Tartu Botaanikaaed Referaat 28.oktoober 2011 Tartu Botaanikaaia ajalugu Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. 1810. a. taimede nimestikus oli juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste professoriks noor ja andekas botaanik C.F. Ledebour, kes töötas botaanikaaia direktori kohal veerandsada aastat. Energilise tegutsemise tulemusena edenes aed jõudsasti: oste...
Taimesüstemaatika HarilikToomingas Mihkel Rätsep Rasmus Uusküla Taksonoomia Riik Taimed Plantae Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts Roosilaadsed Rosales Sugukond Roosõielised Rosaceae Perekond Toomingas Prunus Liik Harilik toomingas padus Ladinakeelne nimetus Padus avidum Riik Taimed Päristuumsed organismid Autotroofne eluviis Fotosüntees Botaanika Pilt on illustratiivne Hõimkond Õistaimed Katteseemnetaimed 1 ja 2 idulehelised Isel. õis ja vili Paljunemine sugulisel ja mittesugulisel teel Liigirikkaim taimerühm, ...
Botaanika kt nr1 Antiikajast peetakse botaanika rajajaks Theophrast. R.Hook 1665.a täiustas mikroskoopi ja avastas sellega taime rakulise ehituse. 18 saj. suurim teadlane botaanika vallas oli Carl von Line. Mida ta tegi? Kaasaegse elusorganismide süstemaatika- ja taksonoomija rajaja. 19. Saj. uuriti täpsemalt eesti taimkatet ja taime kooslusi. Ja sündis Tänapäevase vaadete teoorja rajaja on inglane R.Hook. 20.saj teadus harud on …., biokeemia, … Nimeta kuulsaid eestlasi kes on taimedega tegelenud: Gustav Vilbaste,Viktor Masing, Theodor Lippmaa Nimeta, selgita mõisted Taimemorfoloogia - on taime välisehitus. Taimeanatoomia - taime siseehitus. Taimefüsioloogia – taime ainevahetus jms. Taimetrüfoloogia - on rakuõpetus (R.Hook) Taimesüstemaatika- taime liigitus, kirjeldus. ...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED Referaat Põllumajandustaimed Juhendaja: lektor Toomas Laidna Tartu 2016 SISUKORD Table of Contents 1. TARTU BOTAANIKAAIA AJALUGU...................................................................... 3 2. AVAMAAKOLLEKTSIOONID............................................................................... 5 2.1 Taimesüstemaatika osakond..................................................................... 5 2.2 Eesti taimede osakond.............................................................................. 5 2.3 Dendraarium............................................................................................. 6 2.4 Alpinaarium............................................................................................... 6 2.5 Rosaarium..................................................................
Boerneri koostöös. Edenemine jätkus direktor T. Lippmaa ja õpetatud aedniku J. Pordi ajal. Ennekõike õppetöö vajadustest lähtuvalt korraldati, täiendati ja loodi uusi osakondi, inventeeriti ja kontrolliti kogusid 1943.a Sõja ajal hävisid pommitamise pärast peahoone, kasvuhooned ja samuti leidis ka oma lõpu Lippmaa.Taimi hakata päästma, viies neid ülikooli ruumidesse. Taastamistööd võttis enda kanda A. Vaga aastatel 1944-1956. Pärast A. Vaga lahkumist taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri ja ühtlasi botaanikaaia juhataja kohalt haldasid aia tegemisi H. Trass aastatel1956-1962 ja 1964), V. Masing aastatel1962-1964. Samal aastal loodi omaette botaanikaaia direktori ametikoht, millele asus E. Lellep 1964-1969. a. Pikalt oli uuel ametikohal H. Kimme, kelle saavutuste alal võib lugeda tiigi puhastamist aastatel 1970. ja palmimaja valmimine 1984. Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja
Puittaimed Õpetaja Andres Vaasa Õppetöö maht 30 tundi Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid 2) Lehtpuude üheaastased oksad 3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte 4) Võrakujude joonised Puittaimed Õpetus puudest ja põõsastest Kujunenud praktilisest vajadusest teada puu- või põõsaliigi tunnuseid: kasvukuju, kasvukiirus, nõudeid mullastiku ja kasvukoha suhtes Intensiivne sortide aretamine nõuab pidevalt uusi sordikirjeldusi ja uusi dendroloogiaraamatuid...
siis kaasaegsesse paljandumine). looduspärasesse kiviktaimlasse Alpiiniumis kasvatatakse mäestikest pärit taimi istutatakse veel lisaks erinevatelt kasvualadelt looduslike kooslustena, jäljendades tükikest (steppidest, aasadelt, mägimaastikku. nõmmedelt, liivaluidetelt) Tihti taimestatakse alpiinium taimesüstemaatika ja pärinevaid madalaid ja taimegeograafia printsiipidel. poolkõrgeid püsililli ning kääbuspuid ja -põõsaid . Alpiiniume rajatakse peamiselt botaanikaaedades. 5 6
Tartu ülikooli botaanikaaia silmnähtav areng toimus järgmise direktori Nikolai Kuznetsovi ajal. Kuznetsovi ajal toimusid ulatuslikud hoonete remondid, arendati taimegeograafilisi osakondi- Kaukaasia, alpitaimede, stepitaimede väljapanekud. Mõneks ajaks küündis taksonite ehk liikide arv aias kümne tuhandeni. Kuznetsovi enda huvides lähtuvalt toodi uusi taimi eelkõige Kaukaasiast. Engleri süsteemi järgi seati ümber taimesüstemaatika osakond. Sel ajal oli Venemaal kõige loetavam ajakiri „Jurjevi Keiserliku Ülikooli Botaanikaaia Tööd“, mis ilmus Tartus. Järgneval perioodil vaheldusid juhatajad üsna sageli- Eesti botaanik Nikolai Petrovitš Popov 1915-1917, vene botaanik Mihhail Tswett 1917-1918,P.Claussen 1918, Henrich Riikoja 1918- 1919, F. Buchholtz 1919-1923, M. koaho 1923-1924. Saksamaalt kutsutud aedniku F. Boemeri( 1923-1930) ja direktor E. Spohri(1924-1923) koostöös algas aia uus ülestöötamine
BIOLOOGIA 2010 ELUTUNNUSED: Eluavaldused 1. Rakuline ehitus Eeltuumsed (prokarüootne) Päristuumsed (eukarüootne) 2. Paljunemine Suguline Sugurakkude olemasolu Viljastumine (kahe raku ühinemine) Nt. Imetajad, roomajad, linnud, putukad Mittesuguline Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) Vegetatiivne erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid Autotroofid ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) Heterotroofid kasutavad valmis orgaanilist ainet METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON(süntees) ...
· tõenäosusest, et paljunemisvahendid selle koha leiavad 13. Soontaimede harulduse põhjused Liigi harulduse põhjused 1. Taksoni vanus ja evolutsioon 2. Koevolutsioon 3. Ökoloogia 14 - kasvukoha spetsiifilisus - kaasaegse kliima mõju - mullastiku tingimuste mõju - spetsiifiliste ja üldkahjurite mõju - konkurentsi võime 4. Inimkasutus 5. Paljunemisbioloogia 6. Taksoni geneetika 7. Taimesüstemaatika areng 14. Taimeliikide ohutegurid Kõige peamisemad taimestiku ohutegurid kaasajal: · metsade hävitamine · märgalade - soode kuivendamine · ehitustegevus, nii teede kui hoonete · loomade arvukuse järsud muutused · liikidele vajaliku inimmõju lakkamine · saastatus kemikaalidega · ärakorje ja tallamine · introduktsioon 15. I Looduskaitse seadus Eestis, esimesed kaitsealused taimeliigid Looduskaitse Eestis · Vaika saarte LK ala 1910
vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, floristika, taimesüstemaatika, geobotaanika, paleobotaanika, etnobotaanika. Süstemaatika: 1735.aastal ilmus Carl von Linne teos Systema Naturae, mis esitas taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni, mis on kasutusel tänaseni. See baseerub organismide välistel tunnustel. Carl von Linne rajatud taimesüstemaatika põhines õite morfoloogilistel tunnustel. Katteseemnetaimede sugukonnad on
Haruldaste taimede bioloogilised iseärasused - valdavam bilateraalne sümmeetria võrreldes radiaalsega, kohastunud väikesele maa-alale või harvaesinevatele kasvukohtadele. Liigi harulduse põhjused: 1. Taksoni vanus ja evolutsioon, 2. Koevolutsioon, 3. Ökoloogia: kasvukoha spetsiifilisus, kaasaegse kliima mõju, mullastiku tingimuste mõju, spetsiifiliste ja üldkahjurite mõju, konkurentsi võime; 4. Inimkasutus, 5. Paljunemisbioloogia, 6. Taksoni geneetika, 7. Taimesüstemaatika areng. *Milliseid andmed peaksid olema olemas ohustatud liigi kohta: I Üldine informatsioon: 1. Taksonoomiline staatus, 2. Fenoloogia, 3. Seadusandlik staatus, 4. Ajalooline levik, 5. Kasvukoha nõudlused. II Täpne inventoorium: Leiukohad, populatsioonid, kasvukohad, ohud. III Liigi bioloogia: 1. Paljunemine: paljunemissüsteemi tüüp (suguline, mittesuguline), ristumistüüp (ise või kaug), tolmlemissüsteem, tolmeldajad. 2
