1976. a. kaitseala Viljandis. 3. Kuusikud Mandri ida osas on kuusikuid palju. Lääne Eestis aga kõige vähem. Põlvas kasvavad ühed Eesti kõrgemaid kuuski. 4. Kasemetsad ehk kaasikud Valdavalt kased Eestis kasvavad neli kase liiki : - arukask; - sookask; - madalkask; - maarjakask; 5. Metsade tüübid Loommetsad Nõmmemetsad Palumetsad Laanemetsad Salumetsad Soovikumetsad Rabastuvad metsad Rohusoometsad Kõdusoometsad Samblasoometsad Kokkuvõte Eesti on üks kõige rohkemate metsadega riik Euroopas Metsad on vajalikud inimestele elamiseks Metsad annavad meile vajalikku looduslikku materjale Kasutatud allikad http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=LO1847&mount=view #HTTPLmyM6zNWdqwob98YxRTMkmYfIKKgyg www.loodusajakiri.ee www.teavapiltnik.ee https://et.wikipedia.org/wiki/Soostunud_metsad https://et.wikipedia.org/wiki/Palumetsad https://www.youtube.com/watch?v=q4AQDDKglEE Tänan kuulamast!
Metsatüüpide rühmitamine Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, sellepärast on ka metsatüüpe palju. Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib esineda ka...
Metsade paiknemine Eestis Suuremad metsamassiivid asuvad Kirde- Eestis ja Edela-Eestis. Kõige metsarikkam piirkond on Hiiumaa (64%) Suhteliselt vähe on metsi: Tartumaal (37%) Läänemaal (40%) Metsade tüübirühmad % Eesti metsadest Loometsad 3,3 Nõmmemetsad 0,6 Palumetsad 23,6 Laanemetsad 18,1 Salumetsad 11,1 Soovikumetsad 19,6 Rabastuvad metsad 0,9 Rohusoometsad 3,0 Kõdusoometsad 13,8 Samblasoometsad 5,4 Metsataimkond Vertikaalstruktuur Geobotaanikas Metsanduses Puurinne ülarinne Esimene rinne alarinne Teine rinne Järelkasv Põõsarinne Alusmets Puhmarinne puhma-rohurinne Rohurinne Alustaimestu Sambla- (ja sambliku-) rinne Loometsad Loometsad kasvavad õhukestel (vähem kui 30
Kuivendatud aladel ka kuusikud. Alusmets liigirikas. Alustaimestik liigirikas ja vastavalt mikroreljeefile mosaiikne. Samblarinne katkendlik. Madalsoo kasvukohatüüp - mitmesuguse tüsedusega ja lagunemisastmega madalsoo turvasmuldadel. Valdava osa moodustavad sookaasikud. Alusmets hõre, enamasti esinevad pajud. Alustaimestikus domineerivad tarnad. Madalsoomuldade viljakus on suhteliselt suur, kuid selle ära kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. 1.2.2. Samblasoometsad Siirdesoo kasvukohatüüp - tekib madalsoo või lodu edasisel soostumisel. Turvastumise tõttu soopind kerkib, eraldub toitvatest põhjavetest ja vaesub toitainete väljauhtumise tagajärjel. Ülekaalus on männikud. Alustaimestikus - raba- ja madalsoo taimed, nende vahekord sõltub soo arenguastmest ja kuivendamise intensiivsusest. Raba kasvukohatüüp - tekib kas siirdesoo, sinika või karusambla kkt. edasisel rabastumisel. Turba tüsedus üle 30 cm ja võib ulatuda kuni mitme meetrini
· Metsakasvukohatingimustega metsamaa kogum. Metsatüübid rühmitatakse: · Arumetsad- mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või on kuni 30cm paks · Soometsad- metsad, kus turba tüsedus kuivendamata alal on üle 30cm, kuivendatud alal üle 25cm. Põhjavesi on maapinna lähedal, esineb üleujutusi. · Arumetsad- loometsad, salumetsad, laanemetsad, soovikumetsad, nõmmemetsad, palumetsad, rabastuvad metsad · Soometsad- rohusoometsad, samblasoometsad, kõdusoometsad Metsatüübid: Nõmmemets: · Kuiva liivase pinnasega alad, kus kasvavad männid. Liivas on vähe toitaineid ja valitseb veepuudus. Männid on madalad. Esineb ainult sambliku-samblarinne või ka puhmarinne. · Nõmmemetsas on mõnus jalutada ,näeb kaugele, siin ei ole peaaegu üldse põõsaid, männid kasvavad hõredalt. · Puurinne- männid · Põõsarinne- kadakad · Puhmarinne- pohl, kanarbik, leesikas, kukemari, mustikas
1. Loopealsed 2. Nõmmemetsad 3. Palumetsad 4. Laanemetsad 5. Salumetsad 6. Soovikumetsad 7. Rabastuvad metsad 8. Rohusoometsad 9. Samblasoometsad 10. Kõdusoometsad ALVAR FORESTS LOOPEALSED METSAD This groupof types includes forests of low productivity and with a peculiar xeromesophilous ground vegetation, which grow on a layer of limestone, gravel, grit or shingle. See metsa kasvukohatüüp sisaldab madala tootlikkuse ja iseloomulikult suure või keskmise kuivusnõudlikkusega alustaimestikku, mis kasvab pae-, kruusa- , peenkruusa või klibukihil.
