Torupilli Jussi Trio Leon Kann 11.B Torupilli Jussi Trio moodustavad viiulid ja möödunud sajanditest tänapäeva toodud torupillikõla. Selle ansambli esituses kõlavad hoogsad ja omanäolised tantsulood kunagise Hiiumaa torupillikuninga Jussi repertuaarist. Rõhk on autentsusel ja ehk ka sama pöörasel meeleolul, just nagu Jussil kunagi kombeks oli. Saja aasta tagust maailma taaselustavad viiulitel Karoliina Kreintaal ja Eeva Talsi ning torupillil Cätlin Mägi. Koosseis Jaan Pehk - laul Liisi Koikson - laul Eeva Talsi - viiul, laul , hiiu kannel Karoliina Kreintaal - viiul, laul Cätlin Mägi - torupill, laul Sandra Sillamaa - torupill, laul Marko Mägi - saksofonid
Jussi hvastijtt . Minu kallis Mari, Sinu silmis sd ma ngin. Haiget mulle tegid, paiskasid mu meele segi. Taevas sinu elu jlgin, sinu maise ihu jrgi nlgin. Olen sinu krval, sina oma elu nlval. Minu hing sai nd rahu, ilma minuta nd elu pahur. Nd palju td on Maril, kogu elu on tal karil. Nd kuis sul on suur pere, minu poolt tle neile tere. Igatsen su eest hoolt kanda ja oma sdame sulle anda.
Juss oli nii õnnelik, et tahtis last päevast päeva kiigutada ja hoida. Samal kevadel ehitas Juss oma perele lehmalauda. Peres käis ta ainult ajutiselt abiks, sest tal oli nüüd oma majapidamine. Peagi sai Mari ka teise lapse, seekord tütre, Kata. Kui Krõõt suri ja Mari peremehe juures tema ja enda lapsi kantseldas, muutus Juss nukraks ja üksildaseks. Juss piinas, et tema naine talle tähelepanu ei pööra ja peremehega kirikus käis. Mari kirikus käik ajas Jussi endast välja, ta nõudis kohe, et naine sauna tuleks. Mari suutis siis veel Jussi rahustada ja ütles et tuleb homme. Kahjuks Juss nii kaua oodata ei suutnud. Saunas hakkas teda kuri kiusama. Juss võttis pussi ja läks välja. Pimedas metsas sattus puss Andrese jalga. Juss aga ainult sumas mööda metsa ja läks sauna juurde tagasi. Võttis siis pükstelt nööri ja lausus: ,,Eks olnd hea, et ta jätsin." Jällegi sidus ta sama nööri kuuseoksa külge aga seekord pistis ta pea sinna
,,Tõde ja õigus" Jussi elu Kes on Juss? Vargamäe Andrese sulane Elab pererahva juures, hiljem saunas Abiellub ,,tüdrukuga" Välimus Lühikest kasvu Jässakas Lühike kael Kõrged õlad ja pea nende vahel Rangis jalad (väljapoole kaardunud) Iseloomulik käitumine Kõndides vehkis kätega Naljaka olemusega Polnud rahul kui palju nõuti Sõnakuulelik Võtab kõike südamesse Muutus arukamaks Töö Töötas sulasena Töö oli ränkpikad tööpäevad Pidi töötama ka vihmaga Ilma vahepausideta Plaanis jääda aastaks Lollused Jõel ujuminetahtis ennast tõestada Poomise mõte Abielu Mariga Armusid kiusamise tagajärjel Pererahvas aitas korraldada abielu Kolisid sauna 2 lastJuku ja Kata Elu ilma Marita Peale Mari lahkumist, hakkas temas kahtlema Kutsus naist mitu korda tagasi Oli kurb, pettunud Saunatädi etteheited Saatus Vägivaldsed mõtted (Andrese jalahaav) Enesetapp Enesetapu pärast ei olnud kirikuisa nõus teda matma Tagasihoidlikud matused ...
1. Millal toimub romaani tegevustik? - algab 19. saj teisest poolest, kestab paarkümmend aastat (1870-1890) 2. Kui vanad olid Andres ja Krõõt, kui nad Vargamäele elama asusid? - Krõõt-oma kahekümnendates, Andres-kolmekümnendates 3. Jussi kehaehituses oli midagi, mis Marile nalja tegi ja mille pärast ta Jussi narritas. Mis see oli? - Jussil oli lühike kael ja kõverad jalad 4. Miks Krõõda silmad nukrad olid? - Tal oli järjestikku sündinud kolm tütart ja ei ühtegi tulevast peremeest+pidi koguaeg tegema rasket tööd 5. Miks Andres pühal jõuluõhtulteisepere koera peksis? - See tuli vorsti lõhna peale nende majja ning Mari avastas ta sealt ning ütles Andresele+perede vahel oli vihavaen ning Andres sai nii oma viha välja elada. 6. Miks Pearu naiste käest nüpeldada saab
soisest Vargamäest unistuste Vargamäed, kus elu oleks lihtne ja hea. Eespere peremees tundis ehk esimest korda tõelist hingevalu, kui tema esimene naine talle kohapärijat sünnitades suri. Siis mõistis Andres, et oleks pidanud pöörama rohkem tähelepanu Krõõda heaolule. Andrese elu muutsid pingeliseks Oru Pearu pahateod ja kohtuprotsessid, kus mõlemad võitjaks jääda soovisid. Võttes perenaiseks Mari, lootis mees aastaid, et naine unustab Jussi ning Vargamäel võib jälle rõõmsat laulu ja naeru kuulda, nagu see oli Mari tüdrukuks olemise ajal. Andres rabas Vargamäel hommikust õhtuni tööd, et tema lastel oleks seal hea elada, kuid pidi pettuma, kui noor Andres ütles isale, et ei teagi, kas tahab Vargamäel peremeheks hakata. Vanal Andresel olid elus suured plaanid, kuid saatus määras asjad just tema tahtmisele vastupidiselt. Andrese lootused ja unistused ei muutunud reaalsuseks. Mehe
