Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta
looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse
hindamine“
Koostajad: Antti Roose, Kalev
Sepp ,
Varje Vendla,
Miguel Villoslada,
Maaria Semm, Henri Järv,
Janar Raet, Ene
Hurt , Tuuli Veersalu
Tartu 2011 SISUKORDSISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED ...................................................................................................................................................................... 6
1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAILMAS ....................................................................................................................... 9
1.2 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE EESTIS ............................................................................................................................. 11
1.2.1 Riigimetsa Majandamise Keskuse külastusseire .................................................................... 13 1.3 KÜLASTUSKOORMUSE HINDAMISE JA PLANEERIMISE MUDELID .................................................................................... 14
1.4
KÜLASTUSE ARENDAMISE PÕHIMÕTTED ......................................................................................................................... 22
2. KÜLASTUSSEIRE METOODIKA PÕHIMÕTTED ................................................................................................ 25 2.1 KÜLASTUSSEIRE MOODULID ............................................................................................................................................ 26
2.2 SEIREALADE VALIKU KRITEERIUMID LÄHTUVALT
PUHKE - JA KAITSEVÄÄRTUSTEST ........................................................ 28
2.2.1 Külastajasegmendid ............................................................................................................... 31 2.2.2 Riikliku seire andmete kasutamise võimalused külastusseirel ............................................... 35 2.2.3 Andmete kogumise hea tava ................................................................................................. 38 2.2.4 Pilootprojekti andmemudel .................................................................................................... 42 3. KÜLASTUSSEIRE JA KÜLASTUSKOORMUSE HINDAMISE MEETODID .............................................................. 45 3.1 KOORMUSTALUVUS JA
OHUTEGURID ............................................................................................................................. 45
3.2 KÜLASTUSLOENDUSE MEETODID .................................................................................................................................... 48
3.2.1 Loendusmatt .......................................................................................................................... 53 3.2.2 Infrapuna loendur .................................................................................................................. 55 3.2.3 Raadiokiir-loendur .................................................................................................................. 56 3.2.4 Loendurite kaardistamine ...................................................................................................... 57 3.2.5 Loenduritest saadud seireandmete säilitamine ja haldamine ............................................... 58 3.2.6 Loendurite perioodilise ümberpaigutamise ajakava koostamine .......................................... 62 3.2.7 Kaitseala külastajate voogude seire kulud kümneks aastaks ................................................ 66 3.2.8 Loendurite kasutamise näide ................................................................................................. 68 3.3 MÕJU HINDAMINE LOOMASTIKULE ................................................................................................................................ 69
3.4 MÕJU HINDAMINE TAIMEKOOSLUSTELE ......................................................................................................................... 73
3.5 FÜÜSILISE MÕJU HINDAMINE .......................................................................................................................................... 75
3.6 PUHKEKOHTADE JA MATKARADADE SEISUNDIKLASSID .................................................................................................. 78
3.7 KÜLASTAJAUURINGUTE METOODIKA .............................................................................................................................. 79
3.7.1 Külastajauuringute andmemudel ........................................................................................... 79 4. KAITSEALUSTE OBJEKTIDE KÜLASTUSSEIRE KORRALDAMISE SOOVITUSED .................................................. 81 4.1 VÕIMALUSED KÜLASTUSSEIRE KORRALDAMISEKS .......................................................................................................... 81
4.2 KAITSEALADE SEIRENÄITED.............................................................................................................................................. 84
4.2.1 Emajõe Suursoo kaitseala piiritletud ala seirenäitena ........................................................... 84 4.2.2 Vooremaa MKA hajutatud ala seirenäitena .......................................................................... 86 4.3 SOOVITUSED KÜLASTUSE
MÕJUSID LEEVENDAVATE MEETMETE RAKENDAMISEKS ....................................................... 90
4.3.1 Korralduslikud meetmed ........................................................................................................ 90 4.3.2 Rekreatsiooni, puhkealade ja -rajatiste planeerimine ........................................................... 93 5. KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................... 101 6. KASUTATUD ALLIKAD ................................................................................................................................. 104 LISAD ............................................................................................................................................................. 111 LISA 1. ÜLEVAADE KÜLASTUSSEIRE MEETODITE RAKENDAMISEST ERINEVATES RIIKIDES .................................................. 112
LISA 2. KÜLASTUSSEIRE TESTSEADMED ............................................................................................................................... 118
LISA 3. JUHISED AUTOMAATLOENDURITE KALIBREERIMISEKS JA TESTIMISEKS .................................................................. 119
LISA 4. LOENDURITE PAIGALDAMISE, KALIBREERIMISE JA KASUTAMISE HEA TAVA ........................................................... 123
LISA 5. KÜLASTUSSEIRE ALTERNATIIVIDE
KULUANALÜÜS ................................................................................................... 131
LISA 6. ÜLEVAADE RMK 2003, 2006 JA 2010 KÜLASTAJAUURINGUTEST ............................................................................. 138
LISA 7. RMK SEIRATAVAD LOODUSHOIUOBJEKTID .............................................................................................................. 139
LISA 8. SA KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUSE 2009. AASTA LOODUSKAITSEPROGRAMMI PROJEKT NR. 193
„KAITSEALADE KÜLASTUSKOORMUSE HINDAMINE“ RAAMES PAIGALDATUD KÜLASTAJATE
LOENDURID ......................... 141
LISA 9. SA KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUSE 2009. AASTA LOODUSKAITSEPROGRAMMI PROJEKT NR. 193
„KAITSEALADE KÜLASTUSKOORMUSE HINDAMINE“ UURINGUPLAAN JA KÜLASTAJATE LOENDUSANDMETE
KOONDRAPORTID 2010 – 2011 ........................................................................................................................................... 142
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Sissejuhatus Loodusturismi populaarsusega paralleelselt kasvab kaitsealade rekreatiivne kasutamine.
Paljud
kaitsealused objektid on väikese koormustaluvusega, kuid samas suure
külastus -
koormusega. Sellest tulenevalt muutub tulevikus külastusseire kavandamine ja rakendamine
üha olulisemaks kaitsealade kaitsekorralduse osaks.
Projekti vajadus on tingitud kaitstavate loodusobjektide kaitsekorraldusest, et rakendada
olulise külastuskoormusega kaitsealadel pöördumatu kahju vältimiseks toetavaid,
puhverdavaid, suunavaid või piiravaid kaitsevõtteid.
Käesolev uuring, mida rahastati SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta
looduskaitseprogrammi projektina nr 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ on
seotud teiste Keskkonnaameti külastuskorralduse algatuste ja arendustega külastustegevuse
reguleerimiseks. Uuringu käigus koostati külastuskoormuse hindamise juhend. Uuringu
koosseisus rajati ja kaardistati kaitsealustele objektidele üle Eesti 15 seirepunkti, kus testiti
erinevaid tehnilisi lahendusi. Seiretulemuste põhjal valmis tehniliste lahenduste võrdlev
kuluefektiivsuse analüüs ja ettepanekud metoodikate rakendmiseks vastavalt kaitstava
objekti eripärale ning eesmärkidele.
Süsteemne ja
metoodiliselt välja arendatud külastusseire aitab kaasa kaitsekorraldusele,
investeeringute
planeerimisele , loodusharidustööle ning selle kõige juures võimaldab
otstarbekamalt juhtida külastuskorralduse ja kaitsetegevuste ressursse – spetsialiste,
vahendeid, raha. Suunates külastajad koormustaluvamatele ja külastusteks kohandatud
kaitstavatele
aladele vähendatakse külastuskahjustuste riske teistel, koormustundlikumatel
aladel.
Seirama!
Kalev Sepp,
prof EMÜ
4
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Autorid tänavad kõiki juhendi koostamisel osalenud nõustajaid ja konsultante:
Kaili Viilma
Keskkonnaamet Murel Merivee
Keskkonnaamet
Agu Leivits
Keskkonnaamet
Tõnu Talvi
Keskkonnaamet
Roland
Müür Keskkonnaamet
Taavi Tattar
Keskkonnaamet
Leelo Kukk
Keskkonnaamet
Ain
Vellak Keskkonnaamet
Kalle Karoles
Keskkonnateabe Keskus
Marge Rammo
Riigimetsa Majandamise Keskus
Anu Almik
Riigimetsa Majandamise Keskus
Liisa Kajala
Soome Metsavalitsus
Kari Lahti
Soome Metsavalitsus
Mikael Nordström
Soome Metsavalitsus
Carina Wennström
Soome Metsavalitsus
Enrico Durbano
Eco-
counter Tiiu
Kull Eesti
Maaülikool Juhendi valmimist toetas
5
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Võtmemõisted Kaitse-eesmärk on loodus-, maastiku- või kultuuriväärtus, mille kaitse määratletakse
kaitseala,
hoiuala , püsielupaiga või kaitsealuse üksikobjekti kaitsekorraga.
Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite plaanipärane ja järjepidev
jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ning –analüüse ja vaatlusandmete töötlemist
(keskkonnaseire seadus RT I 1999, 10, 154). Eesmärgiks on saada infot keskkonna
hetkeseisundi kohta ja teha prognoose tulevikuks, mis omakorda aitab kaasa erinevate
keskkonda mõjutavate tegevuste planeerimisele. Seirel on oluline osa riskide haldamisel ning
ennetamisel. Käesolevas töös on
mõistega seire kasutatud paralleelselt sünonüümi
monitooring .
Koormustaluvus (c
arrying capacity ) on puhkevõimaluste kasutuslävi, mille puhul on tagatud
looduselamus , ilma et see seaks ohtu looduskeskkonna säilimist. Koormustaluvus väljendab
keskkonna biofüüsikalisi omadusi ja looduskeskkonna kasutajate käitumise mõjusid ja puhke-
eelistusi (Jenkins ja Pigram 2006). Koormustaluvust on defineeritud ka kui kaitsealade
rekreatiivset normeerimist: millised puhkevõimalused tagada, millised loodustingimused
säilitada, kuidas korraldada rekreatiivne kasutus (
Cole 2004). Spetsiifilisemalt eristatakse
füüsikalist, reaalset, ökonoomset, ökoloogilist ja sotsiaalset koormustaluvust.
Külastaja (
visitor) on isik, kes külastab loodusala rekreatiivsel eemärgil, näiteks matkamise,
marjakorjamise või mägirattasõidu eesmärgil. Külastaja ei ole sellel alal töötav isik. Külastaja
võib olla nii kohalik kui välisriigi kodanik. Olenevalt kontekstist võib külastajat nimetada ka
kasutajaks, kliendiks, külaliseks või turistiks (Kajala jt 2008).
Külastajavoog (
visitor flow) kirjeldab külastajate ruumilist ja ajalist jaotust
konkreetsel alal
(Kajala jt 2008).
Külastuse aktsepteeritavad mõjud (
limits of acceptable change ) teatud piirkonna jaoks
lubatud
ökoloogiliste , majanduslike ja sotsiaalsete muudatuste määr. Indikaatorite
limiteeritud mõõdetavad väärtused selgitatakse välja seire käigus. Kaitsekorralduses püütakse
hoiduda lubatud mõju ületamisest ning keskendutakse eelkõige neile aladele, kus lubatud
keskkonnamõjude määr on ületatud või on
suundumus neid ületada, kui ala kasutatakse
edasi samas
mahus ning samamoodi.
Külastuskoormuse piirtaluvus (külastustaluvus/taluvuspiir) on maksimaalne inimeste arv, kes
võivad
sihtkohta / kaitseala
külastada
tekitamata vastuvõetamatuid
muutusi
sihtkoha / kaitseala füüsilises ja sotsiaalses keskkonnas ning ilma, et
langeks külastajate poolt
tajutava külastuselamuse kvaliteet (Mathieson ja Wall 1982).
Külastusseire (
visitor monitoring) tähendab kõiki eri loendusi ja
uuringuid , mida kasutatakse
külastajate ja/või külastuste kohta süsteemsete, korduvate ja usaldusväärsete ning aja lõikes
võrreldavate andmete saamiseks (Kajala jt 2008).
6
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Külastustaristu on hooned ja
rajatis (ed), mis on ehitatud/paigaldatud külastajate
teenindamiseks külastusobjektidele, nt vaatetorn, laudtee,
parkla , infoviit, infotahvel,
tuletegemise koht, välimööbel jms.
Külastusvärav on kaitsealasse sisenemise koht, mis võib olla ühtlasi
looduskeskus , parkla,
puhkekoht või õpperaja alguspunkt, kust siseneb valdav enamus kaitseala külastajatest.
Külastusvärav on külastusvoo kontrollimise ja külastuskorralduse põhilisi vahendeid, mida
seni Eestis ei ole vääriliselt juurutatud. Külastusvärav võib olla materiaalne rajatis, näiteks
tõkkepuu , millest alates mootorsõidukitega liikumine on keelatud, õpperaja alguse infotahvel
või piletikiosk (näiteks RMK puhkekohtades). Oluline on külastusvärav kui põhimõte ehk siis
tinglikult võib külastusväravaks pidada iga sissepääsu, teed, ka metsarada, kust siseneb
kaitsealasse valdav osa külastajatest ja mis seetõttu on parimaks loenduslävendiks
külastusvoo ja -koormuse uuringutes.
Loendur (
counter) on mehhaaniline või
elektrooniline seade teatud kohta läbivate inimeste,
loomade, sõidukite vms registreerimiseks (loendamiseks). Loendur võib koosneda mitmest
komponendist , kuid selle tavapärasesse konfiguratsiooni kuulub
saatja ja
vastuvõtja .
Logger/andmekogumisseade (
logger/data collector ) on seade, mida programmeeritakse
teatud kindlate
ajavahemike järel andmeid registreerima ja salvestama.
Looduskeskus on külastuskeskus, milles korraldatakse ja suunatakse kaitseala külastus-
tegevust ja loodusharidustegevust, aga ka toetatakse kaitsekorraldust, seiret ning uuringuid.
Looduskeskus töötab üldjuhul antud kaitseala põhilise külastusväravana, kus jagatakse
gruppidele ja üksikkülastajatele infot ning juhiseid loodusretkedeks.
Puhkeväärtus on ala/maastiku sobivus puhkamiseks ja turismiks. Sisaldab elemente nagu
visuaalne atraktiivsus, reljeefi ja
taimkatte vaheldusrikkus, metsarohkus, siseveekogu, mere
rand, tuntud
vaatamisväärsused jt. Ala rekreatiivset väärtust suurendavad kohalik ajalugu ja
traditsioonid ning nende väljendumine maastikus.
Rekreatsioon on inimese
töövõime ja tervise taastamine aktiivse puhkamisega selleks
loodud, eraldatud või kohandatud puhkealal (sünonüümina kasutatakse mõistet
virgestus)
(
Ökoloogia Leksikon 1995). Käesolevas juhendis mõistetakse rekreatsiooni all töövõime
taastamist aktiivse puhkusega eelkõige looduses, kus selleks võivad olla kohandatud vastavad
alad.
Seireala on ala, mille piires toimub looduslike muutuste pidev või kindla intervalliga jälgimine
mingi ajavahemiku jooksul.
Seirekoht/seirepunkt koht, kuhu on paigaldatud loendur.
Turismiks loetakse inimeste
reisimist väljapoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri
või muudel eesmärkidel kestusega kuni üks kalendriaasta. Määratlusele vastavaid reisijaid
nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad ühepäevakülastajateks ja turistideks (UNWTO).
Turist on isik, kelle reis väljapoole oma igapäevast elukeskkonda hõlmab vähemalt ühte
ööbimist sihtkohas (UNWTO).
7
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Välimööbel (ka metsamööbel) on mööbel, mis on projekteeritud ja disainitud kasutamiseks
välitingimustes, kas
aastaringselt või hooajaliselt. Käesolevas juhendis mõistetakse
välimööblina loodusaladel kasutatavaid istepinke ja laudu.
Väärtus on
haruldane , antud piirkonnale iseloomulik, esteetiliselt või muude omaduste
poolest oluline objekt või nähtus.
8
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
1. Kaitsealade külastusseire alused 1.1 Külastusseire arendamine maailmas Rekreatsiooni mõjude
uurimist alustati 1920. aastatel (Cole 2004). Põhjalike ja terviklike
rekreatsiooniökoloogia uurimisprogrammideni jõuti Euroopas ja Põhja-Ameerikas alles 1960-
ndatel ja 1970-ndate alguses. Kõige esimesed vastavad uurimisprogrammid töötati välja
Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias.
Esimese
ametliku kontseptsiooni rekreatiivse koormustaluvuse hindamiseks töötas välja
J. A. Wagar (1964), kes
defineeris puhkeala rekreatiivset koormustaluvust kui (
recreational
carrying capacity) kasutuskoormuse niisugust taset, mida ala suudab taluda, tagades
sealjuures puhkevõimaluste püsiva kvaliteedi.
1980. ja 1990. aastatel suurenes märgatavalt rekreatsiooniökoloogiliste uuringute
läbiviimine ning oluliselt arenes rekreatsiooniökoloogia rakendamine kaitsealade kaitse korraldamisel
ning külastatavuse hindamisel. 1987. aastal ilmus esimene rekreatsiooniökoloogia
käsiraamat , kus koormustaluvuse hindamise teoreetiline alus osutus poolikuks, kuna
keskenduti mõjudele vaid
taimestiku ja pinnase suhtes. Esimene käsiraamat rekreatsiooni
mõjudest loomariigile ilmus 1990. aastatel (Cole 2004).
Maailma Kaitsealade Komisjoni turisminduse töörühm
tunnistab vajadust külastajate seire ja
aruandluse ühtlustatud meetodite järele. Ameerika Ühendriikide Rahvusparkide Ameti abiga
on töörühm Ken Hornback ja Paul Eagles juhtimisel 1999. aastal ette valmistanud ja
avaldanud dokumendi „
Juhtnöörid parkide ja kaitsealade avaliku kasutuse mõõtmiseks ja
aruandluseks”, mis võeti laialdaselt kasutusele. Elektrooniline
versioon on kättesaadav
aadressil
http://www.ahs.uwaterloo.ca/~eagles/parks.pdf. Juhend on julgustanud riike ja kaitsealasid loodusalade rekreatiivse kasutuse teemat edasi arendama, sh välja töötama
standardseid
meetodeid külastusseireks.
Malmivaara-Lämsä
et al. (2008) järgi on Soomes uuritud tallamise mõju erinevatele
metsakooslustele ja taimestikule pika-ajaliselt ja põhjalikult. Välja võib tuua 1970. aastatel
teostatud Kellomäki, Saastamoineni ja Wuorenrinne uuringud põhjaparasvöötme metsadest
ning Tolvaneni
et al. (2005) uuringud subarktilistest taimekooslustest. Antud uuringutele
tuginedes leiti, et ala taimestiku paljunemisvõime suurenedes suureneb ka taimede
tallamiskindlus. Loodusturismiga kaasnevate keskkonnamõjude hindamisel on olulisemaks
käsiraamatuks 1989. aastal ilmunud „
Wilderness Campsite Monitoring Methods:
A Sourcebook“, mille autori David N. Cole´i järgi on ala seisundi hindamisel võimalik kasutada
kahte lähenemist:
1. Ala lihtsustatud kirjeldus ning kasutusega kaasnevatele mõjudele hinnangu
andmine. Tulemuseks on ilma mõõtmisi teostamata kahjustusastme hinnangu
andmine visuaalse vaatluse teel. Kasutada võib alade klassifitseerimist (nt. Frissell
1978 järgi). Hinnanguga võib kaasneda ettepanek kasutusmahu vähendamiseks või
teatavate kasutusviiside piiramiseks.
9
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
2. Alal püsiproovitükkide (prooviruutude, transektide jms)
võrgustiku rajamine ning
nendel kindla indikaatorite süsteemi abil mõõtmiste teostamine. Mõõtmisi on
võimalik
korrata mingi kindla ajaperioodi (3 – 5 aastat) järel ning seejärel hinnata
alade seisundis toimunud muutusi indikaatorite või nende gruppide kaupa.
Šotimaa Looduspärandi Amet (
Scottish Natural Heritage ) omab aastatepikkust kogemust
külastajate loendamises ja seires. Sellele pikaajalisele kogemusele tuginedes on nende poolt
välja arendatud
metodoloogia ühendamaks külastajate seire ja looduse seire, saamaks teada
külastajatevoolu mõjusid. Tervikpildi saamiseks on vaja teostada neli sammu:
1. külastajate
loendamine ;
2. külastajate hoiakuid kajastava uuringu läbiviimine;
3. külastajate käitumise vaatlusuuringu läbiviimine;
4. koha/raja füüsilise seisundi hindamine ja fikseerimine.
1. Külastajate loendamine Automaatsed külastajate loendajad koguvad nii ajalist kui ka ruumilist informatsiooni.
Korralikult kalibreeritud ja strateegiliselt õigetesse
kohtadesse paigutatud loendurite korral
on võimalik saada informatsiooni lisaks külastajate koguarvule ka nende ruumikasutuse kohta
kaitsealal , sh tuvastada eelistatud piirkonnad.
2. Külastajate hoiakuid kajastavad uuringud Loendusandmeid on kasulik ühendada külastajate hoiakute
infoga . Külastajate hoiakute
uurimiseks kasutatakse küsitlusankeete. Ankeetide abil on võimalik saada
aimu kaitseala
külastavate inimeste külastuse põhjustest, ootustest kaitseala osas ning luua keskmise
külastaja
profiil . Kuna peamiseks hoiakute uurimise võimaluseks on ankeetküsitlus, mis on
oma iseloomult ajamahukas, siis on väga oluline, kuidas ja milliseid
küsimusi küsitakse.
3. Külastajate käitumise vaatlusuuringud Hoiakute info täiendamiseks on vajalik teostada ka külastajate tegeliku käitumise vaatlust.
Lisaks hoiakute info täiendamisele on nii võimalik tuvastada ka erinevate tegevuste
käitumismustreid. Võimalik on tuvastada, millises kaitseala osas milliseid tegevusi inimestele
meeldib harrastada. Ka on vaatlustega võimalik koguda informatsiooni, mis ei pruugi
kajastuda loendusandmetes ega küsitlusankeetides. Näiteks, kas inimesed tavatsevad kaasa
võtta
koeri , kui suurte gruppidena liigutakse, kus meeldib inimestele peamiselt teerajalt
kõrvale minna ja kui kaugele nad sellest lähevad, kuidas peetakse kinni üldisest heakorrast,
millal kasvab korrarikkumiste tõenäosus jms.
4. Koha/raja füüsilise seisundi hindamine ja fikseerimine See samm on oluline tuvastatud mõjude ja ökoloogilise seisundi põhjusliku seostamise
seisukohast .
Metoodikad loomastikule ja taimekooslustele avalduvate inimmõjude häiringu hindamiseks
on toodud ptk. 3.3. ja 3.4
10
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
1.2 Külastusseire arendamine Eestis Eestis on erinevad asutused külastusseire meetodeid osaliselt praktiseerinud, kuid terviklik
külastusseire programm veel puudub. Tavapäraselt on iga-aastaselt loendatud kaitsealade
külastuskeskusi läbivate inimeste koguhulka. Viimastel aastatel on külastajate
aastasele koguhulgale lisaks fikseeritud infot igapäevaselt, võimalusel täiendatakse andmeid külastajate
päritoluriigiga. Kõige süsteemsemalt on loodusalade külastusseiret arendanud Riigimetsa
Majandamise Keskus.
Esimesteks rekreatsiooniga kaasnevate mõjude uuringuteks on Elle
Roosaluste tööd tallamise
mõjust sootaimestikule (Roosaluste 1988). Seoses
matka - ja õpperadade loomisega soo-
aladel suurenes ka loodusturistide hulk ning kasvas vajadus
soode kui madala uuenemis-
võimega koosluste koormustaluvuse hindamiseks ja kaitsmiseks, et reguleerida soode
külastamist ja töötada välja vastavaid
abinõusid .
Aastatel 1977-85
teostati välitöid
Pärnumaal Nigula looduskaitsealal , Saaremaal
Viidumäe looduskaitsealal ja
väikesel katsealal Sõrve poolsaarel. Tallamisega kaasnevat mõju hinnati
kolme indikaatoriga: muutused liigilises koosseisus, taimestiku katteväärtuses ja biomassis.
Kokku jälgiti 1606 katselappi.
Välitööd viidi läbi soome teadlase S. Kellomäki metoodika alusel
(Roosaluste 1988). 1978. aasta suvel moodustati Nigula LKA-l soo erinevates osades kolm
katseväljakut, igal väljakul olid 10 m pikkused ja 0,5 m
laiused rajakesed ja iga variant koostati
neljas korduses (Roosaluste 1981).
1980−1981. aastal uuriti Viidumäel tallamise mõju metsateedele. Mõju selgitamiseks rajati 32
minitransekti. Igal transektil asus 5 väljakut mõõtmetega 1 x 1 m, kus määrati liigiline koosseis
ja katteväärtus.
Radade olukorda hinnati 5-palli süsteemis ja mõõdeti ka radade sügavust
(Roosaluste 1988).
Rekreatsiooni mõju keskkonna, sh metsade seisundile ning alade koormustaluvust uuriti Eesti
Metsanduse ja Looduskaitse Instituudis 1980-tel ja 1990-tel aastatel. Rekreatiivseteks
metsadeks loeti haljasvööndi parkmetsi, linnametsi ja rahvusparki, maastikukaitsealade
puhketsoonide metsi ning rekreatviiseteks maadeks peale metsamaade ka haljastusmaid (ka
lagendikud, puhkerannad, veed-alad,
liivikud , kivistikud, lood). Eesti Metsanduse ja
Looduskaitse
Instituudi Looduskasutuse laboratooriumi töörühm koostas rekreatiivsete
metsade katastri, mis kujutas endast andmete kogumit metsade kvantitatiivse ja kvalitatiivse
seisundi kohta, mis võimaldas organiseerida metsade majandamist seoses rekreatsiooniga
(
Paalme 1987).
Katastri koostamisel arvestati järgmiseid näitajaid ning hinnati neid 5-palli süsteemis
(Paalme 1987):
• metsade
paigutus (kaugus linnalisest asulast või suure linna elamurajoonist);
• metsasus (haljasvööndis, puhkealal, puhketsoonis; suletud, poolavatud ja avatud
alade esinemine);
• metsade esteetilised omadused (metsatüüp,
puuliigid );
• sanitaar-hügieenilised funktsioonid;
• metsakasvukohatüüpide vastupidavus;
• metsade rekreatiivse kasutuse metsamajanduslikud
eelistused ;
11
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
• metsade rekreatiivse kasutuse heakorrastuslikud eeldused;
• metsade elujõulisus rekreatiivse kasutuse tingimustes;
• inimorganismile mõjuvad faktorid ja nende mõju intensiivsus;
• rekreatiivsete metsade majanduslik väärtus.
Meetodit kasutati Kloogaranna-
Laulasmaa puhkepiirkonna parkmetsade seisukorra
hindamiseks. Lisaks hinnati ka metsataimestiku kahjustusi tallamise tagajärjel väljaspool
teeradasid, loendati uusi ja vanu lõkkekohti ning fikseeriti kõige prügistatumad piirkonnad.
Kahjuks ei rajatud sel perioodil alalist seirevõrgustikku, mille raames oleks saanud hilisematel
aastatel uuringuid sama metoodika alusel korrata.
2003. aastal koostasid Tiit Leito ja Karin Poola ülevaate „Turismi mõjust
Kõpu poolsaare
rannikukooslustele”. Nende kasutatud metoodika nägi ette järgmiste aspektide kaardistamist,
kasutades Eesti põhikaarti
mõõtkavas 1:20 000:
• lõkkeasemed (kolm erinevat kategooriat kasutamise intensiivsuse alusel);
• taimekoosluste kahjustused (määrati taimestiku kahjustuste protsent visuaalsel
meetodil);
• pinnasekahjustused (paralleelselt rannaga kulgevate autosõiduradade arv ja
paiknemine );
• autodega läbitavad teed;
• visuaalne reostus (inimese poolt püstitatud kivihunnikud, palkidest
konstruktsioonid, autojäljed liival või klibul);
• militaarne reostus (okas- ja liinitraadid);
• ratsahobuste mõju,
rajad rannikuvööndis.
Samal aastal valmis ka Tiit Leito koostatud Kõpu
poolsaart hõlmava loodusturismi
kontseptsioon ja selle ruumiline planeerimine, kus on ka märgitud erinevate külastusviisidega
seonduvad tallamiskoormused. Selle järgi omavad nii
ratsutamine kui ka mägijalgratastega
sõitmine tähtsust juba madala külastuste sageduse korral.
Rattasõit omab tähtsust mõõduka
külastussageduse juures (kuni 100 külastuskorda nädalas). Jalutamine, tervisejooks ja looduse
vaatlemine omavad tähtsust kõrge külastuskordade arvu juures (100 või enam külastuskorda
nädalas). Pikniku pidamise ja telkimise mõju on tugev objektide ning rajatiste lähiümbruses.
Eestis on kaitsealuste objektide külastusseiret teostatud efektiivselt Elva puhkepiirkonnas
Vapramäe, Vitipalu ja Vellavere ümbruses, kus 2006. aastal teostatud külastajaseire hõlmas
nii kohapealset kui ka üldist elanikkonna seiret (Sepp ja Noorkõiv 2006). 2008. aastal teostati
samas piirkonnas koormustaluvuse uuringud (Hurt jt 2009).
2008. aastal koostati Tartu Ülikooli Geograafia osakonnas Antti Roose juhtimisel aruanne
metoodilistest lahendustest kaitsealade külastajate loendamiseks. Uuritavad alad asusid
Endla ja Emajõe Suursoo kaitsealadel ning Vapramäel, kus kasutati külastuskeskuste
loendusandmeid ning raadiolainetel töötavaid automaatloendureid võrdlevalt
mobiil -
positsioneerimisandmetega.
Hinnati külastajate
valikuid loodusradade eelistamisel, andmeid kontrolliti erinevate
seiremeetodite (raadiokiirega loendurid, kaameraloendus) sidumisel. Vastavalt loendurite ja
loendustega läbiviidud seirele tehti väljavõte ja ruumianalüüs mobiilkõneaktiivsuse kohta,
eristades lühiajalised külastajad, ümbruskonna elanikud ja töötajad. Hinnati radade seisundit,
12
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
kasutades Eesti Maaülikoolis ning
Metsakaitse - ja Metsauuenduskeskuses väljatöötatud
koormustaluvuse hindamise metoodika aluseid. Tulemustele vastavalt tehti
ettepanekuid külastusseire süsteemi rajamiseks (Roose jt 2008).
Käesoleva külastuskoormuse hindamise juhendi koostamisel on lähtutud eeldusest, et
kõikidel kaitstavatel aladel, sh kaitsealadel asuvatel RMK puhkealadel, on otstarbekas hinnata
külastuskoormust samadel alustel ja arendada ning rakendada seiremeetodeid ühtse
süsteemina.
1.2.1 Riigimetsa Majandamise Keskuse külastusseire Kokkuvõte põhineb 29. märtsi 2011. a RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo
poolt esitatud andmetel ja RMK 2003., 2006. ja 2010. aasta puhkealade külastajauuringute
koondraportitel.
RMK on viinud loodusobjektidel läbi külastajauuringuid ning külastusmahu seiret alates 2002.
aastast, mil alustati ka rekreatiivse
keskkonnamõju uuringuid, läbiviijaks Metsakaitse- ja
Metsauuenduskeskus. RMK seirab käesoleval ajal kokku 81 loodushoiuobjekti külastusmahtu,
mis asuvad 11 looduskaitsealal, 13 maastikukaitsealal, viies rahvuspargis,
kolmes looduspargis ja kahes
pargis . Seirekohtade
loend on toodud
lisas 7. RMK kogutavate
loendusandmete
sageduseks on
külastajate arv ühes kuus.
Külastajauuringud on RMK puhke- ja kaitsealadel läbi
viidud 2003., 2006. ja 2010. aastal
metoodilise juhendi "Külastajate seire loodusaladel"1 järgi. Metoodiline juhend on aluseks
RMK külastusmahu seirele. Rekreatiivse keskkonnamõju uuringu metoodikad on Eesti
tingimustele kohandanud Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus.
RMK kinnitusel võimaldavad külastusseire tulemused teha paremaid majandamisotsuseid
ning optimeerida ressursside kasutamist, mis RMK põhimääruse kohaselt on RMK
puhkealadel mitmekülgsete rekreatsioonivõimaluste loomine ja metsa kasutamise suunamine
ning kaitstavate loodusobjektide külastamise korraldamine.
Külastusmahu seiret ning külastajauuringuid viiakse läbi loodushoiuobjektidel. RMK
loodushoiuobjekt on maastiku rekreatiivset
kasutust hõlbustav,
maastikku kaitsev ja kasutust
suunav puhkemajanduslike ehitiste ja metsamööbli kogum, mis on dokumenteeritud ning
vastab kehtestatud nõuetele. Külastusmahtu seiratakse pidevalt, külastajauuringuid on läbi
viidud reeglina kolmeaastase intervalliga.
RMK kasutab alates 2008. aastast analoogilist külastajainfo andmebaasi Soome
Metsavalitsuses kasutusel olev ASTA-ga. RMK
vajadustest lähtuv
rakendus kannab nime KÜSI.
Rakendus koondab loodusalade külastajate ja külastuse kohta käiva teabe,
loodusharidus -
programmide kohta käiva teabe, võimaldades teha RMK-l kvaliteetseid
fokusseeritud informatsioonil põhinevaid otsuseid.
1 Kajala, L., Almik, A., Dahl, R., Dikšaitė, L, Erkkonen, J., Fredman, P.,
Jensen , F. Søndergaard, Karoles, K.,
Sievänen, T., Skov-Petersen, H., Vistad, O. I. and Wallsten, P. 2007
. Visitor monitoring in nature areas – a
manual based on experiences from the Nordic and Baltic countries. 2008. aastal on käsiraamat Riigimetsa
Majandamise Keskuse poolt välja antud eesti keeles (
http://www.rmk.ee/files/K%C3% BClastajate%20seire%20 loodusaladel.pdf)
13
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
1.3 Külastuskoormuse hindamise ja planeerimise mudelid Loodusturismi
keskkonnamõjude
hindamisel
kasutatakse
sageli
püsiproovitükkide
(prooviruutude, transektide jms) meetodit, mis algab võrgustiku rajamisega ning seisneb
proovialadel kindlate näitajate mõõtmises või vaatlustel.
Vaatlusi /mõõtmisi korratakse kindla
ajaperioodi (3–5 aastat) järel ning seejärel hinnatakse näitajate lõikes alade seisundis
toimunud muutusi.
Loodusturismiga kaasneva
inimmõju hindamise - eelkõige telkimisalade, puhke- ja
lõkkekohtade seisundi hindamise sobivaimaks ajaks Eestis pakutakse hilissuve ja varasügist,
sõltuvalt alast alates 20. augustist kuni
oktoobri lõpuni. Varasemate hindamiste puhul tuleb
arvestada, et kaasnevad mõjud keskkonna biofüüsikalistele omadustele
pole täielikult
avaldunud kuna aktiivne kasutamine veel kestab. Näiteks on hilissuvel ja varakevadel kogutud
andmed alade taimkatte
liigilise koosseisu ja katteväärtuse kohta oluliselt erinevad, kuna
varakevadeks on tallatud alade
alustaimestik reeglina taastunud. Kindlasti tuleb häirituse
selgitamiseks viia seiret läbi ka tundlikul perioodil, näiteks
pesitsus - või õitsemisajal. Linnu- ja
loomaliikide tegevuse häirituse hindamine nende elupaikades, pesitsus- ja kogunemis-
paikades peab arvestama paiga eripäraga ning see on liigispetsiifiline ja sesoonselt erinev
(pesitsusperioodi hinnang tuleks lindude puhul teha perioodil aprill – juuni, rändeaegsete
kogunemiste hinnang reeglina aprill – mai ja/või september – oktoober) (Hurt jt 2009).
Erinevad mudelid külastuse korraldamiseks kaitsealadel, mille abil külastuskoormust
hinnatakse ja planeeritakse, on järgmised (
Alexander 2008, Eagles
et al. 2002,
Lockwood et al. 2006):
•
Rekreatsioonivõimaluste kogum (ROS - The Recreation Opportunity Spectrum) Esimene külastuskorralduse mudel, mis töötati välja Ameerika Ühendriikides,
vastuseks rekreatsiooni kasvavale nõudlusele, suurenevale ressursikasutuse konfliktile ja seadus-
andlikele direktiividele, mis nõudsid integreeritud ja laiaulatuslikku lähenemist looduslike
ressursside kasutamise planeerimisel.
Maastik jagatakse tsoonideks alates ürgloodusest kuni
tiheasustatud linnaaladeni, hõlbustamaks füüsikaliste,
bioloogiliste , sotsiaalsete ja
korralduslike suhete mõistmist. Igas tsoonis hinnatakse seitset tunnust, mis määravad
rekreatsioonivõimalused:
1) juurdepääs,
2) kaugus,
3) visuaalsed
karakteristikud ,
4) kaitserežiim, 5) külastuskorraldus, 6) juhuslikud kohtumised teiste külastajatega ja
7) külastajate mõjud.
Protsessi etapid:
1. Külastuskogemust mõjutavate tegurite (nii füüsikaliste, sotsiaalsete kui ka
halduslike) inventuur ja kaardistamine;
2. Analüüs, mis hõlmab endas konfliktide selgitamist, rekreatsioonivõimaluste klasside
määratlemist, nende sidumist metsamajanduslike tegevustega, konfliktide
tuvastamist ja ettepanekute tegemist nende leevendamiseks;
3. Ajakava koostamine;
4. Tegevuste kavandamine;
14
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
5. Tegevuste
elluviimine ;
6. Seire.
Väljundiks on rekreatsioonivõimaluste kogum igas tsoonis ja soovitused kaitse
korraldamiseks. Tundlikud ja inimpelglike liikidega alad tuleb jätta rekreatsioonist
puutumatuks, vastupidavamaid alasid on võimalik rekreatsiooni eesmärgil intensiivsemalt
kasutada.
Mudeli tugevused:
Mudeli nõrkused:
Enne külastuskorralduslike otsuste
Protsess on praktiline ning sunnib
tegemist peavad pakutavad
kaitseala valitsejaid piirkonda
rekreatsiooniteenused,
tsoonid ja
ratsionaalselt majandama, arvesta
hinnatavad
indikaatorid olema
des loodusressursside kaitse,
üheselt mõistetavad. Erimeelsused
avaliku kasutuse võimaluste ning
planeerimise faasis mõjutavad
organisatsiooni võimega täita
tervet protsessi. Koostatavad
vastavaid nõudmisi. Kasutajatele
kaardid peavad olema seotud iga ala
tagatakse võimalikult palju
füüsikaliste ja biofüüsikaliste
erinevaid rekreatsioonivõimalusi.
tunnustega.
•
Külastajate tegevuste jälgimine (VAMP - Visitor Activity Management Process ) Mudel on loodud Kanadas sealsete rahvusparkide
haldamiseks . Eesmärgiks on uute
rahvusparkide loomine ja olemasolevate arendamine, hariduslike ja rekreatsiooniliste
tegevuste soodustamine. Kasutab eelneva ROS mudeli elemente ning keskendub võimaluste
tagamisele. Tegurid, mida planeerimisel arvestatakse, on külastajate käitumismustrid,
iseloom, kvantiteet, külastuse
jaotumine ja
paiknevus , oodatavad kogemused ja kasud,
vajalikud vahendid/võimalused külastuskäigu õnnestumiseks, info
maaomandi kohta,
piirkonna rekreatiivne väärtus, tundlikkus ja
piiratus , seadusandlus, poliitika, korralduskavad,
hetketingimused külastuskäigu läbimiseks, kohapealsed teenused ja külastajate rahulolu.
Väljundiks on põhjalik rahvusparkide planeerimise ja haldamise juhend.
Protsessi etapid:
1. Projekti kavandamine;
2. Olemasoleva rahvuspargi eesmärgi ja ülesannete kinnitamine;
3. Ülevaade rahvuspargi ökosüsteemidest ja üldisest olukorrast, rekreatsioonilistest ja
keskkonnahariduslikest võimalustest, olemasolevatest tegevustest ja teenustest
ning piirkonna regionaalsest tähtsusest;
4. Olemasoleva olukorra analüüs, et hinnata piirkonna regionaalset osatähtsust ja rolli
erasektoris, määratleda piirkonnale iseloomulik pärand, ressursivõimalused ja
nende sobilikkus ning võimalikud külastajatele mõeldud tegevused;
5. Alternatiivsete külastustegevuste kontseptsioonide koostamine, arvestades
oodatavaid looduselamusi ning regiooni ja erasektori rolli;
6. Rahvuspargi haldamisplaani loomine, mis
arvestab pargi eesmärki ja ülesandeid
15
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
ning regionaalseid suhteid;
7. Plaani elluviimine, rahvuspargi kaitse-eesmärkide seadmine.
Mudeli tugevused:
Mudeli nõrkused:
Tegemist on tervikliku
otsustus -
Kuigi mudel on hästi välja töötatud
protsessiga, mis põhineb hierarhial.
teenuse kavandamise tasandil, ei ole
Struktureeritud
lähenemine tagab nii
see saavutanud tugevust
võimaluste kui ka mõjude analüüsi.
planeerimise tasandil. Põhjuseks on
Mudel ühendab sotsiaalteaduste
asjaolu, et kogemuste võimalustega
põhimõtted turu põhimõtetega,
ei arvestata majandamiskavade
keskendudes külastajate ootustele.
koostamisel ega tsoneerimisel.
•
Külastuse mõju jälgimine (VIM - Visitor Impact Management) Mudel on töötatud välja Ameerika Ühendriikides, kus see on kasutusel rahvusparkide
külastajate ja nende tegevustega kaasnevate negatiivsete mõjude kontrollimiseks.
Tähelepanu pööratakse hetkeolukorrale, võimalikele kaasnevatele mõjudele ja strateegiatele
ning täpsustatakse vastuvõetav mõjude ulatus/määr. Eesmärkidest lähtudes
omistatakse teaduslike ja hinnanguliste kaalutluste põhjal igale indikaatorile standard. Tsoneerimist antud
meetodi puhul ei kasutata, vaid keskendutakse taastamisele ning kahjude ennetamisele
tulevikus.
Protsessi etapid:
1. Olemasoleva andmebaasi eelhindamine;
2. Korralduseesmärkide kordushindamine;
3. Võtmeindikaatorite valik;
4. Võtmeindikaatoritele standardite määramine. Tulenevalt kaitse-eesmärkidest
kehtestatakse igale indikaatorile standard, mis täpsustab vastuvõetavaid mõjusid;
5. Standardite ja olemasoleva olukorra võrdlemine;
6. Võimalike mõjuallikate määratlemine;
7. Majandamisstrateegiate määratlemine;
8. Plaani elluviimine.
Mudeli tugevused:
Mudeli nõrkused:
Protsess võimaldab tasakaalustatult
Mudel keskendub hetkeolukorra
kasutada teaduslikke ja subjektiivseid
mõjudele, jättes kõrvale
kaalutlusi ning mõista mõju allikate
potentsiaalsete mõjude hindamise.
ning majandamisstrateegiate vahelisi
seoseid . Lisaks annab mudel ülevaate
majandamisstrateegiatest.
16
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
•
Aktsepteeritavate muutuste piirid (LAC - Limits of Acceptable Change). Mudel on töötatud välja Ameerika Ühendriikides ning on seal enim kasutatud külastus-
korralduse planeerimise mudel. Tegemist on ROS (rekreatsioonivõimaluste kogum) mudeli
edasiarendusega, kasutades sarnaseid rekreatsioonivõimaluste tunnuseid. Mudel eeldab, et
igasuguse rekreatsiooniga kaasnevad teatavad mõjud, pidades silmas külastajate mõju
looduskeskkonnale ja ka teistele külastajatele. Identifitseeritakse sobivad ja aktsepteeritavad
puhkevõimaluste tingimused ning tegevused nende tingimuste saavutamiseks ja
säilitamiseks. Meetodiga antakse inimtegevusega kaasnevatele muutustele mõõdetavad
väärtused ning määratletakse meetmed, mida kaitseala valitseja peaks
rakendama . Väljundiks
on plaan teatud ala
iseloomustavate indikaatorite aktsepteeritavate muutuste
ulatuse kohta.
Indikaatoriteks on näiteks külastaja kohtumiste arv teiste külastajatega ühe päeva jooksul;
vaateväljas ja kuuldeulatuses asuvad teiste külastajate
telgid ; radade ja teede protsent, kus
esineb
erosioon ja kõrvalradade esinemine. Planeerimisprotsessi eesmärk on ennetada mõju,
kontrollida kasutust ja tegevusi ning vältida kulukaid ja komplitseeritud taastamistöid.
Protsessi etapid (vt joonis 1):
1. Piirkonna probleemide ja oluliste küsimuste identifitseerimine;
2. Võimaluste klasside defineerimine ja kirjeldamine (põhineb ROS
mudelil );
3. Ressurssidele ja sotsiaalsetele tingimustele vastavate indikaatorite valimine;
4. Olemasolevate ressursside ja sotsiaalsete tingimuste inventeerimine;
5. Ressurssidele ja sotsiaalsetele tingimustele vastavate indikaatorite standardite
täpsustamine;
6. Alternatiivsete võimaluste paiknemise määratlemine;
7. Alternatiivide jaoks vajalike tegevuste kinnitamine;
8. Erinevate võimaluste hindamine ning alternatiivide eelistamine;
9. Tegevuste rakendamine ja olukorra jälgimine.
Mudeli tugevused:
Mudeli nõrkused:
Väljundiks on ala
Kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel
strateegiline plaan, mis
ei arvestata külastajate eelistustega.
põhineb kindlaks määratud
Protsess keskendub
edasiste andmete
vastuvõetavatel muutustel
kogumisele ja analüüsile tulevikus, jättes
koos indikaatoritega, mis
kõrvale hetkeprobleemid. Valdkonnad, mis
näitavad ökoloogilisi ja
ei ole hetkel problemaatilised, jäävad
sotsiaalseid tingimusi.
tähelepanuta.
17
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Joonis 1. LAC protsessitsükkel (Stankey et al. 1985). •
Külastuskogemuste kaitse ( VERP - Visitor Experience Resource Protection ) Mudel on töötatud välja Ameerika Ühendriikides ning kasutusel sealsetes rahvusparkides
koormustaluvuse hindamiseks. Mudeli
autorite arvates on suurimaks probleemiks asjaolu, et
enne probleemi mõistmist tuleb määratleda tulevikueesmärgid. Mudeli järgi jagatakse ala
erineva kasutustasemega tsoonideks. Ala koormustaluvus on defineeritud loodusväärtuste
kvaliteedi ja külastuskogemuse kvaliteedi kaudu.
Defineeritakse sobivad puhketingimused,
määratletakse puhkevõimaluste kasutusmaht, koht, aeg ja eesmärgid.