Puistu- valdava osa moodust sookaasikud, järgnevad männikud, vähesel määral kuusikuid; vähese tootlikkusega, IV-V bon. Alusmets- hõre, en esinevad pajud, madal kask ja paakspuu. Alustaimestik- dom tarnad, sagedased ka sookail ja soopihl, kohati pilliroogu ja sinihelmikat; levinud rohkem Lääne- ja Lõuna-Eestis, 1,6% metsadest. Madalsoomuldade viljakus on suht suur, kuid selle ära kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. 1.9 Samblasoometsad- Iseloom vähelagunenud turbasamblakihi esinemine. Alustaimestikus dom turbasammal, puudest mänd. Siirdesoo (ss) kkt Tekib madalsoo või lodu edasisel soostumisel (rabastumisel). Muld- tav alumised turbakihid hästilagunenud, ülemised keskm kuni halvasti lagunenud; turba tüsedus tav 1-3m (võib olla ka 7-8m). Puistu- ülekaalus männikud, vähem sookaasikuid; madala tootlikkusega IV-Va bon; kuivendamisega võimalik tootlikkust tõsta 2-3x. Alusmets- pajud, paakspuu, madal kask
Puistud vähese tootlikkuse ja väikese täiusega, IV-V bon. Alusmets hõre, enamasti esinevad pajud, madal kask ja paakspuu. Alustaimestikus domineerivad tarnad, sagedased on ka sookail ja soopihl, kohati pilliroogu ja sinihelmikat. Levinud rohkem Lääne- ja Lõuna- Eestis, 5% metsadest. Madalsoomuldade viljakus on suhteliselt suur, kuid selle ära kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. 1.9 Samblasoometsad Iseloomulik on vähelagunenud turbasamblakihi esinemine. Alustaimestikus domineerib turbasammal, puudest mänd. Esinevad siirdesoo ja raba kasvukohatüüp. Siirdesoo (ss) kasvukohatüüp - tekib madalsoo või lodu edasisel soostumisel (rabastumisel). Turvastumise tõttu soopind kerkib, eraldub toitvatest põhjavetest ja vaesub toitainete väljauhtumise tagajärjel. Sademetevee äravool suureneb, mullaviljakus langeb ja rabataimede, eelkõige turbasammalde osatähtsus suureneb
muldadel. Domineerivaks on sookaasikud, kuivendatud aladel ka kuusikud. Alusmets: toomingas, lodjapuu, paju, näsiniin. Alustaimestik: kastikud, soosõnajalg, varsakabi, metskõrkjas (kirde-eesti). 2) Madalsoo kv võrreldes loduga on üleujutused pikemaajalised ja turbakiht tüsedam. Domineerivaks sookaasikud, järgnevad männikud ja kuusikud. Alusmets: hõre, esinevad pajud, madal kask, paakspuu. Alustaimestik: tarn, sookail ja soopohl (lääne ja lõuna eesti). Samblasoometsad iseloomulik on vähelagunenud turbasamblakihi esinemine, puudest domineerib mänd. 1) Siirdesoo kv tekib lodu või madalsoo edasisel soostumisel. Ülekaalus on männikud, vöhem sookaasikuid. Alusmets: paju, paakspuu, madal kask. Alust: raba- ja madalsoo taimed (levinud üle kogu eesti). 2) Raba tekib siirdesoo, sambla või karusambla kasvukoha edasisel rabastumisel, turvas halvasti lagunenud ja toitainevaene. Puistud on hõredad, domineerivad männid. Alusmets: puudub
metsamuldade taimed (nt kukehari). 5.Salumetsad-esineb paksu huumushorisondi ning heade niiskustingimustega leostunud muldadel (enamik säilinud Pandivere kõrgustiku äärealad, Mihkli tammik, Järvselja,)( Need on põllutud ja asendunud kuusikute-Viljakad pruunmullad). Alustaimestik: liigirikas, arenenud põõsad, sõnajalad, kõrrelised, sinilill, ülased. 6.SOOMETS *Rohusoometsad: Puudest domineerib kask või sanglepp, alustaimestik- niiskuselembelised rohttaimed. *Samblasoometsad: Puudest domineerib mänd, alustaimestik: puhmad, turbasamblad. *Soostunud metsad:õhukese turbalusundiga lodestunud ning intensiivselt kuivandatud soomets. Kõikide soometsade ühistunnuseks on rohke niiskus ning turba horisondi olemasolu. 7.Lodumets-soostuv mets (põhjaveetaseme tõusmise tõttu). Mineraalmuld on hakanud kattuma turbaga. Alustaimestik: levivad kõrvuti mätaste ja märgade alade taimed. *NIIDUD: -mitmeaastaste rohttaimede rohumaad. Jagunevad karja- ja
