Soovõhk (Calla palustris) seavõhk, raaked, ärjakõõrikas, ports, jooksva-rohi Koostajad: Juhendaja: Sisukord Taime kirjeldus Taime toitumine Taime tähtsus Lisaks taime kohta Kasutatud kirjandus Kirjeldus Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 10..40 cm. Õied moodustavad rullitaolise väikese õisiku. Maapealne vars puudub. Kuulub sugukonda võhalised, perekonda soovõhk. Lehed on südajad, pikarootsulised, kaarroodsed ja 5 kuni 12 cm laiad. Taime viljaks on erkpunased marjad Kogu taim, eriti marjad on mürgised. Toitumine Juured (risoomid) ulatuvad sügavale. Taime tähtsus Värskelt on kogu taim mürgine, eriti viljad. Risoom on tärkliserikas. Taim on dekoratiivne ja sobib veekogude kallaste haljastamiseks. Lisa * Soovõha rahvapärastest nimedest viitavad osad
teekonna. 12. Milline on soode keskkonnakaitseline ja majanduslik tähtsus? Rabad on tähtsad puhta vee reservuaarid. Rabad on paljude haruldaste taimede kasvukohad ja loomad elupaigad. Rabades saab marju korjata. Rabades saab matkata ja kaunist loodust nautida. Lisaks on need turismipaigad sooturism pildistamine, olulised hapniku tootjad, hoiavad õhu puhtana, turba tootmine- küte, loomadele aluspanu 13. Tunne ära piltidelt tähtsamad sootaimed? (murakas, soovõhk, huulhein, mätastarn, sinikas, pohl, leesikas, kukemari, jõhvikas, küüvits, sookail, ubaleht, soopihl). Murakas: , soovõhk: Huulhein: , Mätastarn: Sinikas: Pohl: Leesikas: Kukemari: , Jõhvikas Küüvits: , Sookail: , Ubaleht: , Soopihl:
Sanglepp Autori foto Sanglepa levik Ülesanne: Analüüsi sanglepa levikut ja leia 2 Ülesanne: kirjelda sanglepa lehte Varsakabi • Rahvasuus konnakapsas, latiklill. • Õitseb kevadeti suurvee ajal. • Kinnitub risoomiga. Autori foto Kollane võhumõõk • Metsik iiris. • Küllaltki tavaline. • Niiskete niitude ja metsade taim. 2.2. Kaldaveetaimed • Madalas kaldavees kasvavad hundinui, pilliroog, soovõhk, järvekaisel jne. • Varred pikad. Autori fotod Hundinui • Tuntud oma suure tumepruuni õisiku e tõlviku poolest. • Õisikus on tohutul hulgal seemneid. • Ühes grammis on üle üheteistkümne tuhande seemne. • Kinnitub risoomiga. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hundin ui.htm Hundinuia tõlvik ISASÕIE D EMASÕIE D Pilliroog • Moodustavad suuri roostikke.
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Madalsoo taimed Soopihl Soovõhk (Kui soovõhk on kuivatatud ja jahvatatud, on see söödav) Kollane võhumõõk Ubaleht ( putuktolmleja, Kasutatakse meditsiinis seedehäirete, maksa ja sapiteede haiguste puhul) Soo-neiuvaip Peetrileht (Meditsiinis kasutatakse maa-alust osa kõhu- ja hambavalu korral) Madalsoo taimede pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Märgalad a) 1. Matsalu rahvuspark 2. Vilsandi rahvuspark 3. Soomaa rahvuspark 4. Lihula lka 5. Laidevake lka 6. Endla lka 7. Muraka lka 8. Emajõe Suursoo ja Piirisaare ka 9. Alam-Pedaja lika 10. Nigula lka) b) 1. Pohl 2. Murakas 3. Sookail 4. Sinikas 5. Küüvits 6. Turbasamblad 7. Ogaputk 8. Meeipuju 9. Soovõhk 10. Kukemari c) 1. Sookurg 2. Põder 3. Kiil 4. Rästik 5. Mäger 6. Lepatriinu 7. Hallõgija 8. Põldlõoke 9. Kärnkonn 10. Kajakas d) 1. Soo alad on pruunikad ja helerohelised. 2. Soo on väikeseid järvi meenutavaid veealasid täis. 3. Osad on tihedalt koos ja mõned on üksteisest kaugel. 4. Rannule lähim soo on Lulli soo 5. Sirtsi soo on palju vesisem ja palju suurem kui Lulli soo ja seal on palju laukaid mis Lulli soos puuduvad. 6
või soometsade maharaiumisel Turvas lubjavaene Happeline Reljeef tasane Esineb rohumättaid Eesti madalsood Tuhu soo Saarejärve madalsoo (looduskaitse all) Tähtsus Soode olemasolu on Eestile rikkuseks. Sood on väga head turismiobjektid. Mõistlik oleks tulevikus sood säilitada puutumatuna. Madalsoo puud/põõsad Sookask Sanglepp Harilik mänd Paju Paakspuu Sinine kuslapuu Madalsoo taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Ubaleht Soo-neiuvaip Peetrileht Madalsoo linnud Sookurg Tikutaja Soo-loorkull TÄNAME KUULAMAST!