Protsessi etapid:
1. Interdistsiplinaarse meeskonna moodustamine;
2. Avalikkuse kaasamise strateegia arendamine;
3. Ala eesmärgi, tähenduse ja teemade arendamine, planeerimise korralduste ja
piirangute määratlemine;
4. Ala ressursside ja olemasoleva külastuskoormuse analüüs;
5. Külastuskogemuste võimalike piiride ja ressursside olukorra kirjeldamine;
6. Potentsiaalsete normatiivsete
tsoonide eraldamine;
7. Indikaatorite määratlemine ja tsoonidele standardite kehtestamine, seiresüsteemi
arendamine;
8. Ressursside ja sotsiaalsete indikaatorite jälgimine;
9. Meetmete rakendamine.
18
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Mudeli tugevused:
Mudeli nõrkused:
Tegemist on läbimõeldud
Lähenemine erinevatele
protsessiga, mis juhindub ala
keskkondadele nõuab lisatööd. Sõna
eesmärgist. Olulisel kohal on
"kogemus" ei ole ühtselt määratletud
tsoneerimine. Saadakse
ja kogemuse iseloomustamiseks
juhised ressursside ja külastus-
puuduvad indikaatorid. Majandamis-
kogemuse
analüüsimiseks .
tegevuse planeerimisel on oluline
piisav seiretegevus.
•
Turismi optimeerimise mudel ( TOMM - Tourism Optimization Management Model). Mudel on töötatud välja Austraalias ning on kasutusel peamiselt
Känguru saarel. Selle mudeli
puhul selgitatakse koostöös kohalike kogukondadega, milliseid arenguid soovitakse
majanduses, kaubanduses, keskkonnas, kogukonnas ja
taristus saavutada. Määratletakse
sotsiaalkultuurilised, majanduslikud, elamuslikud ja keskkonnaga seotud indikaatorid, mida
soovitakse seirata ning omistatakse neile soovitud väärtused.
Protsess
saavutatakse järgnevate
etappide abil (
The Kangaroo ... 2000):
1. Mudeli areng. TOMM korralduskomitee tegeleb pidevalt mudeli arendamisega.
Mudel kujutab endast uut lähenemist säästva turismi arengule, keskendudes
erinevate valdkondade integreerimisele -
kogukond , majandus, keskkond ja
külastuskogemus;
2.
Seireprogramm . TOMM korralduskomitee koordineerib seireprogrammi turismiga
kaasnevate mõjude
jälgimiseks . Seireprogrammid annavad olulist informatsiooni
pikaajaliste strateegiate planeerimiseks;
3. Vastus juhtimisele. Mudeli otsustav osa, mis võimaldab mudelis osalevatel
partneritel teha koostööd seiretulemuste põhjal
selgunud probleemide
lahendamiseks. Selline lähenemine ohtudele ja võimalustele tagab, et turismi areng
arvestab kõigi elanike huve;
4. Teadlikkuse tõstmine. Mudel rakendab
terviklikku süsteemi teadlikkuse tõstmiseks
nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil, et rõhutada ühtse turismi eelised ja
tutvustada mudelit kui ühte võimalust säästliku turismi korraldamiseks.
Järgnevas tabelis nr 1 on võrreldud
kuut eelnevat külastuskorralduse mudelit.
19
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Tabel 1. Külastuskorralduse mudelite võrdlus Mudel ROS VAMP VIM LAC VERP TOMM USA
USA Rahvus-
USA
rahvuspargid USA
Päritolu Kanada parkide
Austraalia Metsaamet
ja Kaitse
Metsaamet
keskus
Ühing
USA,
Austraalia,
Piirkond, Austraalia,
Kanada,
USA,
USA,
Austraalia ja
kus kasu-Rootsi ja
Kanada
Argentiina,
Austraalia
Austraalia
Kanada
tatakse Uus-
Mehhiko ,
Meremaa Holland Seos Sotsiaalne
koormus-koormus-
Puudub
Olemas
Olemas
Olemas
Olemas
taluvusega taluvus
Ökoloogiline- Ökoloogiline-
Ökoloogiline- Ökoloogiline-
Rakendus-Kujundus- ja
Sotsiaalsfäär
ja sotsiaal-
ja sotsiaal-
ja sotsiaal-
ja sotsiaal-
ala sotsiaalsfäär
sfäär sfäär
sfäär
sfäär
Mastaap Maastik
Maastik, paik Maastik, paik Maastik, paik
Maastik, paik Maastik
Huvi-
gruppide Kaudselt Kaudselt
Kaudselt
Olemas
Olemas
Olemas
kaasamine
Teave
mõjude Puudub
Puudub
Olemas
Osaliselt
Osaliselt
Olemas
kohta Lisaks eelnevalt kirjeldatud
mudelitele on laiemalt kasutusel veel kaks mudelit (Alexander
2008).
•
Ökoturismi võimaluste kogum ( ECOS – ecotourism opportunity spectrum) Mudel on mõeldud spetsiaalselt ökoturismi korraldamiseks, põhineb ROS ja TOS mudelil.
Piirkonna ökoturismi võimalused kaardistatakse ning nende soodustamiseks planeeritakse
vastavad tegevused.
•
Külastuse mõju jälgimine kaitsealadel (PAVIM – Protected Area Visitor Impact Management) Tegemist on kõige noorema külastuskorralduse mudeliga, mis arendati alternatiivseks
meetodiks koormustaluvuse mudelitele nagu LAC ja VERP, kuna nende rakendamine võb olla
kulukas . Olulisel kohal on avalikkuse osalus. Mõju indikaatorid ja seire on asendatud
ekspertkomisjoni hinnanguga.
Avalikkus määrab piirkonna väärtused, eesmärgid ja
kaitsetsoonid. Samuti identifitseerib ja prioritiseerib avalikkus inimmõjuga seotud probleemid
ja seab nende probleemide lahendamiseks vastavad ülesanded. Eesmärgid peavad olema
konkreetsed,
realistlikud , saavutatavad ja ajaliselt piiratud.
20
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Protsessi etapid (vt. joonis 2):
1. Kaitseala väärtuste ja kaitsekorralduse eesmärkide ning kaitsetsoonide
määratlemine;
2. Kaitsekorralduslike eesmärkide täpsustamine;
3. Inimmõjuga kaasnevate probleemide eristamine ja prioritiseerimine;
4. Probleemanalüüsi läbiviimine;
5. Tegevuste määratlemine ja elluviimine;
6. Tulemuslikkuse hindamine.
Joonis 2. PAVIM mudeli protsessitsükkel (Farell ja Marion 2002). Väljatoodud meetodid ei välista üksteist, neid võib üheaegselt rakendada külastatavuse
korraldamise strateegiate koostamisel, arendamisel, täideviimisel, seire teostamisel ja
hindamisel. Ükski neist
meetoditest ei ole absoluutne, vaid kohandatav vastava piirkonna
oludele (Jenkins ja Pigram 2006).
Andmeid külastajate arvu kohta saab koormustaluvusega
seostada kahel
erineval moel:
1. Kui koormustaluvuse uuringud on juba antud alal tehtud või töös, saab külastajate
arvu ökoloogilise mõjuga seonduvaid uuringuid kasutada hinnangu
andmiseks kehtivate korralduslike meetmete tegelikkusele vastavusele ja kohasusele;
2. Kui koormustaluvuse uuringuid pole veel läbi viidud, saab külastajate arvu
ökoloogilise mõju uuringuid kasutada koormustaluvuse hindamisel.
Koormustaluvuse hinnanguid saab külastajate arvu teades anda nii ühele konkreetsele rajale
kui ka mingile looduskaitsealale
tervikuna . Enamasti kaasnevad koormustaluvuse
hinnangutega ka ökoloogilistele ja sotsiaalsetele (külastusest saadav rahulolu) aspektidele
seatud
standardid . Kui seire tuvastab, et nende kvaliteedi osas toimub langus, rakendatakse
korralduslikke meetmeid.
21
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
1.4 Külastuse arendamise põhimõtted Külastuskoormus on üsna keeruliselt määratletav ja mõõdetav fenomen, millel on alati
erisused ja erandid. Külastatavus muutub ajas ja ruumis. Madala külastatavusega
looduslikke paiku tuleks pigem kaitsta ja vältida projektipõhist arendustegevust. Arendada tuleks neid
kaitsealasid või kaitseala osasid, mis on juba „avalikustatud“ ja oma looduslikkuse osaliselt
„loovutanud“. Vähem külastatavaid paiku väisavad põhiliselt kohalikud elanikud, jahi- ja
kalamehed ning omaalgatuslikult seiklusturistid.
Kaitsealuste objektide külastustegevust peab saama
planeerida viisil, mis võimaldab järgida
optimaalselt külastuskorraldust nii mahuliselt kui ka
kvaliteedis , st külastustaristu mõttes.
Loodusturismi arendamisel on eesmärk lähtuda säästva arengu,
loodushoiu ,
maaelu ja
pärandkultuuri säilitamise põhimõtetest:
• külastuskoormus suunatakse valitud sihtturgudele ja sihtgruppidele.
Külastuskoormus planeeritakse spetsialiseeritud kvaliteetturismina, arvestades
vastavalt välja arendatud külastustaristut, pakkumispotentsiaali ja ressursse;
• külastuskoormus on hajutatud geograafiliselt ja aastaajaliselt. Lähtutakse nn
hajutatud kontsentreerimise põhimõttest, kus külastuskohti saab hoida
koormustaluvuse piires;
• ei arendata piirkonnale sobimatuid turismiteenuseid, looduskeskkonda
sobimatuid rajatisi ega taristut;
• suurema mahuga külastust lubatakse senistes turismi tõmbekeskustes, so
looduskeskustes ja külastuskeskustes või teistes sarnastes kohtades, kus on
vastavad teenindusrajatised ja loodussõbraliku külastuse eeltingimused;
• turismimarsruutide koostamisel arvestatakse kaitsealuste liikide ja koosluste
taluvust: ei planeerita külastusi õrna loodusega paikadesse tundlikel
aegadel -
inimesed suunatakse selleks ettevalmistatud kohtadesse;
• teenindusrajatised ei tohi soodustada keskkonna koormustaluvuse ületamist;
• loodust kahjustavaid rajatisi ja üritusi kaitsealadele ei kavandata,
suuremaid avalikkusele suunatud üritusi lubatakse üksikjuhtumi põhiselt.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 15 on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal
olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust
päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks (välja arvatud õuealal) ning nende olemasolu korral
peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste/külastajate juurdepääsu kaitstavale
loodusobjektile. Kaitsealade vöönditest on liikumispiirang kehtestatud 299-le sihtkaitse-
vööndile ja loodusreservaadile pindalaga ~149 686 ha (EELIS, seisuga 03.10.2008).
Püsielupaikades on liikumispiirang kehtestatud 768-le püsielupaiga sihtkaitsevööndile
kogupindalaga ~32 633 ha (EELIS seisuga 03.10.2008). Eesti kaitsealade kaitsekorraldus-
kavade ja kaitse-eeskirjade kohaselt pole
loodusturism lubatud reservaatides. Loodus-
reservaatides on inimeste viibimine lubatud ainult teaduslike välitööde tegemiseks valitseja
nõusolekul ning
järelevalve - ja päästetöödel. Reservaatides esineb juhuslikku külastust, eriti
suviti-sügiseti, korilaste või seiklusmatkajate poolt.
Sihtkaitsevööndites võib loodusturism olla piiratud mahus lubatud vastavalt kaitse-eeskirjas
toodud reeglitele. Kaitse-eeskirjaga täpsustatakse paljudel juhtudel liikumispiiranguga ala,
jättes sellest välja metsakvartaleid või teid ja radasid. Üldiselt on üksikisikutel või
väikestel 22
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
külastajate gruppidel vastavalt kaitse-eeskirjas toodud tingimustele siiski võimalik
kaitsealadel viibida, korjata marju ja seeni ning tegeleda tervisespordiga.
Teave reservaadi aladele juhuslikult sattunutest ja sihtkaitsevööndeid liikumispiirangu
perioodil külastavate inimeste hulgast puudub. Peale otsese järelevalve puuduvad ka tõhusad
meetodid, kuidas tuvastada keelualades liikumine.
Kaitsealadel on reeglina lubatud vaid piiratud arvu osalejatega rahvaürituste korraldamine.
Suuremate
osalejate arvuga ürituste korraldamine on lubatud ainult selleks ettevalmistatud
kohtades ja/või kaitseala valitseja nõusolekul. Ka siin pole täpset statistilist ülevaadet,
ehkki just ürituskoormus, üheaegne kontsentreeritud paiknemine ja tegevus võib olla elusloodusele
häiriv ning ületada füüsilist koormustaluvust. Loa järelevalve ei hõlma reeglina ürituse
reaalset osalejate arvu ja mõjude hindamist, kui just ei ole tegemist häiringu või kaebustega.
Valdaval osal kaitsealadel on telkimine,
laagrisse jäämine ja
lõkke tegemine lubatud ainult
kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning
eramaa omanikul oma
maavalduse piires (
maaomanik ei tohi kaitsealadel kõikjal oma
kinnistu piires lõket teha ega
telkida - eelduseks on, et tegu pole liikumispiiranguga alaga, kuhu ka eramaa omanik ei tohi
teatud perioodil siseneda).
Külastuskoormuse planeerimisel ja kontrollimisel juhindutakse eeltoodud loodusturismi
arendamise eesmärkidele lisaks järgnevatest põhimõtetest:
• tõstetakse esile objektide looduslikkus ja
hariduslik potentsiaal, pidades
seejuures objekti külastusväärtuse juures täiendavalt silmas kogemuslikkust,
avastuslikkust ja seikluslikkust;
• suurema keskkonnamõjuga turismiteenused ja –kompleksid (laagripaigad,
ööbimisrajatised jms) kavandatakse/viiakse võimalusel kaitstavatelt
loodusobjektidelt kaugemale/välja;
• külastajate arvu ja külastuskoormust jälgitakse pidevalt ning hoitakse
rangelt looduse koormustaluvuse piires; koormustaluvuse ületamise
kahtluse ja ohu
korral konsulteeritakse ekspertidega, vajadusel kehtestatakse piiratud
külastusrežiim või tehakse muudatusi kaitse-eeskirjas ja tsoneeringus ning
sekkutakse korrarikkumistesse;
• nähakse ette leevendusmeetmed ja -võtted objektide külastuskoormuse
reguleerimiseks, radikaalsetel juhtudel objekti sulgemiseks külastajatele ning
kahjude leevendamiseks ja heastamiseks;
• külastusrajatiste planeerimisel on oluliseks eelduseks lisaks külastusmõjude
riskihinnangule rajatiste hoolduse jätkusuutlikkus. Uute rajatiste kavandamisel
peab
arendaja tagama rajatiste hooldamise nende
eluea jooksul, samuti
renoveerimise/rekonstrueerimise kulud;
•
luuakse objektidel kahjusid ennetavad ja riske puhverdavad tingimused ning
täidetakse eeldused hoolivaks käitumiseks, sh külastajate informeerimiseks
külastuskorrast;
• külastusinfo ja käitumisjuhised tehakse külastajaile kättesaadavaks enne
piirkonda tulemist (turismiinfokeskustes, veebilehel jne);
• edendatakse koostööd kohalike turismiettevõtjate ja elanikega, et teha sisulist
koos- ja arendustööd, saada ettepanekuid külastuskorralduseks ning praktilist
informatsiooni ja tagasisidet;
23
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
• arvestatakse nn sotsiaalse taluvusega, st külastuse planeerimisel arvestatakse
kohalike elanike privaatsusvajadusega ja välditakse külastajate koondumist
õuealade vahetusse lähedusse;
• võimalusel hajutatakse külastuskoormus neljale aastaajale, pidades seda silmas
juba turismitoodete ja infrastruktuuri arendamisel.
Nimetatud lähtetingimused ja võtted on välja kujunenud viimasel kümnendil loodusturismi
ning külastuskorralduse arendamise käigus. Nagu paljudes teistes valdkondades on ka Eesti
kaitsealade külastuskorralduse arendamisel tuginetud ning rakendatud Põhjamaade, eriti
Soome ja Rootsi kogemust ning sealseid lahendusi. Metoodika
siire Põhjamaadest võib idee
poolest sobida suurema külastatavusega kaitsealustele objektidele Eestis, kuid ka siin tuleb
praktilistes lahendustes arvestada looduskäitumise ja -teadlikkuse erinevusi, samuti
piiratumat haldusvõimekust ja finantseerimisvõimalusi. Globaalsete loodusmälestiste näidete
ning USA või Austraalia rahvusparkides rakendatavate meetodite puhul tuleb arvestada
nende olemuslikku erinevust Eesti kaitstavatest objektidest, mis aga ei välista mõnede ideede
kohandamist meie olustikku.
24
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
2. Külastusseire metoodika põhimõtted Eesmärk on luua lihtne, tasuv, efektiivne ning
rakenduslik külastuskoormuse seiresüsteemi
metoodika, seda testida, juurutada ja rakendada. Metoodika lähtub kaitse-eesmärkidest,
kaitsekorraldusest, ökosüsteemi ja koosluste koormustaluvusest, turismivoogudest ning
nende mõjust kaitsealadele, sh bioloogilisele mitmekesisusele.
Külastusseire metoodika toetab otsuste tegemist riiklikus looduskaitsekorralduses,
arvestades looduskaitsehalduse ja -korralduse põhimõtteid, vajadusi pikemas perspektiivis
ning hetkevõimalusi –
ühelt poolt reaalset külastustegevust ja
teisalt haldusvõimekust
(joonis 3). Külastusseire
esmaseks kriteeriumiks on lähtumine külastuskoormuse piirtaluvuse
ületamise riskidest ja külastuskorralduse probleemidest, millega võib kaasneda looduskahju
tekitamine. Metoodikat peab saama praktiliselt rakendada külastusseires ja koormus-
hinnangutes kaitstavate alade ja objektide argises kaitsekorralduses, aga ka külastus-
tegevuste ning investeeringute ja infrastruktuuri planeerimises
. Külastusseire süsteem peab
olema lahutamatu tervik ning ühilduma teiste kaitsekorralduslike meetmete, vahendite ja
infosüsteemidega. Joonis 3. Külastusseire mudel integreerituna kaitsekorralduse tsüklisse Metoodika arendamisel lähtuti järgmisest:
• metoodika on välja töötatud
parima kogemuse ja seireandmestiku baasil;
• metoodikat saab rakendada nii kaitseala kui ka regiooni tasandil ning see
võimaldab üleriigilist ja vajadusel rahvusvahelist sünteesi ning üldistust;
• metoodika on üles ehitatud põhiliselt instrumentaalsele ja automaatseirele –
mõõtmised tehakse ning seiretulemused dokumenteeritakse ja analüüsitakse
teaduskriitiliselt, millele vajadusel lisandub ekspertiis (
eksperthinnang );
• metoodikat saavad rakendada ja kasutada erineva ettevalmistustasemega
töötajad sh loodusvahid, (seire)spetsialistid ning ettenähtud juhtudel eksperdid
ja teadlased;
• metoodika on läbinud testimise proovialadel.
25
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Metoodika näeb ette seire programmilisuse, st seiretegevuste
sagedused ja ulatuse alade,
külastusväravate,
objektitüüpide
ja
koosluste kaupa. Samuti on lisandatud praktilisi
külastuskorralduslikke lahendusi või lahendustuge koormuse reguleerimiseks. Seiresüsteem
tuleb rajada õiguslikus, institutsionaalses ja metoodilises vastavuses kehtiva looduskaitse-
haldusega.
2.1 Külastusseire moodulid Külastusseire süsteemi terviklahendus koosneb kolmest
moodulist , mis seostab erinevaid
seiremeetodeid, uuringuid ja tehnilisi lahendusi.
Joonis 4. Külastusseire süsteemi kolm moodulit Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite
seostatud rakendamisel saab selgitada välja
külastuse intensiivsuse (sh ajalise
jaotumise ), külastaja
segmente ja külastustegevusi, samuti
saadakse teada külastuse põhjus, teenuse või elamuse vastavus ootustele ja aimu külastaja
käitumisest kaitsealal ning külastuse biofüüsikalistest mõjudest.
Külastusseire süsteem ei piirdu objektidel külastajate loenduse, koormushinnangute ja
külastajauuringutega, vaid annab tervikliku ja põhjaliku arusaama igapäevasest kaitse- ning
külastuskorraldusest ja vajadustest.
Külastusseire süsteem:
• on praktiline, sisu- ja hinnatõhus;
• võimaldab teha üldistusi piirkondlikul alusel;
• põhineb selgetel indikaatoritel, mis näidavad tunnuste trendi ja optimaalset
vahemikku;
• võimaldab ühildada ja tasakaalustada külastatavuse pakkumise ja nõudluse
poolt;
• teenib mitte ainult looduskaitseasutusi, vaid ka turismisektorit, loodushariduse
valdkonda ja kohalikku kogukonda, et
huvigrupid saaksid anda tagasisidet ning
reageerida arengutele;
• võimaldab koheselt reageerida mittevastavus- ja riskijuhtumite korral ning näeb
ette nn päästikute süsteemi külastuskorralduse muutmiseks negatiivsete
trendide
ilmnemisel .
26
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Külastusseire on vajalik järgmistes valdkondades ja kaitsekorralduslikes ülesannetes.
1. Aruandlus ja statistika • seadustest tulenevate kohustuste täitmine;
• riiklikud ja rahvusvahelised
aruanded ;
• tuleviku arenguprognoosid;
• teaduskoostöö;
• õpetamine ja koolitus;
• informatsioon uute puhkealade rajamiseks.
2. Tegevusmõjude hindamine ja muutuste seire • ökoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike mõjude
optimeerimine;
• loodusvarade kaitsega seotud muutuste seire;
• loodusturismi jätkusuutlikkuse hindamine ja mõjude seire.
3.
Reageerimine mittevastavus- ja riskijuhtumite korral ning negatiivsete trendide ilmnemisel • külastajate ebakohane käitumine;
•
taristu ja külastusrajatiste väärkasutamine;
• informatsioon külastusvoogude suurenemise kohta;
• hooldusvajaduse
tuvastamine ;
• prügistamisprobleemide tuvastamine;
• taimestiku ja
loomastiku häirituse tuvastamine;
• pinnase erosiooni tuvastamine.
4. Majandamise planeerimine ning ressursside suunamine majandamiseks ja kasutuseks • maakasutuskorralduse planeerimine;
• külastuse korraldamine, näiteks konfliktide reguleerimine
külastajate ja ala teiste kasutajate või kasutuste vahel (kaasa
arvatud looduskaitse);
• külastuselamuse pakkumine ja selle kvaliteedi tõstmine
külastajatele;
• ressursside, raha, aja ja ruumi jaotamine;
• järelkontroll ja majandamisefektiivsuse
suurendamine ;
• infrastruktuuri arendamine;
• alade- või kohtadevahelised võrdlused;
• hooldustööde kavandamine;
• pakkumise ja nõudluse
tasakaalustamine , majandusliku
efektiivsuse suurendamine.
27
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
5. Kohalike ja regionaalsete majanduslike ning sotsiaalsete mõjude hindamine • regionaalsele majandusele avalduva mõju hindamine;
• tööde planeerimine loodusaladel, külastuskeskustes ja
klienditeeninduspunktides;
• rekreatsiooniteenused ja kaitse;
• selgitavad keskkonnamaterjalid;
• rekreatsiooninõudluse hindamine;
• infrastruktuuri arendamine;
• ohutuse tagamine;
• turismi arengupotentsiaali edendamine;
• loodusturismi ettevõtluse arendamine;
• turunduse
parendamine .
• külastuselamuse pakkumine ja selle kvaliteedi tõstmine
külastajatele;
• ressursside, raha, aja ja ruumi jaotamine;
• järelkontroll ja majandamisefektiivsuse suurendamine;
• infrastruktuuri arendamine;
• alade või
kohtade vahelised võrdlused;
• hooldustööde kavandamine;
• pakkumise ja nõudluse tasakaalustamine, majandusliku
efektiivsuse suurendamine.
Alustada tuleb külastajauuringutest, külastusviiside ja külastusmahu seirest. Tuginedes
külastajate arvule, saab edasi
liikuda märksa keerukamasse, rekreatiivse koormustaluvuse
hindamise
etappi . Koormustaluvust omakorda jagatakse füüsiliseks, reaalseks ja efektiivseks.
Koormustaluvuse uuringutes on maailmas viimastel aastatel tähtsustatud külastajakäitumist,
kuna see määrab objektiivsetes, ühesarnastes keskkonnatingimustes esmase keskkonnamõju
ulatuse ja määra. Inimkoormus väljendub mõjudes elustikule - sealhulgas taimkattele,
pinnasele , mullastikule, veestikule, liikide pesitsusedukusele, rändele jms. Samuti võib
piirkond saada häiritud visuaalselt või liigse külastajate arvu ja
müra tõttu.
2.2 Seirealade valiku kriteeriumid lähtuvalt puhke- ja kaitseväärtustest Külastusseire metoodika arendamisel tuleb keskenduda eeskätt selliste kaitsealade või
kaitseala osade uurimisele,
• mis on loodusturismiks või loodushariduseks arendatud või arendamisel;
• kus saab rakendada külastusväravate põhimõtet;
• kus esineb lubatava külastuskoormuse ületamist ja looduse häiritust (näit.
puhkealad, häirimistundliku liigi pesitsusala vahetu
lähedus );
• kus on tehtud spetsiaalsed ettevalmistused ja loodud tingimused külastajate
vastuvõtuks, teavitamiseks ja suunamiseks.
28
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Praktikas saab külastusseire toimuda vaid osadel kaitsealadel. Kõikides rahvusparkides peab
toimuma vähemalt osaline külastusseire. Mõned kaitsealad on raskesti liigipääsetavad, teised
on vähem tuntud ega ole külastajate hulgas
populaarsed .
Vähese külastatavusega kaitsealadel ei ole otstarbekas külastusseiret korraldada. Samuti on
kaitseala valitseja rahalised
ressursid külastusseire teostamiseks valdavalt piiratud. Seetõttu
tuleb teha kaitsealade valik, kus külastusseiret viiakse läbi esmajärjekorras. Kaitsealade
prioritiseerimine saab tugineda tabelis 2 toodud kriteeriumitele.
Tabel 2. Seirealade valiku kriteeriumid Kriteerium Tingimus Hinnang pallides Rahvuspark
5
Kaitseala tüüp
maastikukaitseala 3
looduskaitseala 2
Natura esmatähtsad elupaigad ja vastuolu
3
külastustaristuga
külastuskeskus, õpperajad,
Külastustaristu
vaatlustornid (rohkem kui kolm
3
rajatist)
Kaitseala kaugus
kaitseala paikneb linnas või selle
3
tõmbekeskustest
lähedal (kuni 20 km kaugusel)
Hea
3
Ligipääsetavus
keskmine
2
halb
0
eksperthinnang:
3
Kaitseala senine
suur
2
külastuskoormus
keskmine
väike
0
Puhkekoht (sh rand jt)
3
Traditsiooniline suurüritus (n:
3
Viru folk,
Nargen ooper jt)
Külastusintensiivsus ja külastajate kontingent on üldjuhul alati seotud külastusrajatistega/-
taristuga. Külastusrajatised ja puhkekohad peavad ’töötama’ külastuse
reguleerijana . Kui
matkarajale on püstitatud vaatetorn, siis mingi osa inimestest külastab vaid vaatetorni ning
läheb
tuldud teed tagasi, ülejäänud
matkarada läbimata. Infotahvlite ja -viitadega on võimalik
suunata külastajaid ka rajast veidi eemal olevate huvitavate objektide juurde, mis muidu
jääksid
suuremal osal külastajatel märkamata. Puhkekohtadega on võimalik koondada inimesi
konkreetsetesse kohtadesse, vähendades sellega kahjustavat tegevust ning kaasneda võivat
prügistamist ja rüüstamist (näiteks lõkete tegemine ja lõkkematerjali kogumine puid ning
põõsaid räsides).
Seega on oluline seirealade planeerimisel lähtuda külastusrajatiste võrgustikust. Paraku on
looduskaitsealadel asuvate külastusrajatiste
andmebaas lünklik, paljude rajatiste asukohad ja
seisund ebaselged, mis
võimendab ebaselgust nii seire planeerimisel kui ka külastus-
korralduses tervikuna.
29
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Riiklikule Looduskaitsekeskusele kuulus 2008. aastal kokku 162 külastustaristuga objekti, sh
106 õpperada kogupikkusega 746,8 km ning 56 torni ja vaateplatvormi; neile
lisandusid 102
kuivkäimlat, 209
prügikasti ja 924 infotahvlit. Neile omakorda lisanduvad Riigimetsa
Majandamise Keskuse poolt hallatavad 81 objekti kaitsealadel (Rammo 2011). Sõltuvalt
objektide paiknemisest on nende kasutusintensiivsus erinev. Riikliku Looduskaitsekeskuse
hallatud kergemini juurdepääsetavatel (suurte teede ääres, turismimarsruutidele jäävad)
objektidel (hinnanguliselt on selliseid rajatisi 1/3 ehk 54 objekti) on kasutusintensiivsus
suurem. Juhuvaatluste alusel külastab selliseid objekte 40-50
tuhat külastajat aastas (kokku
kuni 2,7 milj). Kaugematel objektidel, kuhu tuleb spetsiaalselt sõita, on külastusintensiivsus
väiksem. Selliseid objekte on 108 ja neid külastab kokku 250-650 tuhat külastajat. Hinnangute
kohaselt külastati Riiklikule Looduskaitsekeskusele kuulunud objekte 2008. aastal kuni 3,35
miljonil korral.
Eelpool nimetatud objektidele tuleb lisada RMK-le kuulunud loodushoiuobjektid ning kindla
omanikuta objektid, mida oli kaitsealustel objektidel hinnanguliselt veel kuni 100 tk. Mitmed
RMK poolt või projektide raames rajatud külastusobjektid on väga intensiivse kasutusega –
näiteks RMK objektid
Ahja ürgorus, Kääpa maastikukaitsealal, Nõva puhkealal, Luitemaal,
Kõrvemaal jm.
Külastus ei seondu üksnes spetsiaalsete rajatistega, vaid on sageli seotud ka kaunite
maastikega – näiteks
Pirita jõe ürgorg, Kõpu poolsaare läänetipp jm - kuhu inimesed omal
algatusel
radu tallavad, pikniku peavad vms ette võtavad.
Omaette kategooria moodustavad
looduskaitsealused pargid, mille infrastruktuuri ja väikevorme ei käsitleta spetsiaalsete
külastusrajatistena, kuid mis seda eesmärki teenivad – Oru pargi MKA,
Kadrioru park,
Pühajärve park jne. Sellistele objektidele on
kahtlemata suur inimmõju. Samuti vajavad
intensiivselt kasutatavad objektid ka sagedasemat renoveerimist ja pidevat hooldust. Sellega
seoses on vajalik teada rajaosade ja rajatiste kasutuskoormust.
Järgnevas tabelis 3 esitatakse võimalik seiremeetodite rakendamine sõltuvalt
rajatise tüübist.
Tabel 3. Külastusseire meetodid tulenevalt külastustaristu elementidest Külastustaristu Loendus-Funktsioon Seirevajadus element meetod külastuse lähtekoht koos põhjaliku
külastus-
Looduskeskus hariva informeerimise ja
suur
päevik,
instrueerimisega
loendur
selge ja kindel külastajate
suunamine, arvestab kasutaja
Rada keskmine
loendur
mugavust ja turvalisust, pinnase
kaitse, taimestiku kaitse (laudteed)
rajatis maastiku vaadete
eksponeerimiseks hariduslik-
Vaatetorn keskmine
loendur
turistliku eesmärgiga; linnu- või
loomavaatlejatele suunatud tornid
30
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
transpordi liikumise suunamine,
masinate maastikule ´eksimise´
Parkla piiramine-
vältimine ja seeläbi
keskmine
loendur
maastikukahjustuste
vähendamine-vältimine
selleks sobivatel ja
valikloendus
Telkimiskoht ettevalmistatud aladel koos
keskmine
hooajal
ööbimiseks vajalike
teenustega reeglina lõkkekoht koos
valikloendus
Puhkekoht varjualuse, käimla, prügikastide ja keskmine
hooajal
muu esmatarvilikuga
külastus-
mitmepäevasel loodusretkel
Puhkemaja keskmine
päevik,
majutuseks
loendur
külastajate suunamine
Viit, infotahvel puudub
-
ettevalmistatud huviobjektidele
Lisaks on sisendiks loodusvahtide, inspektorite, giidide ja operaatorite tähelepanekud
külastatavuse kohta. Väljundiks on külastusraport, mis koondaks ja sünteesiks perioodiliselt
(näiteks: kord kvartalis, aastas, põhjalikumalt üle 3-5 aasta) kõigi moodulite ja erinevate
seiremeetodite informatsiooni.
Arvestades külastusrajatiste paiknemist ning lähtuvalt kaitsealade juurdepääsetavusest ja
eraldatusest, tuleb külastuskorralduslikult juurutada külastusväravate põhimõtet. See ei
piiraks kuigivõrd inimeste juurdepääsu loodusväärtustele, vaid võimaldaks süsteemselt,
looduslikus ja halduslikus ruumiloogikas siduda kaitsekorraldust ja külastuskorraldust.
Külastusseire rajamine oleks samaaegselt osaks külastusväravate juurutamisest kaitsealadel.
2.2.1 Külastajasegmendid Suurt tähelepanu on pööratud külastajate arvu hindamisele, ent paljude uurimuste kohaselt
vajavad haldajad infot ka külastajate omaduste ja väärtushinnangute kohta. Hadwen jt (2007)
märkasid, et haldusasutustel on suur puudus täiendavast külastajatega seotud infost: kuhu
külastajad konkreetses piirkonnas lähevad ja missuguseid tegevusi nad ette võtavad. Vastus
küsimusele, miks seesuguse info kogumine on nii tähtis, on lihtne: hindamine kogu kaitseala
tasandil ei anna adekvaatset informatsiooni kaitsealasiseste oluliste kohtade kõrge
külastatavuse tähtsuse ja tagajärgede kohta. Kunagi ei tohiks eeldada, et külastajad
jagunevad piirkonnasiseselt ühtlaselt, see võib viia ebaõigete tõlgendusteni. Teisalt on
tegevuste tüüp piirkonniti erinev ning seetõttu on erinevad ka kõik kaitsealad ja haldusalased
lähenemisviisid.
31
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
ANZECC (1996) tegi ettepaneku koguda külastajate andmeid kolmes
erinevas valdkonnas:
•
külastajate tegevus: külastajate arvud, tegevuste tüübid ja tegevuste asukohad
kaitseala sees;
•
külastajate omadused: vanuserühm, põhihuvid, motivatsioon, reisimismeetodid
jms;
•
külastajate rahulolu: haldamise edukuse
korrektse hindamise alus.
Kaitsealade külastustel saab eristada järgmisi külastusmotiive:
• tutvuda looduskaitsealaga ja kogeda loodusväärtusi;
• õppida loodust tundma ja saada looduselamusi;
• veeta vaba aega looduses ja lõõgastuda (pigem passiivselt vaikses, kenas kohas);
• matkata, sportida ja veeta aega aktiivsetes tegevustes;
• käia jahil, kala püüdmas, seeni-marju korjamas.
Loodusturismi toote tuumaks on
loodusobjektid , mida tutvustades näidatakse seoseid
looduse ja inimkultuuri vahel ning pakutakse elamusi, mis mõjutavad osalejate väärtus-
hinnanguid. Nõnda on loodusturism otseselt seotud looduse kogemisega nii eesmärkide kui
ka tegevuste tasandil. Loodusturism iseenesest on üsna väike nišiturg ning kaitsealadel on
vältimatult domineerimas lühema kestvusega, ööbimiseta külastused märksa
laiematele turusegmentidele, kelle peamiseks reisimotiiviks on puhkamine looduses (Käsiraamat ...
2007).
Lisaks loodusturismile ja looduskülastajatele on kaitsealadel viimastel aastatel oluliselt
suurenenud nii lihtsalt looduses vaba aega veetvate inimeste, aktiivpuhkajate ja loodus-
hariduslike külastajate
segment . Õppimiskomponent on külastusmotiivis üha olulisem nii
kaitsealade külastuse nõudluses kui ka pakkumises. See
turusegment toob kaitsealadele suuri
gruppe, kooli- ja ülikoolirühmi, koolitusi, organisatsioone ja
asutusi .
Eelnevatest enamasti märksa hajusama külastusmõjuga on külastajaskond, keda huvitavad
traditsiooniline looduskasutus, -ressursid ja -annid –
jahimehed , kalastajad, seenelised jt
korilased. Sellest sõltuvalt on nende kaitsealadel/looduses viibimise aeg otseselt seotud kas
jahi- ja kalastushooaja või marjade ja seente valmimisega.
Oluline on tuvastada külastuse esmane motiivi, kas see on mingi looduse tundmise, uurimise
erihuvi või
harrastus . Looduskülastaja tegevusteks on linnu-, looma- või muud loodus-
vaatlused, spetsiaalsed retked looduskaunitesse või ainulaadsetesse, erilistesse kohtadesse.
Matkatakse mitmel eesmärgil sh maastiku-, ajaloo- ja kultuuriteemaliste objektidega
tutvumiseks. Populaarsust on võitnud ja turismiturul eristunud talgukülastused ja teeme-ära
vormis osalemine kaitsekorralduslikes ja –hoolduslikes töödes.
Täiesti eraldi motiivide rühmaks on aktiivpuhkuse tegevused (aktiviteedid):
• sportlik jalgsimatkamine,
jooksmine ,
orienteerumine , seiklussportimine (esmane
pigem sportlik eesmärk);
•
jalgrattaga ja mägirattaga sõitmine;
• talvel
suusatamine , retked metsikusse
loodusesse , ratsaretked, saanisõidud,
32
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
mootorsaaniekskursioonid, lumeräätsamatkad, jääkalastamine;
• kajakkidega sõitmine merel ja kanuudega
jõgedel , järvedel ja märgaladel
(soodes);
• sportkalastamine mere- ja järvevetes;
• jahipidamine;
• ratsutamine ja ratsaõpe.
Kaitsealade külastustoodete planeerimisel ja turundamisel tuleb üha enam keskenduda
sihtgruppidele, mitte piirduda ühe universaalse, mõneti vastandliku turundussõnumiga –
tulge loodusesse, kaitske loodust!
Sihtrühma keskne lähenemine aitab vältida ja ennetada
võimalikke riske ja kahjusid kaitseväärtustele ning tajuda sihtrühmade ootusi ning pakkuda
neile parimat külastuselamust.
Külastajatunnuste alusel on võimalik eristada üksikkülastajaid, peresid ja sõpruskondi ning
gruppe. Samuti on oluline külastajate vanusestruktuur, kas on tegemist lastega ja
noortega või küpsete, vanemate inimestega. Olemuslikult ja avalduvate mõjude alusel tuleb eristada
kaitsealadel paiknevate veekogude kallastel päevitajaid näiteks seikleja tüüpi seljakottide ja
täisvarustuses puritaanlikku sõltumatust ja looduselamust otsivatest matkajatest.
Külastusseire tähenduses ja vastava metoodika arendamisel peetakse silmas külastus-
objektide ja tõmbekohtade (näiteks ujumiskoht) külastajaid, mis väljendub külastus-
koormusena, mitte üksikute seiklejate mõjude tuvastamist kaitseala vähekäidavates
kohtades. Samal ajal tuleb tunnistada, et üksikkülastuste mõju vähekäidavas ja üsna
puutumatus, aga külastustaristuta paigas võib samuti läheneda kiiresti taluvuslävele ja
osutuda sama kriitiliseks kui massikülastused sihtotstarbeliselt korraldatud külastus-
objektidel.
RMK 2003., 2006. ja 2010. aasta külastajauuringute koondraportite alusel võib välja tuua
järgmist:
1. Külastajate tegevus: 2003. aasta külastajauuringu tulemuste kohaselt (kokku saadi 2324 täidetud ankeeti)
eelistati külastuskohana rannapuhkuse alasid, kus ööbijate osakaal oli 73%. Mitterannapuhkuse aladel
oli rohkem lühiajalisi külastusi, ööbijate osakaal 51%. Ühel külastuskorral kulutati keskmiselt
umbes 456 krooni (mediaan 240 krooni) (kulud ei sisalda transpordikulu), millest 46% kulutati
puhkealadel või lähipiirkonnas. Põhilised tegevused, milles osaleti/sooviti osaleda, olid
looduse vaatlemine,
ujumine , jalutamine ja metsas olemine. Külastajad osalesid/
soovisid osaleda rohkem kui kolmes tegevuses. Kõige eelistatum tegevus oli looduse vaatlemine.
2006. aasta külastajauuringu tulemuse kohaselt (kokku saadi 2324 täidetud ankeeti) ei olnud
puhkealad peamiseks reisisihiks ja rohkem oli lühiajalisi külastusi. Ööbijate osakaal oli 45%.
Külastus oli keskendunud üksikutele objektidele, ühel külastusel oli külastatavate objektide
arv keskmiselt 2,4. Ühel külastuskorral kulutati keskmiselt umbes 522 krooni (kulud ei sisalda
transpordikulu), millest 50% kulutati puhkealadel või lähipiirkonnas. Põhilised tegevused,
milles osaleti/ kavatseti osaleda, olid jalutamine, looduse vaatlemine, ujumine ja metsas
olemine. Kõige eelistatum tegevus oli ujumine (14%), järgnesid metsas olemine ja looduse
vaatlemine (kumbki 11%).
33
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
2010. aastal
tehti
loodusaladele ja looduskeskustesse kokku 1,57 miljonit külastust, sellest
1,04 miljonit külastust tehti RMK puhkealadele. Külastatavaimad RMK puhkealad on Tallinna
ümbruse, Nõva ja
Peipsi põhjaranniku puhkealad. Kaitsealadest on külastatavaimad Lahemaa
ja
Soomaa rahvuspark. Loodusalade külastustest pooled tehakse suvel (juuni-august), viiendik
nii kevadel (aprill-mai) kui sügisel (september-november) ja 10% talvel (detsember-märts).
Päevaseid külastajaid oli 53% kõigist külastajatest ja nad viibisid loodusalal keskmiselt 4,1
tundi. Ööbijaid oli 47% ja nad viibisid loodusalal keskmiselt kolm ööpäeva. Ööbijatest 43%
veetis alal ühe öö, 32% kaks ja 11% kolm
ööd . Kõige rohkem kasutati ööbimiseks
telkimisalasid. 45% loodusaladel käinutest oli külastusega seoses raha kulutanud. Külastajad
kulutasid/
kavatsesid kulutada loodusalal ja selle ümbruskonnas keskmiselt 647 krooni
(mediaan 300 krooni). Põhilised tegevused, milles osaleti loodusala külastuse ajal, olid
jalutamine, looduse vaatlemine, metsas olemine, ujumine ja pikniku pidamine. Kõige
olulisemaks tegevuseks oli looduse vaatlemine.
2. Külastajate omadused: 2003. aastal olid
vastajatest 54% naised ja 46% mehed; keskmine vanus oli 35,4 aastat ja
suurim külastajagrupp oli 25-34 aastased, paar protsenti väiksem külastajagrupp oli 35-44
aastased. 34% külastajatest oli kõrgharidusega, 33% keskeriharidusega. 35% külastajatest
elab Tallinnas ja Tartus. Kõige tüüpilisemalt tuldi puhkealale kahekesi sõiduautoga. Põhiliselt
tuldi puhkealale oma pere (51%) ja sõprade või sugulastega (47%). Külastajatest 70% oli
saanud infot puhkeala kohta tuttavatelt, sõpradelt või sugulastelt. Peamiselt motiveerisid
külastajaid ilusad
maastikud ,
ümbritsevast mürast eemal olemine ja looduse
tunnetamine .
2006. aastal vastajatest olid 58% naised ja 42% mehed. Keskmine vanus oli 36,7 aastat ja
suurim külastajagrupp oli 25-34 aastased, ühe protsendi võrra väiksem külastajagrupp oli 35-
44 aastased. 38% külastajatest oli kõrgharidusega, 30% keskeriharidusega. Umbes 34%
külastajatest elab Tallinnas ja Tartus. Kõige tüüpilisemalt tuldi puhkealale kahekesi
sõiduautoga. Põhiliselt tuldi puhkealale oma pere (51%) ja sõprade või sugulastega (43%)
Külastajatest 53% oli saanud infot puhkeala kohta tuttavatelt, sõpradelt või sugulastelt, 41%
oli koht varasemast tuttav, 21% oli infot saanud RMK kodulehelt internetist ja 16%
viidastuselt looduses. Peamised puhkusemotiivid olid ilusad maastikud, looduse tunnetamine,
ümbritsevast mürast eemal olemine ja
meelerahu .
2010. aastal oli
loodusalade külastajate hulgas mõnevõrra rohkem naisi. Vastajatest 52% olid
naised ja 48% mehed. Suurimad külastajagrupid olid 25-34 ja 35-44 aastased. 43%
külastajatest oli kõrgharidusega. Loodusalade külastajatest 94% elab Eestis ning 1% nii
Saksamaal, Soomes kui ka Lätis. Suurim hulk Eestis elavatest külastajatest tuli järgmistest
omavalitsustest: Tallinn (26%), Tartu linn (12%), Pärnu (3%), Valga (3%), Viljandi (2%) ja Võru
(2%). Enamasti külastati loodusalasid 2-5 inimese seltskonnas. Põhiliselt koosnes
seltskond oma pere liikmetest (47%) või sõpradest (32%). Turismiettevõtete kliendid moodustasid 1%
külastajatest. Külastajatest 56% oli saanud infot puhkeala kohta tuttavatelt, sõpradelt või
sugulastelt, 35%-le oli koht varasemast tuttav, 29% külastajatest oli saanud infot RMK
koduleheküljelt. 64% külastajatest vastasid, et vastav loodusala on nende reisi ainus või kõige
tähtsam sihtpunkt.
Alale saabumiseks kasutati suures
enamuses sõiduautot (82%) ja/või
praami, kondijõudu, tellitud
bussi . Külastust motiveerisid peamiselt ilusad maastikud, looduse
tunnetamine, mürast ja saastest eemal viibimine, meelerahu ja stressi
maandamine .
34
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
3. Külastajate rahulolu: 2003. aastal kasutati teenustest kõige rohkem piirkonna teid (96%), peatuskohti (89%),
prügikaste (84%), infostende (82%) ja käimlaid (76%). Üldiselt hinnati puhkeala teenuseid
(rajatisi) ja ümbruse seisukorda heaks. Parimaks teenuseks (rajatiseks) hindasid puhkeala
külastajad tuletegemis- ja peatuskohti.
Halvim hinnang anti erivajadustega inimestega
arvestamisele ja kaubanduslikele teenustele (
kioskid , kohvikud). Üldiselt vastas puhkeala
külastus ootustele, harrastusvõimaluste osas hinnati arenguruumi kõige
suuremaks ja
oluliselt külastust häirinud asjaolusid ei olnud. RMK puhkealade võrreldav külastaja rahulolu
indeks oli 2003. aastal 4,11.
