Rõuge Suurjärv Rõuge asub Haanja kõrgustiku loodeserval Võrumaal. Suurjärv ehk Nõiajärv asub sügavas Rõuge ürgorus, kuuludes Rõuge aheljärvestikku Rõuge ürgoru külgorud on Tindi-, Külm-, Mõhk-, Ööbikuorg, Tinopeetri, Hinni, Sikasoo ja Järveotsa org. Kuulsaim neist on muistset linnamäge põhjast piirav 300 m pikkune ja 12-15 m sügavune Ööbikuorg, mis kevadeti kajab ööbikulaulust. Oru lõpus on väike paisjärv. Suurjärv asub sügavas Rõuge ürgorus ja kuulub Rõuge aheljärvestikku. Suurjärvest kagu pool paiknevad samas ürgorus on Liinjärv ja Valgjärv, loode pool Kaussjärv, Ratasjärv, Tõugjärv ja Kahrila järv. Suurjärv nagu ka teised Rõuge järved on tekkinud jääaja lõpul jääsulamisvete uuristava tegevuse tagajärjel. Rõuge Suurjärv on Eesti järvedest kõige sügavam - 38 meetrit. Järv on ühtlaselt süvenev, tema sügavaim koht asub järve keskkohast veidi kagu pool
Siseveekogu Maht (km³) Märkused Eesti osa keskmine suurim (km²) 3555/ 1529,1 25,07 (Eestis) 21,79 Euroopa looduslike Peipsi järv 2611/1386,6 15,3 järvede hulgas suuruselt sh Suurjärv (Eestis) 8,3 12,9 47 800 5. kohal Pihkva järv 708/25 (Eestis) 3,8 5,3 2,68 teadmata Lämmijärv 236/118 (Eestis) 2,5 15,3 0,6 teadmata 0,75 3380 Karpkalalaste elupaigana kaitstav
Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30 suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% km² 40 järve. Järvenõgude liigid on: mandrijäätekkelised, Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 rannajärved (endised merelahed), rabajärved, lammijärved m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30 (Soodid), karstijärved (Pandiveres), meteoriidikraatrid ja km² 40 järve. Järvenõgude liigid on: mandrijäätekkelised,
Tartu Kivilinna Gümnaasium Eesti järved Referaat Tartu 2012/2013 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Järvede teke 4 Peipsi järv 5 Võrtsjärv 6 Rõuge Suurjärv 7 Ülemiste järv 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Referaat koosneb viiest peatükist, millest esimene peatükk selgitab järvede tekkimist ning neli järgmist kirjeldavad eripalgelisi Eesti järvi. 2 Kirjeldatud järvede valikul on arvestatud nende eripära. Referaadis on
Piirioru järved). Suure Munamäe läheduses asuvad kaunid Vaskna ja Tuuljärv. Kõrgustiku idaosas on suuremateks Kirikumäe järv, millest lähtuvad Lätimaale suunduv Pedetsi jõgi ning Misso ja Hino järv. Ürgorgude veerudel Rõuges ja Loosil väljuvad karstiveed lubjarikaste allikatena. Kõrgustiku loodenõlva läbivad kaks sügavat orgu -- Rõuge ja Pärlijõe org. Rõuge ürgorg on ülemjooksul kuni 30 m sügav ja lõikunud lubjakividesse. Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim -- 38 m. Kliimaolud Haanja kõrgustiku kliima erinevus ülejäänud Eestiga võrreldes tuleneb suuremast kõrgusest merepinnast, liigestatud reljeefist ja kaugusest merest. Soojem on künka lael ja nõlvadel ning madalam on õhutemperatuur orgudes, samuti esineb orgudes öökülmi kevadel kauem (kuni 30 päeva) ja need algavad sügisel varem (kuni 15 päeva). Suurema absoluutse kõrguse tõttu on Haanja
Kaali meteoriidikraater Piusa koopad Vaade Munamäelt Aegviidu Keila juga Tõhela järv Otepää Rõuge suurjärv Soomaa rahvuspark Kauksi rand Türisalu pank Koguva küla Muhumaal Kivikülv Hiiumaal Vormsi Peipsi rand Tallinna vanalinn Valaste juga Siniallikad Vooremaa
Tänu sellele on talved soojemad ja suved jahedamad, kui mandril. Õhu temperatuuri kõikumine on ka väiksem. Kevaded on külmemad kui mandril ja sügised soojemad. Veestik on Hiiumaal nõrgalt arenenud, sest sademete hulk on väike. Kõige pikemad jõed on Luguse jõgi(21 km ), Nuutri jõgi(11 km ) ja Vanajõgi(8 km ). Kõige suurem kinnikasvavate seisuveekogude kogum saare siseosas on madalas soises ümbruses asuv Tihu järvestik, mille moodustavad Tihu Suurjärv, Tihu keskmine järv ja Tihu kolmas järv. Need järved on kaitse all, neil on suur tähtsus veelinnustike tõttu. Tahkuna poolsaare keskosas asuvad kinnikasvanud Tahkuna Suurjärv, Kuusik järv ja Kodeste järv. Looduskaitse: Hiiumaa laiud ja Käina laht (17 700 ha), mis moodustavad kauni maastiku, tervikökosüsteemid. Rändeaegadel kohtab seal valgepõsk-laglet, pesa on teinud sinna ka merikotkas.
My summer holidays In my summer holidays I was out a lot. I went camping in Rõuge. We were there three days. We went there in the midday about 12 o' clock. I sunbathed there and then I went swim to the Rõuge Suurjärv. In the evening we grilled the sausages and after that we went to the sauna. In next day we went ride with the speedboat on the lake. In third day I went rollerskating and in the evening we went back to the home. In summer I was in beach a lot. Usually I went to Kubija beach. I sunbathed and swimmed there. In summer I babysat. The baby was ten month old. I went to the Otepää Seikluspark in my summer holidays too.
