aastal Lippmaa pärn KAITSEALUSED OBJEKTID Kesk-Euroopa tüüpi laialehine mets, väikesaared, kaitsealuste liikide elupaigad Vööndid SKV 2, PV 1 Kaitsealused looma- ja taimeliigid: merikotkas (Haliaeëtus albicilla) Eestis ohulähedane liik Uimastav varesputk pori-nõiakold (Circaea lutetiana) Eestis ohustatud liik uimastav varesputk (Chaerophyllum temulum) Eestis äärmiselt ohustatud liik roomav akakapsas (Ajuga reptans) Eestis ohualdis liik rand-soodahein (Suaeda maritima) Eestis ohulähedane liik karulauk (Allium ursinum) Eestis ohulähedane liik 1. Võtta looduskaitse ala ja kanda looduskaitse registrisse Abruka saare riigimetsa kvartaal nr. 26 terves ulatuses lehtmetsa kaitsealana. Tähendatud maa-alal on keelatud igasugused metsamajanduslikud tööd, karjatamine, taimede kogumine ja loomade ning lindude püüdmine, kusjuures jääb Riigi Maade ja
• Salvei Täitetaimed • Alatiõitsev begoonia • Mugulbegoonia • Padipõõsas • Täpplehik • Vilt-ristrohi Pinnakatjad • Feerulalehine ruse • Kivikilbik • Sanvitaalia Lehtdekoratiivsed taimed • Kard-hõbepael • Aedkohhia • Pronks-lutiklill • Suva ilunõges • Riitsinus Amplitaimed. • Mehhiko päsmaslill • Feerulalehine ruse • Kaksikkannus • Sanvitaalia • Harilik maajalg • Sinilobeelia • Roomav metsvits • Oranž pärdiklill • Ripp-pelargoon • Tiiviklill Asukoht: Toila Oru Park Taimed: kukekannus, hosta, peiulill Asukoht: Karlova, Tartu Taimed: ilukapsas, peiulill, vilt-ristrohi Asukoht: Toila Taimed: hosta, harilik kosmos Asukoht: Toila SPA Taimed: kard-hõbepael, fuksia Asukoht: Toila SPA
Vars Vars on keskne taimeorgan, sest ta seob ühtseks tervikuks kõik taimeosad.Ta ühendab juuri,lehti ja õisi (või vilju). Tema ülesandeks on ka ainete esijuhtimine. Erinevalt lehest võivad varred piiramatult kasvada ja haruneda. Olenevalt aastaajast kannavad vars ja selle harud pungi või lehti, õisi või vilju. Taime elu vältel vars kasvab ja haruneb ning sirgub valguse poole. Ta oksad paiknevad nii, et lehed saaksid võimalikult palju päikesevalgust. Nii saab taim soodsamadtingimused fotosünteesiks. Püstine vars on Väänduv vars on nt kassitapul, humalal ja aedoal. enamikul meie kodumastest taimedest. Roomav vars on nt maasikal ja hanijalal.
Dendroloogia OKASPUUD Sandra Kaasik Siberi/ euroopa seedermänd 5 kaupa, karvadega Siberi seedermänd makedooniamänd Must mänd • 2 kaupa mägimänd • 2 kaupa keerdmänd • 2 kaupa Torkav kuusk Torkav kuusk Kanada kuusk Harilik kuusk Harilik kuusk Must kuusk Must kuusk Ajaani kuusk Ajaani kuusk Glehni kuusk Kanada kuusk Kalifornia ebaküpress Nutka ebaküpress mägiebaüpress Mägi-ebaküpress Mägi ebaküpress Harilik elupuu Kalifornia elupuu Korea elupuu Korea elupuu Hiigel elupuu Harilik kadakas Sabiina kadakas Sabiina kadakas Virgiinia kadakas Harilik kadakas Roomav kadakas Korea nulg Euroopa nulg Euroopa nulg Palsami nulg Siberi nulg Eriokkaline tsuuga Kanada tsuuga idajugapuu värdjugapuu Harilik jugapuu mikrobioota hiibapuu
Teravili monokultuuris (tavaviljelus) Taimed Teravili Nisu Kaer Umbrohud Oder Põldsinep Rukis Roomav madar Tritikale Harilik tuulekaer Harilik orashein Põldohakas Putukad Mullaelustik Ripslased Maakirp Mullaorganismid Viljakukk Vihmaussid Lehetäi Seened Bakterid Linnud Loomad Kiivitaja Rebane Rukkirääk Jänes Nurmkana Metskits Põldlõoke Põldhiir Mutt Tingimused Kergelt happelised või neutraalsed mullad pH ~5- 7,5 Toitainete rikkad mullad
haakjatest harjastest. Eriti palju on neid neljakandiliste varte teravatel kantidel ja lehtede servades ning alumisel pinnal. Kõige haakuvamateks on siiski tema viljad. Need haakuvad eriti meelsasti inimese püksiriide ja saapapaelte külge, lootuses, et leiavad peagi uue koha, mida vallutada. Viljades on ka üks roomava ja põldmadara erinevus: roomava madara omad on umbes viie millimeetrise läbimõõduga, põldmadara viljad aga üle kahe korra väiksemad. Roomav madar ei ole vaid nuhtlus ja tülikas umbrohi. Ta on ka mitmeti kasutatav ravimtaim. Näiteks aitab ta närvihaiguste, eriti just mitmete tõmblemist põhjustavate haiguste korral. Kuid samas kuulub virn paljude teesegude koostisesse, osadega neist võideldakse isegi vähi vastu. Roomava madara pikkadest peentest juurtest on saadud punast värvainet. Harilik malts (haraline malts, päris malts) Harilik malts on meil väga tavaline umbrohi. Harilikult
Sõnajalgtaimed 1 2 Osjad · Osjade lehed on taandarenenud. Konnao · Vars on roideline, lüliline, seest õõnes. si · Võsu tipus areneb eospea. Põldosjad 3 Kollad · Vars on pikk ja roomav, tugevasti harunev, paljude tõusvate okstega. · Lehed on väikesed ja naaskeljad, asetuvad varrele tihedalt mitmerealiselt. 4 Sõnajalg · Vars on maa-alune risoom. · Lehed asetsevad korrapärase lehtrina, pehmed. · Eoslad asuvad eoskuhjades eraldi. 5 Sõnajalgade tähtsus · Väljasurnud sõnajalgade jäänustest on