2006. aastal kasutati teenustest kõige rohkem piirkonna teid (94%), peatuskohti (85%),
prügikaste (77%), viidastust (77%), infostende (75%) ja käimlaid (70%). Üldiselt hinnati
puhkealade teenuseid (rajatisi) ja ümbruse seisukorda heaks. Parimaks teenuseks (rajatiseks)
hindasid puhkealade külastajad peatus-, tuletegemiskohti, matkaradu, metsamaju ja –onne
ning looduskeskusi ja nende teenuseid/teabepunkte. Halvim hinnang anti kaubanduslikele
teenustele (kioskid, kohvikud), erivajadustega inimestega arvestamisele, käimlatele,
lõkkepuudele, kirjalikule infomaterjalile ja prügikastidele. Üldiselt vastas puhkeala külastus
ootustele, harrastusvõimaluste osas hinnati arenguruumi kõige suuremaks ja oluliselt
külastust häirinud asjaolusid ei olnud. Kõige madalam keskmine hinnang anti maastiku
prügistatusele (4,03) ja külastajatele rohkusele (4,09). RMK puhkealade võrreldav külastaja
rahulolu indeks oli 2006. aastal 4,16.
2010. aastal hinnati loodusalade teenuste ja rajatiste kvaliteeti ning keskkonda üldiselt
positiivselt. Parimaks hinnati telkimisalade,
parkimis - ja tuletegemiskohtade kvaliteeti.
Halvima hinnangu said ettevõtjate pakutavad teenused ja erivajadustega inimestega
arvestamine. Teenuste ja rajatiste
hulgaga tervikuna oli rahul 90% vastajatest. Loodusala
külastus vastas üldjoontes külastajate eelnevatele ootustele. Kõiki külastust potentsiaalselt
häirivaid tegureid hinnati võrdsel tasemel madalalt. Üleriigiline loodusalade külastaja-
rahuloluindeks oli 2010. aastal 4,27.
2.2.2 Riikliku seire andmete kasutamise võimalused külastusseirel Külastusseire arendamisel on oluline arvestada riikliku keskkonnaseire programmiga, eriti
selle eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammiga. Keskkonnaseire üheks
peamiseks eesmärgiks on keskkonnaseisundi hindamine ning keskkonnamuutuste
tuvastamine. Keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi
raames teostatakse koosluste ja liikide seiret. Külastusseire arendamise ja külastusseire
andmete tõlgendamise seisukohalt on huvi pakkuvad selle allprogrammi
alamprogrammid ,
mis tegelevad: EL Elupaikade direktiivi (92/43/EEC) ning EL Elupaikade ja
Linnudirektiivi (74/409/EEC) lisades toodud elupaikade ja liikide seisundi seirega, rahvusvaheliste lepetega
(eluslooduse mitmekesisuse
konventsioon , Berni konventsioon, Washingtoni konventsioon,
Ramsari konventsioon) seotud seirega,
riiklikul tasemel haruldaseks ja/või ohustatuks
kuulutatud liikide populatsioonide ja elupaikade seisundi määramisega. Samuti jälgitakse
allprogrammi raames maastike arengut. Eluslooduse ja maastike seire viiakse iga-aastaselt
läbi umbes 40-s allprogrammis sadades seirejaamades. Osades seirejaamades toimub seire
igal aastal, osades aga mingi kindla ajavahemiku tagant.
35
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Riiklike seireandmete näol on tegemist eelkõige olulise tähtsusega taustinfoga külastusseire
mõjude monitoorimise planeerimisel. Mõningatel puhkudel on võimalik kasutada
konkreetsete seirejaamade asukohaspetsiifikat. Külastusseire arendamise osas väärivad
mainimist järgmised alamprogrammid (Riikliku keskkonnaseire programmi
koduleht ):
Rannikumaastike seire - määratleb rannikumaastike elupaikade looduslikku mitmekesisust
ning hindab inimtegevuse survet rannikuelupaikadele. Rannikumaastike seirega alustati
aastal 1996, kokku on erinevatel
rannikualadel 2009. aasta seisuga 26 seireala. Seirealad
paiknevad Eesti tüüpilistes ja haruldastes rannikupiirkondades, esindades kõiki Eesti
rannikutüüpe. Seirealade
valikul on lähtutud ka maakasutusest ja kasutuspotentsiaalist.
Seireala pikkuseks mööda rannajoont on ca 1 km ja laiuseks sisemaa suunas kuni 500 m või
kuni 2,5 m kõrgusjooneni. Seiratavateks parameetriteks on maakasutus ja maastiku
paigaseline struktuur, mida kirjeldatakse taimkatte üksuste kaudu. Seire sammuks on 10
aastat, kiiresti
muutuvate alade või ekstreemsete muutuste puhul ka vähem. Seire käigus
kogutud andmed kantakse andmestikku, mis lisaks üldisele riikliku seire poolt nõutavatele
parameetritele sisaldab veel mitmeid teisi iseloomustavaid parameetreid: asukoht,
koordinaadid, pindala, rannajoone pikkus, kõrgused ning
valdavad kõrguste vahemikud,
valdaja, asustus, kaitsestaatus, teised seire- või programmialad, looduslikud, arheoloogilis-
kultuurilised ja sotsiaal-majanduslikud väärtused (kasutatakse rannikualade arengukavade
koostamiseks ),
olemasolevad ja võimalikud ohud, maastike muutus viimasel sajandil ja ala
uuritus (antakse ülevaade seirealal varem tehtud töödest). Andmed esitatakse ka 1:10 000
mõõtkavas kaartidena. Eri aegade maakattekaartide analüüsi põhjal on iga seireala kohta
välja toodud maastiku muutumise trendid. Koostatakse soontaimede, sammalde ja samblike
liiginimekirjad. Rannikumaastike seiret on seni teostanud Tallinna Ülikooli ökoloogia instituut.
Külastusseire uurimise seisukohalt on huvitavaks ja kasutatavaks infoks eelkõige inimmõjude
fikseerimine, piiride muutumine ja taimeliikide esinemine. Andmed on kasutatavad nii
konkreetselt sarnastes keskkonnatingimustes paiknevate kaitsealade puhul kui ka
üldisemalt külastuskoormuse kontekstis (rannikul olevad ujumiskohad, sellega kaasnevad külastused,
liiklusvahendite kasutamine, parkimisvõimaluste
piisavus jmt).
Ohustatud taimekoosluste (Natura 2000 kooslused ) seire – keskendub olulisematele Natura
2000 elupaigatüüpidele Eestis:
loopealsed , nõmmed/liivikud, pärisaruniidud (sh
puisniidud ),
rannaniidud,
rabad , madalsood,
arumetsad , pangametsad. Vaatlustel lähtutakse seisundi
hinnangust, mis annab ülevaate kooslusse kuuluvate haruldaste ja ohustatud liikide, nende
populatsioonide ja koosluste endi kui terviku seisundi kohta. Seire käigus fikseeritakse ka
uuritava ala looduskaitseline väärtus, hinnang funktsioonide säilimisele, ala ohustatusele,
olemasoleva inimmõju laad ja tugevus. Sellisel
seisundiseire meetodil on koosluste seiret läbi
viidud alates 2005. aastast. Eesmärgiks on võimalikult ulatusliku ülevaate saamine ohustatud
ja haruldaste taimekoosluste seisundist, mis võimaldaksid Eestil edukalt täita ka Natura 2000
looduskaitselise meetme aruandluse kohustust. Selline seiremeetod annab pideva ülevaate
elustiku seisundist- milliste liikide ja koosluste seisund on stabiilne,
millistel paranev ja
millistel halvenev. Lisaks võimaldab seisundiseire varakult teada anda olulistest muudatustest
eluslooduses , hoiatada ohtlikest tendentsidest või mõjuritest, mis võivad viia liikide või
koosluste kadumiseni. Enne aastat 2005 teostati riikliku keskkonnaseire programmi raames
1993-2004 sarnaseid uuringuid allprogrammi “Haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seire”
raames. Varasemate seirekohtadega on 2005. aastast toimuval seirel kattuvus väga väike,
36
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
vaid mõnede
puisniidu alade osas. Natura 2000 seiret viiakse läbi paljude erinevate
teadusasutuste ja spetsialistide poolt.
Ohustatud taimekoosluste (Natura 2000 kooslused) seire võimaldab laiaulatuslikku infot
ohustatud taimekoosluste üldise seisundi kohta. Demonstreerib erinevaid inimmõjusid, nii
sesoonsete ekstreemsete keskkonnatingimuste mõju kui ka suktsessiooniliste nähtuste
ulatust selles taustsüsteemis.
Ohustatud soontaimede ja samblaliikide seire - taimeliikide seire eesmärgiks on saada
regulaarset infot haruldaste ja ohustatud taimeliikide populatsiooni seisundi kohta. Seire
toimub rotatsioonipõhiselt. Seiret teostatakse aastast 1995, sellest alates on kogutud
andmeid pea pooleteistsaja soontaime liigi kohta. Sõltuvalt bioloogilistest iseärasustest või
ohustatusest on
tsükkel 1, 3 või 5 aastat. Valdavalt rakendatakse seisundiseiret, osade liikide
puhul aga ka detailsemat ruuduseiret. Aastal 2010 seirati 77 soontaimeliiki 253-s seirejaamas,
lisaks nelja samblaliiki üheksas seirejaamas. Ohustatud soontaimede ja samblaliikide seire
annab lisaks liikide seisundile informatsiooni taimekoosluste ning maastike seisundi muutuste
ja inimtegevuse surve kohta.
Kaitsealuste seeneliikide seire - seiret alustati 2005. aastal ja seire käigus külastatakse
igaaastaselt kõiki kolme kaitsealuse kategooria seente teadaolevaid leiukohti 1-3 korda
aastas. Külastusseire seisukohalt on oluline haruldaste seeneliikide käitumine nii inimmõjude
kontekstis kui ka nende puudumisel. Senised seirearuanded osundavad asjaolule, et alati ei
pruugi viljakehade puudumine tähendada liigi hävimist või halba inimmõju. Kuna paljud
seeneliigid on Eestis oma levila põhja- või lõunapiiril, siis võib konkreetsel aastal viljakehade
esinemine või mitteesinemine olla suures osas seotud tavapärasest veidi erinevate
kliimatingimustega. Lisaks ei pruugi liigispetsiifiliselt kõigil seeneliikidel igal aastal
viljakeha valmida.
Selgrootutest kuuluvad riiklikku seireprogrammi metsakuklased, päeva- ja ööliblikad,
jõevähk, ebapärlikarp, kiilid,
apteegikaan ning maismaalimused. Põllumajandusmaastike seire
raames ka
kimalased . Selgrootute seire annab lisaks ohustatud ning kaitsealuste liikide
seisundile informatsiooni ka taimekoosluste ning maastike seisundi muutuste ja inimtegevuse
surve kohta.
Linnustikuseire indikaatorliikide ja -koosluste seire kaudu jälgitakse lindude elupaikade ja
keskkonnaseisundi muutusi. Seireobjektide ning seirealade valikul on püütud
katta võimalikult suurt osa erinevatest linnuliikidest ja -rühmadest ning nende elupaikadest.
Seireinfo on huvitav just eelkõige antropogeensete mõjude kontekstis. Pesitsusajal on
linnud kõige enam potentsiaalse inimhäiringu poolt mõjutatavaks rühmaks
. On võimalik tekitada
paralleele konkreetse liigi käitumise osas kaitsealal teeraja lähedal võrrelduna vähese
häiritusega kohaga keskkonnaseire programmi seirealal. Huvitavaks aspektiks võib olla ka
külastajatega seotud infrastruktuuri mõju (kas laudtee
olemasolul on
paranenud ka kiskjate
juurdepääs).
Olulist infot külastuste põhjustatud häirituse kohta võib saada ka erinevatest imetajate
seirega tegelevatest alamprogrammidest. Lisaks konkreetse imetajaliigiga seotud üleüldiste
trendide kajastumisele ning inimese häirivale mõjule võib külastusseire kontekstis huvi
pakkuda ka teistsugune inimmõju: kas kaitsealale rajatud
infrastruktuur hõlbustab loomade
liikumist ja kas prügimajandus kaitsealal omab loomadele atraktiivset efekti.
37
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Seirejaamade info
kasutamisel tuleb meeles pidada, et keskkonnaseire
jaamad pole
paigutatud spetsiaalselt külastusmõjude hindamiseks, vaid lähtuvalt teistest seire-
eesmärkidest. Lisaks asukohale võib probleeme tekitada ka seire sagedus - see ei pruugi olla
piisav kiirete muutuste jälgimiseks. Küll aga on eluslooduse allprogrammide infot võimalik
kaasata külastusobjektidele ökosüsteemide, koosluste ja liikide häirituse osas ning arvestada
sellega seireprogrammi koostamisel ning seirevõrgustiku arendamisel. Samuti on võimalik
teha olemasolevast seireandmestikust sihtpäringuid häirituse selgitamiseks.
2.2.3 Andmete kogumise hea tava ANZECC (1996) töötas välja tegevusmudeli andmete kogumiseks, analüüsimiseks ja aruannete
koostamiseks külastajate kohta. Mudeli peamiseks eesmärgiks oli mitmete looduskaitsega
tegelevate asutuste töömeetodite hindamine. Külastajate andmete haldamise protsessid ja
allprotsessid on loetletud ja hinnatud 5-punkti skaalal, kus kõrgeim
punktisumma tähistab
parimat toimimisviisi.
Mõned nimetatud mudelist üle võetud kriteeriumid ja protsessid on allpool esitatud
külastajate seire süsteemi
parendamise suunistena. Valikud toodud suuniste alusel andme-
kogumise protsessi väljaarendamiseks (sh näiteks miinimumkriteeriumite määratlemine) on
võimalik teha arvestades konkreetse kaitseala või kaitseala osa kaitsestaatust ja -eesmärke,
väärtusi, asukoha spetsiifikat, rahalisi ressursse ja teisi individuaalseid parameetreid, mida
antud ala valitseja/töötajad ise kõige paremini
tunnevad . Vajadusel tuleb kaitseala
andmekogumise kavandamisesse kaasata eksperte.
Alustada tuleb põhimõttelisest otsusest, kas alal on üldse otstarbekas külastusseiret
korraldada. Peatükis 2.2 tabelis 2 on toodud seirealade valiku (priotiseerimise) kriteeriumid.
Andmete loenduritest kokkukorjamise sagedus Eeldus: järjepidev andmete kogumine optimeerib andmesisestuse sagedust, parandab
andmete integreeritust kaitseala tegevustega ning laiendab külastajate mõistmist ja
suurendab tundlikkust külastajate vajaduste suhtes.
5
pidev
4
kõrghooajal, muul ajal, vähema külastatavuse
perioodidel 3
kõrghooajal, vähema külastatavuse perioodidel
2
iga-aastane
1
aeg-ajalt
Loenduri kalibreerimise meetod Eeldus: perioodiline ja regulaarselt uuendatav automaatsete loendurite kalibreerimise
meetod tagab usaldusväärseima mehaanilistest loenduritest saadava külastajate arvu
hindamise meetodi kasutamise.
5
regulaarne hooajalisel baasil
kalibreerimine 4
iga-aastane kalibreerimine
3
kalibreeritakse harva
2
kalibreeritakse ühel korral
38
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
1
ei kalibreerita
Andmekogumise meetod Eeldus: kõige usaldusväärsem andmesisestusmeetod on andmete otsene,
automaatne ,
arvutipõhine kogumine, mis suurendab ka nende vastuvõetavust personali poolt.
5
automatiseeritud sisestus 4
manuaalne-igapäevane patrull
3
manuaalne-iganädalane patrull
2
manuaalne-vastavalt võimalusele
1
muu
Analüüsimeetod Eeldus: automatiseeritud andmesisestus ja
standardiseeritud arvutipõhine andmete analüüsi
süsteem ning pidev aruandlus annavad kõige
tõhusamad vahendid töötlemata andmete
haldustööks
sobivaks infoks tõlgendamiseks, suurendavad vastuvõetavust personali poolt
ning integreeritust kaitseala tegevustega ja suurendavad informatsiooni kasutamiskõlblikkust.
5
automatiseeritud andmesisestuse ja
standardse tarkvara ja aruandlus-
süsteemi kombinatsioon
4
standardne tarkvara
3
ebastandardne tarkvara
2
manuaalne
1
ebastandardne
protseduur Otsuste tegemine Eeldus: külastajate alase info reaalne kõigisse kaitsealasüsteemi tasandite haldamisse
integreerimine toetab poliitikate väljatöötamist, suunab operatiivseid prioriteete, suurendab
tundlikkust külastajate suhtes ja tõstab töötajate pühendumist andmekogumisprotsessile.
5
kõigil asutuse tasanditel
4
operatiivne/strateegiline (kaitseala tasemel)
3
eelarve (süsteemiülene või kaitseala tasemel)
2
haldamise planeerimise tsükkel
1
ei kasutata otsustamises järjepidevalt/probleemipõhine
Samasuguse analüüsi võib läbi viia külastajate omaduste ja külastajate rahulolualaste
andmete kogumise ja haldamise osas.
Andmete loenduritest kokkukorjamise sagedus Eeldus: järjepidev andmete kogumine optimeerib andmesisestuse sagedust, parandab
andmete integreeritust kaitseala tegevustega ning laiendab külastajate mõistmist ja
suurendab tundlikkust külastajate vajaduste suhtes.
39
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
5
pidev
4
kõrghooajal, muul ajal, vähema külastatavuse perioodidel
3
kõrghooajal, vähema külastatavuse perioodidel
2
iga-aastane
1
aeg-ajalt
Andmekogumise meetod Eeldus: küsitluslehtede jaotamise juhtimine sõltumatu vastava väljaõppega uurimispersonali
poolt suurendab külastajaskonna esindatust külastajate valimis ja tõstab külastajate
teadlikkust.
5
käest-kätte jaotamine – sõltumatud
uurijad 4
käest-kätte jaotamine – loodusvahid
3
kontorist – sissepääsu juurest
2
vabatahtlikult täidetavad
küsitluslehed 1
kommentaarid (külalisteraamat/loodusvahile)
Külastajate/vastajate valik Eeldus: juhuslik valikuprotsess
kogemusel põhinevate omaduste baasil valitud 'tuntud
rühmade' (turusegmentide) raames annab
haldaja reaktsiooni ja algatuse saavutamiseks
parima võimaliku informatsiooni.
5
segmendid (demograafiline ja kogemuslik) tõenäosus
4
segmendid (demograafiline) tõenäosus
3
tõenäosus
2
valitud (juhuslikult)
1
mugavuse baasil
Tagastamine Eeldus: tagastamisprotsesside
mitmekesisus või
lühikese intervjuu kasutamine suurendab
küsitluslehtede tagastamise määra ja vähendab mõju külastajatele.
5
kohapeal käest-kätte jagamine (lühike intervjuu)
4
sissepääs /väljapääs (kogumine)
3
postkast /
postiga tagasisaatmine (stiimuliga)
2
postkast/postiga tagasisaatmine
1
postkast väljapääsu juures
Analüüsimeetod Eeldus: automatiseeritud andmesisestus ja standardiseeritud arvutipõhine andmete analüüsi
süsteem ning rutiinne aruandlus annavad kõige tõhusamad vahendid töötlemata andmete
haldustööks sobivaks infoks tõlgendamiseks, suurendavad vastuvõetavust personali poolt
ning integreeritust kaitseala tegevustega ja suurendavad informatsiooni kasutamiskõlblikkust.
40
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
5
automatiseeritud andmesisestuse ja standardse tarkvara ja aruandlus-
süsteemi kombinatsioon
4
standardne tarkvara
3
ebastandardne tarkvara
2
manuaalne
1
ebastandardne protseduur
Otsuste tegemine Eeldus: külastajatealase info reaalne kõigisse kaitsealasüsteemi tasandite haldamisse
integreerimine toetab poliitikate väljatöötamist, suunab operatiivseid prioriteete, suurendab
tundlikkust külastajate suhtes ja tõstab töötajate pühendumist andmekogumisprotsessile.
5
kõigil agentuuri tasanditel
4
operatiivne/strateegiline (kaitseala tasemel)
3
eelarve (süsteemiülene või kaitseala tasemel)
2
haldamise planeerimise tsükkel
1
ei kasutata otsustamises järjepidevalt/probleemipõhine
Tabel 4. Külastusseire indikaatorid Valdkond Indikaatorid külastajate arv aastas,
Külastajate loendamine
(Monitoring of visits, 3
külastajate arv - nädala maksimum,
indikaatorit)
külastajate arv - päeva maksimum,
trend
seisundiklassi osatähtsus,
Mõju
füüsilisele keskkonnale (
Trail erosion, 3
seisundiklassi osatähtsuse muutused,
indikaatorit)
omavoliliste radade arv
Natura elupaiga seisundi klass (A, B, C),
Mõju liikidele ja elupaikadele (0-2 indikaatorit)
indikaatorliikide seisund
Külastustaristu seisund (
Quality of infrastructure, 1
seisundi klass
indikaator )
külastajate omadused (vanus, sugu,
haridus ,
perega , sõpradega jt), tegevused, ööbimiste
Külastajate seire (
Visitor survey , 10 indikaatorit), vt. ka
osakaal, motiivid, ootused,
ptk 3.7.1
rahulolu/pettumus, tehtud kulutused,
kaitsealale saabumise viis, koht kust saabuti
(riik,
omavalitsus )
Külastusettevõte küsitlus ja tagasiside (
Entrepreneur ööbimiskohtade arv, töökohtade arv
survey and feedback, 2 indikaatorit)
kogused , omavoliliste tuletegemise kohtade
Lõkkepuud ja prügimajandus (
Firewood and waste arv, maha jäetud prügi mitte ettenähtud
management, 3 indikaatorit)
kohas (kohtade paiknemine/jaotumine alal)
41
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
2.2.4 Pilootprojekti andmemudel Pilootprojekti raames loodud andmebaasi eesmärgiks oli hõlbustada loendusandmete
aruandlust ning andmete kalibreerimist. Külastajate loendusandmed pärinevad kahe erineva
tootja loenduritest: Eco-Counter ja
TRAFx . Tootjaspetsiifika tõttu kasutati mõlema tootja
puhul individuaalset aruandluse
lahendust . Kuna peamiseks eesmärgiks oli pakkuda ühtlast,
pidevat ja arusaadavat loendusandmete väljundit läbi kogu pilootprojekti, organiseeriti kõik
andmed ühte Microsoft
Exceli andmebaasi.
Arvestades erinevaid külastajate seire
strateegiaid ning andmevoogusid jagati andmebaas
kolmeks osaks:
- toorandmed;
- kalibreeritud andmed;
- aruanded.
Loenduritest maha laetud andmed kopeeriti toorandmete andmelehele, organiseerides
andmed kuupäeva (read) ja loenduri asukoha (tulbad) alusel. Selgemate jooniste
genereerimiseks häälestati loendusandmete sagedus kasutades külastajate arvu ühes tunnis.
Kalibreeritud andmete lehele
kanti andmed, mille kalibreerimiseks kasutati automaatseid
eeldefineeritud kalibreerimisfaktoreid. Ainsaks kasutatavaks korrektsioonifaktoriks nende
loendurite puhul, mis asuvad ühe sissepääsuga aladel, oli 0,5 – tegelik külastajate arv saadi
jagades loenduri poolt salvestatud loendused kahega (näiteks vaatetornide juures). Andmete
töötlemise viimase sammuna konverteeriti andmed aruandluse andmelehel statistilisteks
aruanneteks, kus kasutaja saab avanevate rippmenüüde abil valida ise aasta, kuu ja loenduri.
Aruandluse andmeleht pakub välja valiku graafikuid külastajate arvu, külastusmustrite
visualiseerimiseks ning erinevate loenduskohtade loendurite võrdlemise võimalusi.
Aruandluse andmelehelt võib leida järgnevaid graafikuid:
- päevased koguarvud;
- tunniste loenduste summad;
- nädalapäevade võrdlus nädalate lõikes;
- kõikide loendurite koguarvude võrdlus kuude kaupa;
- kogu seireperioodi trendid (külastuste arv kuus võrrelduna perioodiga alates
seire algusest).
Andmebaasi ja aruandluse lahendust selle praegusel kujul on
detailne (loendusandmete
sageduseks on külastajate arv ühes tunnis) ja lihtne kasutada. Kui on soov seda edasi
arendada või suuremasse süsteemi integreerida, tuleks lisada mitmeid olulisi komponente.
Järgnevalt on välja toodud mõned praktilised soovitused aspektidest, mille kaasamist tuleks
edasisel külastajate seire andmebaasi arendamisel kaaluda.
1.
Külastajate uuringu/vaatluse info – andmebaasis peaks olema ka eraldi moodul
säilitamaks aruannete jaoks külastajate uuringu/vaatluse informatsiooni;
2.
Loendurite tehniline spetsifikatsioon – andmebaas peab sisaldama infot seires
kasutatud loendurite tehniliste detailide kohta:
• nimi;
• asukoha koordinaadid;
42
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
• suunata/ kahesuunaline;
• loenduri tüüp;
• kalibreerimisfaktor;
• 0,5 korrektsioonifaktori kasutamine;
• külastuste
koguarv ;
• pääslate arv;
• ajastus;
• installeerimiskuupäev;
• andmete allalaadimise sagedus;
• viimase kalibreerimise kuupäev;
• taaskalibreerimise sagedus;
• iga konkreetse loenduriga seotud toimingute eest vastutav inimene ning tema
kontaktandmed.
3. Kui külastajate seire rakendub reaalse suurema projektina, peab andmebaasi
andmete ja aruandluse osa kajastama ka
vajalikku korrektsioonikoefitsienti ja
valemeid konkreetse asukoha külastajate koguarvuni jõudmiseks. Soome
Metsavalitsus (Metsähallitus)
soovitab ala külastajate koguarvuni jõudmiseks
kasutada järgmist võrrandit (Kajala
et al. 2007):
N = n * cf * Acf N: kogu ala külastajate koguarv ühel päeval
n: külastajate koguarv vastavalt loenduri andmetele
cf: loenduri korrektsioonikoefitsient
Acf: ala korrektsioonikoefitsient
See on võrrand ühe loenduri jaoks. Kui paigaldatud on mitu loendurit, siis arvutatakse
külastajate koguarv alal kõigi loendurite andmete keskmisena.
Näide külastajate seire andmebaasi ASTA kohta. ASTA on Soome Metsavalitsuse külastajate seire andmebaas. Sellesse salvestatud ja selles
töödeldavad andmed pärinevad kolmest
erinevast allikast:
1. Vaatlusinfo kaitsealadelt ja puhkealadelt:
• külastajate teeninduspunktidest;
• loodusturismi ettevõtetest.
2. Külastuste arv kaitsealadelt ja puhkealadelt:
• külastajate teeninduspunktidest;
• veebilehelt outdoors.fi ja teistelt loodusteemalistelt Soome veebilehekülgedelt.
3. Pidev tagasiside külastajate teeninduspunktidest:
• veebilehelt outdoors.fi
43
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Selline laiaulatuslik sisendinfo võimaldab korraldada mitmeid turistide vooga kaasnevaid
aspekte ühe kokkusobitatud meetodiga. Külastusseire andmestikku on kaasatud terve
Soome, seega on võimalik ASTA kaudu teha mitmeid erinevaid statistilisi päringuid kogu
Soome kohta (külastajate rahulolu indeks, külastajate koguarv aastas, külastajate kulutused
jmt). ASTA võimaldab mitmel erineval moel raporteerimist, alates külastajate
iseloomustamisest kuni külastuste koguarvude ja kulutusteni, kasutades selleks erinevaid
ruumilisi ja ajalisi kriteeriume.
Kui ASTA kaudu on võimalik saada infot Soome kaitsealade kohta, siis GIS andmebaasi Reiskka
kaudu on võimalik pärida infot rekreatsiooniga seonduvate teenuste kohta. Mõlema süsteemi
kombineerimine teeb võimalikuks erinevad põhjalikud analüüsid ja planeerimisprotsessid.
44
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
3. Külastusseire ja külastuskoormuse hindamise meetodid 3.1 Koormustaluvus ja ohutegurid Paljud autorid soovitavad kasutada hinnangute andmiseks koormustaluvust
(
Carrying
Capacity) - puhkevõimaluste kasutusläve, mille puhul on tagatud looduselamus, ilma et see
seaks ohtu looduskeskkonna säilimise. Koormustaluvus on defineeritud külastajate arvuna,
millele ala suudab vastu pidada, ilma et kannataks keskkonnatingimused või külastajale alal
pakutav
emotsioon (säilivad keskkonna
komponent ja sotsiaalne komponent).
Looduslike alade koormustaluvuse uuem definitsioon võtab arvesse biofüüsikalisi omadusi
(pinnas,
topograafia , taimkate), sotsiaalseid aspekte (asukoht ja ligipääsetavus transpordile,
millisel aastaajal saab kasutada, tolereeritav grupi suurus ja oodatav käitumine) ning
korralduslikke tahkusid (kaitsealal kehtestatud erinevad piirangud). Koormustaluvusel
eristatakse mitmeid
alaliike (Jenkins ja Pigram 2006):
•
füüsikaline koormustaluvus (PCC -
physical carrying capacity) on maksimaalne
inimeste või masinate arv alal (paadid, autod), mis võivad viibida antud alal
kahjulikku mõju tekitamata;
•
reaalne koormustaluvus (RCC -
Real Carrying Capacity) on maksimaalne lubatud
külastuste arv kohas, kui füüsikalise koormustaluvuse (PCC) suhtes on
kohaldatud parandavaid (s.t vähendavaid) tegureid, mis tulenevad koha
eriomadustest;
•
ökonoomne taluvusvõime (
economical carrying capacity) on puhkevõimaluste
mitmekordne kasutamise määr, nii rekreatsioonilistel kui ka ettevõtlikel
eesmärkidel. Esineb olukorras, kus rekreatsiooniga kaasnevad kulud ja tulud ei
ole õigustatud. Näitena võib tuua metsa, kus rekreatsiooniga kaasnevate mõjude
ennetamise ja
likvideerimise kulud ei võimalda metsa ökonoomset majandamist;
•
ökoloogiline taluvusvõime (
ecological carrying capacity) on maksimaalne
looduskeskkonna rekreatsioonilise kasutamise määr, mille ületamine põhjustab
ökoloogiliste väärtuste vastuvõetamatu taseme või pöördumatu vähenemise.
Piirkonna ökoloogiline taluvusvõime piir on saavutatud, kui looduskeskkonna
loomulik taastumisvõime on häiritud;
•
sotsiaalne taluvusvõime (
social carrying capacity) on looduskeskkonna
kasutamise maksimaalne tase, mille ületamine põhjustab kasutaja seisukohalt
saadava kogemuse kvaliteedi halvenemise.
Kaitsealasid ohustavad tegurid jagatakse kolmeks rühmaks (Lockwood jt 2006):
•
märkamatud ohud – nt
inimpopulatsiooni kasv; ebaefektiivsed poliitika- ja
majandussüsteemid ; ebafunktsionaalsed sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilised
suhted; üldised väärtushinnangud; puudulikud teadmised ja haridus; arenev
turism ja
suurenev külastuskoormus;
•
kaudsed ohud – nt kliimamuutus, ebaratsionaalne maakasutus,
vaesus , reostus,
45
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
halb
veekvaliteet ja looduslikud ohutegurid (tulekahjud,
maavärinad ,
vulkaaniline tegevus, orkaanid,
tormid jne);
•
otsesed ohud – ebaseaduslik tegevus,
sõjad , konfliktid, introdutseeritud taime-
ja
loomaliigid , tulekahjud,
lokaalne reostus, kinnisvaraarendus, jätkusuutmatu
veekasutus ja karjakasvatus, infrastruktuuri laienemine, arenev turism ja
ebaefektiivne külastuskorraldus.
Seega on arenev turism ja suurenev looduspuhkuse populaarsus ökosüsteemidele nii
märkamatuks kui
otseseks ohuks
. Enamike kaitsealade kaitsekorralduse osaks on ohutegurite (sh potentsiaalsete ohtude)
tuvastamine,
minimeerimine ja mõjude vähendamine. Olulised on kaitsekorralduskavad,
riskianalüüsid , seire ja erinevad hindamisprotsessid. Iga kaitseala kaitse korraldamine hõlmab
endas erinevate planeerimisvahendite, mudelite ja meetodite kogumit, mis aitavad
ohte määratleda ja ennetada.
Kaitseala tsoneerimine tagab kaitseala ruumilise jaotuse vastavalt
kaitse eesmärkidele. Tsoonid suunavad intensiivset kasutust, ennetavad/minimeerivad
kaitsealade piires suurte looduslike alade fragmenteerumist, piiravad/
kitsendavad kaitstavatel aladel arendustegevusi ja soodustavad teatud aladel spetsiaalsete kaitse-
tegevuste rakendamist. Tsoneering ja püstitatud eesmärgid aitavad hallata ohte nii antud
ajahetkel kui ka pikemas ajaperspektiivis.
Külastajaseire andmed on baasinfoks külastuskoormuse hindamisel, sisaldades andmeid nii
külastajate arvu, külastuse viisi ja iseloomu kui ka geograafilise jaotuse kohta (Kajala jt 2008).
Info külastajate arvust, geograafilisest jaotumusest, ootustest jne ei anna siiski piisavat infot,
et planeerida ala edukat majandamist. Lisaks on vaja ka koormustaluvuse uuringute
konkreetseid tulemusi, kuidas rekreatiivne kasutamine mõjutab looduskeskkonda. Seire
tulemuste põhjal
selgub vajadus sekkumiseks, ent ei selgu mida konkreetselt on vaja teha.
Olulise väljundi otsuste
langetamiseks , miks ja mida konkreetselt on vaja teha, annavad
seirega seotud
rakendusuuringud . Rakendusuuringute põhjal saab teha omakorda täpsustusi
seire
metoodikas .
Külastajatepoolne mõju kaitsealale võib olla väga mitmetine:
• otsene külastajate poolt põhjustatud erosioon ja mulla degradeerumine;
•
fauna häirimine, mis olenevalt iseloomust võib lühiajaliselt esile kutsuda fauna
käitumismustrite muutusi ning võib mõjutada sigimisedukust. Pikemas
perspektiivis võib pidev liigne häirimine põhjustada fauna liigilise koosseisu
muutusi;
•
floora häirimine. Külastajatepoolne liigne tallamine võib põhjustada liigilise
koosseisu muutuseid taimekooslustes, põhjustades väiksema tallamistaluvusega
taimede hävimist ning suurema häiringutaluvusega taimedele
konkurentsieelise andmist;
• külastajate poolt põhjustatud müra ja
vibratsioon ;
• prügistamine, vandalism;
• isetekkelised puhkekohad, lõkkekohad, rajad;
• piirkonna sotsiaalse taluvuse ületamine – kohaliku kogukonna häirimine;
• müra, häiritud külastuselamus;
• kõige eelneva mitmesugused kumulatiivsed koosmõjud.
46
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Kõik need mõjud on otseselt või kaudselt seotud kaitsealadel toimuvate rekreatiivsete
tegevustega. Kuigi inimesed saavad kaitsealal
viibides erinevaid tegevusi harrastades
positiivse laengu, ei pruugi tegevuste mõju tegevuskeskkonnale ehk kaitsealale endale olla
kõige positiivsem. Seega on vajalik pidevalt jälgida külastajate poolt põhjustatud häiringute
mõju ja ulatust. Mõjude hindamisel tuleb anda hinnang järgmistele teguritele:
1. Häiringu iseloom, ulatus, kestus, sagedus ja millise külastajapoolse käitumisega
seondub ;
2. Häiringust mõjutatud liigid;
3. Kohaspetsiifilisus ja koosmõju teiste häiringutega.
Kaitsealade kohta on enamasti olemas seisundi
hinnangud varasemate aastate kohta, mis
annab võimaluse välja tuua mingi aja jooksul toimunud muutuseid. Otseste seoste
väljatoomiseks on oluline, et keskkonnaseisundi monitooring ja külastajate seire toimuksid
samaaegselt. Võtmetegurid seoste edukaks väljatoomiseks on:
• külastajate seireandmestik peab olema ruumiliselt korrastatud ja
korrektne , et
seda saaks seostada ökoloogilise infoga;
• külastajate ja keskkonna seire peab olema toimunud samal ajaskaalal;
• ressursside kättesaadavus peab olema tagatud etteulatuvalt.
On oluline meeles pidada, et ühtset laialt aktsepteeritud metoodikat ei ole ilmselt seetõttu,
et iga kaitseala on rohkem või vähem
unikaalne koht just sellele kohale omaste
karakteristikutega. Siiski saab välja tuua mõned
lähenemised , kuidas seostada ökoloogilisi
parameetreid kaitseala külastajate arvuga.
• maapinna monitooring. Eesmärgiks fikseerida muutused taimkattes ning
erosioon rajal ja selle lähiümbruses;
• lindude pesitsusterritooriumite kaardistamine (sh pesade kaardistamine ning
sigimisedukuse jälgimine) ning elupaigaeelistuste muutuste jälgimine;
• seoste leidmine loomaliikide arvukuse/sigimisedukuse ja külastajate arvukuse
vahel kindlal perioodil.
Konkreetsemalt näiteks erinevate linnuliikide esinemise
ajaline- ja ruumiline jaotumus ning nende andmete kõrvutamine kaitsealal
toimuva külastajate aktiivsusega;
• GIS poolt pakutavate võimaluste kasutamine külastajate tegevuse konkreetseks
kaardistamiseks kaitseala erinevates piirkondades ning fikseeritud keskkonna-
seisundiga kõrvutamiseks, toomaks välja külastajate otsest või kaudset mõju.
Kõigi väljatoodud lähenemiste puhul tuleb meeles pidada, et erinevad liigid on erineva
stressitaluvusega häiringute ja kahjustuste osas. Seega tuleb üldhinnangu andmisel välja
valida võtmeliigid, mida indikaatoritena kasutada. Loomulikult tuleb eraldi jälgida ka
kaitsealal
esindatud haruldasi kaitsealuseid liike. Kindlustamaks analüüside korrektsust tuleks
eelnevalt spetsialistidega konsulteerida ka kasutatavate statistiliste meetodite osas.
47
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
3.2 Külastusloenduse meetodid Nagu turism ja rekreatsioon üldiselt, on ka külastuskoormus hooajati erinev. Muutused neis
võivad kaasa tuua suure koormuse, mis ületab ala/objekti vastuvõtuvõimet. Kaitseala
valitsejad peaksid pidevalt
analüüsima nõudluse (külastajad, kes otsivad või
eelistaksid määratud tegevusi ja olukordi) ja pakkumise (sihtpunktide või –kohtade vastuvõtuvõime)
vahelist suhet. Külastajate käitumismustreid tundes on tunduvalt hõlpsam kaitsealuseid
objekte jätkusuutlikult majandada.
Kvaliteetsetest kaitsealade külastatavuse andmetest on üleüldine puudus, lisaks sellele on
külastajate mõjusid seiravate kaitsealade arv väga madal.
Külastajaloenduse andmed koos
koormustaluvuse uuringutega võimaldavad valida kõige sobivamad võtted alade
majandamiseks ja külastuse koordineerimiseks. Seireandmed võivad olla mitmesugused,
näiteks külastajate arv, karakteristika, tegevused, eelistused, ootused jne. Külastuskoormuse
hindamine
on
oluline
1) finantsvahendite
ning
ressursikasutuse
planeerimisel,
2) sanitaartingimuste ja
tuleohutuse tagamiseks, 3) rajatiste, külastajatele pakutavate
teenuste ja tööjõu vajaduse hindamisel, 4) näitajate tõlgendamisel, haridusliku materjali
koostamisel, 5) üldisel planeerimisel, turundusel, 6) külastatavuse majandusliku- ja
keskkonnamõju hindamisel ning avaliku vastutuse määramisel (Hornback ja Eagles 1999).
Külastajate mõju ja käitumismustrite uurimine ning sellest raporteerimine on kaitseala
valitsejale üks võimalustest, kuidas põhjendada külastajatele pakutavate valikute
muutmist või nende säilitamist.
Kaitseala külastajate ootusi seoses korralduslike küsimustega, samuti sotsiaalsete ja
keskkonnaressursside seisukorra tajumist on võimalik kindlaks teha
küsitluste abil. Nagu
erinevaid seiremeetodeid, on ka küsitluse läbiviimise ja koostamise tehnikaid mitmeid, alates
iseseisvalt täidetavatest küsimustikest kuni intervjuudeni. Tänapäeval on alternatiiviks ka
kodulehel olevate ankeetide kasutamine uurimaks külastaja ootusi ning reaalselt külastatud
objekte ja nendega seonduvat. Külastatud objektide puhul tuleb arvestada ka tahtliku
valeandmete sisestamise võimalusega. Selle mõju vähendamiseks tuleks kasutada nn
kontrollküsimusi. Samas tuleb jälgida, et
ankeet ei oleks liiga pikk ja ei paneks inimesi poole
täitmise pealt loobuma.
Külastuskoormuse kohta info saamiseks on mitmeid võimalusi, alates
otsestest mõõtmistest
(automaatsed loendurid, nt soojus-või liikumisanduritega; sõidukite loendurid) kuni
kaudse
hindamiseni matemaatiliste mudelite abil (nt lähtudes mõnest antud piirkonda
puudutavast turismialasest küsitlusest). Olenevalt konkreetsest
piirkonnast ning külastajate andmetele
esitatavatest nõudmistest on andmete kogumiseks mitmeid võimalusi. Näiteks automaatsed
loendurid ja
sensorid , salvestav tehnika, külastajate registreerimisandmed, piletimüügi info,
jälgimised, osaline loendamine jne.
Neid meetodeid kasutatakse tavaliselt kombineerituna. Külastajate arvukuse määramiseks rakendatakse automaatloenduse meetodeid
. Automaat -
loenduse meetodite täpsust on viimastel aastatel tänu tehnoloogilistele arendustele oluliselt
parandatud ja need ei jää kuigi palju alla nn „käsiloendusele“, mis omakorda võib olla vigane,
kui
loendaja on objektiivsetel põhjustel vahetuse lõpuks väsinud või kui on tegemist suurte
gruppidega. Eesti külastatavate kaitsealade automaatloenduse kasuks räägib ka asjaolu, et
erinevalt muuseumitest või teistest range külastuskorraga asutustest saab üldjuhul
48
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
kaitsealasse siseneda paljudest „väravatest“, sageli sisenetakse lihtsalt kaitseala perimeetri
juhuslikust punktist.
Tuleb ka rõhutada, et ükski automaatloendur ei tööta igiliikurina – automaatselt salvestatud
andmeid on vaja koguda, maha
laadida ja verifitseerimiseks võrrelda teiste loendustega,
samuti nõuab aega seadmete
häälestamine , paigaldamine ja
hooldus . Andmete
mahalaadimist saab muidugi omakorda automatiseerida GPRS või muu
mobiilside lahendusega, kuid ka nende
töökindlus on erinev. Täiendavad tarvikud tõstavad komplekti
hinda ning kriitiliseks muutub varastamisrisk. Probleemiks on sageli aku-patareide lühike
eluiga (eriti
külmal aastaajal), samuti võib pooltühi patarei põhjustada alaloendust. Jätkuvalt
on probleemiks paljude loendurite ilmastikutundlikkus, mil loendustulemusi mõjutavad
suuremal või väiksemal määral sademed, tuul, loomade liikumine. Seda tõestati Tartu- ja
Jõgevamaal 2008. aastal teostatud pilootuuringus. Erinevate loendusmeetodite eelised ja
puudused on toodud tabelis 5.
Käesoleva juhendi
koostamisega koos läbi viidud külastajate seire kolmanda andmete
kogumise kampaania käigus ilmnesid järgmised talviste ilmastikutingimustega seotud
probleemid: kui
maapind on lumega kaetud, isegi juhul kui pind ei ole külmunud, ei taju
surveplaadid survet; infrapunasensorid ei registreeri möödumisi kui lääts on kaetud õhukese
lumekihiga. Talvistes oludes, väga paksu lumekattega, võib loendamiskohale puududa
juurdepääs. Külastajate seire koondraportid on toodud lisas 9.
Lahenduseks võib olla seadmete kalibreerimine nendele konkreetsetele välitingimustele, kus
loendust korraldatakse. Käidavates ja valveta loenduslävendites võib kerkida vandalismi ja
varastamise probleem, näiteks varastati eelnimetatud pilootuuringus Vapramäe loendur.
Vaatamata puudustele on automaatloendus suhteliselt kulutõhusam, kattes seejuures
külastusi pidevalt nn 24/7. Töömahukate käsiloendustega saadud andmete ja automaat-
loenduse andmete vahel tuleb leida korrelatsioonifaktor, mis võimaldab ekstrapoleerida
automaaloenduse andmeid. Külastusseire metoodika väljaarendamisel kasutatakse
automaatsetest külastajate loendusmeetoditest loendurmatte, infrapunakiirega loendus-
meetodit ja raadioloendust raadiokiir-loenduriga
(vt ptk 3.2.1-3.2.3).
Tabel 5. Erinevate loendusmeetodite eelised ja puudused. Seiremeetod Kirjeldus, sealhulgas eelised ja puudused Kohapealne külastajate loendamine käsiloendurite või
registreerimisvormide abil.
Eelised: täpne, paindlik ja mobiilne; võib hõlmata kirjeldavaid andmeid;
võib olla alaline (kohtades, kus
alaliselt on mõni
töötaja ); soovituslik
Vaatlused meetod teiste meetoditega saadud loendusandmete kalibreerimiseks.
Puudused: suured kulutused tööjõule; ajamahukas – hakkab segama
personali põhitööd; tihti kasutatakse valikuliselt ja mittesüstemaatiliselt;
külastusväravatest ja peamistest peatuspaikadest eemal vähem
teostatav.
Külastajate kohapealne filmimine ja
pildistamine , külastajate loendus
Kaamera-viiakse läbi salvestiste analüüsimise teel. Aeg-ajalt kasutatakse ka
salvestused automaatset, teatud aja tagant
korduvat pildistamist (
time-lapse 49
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
photography); erandjuhtudel kasutatakse ka aerofotosid.
Eelised: täpne, paindlik ja mobiilne; võib hõlmata kirjeldavaid andmeid;
peamine alternatiiv otsestele vaatlustele; soovituslik meetod teiste
meetoditega saadud loendusandmete kalibreerimiseks.
Puudused: Kallid ja kergesti purunevad (nt vandalism)
seadmed ;
seadmed vajavad voolu; salvestiste tõlgendamiseks/analüüsimiseks
kulub hulgaliselt tööaega; ei sobi pikaajalisteks uuringuteks;
külastusväravatest ja peamistest peatuspaikadest eemal vähem
teostatav; eetika küsimused (eraellu tungimine).
Loendurid Seadmed, mille füüsilise liigutamise tagajärjel toimub
lülitus ja antakse
signaal loendusmehhanismile. Liikuvateks osadeks võivad olla nii tava-
kui pöördväravad, uksed jms. Mõnedel juhtudel on kasutatud ka
magneteid.
Eelised: lihtne
konstrueerida ja
hooldada ; madalad ülalpidamiskulud;
võimalik ära kasutada olemasolevaid struktuure; pikaajaline kogemus
Mehhaanilised sarnaste seadmete kasutamisel; on võimalik ühendada elektrooniliste
seadmed andmesalvestajatega.
Puudused: liikuvad osad on tundlikud kulumisele, niiskusele,
deformatsioonile ja blokeerumisele ning nõuavad pidevat hooldamist;
sageli on seadmed kergesti märgatavad ja langevad seetõttu vandalismi
ohvriks, samuti on levinud
tahtlik loendusandmete suurendamine
(külastajate poolt); reeglina puuduvad kellaaja ja kuupäeva andmed;
seadmed eeldavad kohapealseid struktuure.