Haanja Naturpark · 2500km2 · Suur Munamägi · Vällamägi · Rõuge mit Ööbiukuorg und Tindiorg · Kütiorg Suur Munamägi · 318m · Höchste inEstland als auch im Baltikum · Aussuchtsturm(346,7m ; 50km Radius) Ööbikuorg und die Seen von Rõuge · 10m längen und 52m tiefen · 7 Seen · Kahrilasee, Tõugjärv, Ratasjärv, Kausjärv, Rõuge Suurjärv, Liinjärv, Valgjärv Eurasischer Luchs · Lynx lynx · Über viele J ahrzehnte · 1950 · Die Alpen, der J ura, die Vogesen, der Harz, das Fichtelgebirge, Bayerische Wald · 8000J ahren · 1000tiere Linken: · http://de.wikipedia.org/wiki/Eurasischer_Luchs · http://www.einst.ee/publications/nature/ · http://www.visitvoru.ee/?id=158 DANKE!!!
Peipsiäärne on siiani paljuski avastamata, kuid pakub häid võimalusi neile, kes huvituvad puhtast loodusest, jahist ning suvisest ja talvisest kalapüügist! Eestimaal piirneb Peipsi järvega 3 maakonda: Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Tartumaa. Geograafiline asend Peipsi, järv Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas Peipsi nõos Eesti ja Venemaa piiril, suuruselt (3555km²) Euroopas 4. ja maailmas 53. kohal. Põhja-lõuna sihiline, liigestub kaheks suureks järveks põhjas Suurjärv ja lõunas Pihkva järv ning neid ühendavaks väinalaadseks Lämmijärveks. Rannajoon on enamasti sirge, liigestunum on idarannikul paiknev rohkete neemede ja lahekestega Remda (Rämeda) poolsaar, omapärane on Pihkva järve loodeossa suubuv Värska orglaht. Saari 35 (5 asustatud), peale nende Velikaja jõe suudmes umbes 40 deltasaarekest. Vesikond Vesikond koos Peipsiga 47800km² - jaotub Venemaa, Eesti ja Läti
Lady's-slipper orchid Hairy Maarja-leaf Animals · Roe · Badger · Boar · Beaver · Fox · Mink · Gray rabbit · Otter · Moose · Shrew · Red deer · Lynx What can visitors do there? Suur Munamägi The primaeval forest of Vällamägi Rõuge Suurjärv The Kütiorg valley The Rõuge primeval valley Vaskna lake Vabadussõja memorial statue Skiing, Horseback riding, Camping Tasks 1.Vocabulary: 1) Pasture 2) Arable 2. Questions: Name 3 animals that can be found in Haanja naturepark. How big is Haanja naturepark? What happened in 1997? Used materials · http://www.visitvoru.ee/?id=158&lang=eng · http://www.rmk
Mürsu kest Piirkonnale iseloomulike liustikutekkeliste pinnavormide, inimtegevusest mõjutatud metsa ja sookoosluste, eriilmeliste järvede, haruldaste ja kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse Joonis 4. Koitjärve raba Joonis 5. Jussi nõmm Asub Pandivere kõrgustiku jalamil Leidub mandrijää tekitatud oosistikke ja mõhnastikke Kümned väiksed järved, suurimad neist: Suurjärv, Pikkjärv, Kivijärv ja Paukjärv PõhjaKõrvemaa looduskaitseala läbib Soodla jõgi, idast piirab Valgejõgi Joonis 6. Paukjärv Külastuskeskus toitlustuse, saunade ja varustuse rentimiseks. Talvel on avatud suusa, lumelaua ja lumerõnganõlvad. Muuseumid Matkarajad A. H. Tammsaare muuseum Suviti teatrietendused Jäneda mõis Musta Täku Tall Vabaõhurestoran Jäneda Suurvanker ülisuurele plaanvankrile
on 5 °C Veekogud q Eestis on palju väikseid siseveekogusid. q Jõgedevõrk on suhteliselt tihe: vooluveekogusid on üle 7000 kogupikkus umbes 31 000 km. q Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi. q Pikimad on Võhandu, Pärnu ja Põltsamaa jõgi. q Eestis on üle 1400 järve, millest enamik on väga väiksed. q Suuremad on Peipsi ja Võrtsjärv LõunaEestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv. Looduslik vöönd q Eesti kuulub segametsade vööndisse. q Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. q Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase ja haavapuistud on ajutised. q Inimese vahelesegamiseta asenduvad need lõpuks okaspuumetsadega. q Viis tuhat aastat tagasi praegusest soojema kliima ajastul levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe.
