8. Kasutatud kirjandus......................................................................................... 4 1. Aastalind 2015 Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada erinevaid linnuliike ning pöörata tähelepanu mõnele aktuaalsele keskkonnaküsimusele. Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu 1995. aastast. 2015. aasta lind on viu. Oma nime on viu endale ise loonud, hüüdes taeva all tiiresldes sageli ,,viiuu". Viusid on Eestis kolme liiki: arvukamaid ja tuntumaid liike on hiireviu (Buteo buteo), lisaks võib Eesti kohata ka herilaseviud ja karvasjalg- viud ehk taliviud. 2. Välimus Hiireviu on ronga suurune, umbes 51-57 cm pikk ja kaalub umbes 1 kg. Ta on tumepruun ja tal on valged täpid keha alaosas. Hiireviul on jässakas keha. Tiivad on tal laiad ja ümarad, nende siruulatus on umbes 1 meeter. Saba on lühike ja lai, jalad on kollased. Nokk on konksus ja tipust must. Emaslind on suurem kui isaslind, aga sulestik on neil samasugune.
Kuressaare Põhikool HIIREVIU Referaat Koostaja: Juhendaja: Kuressaare 2007 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 HIIREVIU............................................................................................................................................4 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................................7 KASUTATUD MATERJALID............................................................................................................8 2
Koorudes on pojad pruunikashallid ja nad jäävad pessa ainult üheks päevaks. Tavaliselt viib isane poja vette sellal, kui emane järelejäänud mune haub. Toidulaud. Menüü koosneb kuni 1 meetri sügavuse asuvatest veetaimedest, sööb ka putukaid ja molluskeid. Teinekord toitub ka maapinnal kasvavatest taimedest. Arvukus. Eestis pesitseb 2 000-3 000 paari, Euroopas 86-120 tuhat paari. Euroopas talvitub üle 260 tuhande isendi. Hiireviu · Välimus. Hiireviu on jõulise keha, ümara pea ja lühikese sabaga röövlind. Ta värv on varieeruv, tavaliselt tumepruun koos valgetähnilise keha alumise küljega. Tiibade alaküljel on valge lai joon, risti jooksvate katkendlike pruunide triipudega. · Kus võib kohata.Hiireviu pesitseb metsades ja jahti peab avamaastikel. · Eluiga. Tüüpiline eluiga on 8 aastat, pikim teadaolev eluiga on veidi alla 16 aasta. · Eluviis. Hiireviud peetakse tihti laisaks linnuks
harvem männi, kase või haava otsa. Mai alguses on kurnas 3...4 muna, harva 2 või 5. Areng Pojad lennuvõimestvad juuli esimesel poolel. Koht Röövlinnuna aitab piirata näriliste arvu, selle tõttu ohustavad teda ökosüsteemis ka mitmesugused põllumajanduslikud taimekaitsevahendid. Ohustatus ja Kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. kaitse Hiireviu Hiireviu on ronga suurune üldtoonilt pruun röövlind. Kõhupool on heledam seljapoolest, seal on pruune ja heledaid sulgi enamvähem võrdselt. Seljapoolel on heledaid sulgi vaid üksikuid, üldtoon on tumepruun. Hiireviu pea on samuti pruun ning nokk tüviku poolt kollane, ninasõõrmetest alates aga must. Viu jalgade ülaosa sulestik on helepruun, alumine, sulgedest vaba jookse ja varbad aga kollakad ning küüned mustad. Hiireviu on meie sagedasemaid röövlinde. Tema arvukust määrab eelkõige
KONNAKOTKAS Välitunnused Suur ja väikekonnakotkas on välimuselt sarnased. Nende tiibade siruulatus on 130180 cm. Vanalindude sulestik on üleni pruun, noorlinnud seevastu rohkem või vähem kaetud heledate tähnidega. Välimuselt sarnanevad konnakotkad hiireviuga ja kaugelt vaadeldes on võimalik neid eristada vaid lennusilueti järgi: kui konnakotkas hoiab purilennul tiiva otsi valdavalt allapoole, siis hiireviul on need reeglina ülespoole. Lähemalt vaadates on hiireviu sulestikus tavaliselt palju valget, konnakotkad on seevastu ühtlaselt pruunid ning valget leidub vaid üksikute tähnidena. Veel lähemal uurimisel selgub, et konnakotka jalad on sulgedega kaetud kuni varvasteni, hiireviul seevastu on ,,sääred" paljad. Kahe konnakotkaliigi eristamine üksteisest on keeruline. Reeglina on suurkonnakotkas tumedam, pisut suurem ja jässakam kui väikekonnakotkas. Vahetegemise
Bioloogia olümpiaad Viud Hiireviu tunneb enamasti hästi ära laia valge rinnavöödi e. Pudipõlle järgi. Herilaseviul on üks tume lai vööt saba tagumises otsas ning kaks esimeses. Taliviu saba on ühtlasem ja tagaosas üks tume vööt. Hiireviu on levinuim röövlind Eestis. Hiireviu pesitseb üsna varjamatult inimese naabruses, kuid saab hakkama ka mujal, veel ei leidu teda tihedamates asulates ja metsata laidudel. Esimesed viud saabuvad Eestisse talvereisilt juba veebruari lõpus või märtsi alguses. Aprillialgul hakkavad viud laineliselt üles- alla lendama,et märgistada territooriumi ning kärarikkalt paarilisi püüdma. Viule on omane kõrge ja pisut venitatud hüüd.
