Õistaimed ehk katteseemnetaimed on taimed,mille tunnuseks on õis ja sellest arenev vili. Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused,lapikud või piklikud siledad või ribilised: peamiselt punased,harvem ka kollased,roosad,violetsed või isegi valged. Sugulise paljunemise organiks on õis. Selles paiknevad tolmukad ja emakas (või emakad). Isassugurakud moodustuvad tolmuka tolmukapeas ja munarakk emaka sigimikuosas. Sigimikus asub 1 või mitu seemnealget. Seemnealget kaitsevad seemnealgmekatted, milles on väike ava seemnepilu. Seemnealgmes on lootekott, milles arenevad 8 rakku. Neist kaks suurimat on munarakk (1n) ja keskrakk (2n). Tolmukapeas moodustuvad tolmuterad, milles valmivad viburiteta isassugurakud spermiumid (1n). Tolmlemisel väljuvad tolmuterad tolmukapeadest õietolmuna ja satuvad emakasuudmele. Seejärel areneb tolmuterast lähtuv tolmutoru. See kasvab läbi
2 tähtsat tunnust: 1) paljunemisorgan on õis 2) õiest moodustuv vili Õie kasulikkus Taime seemned arenevad õies, emaka sees. Emakas on katteseemnetaime emassuguorgan. Tolmukaks nim. emaka ümber paiknevat isassuguorganit. Emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed. Katteseemnetaimete paljunemine Katteseemnetaimed paljunevad tolmlemise teel. Nende õietolm kandub tuulega või looma kaudu (enamasti putukate kaudu) edasi sigimikus asuva munarakuni. Pärast viljastamist hakkab õiest arenema vili. Viljaks nim. sigimikku koos selles valminud seemnetega. Õistaimede rühmitamine Õistaimi rühmitatakse kahel viisil: varre puitumise alusel või idulehtede järgi. Idulehtede järgi rühmitatakse tõistaimi ühe- ja kaheidulehelisteks.(vt. Tabel lk. 26) Puitumise alusel jaotatakse õistaimi puittaimeteks, rohttaimeteks(üheaastased, kahe- ja mitmeaastased taimed ehk püsikud). Omapärase toitumisega taimed
Õis Õis on sugulise paljunemise organ. Tähtsaimad õie osad on emakad ja tolmukad, mida ümbritseb õiekate, mis võib olla kas lihtne või kaheli. See on kaitseks ja teeb õie nähtavaks. Emakal on emakasuue, emakakael ja sigimik. Sigimikus arenevad seemnealgmed, millest omakorda peale viljastamist areneb seeme. Emakasuudme ülaosa katab kleepuv vedelik. Tolmukas koosneb tolmukapeast, tolmukaniidist. Tolmukapeas on tolmukotid, milles on omakorda tolmuterad e. isassugurakud või seemnerakud. Õisi, millel on nii tolmukaid kui emakaid nim. mõlemasugulisteks; nt pirnipuu või kartul. Kui õies on ainult tolmukad või ainult emakad nim. neid lahksugulisteks õiteks. Lahksugulised õied jagunevad omakorda
-Vegetatiivsel paljunemisel areneb uus taim juurest, varrest või lehest. *Juurevõsudega ploomipuu *Risoomidega maikelluke *Sibulatega tulp *Võsunditega maasikas *Mugulatega kartul *Lehtedega aas-jürilill -Sugulise paljunemise organ on õis. -Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid. Võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest või olla lihtne (tupeks ja krooniks eristumata). -Emakakael koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust. -Sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. -Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. -Mõlemasuguline õis õis, milles on tolmukad ja emakad. -Ühesuguline õis õis, milles on kas ainult tolmukad või ainult emakad. -Ühesugulised õied jagunevad ühekojalisteks ja kahekojalisteks. -Ühekojaline isas- ja emasõied asetsevad ühel taimel (kurk). -Kahekojaline isas- ja emasõied asetsevad erinevatel taimedel (paju). -Õisik õite kogumik varrel
areneb edasi närvisüsteem, muutub susekretsiooninäärmete töö. Suguelundkonna väljaarenemine Genratiivne staadium Enamiku loomaliikide Tolmukapeas tekivad isendite ontogenees lõpebki tolmuterad ja emaka sigimisvõimelises elujärgus, sigimikus areneb munarakk. sest nad hukkuvad enne vananemisperioodi. Ovogenees, spermatogenees. Suguelundkonna areng. Vananemine Ilmnevad mitmed Aeglustub rakkude ja kogu patoloogilised muutused taime ainevahetus ning rakud organismis, elundkondade ja koed hävivad järk-järgult.
