega kaitse all (näit. kaunis kuldking, valge ja punane tolmpea, kärbesõis, koldjas selaginell, müür-raunjalg, emaputk, Moori osi jt.). Arvukalt on kirjeldatud saarel samblaliike, eriti huvitav on saare samblikufloora, mis sisaldab 301 liiki. Loomastikust on saarel on registreeritud 3 roomaja- ja 3 kahepaikseliiki. Märkimist väärib juttselg-kärnkonn ehk kõre, kes leiab elupaiga madalaveelistes rannaloikudes. Kaitsealustest liikidest elutseb saarel veel suurkõrv. Suuremaid ja väiksemaid imetajaid on täheldatud 25 liiki, sealhulgas ka ilves
Metsadest on tavalisemad kaasik, kase-haava ja kase-haava-saare lehtmets ning loomännik, Hanikatsil kasvab ka laialehelist salumetsa. Saarte taimestik on erakordselt liigirikas. Laidudelt on leitud ühtekokku enam kui 600 liiki kõrgemaid taimi, mis on peaaegu pool Eestis looduslikult esinevate taimede üldarvust. Eriti paistab silma Hanikatsi laid oma 444 taimeliigiga, mille hulgas on arvukalt kaitstavaid liike nagu punane tolmpea (II kat.), mets-õunapuu (III kat.), läikiv kurereha (II kat.), harilik muguljuur (II kat.), kärbesõis (II kat.), jumalakäpp (II kat.) jne. Oma levila läänepiiri on siin saavutanud odalehine tihashein, laialehine mailane, metsülane jt. On ka mitmeid ainult meresaartele iseloomulikke liike nagu harjakas härghein, aaskannike ja roosa pajulill. Looduskaitse ja inimtegevus Looduslikus sihtkaitsevööndis kaitstakse linde, imetajaid, kalu ja taimi häirimise ning
2. Harilik jänesekapsas 3. Harilik pihlakas 4. Harilik jõhvikas 18. Miks just turvas on hea mineviku taimkatte uurimise materjal? Kuna turbakiht kasvab umbes 1 mm aastas, siis taimejäänused ei suuda liigniiskes keskkonnas täielikult laguneda, uus taimekiht kasvab peale ning alumisi taimi uurides saab teada vanust. 19. Missugused liigid on sugukond käpalistest kaitse all? Eestis kasvab 36 liiki käpalisi ning kõik need on kaitse all. Näiteks: punane ja valge tolmpea, kärbseõis, hall ja tõmmu käpp 20. Kust kohast võib leida sinivetikaid? Mõju inimestele? Seisvatest või aeglase vooluga veekogudest, kus toitainetesisaldus on kõrge. Mõned sinivetikad toodavad õitsedes mürke, mis põhjustavad peavalu, iiveldust, maokrampe, nahalöövet jne. 21. Miks on sood tähtsad? Orgaanilise süsiniku akumuleerija leevendab kasvuhooneefekti. 22. Miks on metsad tähtsad? 1. Majanduslik mets kui tuluallikas 2
· Kärbesõis - Kärbesõie õied on just nimelt kärbse välimusega. · Mesimurakas - Mesimurakas on aga lillakaga hoopis lähedasem sugulane kui rabamurakaga. · Niidu-kuremõõk - Ta on sugulane kaunite aiataimede gladioolidega. · Püramiid-koerakäpp - Ta on enne õitsemist äravahetamiseni sarnane käoraamatutega. · Saaremaa robirohi - Ta ei kasva ühelgi teisel maal kui Eestis. · Valge tolmpea - Valge tolmpea on meie käpalistest üks suuremate õitega. · Võsu-liivsibul - Eestis paiguti, peamiselt Kagu-Eestis ja Pandivere ümbruses. · Aas-karukell - Eestis hajusalt, areaali põhjapiiril. · Hall käpp - Hallil käpal on suured tihedad ruljad õisikud. · Harilik käoraamat - Eestis esineb paiguti, Lääne- ja Põhja-Eestis küllaltki tavaline. · Harilik porss - Eemalt vaadates tundub porss olevat põõsakujuline paju.
Keelatud on I kategooria kaitsealuste taimede loodusest eemaldamine ja kasvatamine tehistingimustes. II kategooria kaitsealused on 145 taime, 24 seeneja 59 loomaliiki. Ka sellesse kategooriasse kuuluvad taimed on teadusele väga olulised. Eesti floora kujunemisloo kirjeldamisel on eritý tähtsad Saaremaa robirohi, eesti soojumikas, jugapuu, luuderohi jt. II kategooria kaitsealustest käpalistest on tuntumad kärbesõis, jumalakäpp, balti sõrmkäpp, tõmmu käpp, valge ja punane tolmpea. II kategooria kaitsealuste taimede ja seente korjamine ning tehingud nendega on keelatud. III kategooria kaitsealused on 43 taime, 6 seene ja 230 loomaliiki. Siia kuuluvad taimed on üldiselt laia levikuga, kuid kaitse alla võtmine tuleneb vajadusest ennetada nende hääbumist. Eriti suurde ohtu on sattunud ilu või ravimtaimena kasutatavad liigid kaunis kuldking, hall käpp, käokeeled, neiuvaibad, vesiroosid, kollad jt. Kaitse all on ka metsõunapuud, metspirnipuud ja
Loomariigist võib näiteks tuua Iiri punase setteri, kes on üks neljast setteritõust. Lindudest on Puna-dzunglikana, kes on Ees-Idast, kuni Hiinani troopilistes metsades elav taim- ja putuktoiduline ja Punalind, kes olevat oma punase rinna saanud, viies põrgus vaevlevatele hingedele vett. Paljud taimedki on punast värvi, et ligi meelitada putukaid, kes tolmendavad. Taimede näidetena võiks välja tuua pune, punane aruhein, punane leeder, punand, liht-naistepuna ja punane tolmpea. Leidub ka punaseid sambliku- ja seeneliike. Sablikutest nt punanerähksamblik ja seentest punakas maatäht. Mõnede taimede punane värvus kajastub sümboolikas. Näiteks granaatõuna punane värv sümboliseerib päikest elu ja verd. Moonid sümboliseerivad surmaud ning roosid armastust ja ilu. Punane meditsiinis Inimeses on umes 20-30 triljonit vere punaliblet ning nende punane värvus tuleneb hemoglobiini sisaldusest mis võimaldab neil transportida hapniku. Punane rist on
I Looduskaitse seadus Eestis, esimesed kaitsealused taimeliigid Looduskaitse Eestis · Vaika saarte LK ala 1910 · LK seadus 1935, 1936 20+6 taimeliiki · Eesti NSV LK seadus 1957, 55 taimeliiki 1958 · Kaitstavate Loodusobjektide Seadus 1994 · Looduskaitseseadus 2004 kaitsealused liigid kolmes kategoorias 1936. aastal võeti kaitse alla: Püramiid-akakapsas (Ajuga pyramidalis), (huulõielised) LK2 Gmelini kilbirohi (Alyssum gmelinii), (ristõielised) LK2 Valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), (käpalised) LK2 Punane tolmpea (Cephalanthera rubra), (käpalised) LK2 Mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum), (nelgilised), LK1 Taani merisalat (Cochlearia danica), (ristõielised) LK2 Lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), (käpalised) LK1 Rand-ogaputk (Eryngium maritimum), (sarikalised) LK2 Lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), (käpalised) LK2 Harilik luuderohi (Hedera helix), (araalialised) LK2 Harilik kobarpea (Ligularia sibirica), (korvõielised) LK1
Alates 1992. aastast on Viidumäel korraldatud puisniitude hooldamiseks talgulaagreid, mille käigus niidetakse heina ligi 10 hektariliselt pinnalt. Puuliikidest on niidule kasvama jäetud tammesid, arukaski, vahtraid ja kuuski; põõsastest - sarapuid, viirpuid ja verevat kontpuud. Puisniitude vanemas osas on seire ja inventeerimise käigus leitud kuni 60 soontaimeliiki ühelt ruutmeetrilt. Kaitstavatest taimeliikidest esineb siin mitmeid käpalisi: kaunis kuldking, valge tolmpea, harilik käoraamat, kahelehine ja rohekas käokeel, vööthuul-sõrmkäpp, kärbesõis. Üllatavalt hästi taluvad iga-aastast niitmist must seahernes ja alpi ristik. Lk 3 Soode all on ainult veidi üle 10% looduskaitselast, kusjuures enamus nendest on astangu jalamilt lähtuvate rohkete allikate mõjul kujunenud allikasood. Soode väiksest pindalast hoolimata on Viidumäe botaaniline raskuspunkt just nimelt siin. Allikasoos kasvab
mõned endised karjamaakadastikud ja söötijäänud põllumaad, kus kõige haruldasemaks taimeliigiks on väikeseõiene hiirehernes ühel oma Eesti vähestest leiukohtadest. Metsatekkelised puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused, mis nõuavad iga-aastast niitmist. Puuliikidest on niidule kasvama jäetud tammesid, arukaski, vahtraid ja kuuski; põõsastest - sarapuid, viirpuid ja verevat kontpuud. Kaitstavatest taimeliikidest esineb siin mitmeid käpalisi: kaunis kuldking, valge tolmpea, harilik käoraamat, kahelehine ja rohekas käokeel, vööthuul-sõrmkäpp, kärbesõis. Üllatavalt hästi taluvad iga-aastast niitmist must seahernes ja alpi ristik.
IV Keskonna faktorite mõju: paljunemisele, levimisele, kinnistumisele ja säilimisele. Kõige peamisemad taimestiku ohutegurid kaasajal: metsade hävitamine, märgalade - soode kuivendamine, ehitustegevus, nii teede kui hoonete, loomade arvukuse järsud muutused, liikidele vajaliku inimmõju lakkamine, saastatus kemikaalidega, ärakorje ja tallamine, introduktsioon. I LK seadus Eestis 1935, 1936 20+6 taimeliiki. 1936. aastal võeti kaitse alla: Püramiid-akakapsas, Gmelini kilbirohi, Valge tolmpea, Punane tolmpea, Mägi-kadakkaer, Taani merisalat, Lehitu pisikäpp, Rand-ogaputk, Lõhnav käoraamat, Harilik luuderohi, Harilik kobarpea, Arukäpp, Leeder-sõrmkäpp, Alpi võipätakas, Villtulikas, Põhja-lipphernes, Mustjas sepsikas, Tuhkpihlakas, Jugapuu, Pihkane põisrohi. Müügikeeld: Kaunis kuldking, Siberi võhumõõk, Näsiniin, Talvik, Karukold, Niidu-kuremõõk. Looduskaitseseadus 2004, 3 kategooriat kaitstavaid liike:
hingedele vett. Teise seletuse kohaselt on punane rind pärit sellest, kui punarind püüdis Kristuse ristist naelu välja tõmmata, kuid sai torgata. Punast värvi taimed Paljud taimed on värvilt punased, et ligi meelitada tolmeldajaid putukaid. Nende värv kajastud tihti ka taimede nimedes. Nõnda on "punase" nimega näiteks pune (Origanum vulgare), punane aruhein (Festuca rubra), punane leeder (Sambucus racemosa), punand (Fumaria officinalis), liht-naistepuna (Hypericum perforatum) ja punane tolmpea (Cephalanthera rubra). Leidub aga ka punaseid sambliku- (punakas rähksamblik) ja seeneliike (punakas maatäht ja punajalg-kivipuravik). Mõnede taimede punane värvus kajastub ka sümboolikas. Näiteks sümboliseerib granaatõuna oma punase värvi tõttu päikest, elu ja verd. Moonid sümboliseerivad aga surmaund. Rahvapärimuse kohaselt olevat Waterloo lahingus hukkunute verest võrsunud tuhandeid punaseid moone. Punane roos on ilu ja armastuse sümbol
PEREKOND: kuldtäht (Gagea) kollane kuldtäht (Gagea lutea) PEREKOND: leseleht (Maianthemum) leseleht (Maianthemum bifolia) PEREKOND: ussilakk (Paris) ussilakk (Paris quadrifolia) PEREKOND: kuutõverohi (Polygonatum) harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) Käpalised: SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae) PEREKOND: koerakäpp (Anacamptis) püramiidjas koerakäpp (Anacamptis pyramidalis) PEREKOND: tolmpea (Cephalantera) valge tolmpea (Cephalantera longifolia) PEREKOND: kuldking (Cypripedium) kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) PEREKOND: pisikäpp (Epipogium) lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum) PEREKOND: sookäpp (Malaxis) harilik sookäpp (Hammarbya paludosa) PEREKOND: putukõis (Ophrys) kärbesõis (Ophrys insectifera) PEREKOND: käpp (Orchis) jumalakäpp (Orchis mascula) hall käpp (Orchis militaris) PEREKOND: käokeel (Platanthera)
PEREKOND: kuldtäht (Gagea) kollane kuldtäht (Gagea lutea) PEREKOND: leseleht (Maianthemum) leseleht (Maianthemum bifolia) PEREKOND: ussilakk (Paris) ussilakk (Paris quadrifolia) PEREKOND: kuutõverohi (Polygonatum) harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum) Käpalised: SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae) PEREKOND: koerakäpp (Anacamptis) püramiidjas koerakäpp (Anacamptis pyramidalis) PEREKOND: tolmpea (Cephalantera) valge tolmpea (Cephalantera longifolia) PEREKOND: kuldking (Cypripedium) kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) PEREKOND: pisikäpp (Epipogium) lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum) PEREKOND: sookäpp (Malaxis) harilik sookäpp (Hammarbya paludosa) PEREKOND: putukõis (Ophrys) kärbesõis (Ophrys insectifera) PEREKOND: käpp (Orchis) jumalakäpp (Orchis mascula) hall käpp (Orchis militaris) PEREKOND: käokeel (Platanthera)
6. Taimede kultuurisuhted, invasiivsed liigid Invasiivsed ehk sissetungijad liigid on sellised voorliigid, mis inimese tahtlikul voi tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja pool-looduslikes elupaikades. Seal nad püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike voi senist koosluste tasakaalu. 7. Ohustatud ja haruldased taimed Püramiid-akakapsas, Gmelini kilbirohi, Valge tolmpea, Punane tolmpea, Mägi-kadakkaer, Taani merisalat, Lehitu pisikäpp, Rand-ogaputk Lohnav käoraamat, Harilik luuderohi, Harilik kobarpea, Arukäpp, Leeder-sormkäpp, Alpi voipätakas, Villtulikas, Pohja-lipphernes, Mustjas sepsikas, Tuhkpihlakas, Jugapuu, Pihkane poisrohi
taimi on koguaeg olnud vähe ja on ka edaspidi. · I LK seadus Eestis, esimesed kaitsealused taimeliigid I LK seadus: 1935. aastal (17.dets). Selle eelnõu koostasid T.Lippmaa ja G.Vilbaste. Moodustati Looduskaitse Nõukogu (esimees T.Lippmaa) looduskaitse üldine juhtimine, maa-alade, veekogude ja objektide looduskaitseregistrisse kandmine jne. Esimesed kaitsealused taimeliigid: Püramiid-akakapsas, Gmelini kilbirohi, valge tolmpea, punane tolmpea, mägi- kadakkaer, Taani merisalat, lehitu pisikäpp, rand-ogaputk, lõhnav käoraamat, harilik luuderohi, harilik kobarpea, arukäpp, leeder-sõrmkäpp, alpi võipätakas, villtulikas, mägi-lipphernes, mustjas sepsikas, tuhkpihlakas, jugapuu, pihkane põisrohi. Müügikeeld: kaunis kuldking, siberi võhumõõk, näsiniin, talvik, karukold, niidu-kuremõõk · Punased raamatud ja nende kategooriad 1949
– taimi on koguaeg olnud vähe ja on ka edaspidi. I LK seadus Eestis, esimesed kaitsealused taimeliigid I LK seadus: 1935. aastal (17.dets). Selle eelnõu koostasid T.Lippmaa ja G.Vilbaste. Moodustati Looduskaitse Nõukogu (esimees T.Lippmaa) – looduskaitse üldine juhtimine, maa-alade, veekogude ja objektide looduskaitseregistrisse kandmine jne. Esimesed kaitsealused taimeliigid: Püramiid-akakapsas, Gmelini kilbirohi, valge tolmpea, punane tolmpea, mägi- kadakkaer, Taani merisalat, lehitu pisikäpp, rand-ogaputk, lõhnav käoraamat, harilik luuderohi, harilik kobarpea, arukäpp, leeder-sõrmkäpp, alpi võipätakas, villtulikas, mägi-lipphernes, mustjas sepsikas, tuhkpihlakas, jugapuu, pihkane põisrohi. Müügikeeld: kaunis kuldking, siberi võhumõõk, näsiniin, talvik, karukold, niidu-kuremõõk Punased raamatud ja nende kategooriad 1949
Ökoloogia ja keskkonnakaitse exami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävita...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati h...
2. Haruldus 3. Dekoratiivsus 4. Liikide bioloogilised iseärasused 5. Inimtegevusega kaasnevad ohud. 63. Millised puittaimed on looduskaitse all? (12) jugapuu, mets-õunapuu, mets-pirnipuu, laukapuu, künnapuu, porss, harilik kikkapuu, must tuhkpuu, hanepaju, tuhkpihlakas, luuderohi, põõsasmaran 64. Millised rohttaimed on looduskaitse all? Rohttaimedest on kaitse alla käpalised ehk orhideed. Kuldking, valge ja punane tolmpea ja teised käpalised. 65. Millised väärtuslikud omadused on kaitsealustel viljapuudel? Metsikud viljapuud on looduses dekoratiivsed, nende viljad aga sügisel ja talvel söögiks imetajatele. Nende vastupidavus ilmastiku suhtes on suurem ju kultuurpuudel ja seetõttu kasutatakse neid kultuurviljapuude pookimisalustena. 66. Miks on ohustatud käpalised nii Eestis kui maailmas?
Iseloomulik on rändrahnude rohkus ning endiste rannavallide vööndi esinemine suurematel saartel. 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Saarte taimestik on erakordselt liigirikas. Laidudelt on leitud ühtekokku enam kui 600 liiki kõrgemaid taimi, mis on peaaegu pool Eestis looduslikult esinevate taimede üldarvust. Eriti paistab silma Hanikatsi laid oma 444 taimeliigiga, mille hulgas on arvukalt kaitstavaid liike nagu punane tolmpea, mets-õunapuu, läikiv kurereha, harilik muguljuur, kärbesõis, jumalakäpp jt. On ka mitmeid ainult meresaartele iseloomulikke liike nagu harjakas härghein, aaskannike ja roosa pajulill. Soolaku sihtkaitsevööndi taimekoosluses valitsevad halofüüdid, millest on kaitse all hall soolmalts (Halimione pedunculata) ja rand-soodahein (Suaeda maritima). Laidelahe sihtkaitsevööndi ainus kindlalt teadaolev paik Läänemeres, kus viigerhüljes elab koloniaalselt (50-70 isendit)
Käpalised on kõige rohkem arenenud selles vallas. * Käpalised olevat tekkinud troopilises Aasias, kus ka praegu esineb rohkesti primitiivse ehitusega orhideesid * Kasutusalad: Mehhikost pärit vanilli valmimata viljad on tooraineks vanilliini tootmisel. Dekoratiivtaimed, lõikelilled (eriti kaua õitseb veenuseking, isegi lõigatud õis püsib vaasis paar- kolm kuud). Meie floora dekoratiivsemad liigid, mis on looduskaitse all: kaunis-kuldking, valge- ja punane tolmpea, arukäpp, kärbesõis. 39. SUGUKOND: KÕRRELISED TÄIUSLIK ÕISIK, NIIDUTAIMED, EHITUS * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised, seltsi kõrreliselaadsed (seltsi kuulubki ainult üks sugukond kõrrelised). * Liike umbes 10 000, millest enamik esineb troopilistel ja lähistroopilistel aladel. Arvukalt esineb kõrrelisi aga ka parasvöötmes, kus nad niitudel, steppides, preeriates, ning pampades moodustavad peamise rohustu. Eestis umbes 135 liiki.
Et toonased punased nimestikud avaldati raamatuna, siis on ohustatud, siis määratakse talle kategooria ohualdis Suur-konnakotkas on haruldane ja kiirelt 1979. aastal koostatud kasutatakse punase nimestiku sünonüümina ka mõistet punane raamat. (VU). Ohualtid liigid on meil näiteks punane tolmpea, kahaneva arvukusega liik. Ta kuulub Eesti esimene punane harilik võipätakas, kivisisalik, kassikakk, metsis ja lendorav. äärmiselt ohustatud (CR) liikide sekka. nimestik anti 1982. aastal Esimene Eesti punane nimestik koostati 1979. aastal. Algselt ametkondlikuks
Enamikus on need väikesed, kuni 5ha suurused ühe-talu heinamaad. Aastail 1995-97 niideti neist mitte enam kui 200ha, kusjuures Saaremaal kuni 30ha. Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud seega tuhat korda. Puisniitudel sagedamini esinevaid liike: Harilik lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, harilik käbihein, värvmadar, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, madal mustjuur, süstlehine teeleht. Kaitsealuseid liike: kaunis kuldking, valge tolmpea, harilik käopõll, suur käopõll. Puisniitude rohustu on kõrge liigirikkusega. Eesti liigirikastel, karbonaatse mullaga puisniitudel kasvab tihti üle 50 soontaime ligi ruutmeetril, seejuures kuuel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril. -Laelatu (Läänemaa) – 76 liiki -Vahenurme (Pärnumaa) – 74 liiki -Tagamõisa (Saaremaa) – 67 liiki -Mäepealse (Saaremaa) . 67 liiki -Küdema Teeäre (Saaremaa) – 65 liiki
ökoloogiline amplituud vms, mis puudutab eelkõige käpalisi, kollalisi ja oligotroofsete veekogude liike. 89. Kaitsealuste taimeliikide näited I kaitsekategooria: rohe-raunjalg, sudeedi põisjalg, virgiinia võtmehein, silmjärvikas, pisilina, nõmmluga, Ruthe sõrmkäpp, suur paelsammal II kategooria: saaremaa robirohi, harilik luuderohi, jumalakäpp, tõmmu käpp, kärbesõis, punane ja valge tolmpea, niidu-kuremõõk, harilik jugapuu III kategooria: karukold, karulauk, tumepunane neiuvaip, nõmmnelk, põõsasmaran, valge vesiroos, väike vesikupp, väike vesiroos 90. Punane raamat. Eesmärk ja ülesanded. Koostamise põhiprintsiip ja lisakriteeriumid. Punase Raamatu ohukategooriad. Elupaigad ja ohutegurid Punane Raamat on dokument, kuhu kantakse kindla ala (riigi) ohustatud seene-, taime-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
