· salu-okasmetsad Küllaltki palju leidub meil ka salu-okasmetsi (umbes 10 000 ha), peamiselt salukuusikuid. Salumännikuid Eesti mandriosas peaaegu pole. Salukuusikuid on ohtrasti Vooremaa, Alutaguse ja Sakala viljakatel muldadel. Salukuusik : Puuliigid: kuusk, kask, haab, vaher, jalakas, pärn, raagremmelgas, pihlakas Põõsaliigid: sarapuu, magesõstar, kuslapuu, toomingas, näsiniin Rohttaimed: sinilill, lõhnav varjulill, kopsurohi, saluhein, salunurmikas, salu-tähthein, metspipar, sõrmtarn, mets- hiirehernes, koldnõges, maarjasõnajalg, pesajuur, käopäkk Samblad: kähar palusammal, metsakäharik, roossammal, sulgjas õhik. Seeneliike leidub mitusada ning mikroorganisme ja vetikaid teadmata arvul. · salu-lehtmetsad. laialehiste lehtpuude enamusega metsad: salusaarikud salutammikud
Leostunud muldade puhul võiks metsastada ainult väikeseid, alla 1 ha suurused koreselised kehvemaboniteedilised alad. Enamasti kujunevad segapuistud, mille puurindes domineerib arukask, rohkesti esineb ka kuuske ja halli leppa, kohati on segus saar ja jalakas. Harvem saab enamuspuuliigiks haab. Need mullad on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Põõsarinne on liigirikas: sarapuu, kuslapuu, näsiniin, mage sõstar; rohurinne on samuti liigirikas ja lopsakas: püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, metstarn, harilik kopsurohi; samblarinne aga hõre ja katkendlik: kähar salusammal, metskäharik, juuslehik.
Leostunud muldade puhul võiks metsastada ainult väikeseid, alla 1 ha suurused koreselised kehvemaboniteedilised alad. Enamasti kujunevad segapuistud, mille puurindes domineerib arukask, rohkesti esineb ka kuuske ja halli leppa, kohati on segus saar ja jalakas. Harvem saab enamuspuuliigiks haab. Need mullad on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Põõsarinne on liigirikas: sarapuu, kuslapuu, näsiniin, mage sõstar; rohurinne on samuti liigirikas ja lopsakas: püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, metstarn, harilik kopsurohi; samblarinne aga hõre ja katkendlik: kähar salusammal, metskäharik, juuslehik. Madalsoomuldade puhul domineerivad puurindes sookask ja sanglepp, kuivendatud aladel ka kuusk, harvem saar. Alusmets hõre ja liigirikas: toomingas, lodjapuu, pihlakas, vaarikas, pajud. Ka alustaimestik on liigirikas: ussilill, sookastik, soosõnajalg, laiuv sõnajalg, metskõrkjas, soo-osi, soopihl, ubaleht, angervaks, mätastärn, seaohakas, ojamõõl, luht- kastevars jt
aga peamiselt Roela ümbruses ja mõhnastikel. Vooremaa keskosas on erandiks Luua ümbrus, kus on varematest aegadest säilinud salumetsa. Viimase puurindes domineerib küll kuusk, ent sellega kõrvuti kasvab ka haaba, pärna, saart, tamme, jalakat. Rikkalikud on nii põõsa- (sarapuu, kuslapuu, mage sõstar jt) kui ka rohurinne (sinilill, lõhnav varjulill, koldnõges, püsik-seljarohi, metspipar, salu-siumari, harilik saluhein jt). Nõgudes kohtab peamiselt soostunud niite ja kaasikuid ning lepavõsa. Roela metsamassiiv Voore ja Levala ümbruses on kujunenud tähtsaks metsaökoloogia ja produktsioonibioloogia uurimisalaks. Kõige iseloomulikum osa Vooremaa territooriumist, mis ulatub Saadjärve lõunaotsast Prossa ja Kaarepere järve põhjaotsani, on võetud kaitse alla. Veidi üle 100 km²-se pindalaga on see Eesti üks suuremaid maastikukaitsealasid. Lisaks sellele on