Nii raputab tuul õietolmu kergesti õiest välja ja kannab emakasuudmetele. Tuultolmlejatel moodustub väga palju väikseid kergeid tolmuteri, mis võivad levida kaugele. Vili Kui tolmutera on sattunud sama liiki taime emakasuudmele, kasvab tolmuterast tolmutoru, mida mööda liigub seemnerakk munarakuni ja viljastab selle. Munarakk asub sigimiku seinale kinnituvas seemnealgmes. Pärast viljastamist toimub sigimikus palju muutusi, kuni seemnealgmetest saab viljakest. Igal taimeliigil toimub vilja areng veidi erinevalt, kuid alati leiab aset neli olulist muutust: 1. Viljastunud munarakust areneb seemnealgmes loode, millel on juure ja võsu alge. 2. Seemnealgme teistest osadest moodustub seemnesse toiduvaru (tärklise või õlirikkad rakud), millest kasvu alustav taim (idand) alguses toitub. 3. Seemnealgme väliskihtidest areneb seemnekest. 4
lehe, võsu või nende muudendite abil. Vegetatiivne paljunemine esineb sporofüüdil (2n). Põhiosa õistaimest ongi sporofaasis. Gametofüüt (1n) on äärmiselt taandarenenud ning see koosneb üksnes tolmuterast (isasgametofüüt) ja lootekotist (emasgametofüüt). Sugulise paljunemise organiks on õis. Selles paiknevad tolmukad ja emakas (või emakad). Isassugurakud moodustuvad tolmuka tolmukapeas ja munarakk emaka sigimikuosas. Sigimikus asub 1 või mitu seemnealget. Seemnealget kaitsevad seemnealgmekatted, milles on väike ava seemnepilu. Seemnealgmes on lootekott, milles arenevad 8 rakku. Neist kaks suurimat on munarakk (1n) ja keskrakk (2n). Tolmukapeas moodustuvad tolmuterad, milles valmivad viburiteta isassugurakud spermiumid (1n). Õistaimede arengutsükkel Tolmlemisel väljuvad tolmuterad tolmukapeadest. õietolmuna ja satuvad emakasuudmele. Seejärel areneb tolmuterast lähtuv tolmutoru. See kasvab läbi
täiustumine, reflektoorne tegevus. Enamiku loomade ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus, sest nad hukuvad enne vanadusperioodi. Vananemine-elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub välisilme. Taime lootejärgse arengu etapid-Juveniilne:areneb taime juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Kasvuperiood:õisi ei moodustu. Generatiivse arengu periood: tolmukapesas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperiood:aeglustub rakkude ja kogu taime ainevahetus ning rakud ja koed hävivad järk-järgult. Organismi surma tingivad keskkonnategurid ja geneetilised mehhanismid. Kliiniline surm-teadvus puudub, südame ja hingamise seiskumine, elustada on veel võimalik Bioloogiline surm-temperatuur langeb, lihased kangestuvad, elustamine pole enam võimalik Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nuku staadium. Kalade areng on vaegmoondeline.
6. Mis on õiediagramm? Õie projektsioon, ristlõige, mis näitab õieosade arvu ja paiknemist üksteise suhtes 7. Kirjuta pildi alla nimetus; kiirjas, lehterjas, kannusega, sügomorfne, putkõis 8. Mis on õisik? Taimevartel olevate õite kogum, õied võivad kinnituda otse varrele või õierao abil varrele 9. Mis on lihtõisik? Õisik kus õied kinnituvad üksikult otse varrele või õierao abil 10. Missuguses õie osas tekivad isassugurakud, missuguses emassugurakud? Sigimikus 11. Millise paiknemisega sigimikud on joonisel? Ülemine: asetseb vabalt õiepõhjal, tekkinud ainult viljalehtedest Alumine: moodustamisest võtavad osa kõik õieosad, mille alustega kasvab kokku Keskmine: vähemalt alumine pool on teiste õieosadega kokku kasvanud 12. Millest koosnevad tolmukad? Kirjeldage neid osi Tolmukaniidist: lihtne, enamasti harunemata steriilne tolmuka osa tolmuka pea: koosneb kahest tolmukotist, mis on omavahel ühendatud pideme e. konnektiiviga
Lihakvilju kannavad hinnatud puuviljakultuurid (luu- ja õun- ja pomerantsviljad, mari , kõrvitsvili) ning marjakultuurid. Kuivviljad jaotatakse kaheks põhitüübiks: *avaviljad, kus seemned ei ole viljaga kokkukasvanud, seemnete väljapääsemiseks tekivad viljakesta vastavad avad. Sagedamini esinevateks avaviljadeks on kukkur, kõder, kaun, kupar ja karp *sulgviljad, mille seemne- ja viljakestad on kokku kasvanud, nii, et seeme viljakestadest ei eraldu. Seemne ehitus Sigimikus olevatest seemnealgmetest arenevad vilja sisemuses seemned. Bioloogilised küps seeme on uue taime alge. Vastavalt seemnete arvule jagunevad viljad üheseemnelisteks ja mitmeseemnelisteks. Kaheliviljastumise tagajärjel tekivad seemnealgmes idu (uus sporofaas) ning varuained uue taime varaseks kasvuks. Idu areneb lootekotist. Toitekoeks võib olla endosperm (tekib lootekoti teistuuma viljastamisel) ja/või perisperm (tekib nutsellist, lähemalt varuainete paigutusest allpool)
Idand e. idanev seeme. Juveniilse Peale vegetatiivset arengut toimub paljudel staadiumi käigus kujunevad välja taimedel generatiivne areng, mis saabub koos taime veg. organid (juur, vars, leht) sugulise paljunemise organite väljakujunemi- juveniilses arenevad taime. Kasvuperiood, sega. Tolmukapeas tekivad tolmuterad ja mõnede katteseemnetaimede emaka sigimikus areneb munarakk. ontogenees lõpebki vegetatiivse arenguga. Vananemisperioodi saabudes aeglustub rakkude ja kogu taime ning rakud ja koed hävivad järkjärgult.
Lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning jabuneb vegetatiivseks ja generatiivseks arenguks. Vegetatiivse arengu esimeseks staadiumiks on idand. Kujunevad välja taime vegetatiivsed organid. Juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, toimub varre pikku- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi veel ei moodustu.Õite väljakujunemisega saabub taime generatiivse arengu periood. Tolmukapeas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperioodil aeglustub rakkude ja kogu taime ainevahetus ning rakud ja koed hävivad järk-järgult.
• Üheosaline (monokarpne) - ühest viljalehest. • Mitmaosaline - mitmest viljalehest. o Apokarpne – viljalehed ei ole kokku kasvanud, igaüks moodustab ühe emaka. o Tsönokarpne - viljalehed on kokkukasvanud üheks emakaks. SIGIMIK: Ülemine asetseb vabalt õiepõhjal, tekkinud ainult viljalehtedest. Alumine – moodustamisest võtavad osa kõik õie osad, mille alustega kasvab kokku. Keskmine - vähemalt alumine pool on teiste õieosadega kokku kasvanud. Sigimikus tekivad seemnealged ning võib olla ühe kahe või mitmepesaline. MEGASPOROGENEES EHK EMASSUGURAKKUDE TEKE Arhespoor jaguneb meiootiliselt neljaks haploidseks megaspooriks, millest 3 hävinevad, üks jääb ellu ja tema tuum suureneb, seejärel jaguneb 3 korda mitootiliselt: 1. Esimese jagunemisega tekkib 2 tuuma, mis liiguvad kummalegi poolusele ja jagunevad seal veel kaks korda – kummalgi poolusel 4 tuuma. 2
keskkonnateguritest. Kliiniline surm lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused Bioloogiline surm on peale kliinilist surma, mis on kestnud üle 5 min Taimede lootejärgne areng: Vegetatiivne areng: Idand kujunevad taime veg. Organid Juveniilses staadiumis arenevad juured, lehed ja taim kasvab suuremaks Kasvuperiood taim kasvab, õisi ei moodustu Generatiivne areng( algab õite väljakujunemisega): tolmukapeas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperiood: aeglustub taime ainevahetus, rakud ja koed hävivad järk-järgult Pärilikkus Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Genoom liigile iseloomulikus ühekordses kromosoomikomplektis olev geneetiline info. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. Genotüüp - on indiviidi (sageli ka raku) kogu geneetiline informatsioon. Sellest sõltub selle isendi tunnuste esinemine
Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel – tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Katteseemnetaimede üldtunnused: Õie olemasolu ning sellest tulenevalt seemnete arenemine sigimikus. Putuktolmlemine. Kaheliviljastamine (Õitsemine ja viljastamine). Trahheede, sõeltorude ja saaterakkude olemasolu (Taimekoed, juhtkude). Suguline põlvkond (gametofaas ehk haplofaas). Õistaimede kaheliviljastamine. Kaheliviljastamine on nähtus, kus üks tolmuteras olnud sperm ühineb munarakuga, pannes aluse idu- ja tulevase organismi tekkele ning teine sperm ühineb lootekoti keskrakuga (teis-tuumaga), pannes aluse toitekoe tekkele.
uutesse kasvukohtadesse. Soodsates tingimustes areneb Paljasseemnetaimede arengutsükkel seemnest uus sporofüüt (2n). 3.2Õistaimede paljunemine : Sugulise paljunemise organiks on õis. Selles paiknevad tolmukad ja emakas (või emakad). Isassugurakud moodustuvad tolmuka tolmukapeas ja munarakk emaka sigimikuosas. Sigimikus asub 1 või mitu seemnealget. Seemnealget kaitsevad seemnealgmekatted, milles on väike ava seemnepilu. Seemnealgmes on lootekott, milles arenevad 8 rakku. Neist kaks suurimat on munarakk ja keskrakk . Tolmukapeas moodustuvad tolmuterad, milles valmivad viburiteta isassugurakud spermiumid . Tolmlemisel väljuvad tolmuterad tolmukapeadest õietolmuna ja satuvad emakasuudmele. Seejärel areneb tolmuterast lähtuv tolmutoru. See kasvab läbi emakasuudme sigimikku, läbib
Katteseemnetaimede lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning jaguneb vegetatiivseks (esimeseks staadiumiks on idand, idanemise käigus kujunevad välja taime vegetatiivsed organid (juur, vars ja lehed), toitub seemnes olevatest varuainetest; juveniilses staadiumis areneb välja juurestik, vars kasvab, moodustuvad lehed; järgneb kasvuperiood) ja generatiivseks (saabub sugulise paljunemise organite (õite) väljakujunemisega, tolmukapeas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk) arenguks. Vananemisperioodis aeglustub rakkude ja kogu taime ainevahetus ning rakud ja koed hävivad järk-järgult. On taimedel ka liigisiseselt erinev.