• Pindala on 16 903 ha • Hõlmab endast näiteks Ööbikuorgu, Vällamäge, Kütiorgu ja Suurt Munamäge ISELOOMUSTUS • On loodud Haanjamaa maastiku, looduse ning pärandkultuuri säilitamiseks • Haanjamaal oli kunagi järvi rohkem kui tänapäeval, aga paljud neist on nüüdseks muutunud madalsoodeks või rabaks • Haanja kõrgustik on Eesti kõige järverikkamaid alasid, mis hõlmab ka Eesti kõige sügavamat järve – Rõuge Suurjärv • Siin asub Baltimaade kõrgeim tipp – Suur Munamägi TAIMESTIK • Ülekaalus on kuusikud, nendele järgnevad sageduselt kaasikud, männikud, lepikud ning haavikud • Haruldastest taimeliikidest asub siin näiteks Haanjamaa salumetsadele iseloomulik rapuntsel, Brauni astelsõnajalg ja võsu-liivsibul Brauni astelsõnajalg võsu-liivsibul LOOMASTIK • Imetajatest tunnevad end siin hästi
Pikimad jõed: Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga jõed: Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti Suurima langevusega jõed: Piusa, Valgejõgi, Võhandu, Ahja, Jägala Eesti vesikonnad: Soome lahe, väinamere liivi, peipsi järve Järv veega täitunud maapinnanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega. Järv saab oma vee: jõgedest, ojadest, kraavidest, sademetest, põhjaveest Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (Haanja kõrgustikul, 38m) Eesti suurim järv on Peipsi (pikkus 144km, laius 50 km) Järvede tekkimine: mandrijää tegevus (peipsi), jäänukjärved(mullutu-suurlaht), laugasjärved (loosalu järv), lammijärved (vanajõed emajõe orus), karstijärved (võhmetu), meteoriidijärved (kaali), tehisjärved (narva veehoidla) Vähetoitelised järved- vähe mineraal-ja toiteaineid, liigivaene elustik (nõmmjärved liivikutel, raba-ja laugasjärved)
Kliburand peamiselt lahtedes, kuhu lainetus setet kannab ja tuul seda ümber paigutab. 3)Veebilanss. On vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. 4)Jõelangus. Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 5)Jõed saavad vee.... Sademetest, lumesulamisest, põhjaveest. 6)Järvede tekketüübid. Voortevaheline Saadjärv Moreenküngastevahelised Pühajärv Mõhnadevaheline Kurtna järved Orujärv Viljandi, Rõuge Suurjärv Rannajärv Harku Meteoriidijärv Kaali Looduslik paisjärv Ülemiste Tehisjärv Narva veehoidla 7)Vettpidav kivim savi Vett läbilaskev kivim paekivi, moreen, liivakivi 8)Põhjavesi. Kasutamine joomine, pesemine, söögi valmistamine, taimede kastmine. Saamine (joonis) 9)Sood maismaa-ala, iseloomustab liigniiskus, turbakiht paksusega +30cm. Tekkepõhjused põhjaveetaseme tõus (savine pinnas, kopratammid), veekogude kinnikasvamine (olmereostus, tööstusreostus)
Der Berg liegt in der Region Võrumaa unweit des Dorfes Haanja im Südosten Estlands. Es ist mit 318 Metre Seehöhe. Haanja Naturpark Es ist 2500 km2. Im Naturpark von Haanja schützt man die einzigartigen Landschaften. Da gibt es viele Seen und auch der höchste Erhebung. Öö b ikuo rg und d ie S e e n v o n Rõ ug e 10 m längen un 52 m tiefen 7 seen Kahrilasee, Tõugjärv, Ratasjärv, Kausjärv, Rõuge Suurjärv, Liinjärv, Valgjärv Linke http://www.einst.ee/publications/nature/ Danke!
Eesti järved Eesti järvedest · Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%. · Valdav osa Eesti järvedest on madalad, enamasti alla 10 meetri. · Kokku on Eestis ligikaudu 1200 järve, neist üle 1 km2 pindalaga on vaid 42 järve. · Suurimad on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi järv on koos Pihkva järvega Euroopas suuruselt neljas. * Sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m) * Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad Järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve. * Sukeldumas käiakse Eestis siseveekogudes ainult väga üksikutes, kuna valdav enamus on liiga madalad või omavad vähest vee läbipaistvust. Seisundi muutused Eesti järvedes Korduvuuringud ligi sajal väikejärvel näitavad, et veekogude seisundis on viimase paarikümne
§ Southeastern Click to edit Master text styles Estonia and, for the Second level last 14 km before draining into Lake Third level Pihkva Fourth level Fifth level § Engli is a lake in Võru county. Rõuge Suurjärv is a Riv § lake in Rõuge er Parish, Võru County. It is the deepest and Estonian lake with a maximal depth of 38 lak m. es! § TammeLauri oak is the thickest and oldest tree in Estonia. Click to edit Master text styles § Suur Munamägi is Second level the highest peak in
Im Süden grenzt Estland an Lettland und im OSten an Russland. Die Fläche Estlands beträgt etwa 45 000 km². Estland ist reich an Gewässern. Es gibt etwa 420 grössere und kleinere Flüsse. Der längste ist der Fluss Pärnu.Manche Flüsse im Norden bilden Wasserfalle. Estl. zählt über 1500 Seen. Grössere Seen haben wir eigentlich nur zwei: den Peipusse und den See Võrtsjärv. Die meisten Seen sind klein und flach. Aber die tiefste ist der Rõuge Suurjärv . Etwa 14% des Territoriume von Estland nehmen die Hochmoore ein. Estland ist grössenteils eind Flachland. Der südliche Teil ist bergig. Eigentlich ist dies ein Hügellland mit vielen kleinen Seen. Die höchste Erhebung, der Berg Suur Munamägi ist 318 m hoch. Der Waldbestand macht aber etwa 40% des Territoriums aus. Von den Waldtieren sind Rehe, Hasen, Elche , Wildschweine, Bären, Wölfe, Luchse und Biber. Unsere Nationalblume ist die Kornblume und unser Nationalvogel ist die Schwalbe