andi maakonnass Pindala on 260 km². Eesmärgid Ökosüsteemide mitmekesisuse kaitsemine 2 ja 3 kategooria kaitsealuste liikide kaitse Liikide elupaikade kaitsmine Loomad Soti mägiveised Põdrad Koprad Karud Kaitsealused taimed Balti sõrmkäpp Vööthuul-sõrmkäpp Harilik ungrokold Lodukannike Kollane kivirik Roomav öövilge Linnud Vöötsaba-vigle Väikekoskel Hallõgija Veekogud Võrtsjärv Fakte Kaitsealal on igas arenguetapis soid Matkarada koos kiiditega Allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Alam-Pedja_looduskaitseala http:// www.naturephoto-cz.com/euroopa-kobras-picture_et-130 54.html http:// tartu.postimees.ee/3673887/alam-pedja-luhtadel-asuvad- toole-sarvedega- bioniidukid http://www.tammikfoto
Lühiealised SUVIUMBROHUD Valge hanemalts Chenopodium album L. Tuulekaer Avena Fatua L. Raudnõges Urtica urens L. Põldsinep Sinapis arvensis L. Põldrõigas Raphanus raphanistrum L. Roomav madar Galium aparine L. Karvane võõrkakar Calinsoga ciliata Blake Lõhnav kummel Matricaria suaveolens Konnatatar Polygonum convolvulus L. Kirju kõrvik Galeopsis speciosa Harilik punand Fumaria officinalis Harilik nälghein Spergula arvensis TALVITUVAD Harilik kesalill Tripleurospermum inodorum Rukkilill Centaurea cyanus Vesihein Stellaria media Murunurmikas Poa annua Verev iminõges Lamium purpureum Põld-litterhein Thlaspi Arvense Harilik hiirekõrv Capsella bursa-pastoris Põldkannike Viola arvensis Harilik rukki-kasteheind Apera spica-venti 2-AASTASED Harilik ussikeel Echium vulgare Valge mesikas Melilotus albus Mitmeaastased SAMMASJUURELISED Harilik võilill Taraxacum officinale Harlik tõlkjas Bunias orie...
Helena Nurkse Kadakas Hariliku kadaka ladina keelne nimetus on Junioerus communis. Puukujulisena kuni 15 m,harilikult põõsana 1-7 m.Kahekojaline, emastaimedel lihakad marju meenutavad käbi , mis esimesel aastal on rohelised ja teisel aastal valminud sinised.Valgusrikastel kasvukohtadel,tavalisem Lääne-Eestis.Puit sobib nikerdamiseks , treimistöödeks.Puidust ja okastest saadakse kuumutamise teel kadakaõli. Käbisid kasutatakse suhkru- ja eeterlike õlide sisalduse tõttu ravimina, samuti õlle-, likööri- ja veinitööstuses, neid kasutatakse ka dzinni valmistamisel. Valminud käbid aitavad neeru- ja põiehaiguste puhul, samuti soole-, mao- ja eesnäärmehädade korral. Neil on söögiisu tekitav toime, soodustavad uriinieritust. Haiguste ärahoidmiseks soovitatakse rahvameditsiinis iga päev süüa mõni marikäbi. Kadakaokstel on tuntud desinfitseeriv toime. Saunavihad aitavad reuma ja liiges...
Suviumbrohud Harilik nälghein- spergula arvensis- suvi Harilik punand- fumaria officinalis-suvi Karvane võõrkakar- calinsoga ciliata- suvi Kirju kõrvik- galeopsis speciosa- suvi Konnatatar- polygonum convolvulus- suvi Lõhnav kummel- matricaria suaveolens suvi Valge hanemalts- chenopodium album L. -Suvi Tuulekaer- avena fatua L.- suvi Põldrõigas- raphanus raphanistrum L.- suvi Põldsinep- sinapis arvensis L.- suvi Raudnõges- urtica urens L.- suvi Roomav madar- galium aparine L.- suvi Talvituvad Harilik hiirekõrv- capsella bursa-pastoris- talvituv Harilik kesalill- tripleurospermum inodorum- talvituv harilik rukki-kastehein- apera spica- venti- talvituv Murunurmikas- poa annua- talvituv Verev iminõges- lamium purpureum- talvituv Vesihein- stellaria media- talvituv Põld-litterhein- thlaspi arvense- talvituv Rukkilill- centaurea cyanus- talvituv Põldkannike- viola arvensis- talvituv 2- aastased harilik ussikeel-echium ...
Luua Metsanduskool MEPK I Hanna-Eliise Lepp ÕITE KIRJELDAMINE Kaunis kuldking Asümmeetriline suur õis Kollane õõnes huul Lamedad õiekatte lehed, lillakaspruuni värvi Õite alusel kandelehed Sinilill Sinised tupplehed Kroonlehed puuduvad Õied paiknevad varrel üksikult Monosümmeetrilised e sügomorfsed õied Kiirjas ehk korrapärane õis Päevalill Korvõis ehk korvik Õiekroon kiirjas Putkjas Kroonlehed kollased Harilik kukehari Õiekate kaheli Tupplehed kollased Kroonlehti 5 Polüsümmeetriline õis Kiirjas Harilik kellukas Tupp ja kroon liitlehine Kellukjas Kroon lehterjas Krooni suudmeni ulatub karvane emakakael Kroonlehed sinised/lillakad Küüvits Kaheli õiekate Nii kroon kui tupp liitlehine Õie tüüp kupjas, viie tipmega Kollane käoking Õie tüüp kiiverjas Huuljas Kahekülgselt sümmeetrilised, rohekas, kollased õied. Kroonlehed muutunud nektaariumiteks Disümmeetriline Harilik toomingas Kiirjas õiekroon, ratasj...