sigimus asuva munarakuni. Selle tulemusena toimub viljastamine : emas- ja isassuguraku ühinemine, mille tagajäriel hakkavad arenema seemned. 20. Õie ehitus, õie osade ülesanded. Kroonleht- kroonlehed on tavaliselt värvunud ja meelitavad tolmeldajaid ligi tolmukad – tolmukapeas arenevad tolmuterad tuppleht-kaitseb sismisi õieosi emakas- emakasuue võtab vastu tolmuterad, emakakael ühendab emakasuuet sigimikuga,sigimikus asuvad seemnealgmed ning seemnealgmetes munarakud 21. Õistaimede kasutamint tärkliserohked ehk tähtis toiduallikas. Peamine valguallikas. Suure õlisisaldusega, puuviljad ja juurviljad on meile toiduks. Jookide valmistamiseks. Toidu maitsestamiseks, ravimina, kangaste valmistamiseks, vatt, ilutaimed, kasutatakse parfürmeeriatööstuses.
ulatuses kokku kasvanud, moodustades ühe kaela ja suudme, kuid viljalehtede ülemine osa võib olla lahus kas kaelte või ainult suudme ulatuses. *Kui serviti kokkukeerdunud viljadlehed kasvavad keskelt kokku , nii et iga viljaleht moodustub ühe pesa, siis saame sünkarpse sigimiku. *viljalehed võivad aga kokku kasvada ka ainult servades, nii et moodustub ühepesaline e parakarpne sigimik. *Ühepealises sigimikus, kus viljalehed on servapidi kokku kasvanud , võib sigimiku keskele jääda sambakujuline väljakasv, mille moodustamisest võtavad osa õiepõhi ja mõnel juhul viljalehtede alumised osad. Sellist sigimikku nimetatakse lüsikarpseks. Monokarpsed- taimed mis õitsevad ning viljuvad üks kord elu jooksul. Sellised on kõik ühe kui ka kaheaastased taimed, mis üitsevad teisel aastal. Polükarpsed- selised mitmeaastased taimed , mis korduvalt õitsevad ja viljuvad. Õie valem ja diagramm.
Miks vajavad sõnajalgatiamed viljastumiseks vett? V: Et isasssugurakud saaksid kanduda emassugurakkudeni. On valdalvalt niisketes kasvukohtades. Paljasseemnetaimed *Nimetus: Kui sigimikku ei moodusta, siis on seemnealgmed viljalehtdedega kaetud-nad on katteta ehk PALJAD. *Puud ja põõsad *Eristab teistest taimedest: seemnealgme ja sellest areneva seemne olemasolu. Kui seemnelage asub sigimikus- õistaim Kui sigimik puudub- paljasseemnetaim Paljasseemnetaimede hõimkond jaotatakse 5 klassi: palmlehikud (rahupalmlehik), hõlmikpuud (kultuuris ja taasmetsistunult Hiinas ja Jaapanis) , vastaslehikud (efedra) , jugapuud (jugapuu) ja okaspuud (mänd, kuusk, harilik kadakas) Puidu kasutamine: ehituspuiduna (eriti okaspuude oma), vaiku ja eeterlike õlisid. Õistaimed e. Katteseemnetaimed *kõige liigi-ja vormirikkam hõimkond.
Juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi veel ei moodustu. Mõned katteseemnetaimed ei pruugigi õitsema hakata (nende ontogenees lõppeb veg. arenguga). Koos sugulise paljunemise organite (õite) väljakujunemisega saabub taime generatiivse arengu periood, tolmukapeas tekivad tolmuterad, emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperioodi saabudes aeglustub rakkude ja kogu taime ainevahetus ning rakud ja koed hävivad järk-järgult. 17. MÕISTED biogeneetiline reegel- selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe bioloogiline surm - organismi eluähtsate talituste pöördumatu seiskumine
muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite KLIINILINE SURM peale agooniat järgneb. Selles staadiumis on inimest võimalik veel elustada. Selle saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused BIOLOOGILINE SURM ehk ajusurm. Inimese südametegevus lakkab ning teda pole võimalik enam elustada TERATOGEEN tegurid, mis põhjustavad loote väärarenguid KAHELIVILJASTUMINE taimedel sigimikus munaraku ja seemneraku ühinemine SPOROFÜÜT elutsükli diploidses faasis olev taim GAMETOFÜÜT - Suguline põlvkond Küsimused 3) Inimene kasutab vegetvatiivset paljunemis siis, kui ta tahab saab mingit kindlat sorti. Kui paned mugula mulda, tead täpselt milline sort tuleb, seemnega ei tea. Samuti võimaldab vegetatiivne paljunemine lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtlikku järglaskonnas.