Aasta linnud 2015- viud 1. Hiireviu on umbes ronga suurune üldtoonilt pruun röövlind. 2. Hiireviud võib Eestis kohata praktiliselt kõikjal. 3. Hiireviu on Eestis kaitsealune liik 4. Hiireviu on Eesti üks põhiliemaid röövlinde ja väga oluline hiirte arvukuse piiraja. Ronk Hiireviu Taliviu 1.Taliviu ehk karvasjalg-viu on Eesti üks küllaltki tavaline talikülaline. 2. Samamoodi nagu Hiireviu, on ka taliviu looduskaitsealune liik. 3. Ka taliviu on ronga suurune. 4. Taliviu on üsna sarnane hiireviuga ainult ta kõhualune on valkjas ja heledam. Herilaseviu 1. Herilaseviu on enda nime saanud oma põhitoidust ehk herilaste järgi 2. Herilaseviu on nagu teisedki viulased looduskaitse all.
........................................................................ 5 Merikotkas (Haliaetus albicilla)...................................................................................................... 6 Kaljukotkas (Aquila chrysatos).................................................................................................... 6 Kanakull (Accipiter gentilis)........................................................................................................... 6 Hiireviu (Buteo buteo).................................................................................................................... 7 Kodukakk (Strix aluco) ................................................................................................................. 7 Loorkakk (Tyto alba Brehm).......................................................................................................... 7 Kokkuvõte..........................................................................
ha ehk 18 % Eesti pindalast. · Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud tuhat korda. Laelatu puisniit · Laelatu puisniidul on teadaolevalt nii Eesti kui ka kogu Põhja Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus (76 soontaime ühel ruutmeetril). · Sealt on leitud ka 2/3 Eestis kasvavatest käpalistest. Loomastik · Imetajad halljänes, hunt, juttselg-hiir · Roomajad kivisisalik, rästik, vaskuss · Linnud kuldnokk, hiireviu, roherähn · Putukalised laanekuklane, koerliblikas, kuldpõrnikas Halljänes · Halljänes on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist. · Ta on valgejänesest suurem ja eelistab avamaastikku. · Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpolt musta värvi saba. Hunt · Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes · Teda võib kergesti pidada suureks koeraks. Juttselg-hiir
Hiireviu Levik : Hiireviu on levinud Euraasia metsa ja metsastepivööndis ning Vahemeremaadel ja mõnedel Atlandi ookeani idaosa saartel ja Lõuna-Himaalajas. Eestis on hiireviu kõikjal levinud tavaline haudelind. Toitumine: Saaki varitseb õhus käratult tiireldes või kuskil kõrgemal kohal vaikselt varitsedes. Toitub valdavalt hiirtest, mügridest, värvulistest, noortest kanalistest ja partidest. Ründab ka kodukanu, eriti kui need veel noored on. Pesitsemine: Pesapuuks valib enamasti kuuse või männi,
Elukooslus: taimeriik, loomariik, seeneriik, bakterid ja protistid. Ökotoop- eluta looduse osa. Kivimid, valgus, õhu liikumine, sademed jne. Ökosüsteemis olevad populatsioonid on omavahel seotud toitumissuhetega. Toiduahel (nugiahel, laguahel, kiskahel) algab alati taimega, nooleots on sööja suu suunas. Toiduahelad moodustavad omavahel toiduvõrgustiku (ühte toitu võivad süüa mitmed loomad). Kerahein rebane jänes hiireviu rästik konn rohutirts hiir õiesikk tihane Kerahein -> tihane, rohutirts, õiesikk, hiir, jänes -> hiireviu, rebane, rästik, konn -> rebane Nugiahel- iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Puuleht -> lehetäi -> seened -> mikroviirused Laguahel- algab surnud orgaanilisest ainest Leht -> vihmauss -> lestad -> bakterid ja mikroseened Troofiline tase- iga toiduahela lüli. I troofilise taseme moodustavad tootjad ehk produtsendid. Tipptarbija,-kisjka:
........................................10 4.1.1.Põld-uruhiir .....................................................................................................................10 4.1.2.Halljänes...........................................................................................................................11 4.2.Linnud......................................................................................................................................11 4.2.1. Hiireviu............................................................................................................................11 4.2.2 Nurmkana.........................................................................................................................12 KOKKUVÕTE...................................................................................................................................13 SISSEJUHATUS
Suitsupääsuke Musträstas Musträstas Kuldnokk Lehelinnud Metsvint Metsvindi pesa Kuldpeapöialpoiss Põldlõoke Ööbik Rasvatihane Koduvarblane Leevike Hallvares ja künnivares Harakas Sinitihane Sabatihane Tutttihane Pasknäär Hakk Ronk tuttpütt Tuttpüti pesa Must toonekurg Valgetoonekurg siniraag jäälind habekakk merikotkas hiireviu Suurkirjurähn musträhn roherähn linavästrik kiivitaja Kühmnokkluik laululuik