talivikki ehk põld-hiirehernest (V. villosa), harilikult segatises Loomad ei söö vikki nii meelsasti kui hernest, sest vikk sisaldab vitsianiini, mis on mõru maitsega ja loomadele suures koguses isegi mürgine SUVIVIKK ISELOOMUSTUS Üheaastane liblikõieline söödakultuur Proteiinisisaldus ligikaudu 30% Noored tõusmed taluvad 5-6 kraadi külma Soojuse ja valguse suhtes ei ole nõudlik Õitseb juunis-juulis EHITUS Vars esialgu püstine, hiljem roomav Liitlehed sulgjad, lõpevad köitraokestega Õied ühe- või kahekaupa lehekaenlas 30-60 cm pikk KASVUTINGIMUSED Muld- liivsavimullad Väetamine- orgaaniline väetis Külvivorm- külvatakse 3-4 cm sügavusele, seemet külvatakse 35...70 kg/ha, sõltuvalt seemne suurusest KASUTAMINE Hea jõusööt piimakarjale Haljassööt Silo valmistamiseks TALIVIKK EHK PÕLD- HIIREHERNES ISELOOMUSTUS Üheaastane Kaduv umbrohi põldudel, teeservades
CLOSTRIDIUM TETANI Koostaja: Berit Noormets TK II MORFOLOOGIA Sale, ümarate otstega, liikuv ja eoseid moodustav batsill. Pikad peritrihhiaalsed viburid Väliskeskkonnas säilib aastaid Raske söötmetel kultiveerida Iseloomulik roomav kasv üle kogu söötmetassi Ühine somaatiline antigeen EPIDEMIOLOOGIA Laialt levinud pinnases, võib koloniseerida loomade ja inimeste seedetrakti Vegetatiivsed vormid hapnikutundlikud Eostel pikk eluiga Tänapäeval arenenud riikides väga harvaesinev Kogu maailmas suremus 3050% Miljon haigusjuhtu aastas Eestis keskmiselt 1 teetanuse juht aastas PATOGEENSUS JA IMMUUNSUS äge nakkushaigus, mis kulgeb kesknärvisüsteemi kahjustusega.
PA omadused on temperatuuristabiilne, püsiv, jäik ja vananeb aeglaselt · PVC(Polüvinüülkloriid) Kasutatakse: Põhjakaitse, juhtmekate, siseviimistuluse pealispind. PVC omadused on odav, põleb raskesti ja on kulumiskindel · POM(Polüoksümetüleen Kasutatakse: Pistikud, kinnitusdetailid, laagridetailid ja uusimad armatuurlauadetailid. POM omadused on keemiliselt ja termiliselt stabiilne, kriimustuskindel ja vähe roomav · PC(Polükarbonaat) Kasutatakse: Laternaklaasid ja keredetailid. PC omaduses on läbipaistev, UVkindel ja löögikindel · PET(Polüetüleentereftalaat) Kasutatakse: Turvavööd, tekstiilid ja katted. PET omadused on suur tõmbetugevus, jäik, suur temperatuuri taluvus ja gaase mitteläbilaskev · PBT(Polübutüleenftalaat) Kasutatakse: Põrkeraua ja keredetailid, pistikud ja elektroonikaseadmete korpused. PBT omadused on jäik, kuumuskindel,
kaenlas kaheaastasele võrsele. Punased marjataolised luuviljadvalmivad septembris.Näsiniin õitseb aprillis, enne lehistumist.Näsiniin on väga mürgine taim. Kõige toksilisemad on viljad ja oksad. Maikellukene: Taime kõrgus 1240 cm. Risoom on roomav, nöörjas, harunev, asub tavaliselt 78 cm on sügavusel. Juurestik on keskmiselt arenenud narmasjuurestik. need on juurmised, Lehti on ühel taimel 23, ja teritunud tipuga. Lehetuped laielliptilised
Metspipra rahvapärased nimed on varsakabi, kabjaleht, metshumur ja pruus. Metspipar on mitmeaastane ühekojaline rohttaim, vahel moodustab suuri vaibataolisi kogumikke. Vars tõuseb tal maapinnast kuni 5 cm,ning lehed kuni 15 cm kõrgusele. See taim on mandril tavaline, aga saartel haruldane. Lehed on nahkjad neerukujulised pikarootsulised lihtlehed, värvuselt on need tumerohelised, läikivad, karvased. Lehed püsivad üle talve. Risoom on metspipral peaaegu maapealne, roomav,ning harunenud. Lisajuuri on suhteliselt palju. Maapealsed varred kasvavad välja risoomi juurdunud sõlmekohtadest.Metspipar paljuneb seemnetega ja risoomi abil.Metspipar kasvad peamiselt salu- ja laanemetsades viljakal ja parajalt niiskel mullal, kuid metspipart võib leida ka linnaaedadest, sest tema lehed on ju väga ilusad, pealegi võib ta kasvada vahel päris suure vaibana.Oma nime sai ta sellest, et loomulikult kasvab ta metsas, ning ükskõik millist metspipra osa katki
Taim Sugukond Agrobioloogili Eelistatuim Levik Valdav ne rühm kasvukoht esinemine Põldohakas korvõielised mitmeaastane Põld, aed, seemnetega põld teeservad Põld- korvõielised mitmeaastane karjamaa seemnetega rohumaa piimohakas Harilik korvõielised mitmeaastane Niidud,põllud seemnetega põld piimohakas Põldpuju korvõielised mitmeaastane Põllud, Seemnetega, rohumaa karjamaa vegetatiivselt juuretükkidega Põld-litterhein ristõielised üheaastane Põllud, seemnetega põld ...
Näiteks kirjeldus lk.6-7 · Keel on voolav 4. Prillupi iseloomustus · Kõneles vähe, kümme lauset päevas (lk.54 "Tema, kes muidu päevas kümne lausega läbi saab, kõneleb korraga nii, et suunurgisse tekib valget") · Karvane ihu (lk.50). "Mis tema ihust nähtaval, see on karvane, klutiselt karvane-rind, kael, lõug ja põsed, käsivarred ja käed. See rõhmane karvkate, pehme ja läikiv, nahka mööda roomav ja pugev, ainult käte peal hõredam, ei pikene ega tihene ka suurt, kui ta laiguliseks habemeks ja täkerdunud juukseks saab. Habe lõpeb alles põseluude umber, juuksed algavad juba puhk maad pealpool kulme. Ninast kasvavad tutikesed välja ja üksikud uidud kõrvadest." Ema arvas, et Tõnust saab rikkaliku karvkatte tõttu rikas mees (lk.51) · Oli Mari õe Leenuga koos, kuid Leenu suri ja Prillup võttis Mari naiseks, et too lapsi kasvataks
sugukonda ja müntide perekonda. Ta on vähenõudlik mitmeaastane, tugeva valmistamisel ning auru sissehingamiseks (inhalatsiooniks) aroomiga ja hästi hargnenud taim, mis kasvab umbes 30-50 cm kõrguseks. Vars o mentool laiendab südame-, aju- ja kopsuveresooni ning vähendab on tal peaaegu paljas, enamasti neljakandiline, harunenud. Roomav juurestik närviotste tundlikkust, s.t. võtab ära valu, mistõttu kuulub mentool moodustab võsusid, mis omakorda võtavad juured alla ja nendest võsudest saab validooli ja südametilkade kooslusesse taime paljundada. Seemneid piparmünt ei moodusta. o kuna omab antiseptilisi omadusi, siis kasutatakse teda
Slide 1 TERAVILJAPÕLD (TAVAKASUTUS, MONOKULTUUR) EMÜ 2011 Slide 2 Taimed Teraviljad Umbrohud Nisu Harilik tuulekaer Oder Harilik orashein Kaer Põldohakas Rukis Põldsinep Tritikale Roomav madar Slide 3 Loomad Linnud Jänes Hiireviu Rebane Kiivitaja Põldhiir Nurmkana Metskits Põldlõoke Mutt Rukkirääk Slide 4 Slide 5 Putukad Mullaelustik Ripslased Mullaorganismid Maakirp Vihmaussid Viljakukk Seened Lehetäi Bakterid Lepatriinu Jooksiklane Slide 6 Slide 7
PP omadused on odav, hea pealispind. PVC omadused on odav, põleb raskesti ja on kulumiskindel tugevus ja soodne hind POM(Polüoksümetüleen) Kasutatakse: Pistikud, kinnitusdetailid, laagridetailid ja uusimad armatuurlauadetailid. POM omadused on keemiliselt ja termiliselt PE(Polüetüleen) Kasutatakse: Kütusepaak ja stabiilne, kriimustuskindel ja vähe roomav aknapesupaak. PE omadused on odav, hea tugevus, hea PC(Polükarbonaat) Kasutatakse: Laternaklaasid ja keredetailid. PC omaduses on läbipaistev, UV-kindel ja löögikindel keemiline püsivus ja vananemiskindel. PET(Polüetüleentereftalaat) Kasutatakse: Turvavööd, tekstiilid ja katted. PET
kuidas umbrohutõrje efektiivistada (E. Lauringson 2004). Tavaliselt on nii, et ökoloogilises viljeluses rikastub umbrohtude liigiline kooseis harvem esinevate umbrohtudega ning teatud aja jooksul kujuneb välja mahepõllundusele omane taimekooslus. Uurimised on näidanud, et umbrohtude liigiline koosseis muutub veel ka kolmandal- neljandal aastal pärast üleminekut ökoviljelusele. Uute umbrohuliikide lisanduses ei vähene selliste umbrohtude arvukus, valge hanemalts, roomav madar, vesihein. Kui need liigid olid tavaharimisepuhul olemas, siis nende elutingimused ökoloogilises viljeluses tavaliselt paranevad. Juurde tuleb ökoviljelusele omaseid umbrohuliike, nagu hiirehernes, põldohakas. Umbrohuliikide omavahelises konkurentsis mõnede liikide mõnede liikide domineerimine suureneb (nt hiireherned), teiste arvukus väheneb (nt harilik orashein). Siiski mitte kõik lisanduvbad liigid ei saa koosluses domineerivaks (nt rukkilill).
mageveekogude kallastel või madalas kaldavees, näiteks tiikides, soodes jt. Eestis tavaline. Kuu-võtmehein (Botrychium lunaria) Kuu-võtmehein on maokeeleliste sugukonda kuuluv rohttaim. Kasvab kuivadel niitudel ja puisniitudel. Õitseb juulis ja augustis. Kõrgus kuni 30 cm. Mets-vareskold (Diphasiastrum complanatum, varem Lycopodium complanatum) Mets-vareskold on kollaliste sugukonda kuuluv taim. Ta kasvab kuivades männi- ja segametsades igihalja püsikuna. Vars roomav, enamasti maasisene, kuni 1 m pikk. Lapikud varreharud harunevad korduvalt, moodustades hõreda lehviku või lehtri. Soomusjad lehed asetsevad nelja reana, kaks rida neist väiksemad ja kaks suuremad. Eospead asuvad mitmekaupa varretaolise kandja tipus. Eoslehed munajad, servast peenehambulised. Taim kannab eoseid juulis ja augustis. Mets-vareskolla eostest valmistatakse pulbrit haavade raviks. Mets-vareskold on Eestis III kaitsekategooria all, tema korjamine on keelatud.
o aubrieeta Aubrieta spp. o basiilikulehine seebilill Saponaria ocymoides o hall nelk Dianthus gratianopolitanus o harilik müürilill Cymbalaria muralis o igihaljas ibeeris Iberis sempervirens o kadakkaer Cerastium spp. o kaljuibeeris Iberis saxatilis o kalju-kukehari Sedum rupestre o karpaadi kellukas Campanula carpatica o kuldne piimalill Euphorbia polychroma o mägisibulad Sempervivum spp. o nõeljalehine leeklill Phlox subulata o roomav kukehari Sedum spurium o alpi mägikress Pritzelago alpina o bergeenia Bergenia spp. o harilik müürilill Cymbalaria muralis o karpaadi kellukas Campanula carpatica o kollakas lõokannus Corydalis ochroleuca o lähis-kirburohi Polygonum affine o talbjas kivirik Saxifraga cuneifolia o varjukivirik Saxifraga umbrosa o väike igihali Vinca minor Turbaaed Turbaaed on alles hiljaaegu Eestisse jõudnud aiakujundusmood. See aitab mitmekesistada
Õitseb terve hooaja vältel, juunist septembrini. Liitõisikus on mitu sarikat korvõisikut, milles omakorda keelõied. Aedsordid on kollaste kuni karmiinpunaste õitega. Paljundatakse tütartaimedega Sobib kõrvuti kressiga, peenarde ääristaimeks Sordid - Achillea ptarmica - Võsa- raudrohi "Shneeball" või " The Pearl", Achillea tomentosa - karvane raudrohi "Aurea" Roomav akakapsas (Ajuga reptans) Levinud Euroopas, Aasias, Aafrikas. Taim on püstine ja madal, roomav, hea pinnakatvusega. Kasvukohaks sobib poolvari ja niiskem muld, üldiselt vähenõudlik kasvukoha suhtes Muld parasniiske, huumusrikas Õitseb mais ja juunis, õisikud siniste küünalde sarnased, kõrgus 15-20 cm, lehed sügavrohelised Nooremad lehed söödavad, sobivad salatite kaunistamiseks. Kahjuriteks teod ja nälkjad Paljundatatakse terve hooaja jooksul tütartaimedega. Noorendamiseks tuleb vanad taimed välja katkuda ja uued taimed asemele istutada.
maist juunini. Viljaks on piibelehel ümar oranzpunane mari 2 - 6 seemnega. Vili on umbes 1 cm suurune. Seemned kerajad ning sinised ja valmivad septembris ja oktoobris. Tal on kaks või kolm juurmist lihtlehte, mis on teritunud tipuga ja kaarroodsed. Lehe pikkus on 9 - 20 cm, laius 2,5 - 6,5 cm. Iseloomulikud on pikad rootsud ning valkjad lehetuped. Vars on rohtne, püstine ning õisikuosas veidi kaardunud. Enamik varrest asub mulla all, ning sellest suurem osa moodustab risoomi. Risoom on roomav ja harunev ning asub tavaliselt 7 - 8 cm sügavusel. Juurestik on narmasjuurestik. Piibeleht paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt levides risoomi abil. Ainult seemnetega abil paljunemine oleks liiga raske ja ebakindel. Risoomi abil paljuneb taim väga kiiresti kiiresti ning selle tõttu esineb ta suurte kogumikena. Ta kasvab peaaegu kogu Euroopas ning Aasia ja Põhja-ameerika parasvöötmes. Eestis on väga sageli kohtav, seega ta ei kuulu kaitstavate taimede hulka
Münte teatakse 15 erinevat sorti. Farmaatsiatööstuses eelistatakse seda sorti, mis on pärit 18 s. Inglismaalt Surrey krahvkonnast. Teine tööstuses laialt kasutatav sort on Mentha Spicata, mis on ürgselt pärit Prantsusmaalt ja Põhja-Itaaliast. Seda sorti kasutatakse USAs närimiskummi-, kompveki- ja veinitööstuses. Piparmünt ei kasva Eestis metsikult, vaid teda kultiveeritakse. Piparmünt kuulub huulõieliste perekonda, on vähenõudlik, umbes 50 cm kõrgune taim. Varrest lähtuv roomav juurestik moodustab võsusid, mis võtavad juured alla ja nendest võsudest saab taime paljundada. Vars on peaaegu paljas, enamasti on ta neljakandiline ja harunenud. Lehed on tal vastakud, munajassüstjad, teravsaagjate servadega. Pealt on piparmündi lehed tumerohelised alt heledamad ja kaetud lühikeste liduskarvadega. Piparmündi lehtedest valmistatakse teed. Piparmündi lehed lasevad end hästi kuivatada ja säilitavad suletud nõus hoituna pool aastat oma mõju
rahaühikute suhtes. Liigid: Nõudlusinflatsioon on kogunõudluse mingi elemendi olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. Pakkumisinflatsioon hinnatõus, mida põhjustab kogupakkumise vähenemine. Struktuurne inflatsioon tekib kui tarbijate nõudlusstruktuur muutub vastavalt tarbijate väärtushinnangute muutusele suhteliselt lühikese aja jooksul. Majandusootuse inflatsioon on seotud üksikisikute ja firmade käitumisega. Roomav inflatsioon inflatsioonimäär kuni 10% aastas. Jooksev inflatsioon üle 10% aastas. Hüperinflatsioon inflatsioonimäär üle 50% kuus, väga järsk hindade tõus
rahaühikute suhtes. Liigid: Nõudlusinflatsioon on kogunõudluse mingi elemendi olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõus. Pakkumisinflatsioon hinnatõus, mida põhjustab kogupakkumise vähenemine. Struktuurne inflatsioon tekib kui tarbijate nõudlusstruktuur muutub vastavalt tarbijate väärtushinnangute muutusele suhteliselt lühikese aja jooksul. Majandusootuse inflatsioon on seotud üksikisikute ja firmade käitumisega. Roomav inflatsioon inflatsioonimäär kuni 10% aastas. Jooksev inflatsioon üle 10% aastas. Hüperinflatsioon inflatsioonimäär üle 50% kuus, väga järsk hindade tõus
Roosõielised Roos Mitmeaastased põõsad. Õis suur, P viietine. Viljaks õiepõhjast moodus- tunud ebavili (harilik kibuvits, mets- E kibuvits, kurdlehine roos jt.) R E Maran K Mitmeaastased rohttaimed. Õied väikesed, korrapärased, viietised. O Varred peened, sageli roomavad. Lehed enamasti liitlehed (hanijalg, N tedremaran, roomav maran jt.) D Maasikas Mitmeaastased rohttaimed. Õied valged, lehed kolmetised. Viljaks õiepõhjast moodustunud ebavili pinnal olevate pähklikestega (maasikas, muulukas). Süstemaatika alused Roos Kurdlehine roos L I Tihe, 1- 1,5 m kõrgune põõsas. Õis korrapärane viietine, tume- lillakas- I punane, suur. Lehed tumerohelised, kurrulised. Kasvab peamiselt
Eesti Maaülikool Mehis Rebane Tartu Ülikooli Botaanikaaed Referaat Juhendaja: Toomas Laidna Tartu 2013 Üldandmed Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. Aia rajaja mälestuskivi asub bastioni ringvallil vanade pärnade all. 1810. a. taime...
Fourth level Talveks katta Fifth level Karvik astelsõnajalg Polystichum setiferum Click to edit Master text styles Risoom puitunud Second level Eelistavad aluselist või Third level neutraalset keskkonda, Fourth level Fifth level kuivema poolset Kivi-imar Polypodium vulgare Roomav risoom Click to edit Master text styles Enamasti igihaljad Second level Parasniisket ja varjulist Third level kohta eriti kespäevase Fourth level Fifth level päikese eest, Ei taha seisvat vett, peab liikuma kasvõi drenaaz Meelis-sõnajalg Dryopteris affinis
ammutuntud rahvaravim. Noori lehti võib kasutada ka kevadiste vitamiinsalatite valmistamiseks, mis on väga kasulik südame isheemiatõve korral. Harilik pune Origanum vulgare Harilik pune kasvab kuivades metsades ja võsastikes, teeservadel, puis-aru- niitudel, metsaseljakutel ning raiesmikel. Paljundatakse seemnete ja põõsa jagamise teel. See on mitmeaastane 20-50 cm kõrgune, tugeva aromaatse lõhnaga rohttaim. Vars on püstine, ruljas, ladvas karvane ja ülalt oksine. Juurikas on roomav ja harunev. Lühikarvased või peaaegu paljad lehed on piklikmunajad, nõrgalt hambulised või terveservalised. Väiksed õied on võidunud-helepunased ja moodustavad pikliku või pealt lameda pöörise. Pune õitseb juulist septembrini. Viljad valmivad augustist oktoobrini. Ravimiks on pune lehistunud, õitsev ürt. Lõigatakse ära 20 cm pikkune ladvaosa ja laotatakse 5-7 cm paksuse kihina paberile või riidele. Kuivatatakse hästi
INIMESI. Probleem algab tubakareklaamidest, mis lasevad suitsetamist ekslikult paista ahvatleva ja positiivsena, probleem algab riigist, mis lubab selliseid tubakareklaame, ja lõpeb naabrimehega, kes "heast südamest" koolipoisile paki suitsu ostab. Isegi siis, kui suitsetatakse kõrvalruumis või lahtise akna juures, levib mürgine tubakasuits kaugele teistesse ruumidesse. Paljud tubaka põlemisel vabanevad raskemetallid ja vingugaas on õhust raskemad ning maas mängiv või roomav laps jääb pikaks ajaks mürgist õhku sisse hingama, ka siis, kui suitsetamine on ammu lõpetatud. Ei ole olemas tubakamürkide suhtes immuunset last. Vastsündinutel võib suitsuses toas viibimine põhjustada hingamishäireid, kõrvade ja silmade probleeme, kasvu ja vaimse arengu peetust. Suitsetajate kodudes elavatel lastel on rohkem köha, hingamisteede põletikke, kopsupõletikke, astmat, silmapõletikke, keskkõrvapõletikke
Juur Millised võivad olla juure ülesanded? Ülesanded: kinnitab taime mulda hangib vett ja mineraalaineid varuainete säilitamine paljunemisvahend Mis on juurestik? Ühe taime kõik juured kokku. Nimeta ja iseloomusta juurestiku tüüpe ning too näiteid! Sammasjuurestik (peajuur ehk sammasjuur ja külgjuured) ja narmasjuurestik Joonista vihikusse juurestiku tüübid! Joonista juure pilt ja kirjuta juurde tema vöötmed! kasvuvööde, imevvööde ja külgjuurte tekkimise vööde Joonista tabel ja täida see! vööde asukoht iseloomustus ja ülesanne kasvuvööde juure tipus noored rakud kasvavad imevvööde järgneb on juurekarvad, imatakse vett ja kasvuvöötmele mineraalaineid külgjuurte tekkimise vööde kõige ülemine moodustuvad külgjuured, mis kinnitavad ...
varieerub oliivrohelisest tumepruunini · Nad kasvavad jahedate ja külmade merede rannikuvetes, 6-15 meetri sügavusel · Eesti vetes on kõige sagedasem põisadru Rannikutaimed Astelapaju · Põhjalahe saarte tuntuim taim · Oksad okkalised ja teravad · Valgusnõudlik · Kasvab kuival pinnasel · Hilissügisel valmivad marjad, mis sisaldavad rohkesti C-vitamiini Liiv-vareskaer · Kasvab kuni 1m kõrguseks · Õisik 30cm pikkune · Pikad kitsad lehed · Roomav risoom takistab liiva liikumist mererannal ja luidetel Merikapsas · Kasvab veepiiri lähedal, nii et juured ulatuvad merevette · 1m kõrgune põõsakujuline taim · Lehtedes palju B- vitamiini · Noori võsusid kasutatakse toiduks Merihumur · Madal taim · Paksude lehtedega · Talub soolsust ja kuivsust Lõpp!
alul. Sile ebaküdoonia (Chaenomeles speciosa) kasvab kuni 2 m kõrguse püstise, tihedalt hargnrvate astlaliste võrsetega põõsana Hiinas ja Jaapanis. Liik sarnane eelmisega, võrsed on karvadeta ja näsadeta, õied ja viljad suuremad kui eel misel liigil ja lehed puhkedes punakad. Meil külmaõrnem, kui on jaapani ebaküdoonia. Euroopas on aretatud palju sorte, millised on meil veidi külmaõrnad: 'Eximia'- suured roosad õied; 'Nivalis' - 2 m , puhasvalged õied; 'Simonii' - madal, roomav põõsas, tumepunaste pooltäidisõitega. Kaunis ebaküdoonia (Chaenomeles x superba) Vanemliigid C. japonica x C. speciosa. Kauni ebaküdoonia puhul vaatleme vaid Euroopas laialt kasutatud sorte, meil on nad veidi külmahellad: 'Carl Ramcke'- laiuv kuni 1 m põõsas, lehed puhkedes punakad, õied kinaverpunased; 'Crimson and Gold' - madal ja laiuv, õied tumepunased; 'Elly Mossel' - laiuv põõsas, läikivate lehtede ja tulipunaste õitega; 'Etna' - sarlakpunased õied; 'Fascination' - õied
Juur Millised võivad olla juure ülesanded? Ülesanded: kinnitab taime mulda hangib vett ja mineraalaineid varuainete säilitamine paljunemisvahend Mis on juurestik? Ühe taime kõik juured kokku. Nimeta ja iseloomusta juurestiku tüüpe ning too näiteid! Sammasjuurestik (peajuur ehk sammasjuur ja külgjuured) ja narmasjuurestik Joonista vihikusse juurestiku tüübid! Joonista juure pilt ja kirjuta juurde tema vöötmed! kasvuvööde, imevvööde ja külgjuurte tekkimise vööde Joonista tabel ja täida see! vööde asukoht iseloomustus ja ülesanne kasvuvööde juure tipus noored rakud kasvavad imevvööde järgneb on juurekarvad, imatakse vett ja kasvuvöötmele mineraalaineid külgjuurte tekkimise vööde kõige ülemine moodustuvad külgjuured, mis kinnitavad ...
Madalamatel kohtadel on gleistunud näivleetunud ja gleistunud leetunud mullad Nõgusatel aladel on näivleetunud gleimullad Näivleetunud põllumullad on enamasti korduvalt lubjatud, seetõttu on huumus väga nõrgalt happeline Taimestik Valdavaks metsatüübiks on palumetsad-pohlamännikud. Palju on ka jänesekapsakuusikuid ja sõnajalakaasikuid mõned kaitstavad liigid: palu-karukell, aas-karukell ja roomav öövilge Piusa koobastiku LKA pindala 46 hektarit Piusa liivamaardla on üleriigilise tähtsusega liivamaardla. Karjääri servas asub 1,4 km pikkune matkarada, millelt avanevad vaated karjäärile 1948. aastal avastati koobastes seal talvituvad nahkhiired. 1981. aatal võeti koopad kaitse alla eesmärgiga kaitsta Baltimaade suurimat talvituvate nahkhiirte kolooniat. Praegu loendatakse Piusas ligikaudu 3000 isendit Piusa koopad Piusa koopad on inimese rajatud koopad
Madalamatel kohtadel on gleistunud näivleetunud ja gleistunud leetunud mullad Nõgusatel aladel on näivleetunud gleimullad Näivleetunud põllumullad on enamasti korduvalt lubjatud, seetõttu on huumus väga nõrgalt happeline Taimestik Valdavaks metsatüübiks on palumetsad-pohlamännikud. Palju on ka jänesekapsakuusikuid ja sõnajalakaasikuid mõned kaitstavad liigid: palu-karukell, aas-karukell ja roomav öövilge Piusa koobastiku LKA pindala 46 hektarit Piusa liivamaardla on üleriigilise tähtsusega liivamaardla. Karjääri servas asub 1,4 km pikkune matkarada, millelt avanevad vaated karjäärile 1948. aastal avastati koobastes seal talvituvad nahkhiired. 1981. aatal võeti koopad kaitse alla eesmärgiga kaitsta Baltimaade suurimat talvituvate nahkhiirte kolooniat. Praegu loendatakse Piusas ligikaudu 3000 isendit Piusa koopad Piusa koopad on inimese rajatud koopad
kasvukohtadel, harvem päris valges. Nii võib aasosja kohata nii heinamaadel kui metsaservades ja isegi võsastikes. Kui aasosja eosed kuskil juba idanenud on, siis ta nii kergesti oma kasvukohta ei loovuta. Pigem laiendab ta enda alla jäävat ala teiste taimede arvelt. Selleks ei ole tal enam eoseid vaja. Nagu kõikidele osjadele omane, on ka tal maa all roomav pikk risoom, mis pidevalt otsib vallutamiseks uusi alasid. Aasosja ei ulatu aga kuigi sügavale, sest aasal ja metsas kasvamiseks sellest sügavusest piisab. Nii ei kuluta aasosi rohkem energiat, kui ainult emataimest veidi kaugemale levimiseks. Lisaks risoomi abil levimisele saab aasosi, nagu teisedki eostaimed, paljuneda eostega. Eosed arenevad eospeades, mis on suhteliselt lühikesed, munakujulised ja tömbi tipuga, tavaliselt tumepruunid. Eospead arenevad kevadvõsu tipus
PA omadused on temperatuuristabiilne, püsiv, jäik ja vananeb aeglaselt PVC Polüvinüülkloriid Põhjakaitse, juhtmekate, siseviimistuluse pealispind. PVC omadused on odav, põleb raskesti ja on kulumiskindel POM Polüoksümetüleen Pistikud, kinnitusdetailid, laagridetailid ja uusimad armatuurlauadetailid. POM omadused on keemiliselt ja termiliselt stabiilne, kriimustuskindel ja vähe roomav PC Polükarbonaat Klaasid ja keredetailid. PC omaduses on läbipaistev, UV-kindel ja löögikindel PE Polüetüleentereftalaat Turvavööd, tekstiilid ja katted. PET omadused on suur tõmbetugevus, jäik, suur temperatuuri taluvus ja gaase mitteläbilaskev PBT Polübutüleenftalaat Põrkeraua- ja keredetailid, pistikud ja elektroonikaseadmete korpused. PBT omadused on jäik, kuumuskindel, mõõdutäpne ja hea elektriisolaator
Eestis võib neid leida kasvamas mitmetes metsatüüpides ja kaljudel ning liivikuil. II kategooria samblik: Oksa-tuustsamblik ehk harilik tuustsamblik. on tuustsambliku perekonda kuuluv samblik. Kasvab peamiselt okaspuudel, harva lehtpuude okstel põlistes metsades. Õhu saastumise ja kasvutingimuste muutuste suhtes väga tundlik. Eestis üsna haruldane. Eestist on teada tema üks leid Tallinnast Rahumäelt. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (2012). II kategooria taim: Roomav akakapsas on akakapsa perekonda ja huulõieliste sugukonda kuuluv taimeliik. Eestis looduslikult väga haruldane. III kategooria seen: Sarvklavulinopsis ehk sarvharik on seeneliik. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (seisuga 2012). Eestis võib teda leida loometsadest ja -põõsastikest ning salumetsadest. III kategooria selgroogne: Atlandi tuur ehk tuur on kala tuurlaste sugukonnast. See on üks Euroopa suurimaid kalu. Atlandi tuur elab Euroopa rannikuvetes
Tüpoloogia Ordinatsiooni skeem Puhmarinde arumetsad: Nõmmemetsad Sm-sambliku KKT Kõige kuivem, hapud põuakartlikud leedemullad, hästi kuiv. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: Mänd Puhmarinne: pohl, leesikas, kukemari, kanarbik Rohurinne: palu härghein, kassikäpp, vares kold, nõmm liivatee, nõmm tarn Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, nõmme kaksikhammas, palusammal, põdrasamblikud, palu karusammal, islandi käosamblik Kn-kanarbiku KKT Niiskus tiba parem kui Sm-is. Hapud põuakartlikud leedemullad. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, pohl, kukemari, mustikas Rohurinne: lamba aruhein, palu härghein, võnkvars Samblarinne: kaksikhambad(harilik,lainjas,nõmme), liiv karusamblik, islandi käosamblik, palusammal, põdrasamlikud(mets,harilik,alpi) Palumetsad Ph-pohla KKT Kuivad või parssniisked leedemullad, põuakartlikud. Mulla happelisus, hapud mullad. ...