* vars, lehed, juured * enamasti maismaal * viljastumiseks vaja vett * elutsülis valdav sporofaas (diploidsus) * esindajad: kollad, osjad, sõnajalad 2. Paljasseemnetaimed: palmlehikud, hõlmikpuud, vastaklehikud, jugapuud, okaspuud. * on seemne alge ja seeme, aga sigimik puudub seeme katteta. * paljunevad suguliselt * erisoolised eosed arenevad isas- ja emaskäbides. * puud ja põõsad *elutsüklis valdav sporofaas 2. Katteseemnetaimed e õistaimed: · seemnealge asub sigimikus viljalehtedega kaetud. · elutsüklis valdav sporofaas · iseloomulik tunnus õis · kõige liigirikkam · jagatakse 2 rühma vt lk 46 / üheidulehelised kaheidulehelised kõrrelised korvõielised liilialised liblikõielised käpalised tulikalised TAIMERIIGI ARENG, INIMENE JA TAIMED lk 50-53 Paleobotaanika uurib taimede jäänuseid kivimites.
Anteriidis tekivad isassugurakud. Emassugurakud, sageli küll üksainus munarakk, tekivad arhegoonis. Okaspuude sugulise paljunemise organid asuvad käbides. Isaskäbides on tolmukotid, milles valmivad tolmuterad isassugurakkudega. Emaskäbides aga paiknevad seemnealgmed. Pärast tolmemist ja viljastamist arenevad emaskäbides seemned. Õistaimedel on sugulise paljunemise organ õis. Kui emaskäbis paiknevad seemnealgmed paljalt käbisoomuste vahel, siis õies on nad sigimikus. Okaspuudega võrreldes on teine oluline erinevus selles, et õistaimedel toimub kaheviljastamine. Emakasuudmele sattunud tolmuterast kasvab välja tolmutoru, milles on kaks isassugurakku. Erinevalt loomade isassugurakkudest(spermatosoididest) puuduvad neil viburid, seepärast nimetame neid spermiumideks. Tolmutoru pikeneb ja tungib läbi emakakaela sigimikku, milles on seemnealgmed. Neid ümbritsevad seemnealgmekatted, milles on väike ava- seemnepilu
taimerühmaks Maal. Õistaimed ilmusid Maale ca 135 miljonit aastat tagasi, kriidiajastul. Õis arvatakse olevat kujunenud kas eoseid kandvast võsust või paljasseemnetaimede mõlemasugulisest käbist. Katteseemnetaimede hulka kuuluvad kõik tähtsamad kultuurtaimed (Vt Kultuurtaimed). Katteseemnetaimede üldtunnused · Õie olemasolu ning sellest tulenevalt: · seemnete arenemine sigimikus*; · putuktolmlemine*; · Kaheliviljastamine* (Vt Õitsemine ja viljastamine); · Trahheede, sõeltorude ja saaterakkude olemasolu (Vt Taimekoed, juhtkude); · Suguline põlvkond (gametofaas ehk haplofaas)* väga lühiajaline; Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal haploidne (ühekordne, igat kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad sarnased paarilised).
nimetatakse platsentaks (placenta). Igal viljalehel on kaks platsentat. Johtuvalt seemnealgmete kinnitumiskoha asendist ehk platsentatsioonist (placentatio), eristatakse apokarpses sigimikus marginaalset platsentatsiooni, kui seemnealgmed kinnituvad viljalehe servadele, ning laminaalset platsentatsiooni, kui seemnealgmed kinnituvad viljalehe keskele. Viimast peetakse primitiivsemaks. Sünkarpses sigimikus võib platsentatsioon olla kas parietaalne, kui seemnealgmed kinnituvad sigimiku seinale nendes kohtades, kus viljalehed on kokku kasvanud
kasvanud Välistupp - tupplehti kaks ringi, välimised on väiksemad, asuvad suuremate vahekohtades 80. kevadmaran ÕIE NEEL koht, kus liitlehise õiekrooni alumine, putkjas osa läheb üle ülemiseks, laienevaks osaks e. Serviseks 81. MÜHKSOOMUSED õõnsad puhetised õiekrooni neelus, sageli sellest erinevalt värvunud 82. kollased mühksoomused meelespea õieneelus EMAKA EHITUS sigimikus on seemnealgmed, millest peale viljastamist arenevad seemned vili tekib sigimikust 83. TOLMUKA EHITUS tolmukapeas asuvad tolmuterad, mille sees on isassugurakud 84. POLLIINIUM kokku kleepunud tolmuterade kogumik käpalistel 85. polliiniumid on kleepunud mesilase seljale ja viiakse nii teise õide 86. SIGIMIKU ASEND I ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool
org-vigade teke DNA-s, jääkainete ladestumine org, kaitsesüs nõrgenemine, elutähtsate rakkude hukkumine, väheneb veehulk. Katteseemnetaimede lootejärgse arengu etapid-algab seemne idanemisega, jaguneb vegetatiivseks/generatiivseks arenguks.vegetatiivne:1)idand-kujun.taime veget.organid (juur, vars, lehed)2)juveniilne-taime juurestiku arenemine, varre pikkus-jämeduskasv, mood. lehed. 3)kasvuperiood(õisi veel ei mood). Generatiivne-tolmukapeas tekivad tolmuterad, emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperiood-rakkude ja kogu taime ainevahetuse aeglust, järk-järguline hävimine. Org surma tingivad mürgid, toitainete puudus, vigade teke DNA-s, haigused, parasiidid, rakkude hävimine. Kliinilise ja biol surma erinevus:kliiniline-südame-ja hingamistegevus ning kesknärvisüs talitus lakkavad-elustamine on võimalik(võib kesta ~5min enne biol surma saabumist) bioloogiline-org elustamine mistahes võtetega pole enam võimalik
*moodustub *toimub mitoosikääv tsütokinees Postembrüogeneesi staadiume. Taimedel: vegetatiivne areng ja generatiivne areng . tekib idand,juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, varre pikku ja jämedus, moodustuvad lehed, siis tuleb kasvuperiood. Õite tekkega algab generatiivne staadium. Tolmukapeas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk. Pärast seda tuleb vananemisperiood ainevahetus aeglustub jne. Kestab kaua ja ei ole määratletud. Kliiniliselt surmast on võimalik inimene tagasi tuua, bioloogilisest enam mitte. Rakutsükkel interfaas profaas Mitoos karüokinees metafaas Tsütokinees anafaas telofaas Varajase embrüogeneesi toimumist
Enne surma tekib agoonia: elundkonnad veel talitlevad, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub, refleksid pidurduvad. Peale agooniat saabub kliiniline surm: südame- ja hingamistegevus ja kesknärvisüsteemi tegevused lakkavad. Kliiniline surm võib kesta kuni 5 minutit, enne kui saabub bioloogiline surm. Ontogenees taimeriigis 1. Embrüogenees katteseemnetaimedel algab õie emaka alumises osas ehk sigimikus. Ühinevad tolmutera ehk isassugurakk ja emassugurakk, toimub viljastumine. Viljastunud munarakust arenevad seemned, mis sisaldavad taime kasvuks vajalike lähteosasid, ehk idu. Idu koosneb idupungast, idulehest, iduvarrerst ja idujuurest. Seeme ei pea minema kohe postembrüogeneessesse arenguetappi. 2. Postembrüogenees algab seemne idanemisega. a. Vegetatiivne ehk kasvu periood taimel arenevad kõik maapealsed vegetatiivsed osad. b
Lootekott õie sees ja tolmutera tolmutorus. Sporofüüt - diploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Taim ise. 31.Mikrogametogenees- toimub tolmukotis: I mitootilisel jagunemisel tekib üks generatiivne(osakaal 1/3) ja üks vegetatiivne(osakaal 2/3) rakk.II jagunemisel jaguneb ainult generatiivne rakk kaheks. Tekivad endospermi emarakk(seemne toitekude 2n=3x) ja sügoot 2n=2x Vt.joonis vihikust praxi osast! Megagametogenees-toimub sigimikus;lootekotis toimub I mitootiline jag. mille tagajärjel tekib kaks tuuma.II jag. tekib neli tuuma. III jag. tekib 8 tuuma, millest 3 liiguvad üles(antipoodid n), 3 alla(kaks sünergiidi ja üks munarakk n) ja 2 keskele(tsellulaarne rakk 2n). lootekoti all on ava e. mikrospüül. III jagunemisel moodustuvad rakud. 32.Gametogeneesi eripära loomsetel organismidel- meioos e. rakutuma kaks järjestikkust jagunemist toumb gametogeneesis (taimsetel sporogeneesis). 33
Lootekott õie sees ja tolmutera tolmutorus. Sporofüüt - diploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Taim ise. 31.Mikrogametogenees- toimub tolmukotis: I mitootilisel jagunemisel tekib üks generatiivne(osakaal 1/3) ja üks vegetatiivne(osakaal 2/3) rakk.II jagunemisel jaguneb ainult generatiivne rakk kaheks. Tekivad endospermi emarakk(seemne toitekude 2n=3x) ja sügoot 2n=2x Vt.joonis vihikust praxi osast! Megagametogenees-toimub sigimikus;lootekotis toimub I mitootiline jag. mille tagajärjel tekib kaks tuuma.II jag. tekib neli tuuma. III jag. tekib 8 tuuma, millest 3 liiguvad üles(antipoodid n), 3 alla(kaks sünergiidi ja üks munarakk n) ja 2 keskele(tsellulaarne rakk 2n). lootekoti all on ava e. mikrospüül. III jagunemisel moodustuvad rakud. 32.Gametogeneesi eripära loomsetel organismidel- meioos e. rakutuma kaks järjestikkust jagunemist toumb gametogeneesis (taimsetel sporogeneesis). 33