Taimed: Roomajad: Soopihl Arusisalik Soovõhk Rästik Kollane võhumõõk Vaskusse Ubaleht Soo-neiuvaip Peetrileht Soopihl Ubaleht Arusisalik Rästik Vaskuss Linnud: Lagesoolinnud: Kiivitaja Sookurg Tikutaja Punajalg-tilder Soo-loorkull Mustsaba-vigle Haudelindudest: Oktoobris, novembris toimub
madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Soode tüübid ehk soode arenguastmed Madalsoo Siirdesoo Kõrgsoo ehk raba MADALSOO Madalsoo on soo arengu esimene järk, kus soo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Loomad Sookurg Tikutaja Soo-loorkull Siirdesoo Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoolt kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal See on soo, kus kasvab nii madalsoole kui ka rabale omaseid taimi. Kõrgsoo ehk raba Raba ehk kõrgsoo on ombrotroofne ehk üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Raba
märjas mullas, enamus taimest ulatub veepinnast kõrgemale Sootaimed Sootaimed kasvavad alaliselt märjas mullas, mõned liigid aga ka üle 1m sügavuses vees Juurestik on sageli väga võimas, paljud liigid on pikkroomava risoomiga ja võivad aias kergesti kontrolli alt väljuda Enamasti vlaguslembelised, namasti vaja viljakat mulda 1. Acorus calamus harilik kalmus 2. Butomus umbellatus harilik luigelill 3. Calla palustris soovõhk 4. Caltha palustris harilik varsakabi 5. Carex elata luhttarn 6. Equisetum fluviatile konnaosi 7. Glyceria maxima suur parthein 8. Hippuris vulgaris harilik kuuskhein 9. Houttuynia cordata soorohi 10. Iris laevigata sile iiris 11. Iris pseudacorus kollane võhumõõk 12. Juncus effusus harilik luga 13. Lobelia cardinalis punane lobeelia 14. Lysichiton americanum ameerika kevadvõhk 15. Lysichiton camtschatcensis kamtšatka kevadvõhk 16
Madalsoo Koostaja: I rühm Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Ubaleht Sooneiuvaip Peetrileht Putukad Üle 1500 liigi. Kõige liigirikkam rühm mardikalised. Suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, päriskärblane, rohekärblane ja 11 liiki parme. Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised Hiidämblik Hüpikäblik Ristämblik Huntämblik Kangurlane Sireämblik Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohekärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnikvesilikku. Rohukonn Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse. Rästik Vaskuss Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult. Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes. Pisinärilistest: uruhiir. Madalsoo teke Madalsoo tekib tavaliselt veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel....
künnapuu, sanglepp, hall lepp, sookask, harilik kuusk. Põõsad Põõsarindes kasvavad harilik toomingas, mage sõstar, harilik lodjapuu, paakspuu, näsiniin, harilik kuslapuu. Rohi Rohurinne on liigirohke. Puude varjus kasvavad humal, seatapp, püsik-seljarohi, harilik maavits, naat, salu-tähthein, angervaks, koldnõges, harilik metsvits, kanakoole, seaohakas, metstulikas, sookastik, tarnad, soovõhk, ohtene sõnajalg, naistesõnajalg. Samblad Samblarinne niidukäharik, metsakäharik, harilik tüviksammal, roossammal, kähar salusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas Loomad Kobras, kärk, nirk, põder, metssiga, rebane Kuidas antud kooslus tekib? Lammimetsadeks nimetatakse jõgede orge ja nõgusid, järvede kaldaosi, mis on perioodiliselt või pikemat aega tulvaveega üleujutatud.
kust vesi ära ei voola. Ka kobraste ülespaisutatud kohtades. Soode tähtsus: 1.Sood on väga suured magevee hoidlad. 2.Sood on tähtsad hapnikutootjad. 3.Taimede ja loomade kasvukoht ja elupaik. Soo arengujärgud 1. Madalsoo 2. Siirdesoo 3. Raba 1)Madalsoo Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Madalsoo taimed: 1. Soopihl 2. Soovõhk 3. Kollane võhumõõk 4. Ubaleht 5. Soo-neiuvaip 6. Peetrileht Madalsoo linnud: 1. Sookurg 2. Tikutaja 3. Soo-loorkull 2)Siirdesoo * Siirdesoo on soo teine arengujärk * See on soo, kus kasvab nii madalsoole kui ka rabale omaseid taimi. 3)Raba ehk kõrgsoo * Raba on soo viimane arengujärk. * Rabataimede juured ei ulatu enam viljakasse mulda. * Rabataimed saavad toitaineid sademetest. Rabataimed: 1. Tupp-villpea 2. Jõhvikas 3. Rabamurakas 4. Huulhein 5
õistaimede hulka. Eestis ei ole taimemürgistused eriti sagedased, peamiselt juhtub neid alla 10-aastastel lastel. Eluohtlike ägedate mürgistuste keskmiseks sageduseks arenenud maades loetakse kuni 4 juhtu 1000 elaniku kohta aastas, neist 1-1,5 % on mürgistused taimedega. Eesti ohtlikumad mürktaimed Eesti ohtlikemad mürktaimed on mürk-, surma- ja koeraputk, näsiniin, äiakas ja jugapuu. Vähem mürgised on ussilakk, sookail, mürktulikas, piimalilled, vereurmarohi, metspipar, soovõhk. Ilutaimedest on väga mürgised sinine käoking, sügislill, adoonis, oleander, upsujuur ja piimalill. Mürktaimede seas on ka ravimtaimi, näiteks unimagun, karumustikas, koerapöörirohi, ogaõun, maarjasõnajalg, maikelluke jt. Sinine käoking (Aconitum napellus) Kuni 1,5 m kõrgune mitmeaastane taim. Vars on püstine, suurte tumeroheliste sõrmjate lehtedega, õitseb juulist septemrini. Õied suured, sini-violetsed, koondunud kobarasse. Meil levinud kui ilutaim.
isasõis- õiepõhi,tupplehed,kroonlehed,tolmukad 6. Mida tähendavad mõisted ühekojaline taim, kahekojaline taim? Too näiteid taimedest. Ühekojaline taim- taimel on emas kui ka isas õied(kurk,kõrvits) kahekojaline taim- taimel on eraldi isas ja eraldi emasõied(astelpaju,kadakas) 7. Mis on õisik, milles seisneb tema tähtsus? Too näiteid õisikutüüpidest ja taimedest. Õisik on ühel varrel paiknev õite kogumik. Tähtsus-soodustab paljunemist tõlvik-soovõhk kobar-maikelluke, lillehernes nutt-ristik 8. Mis on tolmlemine ja milliseid tolmlemisviise esineb taimedel? Tolmlemine on õie tolmu kandmine tolmukatelt emaka suudmele tolmlemisviisid-isetolmlemine,putuktolmlemine ja tuultolmlemine 9. Millised on putuktolmlejate taimede õied ja tolmuterad, too näiteid taimedest. Taimede õied on suured,värvilised ja lõhnavad tolmuterad suured ja kleepuvad(kibuvits) 10
küllaltki liigirikas kuna liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Taimed Rohttaimed: TarnKollane võhumõõk Ussilill Ubaleht Sookastik Taimed Rohttaimed: Sinihelmi Soopihl kas Soovõhk Peetrileht Harilik käoraamat Loomad Linnud: Teder Kurvitsalised Kajakad Sookurg Rukkirääk Metskiur Loomad Linnud: Punajalg-tilder Mustsaba-vigle Kiivitaja Põõsalind Loomad Kahepaiksed: Rohukonn Tähnikvesilik
Allikaid ja madalsoid on 30 km 2 eesti kohta. Md-märg madalsoo KKT Boniteet 2-3 Peapuuliik: Sookask Puhmarinne: Puudub, harva esineb jõhvikat. Rohurinne: Tarnad, niitjas, pudel-tarn, soomadar, kollane-võhumõõk, ubaleht, harilik soo- sõnajalg, ussilill, soopihl, soo osi, konna osi, pilliroog. Samblarinne: Soovildik, tervatipp, turbasammal, tüviksammal. Märg neutraalne madalsoo muld. Ld-lodu KKT Boniteet 2-3 Peapuuliik: Sanglepp, sookask Puhmarinne: Puudub Rohurinne: Soovõhk, varsakabi, lodutarn, pikk-tarn, ussilill, kollane võhumõõk, harilik soo- sõnajalg, mets-kõrkjas, soo-osi, soopihl, soomadar, soo-kastik, pilliroog, metsvits, lepiklill. Samblarinne: Tüviksammal, lehviksammal, teravtipp, turbasammal, raunik.
madalsood kõige liigirikkamad. Toitaineid tuleb madalsoopinda pidevalt juurde nii põhjaveest kui ka kevadiste, sügiseste üleujutustega Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Et soodes on enamasti liigniiske, siis suudavad seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Rohurindes kasvab rohkesti tarnu jm lõikheinalisi ja valitsevad metsasamblad. Samuti jõhvikas, sookail, kanarbik, sookask, vaevakask, pilliroog, angervaks, ubaleht, soovõhk, lääne-mõõkrohi ja erinevad tarnaliigid, millel on väga oluline osa turbalasundi moodustamisel. Madalsoodes pesitseb ligi 100 linnuliiki (teder, rukkirääk, suurkoovitaja, metskiur jne.) Siin teevad rändepeatusi sookured. Madalsoos pesitseb Euroopas haruldane soo-loorkull Kohata võib rästikut, nastikut , sisalikke ja konnasid. Soo eluskoosluses on kõige olulisemad loomtoidulised loomad (kiilid, vastsed, ämblikud) Putukatest leiab siit mardikalisi,
Siinsed taimed peavad elus püsima äärmuslikes oludes. Mõned neist hangivad endale toitaineid juurde õige haruldasel viisil, turbasamblad näiteks vihma- ja lumeveest. Huulheinad aga hangivad endale toitaineid putukatest, keda nad püüavad ja söövad. Soos on ka marjataimi: rabamurakas, sinikas ja jõhvikas. Soo taimed on veel sookail ja villpead, kanarbik, huulhein, kollane võhumõõk, küüvits, soopihl, soovõhk, turbasammal, ubaleht. Soos kasvavad puud: Sookask, vaevakask, paju, mänd Sookail (Ledum palustre) Sookailu tunneb ilmselt iga inimene tal on niivõrd iseloomulik tugev ja vänge lõhn. Sookailu iseloomulikemateks tunnusteks on suured valged õiekännased varre ja selle rohkete harude tippudes ning kogu taime katvad roostepruunid näärmekarvad. Kuna sookailu lõhn paneb kergesti pea valutama, ongi ta rahva seas saanud endale nime "päävalurohi". Kuid peavalu on vaid asja väline külg
134. lepa isasurvad 135. lepa emasurvad sageli on isas- ja emasõied koondunud eraldi urbadesse sarapuu 136. isasurvad 137. sarapuu emasõisik pungast väljaturritavate punaste emakasuudmetega TSÜAATIUM Eriline õisikutüüp piimalillelistel, mis meenutab üksikut õit. Keskel üks emasõis, mis on ümbritsetud väikeste isasõitega ja kaetud ühiste kattelehtedega 138. TÕLVIK 139. soovõhk Õisik, mille lihakale jämenenud teljele kinnituvad raotud õied tõlvõisiku alusel valge kandeleht SIGISIBUL õisikus või varre küljes arenev väike sibul, millest soodsates kasvutingimustes areneb uus taim 140. sigisibulad laugu õisikus 141. sigisibulad liilia varrel lehekaenaldes EOS EOSED on sammalde, sõnajalgade, koldade ja osjade üherakulised paljunemisvahendid 177. sõnajalgadel asuvad eosed eospesades e. sporangiumides lehtede alumisel küljel
Turbalasundi väliskontuur 30cm.Eestis määratud 55 liiki turvast. SOODE ÜLDINE LIIGITUS. Madalsoo: soo esimene arenguetapp, põhjaveetoiteline. Lopsakas taimestik, kasvab mets, rohttaimestik. Rohurindes angervaks, ubaleht; puurindes sookask, kuusk. Puhmarinne puudub.MS jagatakse loduks ja tarnamadalsooks. Tasane mikroreljeef. Siirdesoo: soo teine arenguetapp, toitub põhjaveest ja sademetest. Esineb nii ms kui r taimi. Sookask, mänd,kadakas, paju, soovõhk, villpea, jänesvill. Iseloomulik puhmarinne. Kestab lühikest aega. Mikroreljeef on mätlik,iseloomulik põõsa ja rohurinne. Mulla viljakus väheneb. Raba e kõrgsoo: toitainetevaesel pinnasel niiskuslembesed taimed. Rabadeliigitus puude järgi: rabamännikud, puisrabad, lagerabad.rabataimestik liigivaene ja niiskuslembesed- Sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, pohl, küüvits, tupp-villpea, rabamurakas, palusammal jne. Rabamuld mineraalainete vaene, pH alla 3
kollane kuldtäht (Gagea lutea) kuldtäht (Gagea) liilialised (Liliaceae) siberi võhumõõk (Iris sibirica) võhumõõk (Iris) võhumõõgalised (Iridaceae) laialehine neiuvaip (Epipactis neiuvaip (Epipactis) käpalised (Orchidaceae) helleborine) suur käopõll (Listera ovata) käopõll (Listera) käpalised (Orchidaceae) harilik kalmus (Acorus calmus) kalmus (Acorus) kalmuselised (Araceae) soovõhk (Calla palustris) võhk (Calla) võhalised (Araceae) harilik konnarohi (alisma konnarohi (Alisma) konnarohulised (Alismataceae) plantago-aquatica) rabakas (Scheuchzeria rabakas rabakalised palustris) (Scheuchzeria) (Scheuchzeriaceae) ujuv penikeel (Potamageton penikeel penikeelelised natans) (Potamogeton) (Potamogetonaceae)
hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo muldadel; mikroreljeef künklik. Puistu- dom sookaasikud (55% lodude pindalast); sanglepikud (31%), peapuuliigiks sanglepp; kuivendatud aladel ka kuusikud; bon II-III (sanglepikute puhul kõrgem). Alusmets- liigirikas; toomingas, lodjapuu, paakspuu, pajud, näsiniin, mage sõstar. Alustaimestik- liigirikas ja mosaiikne: võhumõõk, kastikud, tarnad, sookastik, soosõnajalg, varsakabi, soovõhk, metskõrkjas jne; mätastel salumetsadele iseloom taimed: püsik-seljarohi, ussilakk, koldnõges, leseleht, lillakas; samblarinne katkendlik: tüviksammal, tähtsamblad, kaksikhammas jne. Rohkem levinud Kirde-Eestis, 0,7% metsadest. Madalsoo (mds) kkt Võrreldes loduga on: 1. üleujutused pikemaajalised 2. turvas en tüsedam 1-2m, hästi kuni keskm lagunenud. Esineb mitmesuguse tüseduse ja lagunemisastmega madalsoo turvasmuldadel; põhjavesi väheliikuv.
Võrreldes siirdesoo ja rabaga on mulla potentsiaalne viljakus suurem. Mikroreljeef tasane, harvem mätlik. Madalsoo voib olla lage(rohusoo) või kaetud puurindega(puissoo,soomets). Puurindes iseloomulikud sookask, sanglepp,kuusk, alusmetsas harilik toomingas, paakspuu, mage sõstar. Taimkate madalsoos seda liigirikkam, mida enam sisaldab toitevesi mineraalaineid, vaese toitevee korral vlitsevad tarnad. Iseloomulikeks liikideks rohurindes angervaks, ubaleht, soovõhk, raudtarn, luhttarn, sale-tarn, lääne-mõõkrohi, soo-kuuskjalg; samblarindes soosammal, keskmine sirbik, teravtipp. Puhmarinne puudub. Turba tuhasus, toitainete sisaldus ja ph märgatavalt suuremak kuisiirdesoos Siirdesoo. Arengu keskmine aste; harva, ainult toitainete poolest vaesema lähtekivimi korral, võib ta moodustada ka esimese astmena. Võrreldes madalsooga on siirdesoo toitumises vähenenud põhjavee ja suurenenud sademetevee osatähtsus. Mikroreljeef on mätlik. Kõrvuti
perioodiliselt üleujutatud aladele – lammidele). Mikroreljeef künklik. Domineerivad sookaasikud (55% lodude pindalast), sanglepikud (31%). Kuivendatud aladel ka kuusikud. Puistute bon. II-III. (sanglepikute puhul kõrgem). Alusmets liigirikas - toomingas, lodjapuu, paakspuu, pajud, näsiniin, magesõstar. Alustaimestik on liigirikas ja vastavalt mikroreljeefile mosaiikne: võhumõõk, kastikud, tarnad, sookastik, soosõnajalg, varsakabi, soovõhk, metskõrkjas jne. Mätastel salumetsadele iseloomulikud taimed: püsik-seljarohi, ussilakk, koldnõges, leseleht, lillakas. Samblarinne katkendlik: tüviksammal, tähtsamblad, kaksikhammas jne. Rohkem levinud Kirde-Eestis, 1% metsadest. Madalsoo (mds) kasvukohatüüp - esineb mitmesuguse tüsedusega ja lagunemisastmega madalsoo turvasmuldadel. Võrreldes loduga on: 1) üleujutused pikemaajalised, 2) turvas enamasti tüsedam 1-2 m, keskmiselt lagunenud. Põhjavesi väheliikuv.
konditritoodete valmistamisel o Perekond Acorus Kalmus Acorus calamus h. Kalmus Selts Alismatales Vee- ja niiskemate kk. taimed. Õied on koondunud pööristesse või tihedatesse tähkadesse. Esineb üsna haruldane helobiaalne (vedel) endosperm Sugukond Araceae Võhalised o Selle seltsi suurim sugukond Eesti flooras: Calla palustris Soovõhk Lemna lemmel Toataimed: flamingolill, monstera, kalla -toavõhk. Wolffia - lemlik Konnarohulised Alismataceae Penikeelelised Potamogetonaceae Kilbukalised Hydrocharitaceae o Elodea canadensis - kanada vesikatk Meriheinalised - Zosteraceae o Zostera marina merihein ,,Kroonlehtedega" rühm Petaloid Monocots Iseloomulikud tunnused: 1.värviliste kroonlehtedega õied 2
esimesed, puhastavad verd. Mittesüüa palju,mürgised.Õitest saab tha nömett, millest saab ravida neeruhaigusi. Piimmahl võib tekitada oksendamist, kõhulahtisust võis isegi südamerütmi häired. Kõige söödavamad laialeheised- väheste vartega ja varjus. Toidutaimed - Juurikad ja risoomid Loodusikud vabbakasatusega juurviljad. Tavalsielton nad aga kasmürgised või vänge maitsega. Mürgised asjad on kohat läbi töötuse võmalik muuuta söödavaks. Risoomid: Soovõhk ongi siiski mügine. Vesiroos/veskupp palju saponiine. Neist saaks toota tärklist( juur purustada ja pesta paar korda) Hundinui vänge õhn, aga maitse täitsa ok. Pillroog jämedad risoomid,suurel hulgl varuainedi. Aga kuidagi õline ja piisavalt tõrjuvad. (Vanad ei kõba kuskile) Orashein risoomid sisaldavad palju suhkurt. Peale kuivatamist kui magus papp. Konnaosi nö söödav. Kiviimar risooid tugevalt magusad. Natukene sahhariini meenutav maitse. Magusus ei tue
2.1. Rohusoometsade tüübirühm- kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel, mille toiterikkus on küllaltki kõrge. Iseloomulik on kestev kõrge veeseis. Levinud põhiliselt Kesk- ja Loode-Eestis. 2.1.1. lodu kkt.- toitub karbonaadirikastest vetest. Levinud lammidel, madalikel. Mikroreljeef hästi mätlik. Iseloomulikuks tunnuseks lodulaigud (vesi maapinnal, mudane), kus kasvavad kollane võhumõõk, ussilill, varsakabi, soovõhk. Mätastel kasvavad mesofiilsemad taimed. Puurindes sookask, sanglepp, kuusk, saar. Sagedased on tormiheited, mis soodustavad mikroreljeefi liigestumist. Põõsarinne liigirikas ja tihe (paju, toomingas, must sõstar, jt.) Samblarinne vastavalt mikroreljeefile mosaiikne. 2.1.2. madalsoo kkt.- mikroreljeef keskmiselt mätlik, turbakiht 1,0-1,5 m. Pinnas on alaliselt veega küllastatud, põhjaveelise toitumisega
Puurinne: sügavama turbaga aladel domineerib sookask, õhema turbaga lodudel sanglepp. Kohati võib üsna rohkesti kasvada ka kuuske. Sagedased on tormiheited, mis soodustavad mikroreljeefi liigestumist. Boniteet II III. Põõsarinne: liigirikas ja kohati tihe: toomingas, lodjapuu, must sõstar, mage sõstar, pihlakas, paakspuu, näsiniin, vaarikas, pajud. Rohurinne: liigirikas; vastavalt mikroreljeefile mosaiikne. Nõgudes kasvavd tüüpilised lodutaimed: soovõhk (K), varsakabi (K), lodutarn (K), pikk tarn (K), ussilill, kollane võhumõõk, sookastik, harilik soosõnajalg, metskõrkjas, soo-osi, soopihl, ubaleht, soomadar, mätastarn. Lisaks neile esinevad: angervaks, seaohakas, soo- koeratubakas, lepiklill, aasosi, harilik metsvits, ojamõõl, luht-kastevars, laiuv sõnajalg, ohtene sõnajalg, naistesõnajalg, harilik mets-soosõnajalg, metsosi. Mätastel
võhalised Õied koondunud keerukatesse pööristesse või tihedatesse tähkadesse. Sugukond konnarohulised (Alismataceae) Rohtsed veetaimed, lehed kodarikuna, lehelaba ja leherootsuga Õis kolmetine, 3 tupplehte ja 3 kroonlehte, õied koondunud keerukasse pöörisesse Vili pähklike Eestis kaks perekonda – konnarohi (Alisma) 3 liiki ja kõõlusleht (Sagittaria) Sugukond võhalised (Araceae) 2500 liiki, peamiselt troopikas, Eestis soovõhk, lemled ja vesilääts Ilutaimedena kasvatatakse flamingolille, monsterat, diifenbahhiat, filodendronit Rohttaimed, väga pisikesed kuni hiigelsuured. Kõige väiksemad õistaimed on lemled Õied väikesed ja koondunud tihedalt jämenenud õisikuteljele – tõlvik. Tõlvikut ümbritseb suur, värvunud kandeleht. Meelitavad tolmeldajad lõksu (hais) Lehed sageli laiad ja sulg- või sõrmroodsed Vili: mari Sugukond penikeelelised (Potamogetonaceae)
Lehed rööp- või kaarroodsed, abilehed puuduvad Eralduvad: veekeskkonnaga seotud taimede sugukonnad, väljapaistvate õitega taimede sugukonnad ja tugevalt spetsialiseerunud taimede sugukonnad. On monofüleetiline rühm! o Selts konnarohulaadsed · Sugukond võhalised · Flamingolill · Soovõhk · Kalmus · Väike lemmel · Sugukond penikeelelised · Ujuv penikeel · Sugukond maikellukeselised · Perek. maikelluke, leseleht, kuutõverohi · Ussilakk omaette sugukonnas · Sugukond amarüllilised · Lumikelluke, märtsikelluke, nartsiss · Sugukond laugulised
Lehed rööp- või kaarroodsed, abilehed puuduvad Eralduvad: veekeskkonnaga seotud taimede sugukonnad, väljapaistvate õitega taimede sugukonnad ja tugevalt spetsialiseerunud taimede sugukonnad. On monofüleetiline rühm! o Selts konnarohulaadsed Sugukond võhalised Flamingolill Soovõhk Kalmus Väike lemmel Sugukond penikeelelised Ujuv penikeel Sugukond maikellukeselised Perek. maikelluke, leseleht, kuutõverohi Ussilakk omaette sugukonnas Sugukond amarüllilised Lumikelluke, märtsikelluke, nartsiss
harilik metsvits, lillakas, naistesõnajalg, ohtene sõnajalg, palusammal, laanik, metsakäharik, lainjas lehiksammal, must sõstar, tüviksammal, harilik teravtipp, roossammal) Tarna kasvukohatüüp (sinihelmikas, sookastik, harilik tarn, mustikas, pohl, harilik metsvits, tedermaran, soo-piimputk, villohakas, soopihl, lubikas, lakkleht, lillakas, palusammal, laanik, soovildik, teravtipp) Osja kasvukohatüüp Rohusoometsad Lodu kasvukohatüüp (lodumetsad) (soovõhk, varsakabi, lodutarn, pikk tarn, ussilill, kollane võhumõõk, sookastik, harilik soosõnajalg, metskõrkjas, soopihl, ubaleht, soo-osi, harilik metsvits, mätastarn, pilliroog, tüviksammal, lainjas lehiksammal, teravtipp, raunik, metsturbasammal, nõgusalehine turbasammal) Madalsoo kasvukohatüüp (madalsoometsad) (mätastarn, niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, ümar tarn, sookastik,
Alustaimestik on liigirikas ja vastavalt hapniku olemasolul hakkab turvas lagunema, teadusliku tööga või on tegemist mikroreljeefile mosaiikne: võhumõõk, kastikud, moodustades kõduturbakihi. Iseloomulik on, et ebakorrapärase tüvega, võetakse kaks lugemit tarnad, sookastik, soosõnajalg, varsakabi, soovõhk, kuivendamise ja kõdunemise (enamasti kaks omavahel risti olevat metskõrkjas jne. Mätastel salumetsadele tagajärjel vajub turvas kokku ning puude lugemit). Metsakluppe on 2 tüüpi: iseloomulikud taimed: püsik-seljarohi, ussilakk, juurekaelad ning juured jäävad maapinnast täpsusklupid ja ümardatud skaalaga koldnõges, leseleht, lillakas. Samblarinne pisut kõrgemale
Sookaasikute tagavara on 60 aastaselt 130-150 tm ha-l, kuusikutel kuni 180 tm ha-l ja sanglepikutel kuni 200 tm ha-l. Sookaasikute puit halva kvaliteediga. Tihti esineb tormiheidet. Kuivendamine parandab kase ja kuuse kasvutingimusi, sanglepikule eriti ei mõju. Alusmets liigirikas kuid hõre - h. toomingas, h. lodjapuu, h. paakspuu, pajuliigid, h. näsiniin, mage sõstar jt. Alustaimestikus kollane võhumõõk (Iris pseudacorus), kanarbik, h. varsakabi(Caltha palustris), soovõhk (Calla palustris),ubaleht (Menyanthes trifoliata), kastikud, tarnad (lodu-, pikk- (Carex elongata) ja mätastarn), soosõnajalg, metskõrkjas (Scirpus sylvaticus) jne. Esineb veel h. angervaks, h. metsvits, aasosi, ohtene-, naiste- ja ahtalehine sõnajalg, ojamõõl, luht-kastevars, Mätastel kasvab püsik-seljarohi, h. ussilakk, koldnõges, lillakas jt. liigid. Samblarinne katkendlik, kasvavad tähtsamblad, tüviksammal, teravtipp ja turbasamblad
pool mänd. Põõsarinne koosneb peamiselt pajudest. Alustaimestu moodustavad peamiselt mitut liiki tarnad, sookastik, harilik soosõnajalg ja konnaosi. Lodumetsa kasvukohatüübis on põhjavesi liikuvam ja toiterikkam, peapuuliik on sanglepp, kohati ka kuusk. Põõsarinne on enamasti lopsakas, selles kasvab rohkesti toomingat, lodjapuud ja musta sõstart. Rohurinde koosseis sõltub mikroreljeefist ning toite- ja veeoludest. Madalamatel aladel paistavad õitsemisajal silma soovõhk, varsakabi, kollane võhumõõk) jmt taimed. Tüvemätastel kasvavad enamasti laane- või salutaimed. Siirdesoometsad on üleminekulised nii ajaliselt (soo arengus) kui ka ruumiliselt (kasvavad madalsoode ja rabade vahelisel alal). Eutroofse (rohketoitelise) madalsoo turbalasund, mille moodustab enamasti tarnaturvas, on kattunud kuni 30 cm paksuse toitevaese vähelagunenud samblaturbaga. Õhemad turbalasundid võivad koosneda
annaabi.ee 