loomasööt Teraviljad sisaldavad palju vitamiine, mineraalaineid, süsivesikuid, rasvu ja valke Toimub pidev sordiaretus Eestis tegeleb sellega Jõgeva Sordiaretuse Instituut EESTIS ENAMKASVATATAVAD TERAVILJAD KAER NISU RUKIS ODER TRITIKALE LOOMAD TERAVILJAPÕLLUL Loomaliikidest ei saa antud koosluse puhul välja tuua eraldi iseloomulikke liike Teraviljapõllul võivad liikuda: PÕLDLÕOKE HIIREVIU KIIVITAJA NURMKANA RUKKIRÄÄK PUTUKA D Pestitsiidide kasutamisega püütakse putukate elu teraviljapõllul üldjuhul takistada Ripslased Lehetäi Maakirp MAAKIRP Lepatriinu Viljakukk Jooksiklane JOOKSIKLANE LEHETÄI MULLAELUSTIK TERAVILJAPÕLLUL 1530% MESOFAUNA MULLA ÕHURUUMIS · Hooghännalised, mullalestad
Sõtkas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 16. Jääkoskel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 17 Kanakull 18. Raudkull 19 Hiireviu 20 Lõopistrik 21 Laanepüü 22. Nurmkana (Põldpüü) 23. Teder 24. Metsis 25. Rukkirääk 26.Lauk 27. Sookurg 28. Merisk 29. Kiivitaja 30. Liivatüll Väiketüll 31. Metskurvits e. nepp 32. Tikutaja rohunepp 33. Punajalg-tilder 34. Vihitaja 35. Metstilder 36. Naerukajakas 37. Kalakajakas 38. Hõbekajakas 39. Merikajakas 40. Randtiir jõgitiir 41. Kodutuvi 42. Kaelustuvi 43. Turteltuvi 44. Kägu 45. Värbkakk 46. Kodukakk 47.Händkakk 48
rANNANIIT Kaspar Konist Sissejuhatus Rannaniit on mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee aegu võib jääda vee alla. Rannaniidul kasvavad taimed, mis taluvad soolast või riimveelist vett ja sooldunud mulda. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Elukooslus Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein ja pilliroog jt. Linnud Suured rannaniidud on kurvitsalistele sobivate tingimustega eluasemeks. Naaskelnokk, Mustsabavigle Tutkas Liivatüll Punajalgtilder Kiivitaja Kahepaiksed Rannaniitudel võib kahepaiksestest kohata juttselgkärnkonn ...
(5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), liivakivipaljandite (8220), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse, samuti II kaitsekategooria linnuliigi - niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ja III kaitsekategooria linnuliikide - herilaseviu (Pernis apivorus), raudkulli (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), rukkiräägu (Crex crex) ja liivatülli (Charadrius hiaticula) elupaikade kaitse. (EELIS 1) 2. Alaga seotud rahvusvahelised kohustused Ruhnu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), eelluidete (2110), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120),
MADUKOTKAS Välitunnused Madukotkas on pisut suurem kui kalakotkas, tiibade siruulatus 170185 cm, kaal 1,82,3 kg. Linnu alapool on hele, enamasti tumeda tähnitusega (muster võib olla väga varieeruv), pea ja rind tumedamad, ülapool hallikaspruun. Üsna hääleka madukotka pea on suur nagu kakkudel, silmad suured ja kollakas-oranzid. Lennupildis on ta kergesti äratuntav heleda alapoole järgi, kus puuduvad tumedad kontrastsed laigud (samamoodi heleda alapoolega kalakotkal ja hiireviu heledal vormil on tiivanukkidel hästi märgatavad tumedad laigud). Üsna pikal sabal on 34 tumedat vööti, tiivad on laiad ja paindlikud. Toitumine Madukotka põhitoiduks on roomajad Eestis enamasti rästikud ja arusisalikud. Saaki jahib ta avamaastiku lagerabade, niitude, liivikute, põlendike, raiesmike ja luhtade kohal lennates või hea vaateväljaga puudel varitsedes. Pesitsemine Erinevalt teistest meie kotkastest ei pesitse madukotkas tavaliselt mitu aastat ühes pesas
Raba loomastikus on silmatorkavamaks rühmaks linnud, kelle arvukuse muutusi on siin jälgitud juba aastakümneid. Alates 1965. aastast on Nigulas tegeletud jõhvika kultiveerimisega ja sellealaste uuringutega. Loodud on Nigula kollektsioon -- Eesti jõhvikavormide genofond. Nigula LK piltidel Huvitavat Nigula Metsloomade Taastuskeskuse (metsloomade turvakodu) tegevus algas 1993. aastal. Esimene abivajav asukas oli noor hiireviu, kelle pesa ja kaaslane olid hävinud metsaraietööde käigus. Järgmisel aastal oli abivajajateks 2 kodukakku, 1997. a. talvitusid turvakodus 3 valgetoonekurge ning ravimisel oli üks tulistatud kühmnokkluik. Iga aastaga on abivajajate arv suurenenud (ka informatsiooni levimise tõttu) ning 2001. aastal vajas juba 372 isendit ning 12 pesakonda taastuskeskuse abi. Praeguse seisuga on turvakodu abi vajanud
Alpi risla Naaskelnokk Mustsaba-vigle Tutkas Liivatüll Punajalg-tilder Kiivitaja Meriski Suurkoovitaja Hanelised Värvulised Kahepaksed Kõre e. juttselg-kärnkonn Putukad Liblikad Rannaniitudele, kus on pikka aega loomi karjatatud, on iseloomulikud murelaste ja rautsikute mitmete liikide poolt tekitatud sipelgamättad. TOIDUAHELAD ÄMBLIK > KURVITS > REBANE MARDIKAD > PARDIPOJAD > KOTKAD SÄÄSED > ALPI RISLA > KOTKAS VIHMAUSS > MUTT > HIIREVIU Karjatamine või niitmine on rannaniitude looduse pikaajalise säilimise eelduseks. Ilma hoolduseta algab niitude kinnikasvamine, ühes sellega hakkavad ka ahenema elutingimused seesuguste taime- ja loomaliikide jaoks, kes vajavad oma eksistentsiks avatud rannaniitusid. Suur osa toiduotsingutest toimub veepiiril pehme mulla, muda ja mereheidise seest. Kurvitsaliste pesitsemine on häiritud ning nad võivad rannast sootuks kaduda, kui roostik takistab nende juurdepääsu veele.