harvaesinev. Tuumrühm sisaldab fülogeneetiliselt basaalset seltsi Gunnerales gunneralaadsed sõsarrühm teiste suhtes. Selts Caryophyllales nelgilaadsed Sünapomorfsed tunnused: Tärkliserikas endosperm (3n) või perisperm (2n) Betaiinid antotsüaanide asemel. Sigimik on sageli ühepesaline. Tavaline on keskne (aksillaarne) või basaalne (põhjale) seemnealgmete platsentatsioon sigimikus. Olulisemad sugukonnad on: nelgilised (Caryophyllaceae), rebasheinalised (Amaranthaceae), kaktuselised (Cactaceae) ning kirburohulised ehk tatralised (Polygonaceae). Sug. Amarantaceae rebasheinalised o Chenopodium quinoa kinoa (tsiili hanemalts) o Beta vulgaris harilik peet Punane pigment betaiin o Spinacea oleracea aedspinat o Atriplex patula h. malts o Chenopodium album hanemalts
*võrsete abil (mustsõstar) *juurevõsude abil ( vaarikas) *mugula abil (kartul) *sibula abil (harilik sibul) *risoomi abil (piibeleht) *koekultuuride meetodil on paljunemine algkoe rakkude abil · Suguline paljunemine- paljunemiseks on vaja kahte vanemat, munarakud ja seemnerakud peavad ühinema, sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastumist arenevad seemned ning nendest hakkavad kasvama viljad. Okaspuude sugulise paljunemise organid asuvad käbides, õistaimedel on selleks aga õis. (roos, mänd) · Mittesuguline paljunemine- liigid on eoselise ja vegetatiivne paljunemine. Uus organism kujuneb ühest nn emaorganismist ja vastavalt sellele pürib emaorganismi tunnused. · Eoseline paljunemine- eosed ehk spoorid on üherakulised, eosed moodustavad
Putuktolmlemine ja tuultolmlemine. Enamik õisi on kohastunud putuktolmlemisele. Väikesed õied on koondunud õisikusse, õied sisaldavad nektarit. Tuultolmlejatel on õiekate taandarenenud, aga emakakasuudmed on väga suured, et püüda õhust tolmuteri. Õietolmu tekib palju. Viljastamine vili areneb õiest vaid siis, kui on toimunud tolmlemine ja viljastamine. Emakasuudmele sattunud tolmutera hakkab arenema. Tolmutoru tungib läbi emakakaela sigimiku. Tolmutorus on kaks seemnerakku, sigimikus paiknevad seemnealgmed. Seemnealget ümbritsevad katted, milles on väike ava e seemnepilu. Seemnekotis on 8 rakku, üks neist on suurem, asetseb seemnepilu juures. See on munarakk, ehk emassugurakk. Tolmutoru tungib läbi pilu lootekotti seemnealgmesse ja sisu koos kahe seemnerakuga valgub lootekotti, toimub viljastumine. 1 seemnerakk ühineb munarakuga, viljastunud munarakust areneb idu. Teine seemnerakk ühineb lootekoti keskrakuga, sellest kujuneb säilituskude ehk endosterm
Tatra tolmlemiseksviiakse õitsemise ajaks põllule 2-3 mesilasperet ha kohta. Õitseb 20-30 päeva. Küpsed viljad pudenevad kergesti. Kui 2/3 viljadest on valminud, alustatakse koristamist jaoti kahefaasiliselt. 38) Kaunviljade botaaniline iseloomustus. Kuuluvad katteseemnetaimede hõimkonda, kaheidulehelist klassi, liblikõieliste sugulonda. Kaunviljad on üheaastased rohttaimed,neil on püstine või lamanduv vars, liitlehed, õied on liblikjad koosnevad 5 tupp- ja 5 kroonlehest. Sigimikus on 1 kuni mitu seemnealget, vastavalt nende arvule on kaunas seemneid.Kaun koosneb kahest poolmest. Kauna sein on mitmekihiline. Seemned on mitmesuguse suuruse ja kujuga, kerataolised. Moodustub sammasjuur, mis kasvab ka peale õitsemist. 39) Kaunviljade seemnete ja lehtede ehitus. Lehed: Seemned enamasti kerataolised. Seemned enamasti kerataolised. 40) Kaunviljade bioloogilised iseärasused. Kaunviljade seeme koosneb idulehtedest, toitekude ehk endosperm puudub. Kasvu alustab
Tatra tolmlemiseksviiakse õitsemise ajaks põllule 2-3 mesilasperet ha kohta. Õitseb 20-30 päeva. Küpsed viljad pudenevad kergesti. Kui 2/3 viljadest on valminud, alustatakse koristamist jaoti kahefaasiliselt. 38) Kaunviljade botaaniline iseloomustus. Kuuluvad katteseemnetaimede hõimkonda, kaheidulehelist klassi, liblikõieliste sugulonda. Kaunviljad on üheaastased rohttaimed,neil on püstine või lamanduv vars, liitlehed, õied on liblikjad koosnevad 5 tupp- ja 5 kroonlehest. Sigimikus on 1 kuni mitu seemnealget, vastavalt nende arvule on kaunas seemneid.Kaun koosneb kahest poolmest. Kauna sein on mitmekihiline. Seemned on mitmesuguse suuruse ja kujuga, kerataolised. Moodustub sammasjuur, mis kasvab ka peale õitsemist. 39) Kaunviljade seemnete ja lehtede ehitus. Lehed: Seemned enamasti kerataolised. Seemned enamasti kerataolised. 40) Kaunviljade bioloogilised iseärasused. Kaunviljade seeme koosneb idulehtedest, toitekude ehk endosperm puudub. Kasvu
Sõnajalgtaimed – raagraigastaimed(Psilotophyta,5), pärisraigastaimed(Lycophyta,1000), kidataimed(Sphenophyta,15), keerdlehiktaimed(Pterophyta,12 000). *Seemnetaimed – paljunevad seemnetega Paljasseemnetaimed – katmata seemnealged arenevad seemnesoomustel. – palmiklehiktaimed(Cycadophyta,140), hõlmikpuutaimed(Ginkgophyta,1), okaspuutaimed(Coniferophyta,550), vastaklehiktaimed(Gnetophyta,70). Katteseemnetaimed – seemnealged arenevad kaetult sigimikus. – õistaimed(Anthophyta,250 000). *Sammaltaimed – keha väiksem ja vähem diferentseerunud, jagunedes varteks ja lehtedeks. Juurte ülesannet täidavad risoidid – ühe või mitmerakulised niitjad väljakasved. Juhtkude puudub või see esineb algsoone kujul. Õisi pole. Paljunevad spooride abil. *Sõnajalgtaimed – neil on varred, lehed ja juured. Erinevalt sammaldest esineb neil juhtkude(floeem ja ksüleem). Õisi pole(seemneid pole). Paljunevad spooride abil.
kasvanud üheks emakaks • Emakas: suletud elund, milles arenevad seemnealgmed; moodustuvad ühe või mitme viljalehe kokkukasvamisel • Koosneb sigimikust, emakakaelast ja -suudmest Sigimik Ülemine: asetseb vabalt õiepõhjal, tekkinud ainult viljalehtedest Alumine: moodustamisest võtavad osa kõik õieosad, mille alustega kasvab kokku Keskmine: vähemalt alumine pool on teiste õieosadega kokku kasvanud Sigimik võib olla ühe, kahe või mitmepesaline Sigimikus tekivad seemnealgmed Megasporogenees ehk emassugurakkude teke Arhespoor jaguneb meiootiliselt – 4 haploidset megaspoori, millest 3 hävivad, üks jääb ellu ja tuum suureneb ning jaguneb 3 korda mitootiliselt: ◦ Esimese jagunemisega tekib 2 tuuma, mis liiguvad kummalegi poolusele ja jagunevad seal veel kaks korda – kummalgi poolusel 4 tuuma ◦ Kummalti pooluselt 1 tuum liigub raku keskele ja need ühinevad lootekotiks ◦ Ühel poolusel kolmest tuumast
Paljasseemnetaime seeme. Üks kõige tähtsamaist tunnustest on seemnealgmete esinemine. Seemnealge kujutab endast megasprongiumit, mis on ümbritsetud erilise kaitsekesta, integumendiaga. Seemnealgmed paiknevad katmatult megasporofüllidel, pärast viljastumist tekivad neist seemned. Seemnete tekkimine andis paljasseemnetaimedele suured eelised eostaimede ees ja võimaldas neil saavutada maismaal valitseva seisundi. Katteseemnetaime seeme. Katteseemnetaime sigimikus paiknevad seemnealgmed arenevad seemneiks tavaliselt pärast kaheliviljastumist. Kui embrüo ja endospermi areng lootekotis jätkub, siis lootekoti sein suureneb ja ühendub seemnealgme ja integumendiga ning moodustub seemnekest. Seemnekestal võivad esineda väljakasved (lendkarvad mägi-pajulillel, ahtalehisel põdrakanepil ja tupp-villpeal). Mõnede taimeliikidel moodustab seemnekest õhuga täidetud seemnerüü, mis võimaldab seemnel veepinnal ujuda. 68
Üks kõige tähtsamaist tunnustest on seemnealgmete esinemine. Seemnealge kujutab endast megasprongiumit, mis on ümbritsetud erilise kaitsekesta, integumendiaga. Seemnealgmed paiknevad katmatult megasporofüllidel, pärast viljastumist tekivad neist seemned. Seemnete tekkimine andis paljasseemnetaimedele suured eelised eostaimede ees ja võimaldas neil saavutada maismaal valitseva seisundi. Katteseemnetaime seeme. Katteseemnetaime sigimikus paiknevad seemnealgmed arenevad seemneiks tavaliselt pärast kaheliviljastumist. Kui embrüo ja endospermi areng lootekotis jätkub, siis lootekoti sein suureneb ja ühendub seemnealgme ja integumendiga ning moodustub seemnekest. Seemnekestal võivad esineda väljakasved (lendkarvad mägi-pajulillel, ahtalehisel põdrakanepil ja tupp-villpeal). Mõnede taimeliikidel moodustab seemnekest õhuga täidetud seemnerüü, mis võimaldab seemnel veepinnal ujuda. 45. Õie evolutsiooniline kujunemine.
annaabi.ee 