sinilill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, laanik, palusammal, turbasammal Salumetsad kõige viljakamad metsad, puhmarinne puudub. Nd- naadi KKT Mullad parasniisked, pruunmullad või karbonaat mullad. Rohurinne on liigirikas. Peapuuliik: kask, kuusk, tamm, saar. Boniteet 1a-2 Puhmarinne: puudub Rohurinne: longus helmikas, jänesekapsas, metskastik, koldnõges, harilik kopsurohi, lillakas, metspipar, naat, saluhein, kevadine seahernes, püsik-seljarohi, sinilill, salu-siumari, naiste sõnajalg, metstarn, metstulikas, metstähthein, salu-tähthein, lõhnav varjulill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, lainjaslehiksammal, kähar-salusammal Sj-sõnajala KKT Sageli veekogude kallastel, lammi alad. Parasniisked kuni ajutiselt liigniiskedkarbonaat ja pruunmullad. Boniteet 1a-2 Peapuuliik: kuusk, arukask, saar, haab, sanglepp Puhmarinne: puudub
Karvane piiphein + + + + Püsik-seljarohi + + + + Tupp-villpea + + + + + Metstarn + + Sõrmtarn + + + + + + Lamba-aruhein + + + Lubikas + + + + Saluhein + + Metskastik + + + + + + + + Sinihelmikas + + + + + + Kattekold + Aasosi Metsosi + + + Soo-osi + +
väikeseid, alla 1 ha suurused koreselised kehvemaboniteedilised alad. Enamasti kujunevad segapuistud, mille puurindes domineerib arukask, rohkesti esineb ka kuuske ja halli leppa, kohati on segus saar ja jalakas. Harvem saab enamuspuuliigiks haab. Need mullad on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Põõsarinne on liigirikas: sarapuu, kuslapuu, näsiniin, mage sõstar; rohurinne on samuti liigirikas ja lopsakas: püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, metstarn, harilik kopsurohi; samblarinne aga hõre ja katkendlik: kähar salusammal, metskäharik, juuslehik. Naadi kasvukohatüüp. Metsasta(u)misviis: istutus. (Põllumaade metsastamine 2004) Leostunud gleimuld (Go) ja leetjas gleimuld (GI) – Puurindes domineerivad kask ja sanglepp, kuivendatud aladel kuusk, harvem haab. Põõsarinne liigirikas, hõre kuni keskmiselt tihe, esinevad toomingas, must sõstar, mage sõstar; rohurinne: naistesõnajalg, laanesõnajalg,
Palju on ka sõnajalgu. Salumets jaotub kaheks naadi kasvukohatüüpi metsaks ja sõnajala kasvukohatüüpi metsaks. Naadi kasvukohatüüpis kasvavad enamuselt head kuusikud, kaasikud ja haavikud.seal on alusmets hõre ning kasvavad magesõstrad, näsiniin, sarapuu, toomingas, lodjapuu jt. Alustaimestik on tavaliselt liigirikas ja tihe ning kasvavad peamiselt naat, seljarohi, metspipar, kopsurohi, sinilill, jänesekapsas, siumari, kuldnõges, kevadine kurelääts, saluhein, mets-tähthein, lõhnav varjulill jt. Sammalkate on liigirikas, kuid väga hõre. Esinevad kähar salusammal, metsakäharik, laanik, tähtsammal, roossammal. Rohkem leetunud muldadel ja tihedades kuusikutes on taimkattes sageli ainult jänesekapsas. Sõnajala kasvukohatüüpis on peamiselt kaasikud ja sanglepikud. Vähem leidub kuusikuid, saarikuid ja haavikuid. Alusmets on mitmesuguse tihedusega ja liigirikas. Kasvavad kusalapuu, toomingas, sarapuu, mustsõstar, magesõstar, pihlakas jt
rohkem sinilille kasvukohatüübile iseloomulikud taimed. Põõsarindes esineb lausaliselt põldmurakat, mis eeslistab niiskemaid paepealseid muldasid. Laiguti esineb toomingat, pihlakat, lodjapuud ja magedat sõstart, mis on sinilille ja ka naadi kasvukohatüübile iseloomulikud liigid. 9 Naadi kasvukohatüüpi iseloomustavaid rohttaimi (nt seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, kopsurohi, naistesõnajalg) ei esine proovitükil üldse. Puurindes esineb kõige rohkem arukaske (ligikaudselt 50 protsenti), samuti esineb mändi, mida salumetsades looduslikult ei esine. Kuna proovitükil ei esine naadi kasvukohatüübile iseloomulikke rohttaimi, kuulub proovitüki mets tõenäoliselt laanemetsade tüübirühma ja sinilille kasvukohatüüpi. Metsatüübiks sobiks sinilille segamets. 4 PUISTU KIRJELDUS SOOMETSAS 4.1 Puistu taimkate
........................................................................................................... 15 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................. 16 2 Sissejuhatus Sojauba pärineb Hiinast. Taimele andis nimetuse Hiina imperaator Sheng-Nung 2853 a. (e.m.a.), teiste seas said tema poolt ametlikud nimetused ka riis, nisu, oder ning saluhein. Sojauba muudeti kultuurtaimeks umbes 17. - 11. sajanditel e.m.a. mil seda Hiina idapoolses osas laialdasemalt kasvatama hakati. Taime on nimetatud ka "Hiina lehmaks" ja "põldude lihaks". Alates umbes 1. sajandist (m.a.j.) levis sojauba mitme sajandi jooksul kultuurtaimena ka teistesse Aasia maadesse nagu Jaapan, Indoneesia, Philipiinid, Vietnam, Tai, Malaisia, Birma, Nepaal ja India. Sojaoa levikule aitas kaasa arenev kaubavahetus (nii maa- kui mereteid pidi).
Salumetsad: · Kasvavad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel · Veereziim taimekasvuks soodne · Enamuspuuliigiks lehtpuud: arukask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas. Esineb ka salukuusikuid. · Enamus salumetsadest on segapuistud. · Puurinne- kuusk,kask,tamm,jalakas, pärn · Põõsarinne- toomingas, pihlakas, sarapuu, kuslapuu, magesõstar, näsiniin, must sõstar, paakspuu · Rohurinne- seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, kopsurohi, metspipar, lõhnav madar, varjulill, salu-siumari, salu-tähthein, naistesõnajalg, laanesõnajalg, laiuv sõnajalg, seaohakas, lepiklill, ojamõõl, kevadine seahernes · Samblarinne- kähar salusammal Soovikumetsad: · Perioodilised liigniiskete alade metsad · Rohttaimede rikkad lehtpuu enamusega metsad või segametsad · Kaasikud, sanglepikud · Puurinne- haab,saar, sanglepp, kask, mänd
näsiniin, vaarikas. Puhmarinnet: ei ole. Rohurinne: jänesekapsas, maasikas, sinilill (K), lillakas, lakkleht, võsaülane, jänesesalat, külmamailane, karvane piiphein, ussilakk, mets-kurereha, verev kurereha, angerpist, 31 longus helmikas, naistepuna, paluhärghein, sõrmtarn, mägitarn, koldnõges, kevadine seahernes, saluhein, kopsurohi, metspipar. USSILAKK Paris quadrifolia. Nime päritolu: paris võrdne, paaris; õiekatte osade ja lehtede ühesuguse arvu tõttu. Ka Trooja printsi Parise järgi, kes pidi lahendama kolme kaunitari tüli, mida sümboliseerivat must "tüliõun"; ussilaka mari on nagu õun, mille neli kandelehte kujutasid kolme kreeka jumalannat ja Parist. Quadrifolia neljalehine. Sugukond liilialised. Kasvukoht: loo-, laane- ja salumetsades
• kõdu jaguneb 2-3 allhorisondiks (O1;O2) • mullaprofiilis esineb leetumise tunnuseid • peam lagundajateks seened • enamus org ainetest on akumuleerunud kõduhorisonti Mets ja alustaimestik Alustaimestiku all mõistetakse samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogumitm is katab puude alust maapinda. Alustaimestiku metsakasvatuslik ja majanduslik tähtsus: – avaldab mõju mullatekkeprotsessile. Mitmed liigid nagu metspipar, kopsurohi, saluhein, põdrakanep soodustavad mull-tüüpi kõdu moodustumist – mõjutab metsa looduslikku uuenemist (kamardumine) – oluline metsa kõrvalkasutuse seisukohalt (marjad: metsmaasikas, mustikas, pohl, sinikas, murakas, jõhvikas) – alustaimestiku koosseisus mitmeid ravim- ja meetaimi – tähtis osa erosiooni vähendajana, seda eriti nõmmemetsades ja metsades mis kasvavad vahelduva reljeefiga aladel – suur on alustaimestiku tulekaitseline tähtsus
kuuse-segametsadega. Puurindes on rohkesti kuuske ja kaske, rohkemal või vähemal hulgal leidub laialehiseid liike: tamm, saar, vaher, pärn, jalakas jt. (nn. kõvad puuliigid). Põõsarinne võib sõltuvalt puurinde liituvusest olla kuni tihe, sagedamini leidub sarapuud, kuslapuud, türnpuud, näsiniint, toomingat jt. Iseloomulik on puhmarinde puudumine. Rohurinne on liigirikas, paremates valgustingimustes ka lopsakas. Rohurindes võivad domineerida püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, sinilill, karulauk. Eristatakse sinilille, naadi ja kuukressi kasvukohatüüpi, viimast on käsitletud omaette tüübina - pangametsadena (levivad Põhja-Eesti paekalda jalamil). Lammimetsad (uhtlammimetsad) on jõgede üleujutusala metsad. Suurem osa on neist ammugi hävitatud (kultuuristatud põldudeks ja heinamaadeks). Eristatakse humala ja pika tarna kasvukohatüüpi. Puurindele on omased sanglepp, saar, künnapuu ja tamm. Alustaimestikus on palju ühist salu- ja lodumetsadega
kanarbik, mustikas, piiphein) ja ka jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp ja ka Mustika kasvukohatüüp (karvane piiphein, palusammal). Lisaks Jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp ning ka karusambla-mustika kasvukohatüüp. Laanemetsad - Sinilille kasvukohatüüp (sinilill, nõlv % sarapuud, metsmaasikas, jänesekapsas, sarapuu, maikelluke) ja ka Jänesekapsa kasvukohatüüp (kuldvits, mustikas, pohl, naistesõnajalg) Salumetsad - Naadi kasvukohatüüp (püsik-seljarohi, saluhein, koldnõges, pihlakas, metskährik, kollane ülane) ja ka Sõnajala kasvukohatüüp (laanesõnajalg, maarja-sõnajalg, naistesõnajalg, angervaks, seaohakas) 4. Vääriselupaigad (Test 4 küsimused) a) Vääriselupaikade tunnused: Ajutine oja, allikate ümbrus, erivanuselisus esimeses rindes, põlengujäljed puudel, järsk jõekallas, tunnusliikide esinemine, õõnsustega puud. b) Vääriselupaiga tunnused ja kasvukohad: Mitmekesised puistud – Klindimetsad
Puurindes on rohkesti kuuske ja kaske, rohkemal või vähemal hulgal leidub laialehiseid liike: tamm, saar, vaher, pärn, jalakas jt. (nn. kõvad puuliigid). Põõsarinne võib sõltuvalt puurinde liituvusest olla kuni tihe, sagedamini leidub sarapuud, kuslapuud, türnpuud, näsiniint, toomingat jt. Iseloomulik on puhmarinde puudumine. Rohurinne on liigirikas, paremates valgustingimustes ka lopsakas. Rohurindes võivad domineerida püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, sinilill, karulauk. Eristatakse sinilille, naadi ja kuukressi kkt, viimast on käsitletud omaette tüübina - pangametsadena (levivad Põhja-Eesti paekalda jalamil). Lammimetsad (uhtlammimetsad) on jõgede üleujutusala metsad. Suurem osa on neist ammugi hävitatud (kultuuristatud põldudeks ja heinamaadeks). Eristatakse humala ja pika tarna kkt. Puurindele on omased sanglepp, saar, künnapuu ja tamm. Alustaimestikus on palju ühist salu- ja lodumetsadega.
Puurindes on rohkesti kuuske ja kaske, rohkemal või vähemal hulgal leidub laialehiseid liike: tamm, saar, vaher, pärn, jalakas jt. (nn. kõvadpuuliigid). Põõsarinne võib sõltuvalt puurindeliituvusest olla kuni tihe, sagedamini leidub sarapuud, kuslapuud, türnpuud, näsiniint, toomingat jt. Iseloomuli on puhmarinde puudumine. Rohurinne on liigirikas, paremates valgustingimustes ka lopsakas. Rohurindes võivad domineerida püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, sinilill, karulauk. Eristatakse sinilille, naadi ja kuukressi kasvukohatüüpi, viimast on käsitletud omaette tüübina- pangametsadena (levivad Põhja-Eesti paekaldaj alamil). Lammimetsad (uhtlammimetsad) on jõgede üleujutusala metsad. Suurem osa on neist ammugi hävitatud (kultuuristatud põldudeks ja heinamaadeks). Eristatakse humala ja pikatarna kasvukohatüüpi. Puurindele on omased sanglepp, saar, künnapuu ja tamm. Alustaimestikus on palju ühist salu-ja lodumetsadega.
salumetsad, kus domineerivad kaasikud ja kuusikud, esineb ka Kõdu Dm alla 0,08 Mg m-3 laialehelisi puuliike. Puistuboniteet Ia I, alusmets liigirikas tihedus sõltub puurindest, Pü 3842% alustaimestik liigirikas ja lopsakas (naat, kopsurohi, metspipar, saluhein jt. Eripind B-hor. Kuni 30 m2 g-1, teistes hor. 510 m2 g-1 Hõre katkendlik samblarinne (metsakäharik, kähar salusammal, tähtsamblad, laanik jt.) Kõdu: Kõduhorisont õhuke ja kihistumata, valdav osa orgaanilisest ainest A-hor-s. pH 33,3
jänesekapsas, lillakas, harilik kolmissõnajalg, külmamailane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, karvane piiphein, ussilakk, metsakäharik, laanik, palusammal, harilik raunik, sarapuu, harilik kuslapuu, mage sõstar, türnpuu, lodjapuu, näsiniin) Jänesekapsa kasvukohatüüp (kuldvits, mustikas, pohl, metskastik, naistesõnajalg) Salumetsad Naadi kasvukohatüüp (püsik-seljarohi, saluhein, koldnõges, metstarn, harilik kopsurohi, metspipar, salu-siumari, lõhnav madar, mets-tähthein, salu-tähthein, kevadine seahernes, ussilakk, seljarohi, metstulikas, imekannike, kollane ülane, võsaülane, käopäkk, metskäharik, harilik juuslehik, kähar salusammal, toomkuningas, pihlakas, vaarikas) Sõnajala kasvukohatüüp (laanesõnajalg, maarja-sõnajalg, naistesõnajalg, laiuv sõnajalg, mets-soosõnajalg, angervaks,
liitumist, latiealises puistus võib see olla aga minimaalne. Tänu puistu iseharvenemisele või hooldusraietele hakkavad valgustingimused puistus paranema ja sellest tingituna suureneb alustaimestiku hulk, koos sellega muutub metsas ka maapinnal elutsev linnustik ja loomastik rikkalikumaks. Alustaimestiku metsakasvatuslik ja majanduslik tähtsus: *Alustaimestik avaldab mõju mullatekkeprotsessile. Mitmed liigid nagu metspipar, kopsurohi, saluhein, põdrakanep soodustavad mull-tüüpi kõdu moodustumist. * Alustaimestik mõjutab metsa looduslikku uuenemist, kui rohttaimi on palju ja kamardumine tugev, siis ei saa maapinnale langenud seemned piisavalt niiskust ja ei idane. Juhul kui tõusmed peaksidki tärkama, lämmatavad kõrrelised need. Kõrrelised (eelkõige metskastik) takistavad loodusliku uuenduse teket. * Osa metsa alustaimestiku liike annavad söödavaid marju, mis on oluline metsa kõrvalkasutuse seisukohalt
10-13 cm pikad, 3-4 *Alustaimestik avaldab mõju cm läbimõõdus. Seemned valmivad mullatekkeprotsessile. Mitmed liigid nagu oktoobris, varisevad järgmisel kevadel metspipar, (märtsis). Külma ja pakasekindel. Noores kopsurohi, saluhein, põdrakanep soodustavad eas tundlik aga hiliskülmade suhtes. mull-tüüpi kõdu moodustumist. Külmaoht on suur madalamatel ja * Alustaimestik mõjutab metsa looduslikku niiskematel kasvukohtadel, kus kuusk
puistus võib see olla aga minimaalne. Tänu puistu iseharvenemisele või hooldusraietele hakkavad valgustingimused puistus paranema ja sellest tingituna suureneb alustaimestiku hulk, koos sellega muutub metsas ka maapinnal elutsev linnustik ja loomastik rikkalikumaks. Alustaimestiku metsakasvatuslik ja majanduslik tähtsus: ● Alustaimestik avaldab mõju mullatekkeprotsessile. Mitmed liigid nagu metspipar, kopsurohi, saluhein, põdrakanep soodustavad mull-tüüpi kõdu moodustumist. ● Alustaimestik mõjutab metsa looduslikku uuenemist, kui rohttaimi on palju ja kamardumine tugev, siis ei saa maapinnale langenud seemned piisavalt niiskust ja ei idane. Juhul kui tõusmed peaksidki tärkama, lämmatavad kõrrelised need. Kõrrelised (eelkõige metskastik) takistavad loodusliku uuenduse teket ja arengut
Põõsarinne on lopsakas ja liigirohke. Tamme valitsemisega salumetsi on väikeste puistutena eeskätt Lääne-Eestis ning Saaremaal, enamasti on need tekkinud puisniitude taasmetsastumisel. Enamik varem salumetsaga kattunud alasid on praeguseks põllustatud või asendunud kuusikute ja kuuse-segametsadega. Alustaimestus kasvab rohkesti nemoraalseid liike, nn salutaimi (näiteks sinilill, koldnõges, püsik-seljarohi, naat, saluhein). Teistest üsnagi erineva kasvukohatüübi moodustavad Põhja-Eesti panga rusukalletel kasvavad salumetsad (pangametsad), kus valitsevad laialehised puud, alustaimestus agakuukress, laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris), laiuv sõnajalg (Dryopteris expansa) jmt taimed. Neil kasvukohtadel on ka haruldasi samblaid. Kuivematele kasvupaikadele omaseid vähenõudlikke taimi: Kukemari, kanarbik, leesikas Lammimetsade klass
annaabi.ee 
