otsustab sinna elama jääda ja Rudolfil aidata külastajaid otsida. Ta loob muuseumis kodusema õhkkonna (paneb maalid seintele ja nipsasjakesi riiulitele) ja toob hulgaliselt uusi külastajaid. Rudolf austab ja armastab oma sõpra Ferdinandi kuigi too on kunagi Rudolfil hamba välja löönud. Koos kuulavad nad Vesihargi lindistusi, mis ei ole just kõige paremad aga Rudolf lubab, et ta õpetab Anne-Maid neid kuulama ja armastama. Järsku astub uksest sisse Vesihark ise (kes on kohutava välimusega) ja teatab, et ta kavatseb sinna elama jääda. Nad otsustavad, et rahvale veel ei teatata Vesihargi tagasitulekust. Ferdinand suhtub alguses Anne-Maisse üsna halvustavalt ja Rudolfisse kui teenrisse kuigi nimetab teda oma sõbraks. Varsti paneb Vesihark nad oma kasuks tööle. Päeval töötavad Rudolf ja Anne-Mai muuseumi külastajatega ja öösel harjutavad koos Ferdinandiga näidendeid. Rudolf ja Anne-Mai on varsti sellest tüdinenud. Päeval
0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel. 1. Selgrootud vees · Selgrootute hulka kuuluvad putukad, vähid, ussid, ämblikulaadsed, teod, karbid, kaheksajalad jne. Jõevähki jääb Eestis järjest vähemaks. Ta on oma elupaiga suhtes väga nõudlik. Kuidas selgrootud vee all hingavad? · Jõevähk hingab lõpustega. · Paljud putukavastsed samuti lihtsamate lõpusetaoliste elunditega. · Mõnedel putukatel õhutoru (nt. vesihark). VESIHARK Õhutoru 2. Kuidas kalad vees hingavad? · Kalade hulka kuuluvad kõhrkalad (haid, raid), sõõrsuud (silmud) ja luukalad (ahven, särg, haug jne.). · Kalad ei pea veepeale hingama tulema. · Nad hingavad lõpustega. LÕPUSEKAANE D 1. Mida tähendab väljend ,,ma tunnen end kui kala vees"? 2. Mis kala on pildil? Lõpused · Vees hingamiseks spetsialiseerunud hingamiselund.
jooksujalad jooksu- või ujujalad 2 paari jäigad ja tugevad eestiivad, kilejad tagatiivad lendamiseks taimemahladest täismoone vaegmoondega need kes elavad taimedel muneb peremehe lähedusse puudub aga voodilutikad on parasiidid fütofaagid, adefaagid, saprofaagid, koprofaagid, nekrofaagid ja polüfaagid eritavad haisvat vedelikku ei kaitse vesihark, marjalutikas harilik jahumardikas, kartulimardikas Ehmestiivalised Liblikalised liitsilmad, 170 liiki 2 200 liikika 3 paljudel suured liitsilmad, täppsilmad on või puuduvad täppsilma haukamistüüpi haukamissuised, imilont või taandarenenud
suised on ortognaatsed kuldtirts Suised on Cloëon dipterum' ühepäevikulistel mandunud , E. vulgata'l Suised on haukamistüüpi Pruun-tondihobu Puna-loigukiil pistmis-imemistüüpi riidetäi peatäi pistmis-imemistüüpi haisulutikas vesihark haukamissuised maipõrnikas kuuse-kooreürask muundunud ja taandarenenud puruvana haukamissuised või Suur-punasuru alahuulekobijad leinaliblikas haukamis- või libamistüüpi meemesilane vapsik kohastunud pistmiseks ja vereimemiseks toakärbes või lihtsalt vedela toidu vastuvõtuks laulusääsk