Otsese surve tagajärjel saab
sensor signaali ning info edastatakse
loendusmehhanismile. Sellisteks seadmeteks võivad olla
pneumaatilised torud, survematid, tensoandurid jms.
Eelised: lai valik erinevaid
tehnoloogiaid nii inimeste- kui sõidukite
loendamiseks; saab ühendada erinevaid seadmeid (nt. elektroonilised
Survele andmesalvestajad, foto- ja videokaamerad); lihtne varjata; väike suurus
reageerivad ja kaal; madal
energiatarve ; ilmastikukindlad; reguleeritav tundlikkus ja
seadmed intervall (valede signaalide vältimiseks); võimalik saada kellaaja ja
kuupäeva andmeid.
Puudused: Vajab hoolikat tundlikkuse reguleerimist; võib reageerida
temperatuurimuutustele;
akude limiteeritud eluiga; eeldab
elektroonikaseadmete integreerimist, tavaliselt erinevate struktuuride
sisse.
50
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Pinnasesse paigutatud sensor reageerib vibratsioonile ning edastab info
loendusmehhanismile (nt spetsiaalsed sensoriga ühendatud torud,
matid). Uuritud on ka helivõngete kasutamise võimalusi.
Seismilistele Eelised: lihtne varjata; väike suurus ja kaal; ilmastikukindlad; madala
muutustele ja energiatarbega; võimalik saada kellaaja ja kuupäeva andmeid; ei vaja
vibratsioonile toetavaid struktuure; võimalik paigaldada jalgradade alla, suudab
reageerivad eristada ka jalgrattaid.
seadmed Puudused: mulla tüüp, tihenemine, niiskusesisaldus,
külmumine ,
matmise sügavus ning pealeastumise tugevus (kaal) mõjutavad
tundlikkust. Nõuab hoolikat tundlikkuse reguleerimist. Rühmade
loendamisel võib tekkida probleeme.
Andurist möödumisel katkestatakse saatja ja vastuvõtja vaheline
valguskiir ning
andur saab signaali, mis edastatakse
loendusmehhanismile (nt infrapuna- ning nähtava valgusega sensorid).
Eelised: Väike suurus ja kaal; odav; täpne; ei ole tundlik
temperatuurimuutustele; lai tööraadius; reguleeritav tundlikkus ja
Aktiivsed intervall aitavad vältida valeandmeid; võimalik saada kellaaja ja
optilised kuupäeva andmeid.
seadmed Puudused: Vajab hoolikat saatja ja vastuvõtja (või reflektori)
omavahelist sünkroniseerimist; saatja ja vastuvõtja
regulatsioon on
tundlik häiringutele; raske varjata ja kaitsta vandalismi eest,
läätsed või
helkurid võivad saada lõhutud või määritud; suhteliselt kõrge
energiatarve; nähtavat valgust kasutavad seadmed on hästi märgatavad.
Infrapuna valguse alas toimuvad muutused annavad signaali sensorile,
mis edastab info loendusmehhanismile (soojuskiirgusele reageerivad
seadmed)
Eelised: Väike suurus ja kaal; odav; täpne; reguleeritav tundlikkus ja
Passiivsed intervall aitavad vältida valeandmeid; võimalik saada kellaaja ja
optilised kuupäeva andmeid; madala energiatarbega.
seadmed Puudused: sõltuvalt objekti infrapuna omadustest ja taustsüsteemist
võib seadme reageerimisvahemik olla erinev; suurema vahekauguse
puhul võib gruppide loendamisel esineda probleeme; ootamatud suured
muutused valgusoludes võivad kaasa tuua
häireid ; läätsedel on oht
saada vigastatud või määritud.
Seadmest mööduvad metallist esemed tekitavad muutusi magnetväljas
ning seeläbi antakse signaal loendusmehhanismile (nt magnetpadjad).
Eelised: väike suurus ja kaal; odav; reeglina sensorid ja tihti ka teised
seadmed paigaldatud pinnasesse (raskem
avastada , kaitstud vandalismi
Magnetitel eest); suudab eristada sõidukitüüpe; võimalik saada kellaaja ja kuupäeva
baseeruvad andmeid; reguleeritav tundlikkus ja intervall aitavad vältida
seadmed valeandmeid.
Puudused: peamiselt ainult sõidukite tuvastamiseks (ka jalgrattad);
vajavad tundlikkuse seadistamist ja kalibreerimist vastavalt erinevatele
sõidukitüüpidele ja koormustele; tõenäoliselt vajab andmete
töötlemiseks spetsiaalset tarkvara, mis on suhteliselt kallis.
51
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Mööduvatelt objektidelt tagasi peegelduvad raadiolained annavad
sensorile signaali, mis edastatakse loendusmehhanismile.
Tugevused: Väike; saab
seadistada nii inimeste kui sõidukite
loendamiseks; saab seadistada objektide liikumissuunda registreerima;
Mikrolainetel võimalik saada kellaaja ja kuupäeva andmeid; reguleeritav tundlikkus ja
baseeruvad intervall aitavad vältida valeandmeid
seadmed Nõrkused: tavaliselt kasutatakse ainult sõidukite loendamiseks; vajab
hulgaliselt lagedat ala; raske varjata; gruppide loendamisel võib tekkida
probleeme; ei suuda eristada sõidukitüüpe; suur energiatarve;
suhteliselt kallis; puudub laialdane kogemus.
Tuletatud andmed Vabatahtlik registreerimine külastajate poolt (nt. külalisteraamatud,
metsaonnide külalisteraamatud, radade kohta käivad
registreerimisraamatud).
Tugevused: odav ja paindlik; lihtne; võimalik koguda elementaarset
Külastajate lisainfot; läbimõeldud tegutsemise korral hea indikaator.
registreerimine Nõrkused: kuna baseerub vabatahtlikkusel siis on info limiteeritud;
nõuab pidevat kontrollimist ja kalibreerimist; võib kergest langeda
vandalismi ohvriks; vastamisaktiivsus oleneb suuresti asukohast,
vormist , propageerimisest ja hooldamisest; regulaarne hooldus ja
kontroll on vajalik.
Andmed saadakse erinevate rajatiste broneeringutest, piletimüügist,
mingi ala kasutamise lubadest, giiditeenuste ostmisest jne.
Tugevused: odav ja paindlik; lihtne; täpne; on võimalik koguda
Load, märkimisväärseid lisaandmeid; võimalik kaasata ka neid kliente, kes
broneeringud, muidu ei ole eriti koostöövalmis.
sissepääsu-Nõrkused: Enamikel kaitsealadel ei nõuta sissepääsutasu/lubasid;
tasud, maksud kohandatav ainult aladele, kus luba, pilet või
broneering on nõutav;
loata sisenejad jäävad arvestusest välja; tavaliselt ei ole rajatiste
kasutamisel broneering nõutav; lühiajalised kasutajad jäävad arvestusest
välja.
Loendatakse külastajate ja külastuskoormusega seotud elemente (nt
autosid parklates, ühistranspordi kasutajaid, majutusasutuste info, seos
ilmastikuoludega jpm)
Otsene loendus Tugevused: Võimalik kasutada kohalikesse oludesse kõige sobivamaid
indikaatoreid ja elemente.
Nõrkused: subjektiivne, meetodi potentsiaal on sõltuvalt kohast väga
erinev.
Ülevaade külastusseire meetodite rakendamisest, sh külastajate loendamine, erinevates
riikides on toodud lisas 1.
52
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
3.2.1 Loendusmatt Eco Counter acoustic slab loendusmatid (joonised 5 ja 6)
tuvastavad inimeste matile
astumised survemuutuste registreerimise abil. Sisseehitatud taimer aitab vältida sama
inimese
topelt lugemist, juhul, kui inimene astub kõndides matile nii vasaku kui parema
jalaga. Tootjapoolne täpsushinnang on +/-5%.
Sobib nii jalakäijate kui ka jalgratturite
loendamiseks. Minimaalne surve, mille loendusmatt registreerib on 4,5 kg. Komplekt
koosneb surve muutusi registreerivast loendusmatist ning salvestusseadmest (logger).
Tootjapoolseks soovituslikuks kasutustemperatuuriks on -40 ºC …+60ºC. Loendusmati
mõõtmed on 50x60 cm ning
paksuseks on 1,6 cm. Plastikust loendusmatt maetakse rajale
5…10 cm sügavusele. Võimalik on tellida ka suuremate mõõtmetega loendusmatte. Matt on 4
m pikkuse kaabliga ühendatud salvestusseadme ehk loggeriga. Logger salvestab infot 15-
minutiliste tsüklite kaupa või tunniste tsüklite kaupa. Matt ja logger on veekindlad. Loggeri
patarei eluiga on 10 aastat. Loggeri mõõtmed on 16,0 x 9,7 x 5,6 cm. Loggeri esipaneelil on
ekraan , kust on võimalik näha loenduste
koguarvu . Andmeid saab loggerist maha laadida kas
kaabli abil või infrapuna ühenduse abil pihuarvutisse. Kasutades infrapuna ühenduse
võimalust, on võimalik ka logger statsionaarselt ära
peita /maha matta, jättes (kinnikaetava)
akna läbi mille saab toimuda infrapuna andmete ülekanne.
Taolisi 50x60 cm loendusmatte on soovitatav kasutada kuni 80 cm laiuste radade puhul,
laiemate puhul tuleks kasutada suuremate mõõtmetega matte või kasutada kõrvuti mitut
loendusmatti. Kuna loendusmatt registreerib survemuutust ka mõne
sentimeetri kaugusel
mati servast siis võib mitme loendusmatiga komplekti kasutamisel kahe mati vahele jätta
väikese, kuni 10 cm
laiuse vahe. See võimaldab nelja matiga komplekti puhul saada ca 50 cm
(tühimikud mattide vahel koos äärmiste mattide välisserva tajuulatusega) lisaala, mille
survemuutused registreeritakse.
Matid peaks paigutama looduslikesse või kunstlikult
tekitatud „pudelikaeltesse“, kus inimene on sunnitud rada läbides loendusmati kindlasti
ületama (laudteede ja sildade algused, vaatetornide treppide ja hoonete ukseesised jms).
Loendusmati eeliseks on loenduri väga hea peitmise võimalus (aitab vältida vandalismi ja
tahtliku andmete moonutamist), miinuseks aga ebatäpne loendamine mati „grupiviisilise“
ületamise korral. Kuna puudub võrguühendus, tuleb käia regulaarselt seirekohas andmeid
maha laadimas. Kuna survematt registreerib surve muutumist survemati kohal, ei tohi pinnast
mattide kohal katta
laudadega vms. Samal
põhjusel ei tööta survematid ka
talveperioodil, kui
pinnas on külmunud ning surve ei kandu matile astudes edasi. Talveperioodi järel tuleks
jälgida, et külmakerge matte välja ei kergita. Suurte vihmade korral tuleks kallaku olemasolu
korral kontrollida, et
vihm matte välja ei uhu. Seda eelkõige vahetult peale paigaldamist, kui
pinnas pole veel mattide kohal korralikult tihe.
53
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Joonis 5. Loendusmati ja salvestusseadme paigaldamine. Joonis 6. Eco Counter plastikust loendusmatt ja andmete salvestusseade/logger. Joonis 7. EcoCounteri loenduri andmete maha laadimine Nigula rabasaarel 21 märts 2011. Leidis kinnitust salvestusseadme veekindlus. Seade oli täielikult uppunud, välja
võetuna funktsioneeris ilma probleemideta. 54
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
3.2.2 Infrapuna loendur 1.
TRAFx G3 Infrared Trail Counter optiline loendussensor (joonis 8) on
mõeldud kasutamiseks
väiksematel teedel ja radadel .
Registreerib nii jalgsi liiklejad kui ka jalgratturid ja
mootorsõidukid. Loendussensor tuvastab ja registreerib soojust kiirgava liikuva keha
soojussignatuuri. Loendur on toodetud Kanada firma TRAFx Research poolt. Firma alustas
loendussensorite tootmist aastal 2001, kolmanda põlvkonna (G3) loendussensoreid hakati
tootma aastal 2008. G3 Infrared Trail Counter on ilmastikukindel loendussensor, mille
tootjapoolseks soovituslikuks kasutustemperatuuriks on -40 ºC …+50ºC, olles kasutuskõlbulik
igal aastaajal. Sensor on 11 cm pikk väike toruke, mis kinnitatakse raja
servas oleva puu või
ehitise külge ning suunatakse risti
rajaga . Sensor võib olla paigutatud nii horisontaalasendis
kui ka viltuselt, olles suunatud rajale nurga all ülevalt alla vaatavana. Kuna
oluline on vaid
rajale suunatud sensoriava mittekaetus, siis tihti kaetakse kinnitatud sensoritoruke
ümbritseva pinnaga sarnaneva maskeeriva teibiga, jättes katmata vaid rajale suunatud
sensori ava. Taolise teipimise eesmärgiks on võimaliku vandalismi vältimine.
Sensori
tegevusulatus on 6 meetrit. Sensor on meetrise kaabliga ühendatud väikese kastikesega,
mis salvestab andmeid ning kus asub toiteallikas. Kastike on oma suuruselt võrreldav
tavalise audiokassetiga: 11 x 7 x 3 cm. Toiteallikana kasutatakse kolme tavalist AA suuruses
patareid, mis kestavad seadmes kuni kolm aastat. Patareide tühjaks saamine ei hävita
salvestusseadmesse juba salvestatud infot, andmed säilivad ka ilma toiteta.
Seadet saab
häälestada salvestama kirjetena külastajate arvu ühes tunnis, ühes päevas või siis
individuaalsete kirjetena, mis on varustatud salvestushetke kellaaja ja kuupäevaga. Seade
suudab
salvestada maksimaalselt 14 000 kirjet. Võimalik on seadistada seadet registreerima
külastusi alates mingist kellaajast ja kirjetele on võimalik lisada konkreetse seirekoha nimi.
Andmed salvestatakse
ASCII failina TXT
failis .
Seirekomplekti
kuulub
lisaks
seiresensorile
ka
dokkimisseade
ning
andmete
analüüsiprogramm DataNet. Dokkimisseade on mõeldud vahelüliks seiresensori arvutiga
häälestamisel ning andmete mahalaadimiseks paigaldatud seiresensoritest. Andmete
mahalaadimiseks seiresensorist
piisab ainult dokkimisseadmest, arvutit andmete
mahalaadimiseks kaasa võtta pole vaja.
Konkreetse seiresensori eeliseks on, et kuna puudub
peegeldav või vastuvõttev andur, siis on seadet
lihtsam ja kiirem paigaldada.
Miinuseks,
nagu kõikidel optilistel sensoritel, on see, et
mitu kõrvuti kulgevat inimest võidakse
registreerida ühe objektina. Teiseks miinuseks on
regulaarne kohalemineku vajadus andmete mahalaadimiseks, kuna seade ei oma võrguühendust.
Joonis 8. Seiresensor koos salvestusseadmega, dokkimisseade, puule kinnitatud sensor koos maskeerimisteibiga. 55
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
2.
Eco Counter pyroelectric sensor (joonis 9) optiline sensor
kasutamiseks kuni 4 m laiustel
radadel. Registreerib liikuva keha soojussignatuuri, nii jalakäijaid kui jalgrattureid.
Sensorloenduri puhul kasutatakse samasuguseid salvestusseadmeid nagu survemattide
puhul. Võrreldes TrafX infrapuna loenduritega on Eco Counter infrapuna loenduritel mitmeid
eeliseid :
• patarei eluiga on kümme aastat;
• toiteallikal on
garantii kümme aastat;
• selgelt parem niiskuskindlus;
• lisaks suunata loenduritele - tavalised liikumissuunda mitteregistreerivad
loendurid, toodetakse ka kahesuunalisi seadmeid, mis võimaldavad eristada
liikumissuunda;
• seade suudab eristada kahte inimest, kui nende vahe on vähemalt 10 cm;
• andmete mahalaadimine infrapuna ühendusega pihuarvutisse, mitte kaabliga;
• logger/salvestusseade on kompaktne ja veekindel, pole mõjudele eksponeeritud
osasid;
• raskesti ligipääsetavatesse või kaugel asuvatesse kohtadesse (näiteks saared) on
võimalik muretseda ka GSM andmeedastusega EcoCounter infrapuna loendur.
Joonis 9. Eco Counter pyroelectric sensor (kahesuunaline) 3.2.3 Raadiokiir-loendur RBX5 seade koosneb raadiosaatjast, vastuvõtjast ja loggerist (joonis 10).
Loendur võib olla
seadistatud kõndijate, ratturite ja autode loendamiseks. Seade on ilmastikukindel ning
väidetavalt ei sega loendust vihma- ja
lumesadu , tuul ega
torm . Suurimaks lubatud
vahemaaks saatja ja vastuvõtja vahel on 8 meetrit, sättides loendusintervalliks
minutirežiimis 1 tundi,
mahutab logger 670 päeva andmed. Seadet toitvad AA liitiumpatareid
kestavad umbes aasta (sõltuvalt loendusrežiimist ja ilmastikust, temperatuurist).
Loenduri komplekti kuulub andmetöötlusprogramm Tinytag Explorer 4.4, mis võimaldab
loggerit käivitada, seadistada, andmeid maha laadida ja ühtlasi ka andmeid töödelda,
eksportida ja esitada
tabelite ja graafikutena. Oluline on andmetöötlusel seire meta-
andmestik , mida samuti Tinytag salvestab. Tinytagi põhifailiformaadiks on *.ttd. Tinytagist
saab väljavõtteid teha ka ASCII formaadis, et neid hiljem teisendada töötlemisest ja
analüüsiks MS Office
Excel programmi.
Raadiokiir-loenduse metoodilised õppetunnid saadi 2008. aastal Tartu- ja Jõgevamaal läbi
viidud pilootuuringust.
56
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Tugevused:
• pidevloendusena uus informatsioon ja teave külastuste kohta;
• erinevate andmeallikate
sidumise võimalus;
• loendus võimalik sõltumata ilmastiku jm välitingimustest.
Raadiokiir-loendurid on väga tundlikud andurite vahekaugusele; kiire suunatusele;
registreeritavale intervallile, mida väiksem intervall, seda täpsem loendus; loendusala
läbimise kiirusele ja
iseloomule (kas grupiga või üksi).
Raadiokiir-loenduse probleemiks on usaldusväärsus seiresüsteemi osana . Loendustäpsus on
suhteliselt madal. Kuigi seade on automaatne, kujuneb andmete hind andmehanke ja –
analüüsi (mahalaadimine,
testimine , sõidud), seirekorralduse jt protseduuride tõttu kõrgeks.
Joonis 10. RBX5 saatja (valge, vt paremal) ja loggeri (kollane) paigaldamine sillapostile. 3.2.4 Loendurite kaardistamine Tänapäeval on looduskaitsealade biofüüsilised andmed suurel määral GIS-
andmebaasidesse salvestatud. Geograafiline võrdlemine ja automaatsete külastajate loendurite kaardistamine
võimaldavad integreerida külastajatealased andmed organisatsiooni GIS-andmebaasi. Sellest
on palju kasu külastajatega seotud probleemide ja külastajate mõju piirkondade
kindlaksmääramisel ning abi ka lahenduste leidmisel külastajate haldamisega seotud
probleemidele (Wardell ja
Moore 2004). Lisaks muule võib sellest kasu olla ka iga raja
kantavat koormust (st kasutamise intensiivsust) väljendavate
kaartide koostamisel.
Automaatsete külastajate loendurite kaardi väärtust saab tõsta kaardi atribuutide tabeli
struktuuri kujunduse abil. Tegelikult
annabki kaardil esitatud andmetele väärtuse neid
kirjeldav informatsioon. Loenduri asukoht on organisatsioonile vajalik põhiinfo, aga kihi kõigi
objektide (loendurite) hea kirjeldus on abiks mitmesuguste analüüside puhul ning muude GIS-
andmetega sidumisel.
57
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Järgnevalt on toodud väljade
loetelu , millest võib loendurite kaardi atribuutide tabelis kasu
olla.
1.
Nimi: loenduri/loggeri nimi peab olema lühike ja selge, viitama asukohale, kuhu
loendur on paigaldatud;
2.
Koordinaat X;
3.
Koordinaat Y;
4.
Suunata/kahesuunaline: kirjeldab, kas sensor suudab kõndimise suunda eristada
või mitte;
5.
Loenduri tüüp: info kõndija tuvastamise mehhanismi (infrapuna, surveplaadid
jne…) ja seadme müüja kohta;
6.
Paranduskoefitsient 0,5: juhul kui loendur asub tupikuga lõppeval rajal, mille puhul
kõndijad on sunnitud sama koha kaudu
sisenema ja väljuma, peab andmed tegeliku
külastajate arvu saamiseks
jagama kahega. Kui loendur asub ringikujulisel rajal või
kui alale saab siseneda mitmest kohast, ei ole vaja seesugust paranduskoefitsienti
kasutada. Kõnealusel väljal on toodud info, kas konkreetsest loendurist saadud
andmed on vaja kahega jagada või mitte;
7.
Muud korrelatsioonifaktorid: väljalt saab infot, kas konkreetsest loendurist saadud
andmeid on vaja parandada mõne muu faktoriga kui 0,5;
8.
Andmed kõigi külastuste kohta: väljalt saab infot, kas seade loendab kõik ala
külastused või mitte, st kas alal on üks või rohkem sisenemiskohta;
9.
Sisenemiskohtade arv: sisenemiskohade arv piirkonda, kuhu loendur on
paigaldatud;
10.
GSM-andmeedastussüsteem: väljalt saab infot, kas konkreetne loendur edastab
andmeid automaatselt GSM-modemi kaudu või mitte;
11.
Aeg: väljalt saab infot, missugusel ajalisel baasil loger salvestab andmeid iga 15
minuti järel, kord tunnis või kord päevas;
12.
Paigaldamise kuupäev. Võimaluse korral peaks iga kaardi objekti (loenduri) juures olema üks või mitu
fotot paigalduskohast.
3.2.5 Loenduritest saadud seireandmete säilitamine ja haldamine Külastajate seire süsteemi põhisambaks on andmete säilitamise ja töötlemise üksus. Pärast
valimivõtu strateegiate kujundamiseks ja täpsete andmete kogumiseks tehtud suurt tööd
võib andmete säilitamise süsteemi ülesehitus andmete väärtust suurendada või vähendada
(Wardell ja Moore 2004). Automatiseeritud andmesisestus ja analüüs vähendavad suuresti
haldamisprotsessis tehtavat rutiinset tööd, suurendades kõigil tasanditel info
kättesaadavust reaalajas (ANZECC 1996).
58
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Kõik külastajatega seotud andmete hoidmise ja haldamise süsteemid peaksid kindlasti
sisaldama alljärgnevaid põhifunktsioone:
•
andmete valideerimine : süsteem peaks kontrollima andmeid ebatavaliselt
kõrgete või madalate külastajate arvude osas ning andmed valideerima,
võimalusel peaks see protsess kindlaks tegema, kas näitarvud on õiged või mitte.
Jäädvustada tuleks siiski ka sündmuste ja ilmastikutingimuste andmeid, sest kõik
ebatavalised näidud ei ole põhjustatud seadmete riketest. Siinkohal saab väga
kasulikku infot anda kaitseala personal;
•
andmete kalibreerimine: süsteem peaks suutma informatsiooni enne selle
andmebaasi kandmist ja pärast valideerimist adekvaatselt kaaluda (varem
väljaarvutatud kalibreerimisfaktorite alusel;
• uute andmete andmebaasi integreerimine ja puuduvate andmete hindamine;
•
aruandlus, andmete teisendamine aruandekõlblikuks statistikaks:
säilitussüsteem peab kindlasti
võimaldama andmeid lihtsalt analüüsida ja
võrrelda (Wardell ja Moore 2004). Andmebaasi aruandluse ja andmete
esitlemise osa kujundus on võtmeseos andmete kogumise ja nende lõpliku
otsustamisprotsessis kasutamise vahel. Andmebaasi väljund peaks olema
kasutajasõbralik ja kergesti ligipääsetav (Archer jt 2001).
Andmete säilitamise süsteemis peab olema selgelt näha, missugused andmed on
valideerimata, kalibreerimata, valideeritud või kalibreeritud, nii välditakse andmete valesti
tõlgendamist (
Ross 2005).
Austraalia ja Uus-Meremaa Keskkonna- ja Looduskaitse Nõukogu (ANZECC 1996) arvamusel
peaksid andmete säilitamise, analüüsi ja esitamise meetodid:
• kasutama andmete analüüsiks ja säilitamiseks sobilikku ja ühilduvat arvuti
riistvara ja tarkvara, mis sisaldab standardiseeritud aruandefunktsioone (
tabelid ,
graafikud , kokkuvõtlik statistika jne);
• tagama andmete
turvalise säilimise ja kättesaadavuse pikaks ajaks ning
külastajatealastest andmetest tuletatud informatsioon peaks olema kergesti
haldusala otsustamisprotsessi integreeritav.
Ning külastajatealaste andmete analüüsist saadud info peab:
• olema ajaliselt kättesaadav otsustamist hõlbustaval hetkel;
• olema tõhusaks abiks probleemide äratundmisel ja lahendamisel;
• olema esitatud kujul, mis oleks ligipääsetav mitmesugustel otsustamise
tasemetel , st. süsteemi-, strateegilisel ja operatiivsel tasemel;
• olema seotud haldusalaste protseduuride ja poliitikate väljatöötamisega.
Andmebaasi
aruandluse üksuse osas peaks süsteem alati sisaldama
mõningaid põhigraafikuid
ja –tabeleid, millest võib olla suur abi külastuste ajaliste trendide väljaselgitamisel:
•
päevased koguarvud (valitud ajaperioodi jooksul): see on väga elementaarne,
ent kasulik
graafik . Graafik aitab võrrelda puhkusteperioodi külastuste trende
ülejäänud aastaga, teha kindlaks konkreetse koha spetsiifilise külastuste trendi,
teha kindlaks erilised päevad, mil objektil toimusid teatud sündmused, avastada
seadmete rikkeid jne;
59
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
•
tunnised koguarvud: väljendatud konkreetse päeva tunniste koguarvudena või
teatud ajaperioodile (tavaliselt ühele
kuule ) summeeritud tunniste
koguarvudena. Sellest on abi muutuste avastamisel päevases külastajate
koormuses, nädalavahetuste ja tööpäevade trendide võrdlemisel, maksimaalse
aktiivsuse aegade kindlaksmääramisel jne;
•
nädalapäevalised profiilid: seesugused graafikud näitavad iga nädalapäeva
keskmist külastajate arvu konkreetse ajaperioodi jooksul;
•
muutused külastuste arvus kuu/aasta lõikes: graafik näitab teatud ajaperioodi
jooksul külastajate arvus toimunud muutusi kuu või aasta lõikes. See aitab
haldajatel planeerida ressursside jaotamist ja eelarveid;
•
koondtabel : ka see on aruandluse elementaarne osa. Lisaks kõigi külastajate
seire programmi kaasatud alade külastuste koguarvule kuus peaks see sisaldama
ka külastajate arvu maksimaalse külastuste arvuga
päevadel ja vastavaid
kuupäevi.
Võtmeküsimuseks on lisaks väga selge ettekujutus sellest, mis tüüpi andmetega haldajad
töötama hakkavad. Suunistena otsustamaks, missuguseid andmeid vajatakse,
toimivad peamiselt kaks küsimust:
- miks haldajad vajavad külastajatealaseid andmeid?
- kuidas nad andmeid kasutavad?
Iga haldusalase küsimuse jaoks on vaja erinevat tüüpi andmeid. Erinevad haldusalased
küsimused tuleks laias laastus rühmitada järgnevalt:
• rahastamise/investeeringute põhjendamine;
• ressursside efektiivne kasutamine (ressursside jaotamine), vaistule tugineva
planeerimise vältimine;
• külastajate mõjude hindamine;
• tulemuste hindamise näitajate väljatöötamine;
• haldamise edukuse hindamine (haldajate vastamine külastajate ootustele);
• kohalike ja regionaalsete jätkusuutlikkuse näitajate väljatöötamine.
Valdavas osas ülaltoodud rühmades on vaja elementaarsetest külastajate arvu andmetest
enamat , tarvis on mõista külastajate käitumist ja
arvamusi (Wardell ja Moore 2004).
Automaatsetest loenduritest saadud arvudele (külastajate koormus) keskenduvad erinevate
külastajate koormuste hinnangud hooajalisel või isegi aastasel baasil, on piisavalt detailsed
rahastamise/investeeringute põhjendamiseks. Nö
metsiku looduse seisukohast on enamik
asutusi ja haldajaid siiski rohkem huvitatud külastajate mõjude seirest/hindamisest või
ressursside korrektse jaotamise määra hindamisest teatud piirkonnas. Üksikasjalikke ja
piisavalt paindlikke andmeid ajaliste trendide märkamiseks või maksimaalse külastajate
arvuga aegade kindlaksmääramiseks annavad külastajate arvud tunni kohta. Teadmised
ajaliste variatsioonide kohta külastajate koormuses on eriti olulised külastajate mõjude
väljaselgitamiseks ja pehmendamiseks (Hadwen jt 2007). Üksikasjalikumat infot külastajate
koormuse kohta saab muu hulgas kasutada:
• päevases külastajate arvus toimuvate muutuste võrdlemiseks teatud liikide
kõrgeima aktiivsuse perioodidega;
• prügi teeradade äärde tekkimise ja päevase külastajate arvu vahelise seose
hindamiseks. Mõnel juhul on seda tehtud hindamisvahenditena visuaalset
60
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
hindamist ja punktiskaalat kasutades (
Scottish Natural Heritage 2004);
• kõrgeima külastajate arvuga päevade võrdlemiseks peamiste looduses
toimuvate sündmustega: kasvuhooaeg, õitsemishooaeg, paaritumishooaeg
(Hadwen jt 2007);
• teadasaamiseks, millal külastajad piirkonda saabuvad, see aitab töövahetusi
planeerida ning on abiks hooajalise tööjõu palkamisel (Kajala jt 2007);
• külastajate voo kontrollimiseks, juhtides nad
radadele , kus nad tekitavad vähem
kahju või häirivad keskkonda (Kajala jt 2007).
Automaatsetest loenduritest saadud andmetest
parimate tulemuste saamiseks, probleemide
tõhusaks avastamiseks ja lahendamiseks ning tulemuste saamiseks aja jooksul, mil need
otsustamisprotsessile kaasa aitavad, sobivad säilitamiseks ja kasutamiseks kõige paremini
külastajate arvud tunni kohta.
ANZECCi (ANZECC 1996) hinnangul annab külastajate seire süsteem kõige paremad
tulemused siis, kui külastajate arvu
alased andmed täiendatakse külastuse
kestvuse mõõtmise meetmetega. Beaman ja
Stanley (1991) soovitasid nelja külastuste mõõtmise
meedet, mis peegeldavad nii koormust kui käitumist kogu kaitseala ulatuses:
1.
Isiku sisenemine : toimub iga kord, kui isik siseneb mis tahes põhjusel kaitsealale;
2.
Isiku külastus: toimub siis, kui isik siseneb kaitsealale konkreetsel päeval esimest
korda või esimest korda oma kaitsealaga seotud tegevuste eesmärgil alal viibimise
ajal;
3.
Isiku külastuse päev: toimub siis, kui isik viibib kaitsealal ühe päeva või osa päevast:
iga isiku kaitsealal viibimise päev loetakse täiendavaks isiku külastuse päevaks;
4.
Isiku külastuse tund: seda kasutatakse kaitsealade külastamise puhul, kui isik ei saa
jääda alale ööbima, ent kus erineva pikkusega viibimised mõnest minutist
tundideni võivad olla haldamise seisukohalt olulised.
Kuigi info külastuse kestvuse kohta on külastajate poolt piirkonnale avaldatava surve osas
informatiivsem, on selle jaoks vaja läbi viia valikulised uuringud külastuse keskmise kestvuse
leidmiseks (Hornback ja Eagles 1991). See suurendab kindlasti projekti maksumust ning
nõuab tõenäoliselt täiendava valikulise uuringu väljatöötamist. Selleks, et külastajate arvu
andmeid paremini kasutada ja mõista, peavad haldajad hästi teadma, mida kaitseala pakub.
Kaitsealade haldajad on edule sammu võrra lähemal, kui nad oskavad vastata järgnevatele
küsimustele:
- kas kaitseala pakub vastuvõetava külastajate koormuse jaoks piisavalt rajatisi?
- kas kaitsealal pakutakse selle kasutusviisidega kokkusobivaid rajatisi ja
informatsiooni?
Esimeseks sammuks nende küsimuste õigeks käsitlemiseks on põhiinformatsiooni kogumine
kaitsealale rajatud võimaluste kohta. Haldussüsteemi andmebaas peaks minimaalselt
sisaldama infot, mida saab hiljem külastajate arvude andmetega siduda, järgnevate objektide
kohta:
• külastajate keskus - JAH/EI, asukoht, pakutavad teenused;
• teerajad - asukoht, materjal ja seisund;
• välimööbel - arv, asukoht, materjal ja seisund;
61
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
• lõkkekohad - arv, asukoht ja seisund;
• tualetid - arv, asukoht ja seisund;
• prügikastid - arv, asukoht ja seisund;
• vaatetornid - arv, asukoht ja seisund;
• infotahvlid - arv, asukoht, esitatava info tüüp ja seisund;
• parkimisalad - arv, asukoht, materjal, seisund;
• telkimisalad - arv,
mahutavus , seisund.
Kõigi nimetatud objektide kaardistamine lisab analüüsile ruumilise mõõtme, seetõttu
soovitatakse haldusorganitel seda kindlasti teha.
3.2.6 Loendurite perioodilise ümberpaigutamise ajakava koostamine Niiöelda metsiku looduse alad ja kaitsealad on üksteisest ulatuse ja sissepääsukohtade arvu
poolest väga erinevad. Seega on piirkonna külastajate arvu jälgimine mõnedel puhkudel üsna
lihtne ja odav ülesanne, teistel puhkudel aga on kõigi piirkonna külastajate seire peaaegu
võimatu.
Kõigi sissepääsukohtade jälgimine on mõeldav ainult siis, kui piirkond on
ligipääsetav väga vähestest kohtadest ning rahalisi vahendeid on piiramatult. Enamusel
juhtudest ei ole loendurite arv siiski piisav (
Watson jt 2000). Sel juhul tuleb olemasolevaid
automaatseid loendamisseadmeid süstemaatiliselt erinevatel piirkonda viivatel radadel
ümber paigutada. Perioodiline ümberpaigutamine ei ole lihtne ülesanne, see peab olema
selgelt suunatud ning kindla statistilise valimivõtu strateegia baasil kavandatud (Hollenhorst jt
1992, Watson jt 2000).
Üldised kaalumist vajavad asjaolud Ideaaljuhul, kui kõik piirkonda viivad teerajad on loenduri abil jälgitavad, loendatakse kõik ala
külastajad (st kõikne
vaatlus ). Kui loendurite asukohti perioodiliselt vahetatakse, on
külastajate koguarv hinnanguline. Väljatöötatud valimivõtu/seire strateegia abil saab
suuremal või vähemal määral täpsed ja usaldusväärsed hinnangud, aga mitte ühelgi juhul
külastuste koguarvu tegelikke andmeid. Valimivõtt on hinnanguliste süsteemide puhul väga
oluline, sest õiged valimivõtu
tehnikad tagavad, et andmed esindavad suuremat hulka
külastajaid kui rühm, mille põhjal need on saadud (Watson jt 2000).
Perioodilise ümberpaigutamise ajakava/valimivõtu kava sõltub suuresti:
1.
Uuritavate sissepääsukohtade arvust;
2. Missuguste perioodide järel hinnangulisi andmeid saada soovitakse.
Erinevate stsenaariumite puhul on vaja kasutada erinevaid strateegiaid, ent üldjuhul
soovitatakse loenduri püsivaks asukohaks valida peamise (enimkasutatava) teeraja algus.
Kogukasutuse hinnangute üldine täpsus sõltub suuresti paljukasutatavate radade algusest
saadud hinnanguliste andmete täpsusest (Watson jt 2000).
Ümberpaigutamise strateegia väljatöötamiseks on vaja vähemalt kahte kahesuunalist
loendurit.
Hinnangute tegemiseks vajatakse infot iga raja kaudu piirkonda sisenevate külastajate hulga
kohta. Teiseks võimaluseks on hinnata
igat piirkonda viivat rada mööda SISSE või VÄLJA
62
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
minevate külastajate arvu. Nii ei vajata kahesuunalisi loendureid, ent see-eest on vaja läbi viia
väga detailsed perioodilised vaatluskampaaniad. Vältimaks ohtu, et
valimid ei kajasta või ei
võta arvesse perioodilisi muutusi külastajate arvus (nt hooajalised muutused külastuste
hulgas), tuleks ümberpaigaldamise kampaania alati läbi viia perioodil, mil külastatavuse
mustrid on kindlasti konstantsed (nt ainult augustis või puhkustehooajal, ainult talvel).
Perioodilise ümberpaigutamise strateegia puhul sobivad automaatsetest loenduritest kõige
paremini infrapunaloendurid:
paindlikkus võimaldab neid piirkonna erinevatel radadel kiiresti
ümber paigutada.
Valimivõtu mudelid Valimivõtu protseduurid jagunevad kahte üldisesse kategooriasse. Neist esimene on
valimivõtt mugavuse või hinnangu alusel, andmed valitakse vastavalt uurija äranägemisele või
subjektiivsetele teadmistele. Mugavusest lähtuvale valimivõtule tuleks eelistada statistilisi
valimi koostamise tehnikaid, sest need põhinevad statistilise juhuslikkuse põhimõttel (Watson
jt 2000). Valimi koostamine hinnangu alusel toob tavaliselt kaasa erapooliku valimi (Cochran
1963). Perioodilise ümberpaigutamise ajakava koostamiseks võib kasutada mitmesuguseid
valimivõtu
mudeleid . Valik sõltub teeradade arvust, piirkonna
suurusest , külastuste
jagunemisest teeradade või kasutustasandite lõikes ning kasutatavast eelarvest ja
loendamisseadmete arvust. Enne valimivõtu mudeli valimist ja kavandamist peab olema
valimisse võetav külastajaskond selgelt määratletud. Kaitseala külastajate arvu hinnates
moodustavad külastajaskonna kõik alale sisenevad
kasutajad. Seesugune külastajaskond
piiritletakse raamistikuga, mis võimaldab loendada ja valimi võtta (
Deming 1960) - antud
juhul uuritava piirkonna piiridega.
Järgnevalt on loetletud valimivõtu meetodid ning toodud loendurite perioodilise
ümberpaigutamise näited (Watson jt 2000):
Kihiline valik: Kihilise valimiku puhul jagatakse N ühikust koosnev külastajaskond
kõigepealt vastavalt allrühmadeks N1, N2, … NL. Allrühmad ei kattu ning moodustavad koos kogu
külastajaskonna nii, et: N1 + N2 + … + NL = N. Allrühmi nimetatakse kihtideks (Cochran 1963).
Igast
kihist valitakse juhuslik külastajate
valim . Seejärel
valmid liidetakse ning tekib ühtne
uuritava külastajaskonna näitarv. Kõnealuses loendurite perioodilise ümberpaigutamise
valdkonnas võivad kihtideks olla näiteks teeraja kasutamine (madal, keskmine, kõrge) või
teeradade geograafiline asukoht piirkonnas. Kihtidest võetavate valimite suuruse võib valida
kahe erineva protseduuri baasil:
•
proportsionaalne: valimi suurus on proportsioonis kihi suurusega;
•
ebaproportsionaalne: kihtidest valitud indiviidide arv ei ole kihi suurusega
seotud. See esineb juhul kui kõigist kihtidest võetud valimid on
ühesuurused .
Kirjeldatud meetodi peamiseks puuduseks on, et kõigi kihtide külastajaskonna
osakaalu kohta
peab olema olemas täpne info. Teeraja kasutamise sageduse kasutamise puhul peaks
kaitseala personal iga teeraja kasutamise määra kohta (tavaliselt vaatlustele ja isiklikule
arvamusele põhineva) hinnangu andma.
63
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Näide I Rangelt võttes ei ole järgnev näide perioodilise ümberpaigutamise näide, vaid ressursside
jaotamise näide.
Kaitsealal on 50 teeraja algust (valimi ühikut), mis on liigitatud nende suhtelise kasutamise
sageduse järgi, siin määratletud kui iga teeraja külastuste arv päevas. Kasutuse põhjal saab
määratleda neli kihti:
vähene kasutamine (≤2 külastust päevas),
mõõdukas kasutamine (3-9),
keskmine kasutamine (10-19) ja
tihe kasutamine (≥20). Haldajal jätkub ressursse vaid 17
teeraja alguse jälgimiseks. Käesolevas näites tähistab
Ni teeraja alguste arvu igas kasutuse
kategoorias (
i = 4),
ni on igast kasutuse kategooriast valimisse võetavate teeradade arv ja
fi =
ni/
Ni on igast kasutuse kategooriast valimisse võtmiste osakaal. Nii tuleks
proportsionaalse ja ebaproportsionaalse juhusliku kihilise valiku puhul valimid võtta
järgnevalt:
Tabel 6. Valimite võtmine proportsionaalse ja ebaproportsionaalse juhusliku kihilise valiku puhul Kiht: Proportsionaalne Ebaproportsionaalne külastuste arv päeva kohta Ni ni fi ni fi 2 või vähem
24
8
0,33
5
0,21
3 kuni 9
15
5
0,33
5
0,33
10 kuni 19
8
3
0,33
4
0,50
≥ 20
3
1
0,33
3
1,00
kokku 50
17
17
Haldaja otsustab valikulise uuringu läbiviimisel keskenduda enamkasutatavatele jalgradadele,
pöörates vähemkasutatavatele jalgradadele minimaalselt tähelepanu. Seesugune otsus on
mitmel põhjusel õigustatud. Esiteks võib eeldada, et tiheda kasutusega radadel on suurem
mõju külastuste üldisele hinnangulisele arvule. Teiseks, kuna potentsiaalne mõju on
kasutusega korrelatsioonis, annab tiheda kasutusega teeradade jälgimine usaldusväärsemad
vahendid
keskkonnale
tekitatava
kahju
hindamiseks.
Seega
otsustab
haldaja
ebaproportsionaalse valiku skeemi kasuks.
Näide II Oletame, et haldaja peab jälgima nelja teeraja alguse kasutamist, aga tema käsutuses on
ainult kaks mehaanilist loendurit. Arvatakse, et üks teerada hõlmab umbes 60 protsenti nö
metsiku looduse ala kasutusest, teine rada hõlmab umbes 20 protsenti kasutusest ning
järelejäänud kasutus jaguneb kahe ülejäänud raja vahel võrdselt (mõlemale 10 protsenti). Üks
loenduritest paigaldatakse püsivalt pearajale, „ümberpaigutatavat“ ehk „ajutist“ loendurit
paigutatakse aga süsteemselt teistel radadel ümber: teisele teerajale paigutatakse see
pooleks ajast ning kahele ülejäänud rajale
proportsionaalselt vastavalt eeldatavale
kasutusele. Teerajad on
kihid ja
loendamise aeg igal rajal määratakse vastavalt eeldatavale
kasutamise
tasemele .
64
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Näide III: Kihiline juhuslik valik Kihiline juhuslik valik on kihilise valiku viis, mille puhul võetakse igast kihist juhuslik valim.
Käesolevas näites on kihtideks erinevad sisenemiskohad ning valimid võetakse juhuslikult
valitud ajaliste intervallide järel.
Haldaja tahab konkreetse ala kasutust hinnata kogu 16-nädalase suvehooaja vältel. Alal on
neli teeraja algust ja kaks mehaanilist loendurit nii, et üks loendur paikneb pearajal
(enamkasutatud rajal), jättes teisele loendurile kolm teerada. 16-nädalane
hooaeg on
jaotatud kaheksaks 2-nädalaseks plokiks. Loendur paigutatakse igale teerajale kahe
eraldiseisva ajaploki ajaks, see jätab kaks
plokki loenduri suvaliseks paigutamiseks. Loenduri
kolmele teerajale paigutamise
järjekord määratakse juhuslikkuse baasil. Oletame, et kaheksa
ajaploki juhuslik numbriline järjekord on 5 7 8 3 2 6 1 4 ja kolme teeraja juhuslik järjekord on
3 4 2. Sel juhul paigutatakse loendur teerajale 3 ajaplokkideks 5 ja 7, teerajale 4 ajaplokkideks
8 ja 3 ja teerajale 2 ajaplokkideks 2 ja 6.
Süstemaatiline valimik: Süstemaatiline valik on juhuslik valik ümardatud kujul. Valim
saadakse
valides valimi esimese üksuse juhuslikkuse baasil, seejärel võetakse valimisse üks
raamistiku ühik iga
k ühiku järel,
kusjuures k valitakse nii, et saavutataks soovitud suurusega
valim (Cochran 1963).
Näide IV Käesoleva näite puhul töötab haldaja suure kaitsealaga, millel on palju ligipääsuradasid. Ala
on jagatud geograafilisteks sektsioonideks, on teada, et kasutuse ruumilised mustrid on kõigi
sektsioonide (klastrite) sees stabiilsed. Valitakse kahe-
etapiline valimivõtu mudel, mille puhul
primaarseteks ühikuteks on geograafilised
sektsioonid , milleks ala on jagatud (klastrid), ning
sekundaarseteks ühikuteks teerajad. Külastajaid seiratakse kõigi klastrite sees paigutades üks
loendur iga x raja järele. Seesugust süsteemi ei saa kasutada väikese eelarve puhul.
Klastervalik: Klastrid on sarnased ehk homogeensed ühikud, kusjuures iga
klastri sees esineb
suurel määral mitmekesisust. Klastervalik hõlmab lihtsat juhuslikku klastrite valimit, kusjuures
kõik iga klastri raames olevad ühikud loendatakse täielikult. Klastervaliku omadused on
vastupidised kihilise valiku omadustele, mille puhul valitakse igast kihist juhuslik valim ning
kihid on erinevad, kihisiseselt valitseb aga suur ühetaolisus. Loendurite perioodilise
ümberpaigutamise strateegia puhul on tüüpilisteks klastriteks geograafilised üksused või
piirkonnad.
Näide V Haldaja soovib jälgida paljude ligipääsukohtade/teeradadega ala kasutust. On teada, et
kasutamise mustrid on viimastel aastatel üsna stabiilsed olnud, nii piisab adekvaatsete
kasutuse hinnangute saamiseks külastajate seirest üle aasta. Strateegia hõlmab loodusesse
viivate ligipääsupunktide kahte kuni nelja
sektsiooni (klastrisse) jagamist nii, et iga sektsioon
sisaldab võrdse arvu teeradu. Loendurid paigaldatakse üheks aastaks kõigile juhuslikult
valitud sektsiooni radadele. Seejärel tõstetakse loendurid igal aastal järgmisesse sektsiooni
ümber.