Slide 1 TERAVILJAPÕLD (TAVAKASUTUS, MONOKULTUUR) EMÜ 2011 Slide 2 Taimed Teraviljad Umbrohud Nisu Harilik tuulekaer Oder Harilik orashein Kaer Põldohakas Rukis Põldsinep Tritikale Roomav madar Slide 3 Loomad Linnud Jänes Hiireviu Rebane Kiivitaja Põldhiir Nurmkana Metskits Põldlõoke Mutt Rukkirääk Slide 4 Slide 5 Putukad Mullaelustik Ripslased Mullaorganismid Maakirp Vihmaussid Viljakukk Seened Lehetäi Bakterid Lepatriinu Jooksiklane Slide 6 Slide 7 Sobivad mullad Parim on kerge liivsavilõimisega muld
tamm) · Põõsarinne- üksikud põõsad (pihlakas, paju, kadakas, kibuvits ) · Puhmarinne- (harilik kastehein, kanarbik, lubikas) · Rohurinne- rohurinne on hästi liigirikas (mägiristik, aasristik, ümarleheline kellukas,punane aruhein, kassisaba) Loomastik · Imetajad- halljänes, harilik siil, hunt, juttselg-hiir, metskits, rebane · Roomajad- kivisisalik, rästik, vaskuss, teod, · Linnud- kuldnokk, põldpüü, peoleo, põldlõoke, hiireviu · Putukalised- väga liigirohke: sipelgad, ämblikud, liblika vastsed, lepatriinud, lehetäid jne Toiduahelad
Kalakotkas on Eesti kotkastest väikseim, samas aga eripäraseima väljanägemisega. Hele alapool, tumedad tiivanukid, kirju pea ja mõnevõrra kajakat meenutav lennupilt muudavad ta hästi äratuntavaks ka ilma optika abita. Peatutt ei ole reeglina vaatlejale nähtav. Tiibade siruulatus 145-170 cm. Kaal emalinnul kuni 2 kg, isalinnul ca 1,5 kg. Saagi jälgimiseks kasutab sarnaselt hiireviu ja tuuletallajaga paigallendu.Eriti häälekas on kalakotkas pesaelu häirijate peale pahandades. Nagu nimigi ütleb, toitub meie väikseim kotkas kalast. Ilmselt on evolutsiooni käigus kujunenud saledam keha eeliseks kala püüdmisel ja annab enam võimalusi osavust nõudvaks tegevuseks. Osavam ja kiirem lend ongi kalakotka eelisteks suuremate sugulaste (erinevate merikotka liikide) ees. Samas ei või saagi tabamise korral kalakotkas kunagi kindel olla, et see jääbki temale
Hävitavad kahjurputukaid (kuldnokk) On toiduks teistele loomadele (väiksed linnud) Piiravad näriliste arvukust (kullid) Inimesele: Liha (kana,hani) Munad(jaanalind,kana) Suled (paabulind) Sõnnik väetiseks (kana) Laulaved (kuldnokk) Levitavad haigusi (tuvi) Söövad marju (pasknäär) Hävitavad kodulinde(kull) Reostavad linna (kajakas) 12.Metslinnud-metsvint,laulurästas,hiireviu. Veelinnud-part,hani,luik. Avamaastikulinnud-põldlõoke,kiivitaja. Õhulinnud-piiritaja,pääsuke. Asulatelinnud-kodutuvi ,vares . 13.Kõigusoojane-loom kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida ja see sõltub ümbritseva keskonna temperatuurist. Püsisoojane-loom kelle keha temperatuur on püsiv ja ei sõltu välistemperatuurist. Pesitsuskolooniad-see on suur lindude grupp,nii on neil turvalisem
19) hallpõsk-pütt Podiceps grisegena; 20) valge-toonekurg Ciconia ciconia; 21) valgepõsk-lagle Branta leucopsis; 22) punakael-lagle Branta ruficollis; 23) ristpart Tadorna tadorna; 24) tõmmuvaeras Melanitta fusca; 25) herilaseviu Pernis apivorus; 26) must-harksaba Milvus migrans; 27) roo-loorkull Circus aeroginosus; 28) välja-loorkull Circus cyaneus; 29) soo-loorkull Circus pygargus; 30) raudkull Accipiter nisus; 31) hiireviu Buteo buteo; 32) karvasjalg-viu Buteo lagopus; 33) tuuletallaja Falco tinnunculus; 34) punajalg-pistrik Falco vespertinus; 35) lõopistrik Falco subbuteo; 36) laanepüü Bonasa bonasia; 37) teder Tetrao tetrix; 38) rooruik Rallus aquaticus; 39) täpikhuik Porzana porzana; 40) rukkirääk Crex crex; 41) tait Gallinula chloropus; 42) sookurg Grus grus; 43) liivatüll Charadrius hiaticula; 44) väiketüll Charadrius dubius; 45) rüüt Pluvialis aprcaria;
pesitsusalana (kaljukotkas on Lihula rabas pesitsenud juba üle 100 aasta). Kaitsealustest taimeliikidest kasvab Lihula rabas massiliselt porssa. Lihula maastikukaitseala eesmärk on: elupaigatüüpide: rabade, siirdesoode ja õõtsikute, madalsoode, läänetaiga, laialehiste metsade, soostuvate ja lodumetsade, siirdesoo- ja rabametsade, soostunud sinihelmikaniitude ja kõrgrohustute kaitse; kaitsealuste liikide - välja-loorkull, soo- loorkull, hiireviu, laanepüü, teder, rukkirääk, sookurg, rüüt, väike-koovitaja, öösorr, väike- kirjurähn ja hallõgija - kaitse. Kasutatud materjal 1) http://www.tuhalalooduskeskus.ee/ 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Tuhala_maastikukaitseala 3) raamat Vello Keppart ,,Keskkonnakaitse. Looduskaitse" 4) http://et.wikipedia.org/wiki/Maastikukaitseala 5) http://et.wikipedia.org/wiki/Vooremaa_maastikukaitseala
Third level B) kiht ebatervisliku toidu Fourth level Fifth level jääkidest C) toidujäänustest ja seda asustavatest bakteritest kiht hammastel 5.- 6. klass 6. Kes on pildil? A) karvasjalg-kakk B) hiireviu C) raudkull 7.-9. klass 6. Kes on see lind joonisel, keda vanarahvas on kutsunud ka nimedega "külvikurg" ja "kurluu" ? Click to edit Master text styles Second level A) Valge- toonekurg Third level B) Sookurg Fourth level
seas, koeras, inimeses, verd imevad putukad, võrm ristikul, ebapärlikarbi vastne forelli lõpustel ja nahal). Parasiit ei tapa peremeesorganismi, vaid toitub ajutiselt või kogu elutsükli vältel kas peremeesorganismi peal (ektoparasitism) või sees (endoparasitism). Peremees jaguneb vaheperemeheks (parasiit elab ja areneb) ning lõpp-peremeheks (toimub paljunemine). Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline suhe (putukad, lepatriinud, hiireviu). Üksikule saakloomale on kisklus probleem, aga populatsioonile tervikuna kasulik. Kommensalism on kahe liigi vastastikune suhe, mis on ühele kasulik ja teisele neutraalne, milles üks saab või säästab oma energiat teise liigi elutegevusest tulenevalt, ilma seda liiki kahjustamata (sitasitikas ja hobune, inimene ja tema soolestikus elavad bakterid). Herbivooria ehk taimtoidulisus on taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe (rohttaimed, võrsed, oksad ja põder)
Togo, Tuneesia. Linnud: Vihmametsade ala on väga linnu liigi rikas. Sarviknokad elavad metsa keskel. Suurte nokaliste lindude nokad on suured sest nad söövad vilju. Suguküps ema 2 aastaselt. Hallpapagoi paljuneb 2-3 aastat. Haudumisaeg 30- 32 päeva. Seltsiv lind, elab paarides. Nokka kasutab ronimisel kolmanda jalana. Flamingo pesitsemisaeg aprillist augustini. Toitub väikestest selgroogsetest. Räästepääsuke, hiireviu, talvituvad Aafrikas. Loomad: Liigirikas loomastik. Ühiseid jooni Aasija loomastikuga (elevandid, ninasarvikud, ahvid). Kiskjatest on tavalisemad leopard, gepard, lõvi ja hüään. Põhja osa on liigivaesem. Kõrbete domineerimise tõttu on palju avamaistu loomi (antiloobid), mitmesugu hüppurvorme jt. Loodus: Suurem osa Aafrikast on kõrbed ja poolkõrbed neile järgnevad savannid ja troopilised vihmametsad. Troopiliste vihmametsade vööde hõlmab Kongo nõo ja Põhja-Ginea mäestiku
Lisaks võib ära märkida, et vallas on kaitse all kolm musta toonekure elupaika ja kolm merikotka elupaika ja kaks väga suurt ning vana tammepuud. Kokku on kaitsealust maad vallas 3038 hektarit. Nimekiri veel mitmetest selles vallas leiduvatest kaitsealustest liikidest: vööt-põõsalind, niidurüdi, suurkoovitaja, punaselg-õgija, liivatüll, väikekajakas, väiketiir, jõgitiir, randtiir, ristpart, sarvikpütt, punajalg-tilder, kodukakk, kanakull, hiireviu, sookurg, karukell, lääne- mõõkrohi, liht-randpung, niidu-asparhernes, soo-neiuvaip, laialehine neiuvaip, lood- angervars, rand-soodahein, randtarn, harilik porss, emaputk, kaunis kuldking, aas-karukell, harilik käoraamat, rohekas käokeel, kahelehine käokeel, suur-käopõll, vööthuul-sõrmkäpp, tõmmu käpp, hall käpp, jumalakäpp, kuradi-sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, balti- sõrmkäpp, metsõunapuu, künnapuu. 8 5
uuenemispungade, juurte ja kuluga. Kamaras, kus elab hulgaliselt mullaorganisme, toimub intensiivne taimeosade lagunemine ning huumuse teke. Niidumuldadele on omane tugevam huumuse kogunemine võrreldes samades tingimustes olevate metsade või põllumuldadega. Niitudel elab rohkesti putukaid (kimalasi, liblikaid, mardikaid), närilisi (uruhiired) ning putuktoidulisi imetajaid (mutt, karihiired). Ka suurimetajaid (metskitsed, põdrad, rebased jt) ning linnud (hiireviu, põldpüü) leiavad niitudelt toitu. Rohttaimed ja põõsad pakuvad loomadele mitmesuguseid võimalusi toitumiseks, varjumiseks ja sigimiseks. Puisniitude toiduahelas on arvukalt taimtoidulisi putukaid (õite nektarist toituvad liblikad, kimalased, herilased, taimelehtedest toituvad rohutirtsud, liblikate röövikut, lehetäid, kärsakad), röövputukaid (jooksikud, sipelgad jt) ning ämblikke. Putukatest toituvad
Linnud Kalakotkas Kalakotkas Kalakotkaslased Haukalised Linnud Keelikloomad Loomad Pandion haliaetus Pandion Pandionidae Accipitriformes Aves Chordata Animalia Raisakotkas Raisakotkas Haugaslased Haukalised Linnud Keelikloomad Loomad Soo-loorkull Loorkull Haugaslased Haukalised Linnud Keelikloomad Loomad Hiireviu Viu Haugaslased Haukalised Linnud Keelikloomad Loomad Sinikael-part Part Partlased Hanelised Linnud Keelikloomad Loomad Hallhani Hani Partlased Hanelised Linnud Keelikloomad Loomad Rabahani Hani Partlased Hanelised Linnud Keelikloomad Loomad
Samuti on kalakotkas kõige osavama ja kiirema lennuga oma sugulaste seas. Kirjeldus Kalakotkas on eripärase välimusega, kuid Eesti kotkastest väikseim. Alumine pool on hele, tiivanukid on tumedad, pea on kirju ja lennupilt meenutab kajaka oma. Selline kirjeldus aitab teda eristada teistest kotkastest ka ilma optikata. Tiibade siruulatus on 145-160cm. Emalind võib kaaluda kuni 2kg ja isalind umbes 1,5kg. Saagi jälgimiseks kasutab ta paigallendu, mis on sarnane hiireviu, madukotka ja tuuletallajaga. Häälitsuseks on tal kõrgetooniline kiuksumine, mida sageli kasutab pesaelu häirijate peale pahandades. Toitumine Eranditult toitub kaladest. Kalapüügil on eeliseks saledam keha, mis annab ka võimalusi osavust nõudvateks tegudeks. Tihti peale saagi kinnipüüdmist ei saa kalakotkas kindel olla, kas see saak ka temale jääb, kuna tihti on merikotkas spetsialiseerunud kalakotkalt saaki ära võtma
Loomad on: Põder, metskits, metssiga, rebane, kährik, metsnugis, nirk, valgejänes, halljänes, orav, siil, mutt, karihiired, vesimutt ning mitmed nahkhiireliigid. Kalad on: Ahven, luukarits, ogalik, koger, angerjas, haug, särg, kiisk, latikas, koha Linnustik: Harku linnustik on väga mitmekesine. Lisaks igapäevasele 40-50 laululinnuliigile või 20 rannikuliigile on tavalised haudelinnud läheduses ka sookurg, händkakk, musträhn, väike-kärbsenäpp, tuuletallaja, hiireviu jpt. Loodushariduskeskuseks plaanitava hoone akendest saab jälgida valge-toonekure pesa ja talilindude söögipaika, mida külastab kuni 24 liiki linde. Mõisapargi tiikidel pesitsevad sinikael-pardid ja rääkspardid. Palju on paigaldatud pesakaste. Harku järvele iseloomulik ahven 2. Rahvastik 2.1 Rahvaarv ja selle muutumine Seisuga 01.01.2012 on Harku valla rahvaarv 12 820. See rahvaarv püsib baasstsernaariumi korral stabiilne ja olemasolev rahvastik on jätkusuutlik ka
südametöö aeglustavad. Energia saamiseks põletab keha rasva, mida loom on enne talve algust kogunud. Talveund magavad kahepaiksed, roomajad ja nahkhiired. Imetajad teevad taliuinakut: ka nemad poevad talvekorterisse puhkama, kuid nende kehatemperatuur ei lange kuigi palju ning ka hingamissagedus ei vähene. Samuti võib imetaja iga hetk oma uinaku katkestada, kui soovib midagi süüa. Nüüd saame teada, kuidas tegutsevad sel ajal hirv, metskits, metssiga, rebane, kobras, kodukakk, hiireviu, rähn, jäälind ja teised. Liikide juures on pildid ka loomade jälgedest ja muudest märkidest, näiteks räppetombust või väljaheitest, mille järgi looma ära tunda. Iga liigi kohta saab ka üldisemat teavet: milline on looma toitumistava, mis on tema välimuses iseloomulikku, kuidas ta pesitseb ja palju muud. Kärbil on talvel valge kasukas, mis märtsis muutub punakaspruuniks MIDA SÖÖVAD LOOMAD? Loomad söövad väga erinevat toitu
Unio crassus Jõekarp, paksukojaline II Tabel 4. Linnud Ladina keelne nimetus Eesti keelne nimetus Kaitsekategooria Accipiter gentilis Kanakull II Aquila pomarina Väike-konnakotkas I Ciconia nigra Must-toonekurg I Buteo buteo Hiireviu III Dendrocopos leucotos Valgeselg-kirjurähn II Dryocopus martius Musträhn III Glaucidium passerinum Värbkakk III Grus grus Sookurg III Picoides tridactylus Laanerähn II Picus canus Hallpea-rähn III
selgrootutest loomadest, uruhiired on taimtoidulised. Niidutaimedest toitub ka halljänes. Õhtuhämaruses tulevad niidule rohtu sööma ka suuremad imetajad: metskitsed ja põdrad. Linde elab niitudel üsna vähe, sest seal pole neile piisavalt varju vaenlaste eest. Niisketel luhaniitudel tegutseb suurkoovitaja, kuivematel aruniitudel pesitsevad rukkirääk, põldlõoke, kiivitaja, nurmkana. niitudel toitumas käivad sageli valged toonekured ja mõned röövlinnud (nt hiireviu, lõopistrik, tuuletallaja), kes jahivad hiiri ja väiksemaid linde. Putukad. Niidul elab palju putukaid. Mida liigirikkam on niidutaimestik, seda rohkem on ka putkaliike. Paljud putukad toituvad taimedest. Õiesikk, karuspõrnikas, kuldpõrnikas jt söövad taimede õisi, õienektarist toituvad liblikad (nt. koerliblikas, päeva-paabusilm, lapsuliblikas jt), samuti mesilased ja kimalased. Nektarist toituvad putukad on kasulikud ka taimedele, sest nad tolmeldavad taimi
Eriti kasulikud on metsas need linnuliigid, kes toituvad kahjurputukatest ja närilistest. Suurt kasu toovad rähnid, kes söövad puukoore all pesitsevaid ürasklasi ja siklasi, samas võivad nad kahju teha sipelgate (ja puuseemnete) söömisega. Palju kahjurputukaid hävitavad tihased, puukoristajad, pöialpoiss, porr, öösorr, pääsuke jt. Suvel on eriti kasulik kägu, kes sööb ka karvaseid putukaid, mida teised linnud tavaliselt ei taha. Röövlinnud hävitavad närilisi, eriti hiireviu, karvasjalg-viu, tuuletallaja ja kakulised. Röövlinnud toituvad ka teistest lindudest, kuid peamiselt haigetest ja vigastatutest, olles seega metsasanitarideks ja loodusliku valiku mõjutajateks. Metsakahjuritena linnud enamasti arvesse ei tule, väga harvadel juhtudel on taimlates kahjustusi põhjustanud metsvint, kes sööb külvatud seemneid ja noori tõusmeid, kuid pesitsemise ajal sööb ta putukaid. Puude seemnetest toituvad veel näiteks käbilinnud ja suur- kirjurähn
Uuenemine- Taimekooslus püsib pikka aega tänu sellele, et kõik taimed uuenevad aja jooksul. Vanad isendid surevad ja asemele kasvavad uued. Uuenemist kindlustab taimede pidev paljunemine nii vegetatiivselt kui suguliselt. Tootjad, troofiline tase I aste, herbivoorid II asme tarbijad 3 astme t. Vihmauss, tigu, hiireviu, nugis, NIIT Võilill, rohi rohutirt tihane, mutt, jänes rebane METS Riritigu, mullakakand Kaelushiir, leevike Nugis, metskits-- Hunt ilves Rabapistrik, SOO Jõhvikad,mustikad Uruhiir,teder rebane Hunt,karu JÄRV Ränivetika õitsmed koorikloomad, teod Forell, latikas saarmas
Soometsades on tulekahjud haruldased ning see ei ohusta pesapaikade hävimist. Kuna suur-konnakotka asustus on hõre pole liigiline konkurents väga suur. Pesapaikade pärast konkureeritakse suuremate kotkastega nagu merikotkas. Väikse- ja suure- konnakotka pesametsad on erinevad ning pesapaikade pärast konkurentsi ei toimu, kuid võimalikuks ohuks on hübridiseerimine. Toidu nimel konkurents toimub merikotka, väike- konnakotka ja hiireviu vahel, kahest viimasest linnust on suur-konnakotkas väiksem ning eelisolukorras. Peamiseks looduslikuks vaenlaseks on metsnugis, kes sööb linnu mune ning murrab poeg, kuid selle ohuteguri mõju on veel teadmata (Keskkonnaministeerium. s.a.). 2.8 Hübridiseerimine Hübridiseerimine toimub väike- konnakotka vahel. Suur- konnakotkapaarid on asendunud segapaaridega ning järglased on sigimisvõimelised ja konkureerivad suur- konnakotkaga.
Selts hanelised – keskmise suurusega, jässaka kerega, madalate jalgadega.. Eesmised varbad ujulestadega. Lai lame nokk. Veelinnud või veekogudega seotud linnud. N.laululuik, kühmnokk-luik, lagle, hallhani, aul, jääkoskel, pardid, haned. Selts kullilised – röövlinnud, nokk lühike, ülanokk konksja tipuga. Võimsad jalad, vastandatav tagavarvas, teravad kõverad küünised. Tiivad tugevad. Osavad lendajad. N. kanakull, hiireviu, kaljukotkas, kondor, rabapistrik, tuuletallaja. Selts kanalised – jässaka kehaga, nokk lühike ja tugev. enamuses paigalinnud. Lendavad raskepäraselt, kuna tiivad lühikesed. N. põldvutt, põldpüü, , metsis, teder, laanepüü, rabapüü, nurmkana, paabulind, jahifaasan Selts kurelised – tiivad nõrgalt arenenud, jalad enamikul pikad, nokk lühikesevõitu ja tugev. Enamasti halvad lendajad, v.a. kured. N. vesikana, rukkirääk, sookurg, suurtrapp, kroonkurg.
*tagavad looduses aineteringluse peamiselt lämmastiku, hapniku, süsiniku, fosfori, väävli *osalevad mulla kujundamises eluta ja eluslooduse vastastikune koostoime, mille käigus pinnasesse sattunud organismide jääkproduktid lagundatakse lihtsama ehitusega ühenditeks. 2.Kirjutage joonisel esitatud liikide põhjal toiduahel produtsendist, kolmest konsumendist ja destruentidest. Lahendus: Ristik lehetäi jooksiklane juttselghiir hiireviu bakter (seened lagundavad taimi, bakterid lagundavad loomi) Pilet 12 1.Rakutsükkel. Mitoos. Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. Mitoos jaguneb omakorda karüokineesiks ja tsütokinees. Karüokinees jaguneb profaasiks, metafaasiks, anafaasiks, telofaasiks. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees. Selle käigus tagatakse kromosoomides (DNA ja valgu molekulide kompleks, milles sisalduvad geenid
põlluservades, metsaservadel, metsateedel. – karvane maarjalepp 12.Elab segametsas. Põgeneb vaenlase eest järsult teisele poole puud „hüppamisega“. – lendorav TOIDUVÕRGUSTIK Jõgi: fütoplankton- loomplankton- särg- haug Järv: taimplankton- loomplankton- särg- haug- saarmas Läänemeri: detriit- taimplankton- vesiking- särg- haug- hallhüljes Niit: kerahein- rohutirts- rukkirääk- valge toonekurg Mets: harilik pohl- harilik leethiir- hiireviu- punarebane Aed: võilill- toakärbes- linavästrik- kodukass XI. PILDID 1. Pildilt vaja tunda kõiki taimi ja loomi, kes on koosluste esitlustes (metsade puhul vt lühendatud faili).
hallhaigur, hüüp, flamingo, luitsnokk-iibis Selts hanelised keskmise suurusega, jässaka kerega, madalate jalgadega.. Eesmised varbad ujulestadega. Lai lame nokk. Veelinnud või veekogudega seotud linnud. N.laululuik, kühmnokk-luik, lagle, hallhani, aul, jääkoskel, pardid, haned. Selts kullilised röövlinnud, nokk lühike, ülanokk konksja tipuga. Võimsad jalad, vastandatav tagavarvas, teravad kõverad küünised. Tiivad tugevad. Osavad lendajad. N. kanakull, hiireviu, kaljukotkas, kondor, rabapistrik, tuuletallaja. Selts kanalised jässaka kehaga, nokk lühike ja tugev. enamuses paigalinnud. Lendavad raskepäraselt, kuna tiivad lühikesed. N. põldvutt, põldpüü, , metsis, teder, laanepüü, rabapüü, nurmkana, paabulind, jahifaasan Selts kurelised tiivad nõrgalt arenenud, jalad enamikul pikad, nokk lühikesevõitu ja tugev. Enamasti halvad lendajad, v.a. kured. N. vesikana, rukkirääk, sookurg, suurtrapp, kroonkurg.
2. puisniitude 2. tolmeldavad kindlad kinnikasvamine mesilaseliigid 9.8. Biootiline tegur: teised sama liigi esindajad (männid), abiootiline tegur: valgus. Olelusvõitluses hukkub tõenäoliselt mõni väikesekasvulisem mänd, kuna talle ei jätku valgust. 9.9. I lehetäi, jänes, põldlõoke, uruhiir. Toiduahel: ristik lehetäi jooksiklane juttselghiir hiireviu. 9.10. 1) Metsakuklased ei ole taimtoidulised, 2) teises ja kolmandas toiduahelas puudub tootja ahela alguses, 3) kobras on taimtoiduline. 9.11. Taimed on alumisel astmel, tipptarbijad ülemisel. Ökosüsteemides kehtib ökoloogilise püramiidi reegel, mille kohaselt iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise tasandi biomassist. 9.12. Liik A toitus liigist B. B arvukust võisid mõjutada näiteks haigused. Suhete vormiks on saaklooma ja kiskja suhe. 9.13
1. parajalt niiskust 2. parajalt valgust 1. idanemiseks vajalikud seenehüüfid. 2. tolmeldavad kindlad mesilaseliigid 1. metsaraie 2. puisniitude kinnikasvamine 9.8. Biootiline tegur: teised sama liigi esindajad (männid), abiootiline tegur: valgus. Olelusvõitluses hukkub tõenäoliselt mõni väikesekasvulisem mänd, kuna talle ei jätku valgust. 9.9. I lehetäi, jänes, põldlõoke, uruhiir. Toiduahel: ristik lehetäi jooksiklane juttselghiir hiireviu. 9.10. 1) Metsakuklased ei ole taimtoidulised, 2) teises ja kolmandas toiduahelas puudub tootja ahela alguses, 3) kobras on taimtoiduline. 9.11. Taimed on alumisel astmel, tipptarbijad ülemisel. Ökosüsteemides kehtib ökoloogilise püramiidi reegel, mille kohaselt iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise tasandi biomassist. 9.12. Liik A toitus liigist B. B arvukust võisid mõjutada näiteks haigused. Suhete vormiks on saaklooma ja kiskja suhe. 9.13
– Eesti soojumikas 10.Elab veekogu põhjas poolenisti pinnasesse kaevunult. Suudab oma värvust muuta vastavalt keskkonnale. Silmanägemine on vilets. Toitub vett filtreerides. – hink 11.Kasvab sageli kohtades, kus inimene on algset taimestikku mõjutanud, nt põlluservades, metsaservadel, metsateedel. – karvane maarjalepp 12.Elab segametsas. Põgeneb vaenlase eest järsult teisele poole puud „hüppamisega“. – lendorav Toiduvõrgustikud: Niit: hall käpp – uruhiir – rebane/hiireviu aasristik – sirelane – tondihobu – toonekurg Eesti rannik: taimemahl – must sipelgas – harilik kärnkonn nõges – koerliblika röövik – kõrkja-roolind Jõgi: jõgi-kõõlusleht – ühepäeviku vastne – särg/jõeforell – saarmas Järv: vesikirp – ahven – haug – saarmas puuleht – vesikakand – vesihark - veekonn