mineraalainetevaese veega jões. Aeglase vooluga jõgesid asustavad harva harilik keraskarp ja tanukarp. Narva jões ja Emajões, Elva ja Pärnu jõe alamjooksul esineb rändkarp. Lülijalgsed: jõevähk (levila on tunduvalt ahenenud ja arvukus langenud), vesikakand, putukate valmikud ja vastsed (vesineitsik, harilik vesihobu, ühepävikuliste vastsed). Lutikalistest on aeglase voolava veega veekogudes tavalised vesihark ja pesakonna vesivaksik liigid. (liuskur) SELGROOGSED Kalad Jõed ja ojad on dünaamilised, lähtest suudmeni pidevas muutumises olevad veekogud. Koos elutingimuste (ökotoobi) muutumisega muutub jõgedes ka elustik, s.h kalastik. Kaks kõige olulisemat faktorit, mille muutumine tingib kas otseselt või kaudselt enamiku muutusi vooluvete elustikus, on veetemperatuur ja veerikkus. Temperatuurinõudluse järgi võib eesti jõgede kalad jagada nelja rühma:
); tüüpilised kalad on jõeforell ja harjus. Kesk- ja alamjooksul on vool aeglasem ja vesi soojem, plankton ja bentos rikkalikumad. Kaladest nt. karpkala. Üliharuldane "Punase raamatu" liik ebapärlikarp on säilinud vaid ühes-kahes puhta mineraalainetevaese veega jões. Aeglase vooluga jõgesid asustavad harva harilik keraskarp ja tanukarp. Narva jões ja Emajões, Elva ja Pärnu jõe alamjooksul esineb rändkarp. Jõevähk, vesihark ja perekonna vesivaksik liigid. Eurütermsed liigid, kelle esinemist veetemperatuur ei piira (nt haug, võldas, lepamaim ja trulling. Seejuures on kaks viimast liiki külmades vetes (alla 13°'C) siiski harvemad kui soojades vetes. Sellesse rühma kuulub ka luukarits, kes on elupaiga suhtes vähevaliv. Särg, luts ja ahven väga külmades vetes suvel puuduvad. Külmaveelised liigid. Jõeforell ja ojasilm. Veetemperatuuril kuni 13° C. Jahedaveelised liigid
Selgsõudurlased ujuvad kõhupool ülespoole, sellepärast on nad seljapoolt heledamad kui kõhupoolt. Üks tavalisemaid liike on selgsõudur Notonecta glauca. Sugukond harklutiklased Nepidae. Oma välimuse poolest meenutavad nad troopilisi putukaid kojuselisi. Nende hulgas on lühikesi, laia ja väga õhukese kehaga ning pikki ja oksaraagu meenutava kehaga vorme. Tagakeha tipus asub pikk ja tugev hingamistoru. Röövtoidulised, esinevad röövjalad. tavalisemateks liikideks on vesihark Nepa cinerea ja nõelhark Ranatra linearis. Sugukond vesijooksiklased Gerridae. Suuremad vee pindkilel elavad röövtoidulised lutikad. Eestis on tavallisem Gerris lacustris . II Rühm: Maismaalutikalised Gymnocerata Tundlad pikad, vabad. Siia kuulub enamik lutikalisi. Sugukond röövlutiklased Reduviidae. Kehakujult mitmesugused. Suhteliselt laia kehaga liigid on sageli kireva värvusega, saledamad on sääsetaolised, pikkade jalgade ja tundlatega, mõned üsna suured, röövtoidulised
tunnuste poolest. Kestuvad kuni valmikuks muutumiseni (4-5 korda). Näited: liuskurid ehk vesijooksikud (Gerris sp.), vesivaksur (Hydrometra sp.), Nõelhark (Ranatra linearis). 58. Liuskurlaste (Gerridae), vesiharklaste (Nepidae), selgsõudurlaste (Notonectidae) ja kärestikulutiklaste (Aphelocheiridae) väljanägemise ja eluviisi võrdlus Liuskurlastel esijalad haaramiseks, liiguvad 4-l jalal, põhiline kodu kaldal, jahti peavad veepinnal, suised kujunenud iminokaks. Vesihark onn sale, pikk. Jahti peab vee all, istudes veetaimedel. Selgsõudurlane liigub ja peab jahti vee all, käib veepinnalt üksnes õhku võtmas. Sõuab kahe pika tagajalaga, paikneb selili, toitub vettekukkunud maismaaputukatest. Seljal kokkupandult tiivad, seljapool heledam, kõht tumedam. Kärestikulutikas on lame nagu voodilutikas, tiibadeta. Elab kärestikulistes jõgedes, kivide vahel. 59. Mardikalised (Coleoptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest
annaabi.ee 