lühiajalist seismist saad eriti hea maitse ja aroomiga ekstrakti, mida võib lisada toitudele. Lehtedele võid uuesti äädika peale kallata. Kasutatakse Kana-, küüliku- ja seenetoitude maitsestamiseks Hapukoore-ürdikastmetesse Majoneesikastmetesse Küpsetatud ja hautatud toitude maitsestamiseks Limonaadi maitsestamiseks Piparmünt Piparmünt kuulub huulõieliste perekonda, on vähenõudlik, umbes 50 cm kõrgune taim. Varrest lähtuv roomav juurestik moodustab võsusid, mis võtavad juured alla ja nendest võsudest saab taime paljundada. Seemneid piparmünt ei moodusta. Piparmündi eeterlik õli sisaldab palju mentooli. Õitsemisaeg on juunist augustini. Kasutatakse lambalihatoitudele, ühepajatoitudele, jogurtites ja magustoitudes. köögiviljasuppidesse, lamba-, põrsa ja vasikaliharoogadesse kala- ja lihamarinaadis on see hea maitselisaja. piparmündikaste aga sobib hästi grillkalale.
põhja iseloom. Taimeliigid : Kõige idapoolsemal,mageveelisel madalamal alal on mudasel põhjal levinud tihedad liigivaesed roostikud(Phragmites australis).Laikudena kasvavad ka kõrkjad (Scirpus lacustris). Samuti esineb ka ahtalehine Hundinui(Typha angustiifolia) ja kollane Vesikupp (Nuphar luteum). Mudasel liivsavil 0,5-1m sügavusel leidub ka Kaelus-penikeel(Potamogeton perfoliatus)ning piiratud alal esineb omapärane kammpenikeele ja haneheina.Haneheinale iseloomulik, merepõhjal roomav,sõlmekohtadest juurduv vars puudub.Taime varred on õrnad ning peenikesed. Kohati massiliselt on levinud niitjas rohevetikas(cladophora glomerata) mis katab teisi taimi.Rohevetikas kinnitub vähestele põhjal olevatele kividele võib esineda ka lahtiselt põhjal või tõusta vee pinnale laikudena. Idapool esineb harvemini rohevetikas (Cladophora rupestris) ja pruunvetikas (Pseudolithoderma subextensum) Läänepiiril Kare Mändvetikas(Chara aspera)
Raps - - - x x - Peet - - - - - - tatar - - - - - - - = mitte äestada, x = ettevaatlikult, xx =normaalne, xxx =agressiivne (intensiivne) Äestamine mõju umbrohtudele on selektiivne (Tabel 2). Roomav madar Hiljem tärkavate ja ronivate umbrohtude (nagu madar) kammiv harimine kisub neid välja. Umbes 50 cm kõrguse teravilja puhul tuleb põld veelkord läbi sõita. Äke olgu seatud mullapinnast 510 cm kõrgusele. Madar lõhutakse tükkideks, haakub piide külge ja jääb põlluäärde kuivama. Hilisem äestamine viib võsude murdumisega kasvu häirivale mõjutamisele kuni hävitamiseni. Karvane hiirehernes Suviviljades aitab tõrjuda varasem külviaeg
mid Eesti riik endale tegelikult lubada ei saa. 8 5.INFLATSIOON JA SELLE TAGAJÄRJED Inflatsioon on hinnataseme märkimisväärne ja püsiv tõus. Näiteks kui tarbija hinnainteks (CPI) tõuseb 0,5% võrra aastas, siis on tegemist inflatsiooniga. Seda klassifitseeritakse mastaabi alusel. Üheks äärmuseks on roomav inflatsioon, mis on mõõdukas ehk siis 1 kuni 3% aastas umbes. Teiseks äärmuseks on hüperinflatsioon, mis on väga suur inflatsioon. Selle kriteeriumiks on hinnatõus, mis ületab 50% kuus. Kuid need on kaks äärmust. Tüüpiline inflatsioon ei ole ei roomav ega ka hüperinflatsioon. Inflatsiooni tagajärjel väheneb rahva ostujõud, inimeste majanduslik olukord võib halveneda ning teha elu keerulisemaks. Majandusliku olukorra halvenemise pärast läheb igal aastal Eestist
Populatsiooni tihedus-isendite arv teatud maa-alal. Sõltub söögi hulgast, kliimast, asukohast ja vaenlaste olemasolust.Populatsiooni leviku tüüp-isendite asumine ruumis üksteise suhtes 1)ühtlane 2) rühmaline 3)juhuslikEaline struktuur-1) stabiilne populatsioon- vanade ja noorte arv on tasakaalus 2) kasvav populatsioon- noori on rohkem 3) kahanev populatsioon- vanemaid on rohkemPopulatsiooni lained- kui populatsiooni arvukus kõigub kindla vahemiku järgiÖkosüsteemid- järved, sood, niidud, karjamaa; inimene toidab järved üleBIOTSÖNOOS-Taimed, seened, loomad, mikroorganismidÖKOTOOP-Õhkkeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond (omavahel ringluses biotsönoosiga) NIIT KUI ÖKOSÜSTEEMNiidud tekivad- valdavalt lageraiete ja nendele järgnenud niitmise ja karjatamise tagajärjel; mahajäänud põldudele; osa niite jõelammidel ja mererannas on algselt kujunenud niitudenaNiite liigitatakse kujunemise järgiesmased e primaarsed niidud (alati olnud lagedad), lam...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