c)Andrese arvates käitus Mari perenaisena ikka nagu Sauna Mari- iga tühise asja pärast vaevas südant. Mari pidi arupidama kuidas oleks käitunud Krõõt tema asemel. Andresele valmistas abielu Mariga pettumuse, sest neil olid teineteisel omad mured ja rõõmud. Lõpuks oli töö ainuke õige ajaviide, ajatapmine, ning tõsine lohutaja. Mari ei julgenud Andresega Jussist rääkida ja mees ei pannud märkamagi, kuidas ta kannatas Jussi meenutuset all. Andres läks alati marru, kui sai aru, et Mari tema õigluses ja õiguses Pearu vastu kahtleb. Maril oli vahel tundmus, nagu ta oleks Indreku sigitusele oma südames aluse pannud juba enne Jussi surma ja surm oleks nagu sellest alusest tekkinud. Indrek oli nagu piinav etteheide Marile. Mari muretses, miks on Indrek nääpsuke ja nõrguke, kui Jussi lapsed olid hoopis tuiakamad. Mari muretses, miks pidid Jussi lapsed surema. Ta arvas, et Jumal peab ainult teda
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Jaan Kross ,,Wikmani poisid" Juhendaja:Anne Rand ,,Wikmani poisid" Usuõpetuse tunni algul koguvad poisid magneesiumi ja panevad selle prügikasti ja õpetaja paneb Jussi prügikasti kõrvale seisma, kuna ta ajas juttu. Juss viskab prügikasti tiku ja ütleb õpetajale, et midagi krabiseb seal, nii kui õpetaja jõudis prügikasti kohale kummarduda plahvatas magneesium ja see paiskus näkku õpetajale. Õpetaja lahub selle pärast tõõlt ja asja uuritakse nädal ja keegi end süüdi ei tunnista, ning Jussi visatatkse selle pärast koolist välja. Jussile aga antakse võimalus, et ta saab 10 klassi lõpetada nii, et teeb igas aines eksami aasta lõpus
Põhja - Kõrvemaa maastikukaitseala pindala on 12 961 ha. Maastikukaitsealal on üle 30 järve, neist Metstoa Umerikjärv (sügavus 14 m) on Põhja - Eesti sügavaim. 40 % kaitsealast hõlmab mets, 50% hõlmavad sood ja rabad. Paukjärve oosile ja Venemäele on püstitatud vaatetornid. Põhja - Kõrvemaa olulisemaks vooluveteks on kaitseala idapiiril voolav Valgejõgi ning läbi kaitseala looklev Soodla jõgi. Viimane varustab Tallinna joogiveega. Omapärane on 150 ha suurune Jussi lagendik. Inimasustus on hõre. Aastatel 1911-1918 elas Koitjärve metsakülas Oru talus A.H.Tammsaare. 1931-1940 tegutses Paukjärve kaldal Noorte Meeste Kristliku Ühingu laager, 1953.a. rajati sinna Nõukogude armee polügon ning kohalikud elanikud sunniti lahkuma. Kaitsealal on 3 looduse õpperada ja mitmeid matkaradasid. Külastajatele::Paukjärve looduse õpperada Õpperada on 5 km pikk ja kulgeb mööda Paukjärve ümbruse metsateid ja - radu. Maastik
,,Sööbik ja pisik ,, Thorbjorn Egner Küsimused ja vastused Mis oli poisi nimi? Poisi nimi oli Juss. Mida ei meeldinud poisile teha? Poisil ei meeldinud hambaid pesta Kes elasid poisi suus ja mis oli nende nimed? Jussi hammaste sees elasid kaks mehikest. Ühe nimi oli Sööbik ja teise nimi oli Pisik. Mida kartsid Sööbik ja Pisik? Sööbik ja pisik kartsid hambaarsti ja hambaharja. Mida need olevused tegid poisi suus? Mehikesed ehitasid Jussi hammastesse endale maja. Mis juhtus poisi hammastega? Poisil hakkasid hambad valutama Mida hambaarst tegi. Hambaarst müüris Sööbiku ja Pisiku majad kinni, pannes Jussi hammastesse plommid. Mis sai kahest mehikesest edasi? Hammastes wenam auke ei olnud ja Sööbikul ja Pisikul polnud enam kuhugi peitu pugeda hambaharja eest. Nii uhuti nad koos hambapastaga veetorustikku ja sealt edasi merre. Seal otsivad nad uut hambaauku, kus edasi elada
mainitud, väiksemad tegelased, kelleta siiski poleks autor saanud täielikult edasi anda tolleaegset elu-olu. Üks olulisemaid kõrvaltegelasi teoses on kahtlemata Juss. Juss tuli Vargamäele sulaseks kohe sel ajal, kui Andres alles Mäe talu ostnud oli. Muidu hea südamega, sõnakuulekal ja töökal poisil oli aga mitmeid kehavigu jalad olnud tal rangis, kael lühike, pea kõrgete õlgade vahel ja kõndides vehkinud kentsakalt kätega. Osalt selletõttu ei võtnud ka tollane tüdruk Mari Jussi tõsiselt, mis tekitas Jussis soovi end tõestada, ja ta selleks üle jõe ujus ja äärepealt ära oleks uppunud. Mari nimel oleks Juss kõike teinud. Juss ei peljanud ühtki tööd, tema käes lendasid ühtviisi nii rasked meestetööd kui ka tavaliselt naistele jäävad ülesanded, kui seda vaja oli. Kui nooremana tundis ta sellest pisut alandust, kui pidi rohtu kitkuma ja lapsi kiigutama, siis hilisemas elus, kui Mari pärast Krõõda surma aina tihedamini Eesperes perenaisena talitas, jäi
Jussikese 7 sõpra Elas kord noormees nimega Juss. Juss oli hiljuti saanud 18 ja otsustas,et läheb ühele väiksele tripile. Plaanis teha siis väikse tripi ,mis kestab 7 päeva ja selle tulemusena tahab leida endale 7 mega uut ja vinged semu. Kogu Jussi teekond sai alguse Narvast. Esimesel päeval kui Juss oma uhke siksiga mõõda Narva külateid sõitis nägi ta tee ääres ühte vennikest tuterdamas. Juss tõmbas siksil pidurid plokki ja küsis: Et kes sina selline veel oled? Vennike vastas ää.. mina wä? Juss selle peale:Sina jah! Noormees vastas:Ma olen Valeeri. Juss küsis:Et millega sa siin tegeled? Valeeri selle peale: pudeleid korjan ,et saaksin väikse süstla täie herot osta.