65
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Külastuste hindamine Nagu
eespool mainitud , ei loetle haldajad loendurite perioodilise ümberpaigutamise ja
valikuliste uuringute kasutamise puhul täpset külastajate arvu, vaid arvestavad selle
hinnanguliselt. Hinnangulist kasutust saab väljendada määrana (külastajat/päevas) või
koguarvuna (külastajate arv konkreetse hooaja jooksul). Üldjuhul arvutatakse koguarvud
korrutades keskmine päevane külastajate arv huvipakkuva ajaperioodi päevade arvuga, mis
on korrigeeritud võimalike hinnangulistes näitajates esinevate kõrvalekallete suhtes (Watson
jt 2000). Nädalavahetuse päevade liigse esindatuse vältimiseks valimis võib kasutada
kihistatud hinnanguid (tööpäevad ja nädalavahetused).
3.2.7 Kaitseala külastajate voogude seire kulud kümneks aastaks Käesolevas peatükis on toodud arvutuskäik, mille eesmärgiks on pigem hinnata töösoleva
projekti hooldamise kulusid (15 loenduri töötamine 10 aasta jooksul) kui tulevikus
paigaldatavate loendurite kulusid. Ebamäärasused jälgitavate alade arvu ja kriteeriumite
osas, millel seireprojekt peaks põhinema, muudavad tulevikuhinnangute tegemise hetkel
kasutuks.
Erinevate kulude paremaks mõistmiseks on projekt jagatud mitmeks etapiks, millest mõned
korduvad projekti kestvuse ulatuses regulaarselt:
•
turu-uuring:
tarnijate otsimine, info kogumine seadmete ja hindade kohta;
•
otsustamine: põhineb projekti eesmärkidel, eelarve ja hindade kaalumisel ning
hõlmab mitut koosolekut;
•
seadmete ostmine: põhineb turu-uuringu ja otsustamise
etappidel , kasutab
suure osa esialgest eelarvest;
•
seadmete tundmaõppimine/testimine: hõlmab teadmiste omandamise sellest,
kuidas automaatseid loendureid kalibreerida, paigaldada, käivitada ja kasutada
ning kuidas andmeid loenduri tarkvaras hallata. Seadmete testimine on vajalik
nende õige kasutamise tagamiseks;
•
paigaldamine: koosneb sobiva asukoha otsimisest ja loenduri paigaldamisest;
•
andmete kogumine/hooldus: etapp on oma regulaarse kordumise tõttu üks
projekti enim aega ja kütust nõudev etapp. Etapp on peamiselt
ajendatud vajadusest korrapäraste andmete järele ja vajadusest patareisid vahetada. See
toimub iga kahe kuu tagant;
•
personali koolitamine : tõenäoliselt peavad mõned Keskkonnaameti personali
liikmed omandama teadmised paigaldamise, kalibreerimise, andmete kogumise
ja seadme haldamise kohta;
•
andmete analüüs ja aruandlus: kõige aeganõudvam etapp, mis toimub sama
korrapäraselt kui andmete kogumine. See koosneb mitmest alletapist (vt ka ptk.
3.2.5
Loenduritest saadud seireandmete säilitamine ja haldamine):
- andmete valideerimine;
- kalibreerimine;
- uute andmete andmebaasi integreerimine;
- puuduvate andmete hindamine;
66
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
- andmete teisendamine aruandekõlbulikuks statistikaks (tulemuste
tõlgendamine);
- aruandlus.
Tasuvuse seisukohalt parima
variandi leidmiseks käsitleti kolme erineva ressursside jaotusega
stsenaariumit ning tehti iga stsenaariumi kohta hinnaarvutus.
1. stsenaarium . Kõigist loenduritest saadetakse andmed GSM-modemi kaudu: Enamik andmete kogumise
etapis vajalikust tööst on asendatud GSM-modemitega, mis
saadavad kogutud andmed kord päevas automaatselt. Üldised personali- ja kütusekulud on
madalamad, ent GSM-andmeedastusega kaasnevad kõrged kulud: üks GSM-
modem loenduri
kohta pluss andmeedastusleping.
2. stsenaarium. Andmed kogub kokku Tartus baseeruv meeskond : Nimetatud olukorra puhul sõidab meeskond iga kahe kuu tagant Tartust kõigisse loendamis-
kohtadesse. Kütusekulud on palju kõrgemad kui esimese stsenaariumi puhul. Pikad läbitavad
distantsid tähendavad, et personaliga seotud kulud ja tööks kuluv aeg on suuremad.
3. stsenaarium. Andmete kogumise ülesanne on Keskkonnaameti regioonide vahel
jagatud: See on
tunnistatud kõige tasuvamaks stsenaariumiks, millega kaasneb vähem kasutuid
kulutusi. Iga Keskkonnaameti regioon hoolitseb oma piirkonna loendamiskohtade eest,
laadides andmed perioodiliselt keskandmebaasi üles. Selle lähenemise puhul on vaja ühte
pihuarvutit regiooni kohta, transpordi ja personaliga seotud kulud on aga madalamad.
Kõik projekti etapid jagati mitmeteks muutujateks, millest kõigil on ühtne maksumus. Välja
arvutati projekti esimese aasta maksumus ja kümne aasta maksumus. Paljudel juhtudel on
esimese aasta ja kümne aasta maksumuse suurus sama, kuna mõned etapid ja alletapid
toimuvad ainult esimesel aastal. Iga-aastase palgatõusu hindamiseks kasutati
tarbijahinna -
indeksit (THI). Eurostati ja Eesti Panga andmetel on THI kasvuprognoos aastaks 2010 1,3% ja
aastaks 2011 2%, mis vastab tegelikult Euroopa Keskpanga järgmiseks 20 aastaks seatud
eesmärgile (võrdne või väiksem kui 2%
inflatsioonimäär ). Seega kasutati 2% iga-aastase
palgatõusu hindamisel THI konstantse kasvuprotsendina aastate lõikes, ehkki THI kasvu
kümne aasta prognoosid on äärmiselt ebatäpsed. Bensiini hinnatõusu hinnang põhineb
nafta barreli hinna prognoositaval tõusul aastal 2011, 3,2% kasutati konstantse kasvuprotsendina
aastate lõikes (Eesti
Pank , Reuters). Hinnangus ei ole arvestatud tulevikus Euroopa riikides
kehtima hakkavate maksudega ega muude teguritega, mis võivad bensiini lõpphinda
mõjutada. Tegeliku kasutatud bensiiniliitrite arvu arvestamisel võeti etaloniks tarbimine
7 l/100 km. Inimpäeva maksumus on hinnatud Keskkonnaameti spetsialisti kohal töötava isiku
keskmise palga järgi.
67
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Tabel 7. Maksumus kokku Etapid Stsenaarium I Stsenaarium II Stsenaarium III turu-uuringud
177
177
177
otsustamine
295
295
295
seadmete maksumused
70472
70472
37280
õppimine/seadmete testimine
590
590
590
seadmete paigaldamine
1383 1383
1383
andmete kogumine/hooldus
13791
31664
22064
personali koolitamine
118
118
118
andmete analüüs/aruandlus
27423
27423
27423
maksumus kokku (10 aastat) 114249 € 97141 € 89329 € Kõige tulusamaks variandiks on ilmselgelt kolmas stsenaarium, kuna samad tulemused
saavutatakse oluliselt väiksemate projekti kogukulude juures. Ülesannete jagamine erinevate
Keskkonnaameti regioonide vahel toob võrreldes teise stsenaariumiga kaasa sõidukulude
märkimisväärse vähenemise. Esimene stsenaarium oleks andmete kogumise/haldamise
seisukohalt nö kõige lihtsam variant, aga GSM-andmeedastusega kaasnevad liiga kõrged
kulud.
3.2.8 Loendurite kasutamise näide Näide külastajate loendurite kasutamisest Prantsusmaal (
Guide technique ... 2010):
2001. aastal
kiitis Loode–Prantsusmaa Morbihan´i maakonna üldnõukogu (
General Council )
heaks tegevuskava jalgrattateede kasutamise propageerimiseks. See hõlmas endas kahte
peamist tegevust:
• arendada välja 750 km võrgustik jalgrattateedest ja rohekoridoridest;
• jalgrattateede rajamise propageerimine omavalitsuste tasandil.
Plaani raames peeti vajalikuks luua tegevuskava jalgrattateede kasutamise seiramiseks ja
arendamiseks . Koostöös Turismikomiteega (
Tourism Committee ) rajati automaatsetel
külastajate loenduritel põhinev seireprogramm. Alates aastast 2006 on Morbihan´i rattateede
võrgustiku teedele paigaldatud 23 automaatset loendurit 15-sse seirekohta. Kaheksas
seirekohas loendatakse jalgratturid ja jalakäijad eraldi, seitsmes seirekohas neid ei eristata.
Seireprogrammi pikemaajalised eesmärgid on:
• uurida erinevate kasutajate voogusid ning hinnata nende kasutuseelistusi;
• tuvastada külastajate jaoks kõige atraktiivsemad kohad ning uurida aastaajalist
varieerumist;
•
kohandada vastavalt majandamismeetmeid, võrgustiku säilitamist ja hooldust
ning uute infrastruktuuri otsustuste tegemist;
• põhjendada edasisi projekte ja investeeringuid.
68
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Samaaegselt seireprogrammi rakendamisega loodi uus asutus: Looduspärandi ja sageduse
vaatlusamet (
The Observatory of the Frequentation at Natural Heritage). Programmi on
kaasatud mitmed
partnerid , kõige olulisemad neist on:
- Rannajoone Kaitse
Agentuur (
Coastline Protection Agency),
- Morbihan´i maakonna üldnõukogu (
The General Council of Morbihan County),
täpsemalt tundlike loodusalade
osakond ( (
the Department of Sensitive Natural
Areas) ja teehoolduse osakond (
the Department of Road Management);
- Kohapealsed looduspärandi väärtusega ala esindajad,
- Morbihan´i lahe majandamisnõukogu (
The Council for Management of the Morbihan Gulf).
Vaatlusameti peamised eesmärgid on:
1. Külastajate loendamine majandamiseesmärkidel
• majandada radasid, puhkealasid ning parklaid vastavalt külastajate arvule;
• olla suuteline
tuvastama mingite võtmealade liigset kasutamist;
• olla suuteline ennustama muutusi külastajate külastusmustris;
• olla suuteline suunama külastajaid õigeaegselt alternatiivsetele radadele.
2. Toimida otsustusi toetava mehhanismina, seda eelkõige järgneva osas:
- populariseerimise ja meediakajastuste poliitika määratlemine;
- konkreetsete majandamismeetmete majandusliku otstarbekuse hindamine.
3. Hinnata ohtusid ja probleeme, millega looduspärandi
majandaja võib silmitsi seista
ning pakkuda välja võimalikke lahendusi.
Kogu vaatlusameti töö lähtub kolmest sisendist:
1. Kvantitatiivne: automaatsete külastajate loendurite andmestik ja teised
loendusstrateegiad;
2. Kvalitatiivne: külastajate küsitlused, külastajate karakteristikud (vanus, sugu,
sihtkoht jne);
3. Käitumuslik: külastaja liikumised ja tegevused seirealal.
Nendest kolmest sisendist lähtudes kavatseb seireamet luua kohtade ja külastajate
klassifikatsioonid.
3.3 Mõju hindamine loomastikule Mõju hindamine elustikule on keeruline, paljude muutujatega, pikaajaline ja kallis protsess.
Seetõttu peab hindamise
lähteülesanne tulenema kõrgeimal teaduslikul tasandil kavandatud
seirest.
Tavaliselt mõõdetakse külastuskoormuse mõju elustikule vastusreaktsiooniga inimese
kohalolekule (
Gill et al. 2001). Kuna aga pole ühte ja ainsat oodatavat vastusreaktsiooni, siis
on rekreatsiooni koormuse mõju elustikule raske hinnata (Vaske
et al. 1995). Lisaks
69
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
mõjutavad loomade pagemist inimese kohaloleku eest veel mitmed erinevad põhjused (Gill
et
al. 2001):
• käesoleval hetkel asustatud ala kvaliteet;
• kaugus ja kvaliteet teistest sobilikest aladest;
• saakloomaks sattumise oht;
• konkurentide tihedus teistel aladel;
• häiringuga kohanemine aja jooksul.
Kui hinnatakse külastuskoormuse mõju ja ulatust, on eelpool nimetatud põhjustega
arvestamine oluline, kuna mõnikord võidakse tulemusi valesti tõlgendada. Külastajatega
seotud mõjud liikidele ei ole ühesugused. Ingold (2005) toob välja kolm mõjutavat tegurit:
• rekreatsiooni toimumise koht (rajal või raja kõrval);
• liikumise suund (otsene
kokkupuude või mööduv);
• müra ja
koerte olemasolu.
Mõju suuruse hindamisel on oma osa ka tegevuse etteaimatavusel. Kiired ja vaiksed
tegevused nagu jooksmine ja mägijalgrattasõit on vähem etteaimatavad (on väga ehmatavad)
ja seetõttu omavad liikidele suuremat mõju. Aeglasemad tegevused nagu
matkamine on
etteaimatavamad, pole nii ehmatavad, omades liikidele seetõttu väiksemat mõju.
Järgnevalt on tutvustatud kolme liikide vastusreaktsioonil põhinevat metoodikat elustiku
inimmõju häiringu hindamiseks.
Simulatsioonimudelid. SODA Külastuskoormuse loodust häiriva mõju demonstreerimiseks on loodud mitmeid erinevate
uuringutega seotud simulatsioonimudeleid (Bennett
et al. 2008). Loodud mudelid on seotud
konkreetsete liikidega konkreetsetes püsivates spetsiifilistes tingimustes: Euroopa
öösorr (Langston
et al. 2007), merelindude
kolooniad (Beale 2007), kahlajad ja
veelinnud (
West ja
Caldow 2006) ja
merisk (Goss-Custard
et al. 2006).
Häirimist põhjustavate tegevuste
simulatsioon (SODA) on ruumiline konkreetse indiviidi
põhine mudel, mis on kavandatud paindliku ja iseloomustava vahendina, et uurida
antropogeense häirimise ruumilise ja ajalise mustri mõju elustikule (Bennett
et al. 2008).
Kuna SODA mudel on ruumiliselt konkreetne kasutatakse järgmiste lähteandmetega kaarte:
• elupaigalaikude tüüp;
• elupaigalaikude suurus;
• elupaigalaikude asukoht;
• loomade varjepaigad;
• avalike teede paiknemine.
Kõik mudelis kasutatavad kasutaja poolt määratavad
parameetrid sisalduvad kolmes
peamises
lähteandmete kategoorias: 1) taustandmed, 2) puhkajad, 3)
elustik .
Taustandmed. Parameetrid sisaldavad järgmist informatsiooni: ajaline skaala, ruumiline
skaala, keskkonna karakteristikud (asukoht, suurus ja elupaigalaikude tüüp, laikude
karakteristikud, varjepaigad).
70
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Puhkajad. Parameetrid sisaldavad informatsiooni puhkajate kohta: alguspunkt, suund, tüüp,
püsivus, tihedus, sagedus.
Elustik. Parameetrid sisaldavad informatsiooni liikide kohta: isendite arv,
käitumismudelid (toiduotsing,
magamine , noorte eest hoolitsemine), käitumuslikud reaktsioonid külastus-
koormusele (
hoiatus , põgenemine) ja isendite energeetiline seisund. Liikide käitumusliku
komponendi informatsioon on esitletud empiiriliselt hinnatava parameetritena (põgenemise
kaugus, suund, märkamise kaugus, tagasipöördumise aeg).
Mudel simuleerib seoseid elustiku, puhkajate ja elupaikade vahel ning seega hindab elustiku
reaktsiooni erinevatele külastustasemetele või -korraldatusele. Mudelit saab rakendada
erinevatele liikidele (kui käitumuslikud parameetrid on teada) ja erinevate stsenaariumite
korral (simulatsiooni aeg, külastajate hulk ja sagedus, laikude asukoht). Kui mudel töötab
spetsifitseeritud parameetritega, siis kaasatakse statistiline analüüs, et tuvastada seos
käitumuslike reaktsioonide ja erinevate muutujate vahel.
Isendite esinemine/puudumine Teised meetodid põhinevad lihtsamal, liikide esinemise või puudumise ruumilisel analüüsil.
Finney et al. (2005) uuris, kuidas inimeste rekreatiivsete tegevuste intensiivsus ja ulatus
mõjutab rüüta (
Pluvialis apricaria), kasutades 13 aasta andmeid. Uuring koosnes mitmest
osast:
• rüüda uuringud toimusid 2-8 päeva järel pesitsusperioodi ajal. Lindude asukoht
märgiti ruudustikule kasutades
ruutu küljepikkusega 100 m;
• jälgimaks aja jooksul toimuvaid muutusi toimusid vaatlused 13 aasta jooksul;
• rekreatsiooni koormuse mõju hindamiseks oli vajalik arvestada elupaiga tüübi ja
pinnase mõjuga. Elupaiga kohta saadi andmeid aerofotodelt. Samuti hinnati iga
võrguruudu keskmist gradienti ja kõrgust;
• külastuskoormuse indeksitena kasutati külastajate kaugust peamistest radadest
ja päevast küllastuskoormust. Igale 100 m võrgustikuruudule anti väärtus 1 kui
rüüt registreeriti sellel alal pesitsusperioodil ja väärtus 0 kui linde ei nähtud.
Need andmed seoti selgitavate muutujate vahemikuga läbi logistilise
regressiooni.
Mudeli fikseeritud tegurid olid:
- kaugus jalgteest;
- nädalapäev;
- jalgraja olukord;
-
gradient ;
- kõrgus;
- elupaiga kuue
muutuja osakaal protsentides (saadud aerofotolt).
Esimene analüüs uuris, kuidas eelpoolnimetatud tegurid mõjutavad rüüda levikut. Peale seda
analüüsiti päevase külastuskoormuse ja rüüda leviku või elupaiga asustamise suhteid. Teiste
tulemuste seas tuvastati selge käitumuslik reaktsioon erineva tasemega külastuskoormuse
suhtes.
71
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Eestis on analüüsinud Leivits jt (2009) külastuskoormuse mõjusid rüüda (
Pluvialis apricaria)
pesitsusterritooriumite paiknemismustritele seoses suurenenud külastuskoormusest tingitud
häiringutega Nigula rabas. Tulemused näitasid laudtee ümbruses rüüda pesitsustingimuste
halvenemist ja võrreldes esimese analüüsitud perioodiga (1981–1993) territooriumite
keskmise kauguse
nihkumist teisel perioodil (1995–2007) 83 m laudteest eemale.
In situ simulatsioon või häirimine Antud uuringud testivad liikide vastusreaktsiooni häiringu simuleeritud tasemetele.
Rodriguez-Prieto ja Fernández-Juricic (2005) analüüsisid inimhäiringu mõju endeemilisele
Iberia konnaliigile.
Kahepaikseid on kirjeldatud hea indikaatorliigina keskkonnaseisundi
hindamiseks (Blaustein 1994, Blaustein ja Wake 1995). Sellel konkreetsel juhul oli uuringu
eesmärk hinnata suhteid
konnade ressursikasutamise sageduse ja inimeste külastussageduse
vahel. Selle metoodika saab võtta kokku järgmiste sammudena:
• peale uuringuala valimist, uuriti Iberia konna populatsiooni suurust 35
vooluveekogu transektil. Iga transekti kaugus lähimast teest ja lähimast
külastajate poolt kasutatavast alast pandi kirja;
• keskkonna ja elupaiga faktorid, mis võivad mõjutada konnade rohkust märgiti
üles: puude kattuvus, veekogu laius ja sügavus, kalle, kõrgus;
• hindamaks häiringu mõju individuaalsetele vastusreaktsioonidele, märgiti üles
isendite põgenemise alguse kaugus (
vahemaa vaatleja ja vette hüppava konna
vahel) lähenedes loomadele ühtlase tempoga (1 samm/sek);
• märgiti üles aeg, mis
konnal kulus häiringueelse tegevuse taasalustamisele;
• erinevad külastajate määrad simuleeriti (inimene/h/vooluvekogu kallas). Need
määrad põhinesid uuringuala külastavate turistide arvul. Need külastajate
määrad tekitati vabatahtlike poolt, kes jalutasid mööda jõe kallast
manipuleerides inimeste arvuga ja intervalliga nende vahel;
• konnade reageeringud (põgenemise alguse kaugus ja häiringule eelneva
tegevuse
taastamise aeg) mõõdeti suureneva külastajate määra valguses.
Seost konnade rohkuse ja elupaiga muutujate vahel hinnati kasutades üldistatud lineaarset
mudelit (
Generalized Linear Model). Lisaks hinnati mudeli abil, kuidas erinevad
külastuskoormuse
tasemed mõjutavad konnade reaktsioone. Tulemused näitasid, et aeg, mis
kulus häiringueelse tegevuse taastamisele pikenes vastavalt häiringut põhjustavate tegevuste
arvule. Tulemusi üldistades saab hinnata häiringu taset, mida inimeste arv ja külastuste
sagedus konkreetsele liigile avaldab.
Eelpoolkirjeldatud kolmes metoodikas on kasutatud külastajate arvu selgitava muutujana või
on seda kasutatud, et tuletada külastajate tegevuse aktiivsuse sagedus ja hinnata mõju
erinevatele liikidele. Kõik sedalaadi uuringud eeldavad põhjalikke teadmisi uuritavate liikide
käitumuslikust komponendist ning intensiivseid uuringuprogramme, mis
hindavad liikide
rohkust või
esinemist /puudumist sõltuvalt mõjuteguritest või häiringutest. Uuringute
algatamisel tuleks valida referentsalad, kus uuritakse külastusmõju indikaatoriks olevaid
elustikurühmi ilma inimmõju faktorita.
72
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
3.4 Mõju hindamine taimekooslustele Loodusturismi ja rekreatsiooni mõjude hindamisel taimekooslustele kasutatakse sageli
püsiproovitükkide (prooviruutude, transektide jms) meetodit, mis algab võrgustiku
rajamisega ning seisneb proovialadel kindlate näitajate mõõtmises või vaatlustel.
Vaatlusi/mõõtmisi korratakse kindla ajaperioodi (3–5 aastat) järel ning seejärel hinnatakse
näitajate lõikes alade seisundis toimunud muutusi. Loodusturismiga kaasneva inimmõju
hindamise - eelkõige telkimisalade, puhke- ja lõkkekohtade seisundi hindamise sobivaimaks
ajaks Eestis pakutakse hilissuve ja varasügist, sõltuvalt alast alates 20. augustist kuni oktoobri
lõpuni. Varasemate hindamiste puhul tuleb arvestada, et kaasnevad mõjud keskkonna
biofüüsikalistele omadustele sh taimkattele
pole täielikult avaldunud kuna aktiivne
kasutamine veel kestab. Näiteks on hilissuvel ja varakevadel kogutud andmed alade taimkatte
liigilise koosseisu ja katteväärtuse kohta oluliselt erinevad, kuna varakevadeks on tallatud
alade alustaimestik reeglina taastunud. Kindlasti tuleb häirituse selgitamiseks viia seiret läbi
ka tundlikul perioodil, näiteks õitsemisajal (Hurt jt 2009).
Seire tulemuste põhjal selgub vajadus sekkumiseks (seisund, seisundi muutus), ent ei selgu
mida konkreetselt on vaja teha. Soovitav on läbi viia seirega seotud rakendusuuringud.
Rakendusuuringute põhjal saab teha omakorda täpsustusi seire metoodikas.
Enamasti on koormustaluvuse uuringud viidud läbi spetsiaalselt külastajate vastuvõtuks
ettevalmistatud puhkealadel. Kaitsealade osas on uuringuid vähe ja probleemiasetus
keerukas, kuna alad on ette nähtud eeskätt looduskeskkonna kaitseks ning külastajate
massiline viibimine on lubatav vaid piiranguvööndis või kaitsealasid ümbritsevates
puhvertsoonides paiknevates spetsiaalsetes ettevalmistatud kohtades.
Uuringute tulemused on näidanud, et üldiselt niiskemad alad on koormusele vastuvõtlikumad
(Cole 1984, Roosaluste 1988) ja võivad
taastuda halvemini (Roosaluste, 1988) või
vastupidiselt just kiiremini (Cole 1984). Tiheda võra all kasvavad varjutaluvad liigid on
kohanenud kõrgema niiskustasemega ja tavaliselt nende kasvuvormid on tallamise suhtes
tundlikumad (Cole 1984). Taimede tallamiskindlust mõjutab ka ilmastik (Cole 1984,
Roosaluste 1988).
Taastumine pärast esimest aastat on nõrk, teise aasta möödudes
taastumise määr küll kasvab, kuid katse-
eelset taimestiku katvust ala lähiaastatel ei saavuta.
Uuringute tulemused on näidanud, et soo kuivemas osas on soovituslik tallamiskoormus kuni
50 külastust vegetatsiooniperioodi jooksul. Niiskemas osas on lubatav 40 külastust
vegetatsiooniperioodi jooksul (Roosaluste 1988).
Põhjalikumalt on uuritud metsakasvukohatüüpide tallamiskindlust. Eesti Metsanduse ja
Looduskaitse Instituudi andmetel (Eesti Metsanduse ... 1986) on Eesti metsakasvukoha-
tüüpide tallamiskindlus vägagi erinev (tabel 8). Kõige tallamiskindlamad on
kastikuloo , sinilille
ja mustika kasvukohatüüpi
puistud . Kõige tundlikumad on aga lodukuusikud ning sambliku-
männikud. Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituudi andmeid tallamiskindlate ja
tallamisõrnade kasvukohatüüpide osas toetab 2003. aastal Tiit Leito koostatud Kõpu
poolsaart hõlmav loodusturismi kontseptsioon ja selle ruumiline planeerimine, milles on
märgitud erinevate külastusviisidega seonduvad tallamiskoormused. Tallamiskindlad on (15-
30 in/ha)
sinika - ja mustikamännikud, sinilillemännikud ja –kuusikud. Keskmise
vastupidavusega (6-10 in/ha) on mustikakuusikud, kanarbikumännikud, leesikalookuusikud jt.
Suhteliselt tallamisõrnad (5 in/ha) on pohlamännikud, pohlakuusikud, madalsoometsad,
73
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
jänesekapsakuusikud. Tallamisõrnade (1-3 in/ha) hulka kuuluvad sõnajalakuusikud,
lodulepikud, naadikuusikud, rabamännikud, samblikumännikud. Muldadest on kõige
tundlikumad liivmullad, eriti nõlvadel paiknevad alad.
Kurtna järvestiku rekreatiivsete ressursside hindamise metoodiliste aluste kirjeldamisel on
1980-ndate lõpus välja toodud (Aaviksoo 1987), et üksikute metsakasvukohatüüpide kohta
võib lühiajalise puhkuse veetmise aladel kasutada järgmisi kasutuskoormusi: männikud
10...14; männikultuurid 10; kuusikud 8...12;
kaasikud ja haavikud 15...20
in/ha tunnis.
Probleemina on nimetatud, et olemasolevate (1980-
date lõpp) metsakasvukohatüüpide
rekreatiivse mahutavuse normide esitusühikute erinevus takistab nende kasutamist.
M.
Marguse poolt (Margus 1978) on koostatud
metsatüüpide orienteeruva tallamiskindluse
jaotus (analoogiline tabelis 8 tooduga, jaotiseid on rohkem), kus ajutise ligilähedase
piirkülastusnormi ühikuna on kasutatud
inimest hektari kohta päevas. Kasvukohatüübi
tallamiskindluse alusel on võimalik määrata ala(de) tallamisohu klass: I-II-III, kus I klass on
kõige tallamisõrnam ja III kõige tallamiskindlam.
Tabel 8. Erinevate kasvukohatüüpide tallamiskindlus Külastajate arv Tallamiskindluse aste Kasvukohatüüp vegetatsiooniperioodil
(inimest/ha/päevas)
kastikulootammik
30
kastikulookaasik
25
kastikuloomännik
22
sinilillekaasik
22
Tallamiskindlad sinilillemännik
21
mustikakaasik
21
mustikamännik
20
sinikamännik
18
leesikalookaasik
15
kastikulookuusik
14
Suhteliselt leesikaloomännik
12
tallamiskindlad osjakaasik
12
tarnakaasik
12
sinilillekuusik
11
naadikuusik
2
sõnajalakuusik
2
lodukaasik
2
lodusanglepik
2
Tallamisõrnad madalsookuusik
2
kõdusookuusik
2
rabamännik 2
lodukuusik
1
samblikumännik
1
74
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Erinevate külastusviiside mõju on erinev. Kõige väiksema mõjuga on metsadele loodus-
vaatlejad, kes külastavad metsi küll regulaarselt, kuid ei jäta reeglina mingeid jälgi. Kõige
tugevamat mõju
metsale ja märgalakooslustele avaldab ATV-ga sõitmine, ratsutamine ja
mägijalgratastega sõitmine. Rattasõit omab tähtsust mõõduka külastatavuse sageduse juures
(kuni 100 külastuskorda nädalas). Jalutamine, tervisejooks ja looduse vaatlemine omavad
tähtsust kõrge külastuskordade arvu juures (100 või enam külastuskorda nädalas). Pikniku
pidamise ja telkimise mõju on tugev mingite objektide ja rajatiste lähiümbruses.
Eelpool toodud koosluste tallamiskindluse näitajate puhul ei ole arvestatud külastustaristuga.
Külastustaristu elementide olemasolu ja teiste külastuskorralduslike meetmete rakendamine
(nt laudrada, tegevuste suunamine selleks ettevalmistatud kohta jt) leevendab taimestikule
avalduvaid mõjusid, mistõttu möödunud sajandi lõpus välja töötatud tallamiskindluse
näitajad ei anna enam soovitud teavet. Kasvukohatüüpide ja koosluste vastupidavus
külastusele koosmõjus külastustaristuga vajab alles uurimist, samuti on vajalik
kaasaja nõuetele vastavate koosluste taluvusnäitajate väljatöötamine.
3.5 Füüsilise mõju hindamine Antud osas käsitletakse külastuskoormuse hindamist tallamisena, füüsilise mõjuna radele,
pinnasele ja taimestikule. Matkaradadena käsitletakse õppe-, matka- ja muid radasid.
Matkaradadel fikseeritakse nende pikkus, laius, sügavus ning hinnatakse lisaks järgmiseid
parameetreid (Hurt jt 2009):
• taimestiku ja pinnase kahjustused;
• antropogeensete kahjustustega puud;
• omavolilised lõkkekohad;
• omavolilised teerajad;
• prügistatus;
• pinnase erosioon.
Radade seisundi ja pinnase kulumise hindamine matkaraja seirekohtades Rada on teekond, millel külastajad liiguvad ning kus on määratletav nende poolt tekitatud
kahjustus taimkattele ja pinnasele. Radade seisundi hindamise metoodikas kasutatakse
indikaatoritena peamiselt radade laiuse ja raja pinnase kahjustusastmete määramist. Raja
ristprofiil, erinevate raja kahjustustsoonide laius, raja laius ja kulumus (raja maksimaalne
sügavus) mõõdetakse ja hinnatakse matkarajal enamasti iga 150 meetri järel risti raja
keskjoonega. Igal rajal teostatakse esimene mõõtmine 30ndal meetril, sest siis on tavaliselt
välja kujunenud matkaraja alguse tegelik laius. Teine mõõtmine teostatakse 120 meetri
pärast, st raja 150ndal meetril. Järgnevad mõõtmised toimuvad korrapäraselt 150 meetriste
vahedega. Vastavalt raja pikkusele ja iseloomule võib mõõtmisi
sooritada 30 kuni 150 meetri
tagant. Raja pikkuse mõõtmiseks kasutatakse ratas-pikkusemõõtjat.
75
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Joonis 11. Raja erineva kahjustusastmega tsoonide määramine (foto: K. Karoles, K. Maran ) Raja laius mõõdetakse äärmiste punktide vahekaugusena, millel ei ole ümbritseva metsaalaga
võrreldes visuaalselt määratlevate tunnuste alusel võimalik täheldada tallamiskahjustuste
olemasolu taimkattele (erinevusi liigilises koosseisus ning katteväärtuses ümbritseva alaga
võrreldes) või mullale. Raja laiuse leidmiseks mõõdetakse mõlemal pool rada paiknevate
kahjustatud ala ja kahjustamata ala (kahjustusaste 1) vahele jäävate üleminekupunktide
vaheline kaugus.
Vesilood asetatakse maapinnale nii, et selle üks ots jäi raja kõrgemal
asetsevasse punkti. Raja
madalamasse punkti asetatakse tugipost, mille abiga paigutatakse
pikk vesilood horisontaalselt maapinnaga. Mõõdetakse raja maksimaalne sügavus ühe
sentimeeteri täpsusega (rajapunkti sügavaima koha
vahekaugus joonlauaga sentimeetrites).
Matkarada pildistatakse reeglina kõikides mõõtmispunktides (ette- ja tagasivaade). Samuti
pildistatakse suurima inimmõjuga kohad ning fikseeritakse nende asukoht GPS seadme abil
või märgitakse pildistamiskoht ja suund kaardil.
Kahjustatud puid hinnatakse mõlemal pool rada viie meetri laiusel
ribal alates raja servast.
Kirja pannakse antropogeensete kahjustustega puud, määratakse
puuliik , puu rindeline
kuuluvus, kahjustuspõhjus ja kahjustusaste. Fikseeritakse ka puu paiknemine matkarajal
(kaugus raja algusest meetrites).
Omavoliliste lõkkekohtade, samuti kohtade, kus on omavoliliselt grillitud ja maha jäetud
grillsöehunnikud, esinemist hinnatakse mõlemal pool matkarada viie meetri laiusel ribal.
Omavoliliste radade esinemist hinnatakse mõlemal pool matkarada, lugedes kokku lisaks
ettevalmistatud radadele omavoliliselt tekitatud külgsuunas kulgevad rajad.
Prügi olemasolu hinnatakse matkarajal ning sellest mõlemal pool viie meetri laiusel ribal.
Pinnase erosiooni olemasolu hinnatakse uurde- ja uhtejälgede olemasolu järgi kogu
matkaraja ulatuses. Probleemsemad kohad fikseeritakse GPS koordinaatidega või asukoha
märkimisega kaardil.
76
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Väitööde käigus kasutatakse järgmisi töövahendeid:
• GPS;
• kauguste mõõtmise ratas
• mõõdulint;
• 2 m loodiga mõõtelatt;
• 1 m lood-joonlaud;
• tugitalad loodimise
hõlbustamiseks ;
• raam taimkatte hindamiseks;
• 100 m nöör baasjoone mahamärkimiseks;
• fotoaparaat;
• diktofon; kirjutusvahendid ning märkmik.
Joonis 12. Välitööde vahendid (foto: K. Sepp) Välitööde andmete kameraalne töötlemine Kaitsealade puhul on ülimalt oluline omada infot sealsete puhkekohtade ja matkaradade
kohta. Oluline on kaardimaterjal nii heas kui ka problemaatilises seisundis olevatest
külastusobjektidest, et vastavalt külastusi suunata, hajutada või piirata. Metoodiliseks aluseks
on sobilik Riigimetsa Majandamise Keskuses kasutusel oleva puhkealade koormustaluvuse
hindamise metoodika, mida tuleks
täiendada välitööde andmete kameraalsete töötlemiste
osas. Välitööde käigus fikseeritud GPS koordinaatide abil kantakse mõõdetud puhkekohad ja
matkarajad Eesti Põhikaardile. Kaardile tuleb kanda ka puhkekohtadesse rajatud
seiretransektid ning kohad, kus mõõdetakse matkaradade ristprofiilid. Sellisel moel seotakse
konkreetsed mõõtmistulemused kindla objektiga, mis annab puhkekoha või matkaraja
haldajale objekti seisundist parema ülevaate.
77
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
3.6 Puhkekohtade ja matkaradade seisundiklassid Lähtudes Cole'i (1983) metoodikast on leitud matkaradade seisundiklasside parameetrid ja
nende väärtused (tabel 9). Igale parameetri klassi väärtusele on omistatud punktiarv (I klass 1
punkt, II klass 2 punkti, III klass 3 punkti ja IV klass 4 punkti). Matkaraja koondhinnang leitakse
parameetrite punktisumma aritmeetilise keskmisena. Seisundiklasside kirjeldused on
järgmised:
Klass I – Väga hea. Matkarada on väga heas seisus juhul, kui taimestiku ja pinnase üldises
kahjustusastmes on ülekaalus kahjustusastmed 1, 2 ja 3, kui ei esine kahjustatud puid,
omavolilisi lõkkekohti ja lisaradasid ning prügistatust. Väga heas seisus matkaraja keskmine
laius on 7 kahjustatud puud, >5
omavolilist lõkkekohta ja lisarada ning palju prügistatust.
Halvas seisus matkaraja laius on
>300 cm ning pinnase erosiooni esineb rajal >5 kohas.
Tabel 9. Matkaradade seisundi parameetrid ja hindamisklassid Parameeter Esinemised hindamisklassides I 300 cm
I 75–100%
Kahjustusastme 1,
II 50–74%
2 ja 3
summaarne III 25–49%
osakaal
IV 0–24%
I 0–24%
Kahjustusastme 4,
II 25–49%
5 ja 6 summaarne
III 50–74%
osakaal
IV 75–100%
78
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
I kahjutused puuduvad, üksikud
murtud oksad
Puude
II 1–4 kahjustust
kahjustused
III 4–7 kahjustust
IV >7 kahjustust
I omavolilised lõkkekohad puuduvad
Omavolilised
II 1–2 omavolilist lõkkekohta
lõkkekohad
III 3–5 omavolilist lõkkekohta
IV >5 omavolilist lõkkekohta
I omavolilised rajad ei ole tuvastatavad
II 1–2 tuvastatavat omavolilist rada
Omavolilised rajad
III 3–5 tuvastatavat omavolilist rada või
IV >5 tuvastatavat omavolilist rada
I prügistatus alal puudub
II alal on prügistatust minimaalselt
Prügistatus
III alal esineb prügistatust mõõdukalt
IV alal on prügistatus suur
I erosioon alal puudub
II erosiooni esineb 1–3 kohas
Pinnase erosioon
III erosiooni esineb 4–5
IV erosiooni >5 kohas
3.7 Külastajauuringute metoodika 3.7.1 Külastajauuringute andmemudel Külastajauuring (
visitor survey) annab külastajatele võimaluse mõjutada ala arengut ja seda
käsitletakse kui osalusplaneerimise ühte võimalikku meetodit. Külastajauuringu abil on
võimalik koguda ajakohaseid andmeid ala külastajate kohta ning nende arvamuste, ootuste ja
käitumise kohta. Uuring korraldatakse ala külastajate hulgas, kasutades küsimustikku või
intervjuud.
RMK külastusmahu seiret (loendusandmed sagedusega
külastajate arv ühes kuus) ning
külastajauuringuid viiakse läbi loodushoiuobjektidel, mis on maastiku rekreatiivset kasutust
hõlbustav, maastikku kaitsev ja kasutust suunav puhkemajanduslike ehitiste ja metsamööbli
kogum, mis on dokumenteeritud ning vastab kehtestatud nõuetele (komplektsuse ja
korrasoleku korrale). Nii Keskkonnaametis kui ka RMK-s peetakse arvet puhkerajatiste ja
nende kasutamise kohta, kuigi üle-Eestilise koondinfo leidmine on raskendatud või ei ole
andmed enam ajakohased. Seetõttu on
esmalt vajalik Eesti looduse infosüsteemi (EELIS)2
2 EELIS ehk Eesti Looduse
Infosüsteem on eraldiseisev infosüsteem, mida haldab Keskkonnateabe Keskus
(vana nimega KKmin ITK). Keskkonnateabe Keskus väljastab ka vastava lepingu alusel asutustele EELIS
nimega arvutisse installeeritavat arvutiprogrammi.
79
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
kaitstavate objektide andmestikku täiendavate tunnustena kaitsekorralduse moodulisse sisse
viia
objekti külastustaristu
ja turismiväärtus, selle seisund
ning talutav külastuskoormus,
samuti mõõdetud või hinnanguline külastatavus. Määratletud tunnustest lähtutakse arendus-
ja kaitsemeetmete rakendamisel ning rajatiste planeerimisel.
Järgnevalt on toodud Põhja- ja Baltimaade loodusalade külastajaseire küsimustiku teemade
valdkondi ja hulka kajastav sisukord (Kajala jt 2008).
1 Ala külastus 3 Külastajate profiil 1.1
Saabumine alale
3.1
Sotsiodemograafilised andmed
1.2
Ala kasutuse jaotus
3.1.1
Vanus
1.3
Külastuse kestus
3.1.2
Sugu
1.4
Külastuse sagedus
3.1.3
Elukohariik ja elukoht
1.5
Sõit alale
3.1.4
Haridus
1.5.1
Transpordivahendid
3.1.5
Sissetulek
1.5.2
Teekonna pikkus
3.1.6
Leibkonna suurus
1.6
Sõiduviis alal
3.1.7
Lapsepõlv
1.7
Teekonna pikkus ala piires
3.1.8
Osalus organisatsioonides
3.2
Külastajate eelnev rekreatsioonikogemus /
1.8
Grupi iseloomustus
üldine aktiivsus
1.8.1
Grupi suurus
3.3
Külastajate teadmised
1.8.2
Grupi tüüp
3.4
Kõnnumaa ehedus (
wilderness purism)
3.5
Teised küsimused, näiteks alaspetsiifilised
1.9
Ööbimine alal
majandamisküsimused
1.10
Tegevused
1.11
Sihtkoha tähtsus
1.12
Informatsiooniallikas
1.13
Kulutused
2 Külastajarahulolu/külastuskogemus 2.1
Külastuse eesmärk/motiivid
2.2
Konkreetse ala omaduste tähtsus
2.3
Rekreatsioonikogemus
2.4
Külastajate ootused ala kohta ja
muljed
2.5
Rajatiste kasutamine ja arvamused
teenuste, rajatiste ja keskkonna
kohta
2.6
Häirivad tegurid
2.7
Mõtteavaldused vabas vormis
80
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
4. Kaitsealuste objektide külastusseire korraldamise soovitused 4.1 Võimalused külastusseire korraldamiseks Külastusseiret teostatakse enamasti automaatsete loenduritega. Ideaalseimaks variandiks on
liikumissuunda registreerivad loendussensorid.
Iga külastajate seiramise kava peaks andma esmalt vastused küsimustele:
mitu loendurit on vaja usaldusväärsete andmete saamiseks?
kuhu tuleks loendurid paigaldada?
Loendureid kaalutletult paigutades on võimalik saavutada täpsemaid loendusandmeid, mis
on edasise reageerimise ajendiks. Külastusseire peamiseks väljundiks on külastuste arv, mis
lubab teha oletusi alal toimuvate bioloogiliste ja füüsiliste muutuste
põhjuslikkuse kohta ning
aimata trende. Kui lisaks külastuste arvule pakuvad huvi ka külastajate ootused ja rahulolu,
tuleks kaaluda külastajate küsitlemise vajadust.
Külastusseire
aspektist jagunevad uuritavad alad (looduskaitseala tervikuna või selle mingi
konkreetne piirkond) valdava külastusviisi alusel kolmeks (joonis 13):
1. Valdav külastusviis: Väga hajus Külastajad liiguvad alal hajutatult ja kaootiliselt. Konkreetsed liikumisrajad puuduvad või on
radasid väga palju (näiteks Kolga LKA), mistõttu on ühest punktist teise
kulgemist raske
ennustada. Taolist külastusviisi soodustab väga kerge st. ilma suuremate takistusteta
maastikul liikumise võimalus (hõre mets) või hajusalt paiknevad atraktiivsed nähtused nagu
seened ja marjad. Väga suure külastajate hajumise tõttu ei saa külastuste arvu teada
saamiseks kasutada pääslaid ega radasid. Ainsaks võimaluseks kasutada automaatseid
loendureid võib olla:
• kaitsealal või selle vahetus
naabruses asuv ainsaks parkimisvõimaluseks olev
parkla, kus saab kasutada sõidukite loendureid. Kasutatavate andmete
saamiseks on vaja vaatluste põhjal määrata korrektsioonikoefitsient, mille abil
saab ekstrapoleerida autode arvust külastajate arvu;
• kui
parkimine on korraldatud hajusalt, siis automaatseid loendureid kasutada ei
saa. Külastusseire lahendamise ja vajaduse peab otsustama kaitseala valitseja
juhtumi põhiselt.
Enamasti pole taolistel aladel külastajate seire vajalik, välja arvatud mõned liigikaitselised
aspektid. Meetmeid on suure hajumise tõttu raske rakendada. Mõningast abi
külastuskoormuse vähendamiseks võib vajadusel pakkuda viitavate siltide maha võtmine
naabruskonna suuremate teede äärest ning puhkekoha/piknikukoha rajamine kriitilisest
kohast eemale, ahvatlemaks külastajaid kasutama vähemkriitilist ala. Lisaks vastavate
81
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
hoiatavate infotahvlite paigutamine keeldude kohta, kuigi see võib põhjustada hoopis
tahtmatut uudishimu keelatud asja lähemalt uurida.
Juhtumipõhiseks külastuskoormuse mõjude täpsemaks hindamiseks tuleks kaasata vastava
ala spetsialiste.
2. Valdav külastusviis: Osaliselt hajutatud Kohati on alal liikumine selgelt piiritletud, kohati hajus. Üksikud konkreetsed teed ja rajad
eksisteerivad, kuid külastajate
hajumine pole takistatud. Enamasti on olemas konkreetsed
sisenemis- ja väljumiskohad, kuid on ka võimalus alale siseneda neid konkreetseid rajatisi
kasutamata. Samas pole mujalt sisenemine nii mugav kui pääslaid kasutades.
Külastuste koguarvu leidmiseks tuleb leida taristuga seotud külastuste arv ning
protsendimäär, kui palju ala külastavatest inimestest laiali hajub:
• kui alal asub tõmbeobjekte, on võimalik külastuste arvu teada saamiseks
kasutada nende objektide juurde paigutatud loendureid ning kasutada
korrektsioonikoefitsiendi leidmiseks vaatlusi (% kõikidest inimestest, kes
külastavad kaitseala külastades seda konkreetset tõmbeobjekti);
• kui tõmbeobjekte pole või kui neid ei soovita kasutada, on võimalus kasutada
selgelt piiritletud ainsaks parkimisvõimaluseks olevat parklat;
• kui selgelt piiritletud ainsaks parkimisvõimaluseks olev parkla puudub, tuleb
võimalusi arvestades kaaluda loendurite paigutamist kõigisse pääslatesse;
• kui loendurite paigutamine kõigisse pääslatesse pole siiski võimalik, tuleks
loendur(id) paigutada pääslasse rajale (radadele), mis kaasab vähemalt 70%
külastustest.
Kombineerides loendurite abil saadud info hajusaga, saame külastajate koguarvu.
Meetmetena on kasutatavad mitmesugused piirangud ligipääsetavusele.
3. Valdav külastusviis: Selgelt piiritletud Alal on konkreetsed teed ja rajad ning konkreetsed juurdepääsu- ja väljumiskohad. Rajalt
eemaldumine ehk hajumine on raskendatud. Näiteks laudteed rabades.
Loenduritena kasutatakse pääslate juurde paigutatud infrapuna sensoreid või survematte,
mis paigutatakse looduslikesse või kunstlikesse pudelikaeltesse. Kuna kogu külastajate
liiklus käib läbi pääslate, pole ala tõmbeobjektide jälgimine vajalik (kui just ei paku huvi mingi
konkreetse objekti külastatavus/kasutatavus). Pikemaajalisi kohapealseid vaatlusi vaja pole.