Lodu (ld) – levib potentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo muldadel, sookaasikud ja sandlepikud, II-III bon, LM kõrgem, Kirde-Eestis, 1% metsadest. Madalsoo (md) – mitmesuguse tüsedusega ja lagunemisastmega madalsoo turvasmuldadel, võrreldes loduga on: üleujutused pikemaajalised, turvas enamasti tüsedam 1-2 m, keskmiselt lagunenud, bon IV-V. Samblasoometsad – iseloomulik on vähelagunenud turbasamblakihi esinemine, alustaimestikus domineerib turbasammal, puudest mänd. Siirdesoo (ss) – tekib madalsoo või lodu edasisel soostumisel, turba tüsedus tavaliselt 1-3 m (võib olla ka 7-8 m), tootlikkusega IV-Va bon, ülekaalus on männikud (umbes 80%), 7% metsadest. Raba (rb) – tekib kas ss, sn, või kr kkt edasisel rabastumisel, V-Va bon, männikud.
teravtipp, raunik, metsturbasammal, nõgusalehine turbasammal) Madalsoo kasvukohatüüp (madalsoometsad) (mätastarn, niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, ümar tarn, sookastik, sinihelmikas, kollane võhumõõk, soopihl, harilik soosõnajalg, ubaleht, konnaosi, pilliroog, soo-osi, ussilill, soomadar, soovildik, harilik teravtipp, soosammal, tüviksammal, palusammal, allikasoo-turbasammal, warnstrofi-turbasammal, keerd-turbasammal, harilik skorpionsammal) Samblasoometsad Siirdesoo kasvukohatüüp e. siirdesoometsad (pilliroog, sookastik, sinihelmikas, harilik tarn, niitjas tarn, pudeltarn, pikk tarn, õievähene tarn, alsstarn, konnaosi, harilik soosõnajalg, soopihl, püstkastik, tupp-villpea, alpi jänesvill, rabamurakas, sookail, küüvits, harilik jõhvikas, sinikas, madal kask, vaevakask, lapi paju, girgensohni turbasammal, nõgusalehine turbasammal, russowi turbasammal, wulfi turbasammal, harilik ja rabakarusammal) Raba kasvukohatüüp e
ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veereziim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Viimaseid võib omakorda jaotada antud tingimustes püsivaiks põlis- ehk kliimakstüüpideks ja ajutisteks ehk tekistüüpideks. Loometsad, Nõmmemetsad, Palumetsad, Laanemetsad, Salumetsad, Soovikumetsad, Rabastuvad metsad, Samblasoometsad, kõdusoometsad. 57. Mis on metsatüüp? Tooge näiteid. Metsatüüp on metsatüpoloogias peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi. Metsade tüpidiseerumisel puudub üksmeel ja eri teadlased on välja toonud sõltuvalt eristamiskriteeriumist arvukalt eri tüpoloogiad. Et metsatüüpide liigitamisel on üldjuhul määrava tähtsusega kasvukohatingimused, siis
10. Millised on tähtsaimad taimekooslused rabastuvates metsades? II SOOMETSADE KLASS Soo ökosüsteemide põhiliseks iseärasuseks on pidev turba moodustumine ja akumuleerumine. Soometsade üldiseks tunnuseks on enam kui 30 cm tüseduse turbakihi olemasolu. Soo arenguastme, turba botaanilise koosseisu, ühtlasi ka vete- ja mulla toiterikkuse järgi jaotatakse soometsad madalsoo-, siirdesoo- ja rabametsadeks. E. Lõhmuse metsatüpoloogias jaotub soometsade klass kolmeks tüübirühmaks: samblasoometsad, rohusoometsad ja kõdusoometsad. 1. SAMBLASOOMETSADE TÜÜBIRÜHM Mullaks on vähelaguneneud tüsedad turvasmullad: märg siirdesoo- või rabamuld. Puurindes domineerib mänd, boniteet on madal - V, kuivendatud aladel IV. Eesti metsadest moodustavad samblasoometsad 7%. Tüübirühma kuuluvad raba ja siirdesoo kasvukohatüübid. 1.1. RABA KASVUKOHATÜÜP (Rb) 53
annaabi.ee 