Wikmani poisid Tegelased: Jaak Sirkel – Hea õpilane, kellele meeldis Virve. Penno – Poiss, kelle isa juhtis klaveritootmisfirmat. Talle meeldis Aino. Vare – Poiss, kes huvitus tehnilistest asjadest. Kenasti kasvatatud poiss, kitsa näoga prillikandja. Juhan (Juss) Pukspuu – Mitte väga hea õpilane, keda Laasik käis õpetamas. Virve Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Jaak. Aino Pukspuu – Jussi õde, kellele meeldis Penno. proua Pukspuu – sõbralik naine, kes pakkus lastele tihti teed ning vahel ka kohvi. härra Wikman – Wikmani gümnaasiumi direktor, kes hiljem läks küll Viini ravile, kuid lõpuks siiski suri. Tavaliselt riietus sabakuude ning oli alati raseeritud. härra Tooder – Kuri õpetaja, kes tegelikult kellelegi ei meeldinud. preili Jakovleva – Inglise keele õpetaja, kes oskas seda keelt halvemini, kui Trull, kes oli mõningad aastad Inglismaal elanud.
kaks poissi, aga nemad tahtsid ainult pidu panna. Peale selle tahtsid nad isa ja Ena otsima minna. Juss läks kodust ära ja Maili läks vanaema juurde. Juss sai tasuta tuupi kus ta kohtas Birtiga ja armus temasse. Juss tuli Eestisse tagasi. Memm tuleb vastu ja toimuvad isa matused, ema sai haiglas terveks. Kaupa ütles et tal on Aids. Juss tahtis Britile kirjutada, aga ei saanud sõnu öelda. Juss päris memmelt oma isa kohta. Juss kõndis ja sai lõpuks selgeks et see mees kes pidi olema Jussi isa oli hoopis mingi muu mees ja Jussi pärisisa oli vanglas. Kõige lõpuks sai Jussi ema haiglast välja ja isa saadi ka vanglast välja. Nad elasid elulõpuni hästi edasi.
teotahet, siis ülistatkse seda perioodi romaanis. Tema elu Krõõdaga sai kogu Vargamäe rahvale - nii Mäe kui ka Oru talule - oma pereõnne mõõdupuuks, mille vastu kaaluti oma käekäiku veel pikalt peale Krõõda surma. See on iseenesest huvitav, sest tegelikult ei olnud ju nende kooselu väga rõõmus. Pigem möödus see ajajärk lihtsalt suures õnnes uuest majapidmisest. Siiski kummitas Krõõda vaim Vargamäel palju pikemalt kui Jussi armetu tondike. Ma usun ka, et Krõõt oli ainuke, keda Andres tõeliselt armastas, tema suhted Mariga tulid pigem vajadusest leida oma lastele ema ja talule perenaine. Ainuke suurem mure Andrese ja Krõõda vahel nende poegade puudumine. See mõjus Krõõdasse veel morjendavamalt kui kogu raske töö Vargamäel. Noore Andrese sünnitamisel surnud Krõõt tundis end tõeliselt süüdi selles, et ei olnud kolmel esimesel katsel talule pärija ilmale toomisega hakkama saanud
lõhkumist. Andres üritab seda juhtumit kohtus lahendades tõega õigust taga ajada, kuid selle mitte õnnestumist nähes on mees pettunud. Andrese sulasel Jussil on raske elu, ta muudkui kurdab, et peremees tapab tööga ja Juss plaanib iga aasta ära minna. Kui aga tüdruk Mai lahkub ja asemele tuleb rõõmsameelne ja lõbus tüdruk Mari, ei tahagi Juss järsku lahkuda. Mari lõõbib ja norib pidevalt Jussi kallal, kuni Jussi kannatus katkeb ja ta Marile ennast tõestada üritab, ujudes üle jõe ja tagasi, samal ajal ise peaaegu ära uppudes. Hiljem üritab Juss ennast üles puua. See muudab Mari tõsiseks ja ta enam ei lõõbi, lubab Jussiga pulmadki teha. Esialgu sellest ei räägita, hiljem kui luba saadud saunas elama hakkata, abiellutakse, asutaksegi sauna elama ja saadakse kaks last Juku ja Kata. Aja möödudes jääb Krõõt ikka nõrgemaks ja nõrgemaks, olles sünnitanud mehele juba kaks tütart
on kange loomuga. Ühel päeval hakkas naabrimees aeda lõhkuma, nii et Andrese ja Krõõda Peauru maale läksid. Krõõt läks aga laps süles ja karjus oma ,,heleda jaalega ,, nagu Peaurle öelda meeldis,ja sead sörkisid kõik naise järel kodu. Vargamäe elu ei olnud kerge, tuli palgata sulaseid neist meeldejäävimad olid kõverjalgne Juss ja Mari. Vargamäele saabudes oli Mari rõõmsameelne ja lõbus tüdruk, kes laulis vahet pidamata. Marile meeldis Jussi kallal norida, ning ühel korral läks Juss ja tahtis end oksa külge riputada, kuid selle asemel lubas Mari end hoopis Jussile ära. Mari ja Juss said ka lapsi esimene neist olid poiss, keda oli ka pererahvas tahtnud, kuid saadi tüdruk. Lõpuks kui Krõõt sünnitas poja sai tema elu otsa. Mari hakkas võõrast last imetama ja tänu sellel et ta oli peremehe majas mitte saunas oma mehe juures, poos Juss end lõpuks üles. Mari kurvastuseks maeti Juss surnuaia taha ja ka kirikukelli ei
sulane, naine ja lapsed ning töötegemise perioodil oli tal väga igav. Seetõttu mõtles Pearu pidevalt välja erinevaid viise kuidas naabritega tüli ajada. Näiteks lõhkus ta aia ära nii et Eespere sead läksid Tagapere rukkisse. Kuid kahjuks tuli Andrese asemel probleemi lahendama Krõõt, mis sai Pearule saatuslikuks, sest ta armus Krõõdasse. armastus võib pakkuda elus tõelist tuge, aga olla ka hukutav Nõustun selle väitega, näiteks saab tuua Jussi armastuslugu Mariga. Alguses püüdis sulane Juss end Marile tõestada. Ükskord tahtis ta Marile näidata, et suudab üle jõe ujuda, aga kahjuks lõppes see Jussi katsumus väga kurvalt. See intsident sidus Jussi ja Mari omavahel veelgi. Aga nende armastussuhe oli keerukas. Mari oli Jussi suhtes liiga õel. Ta pidevalt naeris Jussi välimuse üle. Juss tundis, et ei kõlba Marile, mistõttu oli ta ka valmis endalt elu võtma, kuid esialgu jäi see ainult katseks
Naabrimeest kemplemine on kui ainuke püsiv asi Vargamäel ja ükskõik kui palju Andres ei püüaks tülisid ära hoida ehitades eraldi teid ja tugevaid aedu, leiab Pearu ikka põhjuse Mäega tülitsemiseks. Jussil, Andrese sulasel, pole ka Vargamäel kerge põli. Kurdab tihti, kuidas peremees tööga tapab, kuid ometi jääb teiseks aastaks ka pärast esialgse tüdruku Mai lahkumist. Mai asemele asub Mari, rõõmsameelne ja lõbus ning Juss ei tahagi enam ära minna. Mari aina narrib Jussi ning poiss ei mõista, miks ta seda teeb ja oma kanguse tõestamiseks lubab kõige laiemast kohast üle jõe ujuda. Tagasi ujudes peaaegu upub ning peremees päästab ta. Mari lõõbib ikkagi edasi, kuni Juss kord enda poomist üritab. Mari jätab sellega norimise ning tunnistab, et kui Juss teda tahab, siis võib pulmad teha küll. Pulmaplaanidest esialgu ei räägita ja Juss kannab nöörigi pükstel edasi
venelastele huvi ka kui turismimagnet. Ka Eesti kirjanik Anton Hansen Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" peavad Andres Paas, Vargamäe peremes, ja Mari, endine talu tüdruk, võitlema minevikuga. Pärast Andrese naise Krõõda surma jääb Mari hoolitsema pere laste eest, kuna ta oli Krõõda eluajal andnud talle lubaduse hoolitseda nende eest, kui temaga peaks midagi juhtuma. Sellepärast jätab ta unarusse oma abikaasa Jussi, kes käib teda palumas,et ta tagasi sauna tuleks. Kuid Maril pole südant jätta Krõõda lapsi omapäi. Nii saab Juss armukadedaks Andrese peale ja lõpuks ei leia endas jõuda sellest üle saada ja poob ennast sauna taha üles. Andrest ja Marit jääb see kogu eluks painama ja kui haigus Mari ja Jussi lapsed murrab, on Mari kindel, et see on Jussi kättemaks Andresele ja temale. Jussi surma ei suuda Mari endale kunagi andestada, kuigi ta üritab Andrese eest oma meeleheidet varjata.
Ta oli hea korvpallur ja julge lobamokk, kes ei löönud millegi ees risti ette. Tänu sellele muudabki Penno osalus kõik juhumised põnevamaks. Ka tema harjumus matkida õpetajate kõneviisi on märkimisväärne tegevus. Ta tegi seda niipalju, et raske oli kujutada ette tema enda ehedat kõnet. Penn vedas poisse probleemidesse, kuid leidis ka väljapääse. Seepärast tegigi ettepaneku, oma hea sõber Juss, hädast välja aidata. Tema ei olnud õige inimene Jussi õpetama lõpueksamiteks, kuid ta organiseeris poisi, kes seda suutis ja see näitas tema head sõprust Pukspuuga. 4)Iseloomusta aja-, ruumi- ja inimsuhteid romaanis. Teos kirjeldab Wikmani gümnaasiumi kümnenda klassi poiste elu. Nende kariderohket kooliteed ja teisi meeldejäävaid elusündmusi. Koos krutskite tegemine ja probleemidest väljatulemine, armastus ja kahtlused, sõprus. Kõik poisid olid erinevad, aga kui vaja, siis töötati alati ühise eesmärgi nimel
Krõõdal sündis kauaoodatud poeg Andres. Krõõt ise suri. Peeti matuseid. Pearu sillutas Krõõda jaoks öö otsa teed. Ta nuttis matustel ja kiitis Krõõta. Mari hoolitses nii enese kui ka Krõõda laste eest. Mari oli üldse Eesperes perenaiseks. Juss oli üksi saunas. Oodati, et Andres endale uue perenaise leiaks. Andres aga tahtis Marit endale perenaiseks. Juss käis Mari koju kutsumas, aga too ei saanud lapsi maha jätta. Andres läks Pearuga kaklema, sest too süüdistas teda Jussi naise ära võtmises. Andres pandi Pearu peksmise eest kaheks päevaks vangi. Kui Andres öösel koju tuli, läks Juss talle pussiga kallale, kuid riivas ainult tema jalga. Juss pistis jooksu. Ta poos end üles. Mari muutus õnnetuks. Pearu ja Andres tülitsesid ikka ja käisid tihti kohtus teineteise peale kaebamas. Mari jäi Andresest rasedaks ja nad pidasid pulmi. Mari oli aga õnnetu, sest Marist ja Andresest oli Pearu läkitusel tehtud lorilaul, mida kogu ümbrus kuulnud oli
Andrese elu Vargamäel möödus raskelt. Talle hakkas abiks käima teenijanna Mari, kes oli noor naine ning kellel tekkis armulugu sama küla noormehe Jussiga. Mari ja Juss abiellusid ja Andres oli lubanud neil Vargamäe saunas elada. Mari unistas juba pikka aega Vargamäe perenaise kohast. Üha enam hakkas talle see mõte lähemale jõudma, kuna ta käis tihti Andrese lapsi hoidmas. Mari oli hea ema ning ta meeldis väga Andrese ja Krõõda lstele. Mari ja Jussi suhe polnud enam endine, kuna naine ei viibinud enam eriti kodus. Juss proovib küll Mari tagasi võita, kuid tulutult. Mari eemalolekuga tekivad Jusslie enesatapumõtted. Mari tunneb ennast süüdi Jussi surmas, kuid endiselt pühendab oma aja Andrese lastele. Andrese ja Mari abielu ei kiida aga keegi heaks. Mari süüdistatakse Jussi surmas ning teda nähakse läbi, et too soovib saada ainult talu perenaiseks. Kõige selle tõttu kaob Vargamäe talus õnn ja rõõm. Üha enam matab
Tema armastatud naine, Krõõt oli nüüd surnud. Mäe talus polnud enam perenaist. Tammsaare ,,Tõde ja Õiguses" on just nii, et õnn tuleb koos õnnetusega. Mari läks Andrese juurde elama, et tolle lastel oleks olemas ema. Kuna krõõta enam ei olnud, siis pidi keegi Mäe talus perenaise kohustused üle võtma. Krõõt teadis, et Andres sellega üksi hakkama ei saa ja paluski Mari enne surma uueks perenaiseks. Mari tegigi nii, kõik olid õnelikud peale Jussi, Mari mehe. Naine lahkus saunast jättes Jussi teise mehe pärast. Ta oli õnnelik,et sai parema elu peale, aga Juss mitte. Mees käis teda palumas, et too sauna tagasi tuleks, sest kokkulepe oli selline, et Mari tuleb sealt varsti tagasi, kuid asjatult. Ta ei tulnud. ,,Igaüks tunneb ainult iseenda südant," ja peabki tundma. Mari järgis seda, mis süda talle ütles, kuigi tal oli ka Jussist kahju. Möödusid päevad ja Juss enam ei suutnud, tegi enesetapu
Leostunud ja leetjate muldadega voorjaid künniseid leidub Kõrvemaal Järva-Madisest läänes. Need künnised on Kõrvemaa enim põllustatud alad. 1.6 Taimestik Mitmesuguse kallakuga pinnad ja pinnakatte erinev koosseis loovad erinevad niiskus-, soojus- ja valgustingimused ning tänu sellistele oludele on välja kujunenud mitmekesised looduslikud kooslused. Metsasus on suur 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani. Aegviidust põhjas asub omapärane Jussi nõmm koos Eestis ainulaadse looduskooslusega, mis on tekkinud Nõukogude Armee tegevusest tingitud korduvate põlengute tagajärjel. Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel esinevad männikud ning liigniisketel aladel jõekallastel kasvavad lodumetsad (sanglepad, kased). Metsased madalsood moodustavad maastikurajoonist 23%. Idaosas leidub voorestatud ja moreentasandikega põllumajandusalasid.
Sauna-Mari hakkas tihti peremehe juures olema, sest ta oli lubanud perenaise surivoodil , et aitab peret. Ma arvan, et see oli Marist väga õilis leida aega oma pere kõrvalt veel võõrastele. Juss sai armukadedaks ja palus Maril sauna tagasi kolida, sest tal oli ka mehe eest kohustusi. Mari ei võtnud meest kuulda ja tänus sellele tegi Juss enesetapu, mis jäi Marile hinge. Mari ja Andres tegid pattu ja tänu sellele pidid nad abielluma. Minu arust polnud Andresel mingit õigust Marit Jussi juurest ära meelitada ja sedasi käituda, et tagajärjeks on kelelgi surm ja uued pulmad koos saunanaisega teha, sest Mari ja Juss olid koos õnnelikud. Andres kakles pidevalt oma üleaedsega, kellele ta pidevalt jälle millegi eest tagasi tegi. Sellega, et ta Pearu oma maale viis, kui too magas valas õli ainult tulle, sest Pearu lasi Laulu-Lullul laulu kirjutada, mille leidis Mari. Kui Mari luges seda tuli talle meelde
Tulles tagasi sinna näeb ta ,et võitlus selle maaga ei lõppe mitte kunagi, ükskõik kui palju vaeva näha seal. Ta igatseb ka väga oma ammu surnud naist Krõõta. ja tunnistab ka lõpuks endale seda, et tegeltikult oli rõõdal algusest peale õigus olnud, et nendest ei saa maaharijaid ja nad ei sa seal hakkama. 2.1 raamatu sisu punktid järjestatult. 1. Andrese saabumine Vargamäele 2. Kraavide kaevamine 3. Laste sünd ( Liisi,Maret,Anni,Andres) 4. Krööda surm 5. Jussi enesetapp 6. Mari kolib tallu ja abiellub ka Andresega 7. Haigus võtab Juku, Kata ja Anni elu 8. Andrese sõjaväkke minek 3.) Andrese iseloomustus läbi raamatu: Alguses oli ta väga töökas mees. Liigagi töökas ta ei pannud vahepeal tähele isegi oma lapsi või naist. Peale Krõõda surma sai alles Andres aru mis ta teinud oli. Siis muutus ta natuke pehmemaks ja pühendas aega oma lastele. Ta hakkas mõistma kui kurvaks tegelikult oli Krõõt
00 hommikul Kivisaare Ratsatallu Kohapeal vestleme eelseisvast matkapäevast Arutame, milline hobune on kõige sobivam Harjame ja saduldame hobuse ja matk võib alata. Piknik Tunneme ennast nagu metsarestoranis ja sööme vabas looduses Elamus saabub ehedast toidust, mis osaliselt valmib elusal tulel Menüü: lõkkel röstitud köögiviljad, lõkkel küpsetatud rukkileib,taimetee Mida näeme.. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala Jussi nõmm ja järved Paukjärv Venemäe vaatetorn Oru "sild" Pikanõmme oos Jussi nõmm ja järved Paukjärv Venemäe vaatetorn Oru sild Pikanõmme oos Päeva lõpetuseks... Saun TÄNAN KUULAMAST!
Ent Mari on abielus ja tal on juba mees. Juss läheb armukadedaks, kui Mari viibib kaua peremehe kodus ettekäändel, et on vaja kadunud perenaise lapsi hoida Andres Noorem oli ju nii pisike. Peremees ise aga ei otsi kedagi teist peale Mari ja kutsub teda enda juurde. Juss poob end üles peale ebaõnnestunud katses peremeest tappa. Mari ja Andres magavad, Mari jääb rasedaks, peale Jussi surma on vähe aega möödas. Kirikuisa on pahur nende peale, ent andestab. Samas on Maril psühholoogiline allakäik: teda kummitab Krõõda mälestus ja ta tunneb süüd Jussi surmas. Sünnib Indrek. Ta on nõrgem ja hellam kui Andres Noorem, tal tekib eriline suhestumus emaga, Andrestel tekib seesama sõprusvendlus omavahel. Maril on veel pärast tütreid, ent nende roll pole nii oluline. Igal pool on lsatehaigus, mis paljud ära tapab
ei kasuta mitte keegi.Sellel ajal ka õpilased olid ära jaotatud, ehk siis poiste kool ning tüdrukute kool.Wikmani kool oli täielikukul poiste kool.Ning sellest võib järeldada, et poisid teevad päris palju seal pahandusi, see klass millest on juttu, seal juhtus päris suur pahandus.Poisid olid Tooderi tunnis, mis on usuõpetuse tund.Klassi kamp kuhu kuulus ka Jaak, mõtles et teevad väikese nalja.Ning panid päris suure koguse magneesiumi klassi paberikorvi.Õpetaja Tooder saatis Jussi lärmamise eest klass nurka.Sinna kus oli see prügikast.Juss ütles õpetajale et midagi krabistab seal prügikastis, et on vist hiired sees.Härra Tooder läks sinna juurde ning kummardas prügikasti kohale ning ütles et Juss valgust näitaks.Juss pani tiku põlema, kuid ,,kogematta" pillas selle tiku prügikasti.Selle sees käis plahvatus ning õpetaja minestas.Kui ta õpetajatetuppa toimetati, kirus ta õpilasi ning ütles et nood olid tahtnud teda pimedaks teha
sellepärast et kuidagi poleks põhjust tülitseda, hoides oma loomadel silm peal ja ehitades tugevaid aedu, leiab naabrimees ikka põhjuse Mäe perega kuidagi kokku puutuda. Andrese sulasel Jussil pole ka mitte kerge põli, aina kurdab ta, et peremees tööga tappa tahab. Ometi jääb ta ka teiseks aastaks, ja kui lahkub esialgne tüdruk Mai ja tuleb teine, Mari, rõõmsameelne ja lõbus, ei tahagi Juss enam ära minna. Mari muudkui lõõbib Jussi, aina narrib, nii et poiss eriti arugi ei saa, miks ja milleks ta siis õigupoolest seda teeb. Juss võtab asja väga tõsiselt, oma väge tõestades, upub isegi peaaegu - uhkuse tõttu, kuid jonni ka ei jäta. Marigi lõõbib edasi, niikaua kui kord Juss enda poomist üritab. Siis saab asja päris selgeks, Mari jätab oma norimise ja tunnistab ausalt et kui Juss teda tahab, võib pulmad teha küll.
Kõrvemaa 2013). · Esineb nii karbonaatsest koresest koosnevaid oose, rendsiinadega mõhnu kui ka pealt tasaseid mitmesuguste muldadega lavasid. Suurte kõrguskontrastide tõttu on seda piirkonda nimetatud ka Eesti Sveitsiks (Eesti Entsüklopeedia 2011 Põhja Kõrvemaa 2013). · Umbes poole kaitsealast moodustavad sood (peamiselt rabad), suurimad on Koitjärve raba, Kõnnu Suursoo ja Võhma raba. Kaitsealal on üle 30 järve, sealhulgas Paukjärv, Kivijärv, Jussi järved ja Põhja-Eesti sügavaim järv Metstoa Ümarjärv . Põhja-Kõrvemaa on paljude kaitstavate liikide näitekskaljukotka , metsise, sookure ja kivisisaliku ning suurkiskjate elupaik (Eesti Entsüklopeedia 2011 Põhja Kõrvemaa 2013). Tabel 1. Kõrvemaa- ja Aegviidu järved Nimetus Pindala Suurim Vee Taimestik sügavus läbipaistvus
rohe-vesihobu paksukojalise jõekarbi elupaik Pesitsuskohaks paljudele linnuliikidele Kaljukotkas Laululuik Kaitsealused loomad Kivisisalik Euroopa naarits Rohe-vesihobu Kõrvemaa väärtus Erakordne loodusmaastik Aktiivse loodpuhkuse piirkond Matka- ja loodusrajad Loodusvarad Negatiivne inimmõju Mootorsõidukitega liiklemine Metsade liigne majandamine Telkimine ja lõkke tegemine Jussi nõmm Nõukogude Armee õppepolügoon Jussi nõmm Positiivne inimmõju Positiivne RMK rajatud matkarajad ja matkateed Spetsiaalsed laagripaigad Kõrvemaa matka- ja suusakeskus Kultuurilugu Kulli talu peremee Kulli Jüri A. H. Tammsaare Noorte Meeste Kristlik Ühing Aitäh tähelepanu eest!
Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist. Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha. Kõrtsi on kujutatud külameeste kohtumispaigana, kus käib iga mees, kell vähegi rahakott seda lubab. Raamatus toimub tegevustik niisiis kahe naabertalu elanike vahel. Esimeses, Mäe talus sureb perenaine Krõõt ning Sauna-Juss teeb enesetapu. Jussi naine Mari saab talu uueks perenaiseks ja kasvatab üles hulga lapsi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viimane aga alla ei anna. Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas
Andres mõistis alles nüüd, kui oli juba hilja, millist vaeva pidi Krõõt taluma. Ta oli lõpuks saanud poja, koha pärija, aga nüüd ei olnud see talle enam tähtsaim. Krõõta ei olnud. Pärast Krõõda surma pidi elu edasi minema, tallu oli uut perenaist tarvis, kes jaksaks tööd teha ja laste eest hoolitseda. Sulane Mari hakkas üha rohkem aega Vargamäel veetma. Nii algasid kõik Mari mured. Ta ei laulnud enam rõõmust heinamaal, viibis harva kodus ja muutis Jussi ja oma lapsedki sellega kurvaks. Kõik ühe lubaduse pärast Krõõdale. Ent Mari tundis ka teatud uhkust, et teda, vaest töölist, oli toodud üles tallu. Nii oli selles kurvastuses temale ka väheke õnne. Raske töö tõttu suri Krõõt ja suri Mari lõbus meel. Mõne aja pärast lahkus ka Mari mees Juss, kes ei tahtnud näha, kuidas tema naine iga päevaga aina temast eemaldub ja koju ei tule, vaid hoolitseb teisepere laste ja toimetuste eest.
Tahaksin esile tuua lauljate taset, kuna tegemist oli vokaalsekstetiga, siis said nad suurepäraselt hakkama. Lauldi ühtses harmoonias, sõnad olid väga selgelt välja lauldud ning kogu kõla poleks saanud parem olla. Ma olin küll natuke pettunud, sest lootsin rohkem Queeni laule kuulda ning ainuke laul nende esituses tuli alles lisaloona. Aga see oli ka võimas: kogu rahvas elas kaasa plaksutades, kõigile meeldis, mulle jäi tunne nagu oleksin olnud rokk- kontsertil. Jussi Chydenius, bass laulja, imiteeris häälega väga hästi ja ehedalt mõningaid trummilööke, mis jätsidki mulje nagu oleks trumm taustal mänginud. Üldiselt õnnestus see kontsert väga. Vähem oleks võidud laulda tundmatuid soome jõululaule ja rohkem ülemaailmselt tuntud laule, aga ma usun et selleks peaksin ma minema teisele kontsertile.Esimene pool kontsertist oli küll nõdravõitu aga teine pool see-eest kompenseeris selle igavuse, mis see oli minule sinnamaani tekkinud
Nii nagu olid vastandlikud Pearu ja Andres, on erinevad ka Krõõt ja Mari teineteisest nagu öö ja päev. Samuti nagu teisi tegelasi, kujutas Tammsaare ja Krõõta ja Marit väga inimlike karakteritena. Kuigi Krõõt suri juba romaani esimeses pooles, võrreldakse teda kogu aeg Mariga. Krõõt on nagu headuse ja kannatlikkuse sümbol. Tema südamliku iseloomu ja "heleda jaale" ees rahuneb isegi Pearu. Mari on seevastu aga alistuv ja kohusetruu naine, kes üritab oma kunagist eksimust Jussi vastu teha heaks kannatuste vaikiva talumisega. Sellepärast valisingi just selle teema, kuna see kirjeldab millised oli need inimesed, kes elasid Vargamäel. Kuidas kujunesid nende omavahelised suhted ja millised olid nende iseloomujooned. 2 ,,Tõde ja õigus" I osa Vargamäe elanike inimkäsitlus.
Oli üldine meeleolu. Lõhkuda, rebida. Loomalik käitmumina. Indrek kaitseb ka ühte vanahärrat. See oli tegelikult väga väetike ja see veatakse veel kaasa kah. Indrek võtab sõna aga teda ei kuulata, sest liiga vähe vägivalda ja ei olnud soodsad teistele. Indrek läheb minema. Jõuab koju õhtul. Ema oigab. Indrekule käib see südame peale. Teised ei pane enam tähelegi. Ema ütleb et valutab see sama koht kuhu indrek väiksena kiviga visanud oli. Ja et ta kannatab jussi pärast, et jussi tahtmised on piiritud ja et kui tema ka sureb siis saab jussi lõõsk täis. Ja ta tahab jussi kõrvale maetud saada. Ja et indrek peab teda aitama. Indrek lubas seda. Indrek linna tagasi. Kristi läinud ameerikasse indrek jookseb ära saatma. Aga kristi tegi enesetapu. Emand lohk süüdistab v mainib et indrek olla valetanud. Ja kristi arvas et ta on surnud. Rohud saab. Peab varjul olema. Linnainimesi maale ei lasta. Varjupaiga leiab jällegi kõige ootamatust kohast koeramamma juurest.