Samas tuleks uurida võimalikke esinevaid hajumisi. Näiteks
raba laudraja puhul võib esineda
vähest hajumist räätsamatkade näol.
Külastusseire tulemiks on info ala kasutavate inimeste koguhulga ja käitumismustrite kohta.
Kui alal esineb tundlikke kaitsealuseid liike, tuleks inimmõju uurimiseks kaasata vastava
elustiku
eksperte.
Meetmetena
on
võimalik
rakendada
mingi
rajaosa
sulgemist/ümbersuunamist ning puhkealade (välja)
arendamist .
82
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
PARKLA PUUDUB JA/ VÕI PARKIMINE
KÜLASTUSSEIRE OTSUSTAB KAITSEALA ON HAJUTATUD ÜLE KOGU ALA
VALITSEJA JUHTUMIPÕHISELT 1. VÄGA HAJUS: SEIRE PÕHINEB: -
SEENTE/MARJADE
KORJAMINE SÕIDUKITE LOENDURID
ALA -
POLE SELGEID RADASID VÕI
PIIRITLETUD PARKLA, MIS ON AINSAKS
KORREKTSIOONIKOEFITSIENDID EKSTRAPOLEERIMAKS KÜLASTAJATE
RADASID LIIGA PALJU
KÜLASTAJATE PARKIMISVÕIMALUSEKS
ARVU AUTODE ARVUST
KOHAPEALSED VAATLUSED KOEFITSIENDI TULETAMISEKS
KOGUARV HAJUS KASUTUS (% KÜLASTAJATEST) SEIRE PÕHINEB: KOHAPEALSE
KOHAPEALSED
KÜLASTAJATE
SÕIDUKITE LOENDURID
KOGENUD
VAATLUSED
KÜSITLUSED
KORREKTSIOONIKOEFITSIENDID EKSTRAPOLEERIMAKS KÜLASTAJATE
PERSONALI
PIIRITLETUD PARKLA, MIS ON
ARVU AUTODE ARVUST
HINNANGUD
AINSAKS PARKIMISVÕIMALUSEKS
KOHAPEALSED VAATLUSED KOEFITSIENDI TULETAMISEKS
SEIRE PÕHINEB: TÕMBEOBJEKTE
INFRAPUNA SENSOR VÕI HAJUTATUD KASUTUS POLE
SURVEMATT IGAS
SEIRATA ON
SISENEMISPUNKTIS
VÕIMALIK KÕIKI
SISENEMISPUNKTE
IIS
V
S2. OSALISELT PARKLA PUUDUB VÕI PARKIMINE
U
TON HAJUTATUD ÜLE KOGU ALA
S HAJUTATUD ADLE INFRAPUNA ÜSSEIRE PÕHINEB: KUSEIRATA ON
SENSOR VÕI PIDEV SEIRE RADADEL, MIDA KASUTAVAD
TALA KÜLASTAJATE VÕIMALIK VAID
SURVEMATT VÄHEMALT 70% KÕIGIST KÜLASTAJATEST
SSOSASID
UKOGUARV LATSISENEMISPUNKTE
ALA KORREKTSIOONIKOEFITSIENT (%
UÜKÕIKIDEST ALA KÜLASTUSTEST ST. KUI
(taristu kasutus + S
APALJU TERVE ALA KÜLASTAJATEST
KKÜLASTAB KA SEDA SEIREKOHTA)
Dhajutatud kasutus) K- KAITSEALA PERSONALI HINNANGUD
UDTU- KOHAPEALSED VAATLUSED
TOO- KÜLASTAJATE KÜSITLUSED
EE S STÕMBEOBJEKTE EI KAASATA
AAKÜLASTUSSEIRESSE
GG
UUTTISON TÕMBEOBJEKT(ID)
ISR RA
T- LOODUSMÄLESTISED
A
T- ÜKSIKOBJEKTID
- VAATETORNID
SEIRE PÕHINEB: - TELKLAD
TÕMBEOBJEKTID KAASATAKSE
LOENDUR ON PAIGALDATUD OBJEKTI JUURDEPÄÄSU JUURDE
- ...
KÜLASTUSSEIRESSE
ALA KORREKTSIOONIKOEFITSIENT (% KÕIKIDEST ALA
KÜLASTUSTEST ST KUI PALJU TERVE ALA KÜLASTAJATEST
KÜLASTAB KA SEDA OBJEKTI). TULETATUD
KOHAPEALSETEST
VAATLUSTEST ALA SEIRE PÕHINEB: INFRAPUNA SENSOR VÕI SURVEMATT 3. SELGELT KÜLASTAJATE LOENDUR IGAS SISENEMISPUNKTIS
PIIRITLETUD TEED (PUDELIKAELAS)
KOGUARV Joonis 13. Külastusseire korraldamise erinevad võimalused83
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
4.2 Kaitsealade seirenäited 4.2.1 Emajõe Suursoo kaitseala piiritletud ala seirenäitena Emajõe Suursoo kaitseala (joonis 14) on valitud tüüpiliseks näiteks looduslikult piiritletud
kaitsealast, kus külastustegevust oleks võimalik suhteliselt täpselt määratleda ning kontrollida
tänu täpsele külastusseirele. Kaitseala põhiväärtuseks on märgade elupaikade mitmekesisus
ja Emajõe deltasoostik.
Külastusloendus Emajõe Suursoo külastuskeskuses ja matkarajal Kaitseala põhiliseks huvikohaks on
Kantsi kõrtsi rajatud RMK Emajõe Suursoo külastuskeskus-
teabepunkt, kuhu külastustegevus on kontsentreerunud. Kavastu küla kõige idapoolsemasse
ossa, endises Kantsi kõrtsis paiknevasse külastuskeskusesse viib tupiktee, kus võiks läbi viia
automatiseeritud autoloendust. Autoloendust saaks korraldada ka külastuskeskuse väravate
taga, kuhu on rajatud parkla 20-le sõiduautole, ning kust saab alguse 2,5 km
pikkune matkarada. Matkarada on varustatud raja alguses suure infotahvliga, kus käib valdav osa
külastajatest. Raja eri punktides on seitse väikest infotahvlit. Samuti on rajal kolm lõkkekohta
koos kolme
pingiga . Raja läbimiseks kulub aega keskmiselt üks tund. Kõrgvee ajal, paraku, on
õpperada läbimatu. 2008. aastal läbi viidud raadioloendusel
seadmega RBX5
ilmnes , et raja
külastuse kestus oli väga erinev, ehk siis külastajad ei läbinud tingimata rada lõpuni. Samuti ei
võimaldanud raadioloenduse seade kuigi täpselt loendada gruppe, kuna grupid liikusid nö
pundis ja loenduri kiire häiritus jäi ebaselgeks.
Täpset loendust rajal võimaldab infrapuna sensor või survematt, mis tuleks paigaldada suure
külastustahvli juurde raja alguses.
Külastuskeskuses, mis on avatud kevad-suvisel perioodil 15.05-15.09 E-P 10.00-18.00 ja sügis-
talvel 16.09-14.05 E-R 11.00-16.00, peaks külastajate registreerimisena läbi viima
päevikloendust, mis annab väga täpse tulemuse. 2008. aasta andmetele tuginevalt
iseloomustas külastuskeskust tüüpilisena suhteliselt tagasihoidlikum külastajate arv talvel
(kuni 300 külastajat märtsis) ning aktiivsem külastusperiood mais-juunis, mil registreeritud
külastajate arv ulatus 2008. aastal ligi 900-ni. Aastakeskmine päevane külastajate arv oli 17,
maksimum 170.
Iseseisvate külastajate arv, kes ei sisene keskuse hoonesse, vaid eelistavad
kiigeplatsil aega veeta, on kevad-suvisel perioodi samuti suur. Hinnanguliselt võiks
registreerimata külastajate arv olla sama suur kui registreeritute puhul. Vaiksem aeg oli juulis,
mil oli puhkustekuu. Külastatavus tõusis taas augustis ning püsis tänu õpilasrühmadele
kõrgemana ka kooliaasta alguses – septembris.
Külastusloendus Ahunapalu -Virvissaare matkarajal Teiseks külastuspiirkonnaks on Ahunapalu-Virvissaare matkarada, kuhu saab siseneda nii
lõunast - Ahunapalust kui Pedaspäält Peipsi poolt. Täies
pikkuses raja läbijaid (Ahunapalust
Virvissaareni 16 km) on suhteliselt vähe. Pigem matkatakse kas põhjaosas Virvissaare
piirkonnas või teises lähtekohas Ahunapalus. Sisenemine mõlemast raja otsast toimub mööda
metsateed, seetõttu on soovitav kasutada loendustehnikana infrapuna sensoreid, mis
84
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
paigutatakse liikluskeelu ala
algusesse . Kuna matkaraja staatus on
ebaselge ja külastatavus
suhteliselt
tagasihoidlik , siis võib piirduda üksikute
suviste loendusperioodidega.
Kalastajate loendus Kuna Emajõe Suursoo on
populaarne kalastuspiirkond, tuleks külastuskoormuse selgitamiseks
episoodiliselt läbi viia kalastajate loendust. Seda eriti arvestades asjaolu, et suvisel ajal
jäädakse kaitseala piiresse ööbima, millega võib tekkida täiendav surve elupaikadele ja
kaasneda häiritus kooslustele. Ühe lahendusena võib pakkuda Emajõe külastuskeskusest
mootorpaatide ja nendes olevate kalastajate loendust nädalavahetuseti reede pärastlõunast
pühapäeva õhtuni. Samuti tuleks loenduse läbiviimisel arvestada kalastusperioodidega.
Joonis 14. Emajõe Suursoo kaitseala külastusseire peaks keskenduma kaitseala keskusele ning episoodilist seiret peaks läbi viima ka Ahunapalu-Virvissaare matkarajal 85
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
4.2.2 Vooremaa MKA hajutatud ala seirenäitena Vooremaa maastikukaitseala on valitud tüüpiliseks näiteks looduslikult hajusast kaitsealast,
kus on hulgaliselt juurdepääsuteid ning kaitseala
kasutusvõimalused on väga
mitmekesised (loodusturism, rekreatsioon, kalastamine, turism jne). Soodne asukoht regioonikeskuste Tartu
ja Jõgeva vahel, suuremate maanteede ja
raudtee lähedus , omapärane ja kaunis loodus-
keskkond ning rikkalik
kultuuripärand tagavad sise- ja välisturistide suure huvi Vooremaa
vastu. Kuigi piirkonna turismipotentsiaal ei ole kaugeltki täiel määral ära kasutatud, on juba
praegu küllalt palju erinevaid aktiivse ja passiivse puhkuse veetmise võimalusi. RMK haldab
kaitsealal mitmeid puhkerajatisi (joonis 15) ning plaanitakse mitme uue puhkekoha rajamist.
Joonis 15. Hooldatavad rajatised Vooremaa maastikukaitsealal 86
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Puhke- ja hariduslikud võimalused Aktiivse puhkuse veetjatel on võimalik Vooremaa maastikukaitsealal ja lähiümbruses:
• osaleda jalgsi-, jalgratta- või paadimatkadel;
• osaleda külastuskeskustes ja -platsidel toimuvatel üritustel;
• purjetada;
• mängida tennist;
• kalastada;
•
ratsutada ;
• motoklubi liikmetel tegeleda motospordiga;
• ujuda;
• suusatada.
Kultuuripärandist huvitatutel on võimalik:
• külastada Kalevipoja lugudega seotud paiku ja objekte;
• tutvuda piirkonna mõisate ja kirikutega;
• külastada muistseid asulakohti;
• tutvuda
arvukate erinevatest ajastutest pärinevate vaatamisväärsuste ja
mälestusmärkidega;
• külastada muuseume;
• võtta osa külakeskustes ja -platsidel toimuvast.
Vooremaa õpperajad Vooremaa maastikukaitsealal on mitmel pool välja ehitatud looduse õpperajad. Radade
alguspunktis on teabetahvel rajaskeemiga. Huvitavamate loodusobjektide juurde on
paigutatud selgitavad infotahvlid. Radu on mitmesuguse pikkusega, enamik neist on läbitavad
ka jalgrattaga. Radade alguspunktid paiknevad Luua arboreetumi juures, Saadjärve juures ja
Elistvere loomapargi juures.
Luua õpperajad (joonis 16):
• Luua arboreetum–Pikkjärve–Nava;
• Sportlik jalgrattarada „3 kilo maha“;
• Luua-Ehavere loodus-ja õpperada;
• Luua metsanduslik õpperada.
87
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Joonis 16. Luua matkarajad Elistvere õpperajad:
• Elistvere puude õpperada (ca 1 km) asub Elistvere loomapargis, kulgeb pargi
läänepoolses osas mööda ajaloolisi pargiteid. Vaatamisväärsusteks park ja
loomad;
• Elistvere looduse õpperada (ca 1,5 km) algab Elistvere loomapargist, kulgeb
ajaloolistel pargiteedel ning lõppeb linnuvaatlustorni juures Elistvere järve ääres.
Vaatamisväärtusteks on loomapargi asukad, pargi puud ja järv. Õpperada
kutsutakse ka linnuteeks, sest see juhatab
huvilised Elistvere järve äärde, mis on
tähtis linnuala. Järvel ja järveäärsetes roostikes on võimalik näha palju erinevaid
linnuliike, seda eelkõige kevad- ja sügisrände ajal. Puhkerajatisteks piknikukoht
ja telkimisala külatanumal;
• Jalgrattarada „Piknikupäev
Vooremaal “ (ca 13,5 km) asub Vooremaa maastiku-
kaitseala keskosas ja kulgeb valdavalt mööda kruusateid;
• Jalgrattarada „Kolme järve rada“ (ca 23 km) kattub osaliselt rattarajaga
„Piknikupäev Vooremaal“. Mittekattuv rajaosa viib
matkaja ringiga ümber
88
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Elistvere järve tagasi loomapargi juurde. Rada kulgeb nii
kruusa - kui ka
asfaltteedel.
Vaatamisväärsused Vooremaal Matkajate jaoks on Vooremaa oma vahelduvate pinnavormide ja rohkete järvedega suureks
vaatamisväärsuseks.
Populaarseimad sihtkohad on:
• Elistvere loomapark;
• Luua arboreetum ja park;
• Mõisad:
Kukulinna , Saadjärve, Kaiavere, Elistvere, Luua;
• Äksi
kirik ja park;
• Ehavere linnamägi;
•
Mälestusmärgid ;
• Muuseumid: Luua muuseumituba mõisas, topised õppehoones, Saadjärve
Looduskeskus;
• Raigastvere torn ja Elistvere torn.
Külastusloendus Vooremaal Kaitseala on kasutatav erinevate sihtrühmade poolt ning tegevusvõimaluste
spekter on lai.
Esmalt tuleks määratleda ja eelisjärjestada
sihtrühmad ning vaatamisväärsused, mida haarata
külastusseiresse. Kolm kõige
olulisemat külastusobjekti, mille alusel saab hinnata külastajate
üldarvu on: Elistvere loomapark, Raigastvere vaatlustorn ning Luua arboreetum ja park.
Viimased on hinnanguliselt piirkonna kõige
populaarsemad tõmbekeskused.
Esimeses järjekorras tuleks seirata loodusturiste, kes kasutavad kaitseala külastustaristut.
Teises etapis, kui rahalised võimalused lubavad, tuleks vaatluse alla võtta populaarsemad
matkarajad ja puhkekohad (Kukulinna puhkekoht, Saadjärve puhkekoht Tabiveres, Pikkjärve
puhkekoht).
Elistevere loomapark Elistvere loomapark on piiritletud taraga. Loomapargi juures on parkimisplats paarikümnele
autole, mida kasutavad ka poekülastajad. Loomaparki sisenemine toimub väravate kaudu ja
selleks on vaja osta pilet. Kuna loomaparki saab siseneda vaid pileti alusel, siis peaks
külastajate arv
võrduma müüdud
piletite arvuga ning seetõttu ei ole täiendavad loendus-
seadmed vajalikud. Lisaks on kooliekskursioonide ajal väga palju väravast sisse-välja sagimist,
mis teeb loenduri paigaldamise väravasse küsitavaks.
Infrapuna sensori võiks paigaldada Elistvere järve ääres asuvasse vaatetorni, kus lõpeb
Elistvere looduse õpperada (ca 1,5 km).
Raigastvere vaatetorn Raigastvere vaatetorni juures on olemas infotahvel. Raigastvere vaatetorn jääb jalgrattarada
raja „Piknikupäev Vooremaal“ äärde. Raigastvere vaatetornist avaneb
suurepärane vaade
89
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
ümbritsevale maastikule. Vaatetorni juures on ka piknikukoht. Kahesuunaline infrapuna
sensor tuleb paigaldada esimesele trepile, mis algab maapinnalt.
Luua arboreetum ja park Kolmandaks külastuspiirkonnaks on Luua. Luual on mitmed eelpool loetletud õpperajad. Luua
mõisa parkimisplatsi kasutavad Luua kooli õpetajad ja õpilased kui ka külastajad.
Autoloendurite paigaldamine parkimisplatsile ei ole seetõttu arukas. Aktiivsete külastajate
seiramiseks oleks parim koht kolme õpperada läbiv matkaraja osa (joonis 16). Matkaradade
ühislõiku tuleks paigaldada survematid. Võimalusel võiks kaaluda suvemattide paigaldamist
Luua metsanduslikule õpperajale.
4.3 Soovitused külastuse mõjusid leevendavate meetmete rakendamiseks 4.3.1 Korralduslikud meetmed Kaitseala väärtuste säilitamiseks vajalike tingimuste üldisem loomine toimub lähtuvalt kaitse
eesmärkidest läbi ruumilise jaotuse - tsoneerimise. Tsoonid suunavad intensiivset kasutust,
ennetavad / minimeerivad kaitsealade piires suurte looduslike alade fragmenteerumist,
kitsendavad kaitseala piires arendustegevusi ja soodustavad teatud aladel spetsiaalsete
kaitsetegevuste rakendamist. Kaitstavate alade ja objektide kaitsekord määratakse kaitse-
eeskirjaga, millega fikseeritakse loodusväärtuste hoidmiseks vajalikud erineva rangusega
vööndid: loodusreservaat, looduslik ja hooldatav sihtkaitsevöönd ning piiranguvöönd.
Kaitstavate alade kaitse reaalne korraldamine toimub kaitsekorralduskava alusel.
Kaitsekorralduskavas tuuakse
muuhulgas välja peamised ala väärtusi mõjutavad tegurid (nii
soodustavad, kui ohustavad), vajalikud kaitsemeetmed ning nende rakendamise oodatav
tulemus. Kaitsekorralduskava peab sisaldama ka põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja
tutvustamisele suunatud tegevuste loetelu koos tööde teostamise koha, tegevuse mahu ja
orienteeruva maksumusega. Kehtiv seadustik ei nõua otseselt kava koostamist kaitsealade
külastuse korraldamiseks, kuigi kaitsekorralduskava koostamise prioriteetsuse üheks
kriteeriumiks on ala suur külastuskoormus. Suure külastatavusega kaitsealade puhul (näiteks
Lahemaa RP) on siiski peetud oluliseks külastuse reguleerimiseks, ja seeläbi ka ala väärtuste
kaitseks, algatada ja jõustada kaitsekorralduskava ühe osana (või
lisana ) külastus-
korralduskava koostamine.
Olemasolev kaitsekorralduse
raamistik (sh kaitse-eesmärgid, normatiivsed piirangud, kirju
haldussüsteem) ei võimalda kõrge külastatavusega kaitsealadel või kaitstavatel
üksikobjektidel suureneva inimmõju tingimustes realistlikult, sisuliselt ja operatiivselt
reguleerida samaaegselt looduskaitset, talitseda ökosüsteemi seisundit ohustavat
puhkeotstarbelist külastamist ja lisaks arvestada erinevate külastajarühmade vajadusi / ootusi
ning avalikku arvamust.
Sestap tuleb, sarnaselt Soomele jt riikidele, lisaks kehtivatele
loodusväärtuste põhistele kaitsekorralduse vöönditele määratleda turismi- või puhke-
väärtusest lähtuvalt külastusvöönd. Külastusvööndite rakendamine võimaldab intensiivse
90
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
külastatavusega tõmbekohtades reguleerida ja tasakaalustada kaitse-eesmärgid külastusest
tingitud vältimatute inimmõjudega, kasutades selleks külastustaristut jt külastus-
korralduslikke meetmeid. Ühe võimalusena võib
soovitada tsoneerimisel näiteks
külastuse / puhkemajanduse sihtvööndi juurutamist, kus on sihiks kaitseala
iseloomuga sobituvate tingimuste loomine külastus- ja puhketegevusteks. Tulenevalt eeltoodust tuleb
kõikidele kaitstavatele aladele ja objektidele määrata registritunnusena turismiväärtus (kui
külastusmahu väljendaja), arvestades nende tänast külastatavust, turismikasutust ja
juurdepääsetavust. Turismiväärtus tuleks lisada, omistada kaitse-eeskirjade koostamisel ja
kinnitamisel. Põhimõttelise, kategoorilise lahenduse pakub turismiväärtuse määratlemine
kolme-palli-süsteemis: kõrge-keskmine-madal.
Suurim rekreatiivne koormus lasub linna- ja linna lähialadel, mis on ühtlasi kõige paremini
rajatistega varustatud alad võrreldes maapiirkondadega. Algseid probleeme on asustusega
tihedamalt seotud aladel otstarbekas ennetada / vältida juba omavalitsus(t)e ruumilise
planeerimise järgus. Teine kriitiline rühm alasid on kaugel asuvad metsaalad, mis on näiteks
hiljuti Natura 2000 alade staatuse saanud. Siin on esmaseks probleemiks, mis võib viia
seisundi halvenemisele – eelkõige bioloogilise väärtuse osas, külastustaristu puudumine.
Looduspuhkuse parendamine ja vastuolude vähendamine viiakse ellu külastuskorralduslike
meetmetega (näiteks külastuskorralduskava). Eristatakse kolme peamist korralduslike
meetmete rühma (Wirth ja Kaae 2010):
1. piiravad ja tõkestavad meetmed (
restrictive management actions ) – teatud tegevustele
kehtestatakse erinevaid piiranguid, et parandada looduspuhkuse kvaliteeti ja välistada
konflikte. Selliste võtete (näiteks sissepääsu tasu, juurdepääsu piiramine, mitmesugused
reeglid ja
regulatsioonid , keelud, keelatud alade märgistamine / tabutsoonid,
tõkked ja
piirded ) mõju on kohene, kuid avalikkus neid väg sageli ei tunnista.
Joonis 17. Keelavad märgid kaitsealal, mida külastajad sageli ignoreerivad (foto: T. Veersalu) Juurdepääsu piiramist on üldiselt vähe kasutatud. See eeldab ka kõrgetasemelist
organiseerimist, reeglid peavad olema selged ja võrreldes sissepääsutasude rakendamisega
on vajalik täiendav majanduslik toetus.
91
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Paljudel juhtudel puudutab vastuolu külastaja ja ala haldaja vahelist kommunikatsiooni.
Tüüpiline näide on pikkade reeglite loeteludega infotahvel, mis on kirjutatud juriidilises keeles
- sageli raske lugeda ja aru saada, ning mida seetõttu lihtsalt ignoreeritakse.
2. suunavad meetmed (
soft management actions) – näiteks teeviitade paigutamine, et
suunata külastajaid ja osutada kõige huvipakkuvamatele aladele; atraktiivse ja/või
hariduslikke eesmärke täitva taristu pakkumine, kuid ühtlasi külastajate eemale hoidmine
tundlikest aladest. Selline lähenemine on
keerukam ja kulukam, aga tulemused on
püsivad/pikaajalised ja külastajate vastuvõtlikkus on suurem kui tõkestavate võtete puhul.
3. kaasaaitavad meetmed (
facilitating management actions) – looduspuhkuse kogemuse
parendamise kaudsed võtted, nagu külastajate suunamine ja
keskkonnaalane harimine, mis
innustab käituma tundlikumalt ja teadlikumalt; edendab asjakohaseid tegevusi ning kõrvaldab
ohtusid ja vastuolusid. Kaasavad meetmed on näiteks suunavad temaatilised
ekskursioonid ,
ekskursioonijuhi-pargivahi süsteem, kasutajarühmade koolitus, teenuste pakkujate koolitus
(rakendatakse peamiselt kaugel asuvate piirkondadega seoses).
Kaasaaitavaid meetmeid hinnatakse külastuskorralduse juhtimisel toime kestvuselt kõige
pikemaajalisteks. Võtted on kulukad ja vajavad märkimisväärset majanduslikku tuge ning
tulemuste saavutamiseks kulub aega.
Üldiselt on avalikkuse suhtumine indikaatoriks rakendatavate võtete tõhususe hindamisel.
Vandalismi vähendamisel
ollakse seisukohal, et
kättesaadav info, sellest mis on alal lubatud ja
teadlikkust tõstvad
kampaaniad ning ka
trahvid , võivad osutuda vahendiks, mille abil saab
tõkestada osa vandalismiilmingutest. Leitakse, et positiivsed
signaalid ´töötavad´ paremini kui
liigne hulk keelavaid märke. Kõik vandalismina paistvad ilmingud ei pruugi olla alati
pahatahtlikud, sageli võib olla ajendiks tegutseda, mängida, ehitada koos loodusega jms.
Näiteks maastikukaitsealadel või rahvusparkides võib mõne sobiva koha jätta niiöelda
avastamistsooniks, kus on lubatud rohkem kui mujal - ka see võib olla üks vandalismi
vähendav võte.
Vabatahtlikud kokkulepped: Näiteks Saksamaal kolmel Baieri järvel (
Starnberger See,
Ammersee, Chiemsee) on kasutajate ühenduste ja kaitseala administratsiooni vahel sõlmitud
kirjalik kokkulepe veespordialade haldamise kohta (purjetamine,
surfamine , parvetamine
(
paddling), kanuutamine), mille kohaselt on veealad tsoneeritud, et kaitsta madala veega
alasid lindude elupaikadena. Seatud on veespordialade harrastamise ajutised keelud (1-st
novembrist kuni 31-se märtsini). Kasutajate ühendused ja nende liikmed kinnitavad, et nad
peavad kokkuleppest kinni ja toetavad teavituskampaaniaid. Organisatsioonidesse mitte
kuuluvid kasutajaid teavitatakse reeglitest kohapeal ja infokanalite kaudu.
Sarnaseid kokkuleppeid sõlmitakse mujal maailmas ja ka Eestis kohalike turismi-
ettevõtjatega/teenusepakkujatega, kes vastavalt kokkuleppele arendavad piirkonnas
jätkusuutlikku turismi.
Turism on jätkusuutlik, kui see toimib isemajandava majandusharuna
ja tervikus looduskeskkonnaga, seda kahjustamata, ühtlasi toetamas kohaliku elanikkonna
ja kogukondade elujõulisust. Ettevõtja järgib oma toodete ja teenuste
pakkumisel ning
arendamisel kaitseala kaitsekorda ja tutvustab seda oma klientidele.
92
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Trendid Üheks konflikti põhjuseks võib tulevikus saada järjest suurenev eraomand, mis võib takistada
aladele juurdepääsu/kättesaadavust.
Teine suurem vastuolude trend on külastajate ja looduskaitse vahel kui külastus võib kaasa
tuua
mõnede
metsade
teatud
bioloogiliste
väärtuse
kahanemise.
Olukorra
lahendus/parandamine eeldab ühiskonna keskkonnaalase teadlikkuse tõusu ja sügavamat
arusaamist ning mõstmist kaitse vajadusest. Eeldab pikaajalisi arenguid, kuid võib kaasa tuua
kasu nagu prahistamise vähenemine, mis on üks tähtsamaid probleeme.
Üheks pikaajaliseks trendiks on loodusradade tutvustamine ning haridusele orienteeritud
puhkemajandus ja kaitsekorraldus, mis tõstab ühiskonna keskkonnaalast teadlikkust. Siiski
jääb suurimaks puudujäägiks looduspuhkuses põhilise/esmase taristu/rajatiste vähesus.
Seondub ka vastuoludega külastajate ja looduskaitsjate vahel.
Joonis 18. Eravaldusele sissepääsu tõkestav silt kaitsealal (foto: T. Veersalu) Viimane oluline trend on mitmete sportlike tegevuste arenemine/teisenemine. Eriti
rattasõidu, mägirataste ja
mootorsõidukite kasvav kasutamine, nagu maasturid ja teised
neljarattalised sõidukid. Uuteks looduses harrastatavate tegevuse
tüüpideks on seiklusrajad -
köisteed,
roller coaster, jms. Uued tegevused võivad põhjustada uusi ohtusid vaatamata
karmidele reeglitele. Reeglid vajavad ´töötamiseks´ avalikkuse aktsepti. Väidetakse, et
suunavad/innustavad meetmed on efektiivsemad, kuigi ei anna kohest tulemust.
4.3.2 Rekreatsiooni, puhkealade ja -rajatiste planeerimine Rekreatsiooni/puhkemajanduse planeerimine Pröbstl jt (2010) on
toonud looduslikel aladel rekreatsiooni planeerimise kohta Euroopas
üldistatult välja järgmist.
Euroopas toimub rekreatsiooni planeerimine riiklikul tasandil näiteks Saksamaal, kus
Müncheni ja Augsburgi piirkonna regionaalplaneeringuga on kavandatud puhkemetsi. Eriti
sobilik on riiklikul tasandil planeerimine linnalähialadel ja tiheda asutusega aladel. Üldisemal
tasandil rekreatsiooni planeerimist soovitatakse viia läbi koos kaitstavate alade/looduskaitse
93
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
planeerimisega. Paljudes riikides on rekreatsioon ja loodusturism üks oluline
multifunktsionaalse metsamajandamise kontseptsiooni tugisammas. Näiteks võib tuua
Leedust
Varena Forest Enterprise planeeringu, millega on kavandatud lisaks teedele ja
radadele ka sobivaid
puuliike liikumisradade äärde (maastikuplaneering) lähtudes
esteetilisest atraktiivsusest. Planeering tugineb säästliku metsamajandamise põhimõtetele ja
planeerimisprotsessis arvestatakse ühtlasi sotsiaalsete eesmärkidega.
Kui eesmärk on pakkuda
puhkuseks ja loodusturismiks uusi võimalusi või soovitakse
lahendada nende teemadega seotud vastuolusid, tuleks läbi viia
planeerimisprotsess .
Planeerimise käigus leiavad käsitlemist teemad alates inventarist kuni võimalike sihtrühmade
hindamiseni. Heaks näiteks peetakse Soome Metsavalitsuse arendatavat ja planeeritavat uut
loodusturismi toodet „
Wild North “ (
Eräsetti Wild North). „
Wild North“ pakub
peredele ,
firmadele
ja
teistele
sihtrühmadele
loodusturismi,
kultuurilisi,
kulinaarseid
ja
heaoluteenuseid (
wellbeing services ).
Puhkealade planeerimine Maastikul, mis hõlmab loodust kultuuripärandit ja
mitmesugust maakasutust, võib olla
potentsiaali rahuldada kõiki rekreatiivseid ootusi, nii koormustaluvuse kui ka
maakasutuse poolest. Samas võib maastik osutuda õrnaks ja rekreatiivseteks eesmärkideks täiesti
sobimatuks. Tegevusi, tegevuspaiga kvaliteeti ja koormustaluvust kaalutakse tervikuna.
Maa-ala suurusest sõltub, kui palju külastajaid see mahutab, nii et ühed saaksid nautida
eraldatust ja teised seltskondlikke tegevusi. Et erinevate ootustega külastajate
elamus oleks
maksimaalne, saab mahutamisele kaasa aidata ala nö tegevuspiirkondade tsoneerimisega
(lisaks kaitse-eesmärkidest tulenevale tsoneeringule). Suuremad alad võimaldavad hajutamist
ja tõsisemate kulumise märkide ilmnemisel tegevuspaikade liigutamist ühest kohast teise.
Kuigi tuleb arvestada ka haldamise, hooldamise ja logistiliste vajadustega, on võtmeteguriks
külastuse planeerimisel maastiku, pinnase, taimestiku paindlikkus ja võime kahjustustest
taastuda. Maastiku iseloom ja komponendid vihjavad, milliseid tegevusi saab kavandada.
Näiteks mets võib varjata üsna palju inimesi, metsadel on suur nn visuaalne koormustaluvus
ja
metsad on sageli pigem vastupidavad maastikud. Niidud, rohu- ja heinamaad võimaldavad
avatud vaateid, jalutuskäike, telkimiskohti, mitmekesist loodust. Sood ja rabad pakuvad
piiratud võimalusi, rohkelt hammustavaid putukaid ja nad on madala taluvusega (Bell 2001).
Puhkerajatiste kavandamine Puhkus/rekreatsioon kaitsealadel keskendub
loodusmaastiku kogemisele. Kui külastajatele
looduspuhkuse meeldivamaks muutmiseks on vajalik puhkerajatiste olemasolu, tuleb silmas
pidada, et see on maastiku kõrval alati teisejärguline. Loodusmaastik on kõige atraktiivsem
külastusobjekt, rajatiste/infrastruktuuri paigutus ja kujundus tuleb allutada maastikule. Nö
rusikareegel inventari hulga kohta on: nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Väljaspool
linnalisi asulaid – maapiirkondades ja eriti kaugemal asuvatel kaitsealadel tuleb arvestada, et
külastajate hulk on väiksem. Sellegipoolest, kui rajatisi püstitatakse, peavad nad olema
kvaliteetsed ja nägema head välja, olema otstarbekad/funktsionaalsed, vastupidavad ning
samal ajal odav ning lihtne hooldada. Eelistada tuleks lihtsat, püsivat, märkamatut kujundust
ja välistingimustesse sobivaid kohalikke materjale (nii palju kui võimalik) (Bell 2001).
94
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Näiteks Soomes on eriti olulised ja populaarsed järgmised puhkerajatised:
• loodusrajad, mille ääres on infotahvlid või on raja kohta tasuta buklett;
• laudadega piknikukohad, varjualusega toiduvalmistamiseks ja
tuletegemisekohaga, kus on olemas tasuta põletuspuud;
• tasuta telkimisalad, kus on
kaev (veevõtukoht) ja tuletegemise koht;
• ööbimist võimaldavad majakesed, varjualused;
•
astmed ja laudteed populaarsetel radadel, et vältida erosiooni;
• kompostkäimlad;
• prügi/jäätmete kogumise/ärapanemise kohad.
Kõige põhilisemaid tegevusi metsastel puhkealadel (Pröbstl jt 2010) on jalutamine, rattasõit
või suusatamine mööda olemasolevaid teid. Siiski pakuvad paljud puhkealad enamat.
Rohkete väga kvaliteetsete rajatistega puhkeala ei ole alati ilmtingimata kõrge kvaliteediline
puhkeala. Osade looduspuhkuse korraldajate arvates rajatised rikuvad looduselamuse.
Rajatiste tüüp ja standardid võivad alade ning radade lõikes erineda. Mõned rajatised on
vastuolulisemad kui teised, näiteks lõkketegemise kohad, jäätmete kogumine/prügikastid ja
tualetid.
Taristu/rajatiste kavandamisel tuleb arvestada erinevate külastuse elementidega:
• juurdepääs ja sisenemine;
• parkimine;
• teavitamine;
• piknikukohad ja tualetid;
• rajad;
• laste mänguplatsid;
• eriotstarbelised rajatised, näiteks mitmesugused atraktsioonid;
• hariduslikku eesmärki täitvad rajatised;
• täiendavad rajatised nagu varjualused ja tornid.
Rajatiste kavandamisel lähtutakse järjest enam põhimõttest, et seal kus looduslikud
tingimused on
sobilikud , peaks juurdepääs olema võimalik kõigile, kuna külastajate seas on ka
vaimsete või füüsiliste erivajadustega inimesi (sh ka
nägemispuudega ) ja vanemaealisi või
lastega peresid, kelle liikumine on ühel või teisel põhjusel piiratud (Pröbstl jt 2010).
Markantse näite võib tuua
Ameerikast , kus
vastavalt puuetega inimeste seadusele (
Disabilities
Act) hakkas käesoleva aasta märtsis kehtima uus
regulatsioon, mis lubab puudega inimestel
kasutada
avalikult
kasutatavatel
radadel,
vaatamata sellele, kas on tegemist avalike või
eraomanduses
radadega/maadega,
mootoriga seadmeid. Uue reegli tõlgendamisel on veel palju
selgusetut ja see on tekitanud elava arutelu.
(
http://www.practicaloutdoors.com/?p=330 ).
Joonis 19. Mootorsõiduk liikumispuudega inimestele 95
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Juurdepääs, sisenemine Sissepääs avalikult teelt märgib kohta, millest alates külastaja võõrustajaks on kaitseala
haldaja (või metsa omanik). Siin pakutakse teavet põhimõttel: tulge meile – olete teretulnud.
Juhatavad teeviidad loovad
esmamulje , mis on külastaja jaoks edaspidise käitumise
mõjutajana määrava tähtsusega. Sisenemise värav/külastusvärav peab andma kindla
arusaamise, et ollakse õiges kohas. Sisenemise ala mahutavus (autodega sisenejad, jalgsi
sisenejad) kavandatakse arvestades eeldatavat külastajate arvu. Oluline on hooldatud
üldmulje ja hea nähtavus, vajadusel piiratakse puid ja põõsaid, et
viidad paistaks välja.
Parkimine, parklad Lühike sõit avalikult teelt, enne sisenemisala parklasse jõudmist, aitab külastajal kohaneda
kaitseala keskkonnaga. Üldiselt eeldatakse, et sisenemisala parkla on kasutatav aastaringselt
ja seda on võimalik hooldada. Parkimisala pinnas valmistatakse ette nii, et talvel lumi ja jää
ning suvel kuumus (varju võimalus) või sügisel
vihmad ei takistaks parkimist. Kavandatakse
kalded (vertikaalplaneerimine) ja
sadevee äravool,
nõlvad kindlustatakse. Parkla
kavandamisel on eelnevalt vaja teada eeldatavat sõidukite arvu ja tüüpi (auto, jalgratas,
haagissuvila,
buss jm.) ning keskmist külastajate arvu. Samuti on oluline arvestada
perioodiliste üritustega, hooajalise kasutuse suurenemisega, mis eeldavad oluliselt rohkem
parkimisvõimalusi. Maksimaalse vajaduse tarbeks tingimuste loomine on sageli
ebaökonoomne, pigem tuleks kaaluda parkimiseks ajutisi lisavõimalusi.
Parkimiskohtade/-vajaduse arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit. Täpsema tulemuse
saamiseks tuleb arvestada lisaks eelpool loetletud olulisi asjaolusid, ilma nendeta annab
valem ligikaudse info:
N = v x s p x h N = vajalike parkimiskohtade arv,
v = igapäevaste külastuste arv (
number of day visits),
p = keskmine inimeste arv ühe auto kohta;
s = keskmine külastuse/viibimise aeg;
h = keskmine ajaperiood, mille jooksul koht on igapäevaselt kasutusel
(
average daily period for wich the site will be in use)
Kindlasti tuleb arvestada sõiduki tüüpe (haagised, kas on vaja näiteks hobuseid majutada, kas
tuuakse kaasa paate vms). Parkimiskohtade rajamise võimalused sõltuvad lisaks
kaitserežiimist, maastiku ja pinnase piirangutest, kasutada
olevast eelarvest jms. Parkla
planeeringu vastavus/sobivus maapinna reljeefiga tagab vähima võimaliku negatiivse mõju
ja
parkimiskohtade loodusliku väljanägemise.
Hea kui autod on varjatud liigsete pilkude eest. Metsasel alal soovitatakse hajutada autod
puude vahele, nii säilib miljöö ja ala iseloom. Puud pakuvad palaval ajal varju ja talvel
lumetõket. Kahjustusi juurestikule saab vältida hoolika ettevalmistusega/rajamisega ja
kasutades
poorseid /urbseid pinnakattematerjale.
96
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Sõidukite liikumine võib olla ühe- või kahesuunaline. Ühesuunaline liiklus on kergemini
kontrollitav ja liiklejatele turvalisem. Parkla kavandatakse konkreetse koha eripärasid
arvestades. Eelistatud on looduslikud ja kohalikud materjalid, mis sulanduvad olustikku kõige
paremini. Talvist parkimist võimaldava parkla kavandamisel tuleb ette näha ka lumekogumise
alad ja lumesulamisvete äravalgumine. Kui kuivendamine toimub
kallete abil on kasulik
jagada parkimisala sektsioonideks, et vältida kallete erosiooni suurte vihmade ajal.
Viidad / informatsiooni jagamine Viidad aitavad orienteeruda, kus ollakse ja kuhu suundutakse. Hea
ülevaatliku info ala
ulatusest annab kaitseala kaart. Külastaja vajab informatsiooni – mida alal teha saab ja tohib,
mis on külastaja jaoks välja pakutud (näiteks voldik või vaht/loodusgiid). Info peab olema
selge, lühidalt ja sõbralikus toonis väljendatud. Suunavad märgid/viidad vaadetele,
puhkekohtadele ja muudele huviväärsustele rajal. Tekstilisele infole tuleks eelistada
sümboleid, mis teavitavad, mida tohib ja mida ei tohi. Oluline on ka tuleohutusnõuetest
teavitamine
kuival ajal.
Piknikukohad Piknikukohas peaks olema võimalus mingil määral privaatsuseks ja vihma- või päikese varjuks
ning elemendid (sh
tähistus ), mis ütlevad, et siin on lubatud toitu valmistada. Kas piknikukohti
on üldse vaja, oleneb ala eesmärgist. Kui peamine eesmärk on
peatuda ja einestada ning
viibida – peab nö kohtade arv olema laias laastus sama mis parkimiskohtade arv. Aktiivse
kasutusega piknikukohtades võib olla vajadus puid ja põõsaid aeg-ajalt kujundada, et säilitada
ala
avatuna . Vajalikuks võib osutuda ka
niitmine . Kõik alad ei pea olema varustatud
inventariga/välimööbliga. Metsikumad loodusalad võivad toimida edukalt ka ilma.
Joonis 20. RMK Tuhkana puhkekoht ranna-äärses metsas Saaremaal (foto: T. Veersalu) Välimööbel Mööbel peab olema hea hooldada, mugav kasutada, vastupidav vigastustele, vargustele ja
ilmastikule. Mööbel peab olema kujundatud kõigi poolt kasutatavaks. Lauad ja
pingid võiksid
olla osadest kokkupandud, siis on lihtne lõhutud osa välja vahetada. Materjalist on üldiselt
eelistatud puit.
97
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Põhimõtteliselt kasutatakse kahte tüüpi mööblit: maasse kinnitatud ja teisaldatavad
lauad/pingid. Esimesed on kindlamad ja konstruktsioonilt lihtsad. Püsivalt paigaldatud mööbli
ümbruses võib ilmneda kergemini pinnase kulumine -
muda , erosioon jms. Oluline on
kohandada ala ja jaotada lauad/pingid optimaalselt. Teisaldatavat mööblit saab vajadusel
kergemini ümber paigutada või talveks kokku korjata. Samas on sellist mööblit kergem
varastada, kui lauad/pingid pole just ankurdatud ketiga millegi raske külge (kasutatakse ka
maetud ankurdamise seadet).
Prügi Piknikuplatsidel, tuletegemise kohtades, kohtades kus müüakse söödavat tekib prügi. Prügi
ärakorjamine on võtmetähtsusega. Prügimajanduses on kaks suunda: üks võimalus on mitte
paigutada prügikaste ja anda inimestele märku (mitmes kohas olulise infona: parklates,
sisenemisel jm), et oma prügi tuleb ise ära viia. Variant on edukas eraldatud metsikumates
paikades. Teine võimalus on eeldada, et inimesed jätavad oma prügi maha ja paigutada
prügikaste, mida peab olema piisaval hulgal ja asukohad peavad olema sobilikud. Parklast
väljumise juures, piknikualal, tuletegemise kohtades, käimlate juures. Vältima peaks
prügikastide paigutamist laudade lähedusse (lõhn, putukad), ilusa vaatega kohtadesse ja
varjatud nurgatagustesse kohtadesse. Prügi ära viskamine peab olema lihtne, samuti
prügikastide tühjendamine. Prügikastid peavad olema kaitstud lindude/ loomade eest
(näiteks oravate, varesete,
kajakate jt eest). Prügikastid võivad vajada raskeid tulekindlaid
kaasi ja kinnitamist raamile või posti külge. Hea on kinnitada prügikastid/konteinerid maasse,
et neid ei löödaks ümber (inimeste või loomade poolt) ja valida metsatingimustesse sobiv
disain ning materjalid.
Joonis 21. Asustusest pigem eemal asetsevale, kuid tihedalt külastatavale Panga pangale püstitatud kiosk (foto: T. Veersalu) Tualetid Saabujatel peab olema võimalik esmavajadusena külastada tualetti. Ebameeldiv
tualeti -
elamus jätab määrava jälje. Peale matka peab samuti olema võimalus keha kinnitada, tualetti
kasutada.
Tualett peab olema hästi ventileeritud, puhas ja viisakas.
98
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Kas tualette on üldse vaja? Asustusest kaugel asuvates looduslikes paikades (eelkõige seal
tekib küsimus, mujal asustusega seotud paikades seda küsimust ei teki) on eesmärk hoida
inimmõju nii väike kui võimalik. Tualetid, ükskõik kui hästi disainitud, võivad atmosfääri
rikkuda. Siiski, kui külastajaid on palju (kooliekskursioonid jms) võivad terviseriskid ja liiga
paljude inimeste nn põõsataga käimine kujutada endast ohtu. Kui külastajad viibivad paigal
pikemat aega – terve päeva ja
vahepeal einestatakse – on samuti otstarbekas kaaluda tualeti
rajamise otstarbekust.
Veekogu
saastamise ohud – kui veekogu kasutatakse kümblemiseks, ujumiseks, paadisõiduks
ja teisteks sarnasteks tegevusteks on tualett hügieeni
kaalutlustel vältimatu . Tualette saab
rajada ka maapinnale (vett pole vaja kasutada), ilma auku kaevamata – oluline kohtades, kus
pinnavesi on vähe kaitstud või kivisel/kaljusel
pinnasel , või kui talvel maapind külmub.
Skandinaaviamaades on tavapärased kompost-käimlad (pigem siiski suhteliselt madala
kasutusega paikades). Kulud on väikesed ja rajamise hind pole suur.
Rajad Külastaja ootab infot ettevalmistatud radade kohta: kui pikad, kuhu viivad, millise
raskusastmega, kas on läbitav lapsekäruga või ratastooliga ja millise ajaga peaks arvestama.
Enamus inimesi eelistavad pigem kulgeda piki etteantud marsruuti (pole ohtusid) kui minna
kaardi järgi maamärki või vaatekohta
avastama .
