Tallinna Tööstushariduskeskus Toidukaup 105 MRA, Maili Pärlin Kartul Maguspirn e. Topinambur Maguskartul Jamss Maniokk Taro Ubajuur Porgand Söögipeet Kaalikas Naeris Redis Jaapani redis Rõigas Pastinaak e. Aed-Moorputk Aed-piimjuur Mustjuur Mädarõigas Petersell Seller Rutabaga kaalikas Malanga kollavõhk Suurtakjas Salottsibul e. Pesasibul Pärlsibul Küüslauk Porrulauk e. Porru Murulauk Talisibul Roheline sibul Kapsas (peakapsas) Valge peakapsas Punane peakapsas Kähar peakapsas Rooskapsas Lillkapsas Spargelkapsas Merekapsas Kähar lehtkapsas Ilukapsas Aedspinat Oblikas Kõrvenõges Võilill Aedportulak Põldkännak Põld-võõrkapsas Ürt-allikk...
Viktoriini vastused . Koostas :Raine Siimuste 27.August 2015 1.Vastus Deka tähendab kümmet ehk siis kümme liitrit 2.Vastus Trühvel,Lagrits,must riis,mustad ploomid,mustad datlid,mustad oad,mustsõstrad,mustkalamari, mustjuur,mustrõigas,must riis ,kaaviar,verivorst,must pipar,moon,must oliiv,must küüslauk,leib,mustad oad, 3.Vastus Nõrutamine on pikemaaegsem tegevus kui kurnamine. Märjad toiduained jätad sõelale nõrguma, et kõik vedelik välja voolaks. nt.kompotist puuviljade nõrutamine. 4.Vastus Sest veesõidukid on seest õõnsad ja on veest kergem ning vesi tõukab neid ülespoole 5.Vastus šefid, šašlõkk, šampanja, šerbett,
1. Aedhernes pisum sativum 2. Aedrõigas raphanus sativus 3. Aedsalat lacuta sativa 4. Aedtill anethum graveolens 5. Aeduba phaseolus vulgaris 6. Hapuoblikas rumex acetosa 7. Harilik sibul allium cepa 8. Hiina kapsas brassica chinensis 9. Kaalikas brassica napus 10.Kabatsokk cucurbita pepo 11.Kartul solanum duberosum 12.Kurk cucumis sativus 13.Kõrvits cucurbita pepo 14.Kähar peakapsas sabauda 15.Köömen carum carvi 16.Küüslauk allium sativum 17.Lehtkapsas acephala 18.Lillkapsas botrytis 19.Murulauk allium schoenoprasum 20.Mustjuur scorzonera armoracia 21.Mädarõigas cochlearis armoracia 22.Naeris brassica rapa 23.Nuikapsas gongylodes 24.Petersell petroselinum crispum 25.Punane pipar capsicum annum 26.Porgand daucus carota 27.Porrulauk allium porrum 28.Põlduba vicia faba 29.Rabarber rheum rhaponikum 30.Redis raphanus sativus 31.Seller apium graveolen...
KÖÖGIVILJATOIDUD - tükeldus olgu ühtlane - sobiva suurusega - toit ei tohi olla üle valminud - ÄRA TOITU ÜLE MAITSESTA! Maitseköögivili- mugulsibul, sellerjuur, petersellijuur, porgand, mustjuur Maitseroheline- roheline sibul, murulauk, porrulauk, till, sellerilehed, petersellilehed NB! Puhastan, pesen, koorin! Otse keevasse vette külmutatuna! Mitte kunagi ei sulatata (kaob värskus, välimus)! Hapendatud köögiviljad pestakse läbi enne valmistamist. - Serveeritakse 65kraadi juures (taldik ja toit soe) - Iseseisva toiduna 200-300g, lisandiks igale sööjale 50g-100g Köögiviljad asetatakse keema keevasse soolaga maitsestatud vette. Kartulitamp- tükid sees, klassikaline
Metsülane Ülane Tulikalised Tulikalaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Kollane ülane Ülane Tulikalised Tulikalaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Harilik härghein Härghein Mailaselised Iminõgeselaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Madal mustjuur Mustjuur Korvõielised Astrilaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Aed-mustjuur Mustjuur Korvõielised Astrilaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Vesikupp Vesikupp Vesiroosilised Vesiroosilaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed 7
jaotatakse köögivilju : JUUR SIBULKÖÖGI- -VILJAD VILJAD LEHTKÖÖ- VILIKÖÖGI- GIVILJAD VILJAD KAUN- ÕISIKKÖÖGI- VILJAD VILJAD JUURVILJAD on sellised köögiviljad,millel on söödav juur PORGAND PEET, REDIS KAALIKAS, NAERIS MUSTJUUR MUSTRÕIGAS JUURSELLER LEHTKÖÖGIVILJAD On sellised köögiviljad, millel söögiks kasutatakse lehti ja varsi VALGEPEAKAPSAS PUNANE PEAKAPSAS NUIKAPSAS, RABARBER SALAT, SPINAT SELLER,PETERSELL TILL jt.MAITSETAIMED KAUNVILJAD On sellised köögiviljad, millel süüakse kaunvilju ja neis sisalduvaid seemneid HERNES AEDUBA PÕLDUBA LÄÄTS SIBULKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse sibulaid ja lehti SIBUL KÜÜSLAUK PORRULAUK
padjandeid · Taim on kahekojaline, emastaimede õied roosad või punased, isastaimedel valged · Püsik, õitseb juunis, juulis · Kasvavad kuivadel niitudel, tee- ja metsaservadel Kirikakar Bellis perennis · Perekond kirikakar · Jaanikakar, margareeta · 5-20 cm. Lehed paljad või hõredalt karvased, ümara tipuga, pehmed. · Püsik, õitseb maist septembrini · Ilutaim, naturaliseerunuld niitudel ja metsaservadel asulate ümbruses. Madal mustjuur Scorzonera homilis · Perekond mustjuur · 20-60 cm · Taim paljas või kaetud hõredate, ämblikuvõrku meenutavate karvadega. · Lehed mõlemast otsast ahenenud, vähemalt kolme rooga · Õitseb mai-juuli · Kasvab lubkjarikastel niitudel Kuldvits Solidago virgaurea · Perekond kuldvits · 15-70 cm · Õisikud 9-16 mm pikad ja laiad, tihedas kobaras. Lehelaba pikalt rootsuks ahenev, servas ebakorrapäraste hammastega
MAHU MÕÕDUD RIIK KLAAS SUPILUSIKAS DESSERTLUSIKAS TEELUSIKAS KANADA 250ML 15ML 10ML 5ML USA 240ML 15ML 10ML 5ML AUSTRAALIA 250ML 20ML 10ML 5ML SUURBRITANNIA 250ML 15ML 10ML 5ML EESTI 200ML 15ML 10ML 5ML 1DL = 100ML = 0.1LIITRIT KUI MÕÕTEKLAASI EI OLE, SAAB DETSILIITREID ARVESTADA KA NIIVIISI: · KLAASIGA : TAVALINE TEEKLAAS ON 2 DL , SEEGA 1DL = ½ KLAASI , 0.5DL = ¼ KLAASI JA 2 DL = 1 KLAAS · SUPILUSIKAGA : 1 SUPILUSIKATÄIS ON 15ML , SEEGA 3.5 SL (KUHJAGA ) VÕI 4 SL (TRIIKIS) ON UMBES-TÄPSELT 0.5DL JA 7SL = 1DL · TEELUSIKAGA : 1 TEELUSIKATÄIS ON 5ML , SEEGA 10TL (TRIIKIS ) = 0.5DL JA 20TL = 1DL NB! KUI INGLISE KEELSES RETSEPTIS KASUTATAKSE MÕÕTÜHIKUT PINT, SIIS PIDAGE MEELES , ET USA S = 4.7DL ( EHK 5...
nad konkureerivad omavahel. Tulemuseks on kiire küllastumine. Põhivärvina sinist praktiliselt ei ole. Aga... Joonis 1 Sinine värv toidus Vaata ka alapeatükki ,,Sinine värv toidus" Heaks efekti värvide kasutamisel annab heleda värvitu põhjavärvi kasutamine näiteks salatis, mille taustal puhtad värvid tulevad paremini esile. Heledaid komponente on palju (lillkapsas, mustjuur, pastinaak, pärlsibul, keedetud sibul, valge paprika, hele varsseller, redis, juurpetersell, hiina kapsas jne). Erinevaid värviühendamise põhimõtteid rakendades muudetakse erinevad salatid teineteisest selgelt erinevateks. Külmutatud köögiviljade värvide kavandamine annab palju teooria teostamisvõimalusi. Nendega sobivad vastandvärvid, erinevad sama värvi toonid, külmasooja jne kontrastid. Võimaluste korral kasutada mõnd tuhmi heledat värvi,
* iseloomulik a. niidukamara esinemine b. mosaiiksus suurema liituvusega laigud vahelduvad lagedamate aladega 1. harilik lubikas 5. Kortsleht 2. angerpist 6. Hirsstarn 3. Punane aruhein 7. Harilik käbihein 4. Süstlehine teeleht 8. Madal mustjuur 10. Kui palju on Eestis soontaimi (+-100)? 1450 liiki 11. Kus võib sellist kooslust kohata? Ujuv penikeel, kollane võhumõõk, mürkputk, väike lemmel, konnaosi, luigelill, jõgikõõlusleht, pilliroog. Jõel ja jõekaldal 12. Kuidas nimetatakse metsatüüpi, mis kasvab jõgede üleujutusalal? Lammimets 13. Kas turvas on kiiresti taastuv maavara? Miks ja kuidas? * Ei, madalsoodes tekib turvast 0,5 mm/a ja rabas 1,5 mm/a.
Taimekooslus e fütotsönoos- Taimekoosluste piiritlemie on tinglik- kontiinumi kontseptsioon Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum- taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsamm üleminkuala ehk siirdeala (ökoton) Taksonoomiline kontiinum- kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse Ajaline kontiinum- muutvad ajas ja ruumis Koosluste jaotus sõltuvalt inimmõju intensiivsusest: Looduslik kooslus- kuhu inimene pole sekkunud, nt rabad Poollooduslikud kooslused- inimmõju olemas, taimeliigid looduslikud aga päranandkooslustel nt taimeliigid on looduslikud aga inimene niidab seda kooslust ja tänu sellele kooslus püsib, ei võsastu ega metsastu Kultuurkooslused- inimtekkelised nt aiad, põld, kultuurrohumaa, inimene ise otsustanud mis teem Eluvorm- sarnaste org rühm. Taimnedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste üleelemiseks evolutsiooni vältel ku...
Redis Ristõieline 1 +15-+18 -5 ei ole 5,6-7,0 ristõielised 12 on kerge kuni külma- ja keskmine 50-60 Mitmeaa talvekind huumusrikas Kurk, taime 1 Mustjuur Korvõieline stane +2-+3 el liivsavi- 6,5-7,6 kõrvitsalised m² on külma- ja 25-30 Mitmeaa talvekind Kartul, kurk, taimeva
Esimene eksam: Variant A 1) Halotroofne (soolatoiteline) veekogu kujutab endast madalat, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olevat rannalõugast (laguuni), mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. Halotroofne ehk soolatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur mineraalainete ja väike huumusainete sisaldus. Halotroofsed järved on tavaliselt kas osaliselt või täielikult merest eraldunud kunagised lahed. Nende sügavus ei ole tavaliselt rohkem kui 1 meeter, vegetatsiooniperioodil võivad nad täielikult kuivada. Suvel soojenevad väga hästi. Järveelustik on tavaliselt liigivaene, kuid taimestiku hulk ja katvus suur. Domineerivad rannikuliigid: mändvetikad, kamm- ja hein- penikeel,...
idanevad aedporgand, hernes ja põlduba. Secheri (2006) ja Hansaplant'i (2010) soovituste põhjal on aedporgandi optimaalne idanemistemperatuur vastavalt Secheril +2-18, ja Hansaplantil +18-21ºC. Kuna porgandit külvatakse talve alla, siis usun, et porgandi idanemistemperatuur on pigem all 10 ºC kui üle 18 ºC. Kuigi kirjanduse andmetel (Paasik, 2009) algab idanemine mitmetel köögiviljadel juba 2-3 ºC juures, nagu näiteks pastinaak, naeris, mustjuur ja juurpetersell, ei leidnud kirjandusest andmeid, kas see on optimaalne idanemistemperatuur ja mitu päeva on sellisel juhul 8 idanemise aeg. Kõige pikem idanemisaeg on kirjanduse andmetel (Paasik, 2008; Köögiviljaseemnete...,2010) pastinaagil, järgnevad aedporgand ja apteegitill 20 päevaga. Okra, spinati ja paprika idanemise perioodiks on hinnatud umbes poolteist kuni kaks nädalat
Nende hulgas on palju hinnalisi toidu (õli- ja aedviljataimi), maitse-, ravim-, värvi-, dekoratiiv- ja lõhnataimi. Paljud liigid on taimkatte peamisteks komponentideks, teised on tülikad, raskesti hävitatavad umbrohud. 5.2. Tavalisemad liigid Eestis Tuntumad korvõieliste perekonda kuuluvad ravimtaimed on: harilik raudrohi, tee kummel, 6 koeratubakas, paiseleht, mustjuur, puju ristirohi. Ilutaimedest nt. aster, daalia, päevalill, krüsanteem. Prahitaimedest on ohakas, takjas. (Jurtsev, Issain; 1969) Päevalill Päevalille eri osadel on ka teatud ravitoime, kusjuures raviks kõlbavad taime lehed, keelõied ja seemned. Päevalilleseemned o n väga rikkad D-vitamiini sisalduse poolest. Peale selle leidub seemnetes ka B-kompleksi vitamiine, mineraale ja karotiini. Päevalilleõli kasutatakse erinevate toodete valmistamisel nii kosmeetika- kui
1.Üks olulist kahju tekitanud/tekitav taimehaigus tänapäeval ja ajaloos. Sh nende ulatus , piirkonnad ja mõju inimkonnale. *Lehemädanikud ( epideemiad euroopas) on eestis ja maailmas probleemiks. Need on pärit kesk-mehhiko mägismaalt. Suure Iiri näljahäda, põhjustas kartuli lehemädanik. *Juba Babüloonias märgati nõgiseene olemasolu. Teiseks on ajaloost tuntud ka tungaltera , mis põhjustas mitmesuguseid hallutsinatsioone. Viljapuu- bakterpõletiku esmaleiud on eestis aastal 2012 ja inglismaal 1957. 2.Nimeta ja kirjelda 6 või enam taimehaiguste sümptomit . Too nende juurde näited , millised haigustekitajad võivad taoliseid sümptomeid tekitada 1. Mädanikud( seen ja bakterhaigused) esinevad kõigil taimeosadel. Ohtlikuimad varre ja juuremädanikud. eristatakse kuiv ja märgmädanikku . esimisel juhul lagunevad rakud kuivaks pulbriliseks teisel juhul aga pudrutaoliseks haisvaks massiks. 2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigus...
Dekaad/ Valgus- Opt.id. Nimi Teaduslik nimi Otsekülv idaneja Temp. Id.-aeg märts Mugulbegoonia Begonia tuberhybrida 1 V 23 C 10-14 päeva Rippbegoonia B. tuberhybrida pendula 1 V 23 C 10-14 päeva Roosbegoonia B. x hiemalis 1 V 22-27 C 2 nädalat Alatiõitsev begoonia B. semperflorens 1 V 22-24 C 10-14 päeva Harilik heliotroop Heliotropium arborescens 1 V 18 C 14-20 päeva Baklazaan 1 20-30 C 8-12 päeva Varane kapsas 1 18-20 C 3-4 päeva Kurk 1 ...
Eesti liigirikkuse rekord on registreeritud Laelatu puisniidul 76 taime ruutmeetri kohta. Oluline liigirikkuse põhjus on kasvukoha tingimuste suur varieeruvus (valgus ja vari, niiskus ja kuivus, toitaineterohkus, neutraalne keskkond), mis võimaldab koos kasvada nii tüüpilistel niidu- kui ka metsataimedel. Taimed: sinililled kevadel, järgnevad võsa- ja kollane ülane, suviti hakkavad massiliselt õitsema madal mustjuur, harilik härghein, verev kurereha ja paljud käpalised, hilissuvel ädallill ja sügiseti seanupp. Suure osa puisniitude rikkalikest liikidest moodustavad siiski tarnad ja kõrrelised (Estonica, 2009) Joonis 5. Rannakarjamaa Rannakarjamaad on teiseks oluliseks liigirikkuse väljendajaks (Saastna, Matsalu) (Joonis 5). Soolane merevesi ujutab aeg-ajalt rannaäärsed alad üle ning kujuneb omanäoline taimestik. Karjatamata alad kipuvad roostuma
Sisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering...........................
paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast õõnsast torujast sõlmevahest), õied (koondunud väheõelisteks pähikuteks), leht (kinnitub igale kõrresõlmele, lehetupp ümbritseb kõrt ja toetab seda). Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; mullasisesed organid: juurestik, stoolon, kartuli pesa. Juurviljad: pea, kael, pärisjuur, juured 1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g).
Taimekasvatuse kordamisküsimused 1. Kultuurtaimede saagi organid. 1. Juur: peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2. Vars: kõrrelised ja liblikõielised 3. Võrse osad - hüpokotüül: peet, kaalikas, naeris - vars: nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep - leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m.
ebaõis on omandanud paljud tunnused, mis harilikult on omased ühele õiele, näiteks ühised kandelehed, mis on moondunud ning meenutavad välimuselt ja toimimiselt tupplehti. Nad on tavaliselt rohelised, kuid mõnel liigil võivad olla eredalt värvunud. 5.Korvõielised kasvavad kogu maakeral: parasvöötmes ühe-, kahe-, enamasti mitmeaastased ühe-, harvemini kahekojalised rohttaimed või poolpõõsad, troopikas liaanid ja puittaimed. 6. Korvõielised on nt. koeratubakas, paiseleht, mustjuur, puju ristirohi, ilutaimedest nt. aster, daalia, krüsanteem, prahitaimedest nt. ohakas, takjas. Ravimtaimena kasutatakse näiteks harilikku raudrohtu, kassikäppa, kollast karikakart, koirohtu ja paljusi teisi. SUGUKOND: nelgilised (Caryophyllaceae) 1.kuuluvad kaheiduleheliste klassi, nelgilaadsete seltsi. 2.Maailmas u 2000 liiki, Eestis u 50 liiki 3.Vars on tihti jämenenud sõlmekohtadega. Enamikul vastakud lineaalsed lehed ja viietiste õitega ebasarikõisikud
14 rukkihelbed Kuivatatud õun 12 Kibuvitsamarjad 11 Kakaopulber, granaatõun, 10 täisterarukkileib Nisuhelbed, kama, rosinad 10 Leib, neljaviljahelbed, läätsed 9 Pekaan-, kookos-, parapähkel 9 Maapähkel, piparmünt 8 Verileib, odrajahu, odrakruubid, 8 kuiv.ploom Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, 7 mandlid Keedetud oad & herned, murakad, 6 pärm India pähkel, sarapuupähkel, 6 päevalilleseemned Kuivatatud ananass, dattel & pirn, 6 suhkruherned Põldmarjad, astelpaju marjad, tatar, 6 kaerahelbed Maisihelbed, sepik, pop corn, 5 tomatipaste
moodustub narmasjuurestik), kõrs (koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast õõnsast torujast sõlmevahest), õied (koondunud väheõelisteks pähikuteks), leht (kinnitub igale kõrresõlmele, lehetupp ümbritseb kõrt ja toetab seda). Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; 6. mullasisesed organid: juurestik, stoolon, kartuli pesa. Juurviljad: pea, kael, pärisjuur, juured 1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. Kiud on koondunud sõkaldesse ja rakuseintesse. Sõkaldega kaetud ja peenikesed terad on kiurikkamad kui paljasteralised või suured terad
loo-, ja osa pärisarurohumaid, lubjavaestel mineraalmuldadel pärisarurohumaad, nõmme- ja palurohumaad. Pärisarurohumaad on tasasel või lainjal reljeefil. Muld võib olla kuiv kuni liigniiske. Eristatakse kuiva pärisaruniidu ja niiske pärisaruniidu kkt. Taimkatte liigiline koosseis oleneb lisaks mulla omadustele paljuski ka inimese majanduslikust tegevusest. Suurema katvusega on madalakasvulised kõrrelised, nagu lõhnav maarjahein, punane aruhein, harilik kastehein, aga ka madal mustjuur, kibetulikas, kõrveköömen jpt. Loorohumaad ehk alvarid (loopealsed) on paepealsetel või rähksetel aladel, kus mullakiht on alla 20 cm paks ja pinnakate vähem kui 1 m. Lähtekoosluseks on loometsad. Eristatakse kuiva ja niiske looniidu kasvukohatüüpi. Madal ksero- ja kaltsifiilne rohustu on liigirikas, iseloomulikud on lamba-aruhein, mägiristik, kevadtarn, angerpist, vesihaljas tarn, varretu ohakas jt. Võib esineda üksikuid mände ja kaski. Põõsarindes
14. Kuidas valmistatakse õli-äädikakastmeid? Segatakse äädikas, sool, sinep ja pipar. Segule lisatakse pidevalt vahustades õli ja vahustatakse emulsiooni tekkimiseni. 15. Millistest hapupiimatoodetest saab salatikastmeid valmistada? Hapukoor, hapupiim, keefir, jogurt, kohupiim, majonees. 6. KÖÖGIVILJAROAD (LEGUMES) 1. Milliseid köögivilju kasutatakse kulinaarias? Mugulsibul, sellerijuur, petersellijuur, porgand, pastinak, mustjuur. 2. Mis on maitseroheline? Maitserohelise all mõeldakse rohelist sibulat, murulauku, porrulauku, tilli, sellerilehte, petersellilehti. 3. Millised on maitseköögiviljad? Mugulsibul, sellerijuur, petersellijuur, porgand, pastinaak, mustjuur. 4. Kuidas valmistatakse ette värskeid köögivilju toidu valmistamiseks. Sorteeritakse, eemaldatakse mittesöödavad lisandid ja riknenud köögiviljad. Siis pesemine ja puhastamine. Tükeldamine ja säilitamine. 5
ressursi pärast konkureerida suuremal arvul liikidel. Eriti vaestes kasvukohtades domineerivad aga liblikõielised, kes suudavad sümbioosis mügarbakteritega siduda õhulämmastikku. Puisniidud on oma sesoonselt vahelduva õieiluga Eesti looduse kõige pilkupüüdvamad kooslused. Varakevadel kattuvad need ühtlase sinilillevaibaga, mille vahetavad mõnevõrra hiljem välja võsa- ja kollane ülane, suviti hakkavad massiliselt õitsema madal mustjuur, harilik härghein, verev kurereha ja paljud käpalised, hilissuvel ädallill ja sügiseti sügisene seanupp. Suure osa puisniitude rikkalikest liikidest moodustavad siiski tarnad ja kõrrelised. Valgus Puisniitudel on kasvavad enamasti rohurindesse loetavad taimed, mis vajavad ka palju valgust ning seda seal ka jagub. Kuigi tuntud on ka puurinne, esineb viimast ikkagi tunduvalt vähem. See omakorda
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g)
pikaajaline hoidmine või korduv soojendamine. C-vit on praadimisel püsivam, kui keetmisel, sest toiduaine pinda kattev rasvakiht kaitseb seda õhuhapniku eest. C-vit kadude vähendamiseks tuleb: · hoida aedvilju jahedas ja pimedas · koorida aedvilju võimalikult õhukeselt, kui neid koorega tarvitada ei saa · hoida puhastatud aedvilju niiske räti all (va. kartul ja mustjuur, mis tumenevad õhu käes) · tükeldada aedviljad vahetult enne kuumtöötlemist · kasutada aedvilja puhastamiseks ja tükeldamiseks roostevabu nuge ja muid töövahendeid · kasutada osa aedvilju toitudes toorelt · panna aedviljad keema keevasse vette · kuumtöödelda aedvilju võimalikult lühikest aega · keeta aedvilju kaane all · keeta aedvilju võimalikult vähese aega · kasutada ära ka aedviljade keeduvedelik
KÖÖGILEKSIKON Sisukord 1Sissejuhatav tund..................................................................................................... 6 1.1Piprad (must, roheline, valge)............................................................................ 6 1.2Rosé pipar.......................................................................................................... 8 1.3Safran................................................................................................................. 8 1.4Vanilliin............................................................................................................... 9 1.5Vanill................................................................................................................... 9 1.6Basiilik.............................................................................................................. 10 1.7Rosmariin...............................
pärisarurohumaad, nõmme- ja palurohumaad. Pärisarurohumaad on tasasel või lainjal reljeefil. Muld võib olla kuiv kuni liigniiske. Eristatakse kuiva pärisaruniidu ja niiske pärisaruniidu kasvukohatüüpi. Taimkatte liigiline koosseis oleneb lisaks mulla omadustele paljuski ka inimese majanduslikust tegevusest. Suurema katvusega on madalakasvulised kõrrelised, nagu lõhnav maarjahein, punane aruhein, harilik kastehein, aga ka madal mustjuur, kibetulikas, kõrveköömen jpt. Loorohumaad ehk alvarid (loopealsed) on paepealsetel või rähksetel aladel, kus mullakiht on alla 20 cm paks ja pinnakate vähem kui 1 m. Lähtekoosluseks on loometsad. Eristatakse kuiva ja niiske looniidu kasvukohatüüpi. Madal ksero- ja kaltsifiilne rohustu on liigirikas, iseloomulikud on lamba-aruhein, mägiristik, kevadtarn, angerpist, vesihaljas tarn, varretu ohakas jt. Võib esineda üksikuid mände ja kaski
konservitööstustes nii köögiviljadest kui lihast konservide maitsestamiseks. Mädarõigas sisaldab antibakteriaalseid aineid, mis aitavad toodetel säilida. Sobib lihatoitude lisandiks, sest aitab rasvu seedida. Mõnedel inimestel põhjustab otsene kokkupuude juurikaga lausa nahaärritusi, pisarad voolavad aga kõigil. Kui soovitakse marineeritud mädarõikaga maitsestada kuumi toite, lisatakse seda juba valmis toidule, sest kuumutamisel maitse muutub ja mitte paremaks, vaid mõruks. Mustjuur Meenutab välimuselt musta porgandit, millel on valge, piima välja ajav sisu. On porgandist pikem ja hapram, hea pähkli maitsega. Tumeneb pärast koorimist, õhuga kokkupuutel, seepärast tuleb panna hapustatud vette. Sobib ka koos koorega keetmiseks, siis on oluliselt kergem koorida. Kasutatakse salatites nii toorelt kui ka keedetult. On kergesti seeduv, suure vitamiinide ja mineraalainete sisaldusega (kaltsium, fosfor, raud, A, B1, C). Sobib hästi mao- ja suhkruhaigetele. 49 2.5
Mulla ja seemnete Koristamine, Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Külv Hooldus ettevalmistamine säilitamine, töötlemine Peakapsas 2-aastane Külmakindel (eriti käharpea Ei ole väga nõudlik Tuleb ettekasvatada Mullata soodustab Esimene saak juuni algul Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane Tugevad ja väljaveni...
Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 ...
Täisterahommikuhelbed 30 Maapähkel, piparmünt 8 Kookoshelbed 24 Verileib, odrajahu, odrakruubid, kuiv.ploom 8 Kuivatatud uba 22 Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, mandlid 7 Kõrvitsaseemned 21 Keedetud oad & herned, murakad, pärm 6 Kaerakliid 17 India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned 6 Passioon 16
pärisaruniidu ja niiske pärisaruniidu kasvukohatüüpi. Taimkatte liigiline koosseis oleneb lisaks mulla omadustele paljuski ka inimese majanduslikust tegevusest. Suurema katvusega on madalakasvulised korrelised, nagu lohnav maarjahein, punane aruhein, harilik kastehein, aga ka madal mustjuur, kibetulikas, korveköömen jpt Loorohumaad ehk alvarid (loopealsed) on paepealsetel või rähksetel aladel, kus mulla kiht on alla 20 cm paks ja pinnakate vähem kui 1 m. Lähtekoosluseks on loometsad. Eristatakse kuiva ja niiske looniidu kasvukohatüüpi. Madalksero-ja kaltsifiilne rohustu on liigirikas, iseloomulikud on lamba-aruhein, mägiristik, kevadtarn, angerpist,
Täisterahommikuhelbed 30 Maapähkel, piparmünt 8 Kookoshelbed 24 Verileib, odrajahu, odrakruubid, kuiv.ploom 8 Kuivatatud uba 22 Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, mandlid 7 Kõrvitsaseemned 21 Keedetud oad & herned, murakad, pärm 6 Kaerakliid 17 India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned 6 Passioon 16
Täisterahommikuhelbed 30 Maapähkel, piparmünt 8 Kookoshelbed 24 Verileib, odrajahu, odrakruubid, kuiv.ploom 8 Kuivatatud uba 22 Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, mandlid 7 Kõrvitsaseemned 21 Keedetud oad & herned, murakad, pärm 6 Kaerakliid 17 India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned 6 Passioon 16
Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (terva...
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva-tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös-tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed: ...
põldmünt, vesimünt), perek iminõges, perek nõianõges, käbihein, koldnõges, harilik pune, parkhein · Sugukond kukesabalised · Perek kukesaba (harilik kukesaba, tulnukas kukesaba) · Sugukond korvõielised Rohttaimed, esineb piimmahl, viietine kroon, lehterõied, õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis · Harilik võilill, paiseleht, harilik karutubakas, jänesesalat, perek kuldvist, mustjuur, perek võõrkakar (karvane võõrkakar, paljas võõrkakar), perek piimohakas, perek ohakas (põldohakas, varretu ohakas, seaohakas, soo-ohakas), perek takjas (villtakjas, väike takjas), arujumikas, rukkilill, harilik raudrohi, härjasilm, karikakar, perek kummel (teekummer, lõhnav kummel), kesalill, perek puju (harilik puju, põldpuju) · Alamsugukond putkõielised: õisikus ainult putkõied või
1)Taimekasvatus-põllumajanduse põhiharu.Taimede tähtsus inimese elus. Taimekasvatus on põllumaj. Peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Kogu elu Maal sõltub taimedest. Taim on sööt loomadele, seega algab loomakasvatus taimekasva- tusest. Taim on toit inimesele, kas otseselt või inimese töötatud kujul. Taim on töös- tuse tooraine, eelkõige toorainetööstusele(nt tekstiili-,farmaatsiatööstusele).Taim on inimese esteetilise külje kujundaja-ilutaimed, lillekasvatus, haljastus. Kuna inimesi on väga palju 61 miljar, on neil vaja süüa. 2)Toiduprobleem maailmas ja selle lahendamise teed. Täna on üle 61 miljar elaniku. Aastas suureneb elanikkond tänapäeval 80 milj võrra. Kõigile on vaja toitu. Elanikke on aga maakera pindala kohta palju rohkem ja seega tekivad toiduprobleemid. Taimekasvatussaadusi tuleb toota palju kiiremini kui suureneb in arv.Lahendamise teed...
põldmünt, vesimünt), perek iminõges, perek nõianõges, käbihein, koldnõges, harilik pune, parkhein Sugukond kukesabalised Perek kukesaba (harilik kukesaba, tulnukas kukesaba) Sugukond korvõielised Rohttaimed, esineb piimmahl, viietine kroon, lehterõied, õied alaikus, mida ümbritseb üldkatis Harilik võilill, paiseleht, harilik karutubakas, jänesesalat, perek kuldvist, mustjuur, perek võõrkakar (karvane võõrkakar, paljas võõrkakar), perek piimohakas, perek ohakas (põldohakas, varretu ohakas, seaohakas, soo-ohakas), perek takjas (villtakjas, väike takjas), arujumikas, rukkilill, harilik raudrohi, härjasilm, karikakar, perek kummel (teekummer, lõhnav kummel), kesalill, perek puju (harilik puju, põldpuju) Alamsugukond putkõielised: õisikus ainult putkõied või
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koosti...
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused...
43 Nisukliid, köömned 38 Täisterahommikuhelbed 30 Kookoshelbed 24 Kuivatatud uba 22 Kõrvitsaseemned 21 Kaerakliid 17 Passioon 16 Näkileib, kuivik, kuivatatud aprikoos 15 Nisuidud, müsli, rukkijahu, rukkihelbed 14 Kuivatatud õun 12 Kibuvitsamarjad 11 Kakaopulber, granaatõun, täisterarukkileib 10 Nisuhelbed, kama, rosinad 10 Leib, neljaviljahelbed, läätsed 9 Pekaan-, kookos-, parapähkel 9 Maapähkel, piparmünt 8 Verileib, odrajahu, odrakruubid, kuiv.ploom 8 Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, mandlid 7 Keedetud oad & herned, murakad, pärm 6 India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned 6 Kuivatatud ananass, dattel & pirn, suhkruherned 6 Põldmarjad, astelpaju marjad, tatar, kaerahelbed 6 Maisihelbed, sepik, pop corn, tomatipaste 5 Kreeka pähkel, maisimanna, mustsõstrad 5 Süsivesikute sisaldus 100 grammis toiduaines: Toiduaine g Suhkur 100 Besee 96 Kuivatatud banaan 88 Karamell 87 Maisihelbed 86 Kartulijahu, kuivatatud kibuvitsamarjad 83 Mesi, pulgakomm 81
En. Valk Rasv. C18:3 KOLESTER. mg Lakt. Kiuda Ret.ekv Vit.D Vit.E Vit.B1 Vit.B2 NIATS.EKV Vit.B6 Vit.B PANT.HAPE Vit.C TUHK Na K Ca Mg P RÄNI Fe kcal g g G mg g g g g g mg mg mg Mg mg 12 g Mg mg G mg mg mg mg mg Mg mg Teraviljatooted. Nisujahu 328 9,9 1,7 0,07 0 67,1 0 3,5 0 0 0,32 0,43 0,05 5 0,08 0 0,5 0 0,44 0,4 150 13 21 100 2 5,2 Rukkijahu 328 10 2,3 0,14 0 65,6 0 13,6 1,1 0 1,63 0,3 0,13 2,7 0,35 0 1,34 0 1,7 1 500 30 110 ...
jt), samblarinne hõre kuid liigirikas (metsakäharik, roossammal, laanik, raunik, tähtsammal Kuivendatult head põllumaad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Sobivad kõikidele jt) kultuuridele. Harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Rohumaad: pärisaurohumaad (madal mustjuur, harilik härghein; tulikas, luht-kastevars; Teravilja 2426 ts ha-1, kartulit 140150 ts ha-1, põldheina üle 25 ts-sü ha-1, lubikas, hirsstarn jt). Rohumaad keskmise söödaväärtusega nii karjatamiseks kui niitmiseks, saagikus 1824 ts kuiva heina ha. Kog niiske mull huumusprofiil
liigivaeseid ja lammi-puisniite Eesti muudes osades. Enamikus on need väikesed, kuni 5ha suurused ühe-talu heinamaad. Aastail 1995-97 niideti neist mitte enam kui 200ha, kusjuures Saaremaal kuni 30ha. Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud seega tuhat korda. Puisniitudel sagedamini esinevaid liike: Harilik lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, harilik käbihein, värvmadar, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, madal mustjuur, süstlehine teeleht. Kaitsealuseid liike: kaunis kuldking, valge tolmpea, harilik käopõll, suur käopõll. Puisniitude rohustu on kõrge liigirikkusega. Eesti liigirikastel, karbonaatse mullaga puisniitudel kasvab tihti üle 50 soontaime ligi ruutmeetril, seejuures kuuel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril. -Laelatu (Läänemaa) – 76 liiki -Vahenurme (Pärnumaa) – 74 liiki -Tagamõisa (Saaremaa) – 67 liiki
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui vää...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