Geograafia töö 2- pedosfäär 1. Nimeta tunnused, mis iseloomustavad bioomi. Bioom – samatüübiliste ökosüsteemide kogum (makroökosüsteem, ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum). 2. Too näiteid väärast veekasutusest. Araali meri oli soolane suurjärv Kesk-Aasia kõrbete vahel. See on drastiline näide väära veekasutuse kohta, millega rikuti looduslik veeringe. Meri toitus kahest suurest jõest: Amudarjast ja Sõrdarjast. 1960. aastatel hakati Nõukogude Liidu eestvedamisel nende jõgede veega järjest rohkem niisutama ümberkaudseid põlde. Sissevool merre vähenes ja Araali pindala hakkas kiiresti kahanema. Alates 1960. aastast on meri kaotanud 90% oma mahust ning nüüdseks on
Peipsi saab vett jõgedest ja ojadest keskmiselt 9,3km³ ja sademeist umbes 2km³ aastas.Veekaost moodustab äravool 85,3% ja aurumine 14,7%. Vesi vahetub ligi kahe aasta jooksul. Tugev tuul tekitab järske ja lühikesi laineid .Vee temperatuur on suvel pinnakihis ranniku lähedal kuni 26°C, avajärvel kuni 22°C; temperatuuri ja hapniku kihistus on nõrgad, hapnikuolud aastaringi head. Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli lõpuni, jää paksus harilikult 50-60cm. Loodus. Suurjärv on rohketoiteline (loodeosa kesktoiteline), Lämmi- ja Pihkva järv liigtoitelised. Ülemäära sisaldub järves biogeenseid ühendeid. Kõige rohkem reostavad Peipsit Tartu ja Pihkva ning Rannapungerja jõe kaudu "Estonia" kaevandus. Peipsi elustik on väga liigirohke: suurtaimi on 66 liiki, vetikaid üle 900 taksoni, zooplanktereid vähemalt 160 taksonit, soo- ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejais ligi 40). Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke
piiranguvööndiks (256,6 ha). Nagu mainitud, jääb ala piiresse kolm järve, milleks on Pikkjärv, Linajärv ja Nabudi järv. Viitnal leidub liivaaladel vähetoitelisi järvi, okasmetsi oosidel ja moreenkuhjatistel, soostuvaid ja soolehtmetsi ning siirdesoo- ja rabametsi. Viitnal leidub ka loodusdirektiivi II lisa liike, mille isendi elupaiku tuleb kaitsta: luiujur, suur-rabakiil ja tõmmujuur. Pikkjärv on kolmest järvest suurim ja tuntuim Viitna Pikkjärv e Suurjärv, mille pindala on 16 ha nign suurim sügavus 6,2 m. Sulglohku tekkinud järve ümbritsevad oosid ja mõhnad ning selles leidub kolm saarekest. Läänekaldal, veepinnast 20 meetri jagu ülalpool asub ümbruskonna kõrgeim punkt, absoluutkõrgusega üle 90m. Idakallas on kohati soostunud ning järvele tiiru peale tegevat matkarada minnes võib end leida keset tupp-villpeade puhmaid. Pehme- ja heledaveeline järv kuulub
Euroakadeemia Ärijuhtimine 1. Kursus Arvutiõpetus Kristjan Suurjärv Protsessoritootjad Referaat Juhendaja: L. Nesterova Tallinn 2012 Sissejuhatus Eesoleva referaat käsitleb eelkõige Inteli mikroprotsessoreid ning sisaldab ka mõningast infot teiste protsessori tootjate kohta. Protsessor ehk CPU (Central Processing Unit) on arvuti aju. Protsessor töötleb talle antud ülesanded läbi ja väljastab tulemused. Protsessor on põhi töötlusüksus, millega on
Valgala riigid Eesti, Venemaa, Läti Järve suubuvad Järvekalda oja, Kalina oja, Remniku oja, Alajõgi, Uusküla oja, Kuru oja, Kauksi oja, Rannapungerja jõgi, Avijõgi, Annoja, Piilsi jõgi, Mustvee jõgi, Omedu jõgi, Koobamäe oja, Kadrina oja, Alatskivi jõgi, Koosa jõgi, Emajõgi, Leegu oja, Oudova jõgi Järvest voolab välja Narva jõgi Järve pindala 2611 km² Suurim pikkus72 km Suurim laius 50 km Suurim sügavus 12,9 m Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi- Pihkva järve suurim osa. Üldandmed Kõrgus merepinnast 30 m Mineraalsus 0 Supelranna pikkus üle 30 km (Eesti pikim rand) Vee läbipaistvus Secchi ketta meetodil 23 meetrit Isegi Pihkva järve ja Lämmijärveta on Peipsi järv pindala poolest Euroopa neljas järv. Peipsist eespool on Laadoga, Äänisjärv ning Vänern. Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi. Ainus väljavoolav jõgi on
kokku , kui arv on kirjutatud On sõnad mida Saab ümber kirjutatakse kokku käändsõnaga kirjutatakse järgneva nimisõnaga täpsustav kohanimi mitme sõnaga : viieaastane , ei saa ümber pöörata : :aegamööda ,alailma lahutamatu terviku järgnevaga kokku , kui ta koos (Rõuge Suurjärv , Virtsu kaheksatunnine või kahe ja pöörata maha jääma ,kõigepealt ,otsekui kirjutatakse ta nimisõnaga kokku sellega väljendab kindlat Vanasadam) 3. Märkus :Kui täiendsõnal on täiend siis poole kuune , neljakümne :abielluma , jäi maha jne ,seepärast ,ümberringi , liitmäärsõnade reegli