Põhjamaades on metsades peamisteks rajatisteks suusarajad sinna juurde kuuluvate
juurdepääsuteede ja parklatega. Radade kvaliteet
varieerub märkimisväärselt. On väga hästi
ettevalmistatud radu (peamiselt linnalistes piirkondades), mis sobivad laiale kasutajaskonnale
(sealhulgas liikumispiirangutega inimesed), teised on lihtsamad. Põhjamaades on pikk ja
järjepidev vabaõhupuhkuse traditsioon, eriti matkamise osas. Maapiirkondades ja kaugel-
asetsevates paikades on rajad sageli pigem kasutamise/sisse tallamise/matkamise tulemus,
mitte selle eeldus. Viimaste kümnendite jooksul on paljud olemasolevad rajad varustatud
viitadega, et innustada uusi kasutajarühmi ja aidata neil tunda ennast turvaliselt.
Rajad on hästi ettevalmistatud ja märgistatud, et külastajad püsiksid rajal ja ei läheks sealt
eemale. Näiteks Rootsis on üle riigi enam kui 100 erinevat matkarada kogupikkusega
13 300 km. Enamus radasid läbivad eramaid, milleks maaomanikud on andnud loa, küsimata
selle eest kompensatsiooni. Tavaliselt on kokkulepped maaomanikuga saavutatud kohaliku
omavalitsuse tasandil, mõnikord on maaomanikud nõus omal maal ka puhkeplatsidega ja
ööbimisrajatistega.
Piirded, tõkked Piirete ja tõkete eesmärk on tagada turvalisus: väravad, loomatarad/
võrgud jt.
Tõkkeid/piirdeid kasutatakse parkimisala tähistamiseks ja piiritlemiseks: näiteks mulla
vallid/pinnasevallid, üksikud kivid, palkpiirded, hekid (pigem külastuskeskuse juures, mitte
loodusilmelistes tingimustes), kiviaiad (nt Saaremaal), puitpiirded.
Tuletegemise koht Tulekahju oht puhkealadel on sageli suur, seetõttu on turvaline koht tule tegemiseks vajalik.
Ettevalmistatud tuletegemise koht annab märku, et tuletegemine on lubatud. Tuletegemise
99
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
koha tüüp võib varieeruda, olenevalt nö asustatuse/metsikuse
astmest . Kõige lihtsam variant
on turvalisel sobilikul pinnasel, kus külastajalt oodatakse, et ta eemaldab mättad ja peale tule
tegemist veendub, et see on kustunud ning paneb mättad vanasse kohta tagasi, ilma olulisi
nähtavaid jälgi jätmata. Palju kasutatakse mineraalpinnasel kividega ümbritsetud
ümmarguses lohus või
augus lõkkeasemeid, aga ka jalal seisvad grillimisalused söega (nn
altaritule tüüpi).
Laste mänguplatsid Maastikukaitsealadel ja rahvusparkides, eelkõige külastuskeskustes, on otstarbekas kaaluda
võimalust rajada väike ala, kus lastel on turvaline mängida ja ennast vahepeal välja elada.
100
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
5. Kokkuvõte Eesti esimesteks rekreatsiooniga kaasnevate mõjude uuringuteks on Elle Roosaluste tööd
tallamise mõjust sootaimestikule (Roosaluste 1988). Perioodil 1970-date teine pool kuni
1980-date lõpp saab välja tuua üsna väheseid kaitsealadega seotud uurimistöid, sh
Pärnumaal Nigula looduskaitsealal, Saaremaal Viidumäe looduskaitsealal ja Sõrve poolsaarel.
Metsade seisundile avalduva rekreatsiooni mõju ning alade koormustaluvuse uurimisega
tegeles 1980-tel ja 1990-tel aastatel Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituut. 2003. aastal
on koostatud ülevaade „Turismi mõjust Kõpu poolsaare rannikukooslustele”
(Leito ja Poola).
Nii mujal maailmas kui ka meil Eestis on jätkuvalt vajadus külastajate seire ja aruandluse
ühtlustatud meetoodika järele. Eestis on külastusseire meetodeid osaliselt praktiseeritud,
kuid terviklik külastusseire programm veel puudub. Kaitsealuste objektide külastusseiret on
teostatud Elva puhkepiirkonnas Vapramäe, Vitipalu ja Vellavere ümbruses, kus 2006. aastal
läbi viidud külastajaseire hõlmas nii kohapealset kui ka üldist elanikkonna seiret (Sepp ja
Noorkõiv 2006). Samas piirkonnas teostati 2008. aastal koormustaluvuse uuringud (Hurt jt
2009). Territooriumi(te) selgitamiseks, kuhu külastajad satuvad juhuslikult ja kaitseala
ülepinnaliseks seireks, on
testitud mobiilpositsioneerimise meetodit (Roose jt 2008).
Riikides nagu USA, Kanada ja Austraalia, on välja töötatud erinevaid mudeleid külastuse
korraldamiseks rahvusparkides. Kuigi viimased erinevad olemuslikult Eesti kaitstavatest
objektidest, on mudelitest võimalik leida ideid ka meie kaitsealade külastuse korraldamise
arendamiseks. Muuhulgas väärib näiteks tähelepanu tegevusmudel külastajate andmete
kogumiseks, analüüsimiseks ja aruannete koostamiseks (ANZECC 1996).
Eestis on kaitsealade külastuskorralduse arendamisel ja rakendamisel tuginetud Põhjamaade,
eriti Soome ja Rootsi kogemusele ja sealsetele lahendustele. Koormustaluvuse uuringutes on
maailmas viimastel aastatel tähtsustatud külastajauuringuid sh külastajakäitumist, kuna see
määrab objektiivsetes, sarnastes keskkonnatingimustes esmase keskkonnamõju ulatuse ja
määra. Kaitsealade külastustoodete planeerimisel ja turundamisel soovitatakse üha enam
keskenduda sihtgruppidele.
Põhjamaade ja Baltiriikide kogemusele tuginev külastajate seire käsiraamat ilmus 2007. aastal
Soomes (Kajala jt 2007). 2008. aastal avaldas käsiraamatu eesti keelsena Riigimetsa
Majandamise Keskus, kes lähtudes Soome kogemusest on Eestis seni kõige süsteemsemalt
arendanud loodusalade külastusseiret. RMK vajadustele kohandatud ja 2008. aastast
kasutusel olev külastajainfo andmebaasi rakendus KÜSI on Soome Metsavalitsuses kasutusel
oleva ASTA analoog. Rakendus koondab teabe loodusalade külastajate ja külastuse ning
loodusharidusprogrammide
kohta,
võimaldades
teha
kvaliteetseid
fokusseeritud
informatsioonil põhinevaid otsuseid.
Käesolevas juhendis on lähtutud loodusturismi arendamise eesmärkidest - säästva arengu,
loodushoiu, maaelu ja pärandkultuuri säilitamise põhimõtetest, millele lisandub järjest enam
loodushariduslik ja kasvatuslik potentsiaal. Külastusseiret ei ole otstarbekas korraldada
vähese külastatavusega kaitsealadel. Seetõttu tuleb valida, millistel aladel külastusseiret
viiakse läbi esmajärjekorras. Alade prioritiseerimiseks ja seirealade valikuks on juhendis
toodud vastavad kriteeriumid, samuti olulisemad külastusseire indikaatorid.
101
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Külastusseire tähenduses peetakse silmas külastusobjektide ja tõmbekohtade (näiteks
ujumiskoht) külastusi, mis väljendub külastuskoormusena, mitte üksikute seiklejate mõjude
tuvastamist kaitseala vähekäidavates kohtades. Külastusseire süsteemi terviklahenduse kolm
sammast, mis seostavad erinevad seiremeetodid, uuringud ja tehnilised lahendused on:
külastusloendus, külastuskoormuse seire ja külastusuuringud.
Külastajatepoolne mõju kaitsealale võib olla väga mitmetine. Puudub ühtne laialt
aktsepteeritud metoodika, kuidas seostada ökoloogilisi parameetreid kaitseala külastajate
arvuga, kuna iga kaitseala on rohkem või vähem unikaalne koht just sellele kohale omaste
karakteristikutega. Käesolevas juhendis on pakutud võimalusi ökoloogiliste parameetrite ja
kaitseala külastajate arvu seostamiseks.
Külastusintensiivsus ja külastajate kontingent on üldjuhul alati seotud külastusrajatistega/-
taristuga. Käesolevas juhendis on toodud võimalused seiremeetodite rakendamiseks sõltuvalt
külastustaristu elemendi ehk rajatise tüübist.
Külastajaseire andmed on baasinfoks külastuskoormuse hindamisel. Arvestades, et ka riiklike
seireandmete näol on tegemist eelkõige taustinfoga külastusseire mõjude seire
planeerimisel, on oluline viia läbi kvaliteetseid uuringuid, mille algatamisel tuleks valida
referentsalad. Seirega seotud rakendusuuringute põhjal saab omakorda teha täpsustusi seire
metoodikas.
Külastajaloenduse andmed koos koormustaluvuse uuringutega võimaldavad valida kõige
sobivamad võtted alade majandamiseks ja külastuse koordineerimiseks. Külastajate mõju ja
käitumismustrite uurimise tulemused on kaitseala valitsejale üheks võimaluseks, kuidas
põhjendada
külastajatele
pakutavate
valikute
muutmist
või
nende
säilitamist.
Külastajauuring, mida käsitletakse kui osalusplaneerimise ühte võimalikku meetodit, annab
omakorda külastajatele võimaluse mõjutada ala arengut.
Käesolevas juhendis toodud metoodika on üles ehitatud põhiliselt instrumentaalsele ja
automaatseirele ning seda saab rakendada nii kaitseala kui ka regiooni tasandil. Samuti
võimaldab metoodika üleriigilist ja vajadusel rahvusvahelist sünteesi ning üldistust.
Metoodikat saavad rakendada ja kasutada erineva ettevalmistustasemega töötajad.
Metoodika lähtub kaitse-eesmärkidest, kaitsekorraldusest, ökosüsteemi ja koosluste
koormustaluvusest, turismivoogudest ning nende mõjust kaitsealadele.
Metoodika on töötatud välja parima kogemuse ning seireandmestiku baasil ja see on läbinud
testimise proovialadel. Pilootprojekti raames organiseeriti kõik andmed ühte Microsoft Exceli
andmebaasi. Külastajate loendusandmete kogumiseks kasutati kahe tootja: Eco-Counter ja
TRAFx loendureid. Välja on toodud erinevate loendusmeetodite ning sh automaatsete
loendurite eelised ja puudused ning soovitused aspektidest, mille kaasamist tuleks edasisel
külastajate seire andmebaasi arendamisel kaaluda. Lisaks on külastusseire korraldamise
võimalused esitatud nn otsustuspuu vormis (joonis 13) ning toodud konkreetseid näiteid
Emajõe Suursoo loodus- ja Vooremaa maastikukaitsealalt.
102
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Käesoleva juhendi olulisemad soovitused kaitsealuste objektide külastusseire korraldamiseks
on:
• Eesti tingimustes tuleks madala külastatavusega looduslikes paikades külastuse
arendamisest pigem hoiduda. Külastuse, milleks kaitstavatel aladel on valdavalt
loodusturism, arendamiseks tuleks eelistada neid kaitsealasid või kaitseade osasid, mis
on juba nö avalikustatud ja oma looduslikkuse osaliselt loovutanud;
• kõikidel kaitstavatel aladel, sh kaitsealadel asuvatel RMK puhkealadel, on otstarbekas
hinnata külastuskoormust samadel alustel ja arendada ning rakendada seiremeetodeid
ühtse süsteemina;
• külastusseire süsteem peab olema lahutamatu tervik ning ühilduma teiste kaitse-
korralduslike meetmete, vahendite ja infosüsteemidega;
• alustada tuleb külastajauuringutest, külastusviiside ja külastusmahu seirest. Tuginedes
külastajate arvule, saab edasi liikuda märksa keerukamasse, rekreatiivse
koormustaluvuse hindamise etappi;
• külastuskorralduslikult tuleb juurutada külastusväravate põhimõtet. Külastusrajatised
ja puhkekohad peavad ’töötama’ külastuse reguleerijana;
• keskenduda sihtgruppidele, mitte piirduda ühe universaalse, mõneti vastandliku
turundussõnumiga: tulge loodusesse, kaitske loodust;
• arvestades erinevusi institutsioonides tuleb luua seire(andmete) kvaliteedikontrolli
süsteem. Kui ametkondlikuid vastuolusid ei eksisteeriks võiks külastusseiret korralda
ühes institutsioonis. Keskkonnaametis tuleks igal juhul säilitada külastusseire tehniline
baas ja spetsialistide võimekus nn külastusseire juhtumuuringute teostamiseks;
• külastajaseire andmed on baasinfoks külastuskoormuse hindamisel. Lisaks on vaja
uuringuid, mille algatamisel tuleks valida referentsalad;
• loendusandmete kogumine sagedusega
külastajate arv ühes tunnis võimaldab
külastajate käitumise ja muude tingimuste täpsemat seostamist;
• kaitsealustel aladel/objektidel tuleb loendus- ja seireandmeid koguda kaitsekorraldust
rahuldava täpsusastmega. Sõltumata sellest milline
institutsioon seireid läbi viib, on
oluline, et Keskkonnaametil säiliks kompetents saadud andmeid analüüsida, korraldada
uuringuid ja otsustada uuringute koostamise vajaduse üle;
• lisaks kehtivatele loodusväärtuste põhistele kaitsekorralduse vöönditele määratleda
turismi- ja/või puhkeväärtusest lähtuvalt külastusvöönd. Soovitatav on juurutada
külastuse/puhkemajanduse sihtvööndi määratlemist, kus on sihiks kaitseala
iseloomuga sobituvate tingimuste loomine külastus- ja puhketegevusteks;
• kõikidele kaitstavatele aladele ja objektidele tuleb määrata registritunnusena
turismiväärtus, mis tuleks omistada kaitse-eeskirjade koostamisel ja kinnitamisel.
103
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
6. Kasutatud allikad Aaviksoo, K. 1987. Kurtna järvestiku rekreatiivsete ressursside hindamise metoodilised
alused. Rmt: Kurtna järvestiku looduslik seisund ja selle areng. 3.-5. nov. 1986.a.
toimunud ametkondadevahelise nõupidamise ettekannete kogumik.
ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium, ENSV TA Geoloogia Instituut,
ENSV TA Geograafia Selts, TRÜ geograafia
kateeder , ELKNÜ KK NTSN. lk 202-207.
Ahas , R. Aasa, A., Roose, A., Mark, Ü., Silm, S. 2008.
Mobile positioning as a new data
source and
method for tourism surveys: an Estonian
Case Study . Tourism
Management 29 (3), 469-486.
Ahas, R., Aasa, A., Silm, S., Tiru, M. 2007. Mobile positioning data in tourism studies and
monitoring: case study in Tartu, Estonia. In: Sigala, M.,
Mich , L., Murphy, J. (Eds.),
Springer Computer
Science : Information and
Communication Technologies in
Tourism, pp. 119-128.
Alexander, M. 2008. Management Planning for Nature
Conservation . A Theoretical Basis
&
Practical Guide. Springer.
ANZECC, 1996. Benchmarking and
Best Practice Program , National Data Standards on
Protected Areas
Visitation , National
Parks Service , Victoria in conjunction with Dr
Norm McIntyre,
Centre for
Leisure Research, Griffith
University , Brisbane, Qld,
Australia .
Archer, D., Griffin, T., Hayes, A.L. 2001. Managing people by understanding people: A
review of
current visitor monitoring practice by
Australian Parks agencies,
Capitalizing on Research: Proceedings of the Eleventh Australian Tourism and
Hospitality Research Conference, University of
Canberra , ACT, Australia.
Arnberger, A.,
Brandenburg , C., Muhar, A. 2002. Methods for Visitor Monitoring in
Recreational and Protected Areas: An
Overview . Institute for
Landscape Architecture and Landscape Management, Bodenkultur University, Austria.
Beale, C.M. 2007. Managing visitor
access to seabird colonies: a
spatial simulation and
empirical observations.
Ibis 149, 102-111.
Beaman, J.G. and Stanley, R. (1991).
Counting Visitors at National Parks : Concepts and
Issues . Proceedings of 1991 Northeastern Recreation Research Symposium. 1991
April 7-9; Saratoga
Springs , NY. Gen.
Tech . Rep. NE-160. Radnor, PA: U.S.
Department of
Agriculture , Forest Service, Northeastern Forest Experiment
Station .
Bell, S. 2001. Design for
Outdoor Fecreation. Taylor & Francis, Oxon.
Bell, S. 2007. ACCESSIBILITY AND
DISABILITY Making Woodlands More Accessible.
http://www.forestresearch.gov.uk/pdf/OPENspace_Disabled_access_Task1.pdf/ $
FILE/OPENspace_Disabled_access_Task1.pdf
104
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Bennett V.J.,
Beard M., Zollner P.A.,
Fernandez -Juricic E., Westphal L., LeBlanc C.L. 2009.
Understanding
wildlife responses to human disturbance
through simulation
modelling: A management
tool . Ecological
Complexity 6 (2), 113-134.
Blaustein, A.R., Wake, D.B. 1995. The
puzzle of declining amphibian populations.
Scientific American 272, 52-57.
Blaustein, A.R. 1994.
Chicken little or
Nero ’s fiddle: a perspective on declining amphibian
populations. Herpetologica 50, 85-97.
Cochran, W. G. 1963. Sampling techniques. 2nd ed. New
York : John Wiley and
Sons .
Cole, D.N. 2004. Environmental impacts of outdoor recreation in wildlands. In: Manfredo,
M. J., Vaske, J.J., Bruyere, B.L., Field, D.R.,
Brown , P.J. (eds.). Society and natural
resources: a summary of knowledge. Modern Litho:
Jefferson , MO.
Cole, D. N. 1995a. Experimental trampling of vegetation I.
Relationship between trampling
intensity and vegetation response.
Journal of Applied Ecology 32, 203-214.
Cole, D. N. 1995b. Experimental trampling of vegetation II. Predictors of
resistance and
resilience. Journal of Applied Ecology 32, 215-224.
Cole, D. N., Bayfield, N. G. 1993. Recreational trampling of vegetation: Standard
experimental procedures.
Biological Conservation 63, 209-215.
Cole, D. N. 1984. Recreation use
effects on habitat
types in western
Montana (in press).
Del Moral, R. 1979. Predicting human impact on high
elevation ecosystems. Proceedings:
recreational impact on wildlands. USDA Forest Service Pacific Northwest Region,
Seattle , Washington, pp. 292-303.
Dillman, D.A. 1978. Mail and
telephone surveys: the
Total Design Method. New York (NY):
John Wiley & Sons.
Dixon, T. 2004. People in the Scottish
countryside and
automatic people counters (APC’s).
Countryside Recreation 12(2), 19-23.
Eagles, P. F. J., McCool, S. F., Haynes, C. D. 2002.
Sustainable toursim in protected areas.
World Conservation Union.
Cambridge .
EELIS. Eesti Looduse Infosüsteem
http://eelis.ic.envir.ee Eesti keskkonnastrateegia 2010. [
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action= preview/id=92520/Eesti+Keskkonnastrategia+2010.pdf]. 31.07.2007.
Eesti Metsainstituudi Looduskaitse Laboratooriumi 1986. aasta aruanne.
Käsikiri : Tartu,
Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse raamatukogu.
Eesti Pank. 2009. Majandusprognoos aastateks 2010-2012. www.eestipank.info
Eesti riiklik turismiarengukava 2007–2013. [
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id 105
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
=12755212]. 31.07.2007.
Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21.
[
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=90658/SE21_est_we b.pdf]. 01.08.2007.
Farell, T.A., Marion, J.L. 2002. The Protected Area Visitor Impact Management (PAVIM)
Framework : A Simplified Process for Making Management
Decisions . Journal of
Sustainable Tourism, 10(1), pp. 31-51.
Finney, S.K., Pearce-
Higgins , J.W., Yalden, D.W. 2005. The
effect of recreational
disturbance on an upland breeding
bird , the
golden plover Pluvialis apricaria.
Biological Conservation, 121 (1), 53-63.
Gallet, S., Roze, F. 2002. Long-
term effects of trampling on Atlantic Heathland in Brittany
(
France ): Resilience and
tolerance in relation to
season and meteorological
conditions. Biological Conservation, 103 (3), 267-275.
Gill, J.A., Norris, K.,
Sutherland , W.J. 2001. Why behavioural responses may not reflect the
population consequences of human disturbance, Biological Conservation 97, 265-
268.
Goss-Custard, J.D., Triplet, P., Sueur, F., West, A.D. 2006.
Critical thresholds of disturbance
by people and raptors in foraging wading birds, Biological Conservation 127, 88-
97.
Greenspace 2005. A guide to automated methods for counting visitors to parks and
greenspaces. www.
green -space.org.uk.
Guide technique vélo départemental. 2010. Edited by: Morbihan Conseil Général.
Hadwen, W.L.,
Hill , W., Pickering, C.M. 2007. Icons under threat: Why monitoring visitors
and their ecological impacts in protected areas matters. Ecological Management
& Restoration 8, 177-181.
Henning , S. 2006.
Going ahead: From visitor monitoring to recreational use. Monitorig –
The example of the EU regional recreation area Berchtesgaden National Park/
Salzburger Kalkhochalpen. In: Siegrist, D., Clivaz, C., Hunziker, M., Iten, S. (Eds.),
Exsploring the Nature Management. Third International Conference on
Monitoring and Management of Visitor Flows in Recreational and Protected
Areas. 13.09.2006 – 17.09.2006, Rapperswil; Proceedings of the Third
International Conference on Monitoring and Management of Visitor Flows in
Recreational and Protected Areas. University of Applied
Sciences Rapperswil. pp.
317-323.
Hollenhorst, S. J., Whisman, S. A.,
Ewert , A. W. 1992. Monitoring visitor use in
backcountry and wilderness: a review of methods. Gen. Tech. Rep. PSW-GTR-134.
Albany, CA: Pacific Southwest Research Station, Forest Service, U.S. Department
of Agriculture, 10 p.
106
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Hornback, K., Eagles, D. 1998.
Guidelines for public use measurement and reporting at
parks and protected areas. World Commission on Protected Areas. World
Conservation Union (IUCN),
Gland , Switzerland. 86 p.
Hornback, K. E., Eagles, P. F. J. 1999. Guidelines for Public Use Measurement and
Reporting at Parks and Protected Areas. IUCN, Gland and Cambridge.
Hornback, K., Eagles, P. F .J. 1999. Guidelines for Public Use Measurement and Reporting
at Parks and Protected Areas (1st edn). Gland, Switzerland: World Commission on
Protected Areas,
Task Force on Tourism and Protected Areas.
Hurt, E., Karoles, K., Maran, K., Sepp, K., Vendla, V. 2009. Koormustaluvuse hindamise
metoodika kaitsealadel seoses nende rekreatiivse kasutamisega. Eesti
Maaülikool. Tartu.
Ingold, P. 2005. Freizeitaktivitäten im Lebensraum der Alpentiere, Haupt
Berne , Basel.
Janowsky, J.,
Becker , G. 2003. Characteristics and
needs of different
user groups in the
urban forest of Stuttgart. Journal of Nature Conservation, 11(4), 251-259.
Jenkins, J. M., Pigram, J. J. 2006. Outdoor recreation management. Routlege. London.
New York.
Kajala, L., Almik, A., Dahl, R., Dikšaitė, L., Erkkonen, J., Fredman, P., Jensen, F.Søndergaard,
Karoles, K., Sievänen, T., Skov-Petersen, H., Vistad, O.I. ja Wallsten, P. 2008.
Külastajate seire loodusaladel : Põhjamaade ja Balti riikide kogemustel põhinev
käsiraamat. TemaNord 2008:516. Riigimetsa Majandamise Keskus. Talli
Karoles, K., 2004. Eesti puhkemetsade
rekreatiivsed omadused, külastuskoormus ja
koormustaluvus.
Metsamees 7 (47), 4.
Keskkonnahariduse kontseptsioon ja Looduskaitse arengukava aastani
2035 .
Keskkonnaministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium.
Keskkonnaseire seadus. Vastu võetud 20. 01. 1999.a. RT I 1999, 10, 154.
Kuss , F.R. 1986. A review of major factors influencing
plant responses to recreation
impacts. Environmental Management, 10 (5), 637-650.
Käsiraamat loodusturismi ettevõtjale. SA Lõuna-Eesti turism. Tallinn 2007.
http://www.visittartu.com/vvfiles/1/1b096a6c9e743900dffc0e3c30e3acbe.pdf Langston, R., Drewitt, A., Liley, D. 2007. Bird conservation and access: coexistence or
compromise ?, British Wildlife 19, 1-9.
Leito, T. 2003. Kõpu loodusväärtused ja säästliku loodusturismi ruumiline planeerimine.
Lepinguline töö. Kättesaadav:
http://www.hiiuloodus.ee/failid/kopu.pdf Leito, T., Poola, K. 2003. Tursimi mõjust Kõpu poolsaare rannikukooslustele. Käsikiri
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni
Kärdla kontor.
107
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Leivits, M., Leivits, A., Klein, A., Kuus, A., Leibak, A., Merivee, M., Soppe, A., Tammekänd,
I., Tammekänd, J.,
Vilbaste , E. 2009. Külastuskoormuse mõju rüüda (Pluvialis
Apricaria) elupaigasobivusele Nigula rabas. Hirundo 22, 53-63.
Kajala, L., Almik, A., Dahl, R., Dikšaitė, L., Erkkonen, J., Fredman, P., Jensen, F.,
Søndergaard, F., Karoles, K., Sievänen, T., Skov-Petersen, H., Vistad, O. I.,
Wallsten, P. 2007. Visitor Monitoring in Nature Areas – A Manual Based on
Experiences from the Nordic and Baltic Countries,
Swedish Environmental
Protection Agency,
Stockholm .
Lockwood, M., Worboys, G.L., Kothari, A. 2006. Managing Protected Areas – A
global guide. IUCN. London. Sterling. Earthscan.
Margus, M. 1978. Metsade kasutamisest puhkuseks ja nende vastupidavusest külastamise
koormusele. Eesti Metsainstituudi MUL-i
Infoleht nr. 8.
Margus, M. 1988. Eesti NSV metsatüüpide tallamiskindlus. Artikkel kogumikus: Eesti
metsamajanduse ja looduskaitse teadusliku uurimise instituudi
evitusettepanekud. ENSV Riikliku Agrotööstuskomitee Info- ja Juurutusvalitsus.
Tallinn, lk 779.
Mathieson, A., Wall, G. 1982. Tourism:
Economic , Physical and Social Impacts. Prentice
Hall, 208 p.
Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, 2004. Metsade rekreatiivse koormustaluvuse
määramise metoodika väljatöötamine, koormustaluvuse määramine ning
kaitseabinõude kavandamine mitmekülgse kasutusega rekreatiivsel maastikul.
Käsikiri.
Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. 2002. Rekreatiivse koormustaluvuse metoodika
väljatöötamine
Kiidjärve -Taevaskoja puhkeala koormustaluvuse määramise
näitel. Keskkonnaministeerium. Tartu.
Monz, C.A. 2002. The response of two
arctic tundra plant communities to human
trampling disturbance. Journal of Environmental Management, 64 (2), 207-217.
Paalme, G. 1987. Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituudi Looduskaitse
Laboratooriumi 1986. aasta aruanne. Käsikiri Tartu Keskkonnateabe Keskuse
raamatukogu.
PfAP (Paths for All Partnership) 2002: Monitoring path use.
Fact sheet 6.8. Paths for All
Partnership, Scotland, Alloa, Scotland. 7 p.
Pröbstl, U., Wirth, V., Elands, B., Bell, S. 2010 (Eds.) Management of Recreation and
Nature Based Tourism in European
Forests . Springer-
Verlag , Berlin.
RMK puhkealade külastajauuring 2003 – koondraport.
RMK puhkealade külastajauuring 2006 – koondraport.
108
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
RMK puhkealade külastajauuring 2010 – esialgsed tulemused.
Rodriguez-Prieto, I., Fernandez-Juricic, E. 2005. Effects of direct human disturbance on the
endemic Iberian
frog Rana iberica at individual and population levels. Biological
Conservation, 123 (1), 1-9.
Roosaluste, E. 1988. Измения растительново покрово на территориях вийдумяэского
и нигулаского заповедников. Автореферат. Вльнюс.
Roose, A., Saluveer, E., Tiru, M. 2008. Mobiilpositsioneeritav külastusseire LKK Tartu-
Jõgeva regiooni kaitsealade. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2007. aasta
looduskaitseprogrammi
projeks nr 36. Tartu.
Ross, J. 2005. Visitor counters in parks: management practice for counter calibration.
Department of Conservation Technical Series 33. Department of Conservation,
Wellington. 34 p.
Rupf-Haller, R., Wernli, M. &
Filli , F. 2006. Visitor counting with acoustic slab sensors in
the
Swiss National Park. In: Siegrist, D., Clivaz, C., Hunziker, M., Iten, S. (Eds.).
Exploring the nature of management. Proceedings of the Third International
Conference on monitoring and management of Visitor Flows in Recreational and
Protected Areas, Rapperswil, Switzerland, pp. 72-77.
Saar Poll 2008. 2008. Aasta suviste sisereiside uuring (vaba aja
reisid ). 30 lk.
Scottish Natural Heritage: www.snh.org.uk
Scottish Natural Heritage (2004): Management for people.
Scottish Natural Heritage. Visitor monitoring manual. www.pathsforall.co.uk
Sepp, V., Noorkõiv, R. 2006. Elva puhkepiirkonna külastatavusuuring.
Raport .
Konsultatsiooni- ja koolituskeskus
Geomedia . Tartu.
Sievänen, T., Arnberger, A., Dehez, J., Grant, N., Jensen, F.S., Skov-Petersen, H. 2008.
Forest Recreation Monitoring – a European Perspective. Working Papers. Finnish
Forest Research Institute, 43-58.
Stankey, G.H., Cole, D.N., Lucas, R.C., Petersen, M.E., Frissel, S.S. 1985. The Limits of
Acceptable Change (LAC) System for Wilderness Planning. General Technical
Report . United
States Department of Agriculture. Forest Service.
Svajda, J. 2006. Visitor Monitoring in Tatra National Park. Proceedings of the Third
International Conference on Monitoring and Management of Visitor Flows of
Recreational and Protected Areas, 13.09 – 17.09.2006, University of Applied
Sciences Rapperswil, Switzerland, pp. 485-486.
The Kangaroo
Island TOMM Management Committee. 2000. Tourism Optimisation
Management Model. Annual Report.
Tolvanen, A., Forbes, B. C., Rytkönen, K. E., Laine, K. 2001. Regeneration of
dominant 109
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
plants after short-term pedestrian trampling in sub-arctic communities.
Vaske, J.J., Decker, D.J., Manfredo, M.J. 1995. Human dimensions of wildlife management:
an
integrated framework for coexistence. In: Knight, R. L., Gutzwiller, K. J. (Eds).
Wildlife and Recreationalists: Coexistence through Management and Research,
Island Press, Washington, D.C., pp. 33–49.
Wagar, J.A. 1964. The carrying capacity of wildlands for recreation. Forest Science
Monography 7. Society of American Foresters, Washington, D.C.
Wardell, M., Moore, S. 2004. Collection,
Storage and
Application of Visitor Use Data in
Protected Areas: Guiding Principles and Case Studies. CRC for Sustainable
Tourism,
Gold Coast.
Watson, A. E., Cole, D. N.,
Turner , D. L., Reynolds, P. S. 2000. Wilderness Recreation Use
Estimation: A Handbook of Methods and Systems. USDA Forest Service, General
Technical Report RMRS-GTR-56.
Rocky Mountain Research Station, Ogden, Utah.
West, A. D., Caldow, R.W.G. 2006. The
development and use of individuals-based models
to predict the effects of habitat loss and disturbance on waders and waterfowl,
Ibis 148, 158–168.
Wirth, V., Kaae, B. C. 2010. Detailed Management Actions and
Specific Solutions . In:
Pröbstl, U., Wirth, V., Elands, B., Bell, S. (Eds.), Management of Recreation and
Nature Based Tourism in European Forests. Springer-Verlag, Berlin.
Wolf , I.D. 2009. The behaviour and impact of nature-based tourists on vegetation and
selected wildlife
species . Doctoral Thesis. School of Biological, Earth and
Environmental Sciences. Faculty of Science. The University of New
South Wales,
Sydney , Australia.
VEEBILEHED :
http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx epp.
eurostat .ec.europa.eu
www.energy.eu
www.reuters.com
110
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
LISAD 111
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Lisa 1. Ülevaade külastusseire meetodite rakendamisest erinevates riikides Ülevaade põhineb Soome Metsandusliku Uurimisinstituudi (METLA) uuringu andmetel
(Sievänen
et al. 2008)
Külastajate loendamine Peaaegu kõik riigid, kes
uuringus osalesid, viisid läbi külastajate loendusi. Suurem osa riike
kasutasid mitmeid erinevaid loendamise meetodeid (tabel 1), kuid valdavalt viidi loendused
läbi vaatlejate abiga (18-s riigis 25-st). Suuremas osas riikides loendasid vaatlejad metsade
külastajaid, mõnedes riikides, nagu Küpros ja
Slovakkia (Svajda 2006), loendati aga
külastajate liiklusvahendeid.
Tabel 1. Ülevaade külastajate loendamiseks kasutatud meetoditest uuringus osalenud riikides. s d eetuidin rid
unmt- stadnaadsteiodaridljasen gntauäuetudäemd vda torann lod m loulged i ja etsil m
adstise ervte a la/jatlogfo loeraedm ajaüiliseds) lvditeridaü initeispnntoakusteaekaasastestatluudemfotimduimalisteko-seelaaidntoaidrkhlaeroSüaõeimuilebõaeüidePimK(vSloInaPluSpMKsisseVAGInAustria
X
X
X
X
X
X
X
X
Belgia - Flaami
X
Belgia –
X
X
Vallooni
Horvaatia Küpros
X
X
Tšehhi X
Taani
X
X
X
X
X
X
Eesti
X
X
X
Soome
X
X
X
X
X
Prantsusmaa
X
X
X
X
X
X
Saksamaa
X
X
X
X
X
X
X
X?
Kreeka
?
X
Ungari
Island
Iirimaa
Itaalia
X
X
X
X
Läti
X?
112
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Leedu
X
X
Norra
X
X
X
X
X
X
Poola
X
X
Slovakkia
X
X
X
Rootsi
X
X
Šveits X
X
Holland
X
X
X
X
Suurbritannia X
X
X
Summa
18
6
13
11
6
3
3
2
4
4
1
Teiseks levinud meetodiks külastajate loendamisel on automaatsete loendurite kasutamine.
Erinevalt inimeste poolt läbiviidavatest loendustest saab automaatsete seadmete abil teha
pikemaajalisi vaatlusi. Samas ei suuda automaatsete loendurite andmed pakkuda
informatsiooni külastajate käitumisharjumuste, tegevuste jm karakteristika kohta.
Automaatseid loendureid on mitmesuguseid, mõned neist reageerivad infrapunasensorite,
vibratsiooniandurite, fotosilmade jms abiga, aga on ka surveplaatidele (peale astudes või
sõites toimub lülitus) ja raadiosaatjatele üles ehitatud süsteeme.
Automaatseid sõidukite loendureid, nagu näiteks
Taanis kasutatavad fotosilmaga detektorid,
kasutati kuues riigis. Inimeste ja jalgrataste loendamiseks kasutati automaatseid seadmeid
kolmeteistkümnes riigis. Automaatsete loendurite kasutamine on Põhja- ja Kesk-Euroopas
üldiselt tagasihoidlik, samas on mõned uuringus osalenud riigid kasutanud neid juba aastaid
(Soome, Suurbritannia ja Taani). Mõned riigid on neid hiljuti kasutama hakanud (Austria) ja
umbes
pooltes uuringus osalenud riikides ei ole neid külastajate seireks kunagi kasutatud.
Üheteistkümnes riigis kasutati väljastatud lubade või piletimüügi infot külastajate
loendamiseks, kuues riigis loendati parkimisplatsil sõidukeid ning neljas riigis uuriti
külalisteraamatute või matka sihtpunkti jõudmisel täidetavate raamatute sissekandeid
(viimaseid peamiselt mägironijate registreerimiseks
Austrias ja Saksamaal). Näiteks Küprosel
salvestatakse looduspunktide külastuskeskuste piletimüügi info ning Kreekas kasutatakse
piletimüügi infot, et loendada kaitsealade külastajaid. Leedus kasutatakse rahvuspargi
külastajate loendamiseks näiteks praamipiletite müügi infot.
Rekreatsiooniala sissepääsule, tualettidesse, tava- või pöördväravatele paigaldatud
mehaanilisi loendureid kasutatakse Eestis, Soomes ja Norras. Aerofotosid ja GPS-seadmeid
kasutati vastavalt neljas ja kolmes riigis. Näiteks Taanis ja Saksamaal kasutati aerofotosid, et
loendada inimesi järvede ääres ning mererandadel, Austrias aga seevastu loendati nende abil
külastajaid mäetippudes. GPS-seadmeid kasutatakse tavaliselt külastajate liikumise
kaardistamiseks metsades ja mägedes, kuid selle informatsiooni alusel ei ole võimalik kindlaks
teha külastajate koguarvu.
Austrias, Saksamaal ja Lätis kasutatakse ka aastaringset videojälgimist, mille abil kogutakse
informatsiooni külastajate arvu, struktuuri, käitumisharjumuste ja tegevuste (näiteks
lõastamata koeraga jalutamine) kohta. Austrias kasutati seda meetodit mitmete
linnalähedaste metsade ja parkide ning kaitsealade jälgimiseks (jälgimisi tehti iga päev
hommikust õhtuni ühe aasta vältel). Saksamaal läbi viidud uuringute käigus loendati nõnda
113
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Baieri rahvuspargi (Henning 2006) ja ühe Stuttgarti parkmetsa külastajaid (Janowsky ja Becker
2003).
Austria, Saksamaa, Soome, Taani ja Norra kasutasid seiramiseks mitmeid erinevaid
meetodeid, samas kui teised riigid keskendusid peamiselt ühele või kahele loendamise
meetodile (peamiselt vaatlejad või automaatsed loendurid). Tabelid 2 ja 3 annavad ülevaate
kasutatud metoodikatest riikide kaupa, kuid ei väljenda metoodikate kasutamise sagedust.
See tähendab, et pole teada, kas erinevaid meetodeid kasutati samaaegselt näiteks ühe suure
uuringu tegemisel või kasutati iga uuringu tegemisel ainult ühte kindlat meetodit. Külastajate
info kogumise puhul on eelnevalt oluline selgelt piiritleda, millistele küsimustele vastust
otsitakse ning siis vastavalt sellele valida meetodid.
Tabel 2. Külastajate seire meetodid ja nende kasutamise võimalused vastuste leidmiseks (Arnberger et al. 2002). tata hhpoos)
eü k ktete jmini tü jajadmdSeiremeetodi s) Seiremeetod dsen l stastaitutoalatüüp rvudlatuäe as las jmlao keja aüuüte sueru
u kn k, oteMjaaiseisrainddlujame, vestammi su
pmumstalauutudgdritolaüorunnäüKLiikLiikJaGA(suA(pKsuulised x
x
x
x
x
x
intervjuud
Intervjuud
kirjalikud
x
x
x
x
x
x
intervjuud
liikuvad vaatlejad
(x)
(x)
(x)
(x)
(x)
(x)
(x)
Otsesed
vaatlejad
vaatlused
statsionaarsetes
x
x
x
x
x
x
vaatluspunktides
automaatsed
x
x
x
x
x
x
idkaamerad
dKaudsed
kiirkaadritega
to
e
evaatlused
pildistamine
x
x
x
x
x
x
m(video)
d
sesatelliidipildid
(x)
(x)
(x)
(x)
(x)
tseSissepääsu-
piletimüügi info
x
Olubade
väljastatud
x
x
loendamine
lubade info
pöördväravad
x
(x)
(x)
fotoelektrilised
x
(x)
(x)
Automaatsed
loendurid
loendurid
loendusmatid
x
(x)
suruõhutorud
x
(x)
fotosilmad
(x)
(x)
Registreerimine
rajaregistrid
x
x
(x)
x
114
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Registreeri-
külaliste-
x
x
x
x
mine
raamatud
metsaonnide
kasutamise
x
x
x
x
andmed
prügi
x
(x)
radade
id
dseisukorra
x
(x)
to
ehalvenemine
eKasutusjälgede
taimkatte
mkaardistamine
(x)
(x)
dkahjustused
se
d
ujalajäljed
x
(x)
(x)
a
Kpäevituskohad
x
(x)
Külastajauuringud Külastajate arvamuse väljaselgitamiseks nende tegevuste, motiivide, maastikuliste eelistuste,
rekreatsiooni kvaliteedi ja infrastruktuuride osas on kasutusel mitmed erinevad meetodid.
Mitmetes riikides kasutati selleks ainult ühte uuringumeetodit (peamiselt kohapealne otsene
intervjuu), samas näiteks Austrias, Taanis, Saksamaal, Šveitsis ja Suurbritannias kasutati
mitmeid erinevaid meetodeid (tabel 3).
Tabel 3. Ülevaade küsitluste läbiviimiseks kasutatud meetoditest uuringus osalenud riikides. s uv
e jutastik lausitluearveülikidikatesimnh
oitse inüsti-kla kaelt tä ko ed knav peu jaisvtaejutse likikatsa osedstanhrve eua
g laotelelnl iseikle k mjaaav eus i-inaidaeee tajaeengddppt äalikjudeeaaestaarvnufoikehhe
kisipstiglahdlenkjaooneoüoteoelanaKKaRPkKInkTeAmAustria
X
X
X
X
X
Belgia -
X
Flaami
Belgia –
X
X
Vallooni
Horvaatia
X
Küpros
X
Tšehhi
X
X
Taani
X
X*
X
Eesti
X
X
115
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Soome
X
X
Prantsusma X
X
X
a
Saksamaa
X
X
X
X
Kreeka
X
X
Ungari
Island
Iirimaa
X
X
Itaalia
X
X
X
Läti
Leedu
Norra
X
X
Poola
X
Slovakkia
X
X
Rootsi
X
X
X
Šveits
X
X
X
Holland
X
X
Suurbritan
X
X
X
nia
Summa
20
8
1
7
3
4
3
3
Kaheksast nimetatud meetodist kasutati enim kohapealset otsest intervjuud (25 uuringus
osalenud riigist kasutasid seda meetodit 20). Kaheksas riigis rakendati iseseisvalt (kohapeal)
täidetavate küsimustike ja seitsmes riigis postiga tagastatavate küsimustike meetodit. Samas
olid külastajate kodudes läbiviidavad intervjuud (otsene külastus või telefoniintervjuu) ja
postiga saadetavad küsimustikud vähem populaarsed.
Osa rekreatsioonialasid puudutavast informatsioonist on tuletatud süvaintervjuude,
postiküsitluste või tavaintervjuude käigus metsade või kaitsealade majandajatele ja
kohalikele sidusgruppidele esitatud küsimustest. Sellised uuringud on aga
tavalisel suhteliselt
väikesemahulised ning võivad seetõttu olla üsna subjektiivsed. Piisava arvu vastuste ning
arvamuste kohta selgituste saamine nõuab tavaliselt tugevat pingutust.
Kohapealsete otseste intervjuude näidismahud: Tavapäraselt intervjueeritakse ühe uuringu käigus sadat kuni mitut tuhandet külastajat.
Mõnede juhtudel viiakse intervjuud sama uuringu käigus läbi mitmetel erinevatel aladel, seda
praktikat on kasutatud näiteks Austrias, Belgias, Saksamaal, Taanis ja Suurbritannias. Uuringu
töögrupi liikmed kasutasid 115 kohapealse uuringu andmeid. Ühe uuringu käigus
intervjueeriti keskmiselt 560 inimest (aritmeetiline keskmine), samas mediaan oli palju
väiksem, 285. See näitab, et mitmed uuringud võivad olla liiga väikese valimiga ning seetõttu
ei paku tõest informatsiooni. Mõnede suuremate uuringute puhul on viidud läbi suhteliselt
väike arv intervjuusid erinevatel aladel, kuid enne andmete töötlemist on erinevate alade
andmed koondatud.
Eelpool mainitud aritmeetilise keskmise väärtuse arvutamisel on arvesse võetud mõningaid
uuringud, mis katsid mitmeid erinevaid alasid, kuid mille puhul ei arvestatud valimi suurust
116
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
iga ala kohta eraldi. Seetõttu on arvatavasti eelpool mainitud valimi suurus üle hinnatud.
Riiklike või regionaalsete uuringute ja üksikute väiksemate uuringute valimi suuruste
analüüsimine eraldi annaks kindlasti tõesemad tulemused.
Posti teel tagastatavate küsimustike meetodi näidismahud: Posti teel tagastatavate küsimustike meetodi puhul antakse rekreatsiooniala külastajatele
küsimustikud, mis palutakse iseseisvalt kodus ära täita ning postiga tagasi saata (töögrupis
osalenud riikidest kasutati seda meetodit kaheksas). Nagu mõned uuringud otsese intervjuu
meetodil, sisaldasid ka posti teel tagastatavad küsitlustega uuringud andmeid mitme erineva
uurimisala kohta, vähendades nõnda valimi suuruste võrreldavust. Valimi suurused
varieerusid 100-st kuni 40000-ni, aritmeetiliseks keskmiseks oli 4400 (mediaan 870).
Suurimad valimid olid Taanis läbi viidud uuringutel. Kui kaks suurimat Taani uurimust välja
võtta siis oleks valimi suuruse aritmeetiliseks keskmiseks tulnud ainult 1100.
Vastamisaktiivsus: Vastamisaktiivsuse kohta jagasid informatsiooni ainult viis riiki (Austria, Taani, Kreeka,
Saksamaa ja Suurbritannia) ja
sedagi ainult üksikute uuringute osas. Kuigi uuringuid viidi läbi
terves Euroopas, ei kogutud kusagil vastamisaktiivsuse, uuringu kaalukuse peamise näitaja,
kohta piisavalt andmeid. Esitatud andmete kohaselt oli vastamisaktiivsus 49%-100%.
Mediaan, mis on 85%, näitab üllatavalt kõrget vastamisaktiivsust Euroopas läbiviidavate
uuringute puhul.
Posti teel tagastatavate uuringute puhul oli vastamisaktiivsus 22%-86%. Mediaan oli 53% mis
peegeldab
tavapärast
vastamisaktiivsust
sellise
uuringumeetodi puhul.
Detailset
informatsiooni uuringuprotseduuride läbiviimise, näiteks meeldetuletuskirjade väljastamise
kohta (Dillman 1978), ei jagatud.
117
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Lisa 2. Külastusseire testseadmed Joonis 1. Eco Counter survematid Joonis 2. Eco Counter Pyroelectric Sensor (kahesuunaline) Joonis 3. TRAFx infrapuna loendurid 118
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Lisa 3. Juhised automaatloendurite kalibreerimiseks ja testimiseks Külastajate loendurid enamasti kas üle- või alaloendavad külastusi. Need vead võivad olla
põhjustatud väga erinevatest faktoritest: loenduri paigaldamine, loenduri asukoha spetsiifika,
külastajate grupi suurus või isegi
ilmaolud . Loenduri kalibreerimine peaks olema kohustuslik,
regulaarselt korratav ning teostatud enne andmete analüüsi ja aruandlust (Ross 2005).