Mustjas sepsikas, Tuhkpihlakas, Jugapuu, Pihkane poisrohi 8. Soontaimede harulduse põhjused 1. Taksoni vanus ja evolutsioon 2. Koevolutsioon 3. Ökoloogia - kasvukoha spetsiifilisus - kaasaegse kliima moju - mullastiku tingimuste moju - spetsiifiliste ja üldkahjurite moju - konkurentsi voime 4. Inimkasutus 5. Paljunemisbioloogia 6. Taksoni geneetika 7. Taimesüstemaatika areng 9. Taimeliikide ohutegurid metsade hävitamine märgalade - soode kuivendamine ehitustegevus, nii teede kui hoonete loomade arvukuse järsud muutused liikidele vajaliku inimmoju lakkamine saastatus kemikaalidega ärakorje ja tallamine introduktsioon 10. I Looduskaitse seadus Eestis, esimesed kaitsealused taimeliigid Vaika saarte LK ala 1910 LK seadus 1935, 1936 20+6 taimeliiki Eesti NSV LK seadus 1957, 55 taimeliiki 1958
söödagaleega. · Soontaimede harulduse põhjused o Taksoni vanus ja evolutsioon o Koevolutsioon (teiste liikidega kooseksisteerimine) o Ökoloogia (kasvukoha spetsiifilisus, kaasaegse kliima mõju, mullastiku tingimuste mõju, spetsiifiliste ja kahjurite mõju, konkurentsivõime) o Inimkasutus (kasulikkus > kogumine) o Paljunemisbioloogia (spetsiifilised tingimused) o Taksoni geneetika o Taimesüstemaatika areng (kahe liigi eristamine üksteisest; vastupidine olukord, kus kaks liiki leitakse olevat samasugused) · Taimeliikide ohutegurid o Metsade hävitamine o Märgalade soode kuivendamine o Ehitustegevus (hooned, teed) o Loomade arvukuse järsud muutused o Liikidele vajaliku inimmõju lakkamine o Saastatus (kemikaalid) o Ärakorje ja tallamine o Introduktsioon (võõrliigid) · Eesti floora liigirikkus (millest on tingitud
söödagaleega. Soontaimede harulduse põhjused o Taksoni vanus ja evolutsioon o Koevolutsioon (teiste liikidega kooseksisteerimine) o Ökoloogia (kasvukoha spetsiifilisus, kaasaegse kliima mõju, mullastiku tingimuste mõju, spetsiifiliste ja kahjurite mõju, konkurentsivõime) o Inimkasutus (kasulikkus > kogumine) o Paljunemisbioloogia (spetsiifilised tingimused) o Taksoni geneetika o Taimesüstemaatika areng (kahe liigi eristamine üksteisest; vastupidine olukord, kus kaks liiki leitakse olevat samasugused) Taimeliikide ohutegurid o Metsade hävitamine o Märgalade – soode kuivendamine o Ehitustegevus (hooned, teed) o Loomade arvukuse järsud muutused o Liikidele vajaliku inimmõju lakkamine o Saastatus (kemikaalid) o Ärakorje ja tallamine o Introduktsioon (võõrliigid)
puu näitab selgelt arusaadaval viisil üleüldist sarnasust, mitte midagi muud. 7.3.4. Fenogrammide kasutamine uuritud organismide süsteemi (klassifi- katsiooni) loomiseks on arutusel olnud peamiselt 1950-1960-ndail aastail. Väideti, nagu võiks fenogrammi harunemise tasemete (sarnasuse / erinevuse nivoode) järgi eristada alamperekondi, perekondi jne. Veel 1990 arvas evo- lutsioonilise süstemaatika pooldaja (ja tuntud taimesüstemaatika õpiku au- tor) T.S. Stuessy, et selline hierarhia standardiseerimine pole võimalik eri organismirühmade puhul, küll aga saaks tulevikus sellise võtte kasuta- mist kokku leppida ligidaste rühmade uurimisel. - Et fenogrammis ei avaldu kindlate tunnuste muutumine, vaid sarnasus paljude tunnuste "segu" puhul, oleks nii eristatavad taksonid sageli küll halvasti iseloomustatavad. 7.4. Ordinatsioonimeetodeist kitsamas mõttes (s.o. välja jättes klaster-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