t. · staadiumile anti nimi KeskRootsi rannikuvees lühikest aega levinud merekarbi Portlandia (Yoldia) arctica järgi. · Eesti läänepoolsed madalad mandrialad koos saartega olid vee all. · soolsus oli madal (1-2 ) · kliima oli jahe ja niiske; keskmine õhutemperatuur oli umbes 12-14 kraadi. · rannikualal laiusid peamiselt kasemetsad, kohati kasvas ka männimetsi. ANTSÜLUSJÄRV: · Joldiamerest kujunes ookeanist eraldumise tulemusena suur sisejärv. · Suurjärv nimetati Gotlandi ja Ölandi saartel levinud nappteo Ancylus fluviatilis'e järgi Antsülusjärveks. · Antsülusjärve pindala hakkas peagi vähenema, kuna edelaosas tekkis väljavool ookeani. Umbes 8500 aastat tagasi toimus vete läbimurre · kliima soe ja kuiv, keskmine õhutemperatuur oli 17 kraadi. Rannikualal levis peamiselt männimetsi ja sarapikke. LITORIINAMERI: · moodustus Taani väinade piirkonnas püsiv ühendus maailmamerega. · suurenes merevee soolsus
ka suure languga. Need jõed on Devoni liivakividesse uuristatud sügavad ürgorud (Emajõgi). 17. Iseloomusta järvede paiknemist Eestis. Ebaühtlane, enam on neid liigestatud pinnamoega aladel. Paiguti on neid Lääne-Eesti rannikul. Kirde-Eesti on järvederohkeim. Kagu-Eesti kõrgustikel, Kõrvemaa põhjaosas ning Saaremaa loodeosas samuti. Kõige hõredamini on Pandivere kõrgustikul, Harju ja Viru lavamaal ning Kesk-Eesti tasandikul. 18. Nimeta sügavaim ja suurim järv Eestis. Rõuge Suurjärv ja Peipsi järv. 19. Nimeta kõik järve tekkeviisid ja oska tuua näited. Mandrijää tegevus (Peipsi järv), jäänukjärv (Mullutu Suurlaht), laugasjärv (Loosalu järv), lammijärv (vanajõed Emajõe orus), karstijärv (võhmetu järv), meteoriidijärv (Kaali järv), tehisjärv ehk veehoidla (Narva veehoidla). 20. Iseloomusta põhjavee erinevaid kihte. Põhjavesi on maasisene vesi, mis paikneb ja liigub maakoore eineva sügavusega veehorisontides
7. Järved: seisva veega siseveekogu,millel puudub ühendus maailmamerega. · Saadjärv mandrijäätekkeline; Viljandi järv mandrijäätekkeline; Kaali järv meteoriidi kukkumisel; Sutlepa meri endisest merelahest aeglasel maakoore kerkimisel (Ülemiste,Harku); Võrtsjärv mandrijäätekkeline (Peipsi,Pihkva); Paunküla veehoidla tehisjärv,inimese loodud (Narva,Soodla veehoidlad). · Suurimad Peipsi, Suurjärv,Lämmijärv,Pihkva,Võrtsjärv · Sügavamad Saadjärv,Peipsi,Lämmi,Narva veehoidla. 8. Põhjavesi: maapinnaalune vesi,mis on kujunenud pika aja jooksul sademete imbumise tagajärjel. · Vesi jõuab põhjavette (kiiruse järjekord) : 1)lubjakivi;2)liiv,kruus;3)moreen;4)liiv,kruus(metsas);5)sa vi. · Devoni veeladestu-kõrge rauasisaldusega vesi; Ordoviitsium-siluri veeladestu-kare(aluseline) vesi;
ainult sademetest ja tolmust. *Madalsoo turvas on hästi lagunenud musta värvi, sisaldab tarna, pilliroo ja puidu jäänuseid. Rabaturvas on halvasti lagunenud elepruuni värvi ja koosneb valdavalt turbasammalde ja villpeade jäänustest. *Madalsootaimed on tarnad, sookastik, soo-sõnajalg jpt. Rabataimed on turbasamblad, tupp-villpead, jõhvikad. 18. Nimeta Eesti pikim jõgi, sügavaim järv, kõrgeim juga. *Pikim jõgi - Võhandu 162 km *Sügavaim järv - Rõuge Suurjärv 38 m *Kõrgeim juga - Valaste juga 30 m 19. Põhjavee tähtsus *Enamik Eesti joogivett saadakse põhjaveest. *Suure mineraalainete sisaldusega põhjavesi on ka ravitoimega. *Toidab jõgesid ja järvi 20. Soode tähtsus *Sood on üliolulised puhta mageda vee reservuaarid. *Turba ja selle all olevate orgaaniliste setete analüüs võimaldab selgitada möödaniku kliimat, veereziimi, taimestikku jpm.
MERI merivarblane, kirju mudil, suur tobias, kilu, nolgus, merisiig, raudkiisk; MAGE peipsi siig, peipsi tint, luts, lepamaim, harjus, võldas 23. Püütud ahvena täispikkus oli 13cm ja kaal 21,7g. Kuidas veenduda, et tegemist on isase kalaga? V: lahkamine näitab, et isendil on paarilised sugunäärmed, mis viitab isaskalale. 24. Nimetage Eesti 3 kõige sügavamat järve, kus sügavust üle 30m ja põhjas puudub hapnik. V: Rõuge Suurjärv, Väike-Palkna, Koorküla Valgjärv 25. Millised neist kalaliikidest on fütofiilsed(4) millised on litofiilid(2)? V: Lito-rääbis, luts, ahven; Füto-haug, nurg, linask, latikas 26. Kuidas mõõdetakse kaladel standardpikkust ja täispikkust? Kellel mõõdetakse Smitti pikkust? Näita joonisel. V: Standard- ninamikust soomuskatte lõpuni(enne saba); Täispikkus- ninamikut sabauime lõpuni; Smitti-lõhilastel 27. Püüdsime 1150g linaski. Kuidas aru saada, kas see kala on emane
rikkumata looduse, rohkete majakate ja Ristimäe poolest. Hiiumaa pealinnaks on Kärdla, mis on ühtlasi ka Hiiumaa ainus linn, kaks alevikku Kõrgessaare ja Käina ning 182 küla. Lisaks pealinnale on Hiiu maakonnas ka neli valda Emmaste vald, Kõrgessaare vald, Pühalepa vald ja Käina vald. Hiiu maakonnas elab 1.jaanuari seisuga 2009 10 097 inimest. Saare kõige kõrgemaks tipuks on Tornimägi (68 m.ü.m.), pikim jõgi on Luguse jõgi (21 km), suurim järv on Tihu Suurjärv (u 85 ha), suurim soo on Pihala raba (u 3050 ha). Hiiumaa ajalugu ulatub kaugele esimest korda mainitakse ürikutes Hiiumaad 1228 dokumendis, millega läänistati vastasustatud Saare piiskopkond piiskop Gottfriedile. Tol ajal oli Hiiumaa väga hõredalt asustatud. 14.sajandil asusid saarele elama Rootslased. Peale seda on saar olnud vaheldumisi nii taanlaste kui rootslaste käes. Hiiumaa ajaloo üks omalaadsemaid lehekülgi on siin elanud rootslaste saatus
jõgesid, sealhulgas ka Euroopa pikim jõgi Volga. Ent mitte ainsatki jõge ei voola temast välja. Kaspia meri asub merepinnast madalamal. Eesti järved Eestis on üle tuhande järve. Järvederikkamaks paigaks on Alutagusel asuv Kurtna. Suurimad järved on Peipsi (2611 km2 ) ja Võrtsjärv(270 km2). Järvede värvus teisendub heledast rohekassinisest tumepruunini. Sügavaimad järved on: Rõuge suurjärv (38m), Väike Palkna võrtsjärv järv (31,9m), Udsu järv (30,2m), Tsolgo Mustjärv (29,7m), Uhtjärv (27.6m). Väike Palkna järv Uhtjärv Tsolgo Mustjärv Rõuge järv Järvenõgude teke Mandrijäätekkelised (Peipsi järv, Saadjärv, Pühajärv, Viljandi järv) Merelahtedest tekkinud ehk rannajärved (Harku järv, Mullutu-Suurlaht) Laugas- ehk rabajärved (Parika järv, Väikejärv) Karstijärved (Võhmetu-Lemküla järved)
1967-68. aastal Pärnu jõe paremal kaldal, Sindist põhja pool, Pullis avastatud mesoliitikumi (ajajärk jääaja lõpust kuni savinõude kasutuselevõtuni) asulakoht on seni vanim tõend Eesti ala inimasustuse kohta. Sealne Joldiamere (Läänemere nõos umbes 10200-9300 aastat tagasi asunud jahe riimveeline veekogu) rand asustati preboreaalse kliimastaadiumi keskel, u. 7500 aastat e. Kr. Hiljem jäi kultuurkiht Antsülusjärve (jääajajärgne mageveeline suurjärv Läänemere nõos umbes 7500-8500 aastat tagasi) vee alla ja kattus 2-3 meetri paksuse settega. 1969-76. aasta kaevamistel leitud tulekivi- ja luuesemete järgi otsustades kuulusid sealsed asukad lõuna poolt tulnud hõimude hulka, kes panid aluse Kunda kultuurile. Sarnaseid leide on saadud üksikult veel piki jõge alla Reiuni ja ülesvoolu Lepakose ürgasulani. Kirikud: Püha Maarja kabel oli esimene tori kirik, mis hävis 1580. aastal. Asus Levi küla talu põllul
Läänemere rannikul asuva Eestiga on LääneEuroopas samal laiusel KeskRootsi ja Sotimaa põhjatipp. PõhjaAmeerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Järved Eestis on üle tuhande järve. Suuremad on Peipsi järv idapiiril ja Võrtsjärv LõunaEestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (38 m). Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad järvedepiirkonnad asuvad Kagu ja LõunaEestis. Lääne ja KeskEestis on seevastu suuri maaalasid, kus pole ühtegi järve. Saared Eesti saared on Eesti territooriumil asetsevad saared. Eestis on kokku ligikaudu 1520 saart. Suurimad on Saaremaa ja Hiiumaa. Metsad Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile
Vaade Vällamäele ja Perajärvele Kõrgustiku loodenõlva läbivad kaks sügavat orgu -- Rõuge ja Pärlijõe org. Rõuge ürgorg on ülemjooksul kuni 30 m sügav ja lõikunud lubjakividesse. Alamjooksul oru sügavus suureneb kuni 52 meetrini ning veerudel paljanduvad liivakivid. Rohketest sälkjatest külgorgudest on tuntumad Hinni kanjon ja Ööbikuorg. Oru põhjas on 7 aheljärve, mida ühendab Pühajõkke suubuv Rõuge jõgi. Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim -- 38 m. Kavadi järv Pärlijõe org on sügavaim alamjooksul Sänna kohal, kus kuni 25 m kõrgustel veerudel on devoni liivakivi ja mitmevärvilise savi paljandeid. Piusa org on markantseim Vastseliinast põhja pool, kus umbes 12 km pikkusel lõigul paljanduvad liivakivid kuni 43 m kõrgustel veerudel nn. müürmägedena. Tuntuim on Härma müürmägi, eriti Härma ülemine müür, mis on kõrgeim ja üks ilusamaid liivakivikaljusid Piusa ääres
3. Piusa koobastiku LK-ala. Koopad tekkisid 1922 klaasliiva käsitsi kaevandamise tulemusel. Kõrgus 5-6m. Ligi 3000 nahkhiire talvitusala. Külastuskeskus. 4. Mooste mõisakompleks üks hooneterikkamaid Eestis. Fototurismikeskus, Põhikool, Linakoda, Külalistemaja. 5. Värska Setomaa keskus, Tsäimaja, Seto Talurahvamuuseum. Võru maakond 1. Haanja Suur-Munamägi, vaatetorn, all pood, kohvik 2. Rõuge ürgorg Tuntuim org on Ööbikuorg, 7 järve, Rõuge Suurjärv, oru nõlval külastuskeskus ja vaatetorn. 3. Urvaste Püha Urbanuse kirik, Urvaste ürgorg, linnamägi, Tamme-Lauri Tamm (8,2m), ka eesti endiselt 10kroonisel. Contra kodukoht. 4. Antsla väikelinn, mis on kuulus tänu Hauka laadale. Koduloomuuseum ja Vana- Antsal mõis. 5. Vastseliina Piiskoplinnuse varemed (14-15saj), Piiri kõrts (pika ajalooga kõrts, mis on nüüd uuendatud ja taasavatud). Lähedal Vastseliina Katariina kirik. Valga maakond 1
Eesti jõed erinevad soome lahe jõgedest selle poolest, et esineb palju jugasi, nad on lühikesed jõed, voolavad kanjoni tüüpi jõgedes. Jõgede tähtsus: transpordiks hea, mage vesi, tarbeks saab kasutada, silmailu, kalapüük jne. Pikim jõgi- võhandu jõgi, veerohkem-narva jõgi, suurima langusega-piusa jõgi.JÄRVED: eestis on ligikaudu 1200 järve. Suuremad on peipsi koos pihkva järvega, võrtsjärv ja narva veehoidla. Eesti sügavaim on rõuge suurjärv 38m. Enamik eesti järved on mandrijäätekkelised. Piklikud voortevahelised järved(saadjärv,soitsjärv) ooside-ja mõhnadevahelised järved(aegviidu,kurtna) orujõed(viljandi ja rõuge järv) maatõusu tagajärjel tekkinud rannajärved(sutlepa meri, harku järv) rabades(loosalu, tudu) pisikesed lammijärved(soodid e vanajõed) karstijärved(võhmetu-lenküla järved pandivene kõrg.)meteoriidijärv(kaali) tehisjärved(narva veehoidla, soodla, karksi) mineraal- ja toitainevaesed järved on
millest lähtub L-kujuline 49 m pikkune ja 2 m laiune platvorm, mis moodustab 16 m ja 5 m laiuse platvormiga suplusala kaldasse nn lastebasseini, mille sügavus ei ületa 0,7 meetrit. Suplemiseks ja ujumiseks ettenähtud veekogu osa on tähistatud poidega. Rannas on 2 kahekohalist riietuskabiini. Suplusala põhi on sügavuseni 1,75 m kaetud kaldajoonega risti paigaldatud filterkangaga,millel on liivakiht.[4] 2. Järve ajalugu Verevi järv (Elva järv, Elva Suurjärv) oli 1638. aastal tuntud Harpejerwe nime all. See Elva linna läänepiiril asuv järv on enam-vähem põhja-lõuna suunas pikliku kujuga, lõunaosas tublisti laienev. Järve ida- ja lõunakallas on kõrged ja liivased, mujal on kaldad madalad, turbased või mudased, õõtsiku või roostikuga ääristatud. Järv on algselt olnud kaheksakujuline, mis tuleneb tõenäoliselt kahe otsakuti asunud hiidpanga asemetest. Praegu
esinemisele ning vähivaenlaste mõjule. Jõevähi arvukuse määratlemiseks kasutati Soome vähiuurijate poolt esitatud skaalat: CPUE üle 10 vähi arvukus väga kõrge; CPUE 4-10 vähi arvukus kõrge; CPUE 1-4 vähi arvukus keskmine; CPUE alla 1 vähi arvukus madal. 3.3 Seirealad Aheru järv, Ahja jõgi, Amme jõgi, Karujärv, Kavadi järv, Kubija järv, Kuke peakraav, Kuningvere järv, Kurtna Saarejärv, Kurtna Suurjärv, Luguse jõgi, Mustjõgi, Mustoja, Paadrema jõgi, Pangodi järv, Pedja jõgi, Punapea jõgi, Põltsamaa jõgi, Pülme järv, Rannapungerja jõgi, Soodla jõgi, Tänavjärv, Vidrike järv, Voki järv, Väinjärv, Värska laht, Ärma jõgi 4. Tulemused Järgnevalt on ära toodud aastatel 2000-2009 läbi viidud seireprojektide kokkuvõtvad tulemused aastate lõikes. Jooniseid ei õnnestunud kahjuks lisada, sest graafikute rakenduses ei õnnestunud leida jõevähi andmeid. 2000. a.kokkuvõte
Vaid idapoolsed küllalt hõreda asustusega alad Ähijärve ümbruses jäävad kaasaegsele Võrumaale. Hargla kihelkonna maad jagunevad Valga- ja Võrumaa vahel ligikaudu võrdselt; kihelkonnakeskus asetseb kaasaegse Valgamaa aladel. Rõuge Viimane jääaeg vormis Võrumaa lõunaosa maastiku järvede- ja orguderohkeks. 10 km pikkuses ja 52 meetri sügavuses Rõuge ürgorus on seitse järve: Kahrila järv, Tõugjärv, Ratasjärv, Kaussjärv, Rõuge Suurjärv, Liinjärv, Valgjärv. Järvi ühendab Tindiorust algav Rõuge ehk Ajo jõgi. Rõuge ürgoru külgorud on Tindi-, Külm-, Mõhk-, Ööbikuorg, Tinopeetri, Hinni, Sikasoo ja Järveotsa org. Kuulsaim neist on muistset linnamäge põhjast piirav 300 m pikkune ja 12-15 m sügavune Ööbikuorg. Rõuge ürgoru matkarada on joonekujuline, pikkusega 10 km. Raja alguspunkt on Hinni kanjon või Ööbikuoru keskuse parkla.
4 2. TULEMUSED Tabel 1 Veereaktsioon 1977 aasta andmete põhjal. Aastaaeg Kiht pH Suvi pinnakiht 8,3-8,6 Suvi põhi 6,4-7,4 Talvel pinnakiht 7,5-8,0 Tabel 2 Väikejärvede tüübid Järve nimi Tüüp Nohipalu Mustjärv IV Nohipalu Valgjärv V Pühajärv III Rõuge Suurjärv III Suurlaht VIII Uljaste järv V Viitna Pikkjärv V Ähijärv II Mutsina II Õisu II Tõhela II Jõksi III Kahrila III Uiakatsi III Kaarepere Pikkjärv II Kaiavere II Raigastvere II Soitsjärv II Lahepera II Keeri II Veisjärv II Ermistu II Elistvere II
· Mooste järved · Orava järved · Partsi järved · Tilsi järved Põlvamaa suurim järv on Meelva järv, mille pindala on 78,7 ha ning sügavaim koht 3,2 m. Meelva järvest saab alguse Toolamaa oja, mis suubub Võhandusse. Kooraste aheljärvestikku kuulub kümmekond väikest järve, mis on suhteliselt sügavad (üle 20m). Sellisteks järvedeks on Jõksi, Piigandi ning Kooraste Suurjärv. Kõige omanäolisemad on Nohipalu järved pälvides tähelepanu oma veeliste iseärasustega. Nohipalu Valgjärv ehk Valgejärv on Lõuna-Eesti üks kauneimaid järvi, kus vee läbipaistvus võib suvel ulatuda kuni 10 meetrini. Järve vesi on Eesti üks kõige läbipaistvamaid, mistõttu pakub nimetet järv meeldejäävaid elamusi sukeldujatele ning allveekalastajatele. Valgejärves esineb ka taimharuldusi nagu järv-lahnarohi.
o tänava, mnt, pst, väljaku vms nimega): Allika tänav, Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee, Punane väljak, Raekoja plats - Nimetuumaks on käänduv omadus: Vaikne ookean (Vaiksel ookeanil, Vaiksest ookeanist), Kollane jõgi, Suur väin - Tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega: Pärnu jõgi, Kihnu väin, Wrangeli mäed • Lahku kirjutatakse ka kohanime omakorda täpsustav kohanimi: Rõuge Suurjärv, Valguta Mustjärv, Virtsu Vanasadam • Märkus: Anne turg- Anneturu apteek Uus turg- Uueturu tänav Pikk jalg- Pikajala kohvik • Ka liigisõna maa kirjutatakse harilikult kokku: Novgorodimaa, Prantsusmaa, Saksamaa • Märkus:Isikunimi kirjutatakse liigisõnast maa lahku: Adélie maa, Banksi maa • Märkus:Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast suuremat terrutooriumi märkivast kohanimest lahku: Aafrika maad= Aafrika riigid
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................ 2 Suurjärv Võrtsjärv.................................................................................................................................. 3 Veereziim........................................................................................................................................... 3 Elustik................................................................................................................................................ 4 Ökosüsteemi seisund....................
kujunemas on Kirikulaht. Eespool mainitud loodeosa rannajärvedest on suuremad Veskilais, Tammelais, Mailaht ja Allikalaht. Merega ühenduses olevatel riimveelistel laisidel on oluline osa kalakoelmutena. Ühendused merega vajavad hooldamist, sest kuival ajal kahaneb nende veepid oluliselt, kalad ei pääse tagasi merre ja vohama hakkab roostik. Kõige suurem kinnikasvavate seisuveekogude kogum saare siseosas on madalas soises ümbrusesasuv Tihu järvestik, mille moodustavad Tihu Suurjärv(pindala kahanenud u 50 ha-ni)Tihu Keskmine järv(2,7 ha) ja Tihu Kolmas järv(4,6ha; Mäemetsa 1977).need on madalad kaitsealusega järved, millel on suurtähtsus veelinnustiku tõttu (Mäemetsa 1977). Umbes samasugune järvestik on olnud tahkuna poolsaare põhja-siseosas. Suurem osa neist on muutunud soodeks. Vett on veel sealses Suurjärves ja sedagi peamiselt kevadeti. Järve nime kannab õigustatult vaid 4 m sügavune Põhjatu järv (u 0,5 ha). Kliima
Turismi otsene, kaudne ja indutseeritud tulu- reklaam, reisi kestuse suurendamine, suurendada turistide arvu, kohaliku toodangu müük( käsitöö, sepatöö, toit, puutöö), turistidele mõeldud kauplused( neile suunatud), koostöö. 11.=12. 12. Turismipakettide liigid- Loodusturism(Matkarada Soomaal, linnud+fotograafia); Sporditurism( Kanuumatk Soomaal, Mulgiheinamaal; Suusatamine); Haridusturism( Koolitus laager TORE); Kultuuriturism(Piusa koopad, Suur-Munamägi, Taevaskoda, Rõuge Suurjärv); Seiklusturism( Paintball, ratsutamine, jahindus); Terviseturism( vabaõhk+ sport); Rekreatsiooniturism e vabaaeg( Festivalid, bändid, teemaõhtud). 13. Erinevate transpordiliikide poolt tekitatav kahju keskkonnale- Lennuk- kõige saastvam, kütust on vaja lisaks edasiliikumisele ka õhkutõusmiseks, õhuspüsimiseks ja ka maandumiseks, lennujaamad, stardi-ja maandumisrajad. Sõiduauto,Reisibuss- väga vähe reisijaid, suur kütusekulu ja ka tee-ehituse kulud. Rong-
%C3%B5od/Haanja_maastikumosaiik/ Orud ja kanjonid Kõrgustiku loodenõlva läbivad kaks sügavat orgu — Rõuge ja Pärlijõe org. Rõuge ürgorg on ülemjooksul kuni 30 m sügav ja lõikunud lubjakividesse. Alamjooksul oru sügavus suureneb kuni 52 meetrini ning veerudel paljanduvad liivakivid. Rohketest sälkjatest külgorgudest on tuntumad Hinni kanjon ja Ööbikuorg. Oru põhjas on seitse aheljärve, mida ühendab Pühajõkke suubuv Rõuge jõgi. Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim — 38 m. Pärlijõe org on sügavaim alamjooksul Sänna kohal, kus kuni 25 m kõrgustel veerudel on devoni liivakivi ja mitmevärvilise savi paljandeid. Piusa org on markantseim Vastseliinast põhja pool, kus ca 12 km pikkusel lõigul paljanduvad liivakivid kuni 43 m kõrgustel veerudel nn müürmägedena. Tuntuim on Härma müürmägi, eriti Härma ülemine müür, mis on kõrgeim ja üks ilusamaid liivakivikaljusid Piusa ääres
täpsusega 0,1 m. Vees lahustunud hapniku kontsentratsioon ja vee temperatuur mõõdeti termooksimeetriga. Vee pH määrati elektomeetriliselt, mõõtmise absoluutviga oli 0,05 pH. Kollane aine (KOL) määrati fotomeetriliselt. TULEMUSED Tabel 2. Väikejärvede tüübid Järve nimi Tüüp Nohipalu Mustjärv IV Nohipalu Valgjärv V 4 Pühajärv III Rõuge Suurjärv III Suurlaht VIII Uljaste järv V Viitna Pikkjärv V Ähijärv II Mutsina II Õisu II Tõhela II Jõksi III Kahrila III Uiakatsi III Kaarepere Pikkjärv II Kaiavere II Raigastvere II Soitsjärv II Lahepera II Keeri II Ermistu II
saar · staadiumile anti nimi Kesk-Rootsi rannikuvees levinud merekarbi Yoldia arctica järgi. · soolsus oli madal (1-2 ) · kliima oli jahe ja niiske; keskmine õhutemperatuur oli umbes 12-14 kraadi. · rannikualal laiusid peamiselt kasemetsad, kohati kasvas ka männimetsi. Antsülusjärv · Jää rõhumise alt vabanenud maapind hakkas kiiresti tõusma ning sulges umbes 9300 a. tagasi mõlemad väinad Joldiamere ja ookeani vahel. Taas sai Läänemerest siseveekogu · suurjärv nimetati Gotlandi ja Ölandi saartel levinud nappteo Ancylus fluviatilis'e järgi Antsülusjärveks. · veetase oli väga kõikuv (5-45 m) üle praeguse merepinna. Kunagise Närke väina kohal voolas järvest välja Svea jõgi. · kliima soe ja kuiv, keskmine õhutemperatuur oli 17 kraadi. Rannikualal levis peamiselt männimetsi ja sarapikke. 4 Litoriinameri · Umbes 7500 a. tagasi tekkis praeguse Öresundi väina kohal püsiv ühendus
annaabi.ee 