Kalibreerimine peab sisaldama:
• vaatlusi (määratlemaks loenduri täpsust);
• topeltloenduse kontrolli (sisenemine ja väljumine läbides sama loenduripunkti);
• külastajatega mitteseonduva
liikluse tuvastamine (kohalikud elanikud,
kariloomad ja teised looduses liikuvad loomad);
• külastajate
iseloomustamine (seljakotiga matkaja, jalutaja, koos jalutajad,
perekonnad) (Dixon 2004).
Kalibreerimisfaktori arvutamine
vaatlusel loendatud külastajad
(lihtsaim ja efektiivseim):
loenduri näit
Meeles peaks
pidama nelja küsimust (Ross 2005):
1. Kuidas vaatlus konkreetses kohas korraldada (varjatud/avalik, mitu inimest
kaasatud jne)?
2. Millal peaks kalibreerimistöid läbi viima?
3. Kuidas peaks loendurite andmeid töötlema ja hoidma?
4. Kuidas saaks kalibreerimistöid siduda külastajate küsitlusega?
Vaatlusel põhinev kalibreerimismeetod: Kõige täpsem
moodus kalibreerimisfaktori saamiseks on loendurikohta läbivate külastajate
loendamine mingis
ajavahemikus . Selle puhul tuleks arvestada mõnede oluliste faktidega:
• Šotimaa Looduspärandi Amet (
Scottish Natural Heritage) soovitab enne
kalibreerimist sooritada „jalutamise test“. Selle käigus tuleks 50 korda jalutada
läbi/üle loenduri. Vaatlust on soovitatav alustada ainult juhul, kui loenduri näit
erineb tegelikust arvust vahemikus ± 10%. Kui erinevus on suurem, tuleks
loendur uuesti paigaldada (SNH);
• vaatluse käigus on võimalik koguda mitmesugust lisainformatsiooni: sugu, vanus,
grupi suurus, alal viibimise aeg (hinnangu andmine kaasa võetud asjade põhjal).
Taoline lisainfo võimaldab tekitada spetsiifilisi tegevuste ja külastajate
gruppidega seostatavaid korrektsioonifaktoreid;
• kohalik personal tuleks loendada eraldi või tähistada spetsiaalse
koodiga , et
oleks eristavad külastajate koguarvust;
• kalibreerimisfaktori tekitamine on eelkõige vajalik elimineerimaks
topeltloendusi: külastajad, kes on alale sisenemiseks ja väljumiseks kasutanud
sama rada. Kohaliku personali vaatlused võivad anda hinnanguid taoliste
külastajate osakaalu kohta, kes läbivad loendurit kaks korda;
119
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
• igal loenduril on selle konkreetses asukohas oma isiklik kalibreerimisfaktor (ei
tohi ühte kalibreerimisfaktorit automaatselt rakendada kõikidele loenduritele);
• vähese külastatavusega kohtades on kasulik vaatlusega samaaegselt teostada
külastajate küsitlemist. Külastaja poolt valitud marsruudi tuvastamine küsitluste
abil aitab paika panna liikumismustreid ning tuvastada loendurite mitmekordset
läbimist. Seetõttu tuleks küsimusi hoolikalt kaaluda (Ross 2005);
• tagamaks loendurite samadel alustel kalibreerimist, tuleks kasutada ühtset
vaatluste standardit (Kajala
et al. 2007).
Kalibreerimise planeerimine: Kui suur on aja ja töö kulu robustse kalibreerimisfaktori tekitamiseks? Kui loendurite haldaja
on määratlenud kalibreerimiseks vajaliku informatsiooni, tuleb koostada kalibreerimistööde
plaan selle info kogumiseks. Kalibreerimistööde plaan peaks vastama kahele peamisele
küsimusele:
1. Millal? Ala külastavate külastajate hulk on enamasti väiksem nädala sees ning
suurem nädalavahetustel. Seetõttu tuleks üks külastajate vaatlus teostada nädala
sees ning teine nädalavahetusel. Sellisel teel saadud kalibreerimisfaktor kajastab ka
külastatavuse kõikumisi (PfAP 2002);
2. Kui kaua? Kui teostame vaatlusi kauem kui nädal, on kalibreerimisfaktori täpsus
suurem. Samas tähendab see suuremat ressursside kulu.
Kalibreerimise uuendamine: Loodusalade kasutamise muster on ajas muutuv. Sellega seoses tuleks
uuendada kalibreerimisinfot, korrates vaatlusloendusi igas loendamiskohas regulaarselt. Vaatluste
põhjal on võimalik parandada kalibreerimisfaktorit ning tagada sellega andmete paremat
kvaliteeti. Hornback ja Eagles (1998) soovituste kohaselt võiks stabiilse külastatavuse korral
kalibreerimist korrata iga 3-4 aasta tagant. Kõik alal toimuvad muutused (viidad, uued
lisandunud rajad, puhkekohad) muudavad külastajate arvu ja voogusid. Taoliste muutuste
puhul tuleks uuesti arvutada ka kalibreerimisfaktor.
Loendurite andmete korraldamine ja säilitamine: Enne kui loendurite info
talletatakse andmebaasis edasiseks andmeanalüüsiks tuleb see info
kontrollida(valideerida) ja kalibreerida.
•
kontrollimise protsess hõlmab anomaaliate tuvastamist. Tuvastatud
anomaaliate puhul tuleb jõuda selgusele, kas
kajastuv info on seotud reaalse
ajutise muutusega külastajate voos või on tegu veaga (vooluallika probleemid,
võimalikud probleemid seoses taimkattega…) Šotimaa Looduspärandi Amet
(
Scottish Natural Heritage) soovitab, et andmed võiks üle vaadata keegi
kohalikku elu-olu teadev isik, tagamaks andmete reaalset kajastamist (
anomaalia põhjuseks võib olla ka mingi ühekordne kohalik üritus või sündmus);
•
kalibreerimise protsess hõlmab kontrollitud andmete automaatset
transformeerimist kasutades kalibreerimisfaktorit.
120
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Joonis 4. Andmete liikumine Andmete liikumist kirjeldav diagramm kajastab andmete liikumist läbi kolme erineva
andmebaasi. Andmete range organiseerimine kolme erinevasse andmebaasi aitab vältida
töötlemata andmete ekslikku sattumist analüüsidesse, mis võiks omakorda viia tulemuste
väära tõlgendamisteni.
Kui juba on tekitatud andmestikud kalibreeritud ja kalibreerimata andmete kohta, on
võimalik kajastada sensorite täpsust diagrammina, nagu seda soovitatakse Rupf-Haller
et al.
(2006) poolt. Selline meetod on kasulik hindamaks ja võrdlemaks erinevate sensorite täpsust
sõltuvalt külastajate koormusest ühes tunnis. X-
telg kajastab vaatluse käigus loendatud
külastajate koguarvu ühes tunnis ning Y-telg kajastab loenduri poolt ühes tunnis loendatud
külastajate arvu jagatist vaatlusel loendatuga. Selle indeksi ühest suuremad väärtused
kajastavad üleloendust, väärtused alla ühe aga alaloendust.
Joonis 5. Sensorite täpsust kajastav diagramm 121
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Ala korrektsioonikoefitsient: Veel ühte tüüpi korrektsioonifaktoriks on suhe ala külastajate koguarvu ja konkreetset kohta
(loendurit) läbivate inimeste arvu vahel. Taoliselt saab mõne loenduri andmete põhjal
ekstrapoleerida kogu ala külastuste koguarvu (
Greenspace 2005). See meetod nõuab
mahukat ja intensiivset vaatluste osa, registreerimaks kõiki ala külastajaid. Kõik alale viivad ja
väljuvad rajad peavad olema kaetud vaatlejatega ning piisava esinduslikkuse jaoks on vajalik 2
- 5 päevane kestus. Ka siin tuleb eristada kohalikku personali, eristamaks neid külastajate
koguarvust.
Kogu ala külastajate hinnangu saamiseks soovitab Soome Metsavalitsus (Kajala
et al. 2007)
kasutada järgnevat võrrandit:
N = n * cf * Acf N: kogu ala kõik külastused ühe päeva jooksul
n: külastuste arv loendurite info alusel
cf: loenduri korrektsioonikoefitsient (kalibreerimiskoefitsient)
Acf: ala korrektsioonikoefitsient
See on valem kasutamiseks ühe loenduri puhul. Mitme loenduri puhul arvutatakse ala
külastajate koguarv erinevate loendurite andmete keskmisena.
Ala korrektsioonikoefitsient defineeritakse kui suhe loenduri poolt igal loenduspäeval
fikseeritud külastajate koguarvu ja küsitava päeva kogu ala kõigi külastajate arvu
külastajate koguarv loenduri poolt fikseeritud külastajate arvjp j = elektrooniline loendur
p = loenduspäev
Kui vaatlusloendused on teostatud mitme päeva jooksul siis ala korrektsioonikoefitsient
arvutatakse päevade keskmisena. Oluline on osundada, et arvutatud ala korrektsiooni-
koefitsienti peaks kasutama ainult aja kohta, kui vaatlusloendused aset
leidsid .
122
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Lisa 4. Loendurite paigaldamise, kalibreerimise ja kasutamise hea tava Erinevate loendurite kasutamise puhul on välja kujunenud nn hea tava, millest tuleks
loendurite
paigaldamisel , kalibreerimisel ja mõõtmisel kinni pidada. Ühtlasi on tegu vajalike
näpunäidetega edukaks andmete kogumiseks.
Järgnevas tabelis 4 on ära toodud mõned automaatsete külastajate loenduritega seonduvad
praktilised soovitused. Soovitused on grupeeritud seireprojekti faasi alusel (paigaldamine,
kalibreerimine, kasutamine) ning loenduri tüübi alusel (infrapuna/püro sensor või
survematid). Osad soovitustest on konkreetse loendurimudeli
spetsiifilised . Seirestrateegia
edukus sõltub suures osas loendurite asukohtadest ja kasutatud kalibreerimiskoefitsientidest.
Hoolikalt planeeritud paigaldamine ning korralik kalibreerimisplaan tagab kasutatava ja sisuka
andmeväljundi. Tagamaks edukat lõpptulemust peaksid kõik projektis osalevad inimesed
projekti erinevates
faasides juhinduma nendest alustõdedest.
Tabel 4. Erinevate loendurite paigaldamise ja opereerimise hea tava. Loenduri Soovitus Tegevus tüüp Parim koht loenduri paigaldamiseks uuringualale on
looduslik pudelikael, koht mida kõik külastajad on
sunnitud läbima ühekaupa. Kui rajal on olemas
pääsla väravad on need suurepäraseks paigaldamis-
kohaks. Kui huvitavaks teemaks on külastajatega
seonduvad häiringud võib paigaldamiskohtadena
kaaluda ka teisi kohti:
paigaldamine
kõik
o Kohad kus rakendatakse spetsiifilisi majandamis-
meetmeid
o Kohad kus kaalutakse spetsiifiliste majandamis-
meetmete rakendamist
Loendurite asukoht sõltub eelkõige sellest, millise
konkreetse koha vastu tuntakse kaitsekorralduslikku
huvi.
Parim valik loenduri paigaldamiseks on peamine
uuritavat ala läbiv rada. Samas tuleks meeles pidada
mõningaid välistavaid faktoreid:
o Vältida
loenduri
paigaldamist
infotahvlite,
puhkekohtade ja muude taoliste kohtade juurde, kus
sama inimene võib peatudes või kohapeal liikudes paigaldamine
kõik
saada mitmeid kordi loendatud. Raja alguses
paiknevate infotahvlite puhul lisandub võimalus, et
osad inimesed tutvuvad vaid infotahvliga ja edasi
rajale ei suundugi aga saavad ikkagi loenduri poolt
loendatuks.
Vältida radade ristumiskohti, kus jalutaja võib kõheldes
123
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
peatuda või siis otsustada rada vahetada, olles juba
eelnevalt teise valiku teinud.
Tuleks püüda vältida sama külastaja korduvat
loendamist (raja kõrvalepõige ja
samasse kohta
naasmine vms)
Kui paigaldamine hõlmab ka kaevamist (salvestus-
seadme matmine, mattide paigaldamine) siis on
soovitatav varuda kaasa ka suurem kilekott või
koormakate, mida saaks kasutada väljakaevatud
pinnase aluskilena. Selle abil on võimalik vähendada
paigaldamine
kõik
endast maha jäävaid tegevusjälgi. Kui peale
paigaldamise lõppu jääb pinnast järgi st seda kõike
ei kulu enam tagasitäiteks ära, siis on sellisele
kilealusele pandud jääkpinnast väga lihtne koos
kilega toimetada
kuhugi vähemmärgatavasse kohta.
Kaablite
turvaliseks
kinnitamiseks
puutüvele
võimalikult vähe silmatorkavalt on soovitatav
paigaldamine
kõik
kasutada väikseid kruve ja kaablite kinnitus-
klambreid (kaabliside).
Paigaldamisel tuleks vältida halva ilmaga päevi. Risk
on kahjustada seadmeid ning suure tõenäosusega
paigaldamine
TRAFx
kaasneb vajadus loenduri paigaldamist parandada
või ümberpaigutada.
Infrapuna sensoriga loenduri peamiseks eeliseks on
aastaringne kasutusvõimalus. Miinuseks on sensoril
vaid üks
vaatepunkt . Kui konkreetseks paigaldus-
kohaks on laiem rada, siis on parema tulemuse
infrapuna/püro
paigaldamine
saavutamiseks soovitatav kasutada loendusmatte.
sensor
Infrapuna sensor ei näe inimesest läbi, seega võivad
grupis kõrvuti liikuvatest inimestest osad jääda
loendamata.
Loendurite paigaldamisel ei tohi ära unustada
sensorite tegevusulatust, st kas konkreetsesse kohta
paigaldatud loenduri sensor katab tervet rada ja
infrapuna/püro
paigaldamine
tuvastab kõik möödujad. Maksimaalne tuvastus-
sensor
distants on 6m, soovitatav optimaalne distants on
1 - 3 m.
Kui huviobjekti puhul on tegu suletud objekti/alaga,
kus on vaid üks juurdepääsu/väljapääsu koht (ja
infrapuna/püro
paigaldamine
objektil veedetud aeg ei oma tähtsust), siis ei ole
sensor
otstarbekas investeerida liikumissuunda eristavasse
124
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
loendurisse. Piisab tavalisest infrapuna sensorist
ning tulemus jagatakse külastajate arvu saamiseks
kahega.
Kui päikese poolt
soojendatud taimestik liigub
tuules, võib infrapuna sensor loendada liikuva
soojusallika külastajana. Selle vältimiseks tuleks
vältida (lehtedega) taimi sensori vaateväljas. Sellest
tulenevalt
on
sobivaimad
kohad
loendurile
infrapuna/püro
paigaldamine
varjulised suletud võradega metsad, kus loendur ja
sensor
selle vaateväli on varjatud otsese päikese ja tuule
eest. Vajadusel tuleks suuremad liikuvad taimed
sensori vaateväljast eemaldada. Vältida tuleks ka
sensori enda eksponeerimist otsesele päikesele.
Loenduri sensor peaks parima tulemuse jaoks olema
infrapuna/püro
paigaldatud umbes meetri kõrgusele maapinnast
paigaldamine
sensor
(vöökõrgusele).
Kui paigaldamiskohaks on männimets tuleks
võimalusel kasutada installeerimiskohana rajatisi või
peiteposti. Männimetsas on raske leida
sobivas kohas sobiva kõrgusega harunevat mändi. Ka on
mändide tüved üsna kõrgele laasunud ning
infrapuna/püro
paigaldamine
paigaldamisel ei saa ära kasutada oksatüükaid.
sensor
Vanad männid on paksu koorega, mistõttu sensori
kinnituskruvid võivad jääda lühikeseks. Kinnitades
sensori vaid koorekorba külge on seda väga lihtne
koos kooretükiga ära rebida.
Paigalduskoha valikul tuleb arvestada ka sellega,
milline on maksimaalne kruvide pikkus, mida on
võimalik kasutada. Kindlasti ei tohiks kinnitamiseks
infrapuna/püro
paigaldamine
kasutada naelu.
Löögid võivad lõhkuda sensori
sensor
läätsed.
Samuti
on
naelte
kättesaamine
raskendatud hilisemal mahamonteerimisel.
Kui loendurit soovitakse kasutada ka talvel, siis tuleb
pidevalt jälgida ka lumeolusid paigalduskohas.
Lumekatte paksenedes võib tekkida olukord, kus
infrapuna/püro
loenduri sensor ei paikne enam vöökõrgusel, vaid
paigaldamine
sensor
madalamal
ning
põhjustab
alaloendust.
Lumeoludest tingituna tuleks sensorit vajadusel
ajutiselt kõrgemale paigutada.
Sensori läätsed peaksid olema suunatud veidi alla
vältimaks nende kattumist sademetega. Soovi korral
on
võimalik
tekitada
läätsedele
lisakaitse
paigaldamine
TRAFx
paigaldades läätse ette
mustast läbipaistvast
õhukusest prügikotist lõigatud kaitsekile. Selle
kasutamisel tuleb jälgida, et kile oleks korralikult
125
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
pingul. Lontis või voltidega kile muutub segavaks
faktoriks.
Ohtra vihma korral võiks ilmaoludele eksponeeritud
salvestusseadme
karbi kaitseks teha kilekotist
vihmakeebi. Selleks tuleks salvestusseadme karp
katta kiletükiga ning vöötada see kummipaelaga nii,
paigaldamine
TRAFx
et
karbi põhi jääb katmata. Arvestada tuleb
kondentsvee tekkimise võimalusega taolise kattekile
siseküljele.
Survemattidega loenduri peamiseks eeliseks on see,
et seda on võimalik paigaldada täiesti varjatuna.
Kuna külastajal on loendurit pea võimatu kogemata
märgata on väiksem vandalismi- ning loendustega
paigaldamine
survematid
manipuleerimise oht liiga uudishimulike külastajate
poolt. Peamiseks survemattloenduri miinuseks on
see, et seda ei saa kasutada talveperioodil.
Maksimaalseks matmissügavuseks on survemattidel
10 cm maapinnast. Optimaalne soovituslik sügavus
on 5-7 cm. Mattes matid sügavamale ei pruugi
paigaldamine
survematid
astumise surve olla enam matile piisavalt tugev, et
seda loendataks.
Põhimõtteliselt
sobib
mattide
paigaldamiseks
igasugune pinnas
eeldusel , et see pole liiga
kompaktne,
mis
võib
põhjustada
külmunud
paigaldamine
survematid
pinnasele sarnast alaloendust. Survematte ei saa
kasutada laudraja alla paigaldatuna.
Kitsaste radade puhul kulub vähem loendusmatte,
pole mõtet paigaldada loendusmatte raja laiusest
paigaldamine
survematid
laiemalt.
Loendusmattide asukoha valikul tuleks vältida suure
erosiooniohuga alasid (oht mattide eksponeeritud
paigaldamine
survematid
saamiseks, oht kattepinnase kihi muutumiseks
paksemaks kui 10 cm).
Laiemate
radade
puhul
mitut
kõrvutiolevat
loendusmatti kasutades tuleks arvestada kahe mati
vahekauguseks 10 cm (kui kahe mati vahe on liiga
paigaldamine
survematid
kitsas võib kahe mati vahele astumine saadud
loendatud mõlema mati poolt).
Survemattide paigaldamisel on oluline panna peale
paigaldamist tagasi paigaldamisel eemaldatud
taimestik, vältimaks liigset tähelepanu mattide
matmiskohale.
Mida
vähemmärgatavam
on
paigalduskoht, seda efektiivsem loendur on. Väga
paigaldamine
survematid
selged tegutsemisjäljed võivad
äratada ebatervet
uudishimu või lihtsalt põhjustada loendurmattide
matmiskoha vältimist. Tegevusjälgede maskeeri-
miseks on soovitatav pudistada matmiskohale veidi
126
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
ümbritsevale alale sarnast varist.
Survemattide paigaldamisel on lisaks labidale
(soovitatavalt metallvarrega) vajalikuks tööriistaks
paigaldamine
survematid
ka metallreha, millega saab nii augupõhja kui
kattekihti siluda ja
tasandada .
Paigaldamisel tuleks arvestada niiskustingimustega,
eriti kevadel ja sügisel esinevate niiskemate
olude puhul. Kui loendurmatid on paigaldatud kehva
paigaldamine
survematid
drenaažiga lohku, siis tekib sinna peagi mudane ala
või porilomp – nähtused, mida inimesed väldivad ja
püüavad kõrvalt mööduda.
Survemattide paigaldamisel tuleb jälgida, et mattide
alla ega peale ei sattuks teravaid kive.
Teravad kivid
paigaldamine
survematid
võivad tugevama surve korral vigastada matte,
eelkõige aga signaali edasi andvaid kummivoolikuid.
Survemattide paigaldamisel tuleb jälgida, et
paigaldusaugu põhi oleks tasane.
Ebatasane põhi
võib põhjustada survemati deformeerumist ja
paigaldamine
survematid
paindumist. Tasast põhja on kõige lihtsam
saavutada
liivapadja kasutamisega.
Talveperioodil mõjutavad lumekate ja külmunud
pinnas survemattide tööd. Loendused toimuvad
vaid kohati või ei loendata üldse. Lisaks võivad
tekkida
valeloendused
pinnase
sulamisel
ja
paigaldamine
survematid
külmumisel tekkinud survemuutustest. Seega pole
talvised loendusmattide loendustulemused usaldus-
väärsed ja neid ei tohiks arvesse võtta.
Talveks pole vaja loendusmatte ülesse võtta. Lume
ja pinnase sulades hakkavad matid taas loendama.
Samas tuleks arvestada sellega, et ilma sekkumiseta
võib see
oodatust veidi kauem aega võtta. Kui rada
paigaldamine
survematid
kasutatakse ka talveperioodil, tekib kinnitrambitud
lumest tihe koorik, mille sulamine kestab võrreldes
ümbritsevaga veidi kauem.
Kui salvestusseade peidetakse peiteposti või kuskile
mujale rajatiste konstruktsiooni vahel asuvasse
peidikusse, tuleks kattekaane kruvidena kasutada
lisaks mõnda tähikpeaga vms. kruvi, mida ei saa
paigaldamine
EcoCounter
kiirelt lahti keerata tavalise
lapik - või
ristpea kruvikeerajaga. See aitab vähendada riski, et mõni
külastaja peidiku huvi pärast hetke ajel avaks.
Loenduri
kalibreerimisel
tuleb
alati
jälgida
topeltloenduse esinemist, kui külastaja siseneb ja
kalibreerimine
kõik
lahkub sama juurdepääsupunkti kaudu.
Kalibreerimisel tuleb meeles pidada, et loendataks
ainult külastajaid, mitte teenindavat personali ega
kalibreerimine
kõik
kohalikke inimesi (alal elavaid).
127
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Igal konkreetsel loenduril on selle individuaalne
asukohaspetsiifiline
kalibreerimisfaktor.
Ühe
loenduri kalibreerimisfaktorit ei tohi automaatselt
laiendada teistele loenduritele. Kui sama loendur
kalibreerimine
kõik
paigutatakse uude kohta, tuleb leida sellele uus
kalibreerimisfaktor. Ei tohi automaatselt kasutada
selle vana asukoha kalibreerimisfaktorit.
Et kalibreerimisfaktor oleks adekvaatne siis on
oluline teha vaatlusi nii nädala sees oleva perioodi
kalibreerimine
kõik
kohta kui ka eraldi nädalavahetuse kohta.
Iga loenduri kalibreerimisfaktor tuleks ümber
kalibreerimine
kõik
vaadata iga 3-5 aasta järel.
Andmeid on soovitatav mahalaadida kord kuus. See
vähendab võimalust, et mõne tehnilise viperuse,
kasutamine
kõik
inimfaktori, vandalismi või loodusõnnetuse tõttu
läheb kaotsi pikema seireperioodi andmestik.
Kuigi koos loenduritega soetatakse ka tootja poolt
pakutav andmebaasi-lahendus, tuleks alati maha
laetud
toorandmed
säilitada
ka
iseseisva
kasutamine
kõik
varukoopiana
eraldi
andmekandjatel
mini-
meerimaks andmete hävimise riski.
Vähendamaks
andmete
väärtõlgendamist
ja
väärkasutust on soovitatav hoida andmeid selgelt
defineerituna kolmes eraldiasetsevas salvestus-
kasutamine
kõik
kohas:
toorandmed,
kontrollitud
andmed,
kontrollitud ja kalibreeritud andmed.
Paigaldatud
loendureid
tuleks
regulaarselt
kontrollimas
käia,
eriti
peale
ekstreemseid
ilmastikuolusid. Murdunud oksad või langenud puud
kasutamine
kõik
võivad blokeerida sensori vaatevälja või matile
langenuna põhjustada mattide sensorala vältimist
külastajate poolt (külastajad lähevad ringiga).
Vältida andmete maha laadimist halva ilmaga.
kasutamine
TRAFx
Elektroonikakomponendid peavad jääma
kuivaks .
Tagamaks salvestusseadmele kuivad tingimused on
oluline regulaarselt vahetada salvestusseadme
kasutamine
TRAFx
hoiukarbis olevat absorbendi kotikest.
128
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Vältida tuleks seadmete sh mahalaadimisdoki järsku
viimist alla 0-kraadi tingimustest niisketesse ja
soojadesse
tingimustesse . Kui see on siiski vajalik,
siis tuleks
juhinduda järgnevast :
Veendu miinuskraadide käes olles, et seadmed on
korralikult suletud tihendiga hoiukarpi.
kasutamine
TRAFx
o Too seadmed soojadesse tingimustesse. Kondetsvesi
tekib nüüd esmalt hoiukarbi siseseinale, mitte
seadmele.
Hoia hoiukarp 10-15 min puutumatuna, nii saab seade
aeglaselt soojeneda ruumi temperatuurini.
Väga kuivade ja kuumade ilmade korral tuleks käia
tihedamini kontrollimas loendurmattide matmis-
kohtasid. Kuna loendurmattide matmise kohal on
takistatud maapinnast tuleva niiskuse jõudmine
maapinnani, võib mattide peal olev õhuke kiht
ümbritsevast alast kiiremini läbi kuivada ning
muutuda
silmatorkavalt
nähtavaks.
Õhuke
kasutamine
survematid
pinnasekiht võib praguneda ning olla kergemini
mõjutatav välisjõudude poolt (suurte pinnase-
tükkide
irdumine jalgrattaga üle sõites jmt). Seega
võib väga kuuma ja kuiva perioodil olla vajalik
loendusmatte katva pinnasekihi lappimine või
niisutamine.
Paigaldatuna on infrapuna sensori ühenduskaablid
üldiselt vähemalt osaliselt eksponeeritud, seetõttu
tuleks andmete mahalaadimisel kontrollida kaabli
infrapuna/püro
kasutamine
võimalikke kahjustusi. Kaablit võivad kahjustada nii
sensor
uudishimulikud loomad (närimine, sikutamine) kui
ka linnud (nokaga toksimine, sikutamine).
Kuna EcoCounter salvestusseadmed on üldjuhul
maetud pinnasesse, ei ole nende asukoht maha-
laadimisele
siirdudes
kohe
esimese
pilguga
tuvastatav
ning
salvestusseadme
hoiuämbri
asukoha tuvastamiseks on enne selle
kaane välja
kaevamist vajalik mõningane pinnase sondeerimine.
kasutamine
EcoCounter
Kindlasti ei tohiks sondeerimist teha labidaga, kuna
sellisel puhul on väga suur oht lõigata labidaga läbi
andmeedastuskaabel. Salvestusseadme hoiuämbri
asukoht ning piirkontuurid tuleks tuvastada pikema
metallvardaga.
Salvestusseadme
matmiskoha
paremaks
ja
kiiremaks
tuvastamiseks
on
see
soovitatav
märgistada suure lapiku kiviga. Talveperioodil on
kasutamine
EcoCounter
paksu lumekatte korral ilma kivita väga raske
matmiskoha
asukohta tuvastada. Liivase pinnase
129
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
korral võib suurem kivi koos ümbritsevast
kobestatuma
pinnasega
mõjuda
atraktiivselt
sipelgatele, kes võivad hakata sinna pesa rajama.
Sellisel puhul oleks soovitatav kasutada pisemat aga
silmatorkavamat kivi või muud märgistust. Matmis-
kohta saab üsna täpselt kirjeldada ka kaugusega
ümbritsevatest puudest.
Kui seade jääb seirekohta paigaldatuks ka
talveperioodiks, on soovitatav salvestusseadme
hoiuämbri riivistuspolti mitte sulgeda vaid asetada
kaan lihtsalt lahtiselt ämbrile. Pideva külmutamise-
kasutamine
EcoCounter
sulatamise perioodil koguneb kaane vahele vett
ning külmudes võib see riivistatud asendis poldi
kõveraks painutada, muutes kaane avamise väga
raskeks.
Salvestusseade talub tootja info kohaselt kuni 2
kuud niiskeid tingimusi. Seega lühiajaline suurvesi
(lumesulamise
vesi) otsest ohtu
ei
kujuta.
kasutamine
EcoCounter
Pikemaajalist salvestusseadme veesolekut on siiski
soovitatav vältida.
Kui loendurit hakatakse loenduskohalt maha
monteerima, ei tohi kasutada liigset jõudu. Nii
survemattide kummivoolikud kui salvestusseadmeni
viiv andmeedastuskaabel võivad vahepealse aja
kasutamine
EcoCounter
jooksul olla
põimunud puujuurtega ning jõuga
pinnasest välja rebimine võib loenduri osi
kahjustada.
130
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Lisa 5. Külastusseire alternatiivide kuluanalüüs Tabel 5.1 Turu-uuringud hinnanguline maksumus muutujad ühiku hind (€) maksumus (€/10 (€/1 aasta) aastat) 3 inimpäeva
59 € päeva kohta*
177
177
maksumus kokku 177 € 177 € * Keskkonnaameti täiskohaga töötav spetsialist
Tabel 5.2. Otsustamine hinnanguline maksumus muutujad ühiku hind (€) maksumus (€/10 (€/1 aasta) aastat) 5 inimpäeva
59 € päeva kohta
295
295
maksumus kokku 295 € 295 € Tabel 5.3 Seadmete maksumus. 1. stsenaarium. Kõigist loenduritest saadetakse andmed GSM-modemi kaudu hinnanguline maksumus muutujad ühiku hind (€)* maksumus (€/1 aasta) (€/10 aastat) 12
GSM-modemit
150 + 20%
2160
2160
12
andmeedastuslepingut
300
3600 36000
3
infrapuna (TRAFx)
1809,24 + 20%
2171,1
2171,1
ühesuunalist püro- (Eco-
2
1744 + 20%
4185,6
4185,6
Counter)
kahesuunalist püro-
4
2225 + 20%
10680
10680
(Eco-Counter)
ühe paneeliga komplekti
2
1345 + 20%
3228
3228
(Eco-Counter)
4-paneeliliga komplekti
3
2255 + 20%
8118
8118
(Eco-Counter)
1
3-paneeliliga komplekt
1951 + 20%
2341,2
2341,2
131
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
(Eco-Counter)
11
plastmassist kaitsekarpi
61 + 20%
805,2
805,2
1
puust post
354 + 20%
424,8
424,8
1
pihuarvuti 298 + 20%
357,6
357,6
maksumus kokku 38071,5 € 70471,5€ * Eco-Counter’i (2010) ja TRAFx’i (2010) poolt antud hinnad (sisaldavad käibemaksu)
Tabel 5.4 Seadmete maksumus. 2. stsenaarium - andmed kogub kokku Tartus baseeruv meeskond hinnanguline maksumus muutujad ühiku hind (€)* maksumus (€/1 aasta) (€/10 aastat) 1
GSM-modem
150 + 20%
180
180
1
andmeedastusleping
300
300
3000
3
infrapuna (TRAFx)
1809,24 + 20%
2171,1
2171,1
ühesuunalist püro-
2
1744 + 20%
4185,6
4185,6
(Eco-Counter)
kahesuunalist püro-
4
2225 + 20%
10680
10680
(Eco-Counter)
ühe paneeliga komplekti
2
1345 + 20%
3228
3228
(Eco-Counter)
4-paneeliliga komplekti
3
2255 + 20%
8118
8118
(Eco-Counter)
3-paneeliliga komplekt
1
1951 + 20%
2341,2
2341,2
(Eco-Counter)
11
plastmassist kaitsekarpi
61 + 20%
805,2
805,2
1
puust post
354 + 20%
424,8
424,8
1
pihuarvuti
298 + 20%
357,6
357,6
maksumus kokku 32791,5 € 35491,5€ 132
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Tabel 5.5 Seadmete maksumus. 3. stsenaarium - andmete kogumise ülesanne on jagatud Keskkonnaameti regioonide vahel hinnanguline maksumus muutujad ühiku hind (€)* maksumus (€/1 aasta) (€/10 aastat) 1
GSM-modem
150 + 20%
180
180
1
andmeedastusleping
300
300
3000
3
infrapuna (TRAFx)
1809,24 + 20%
2171,1
2171,1
ühesuunalist püro-
2
1744 + 20%
4185,6
4185,6
(Eco-Counter)
kahesuunalist püro-
4
2225 + 20%
10680
10680
(Eco-Counter)
ühe paneeliga komplekti
2
1345 + 20%
3228
3228
(Eco-Counter)
4-paneeliliga komplekti
3
2255 + 20%
8118
8118
(Eco-Counter)
3-paneeliliga komplekt
1
1951 + 20%
2341,2
2341,2
(Eco-Counter)
11
plastmassist kaitsekarpi
61 + 20%
805,2
805,2
1
puust post
354 + 20%
424,8
424,8
6
pihuarvuti
298 + 20%
2145,6
2145,6
maksumus kokku 34579,5 € 37279,5€ Tabel 5.6 Koolitus / seadmete testimine hinnanguline maksumus muutujad ühiku hind (€) maksumus (€/10 (€/1 aasta) aastat) 10 inimpäeva
59 € päeva kohta
590
590
maksumus kokku 590 € 590 € 133
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Paigaldamisperiood kestab kokku 10 päeva, millest 9 päeval on vaja kahe inimese tööd.
Tabel 5.7 Paigaldamine (kaasa arvatud transport). hinnanguline maksumus muutujad ühiku hind (€) maksumus (€/1 aasta) (€/10 aastat) 19 inimpäeva
59 € päeva kohta
1121
1121
2481 km
1,14 €/l*
198
198
1 edasi-tagasi pilet (
Aegna )
6,07
6,07
6,07
1 edasi-tagasi pilet
8,63
8,63
8,63
(Saaremaa)
1 edasi-tagasi pilet (
Vormsi )
20,5
20,5
20,5
1 ööbimine
hotellis 28,77
28,77
28,77
(Saaremaa)
maksumus kokku 1383 € 1383 € * Eurostat sept. 2010
TRAFx-loenduritest on vaja andmed käsitsi kokku korjata, millega kaasnevad kütusekulud ja
praamipilet Aegna
saarele .
Tabel 5.8 Andmete kogumine/hooldus. 1. stsenaarium. Kõigist loenduritest saadetakse andmed GSM-modemi kaudu. hinnanguline maksumus muutujad ühiku hind (€) maksumus (€/1 aasta) (€/10 aastat) 12 inimpäeva aastas
59 € päeva kohta
708
7750,7
6102 km aastas
1,14 €/l*
486,94
5641,7
1 edasi-tagasi pilet (Aegna)
6,07
36,42
398,8
maksumus kokku 1231,36 € 13791,2 € 134
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Iga andmekogumiskampaania kestab viis päeva (üks
töötaja , täiskohaga) ja toimub kord iga
kahe kuu tagant (6 andmekogumiskampaaniat aastas).
Tabel 5.9 Andmete kogumine/hooldus. 2. stsenaarium - andmed kogub kokku Tartus baseeruv meeskond. hinnanguline maksumus muutujad ühiku hind (€) maksumus (€/1 aasta) (€/10 aastat) 30 inimpäeva aastas
59 € päeva kohta
1770
19376,9
10200 km aastas
1,14 €/l*
813,96
9430,6
1 edasi-tagasi pilet (Aegna)
6,07
36,42
398,8
1 edasi-tagasi pilet
8,63
51,8
567,2
(Saaremaa)
1 ööbimine hotellis
28,77
172,62
1890,1
(Saaremaa)
maksumus kokku 2844,8 € 31663,6 € Läbitavad distantsid ja kuluv aeg on väiksemad ning seetõttu on väiksem ka inimpäevade
koguarv. Andmete kogumise kampaania kestab neli päeva ning toimub kord iga kahe kuu
tagant (6 andmekogumiskampaaniat aastas). Iga andmekogumiskampaania käigus läbitakse
1183 km.
Tabel 5.10 Andmete kogumine/hooldus. 3. stsenaarium - andmete kogumise ülesanne on jagatud Keskkonnaameti regioonide vahel. hinnanguline maksumus muutujad ühiku hind (€) maksumus (€/1 aasta) (€/10 aastat) 24 inimpäeva aastas
59 € päeva kohta
1416
15501,5
7098 km aastas
1,14 €/l*
566,42
6562,6
maksumus kokku 1982,42 € 22064,1 € Remondikulud Hetkel puuduvad ülevaated ning aruanded Eco-Counter’i või TRAFx’i seadmete
rikete kohta
pikema perioodi vältel. Teisalt on mõned ECO-Counter’i seadmetega töötavad kaitsealade
haldajad teatanud, et loendurid töötavad riketeta (isiklikud kommentaarid). Seega ei ole
võimalik loendamisseadmete remondikulude usaldusväärset
hinnangut välja töötada. Eco-
Counter annab seadmete korrektsele tööle siiski 2-aastase garantii. TRAFx annab seadmetele
1-aastase garantii.
135
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Koolitusprotsess ei sõltu valitud projektistsenaariumist. Hinnanguliselt on vaja kahepäevast
seminari .
Tabel 5.11 Personali koolitamine. hinnanguline maksumus muutujad ühiku hind (€) maksumus (€/1 aasta) (€/10 aastat) 2 inimpäeva
59 € päeva kohta
118
118
maksumus kokku 118 € 118 € Andmete analüüs ja aruandlus Loenduritest
saadud
andmete
analüüs
jaguneb
nelja
erinevasse
etappi
(www.pathsforall.co.uk, Visitor monitoring manual):
• usutavate ja mõistlike andmete valideerimine;
• uute andmete integreerimine varasemate andmetega;
• vigaste või puuduvate andmete asendamine hinnangutega;
• loenduritest saadud andmete tõlgendamine.
Järgnevad
kalkulatsioonid on tehtud väga lihtsate andmete analüüsi alusel: kasutatud on
ainult külastajate arvu ja ajalisi ning ruumilisi trende. Põhjalikumate analüüside jaoks nagu
mõju metsikule
loodusele ja suhe lubatud muutuse piiride või kandevõimega oleks vaja
rohkem personali ning nendega kaasneks suurem
töökoormus .
Andmete analüüsi ja aruandlusega seotud kulud ei sõltu valitud stsenaariumist. Andmete
analüüsi ja aruandluse etapp on jagatud kaheks alletapiks:
1. Otsustamine (missuguseid andmeid ja analüüsi vajatakse) ning aruandluse
standardite ja aruande vormi väljatöötamine;
2. Andmetöötlus (valideerimine, integreerimine, vajadusel korrelatsioonitegurid…),
graafikute ja diagrammide koostamine, andmete tõlgendamine ja aruandlus.
Tabel 5.12 Otsustamine hinnanguline maksumus muutujad ühiku hind (€) maksumus (€/1 aasta) (€/10 aastat) 5 inimpäeva
59 € päeva kohta
295
295
maksumus kokku 295 € 295 € 136
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Andmeid peab töötlema ja aruanded koostama iga kahe kuu tagant (koos andmete kogumise
kampaaniaga). Üks andmete analüüsi ja aruandluse periood kestab 7 päeva (üks töötaja,
täiskohaga).
Tabel 5.13 Andmete töötlemine, tõlgendamine ja aruandlus. hinnanguline maksumus muutujad ühiku hind (€) maksumus (€/1 aasta) (€/10 aastat) 42 inimpäeva
59 € päeva kohta
2478
27127,6
maksumus kokku 2478 € 27127,6 € 137
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Lisa 6. Ülevaade RMK 2003, 2006 ja 2010 külastajauuringutest 2003 ja 2006 aastal korraldati külastajauuring üheksal RMK puhkealal. Uuringuga selgitati
puhkealade külastajate looduses liikumise motiive, eelistusi, vajadusi ning rajatud
infrastruktuuri vastavust kasutaja ootustele. Uuringute tulemused võimaldavad muuhulgas
välja tuua külastatavamad objektid, neid andmeid kasutatakse külastusmahu uuringus
loendurite asukohtade täpsustamiseks.
2003. ja 2006 aastal külastajauuringu küsitletute põhigrupi moodustasid üheksat RMK
puhkeala ajavahemikul juunist kuni septembrini
külastanud vähemalt 15-aastased isikud.
Külastajauuringu andmete kogumiseks kasutati ankeete, mille külastajad reeglina täitsid ise.
Valimi põhimõtted ja andmete kogumise plaan koostati eelnevalt ja selles nähti ette suunad
ankeetide hulga ja sihtgrupi kohta ning ankeetide jaotus küsitluskohtade lõikes. Kavandatud
küsitletavate inimeste hulk ehk valimi suurus igal puhkealal oli minimaalselt 300
tükki .
Andmete kogumise ajagraafik (nädalapäev ja ööpäeva osa) määrati kindalaks loosiga pärast
seda, kui olid otsustatud küsitluskohad iga nädala kohta. Mõned küsitluspäevad asendati
varuks loositud küsitluspäevadega seoses halva ilmaga. Valimi meetodina kasutati juhuslikku
valimit.
Küsitluskohad olid puhkeala külastatavamad objektid. Kõikidel puhkealadel kasutati
ühesugust ankeeti, kuid oli võimalik lisada puhkealale spetsiifilisi küsimusi. Kasutusel olid
eestikeelsed
ankeedid , igal küsitlejal oli kasutada ka ankeedi
venekeelne tõlge. Koguti
informatsiooni külastaja profiili, tegevuste, külastuskordade geograafilise ja ajalise jaotumise,
külastaja rahulolu, külastuse kestvuse ja kulutuste kohta. Andmete analüüsimisel kasutati MS
Exceli tabelarvutusprogrammi ja selle jaoks koostatud eraldi rakendusprogrammi. Kokku
saadi 2324 täidetud ankeeti ja ajaliselt jaotusid need vahemikku 15.06 – 15.09.2003,
küsitlusperiood katab looduses liikumise kõrgperioodi. Küsitluspäevi oli kokku 614 ja need
määrati ette loosiga
138
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Lisa 7. RMK seiratavad loodushoiuobjektid Seiratavate loodushoiuobjektide loend kaitsealade kaupa seisuga 03.2011.a.
1. Põhja – Kõrvemaa LKA 10. Teringi MKA 1.1. Järvi Pikkjärve telkimisala
10.1. Teringi õpperada
1.2. Järvi Pärnjärve telkimisala
11. Parika MKA 1.3. Oru lõkkekoht
11.1. Parika väikejärve õpperada
1.4. Kaksiksilla parkla
12. Rannamõisa MKA 1.5. Paukjärve telkimisala
12.1. Tabasalu looduspark
1.6. Paukjärve loodusrada
13. Laulasmaa MKA 1.7.
Jussi telkimisala
13.1. Meremõisa telkimisala
1.8. Jussi loodusrada
14. Tudusoo MKA 1.9. Koersilla parkla
14.1.
Tudu metsaonn
1.10.
Kulli lõkkekoht
15. Koiva -Mustjõe MKA 1.11. Venemäe telkimisala
15.1. Tellingumäe vaatetorn
1.12. Uuejärve loodusrada
16. Luitemaa LKA 2. Meenikunno MKA 16.1. Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada
2.1. Meenikunno matkarada
17. Avaste LKA 3. Ahja jõe ürgoru MKA 17.1. Soontagana telkimisala
3.1. Taevaskodade matkarada
18. Nigula LKA 4. Valgesoo MKA 18.1. Nigula raba matkarada
4.1. Valgesoo vaatetorn
19. Alam- Pedja LKA 4.2. Valgesoo õpperada
19.1. Selli- Sillaotsa õpperada
4.3. Valgesoo lõkkekoht
20. Endla LKA 5. Nõva MKA 20.1. Võlingi allika matkarada
5.1. Põõsaspea puhkekoht
20.2. Männikjärve raba õpperada
5.2. Uuejõe parkla
20.3. Endla järve matkarada
5.3. Uuejõe sauna lõkkekoht
20.4. Endla järve lõkkekoht
5.4. Uuejõe lõkkekoht
21. Kabli LKA 5.5. Allikajärve lõkkekoht
21.1. Kabli looduskeskus
5.6. Peraküla telkimisala
22. Emajõe-Suursoo LKA 5.7. Toatse järve puhkekoht
22.1. Emajõe- Suursoo looduskeskus
5.8. Liivaneranna –Peraküla õpperada
23. Soontaga LKA 5.9. Liivanõmme õpperada
23.1. Soontaga matkarada
5.10. Lepaaugu lõkkekoht
24. Pähni LKA 5.11. Lepaaugu parkla
24.1. Pähni metsaõpperada
5.12. Metskonna parkla
25. Kirikumäe LKA 6. Vormsi MKA 25.1. seiramine lõpetatud
6.1. Rumpo matkarada
26. Keila -Joa park 7. Järve luidete MKA 26.1. Keila-Joa park
7.1. Keskranna puhkekoht
27. Sangaste park 8. Käina lahe-Kassari MKA 27.1. Sangaste metsapargi matkarada
8.1. Sääretirbi telkimisala
28. Naissaare LP 9. Kõpu LKA 28.1. Naissaare rajad
9.1. Rebastemäe õpperada
28.2. Naissaare telkimisala
9.2. Kaleste telkimisala
29. Haanja LP 29.1. Hinni
Kanjon 139
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
29.2. Rõuge Ööbikuorg
30. Otepää LP 30.1. Murrumetsa matkarada
30.2. Pühajärve matkarada
30.3. Harimäe vaatetorn
30.4. Pilkuse järve lõkkekoht
31. Lahemaa RP 31.1.
Majakivi -Pikanõmme loodusrada
31.2. Viru raba loodusrada
31.3.
Käsmu loodusrada
31.4. Koprarada
31.5. Tsitre telkimisala
31.6. Purekkari telkimisala
32. Soomaa RP 32.1. Hüpassaare õpperada
32.2.
Riisa õpperada
32.3. Meiekose lõkkekohad
32.4. Riisa randumissild
32.5. Kuusekäära randumissild
32.6. Koprarada
33. Karula RP 33.1. Ähijärve lõkkekoht
33.2. Rebasemõisa vaatetorn
34. Matsalu RP 34.1. Salevere matkarada
34.2. Keemu puhkekoht
34.3. Suitsu puhkekoht
34.4. Haeska vaatetorn
35. Vilsandi RP 35.1. Harilaiu puhkekoht
140
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Lisa 8. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2009. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade
külastuskoormuse hindamine“ raames paigaldatud
külastajate loendurid Eraldi dokument.
141
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Lisa 9. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2009. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade
külastuskoormuse hindamine“ uuringuplaan ja külastajate
loendusandmete koondraportid 2010 – 2011 Eraldi dokument.
142
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 142 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-08-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tanya2501
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid