kõlas see esmakordselt Tartu Naislaulu Seltsi naiskoori 5. aastapäeva kontserdil 1. novembril 1933. aastal ,,Vanemuise" kontserdisaalis. Teos olevat ajalehes ilmunud arvustuse järgi osutunud kontserdi kõige menukamaks palaks. Antud analüüsi aluseks olev ,,Kägu kukub" (1941?) on vähetuntud segakoorilaul, mille kohta ei ole kahjuks palju andmeid teada. Ka praegusel ajal ei kuulu see just lauldavamate teoste hulka. Tekst Kägu kukub kuuse otsas, tare taga tamme otsas. Miks see kägu meil' ei kuku, miks see lindu meil' ei laula. Kägu kukub karjatselle, laulab lapse hoidijalle. Paugub paju raiujalle, helgib heina niitejalle. Teoses on kasutatud rahvaluule teksti, mis on küll murdes, kuid siiski arusaadav ja selgesti loetav. Rahvaluulele omaselt on siin kasutatud algriimi: ,,Kägu kukub kuuse otsas, tare taga tamme otsas". Luules püütakse mõtestada, kus kägu kukub, kellele on tema laul suunatud ning kuidas ta suhtub erinevatesse töötegijatesse
sõjasarve hääli ja hüppasid hobuste selga, et sõita sõtta. Õde valas kibedaid pisaraid, õnnistas oma vendi ja saatis nad teele. Sõda lõppes leedulaste võiduga ja sõjamehed pöördusid koju tagasi. Aga kõik kolm olid lahingus surnud. Ainult nende hobused tulid tühjad tagasi.Õde nuttis nii kõvasti, et teerada sai pisaratest märjaks. Jumalal hakkas temast kahju ja muutis ta käoks. Loe tekst läbi ning täida test. Kägu Leedu muinasjutt Ennemuiste elas Leedumaal üks rikas ülik, kellel oli tütar ja kolm poega. Õde armastas oma vendi väga: kudus neile ilusaid salle ja põimis veel ilusamaid paelu. Ent nad ei saanud kuigi kaua õnnelikult koos elada. Ühel kevadpäeval tungisid ristirüütlid Leedumaale: tapsid vanu, röövisid emadelt lapsi ning hävitasid tule ja mõõgaga kõik, mis ette sattus. Suurvürst Kestutis hakkas mehi koguma. Sõjasarved
Kägu Cuculus canorus Cuckoo Kägu http://muusika24.ee/Eesti/item/24992 Lühikirjeldus Suurus: Keha pikkus kuni 40 cm, tiiva pikkus u 22 cm, saba pikkus u 18 cm. Mass: u 100 g Välimus: Kägu sarnaneb raudkullile. Iseloomulik on tema mitmeastmeline saba. Emaslinnu põhivärvitooniks on pruun, isaslinnul on see aga hall. Arvukus : Eestis arvatakse pesitsevat 20...50 tuhat paari. Pesitsemine Sigimisaeg: aprilli lõpp-juuli keskpaik Emaslind muneb 1...3-päevaste vahedega u 20 muna (u 3 g) Munetakse enamasti värvuliste pesadesse, iga emane teatud liigi pessa (eelistatakse linavästrikke). Osa kasuemasid vabaneb võõrast munast, teised jätavad pesa maha ja
elukohta maha jäänud. MarjaLiis on igatahes täiesti veendunud, et tema elu on nii masendav, kui vähegi olla saab. Ühel hetkel aga näib tema õnn pöörduvat ning tüdruk laeb Internetti endast lühikese kuulutuse. Seetõttu tekib tal üks südamesõber Martin. Ta on väga asjalik ning kena väljanägemisega. MarjaLiis ja Martin lähevad kokkulepitud kohtingule, millest algab nende suurepärane suhe. Kui ühel õhtul Marja ja Martin jalutamas käisid, kuulsid nad kägu kukkumas. Seda siis Maarjamäel. Kuid oktoobri kuus kägu ei kuku. Noorpaarile pakkus see nalja, kui nad märkasid noort naist kotis tuhlamas ning oma helisevat telefoni otsimas. Selle järgi nimetas Martin MarjaLiisi Maarjamäe käguks. Paraku ühel hetkel hakkab MarjaLiisile tunduma, et sama noormees on silma jäänud ka tema kaunitarist vanemale õele. Sellest algavad suuremad seiklused. Marja koos oma basset hound Tuksiga sõidavad Tartusse kalli
ISBN-13: 978-9949-13-918-7 ISBN-10: 9949-13-918-X Sisukord Eessõna 4 Kes on linnud? 5 6 Leevike 7 Tihased 8 Varblased 10 Varesed 12 Kuldnokk 13 Harakas 14 Linavästrik 15 Rähn 17 Lõoke 19 Toonekurg 21 Pääsukesed 25 Kägu Mänge lindudest 28 Kirjandust lindude kohta 32 3 Saateks Elva Lasteaed Murumunal on projekti raames koostöös Eestimaa Looduse Fondi ja Tartu Keskkonnahariduskeskusega, Eesti Ornitoloogia Ühingu nõul ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Stiftung Naturschutzfonds Glücks- spirale ja Saksa fondi 5000xZukunft rahastamisel ilmunud õppematerjal, mis on koostatud eesmärgiga arendada, mitmekesistada ja parandada keskkon-
Lindude sigimine Bioloogia Elise Nassar Tallinna Järveotsa Gümnaasium 7c klass Juhendaja: Heidi Haggi 2005 Pesa: pesa puudub. KÄGU Kurn: 1..3päevaste vahedega u.20muna Haudumine: kägu muneb teiste lindude pesadesse seetõttu ei haudu ta mune ise Koorumine: koorudes on paljas, pesakaaslastest veidi suurem. Poegade edasine elu: Väljaviskamisrefleks avaldub 2.- 5. päevani: kõik välja lükata, mis pesas leidub. Harilikult vabaneb kasuõdedest ja vendadest. Allesjäänud surevad enamasti nälga, sest käopoeg ahnitseb kõik endale. Pesast lahkub 3.nädalaselt. Paabulind Pesa: munetakse pinnasüvendisse Täiskasvanud ööbivad puuoksal.
Peale ühte järjekordset juhtumit arvab Marja-Liis, et Susanna tahab temalt poissi üle lüüa ning tüdruk otsustab põgeneda vanaema juurde Tartusse. Vanaema püüab küll tütrekest aidata ja ütleb,et ta räägiks oma õega, kuid Marja-Liis ei ole selleks veel valmis. Kui ta arvab et hullemaks enam minna ei saa, siis kaob ta armas koer ka veel ära. Marja-Liis on meeleheitel ja arvab, et ta nii pea lahendust ei leia. Raamatu pealkiri Maarjamäe kägu. See nimi tuli sellest kui, Martin ja Marja Maarjamäel jalutamas käisid. Marja kuulis äkki käo kukkumist aga ta ei suutnud seda uskuda, sest käod ei kuku ju oktoobris. Mingi hetk võttis üks vanadaam oma käekotist välja telefoni millest tuligi käo kukkumine. Ja mõlemad said hulganisti naerda, ning Martin panigi marjale hüüdnimeks Maarjamäe kägu. Autorist Ketlin Priilinn (kodanikunimi Ketlin Rauk; sündinud 31
Gustav Suits 09.09.2011 · 1883-1956 · Aleksandri Gümnaasium, Tartus · Tartu Ülikool, keeletaeduskond · Helsingi ülikooli, filosoofia kandidaadina lõpetas · Peale ülikooli jäi Helsingisse elama · Töötas ka Tartu Ülikoolis professorina · Suri Stocholmis. · ,,Elu tuli" esikkogu 1905. Tähtteos. · Eeskujud: E. Leino ja Petöfi. · Sisemise rikastumise idee. · Kaks ühendusluuletust: ,,Üks ennemuistne jutt" pühendatud Kreutzwaldile, ,,Käkimäe kägu" põhendatud Juhan Liivile. · ,,Tuulemaa" 1913 : teemaks tuul. Tuul võib leegi kustutada. Pettumise teema, lootuste ja purunemiste teema, ideaalide ja tegelikkuste vastuolu. Hakkab vaatama loodusesse. Pühendusluuletus: ,,Kerkokell" (tartu murdes) ning räägib emast luuletuses. · Kevade, suve, sügise ja talve luuletused. · Kolmas kogu: 1922 ,,Kõik on kokku unenägu". Raskem, pettumused, sõnastu...
MÕISTATUSED METS- LINNUD LOODUS KOOL LOOMAD 1 1 1 1 2 2 2 2 5 5 5 5 10 10 10 10 MÕISTATUS 1- 1 ÜHEKSA MEHE RAMM, ÜHE MEHE MÕISTUS? VASTUS VASTUS 1-1 KARU ALGUS MÕISTATUS 1- 2 KUHJA LUUAKSE, AGA KUHJA LOOJAT EI NÄE? VASTUS VASTUS 1- 2 MUTT JA MUTIMULLAHUNNIK ALGUS MÕISTATUS 1- 5 ÜHEKSA MEHE RAMM, ÜHEKSA MEHE MÕISTUS? VASTUS VASTUS 1- 5 HUNT ALGUS MÕISTATUS 1- 10 SILE KUI SIID, OKKALINE KUI OHAKAS, ÜMMARGUNE KUI KERA? VASTUS VASTUS 1- 10 SIIL ALGUS MÕISTATUS 2-1 KUKUB, AGA MAHA EI KUKU? VASTUS VASTUS 2- 1 KÄGU ALGUS MÕISTATUS 2- 2 VANAMEES ISTUB AIA PEAL, HALLID RÄTIKUD SELJAS? VASTUS VASTUS 2- 2 VARES ...
________________________________________________________________________________________ 4 Ülesanne 2. Loe tekst läbi ning tõmba õigele vastusele joon alla. Ülesanne 3. Kirjuta tekstist välja kõik omadussõnad ning mõtle neile sünonüümid. Ära unusta sõnade Kägu õigekirja.
seltskondadega. Ta mängib läbi mitmeid rolle kord on ta tööl talus, siis abis maantee kaevamisel, vahel äritseb kaupadega külatänavatel ning siis avab koguni oma kaupluse Peipsi ääres. Terve romaani käigus toimub peategelase logardistaatusest väljakujunemine. Lugemist teevad huvitavamaks ka autori värvikad iseloomustused ning omapärane keelekasutus. ,,Ekke roni alla!" hüüab ema pahuralt. Poiss oli roninud puu otsa ning mänginud kägu. Oli jälle aeg poisile nahapeale anda. Neenu Moor koguaeg kirus oma logardist poissi, kes tööd ei teinud ega teeninud sentigi. Ekket ei sallinud mitte keegi ning ta oli üleküla teada logard. Kuid naaberpere tütar armus just sellisesse poissi, kes ei ole nagu teised, ka selliste jaoks pidi jätkuma hellust. Kuid Eneken Üüve ütles posile, et tas pole veel piisavalt meest ning et ta on käärimas, toores ja hapu. Nüüd tekkis Ekke Mooril tahtmine minna maailma rändama, ennast
Järgmisena tuli vastu kullast kuju, kellelt sama asja küsides vastas, et ta peaks minema rootmaale kanarbikule. Poeg kõndis edasi kuni tuli vastu kena neiu. Sama küsides vastas tema et ta pole näinud ja kutsus ta enda tallu. Kuid kaasa ei mindud. Teine vend rääkis kuidas ta kõndis mööda teed kuni vastu tuli saun. Küsis eidelt ja taadilt teed, kuid vastust ei tulnud. Järgmisena tuli vastu hunt kuid ka temast vastust ei tulnud. Tuli vastu suur kuusk, kus otsas kägu. Kägu vastas, et ta peaks minema läbi laane kaasiku keskel olevasse tallu. Vend läks edasi, kuni vastu tuli see sama talu, milles oli 4 noort neidu. Keegi neist ei teadnud kuhu kodukana läinud oli kuid ütles kust leida tüdrukut. Aga keskmine vand nagu vanemki ütles, et tema ei taha kosja. Ka kolmas vend ütles et tema otsingud on läinud tühja. Vanem vend teatas, et nad peaksid oma surnud isa soovil liisku tõmbama, et teada kes neist saab kunigaks.
NÄITEID EESTI LINDUDEST Metsis Naerukajakas Kägu Cuculus canorus Käo muna võõras pesas Suitsupääsuke Musträstas Musträstas Kuldnokk Lehelinnud Metsvint Metsvindi pesa Kuldpeapöialpoiss Põldlõoke Ööbik Rasvatihane Koduvarblane Leevike Hallvares ja künnivares Harakas Sinitihane Sabatihane Tutttihane Pasknäär Hakk Ronk tuttpütt Tuttpüti pesa Must toonekurg Valgetoonekurg siniraag jäälind habekakk merikotkas hiireviu Suurkirjurähn musträhn roherähn linavästrik kiivitaja Kühmnokkluik laululuik
seda kolis ta juba parandamatu vaimuhaigena vend Joosepi juurde Oja tallu Alatskivil, kus veetis aastaid üldsuse poolt unustatuna, koguni surnuks peetuna. Liiv abistas sugulasi talutöödes, jälgis ajalehtede kaudu ühiskonnaelus toimuvat ning luuletas.Paradoksaalsel kombel sai Juhan Liivist sel moel esimene elukutseline kirjanik, kes oma luuleloomingu paremiku kirjutas just haigena. Juhan Liivi loomingust ilmus tema eluajal vaid väike osa: kogumik Kümme lugu (1893), jutustused Käkimäe kägu (1893), Vari (1894), Nõia tütar (1895), ainus eluajal üllitatud luulekogumik Luuletused (1909). Liivi luule on ilmunud nt kogumikes "Teosed" (1954), "Sinuga ja sinuta" (1989), "Ööl on üheksa poega" (1996), "Tuulehoog lõi vetesse" (2007), "Meel paremat ei kannata. The Mind Would Bear No Better" (2007), "Oh, elul ikka tera on" (2010). Juhan Liivi loomingut on tõlgitud arvukatesse võõrkeeltesse. Taas üldsuse ette 20
17 Kanakull 18. Raudkull 19 Hiireviu 20 Lõopistrik 21 Laanepüü 22. Nurmkana (Põldpüü) 23. Teder 24. Metsis 25. Rukkirääk 26.Lauk 27. Sookurg 28. Merisk 29. Kiivitaja 30. Liivatüll Väiketüll 31. Metskurvits e. nepp 32. Tikutaja rohunepp 33. Punajalg-tilder 34. Vihitaja 35. Metstilder 36. Naerukajakas 37. Kalakajakas 38. Hõbekajakas 39. Merikajakas 40. Randtiir jõgitiir 41. Kodutuvi 42. Kaelustuvi 43. Turteltuvi 44. Kägu 45. Värbkakk 46. Kodukakk 47.Händkakk 48. Kõrvukräts kassikakk
Juhan Liiv Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Juhan Liivil on eesti kirjanduses oma eriline koht. Ta eemaldus täielikult järelromantilisest luulest ning andis lüürikale uue sisu ja elutunnetuse. Suurele vaimuannile vastukaaluks saatis Juhan Liivi läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas. Ta oli oma peres kuues l...
kokku liites saame sõna, millel on oma tähendus. Helisid liites saame muusika, millel ei ole mingit tähendust. Muusika on kunstiliik, mis ei kujuta mitte midagi. Kuidas nii, et ei kujuta midagi? Ometi, kui sa õpid mõnda pilli mängima, kohtad kindlasti palasid pealkirjadega: "Karu", "Kägu" või "Kass ja hiir". Tõepoolest, viiuliga võib järele aimata kassi näugumist ja plokkflöödiga käo kukkumist, kuid me ei saa ühegi muusikainstrumendi abil kujutada magavat kassi ja vaikivat kägu. Me võime kirjutada kirjust angoorakassist, kelle vasak kõrv on pisut puretud luuletuse, joonistada temast pildi, kuid me ei saa tema iseärasusi kujutada muusikas. Muusika abil saab üksnes imiteerida (=jäljendada) hääli. Võime kujutada näiteks kella tiksumist, aga mitte seisvat kella. Muusika võib ka peegeldada meeleolu. Heliteos võib kõlada rõõmsalt või nukralt, pidulikult või vallatult. Kui hakkad erialatunnis
Linnud - birds Alk aue Raisakotkas vulture Faasan pheasant Rasvatihane great titmouse Hahk eider Ronk raven Haigur heron Rukkirääk corn-crake Haigur heron Rähn woodpecker Hakk daw Siisisaba - silktale Hani goose Sinikaelpart smallard Harakas magpie Sookurg crane Harksabakull kite Suitsupääsuke barn swallow Jaanalind ostrich Teder black grouse Jahikull falcon Tedrekana grey-hen Jäälind ice-bird Tedrekukk black-cock Kajakas sea-gull Tihane titmouse Kakaduu cockatoo Tikutaja snipe Kalakotkas osprey Tuttpütt grebe Kaljukotkas goldeneagle Tutttihane crested titmouse Kalkun turkey Tuuletallaja wind-hover Kana hen Tuvi dove Kanaarilind canary Vabakana ptarmigan...
On levinud läänemeremaades Abiootilised tegurid valgus Valgus seda on palju. Kuid puude all on ka varju. Valguslembelised: harilik jalakas ja haab Varjulembelised: sinilill ja jänesekapsas Abiootilised tegurid temperatuur Taimede näited: kaunis kuldking ja sõnajalad. Biootilised tegurid sümbioos Sümbioos vastastikku kasulik kooselu Näide: sipelgas ja lehetäi Biootilised tegurid parasitism Näide: Kägu muneb teise linnu pessa. Biootilised tegurid kisklus Kisklus. rebane sööb väiksemaid närilisi või kahepaiksed Biootilised tegurid konkurents Metsvindid omavahel Põdrad omavahel Tootjad e produtsendid Nt: tamm, saar, kõrrelised ja muud niidutaimed Esmased tarbijad ehk herbivoorid Nt: on lehetäid, ämblikud, maipõrnikas. Teisesed tarbijad ehk
Kogust „Erlösungen“ tõlkinud Marie Under Aga ära tule pikas rüüs. Tule joostes, sädemete loites, neidis! Avat käsivarsi tule siis! Minu lossi ei vii gaala-trepid; Mäest üle läheb, kisu maha schlepid, Armastada võib vaid lühikeses kleidis! Ära seisa enne peegli ees! Oo, nii üksik öö on minu metsas! Kaunim oled kahvatult sa alastuse kees, Ainult ülevalat tähtesinast tuhmjalt; Kuskil kaugel haugub hirvsikk uhmjalt, Ja üks kägu naerab minu metsas. Kuidas põleb kõrv sul! Pihik surub nõnda! Ruttu valla, raskelt hingad sa. Oo, su süameken, see hüppab õndsana! Tule kannan sind kui pagust ime mõnda: Nagu Jumal teind sind! Ühtki hilbuhända! Ja su pruutsäng, see on kogu maa.
Ketlin Priilinn Ketlin Priilinn Ketlinist Kodanikunimi: Ketlin Rauk Sündinud: 31. märtsil 1982 Eesti kirjanik tõlkija ning vabakutseline ajakirjanik Liblikasonaat "Liblikasonaat" – ära märgitud kirjastus Tänapäeva romaanivõistlusel Teisi teoseid: Tunnustused 2004 – ära märgitud Eesti Lastekirjanduse Keskuse, kirjastus Tänapäeva ja ajakiri Täheke lastejutuvõistlusel ("Koeralaps Berta seiklused") 2006 – 3. koht Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastus Tänapäeva noorsooromaanivõistlusel ("Maarjamäe kägu") 2008 – 2. koht kirjastus Tänapäeva romaanivõistlusel ("Liiseli võti") 2008 – ära märgitud Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastus Tänapäeva lastejutuvõistlusel ("Väike kuninganna") 2008 – ära märgitud Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastus Tänapäeva noorsooromaanivõistlusel ("Mustlasplikad") 2008 – Tallinna Keskraamatukogus 2007. aastal enim laenutatud laste...
Türi põhikool Ristsõnade vihiku eessõna Loovtöö Autor: Jane Kägu Juhendaja: Elve Jaansalu Türi 2012 Sissejuhatus Mulle meeldib lahendada ristsõnu. Ristsõnade vihiku koostamisel oli neid vaja ise teha, mis pakkus palju ajaviidet ning nägin, kuidas see mul õnnestus. Ristsõnade lahendamisega on kergem meelde jätta mõisteid, definitsioone ning teoreeme, mida on matemaatikas üsna palju.
00Karnevali teema: Hunt ,,Tibi ja tema probleemid" Õpetaja: Ma olin just enda ülikooli õpilastega metsa ääres, kui mulle tuli mõte: ,, Annaks neile tegevust ja saadaks nad hunti otsime." Mõtlesin veel, et nad peavad tõestuseks tooma ühe pildi tooma hundist metsas. Andsin igale ühele fotoka. Inimesed olin ma paaridesse jaganud. Hanna-Liisa: ,, Miks mina pean Jaaniga paaris olema? Ta on nagu täiega nõme." Õpetaja: ,,Hakkage minema! Pigem praegu, enne kui pime pole." Hanna-Liisa:" Pfuff, okei, aga nagu, kui meeldi ää, siis mina tulen ära!" Õpetaja: ,,Jaan ja Hanna-Liisa läksid metsa." Jaan: ,, Me ei ole siin metsas ainsad, nii, et ole ettevaatlik!" Kährik: ,, Arrr... Mis te teete minu maadel?" Jaan: ,, Ma ju ütlesin..... Ega see ju üksinda sinu maa pole, siin nagunii veel sadu loomi.." Kährik: ,, Ah no siis pole pro...
Sissejuhatus ,,Sefiirist lossi" autorist ei ole ma praegu veel midagi kuulnud. Mina arven, et ta on üpriski noor, sest on tänapäeva noorte probleemidega hästi kursis. Selle referaadi käigus soovin temast rohkem teada saada. Ketlin Priilinn Ketlin Priilind, päris nimega Ketlin Rauk sündis 31. märtsil 1982. aastal. Praegu on ta eesti kirjanik, tõlkija ning ka vabakutseline ajakirjanik. Abiellus ta 2010. aastal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Ketlin_Priilinn) Pärit on Ketlin Tallinna lähedalt Lehola külast. Ta on ainuke autor, kes esineb oma enda ristinime all. Ta unistas kirjanikuks saamisest juba lapsena. (http://www.epl.ee/news/kultuur/ketlin-priilinn-minu-kiiks-on-see-et-armastan- onnelikke-loppe.d?id=51103691) Põhiline hobi tal on lugemine, sest arvab ,,see kes ei loe, ei saa olla ka kirjanik." Kõige rohkem meelldib talle kirjutada oma kodus või Pierre Chocolateries( restoran Tallinnas).( http://www.hot.ee/ketlinpriilinn/) Harid...
AS iRock Hr Allan Tallan AS Muzik Tähe 23-15 Meie 8.10.2008 nr 1-8/ 314 16482 TARTU Pr Anneli Kägu Saatke kataloog hiljemalt 21. okt. Koostöö pakkumine J.Parts 9.10.2008 Lugupeetud härra tegevdirektor Euroopa õigusruumis on haldusõiguse üldprintsiibina üldiselt tunnustatud muuhulgas ka õigus
KÄGU ehk LAULA, LINNUKENE Bibian Luik KELA I/AÜ 2008 Lapsed: 6-7a (koolieelikute rühm ,,Rõõmupallid") ; 20 last Õpetamiskäik Kuna tunni teemaks oli kevad ja linnud, siis seda jätkasime ka liikumistunnis. Kõigepealt kuulasime korra, millise loo järgi tants tuleb. Seejärel palusin lastel võtta viie kaupa gruppidesse. Neli nendest gruppidest moodustasid pesad ja üks grupp hakkas lindudeks. Kui kõik olid oma kohtadel paigal, seletasin reeglid: pesad liiguvad ringis käed all kõnnisammudega paremale ja samal ajal linnukesed lendavad pesade vahel. Kui muusika muutub (antud loos kiiremaks), siis pesad jäävad seisma ja tõstavad käed väravateks üles ning linnukesed hakkavad otsima kohta, millisesse pessa nad mahu...
on täiskasvanud parasiidi peremehest erinev. Parasiit toitub peremehe kehavedelikudest, kudedest ja muust sellisest. Parasiidid võivad elada peremehe peal või kehas sees. Tuntud on laiuss kes elab inimese sooles. Keha pinnal elavad puugid, lutikad, täid ja kirbud. Sammuti elab neid ka taimedel nt lehetäid ja -kirbud. Täi elab looma karvades ja toitub tema verest pikka aega. Nii ta kurnab looma aga ei tapa. Osa parasiite ei toitu peremehest vaid kasutavad teda lihtsalt ära. Näiteks kägu muneb oma munad teise linnu pessa ja lükkab teise linnu munad pesast välja. Nii kasvatavad võõrvanemad käopoja üles. On ka transpordiparasiidid, kes kasutavad teist loooma või putukat selleks, et liikuda uude kohta. Parasiidid toituvad vaid nii öeldes "oma peremehest", see tähendab, et loomakirp ei toitu taimedest ja vastupidi. Kuid näljahäda korral võivad koerakirbud elada ka inimesest. Kõige toredamad on parasiidid, kes söövad
PARK Ave Ojalo Liisa Roasto Madli Sults Rutti Mänd PARK LINNAPARK inna piirides asuvad ohkesti külastatavad arjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid t Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park MAAPARK ·E ndised mõisapargid ·N ende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid ·l innamäed Nt. Tarvastu park ·k loostripargid Nt. Padise kloostri park RAHVUSPARGID · arula · ahemaa · atsalu · oomaa · ilsandi PUUD ·Harilik pöök ·Mänd ·Pärn ·Hobukastan ·Lehis ·Vaher ·Sarapuu ·Kask ·Kadakas ROHTTAIMED ...
Juhan Liiv Kati Sala Elulugu/ Juhan Liiv · 18641913 · Kodavere kihelkond, Peipsi ääres (Alatsvere). · Haridus oli kehv, 3 aastat , Naelavere külakool ja Kodavere kihelkonnakool. · Proovis arendada oma haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis · 1892 loobus ajakirjaniku töös ja hakkas vabaajakirjanikuks. · Kuulus kirjandusseltsi NoorEesti · Ajakirjandus (Virulane , Sakala ja Olevik) Looming · Tema luule väärtuslik osa sündis haigusaastatel. · Olulised teemad olid armastus , loodus, isamaa, mõtteluuled · Tema luuletustes esineb ka veel tundelisust ja haaravust. · Kirjutanud on ka proosat (,,Vari") · Mõtteluuletused kajastavad tolle aja sündmusi ja elunähtusi. Nt. Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin pagaasi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid eile nägin ma Eestimaad Tähtsamad teosed · ,,Vari"(Esialgne pealkiri ,,Kui seda metsa ees ei oleks") , ,,Käkimäe kägu" , ,,Nõia tütar" . · On avaldanud...
põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid Nt. Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park Maapargid endised mõisapargid Nende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid linnamäed Nt. Tarvastu park kloostripargid Nt. Padise kloostri park Puud Sarapuu Harilik pöök Männid Pärnad Hobukastanid Lehised Pärn Vahtrad Sarapuu Kask Kadakas Kuldnokk Linnud Kägu Suur-kirjurähn Hallvares Käblik Kuldnokk Hallrästas Porr Ööbik Punarind Kodutuvi jpt. Ööbik Kanakull Läbirändajad linnud Kanakull Ronk Harakas Peoleo Siidisaba Leevike Pöialpoiss Suitsupääsuke Siisike Siisike jpt. Orav Loomad Halljänes Siil Mink Orav Nirk Nirk Mutt Nahkhiired Mets-karihiir Tuhkur Mink jpt. Putukad Click to edit Master text styles
Arvutiviirused ja viirusekaitse Taaniel Kägu 7b klass Ajalugu 1970 avastati esmakordselt viirus nimega Creeper. Tegemist oli Bob Thomase eksperimentaalse isepaljuneva programmiga Viiruse eemaldamiseks loodi programm nimega Reaper. 07.04.13 2 Mis on arvutiviirus? Programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ning arvutit nakatama. Võib levida ühest arvutist teise nakatunud peremees- programmi ümbertõstmisel.
silmad kumbki ei saa teineteisega kokku? 20. Mees ajab teda ära, mida enam ajad, seda habe enam tuleb tagasi? 21. Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? siil mutt ja mulla 22. Kuhja luuakse, kuhja loojat pole näha? hunnik 23. Kukub, kukub, aga maha ei kuku? kägu 24. Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse? lammas 25. Tõsta jõuab, visata ei jõua? sulg 26. Kellele antakse tuppa tulles kõige enne kätt? ukse käepide
inimene, kellest esimesena rääkima hakata, on Ekke Moor ise. Peategelast on autor kujutanud mitte täiesti positiivse tegelasena. Ta on välja toonud palju häirivad ning negatiivseid omadusi, mis teevad Ekke ainult kirevamaks inimeseks. Näiteks võib tuua kohe raamatu alguses oleva kirjelduse, kus Gailit räägib Ekkest kui päevavargast logardi ja tüdrukuid meelitava poisinolgina. Ekke kukub hobukastani ladvas nagu kägu. Kägu pidavat tähendama halba õnne ning teavitama peatsest surmast või hukatusest. Ekke ema, Neenu Moor, sai aga aru, et see on Ekke, kes puu otsas kukub ning sai väga vihaseks. Lõpuks kavaldas Neenu siiski Ekke üle ja teeskles kastani all magajat ,kui Ekke alla ronima hakkas ning siis sai Ekke Moor kõvasti nuhelda. Teisalt on Ekket aga kujutatud lootusetu naistemehena. Ekke oli kuulus kui poisikene, kes käib tüdrukute
Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal Juhan Liiv Referaat Põlva 2016 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.Üldinfo................................................................................................................. 3 2.Elukäik................................................................................................................. 4 3.Looming............................................................................................................... 5 4.Teosed................................................................................................................. 5 5.Mälestamine........................................................................................................ 6 Kokkuvõte........................
Rahvaluule liigid Kermo ja Karel 1/ Rahvaluule Rahvaluule jaguneb: rahvalaul: regivärsiline, lõppriimiline; Kukerpillid Unelaul https ://www.youtube.com/watch?v=dIy9134PA7k rahvajutt: muistend, muinasjutt, naljand, pajatus; rahvaluule lühivormid: mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. 2/ Rahvajutu tunnused Puudub kindel autor. Jutu sisu võib paikkonniti erineda. Peegeldavad vanarahva uskumisi ja tarkust. Tegelasteks on müütilised olendid, tegevuspaigaks müütilise tähtsusega kohad. Rahvajutt on rahvaloominguline jutustus, see on üks rahvaluule põhiliikidest. Rahvajutt on üldmõiste muistendi, muinasjutu, pajatuse, naljandi ja anekdoodi 3/ kohta. Naljand Naljand on rahvaluule lühizanr, mis märgib lühikest, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajuttu, rahvalikku nalj...
maapinna lähedal, kütivad pääsulased veekogude veepinna lähedal kiililisi, ühepäevikulisi ja ehmestiivalisi ja teisi putukaid, kes ka vihma ajal lendavad. Rahvapärimus Puude istutamise ajal kutsunud Taevataat pääsukesegi appi istutama, kuid see ei tahtnud oma pühapäeva-rõivaid määrida ega läinud. Nuhtluseks määranud Taevataat, et pääsuke ühegi halja puu otsa ei tohi istuda, lubades teda ta pühapäeva-rõivaid ometi kanda. 7.Kägu (Cuculus canorus) Rahvakeeles Kägu, kägi ehk kukulind. Kägu on laia levilaga liik. Ta pesitseb Euraasias, sealhulgas Euraasia saartel, kohati koguni põhjapolaarjoone taga, ent puudub Araabia ja Hindustani poolsaarel ning Indohiina lõunaosas. Aafrikas on ta samuti üldlevinud. Eestis on ta tavaline rändlind. Ei ole kaitsealune liik. 55 Kägu talvitub Aafrikas, Araabia poolsaare lõunaosas, Indias, Sri Lankal, Indohiinas ja Lõuna-Hiinas ning Sunda saartel
........... KINKKI - ....................... ÕHKKOND - ....................... MATTKLAAS-....................... ÜMBRUS - ....................... Kas -gi või -ki? kann...., salk...., laud...., varn...., saag...., harv...., parkett..., pill...., kamm...., kaup...., kurb...., lapp...., kiirus...., kolm...., pilt...., silp...., tark...., tants...., sõna...., hammas...., kumb...., mitmed...., töö...., poiss...., garaaz...., kõrs...., vask...., keskpäev...., kala...., Mikk...., linn...., kägu...., kass...., kuum...., aktus...., hommik...., tuli...., värv...., pood...., niiskus...., sina...., lause...., noor...., jalgpall...., küsimus...., rong...., jaam...., kärbes.... Kirjuta kriipsu asemele s või ss. Küll on maitsvad kir__id! Kir__ide otsas sädistavad varblased. Orkester mängis hoogsat mar__i ja sõdurid mar__isid paraadmar__i sammul mööda. Õhtul tantsisin ühe val__i. Publikule meeldis väga val__ balletist "Luikede järv". Arst luges haige puls.....ilööke. 8
Lamarcki ja Darwini võrdlus-Lamarck tunnistas arengut, nägi suunda õigesti, kuid eksis liikuma panevates jõududes(kaelkirjak). Uute tunnuste omandamine on harjutamise tulemus. Darwin, sünteetiline darwinism. Liigid on kujunenud üksteisest järkjärgult väga pika aja jooksul loodusliku valiku teel. Tõendid sellele teooriale on paleotoloogilised leiud, DNA sarnasus ning loodete sarnasus varase arengu järgi. Loodusliku valiku etapid-Stabiliseeriv valik:Kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. Suunav valik-Tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine. Lõhestav valik-kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine nende hübriididega. Kohastumine-Kohastumisi loob, muudab ja säilitab looduslik valik ning on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumised avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Mimikri:Teatu...
Huvi kirjanduse ja kirjanikuameti vastu tärkas tal Virumaal, Triigi- Avispeal , kus ta abistas oma kirjamehest venda . 1885. a alustas Liiv tööd ajakirjanikuna vahelduva eduga ajalehtedes : ,, virulane" , ,, olevik" ja ,,sakala". 1892. loobus ta ajakirjanikutööst, kavatsedes hakata vabaajakirjanikuks. Lühikese ajaga valmisid : jutustus ,, vari ,, , juttude kogu ,, kümme lugu ,, ja luuletuskogu käsikiri. Ta jätkas veel mõnda aega kirjanikuna Alatskivil ( jut. ,, käkimäe kägu ,, ja ,,nõia tütar ,,. Kuid siiski oli haigus arenenud nii kaugele et ta paigutati närvikliinikusse. Järgnevalt kadus ta avalikusse eest ligi 10.neks aastaks. Haigusaastad tähendasid liivile kodudust, rändamist ulualuse ja hingerahu otsinguil, ning läbielatu ja tunnetu luulendamist. Tähelepanu ja tunnustus innustasidki Liivi uuesti aktiivsele kirjanikutööle. Kuid siis oli juba hilja . Ta suri 01,12,1913. Tema luule väärtuslikum osa sündis haigusaastatel.
Männiöölane Harilik Sitasitikas maipõrnikas Musträhn Käbilind Suur-kirjurähn Leevike Rasvatihane Metsvint Lehelind Sinitihane Punarind Sabatihane Ööbik Pasknäär Hallrästas Metsis Kägu Händkakk Orav Rebane Hunt Mäger Kährik Metssiga Mäger Metsnugis Pruunkaru Valgejänes Ilves Kaelushiir Mets-karihiir Leethiir Põder Metskits Hirv
(Suits: "Muremõtted käivad") Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm (Under: "On siiski kurb") kas jaa või ei? Ei... jah, ei... jah! Ei tea nii jälle, mida ma peaks või võiks, (Under: "On siiski kurb") südamele petetule! (Suits: "Suvi põhjalas") Jah! valgub laotusse ja kaob. (Under: "On siiski kurb") kägu kutsub: tule, tule! (Suits: "Suvi põhjalas") ja tähti tilgub puust. (Under: "On siiski kurb) Kasutatud luuletused: Marie under: "On siiski kurb" "Kevad1" "Kui imelik ma elan" Gustav Suits: "Jahedus" "Lõpp ja algus" "Muremõtted käivad" "Suvi põhjalas"
zizzle E.Vilde, J.Liiv, A.Kitzberg 1. Vilde elust 5 fakti. Vilde oli esimene elukutseline kirjanik.17.aastaselt kirjutas ta oma esimese jutustuse ,,Kurjal teel". Sündis 1865.a Simuna kihelkonnas Virumaal. Teiseks teoseks oli ,,Musta mantliga mees"-eesti esimene kriminaaljutustus. Vilde suri 26.12.1933. 1917 kui Vilde naasis tagasi eestisse hakkas ta tööle teater ,,Estonia" dramaturgina" 2. Miks Vilde oli sunnitud Eestist teatud aja eemal viibima? Kuna ta võttis osa 1905.a revolutsioonisündmustest st. Aktiviseerus poliitiliselt ning oli seetõttu sunnitus eestist lahkuma.Elas välismaal poliitilise pagulasena. 3. Vilde romaanid Mahtra sõda, ,,Prohvet Maltsvet", Külmale maale" , ,,Mäeküla Piimamees" 4. Vilde näitekirjanikuna ( pealkirjad ) ,,Tabamatu ime", ,,Pisuhänd", ,,Side" 5. Juhan Liivi elust 5 fakti. J.Liiv sündis 30.04.1864 Alatskivi vallas, Tartumaal. Kuna...
XI ÜLDLAULUPIDU Eesti Vabariigi 20. aastapäeva laulupidu toimus president Konstantin Pätsi patronaai all. Suurejooneline rahvusliku muusikakultuuri demonstratsioon. Esimest korda oli dirigendipuldis Gustav Ernesaks, juhatades naiskoorilaulu "Noor kevade" ja meestelaulu "Hakkame mehed minema". ÜLDJUHID Evald Aav, Juhan Simm (üldmeeskoorid) : Juhan Aavik, Verner Nerep (üldnaiskoorid) Tuudur Vettik (üldsegakoorid, Tallinna erisegakoorid) Raimund Kull (üldpuhkpilliorkestrid). Osales 569 kollektiivi 17 501 laulja-mängijaga. Külalistena olid kohal esinduskoorid Soomest, Lätist, Leedust, Ungarist, Rootsist, Norrast, Taanist, Poolast. ISAMAALISED ÜHISLAULUD E. Aav "LAUL KODUMAAST" M. Saar "MU RANNIKMAA" ÜLDSEGAKOOR R. Tobias "EKS TEIE TEA" Juhatas Juhan Simm K. Türnpu "PRIIUSE HOMMIKUL" M. Härma "LAULIKU LAPSEPÕLI" Juhatas Juhan Aavik E. Võrk ...
Juhan Liiv (Johannes Liiv) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik Isamaa Loodus Luuletaja enese saatus Eesti ühiskond Inimese olemus ja osa maailmas Armastus Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864. a Tartumaal Kodavere kihelkonnas Alatskivi vallas Riidma kandikohal Tema lapsepõlv möödus Alatskivi vallas Rupsi külas Oja talus Naelavere külakool 1875 1878 Kodavere kihelkonnakool 1879 1884 H. Treffneri gümnaasium 1886 Abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. 1885 esimene luuletus - "Maikuu öö" 1888 esimene jutt "Päästetud" "Virulane" Tallinnas 1885 "Sakala" Viljandi...
Juhan Liiv Juhan Liiv sündis Benjamin Liivi ja Mari Liivi peres. Ta oli pere seitsmest lapsest noorim. Tema vanem vend Jakob Liiv sai samuti luuletajaks.Liiv kasvas üles Rupsi külas Oja talus, õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Õpingute ajal jälgis ta ühiskonnaelu ja tema esimene trükis avaldatud ajalehekirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul 1881. aastal.Juhan Liiv töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses.Aastatel 18871888 töötas Liiv Viljandis Sakala toimetuses ajakirjanikuna. Sakala lisa 1. numbris ilmus 1888. aastal Liivi esikjutustus "Päästetud".1902 ilmus 38-aastane Liiv taas avalikkuse ette, külastades Tartut ja Tallinna. 1903 kogusid "Noor-Eesti" liikmed raha vaese kirjaniku olukorra leevendamiseks. 1903. aasta suvel ja 1904. aasta kevadtalvel peatus Juhan Liiv oma tuttava Mihkel Neumanni juures, kes toimet...
SISSEJUHATUS Juhan Liiv (1864-1913), eesti kirjanik, Jakob Liivi vend Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. a. Alatskivi vallas. Õppis vaheaegadega Kodavere kihelkonnakoolis, oli 1882-83 Jakob Liivi juures Väike-Maarjas õpetaja abiline. Töötas 1885. a. ajalehe "Virulane", 1888-89 Viljandis ajalehe "Sakala" ja 1890-92 Tartus ajalehe "Olevik" toimetuses. Haigestunud skisofreeniasse, elas aastast 1893 sugulaste ja tuttavate juures peamiselt Alatskivil. Alustas loometeed prosaisitina. Pildistanud varaseis, kohati humoristliku tooniga juttudes iseloomulikke talupojatüüpe ja külaelusündmusi. Kujutanud omaelulooliste sugemetega jutustuses "Vari" (1894) vaestekülast põlvneva luuleandelise noormehe traagiliselt lõppenud haridus- ja eneseteostuspüüdlust. Jutustuse "Nõia tütar" (1895) peategelane on külakeskkonnas tagakiusatav kasulaps. Ilmeka tõepärase elukujutajana oli Liiv sajandivahetuse eesti kriitilise realismi eelkäija. Hilispro...
JUHAN LIIV (30. aprill 1864 Alatskivi 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa) Referaat Tallinn 2009 Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb-naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk...
lähikonda. Värvulised ja paljud teised liigid hajuvad aga Euroopasse laiali. Paljud lendavad ka Lõuna-Euroopasse ja Vahemere ümbrusesse. Seal talvitub näiteks meie sookurgi, röövlinde, tikutajaid, värvulisi jt. Mõned võivad lennata ka Musta mere poole. Kõiki neid linnuliike nimetatakse lähiränduriteks. Ülejäänud on kaugrändurid, kellest enamik läheb Aafrikasse teisele poole Sahara kõrbe. Neist tuntuimad on suitsupääsuke, valge-toonekurg, kägu ja ööbik, kuid sinna lendavad ka kahlajad, kalakotkas, rukkirääk, väänkael, piiritaja, öösorr, põõsalinnud, kärbsenäpid, peoleo jpt. Indias või Kagu-Aasias talvitub ainult viis linnuliiki: väike-käosulane, aed-roolind, nõlva-lehelind, väikekärbsenäpp ja karmiinleevike. Randtiir veedab enamiku talvest aga hoopis Antarktika vetes või isegi Austraalias. Kõrvukräts. Peoleo. Luitsnokk-part. 6 Paljudel liikidel lendavad mõned isendid Aafrikasse, teised jäävad
Karl-August Hermann Elulugu sündis 23. septembril 1851 Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Õppimine algul Anikvere külakoolis ja hiljem Põltsamaa kihelkonnakoolis vaheldus kingsepa ja rätsepa õpipoisi ameti ning karjaskäimisega. Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. Laulis kohalikus laulukooris ja mängis ka kooli puhkpilliorkestris. 19. saj viimastel aastakümnetel oli tihedalt seotud kultuuri- ning ühiskondliku eluga Eestis. Muusika, poliitika, ajaloo, keele, kooli, kirjanduse ja ajakirjanduse küsimused- igal alal on ta jätnud jälje, mille sügavus sõltub ajastu ühiskondlikest tingimustest. 1867. a. lõpetas Hermann kihelkonnakooli ja sai samasse abiõpetaja koha. 1868. a. sooritas ta vallakooliõpetaja ja aasta hiljem Tallinnas elementaarkooliõpetaja eksamid. 1869. a. õnnestus K. A. Hermannil viibida Tartus I üldlaulupeol. Noorukipõlves oli K. A. Hermannil kindel kavatsus pühendud...
Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas peres Ta oli Benjamin ja Marianne Liivi seitsmes laps Riidmal oli Liivide elujärg kehv Mõisnik keeldus B.Liivi raharendile laskmast ning pere asus elama Oja raharenditallu (seal olid tingimused põlluharimiseks ja karjakasvatuseks äärmiselt kehvad) Liivi kodutalu Marianne nägi kõige rohkem vaeva just Juhani kasvatamisel, kuna viimane oli nõrga tervisega, enesesse pöördunud ning teiste lastega vähe seltsiv Elamistingimused olid väga kitsad See ei soodustanud lapsepõlvest peale kõhna ja kidura J.Liivi füüsilist arengut Kodukandi loodus pakkus talle pelgupaika, millesse ta oma üksindusearmastuses väga kiindus Liivi kodutalu Hariduskäik oli üsna kesine 10-aastasena õppis lugemise selgeks vanematelt vendadelt Peale seda asus haridust omandama kolmeaastase õppeajaga ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