said tunda nii tema saunaeide tütrest naine kui ka nende lapsed. Pearu ja Andrese esimese tüli algeks sai kraav, mille Andres lasi Sauna Madisel Oru krundile kaevata, makstes ühe poole ise ning teise poole Pearu. Esimeste nelipühade paiku toimus kohalike meeste vahel ka rammukatsumine, kus sai kõigile selgeks, et Mäe Andresele pole neist kellestki vastast. Kuna üksi ei tulnud Andres Krõõdaga Vargamäel toime, palkasid nad sulase Jussi ning tüdruku Mai. Kui kätte jõudis heinaaeg, ootas Krõõt juba esimest last tütart, kelle nimeks pandi Liisi. Järgmisel kevadel läks Mai ära ning uueks tüdrukuks sai Mari koguaeg rõõmsameelne laululind, kes tööd mõistis teha vägagi hästi. Marile hakkas Juss üha rohkem huvi pakkuma vaatamata tema mitte kõige kenamale välimusele. Kord lõhkus Pearu oma rukkipõllu eest ära tükikese aeda, mille tagajärjel pääsesid Eespere sead tema rukkisse
Krõõt oli hea hing ning me saime hästi läbi, ta on mulle eeskujuks. Kahju, et temaga nii läks. Kuid olgu veelkord öeldud, tema lapsi armastan ma sama palju kui enda omi. Ma teen kõik selleks, et nemad õnnelikud oleks. Olen valmis kasvõi valetama, maksku mis maksab. Kaitsen neid peremehe Andrese eest, visaku ta mind välja või peksku vaeseomaks, mina oma meelt ei muuda. Rääkides Andresest, siis soovin, et me saaksime paremini läbi. Tema aina heidab mulle ette, et mõtlen ainult Jussi peale ja ei suuda muud teha. Ta võiks aru saada, et see on minu jaoks hell teema ning jääbki selleks. Ma tahaksin nii väga Andresega rääkida maailmaasjadest ja usaldada teda, aga miski minus ei suuda seda. Mõnikord ma isegi kahetsen, et vargamäele perenaiseks tulin. Siis, aga mõtlen jälle laste ning selle peale kuidas Andres Jussi haual raamatu kätte võttis ning jumalasõna luges. See tegi mu meele väga hellaks. Oeh, no ei suuda seda meenutada, pisarad kipuvad jälle peale...
labiraakimisi kaevu osas, sai pearu nousse 6. (38) Esimene nelipüha, noored lahevad kiriku, Eedi ei saa kiriku sest tal on rabalad riided, teisel puhal tuleb kularahvas kulla, kutid hakkavad joudu katsuma, Andres maadleb Kaarliga (pearu sulane) 7. (47) Andres teeb naabritega sonnikuvedamises koostood, kaarel sebib naisi, kaarel laheb oosel Mai juurde 8. (52) jalle tehakse tood, heinatoid, kroot on rase, tehakse tood hoolimata ilmast jne, Jussi motted kas otsida uus peremees v ei, pearu uhkeldab jalle oma maaga, eespere ja tagapere nimede ajalugu 9. (61) suvi moodus tootades, saabus talv, saak oli suht kesine, kaarel jattis mai maha, pearu kovatab kortsis jalle, andres toestas pearule et pole könn, kroot sunnitab tutre, 10. (68) endiselt teevad tood, kroot on kurnatud, juss jaab alles, mai lahkus armuvalus, hakati aeda tegema, pearu uritab andresega sammu pidada, hooplevad kortsis, pearu lohkus aia ja eespere
Lõpuks sai Inspektor teada, et selle taga oli Pukspu ja viskas ta koolist välja. Pukspu küsis direktor Wikmanilt, kas ta saab veel tagasi tulla siia kooli, kuid Wikman ütles selle peale: ,,Sa saad kooli tagasi alles üheteistkümnendas klassis ja kui sa sooritad kõikides ainetes eksamid ära rahuldava või parema peale." Selle peale ei jäänud Pukspul muud midagi üle kui oma asjad pakkida ja koju minna. Penno, Pukspu parim sõber, ei olnud nõus Jussi väljaviskamisega, kuid mis tal üle jäi. Lõpuks tegi ta oma klassi poistele ettepaneku, et nad võiksid hakata Pukspud järele aitama, sest Pukspul ei olnud eriti head hinded, ime et ta siianigi oli välja aerutanud. Kuid poisid arvasid, et nad ei saa kellegi peale ju kindlad olla, sest keegi ju ei viitsi tasuta Jussile reptiitoriks olla. Seega tegi Penno ettepaneku et iga poiss maksab 50 senti nädalas Jussi reptiitorile. Jussi reptiitoriks oli Laasik, hüüdnimega Riks
Seletatakse lahti Vargamäe: Oru ja Mäe teke. IX (67-74) Saak vilets. Varajane lumi. Ree laenamine Pearult. Krõõda tütar. X (74-85) Tehti puuesemeid, Juss jäi edasi aga Mai läks ära. Pearu lõhkus aia ära ja Krõõt kutsus loomad heleda häälega rukkist välja. Andres jäi sõnakehvaks kuuldes Pearult sõnu Krõõda ilusa hääle kohta. XI Hein vilets. Tuli vihma, sai heina. Hakati vilja võtma. Uus tüdruk Mari õrritas Jussi (oleks uppunud). Pearu lasi loomi enda maale ning käis kõigiga lepitust palumas. XII (102-110) Andresel kiire töö majaehitamine. Pearu saatis sulased appi. Juss ähvardas end puua. Jussi ja Mari plaanid. XIII (111-120) Kambrid valmis. Sündis tütar. Mari rääkis enda ja Jussi plaanidest. XIV (121-135) Pearu ehitas kraavile tammi, aga eespere Mart (sulane) lõhkus selle korduvalt ära ja ässitas koera Pearu kallale. XV (135-144) Eesperes saadi teada Pearu sinikatest. Kohtus käimine
Pärast Krõõda surma oli Mari Krõõda lastele ema eest ning täitis teisi perenaise kohustusi, vaatamata sellele, et tal oli ka endal kaks last ja mees Juss. Kui Juss nägi, kuidas Mari perenaisena tegutses ja kui väga ta kõiki lapsi-nii võõraid kui omi-armastas, tundis ta natuke süüd, et tema ei suutnud Marile sellist elu pakkuda ning laste tulevikku kindlustada. Marit aga hakkas süütunne piinama juba Jussi eluajal, kui ta tundis, et teda tõmbab rohkem Andrese, laste ja Mäe talu poole. Juss aga märkas seda ning suurest masendusest poos enda üles. Jussi surmas süüdistas Mari iseennast ning see süütunne kasvas veelgi, kui ta abiellus Andresega ja nad ühise lapse said. Süütunne piinas Marit tema elu lõpuni. Kuna väike Andres oli üpriski kelmusi täis, siis kemples ta pidevalt Indrekuga, kes oli rahulik ning õpihimuline. Ühel päeval lõppes nende põllul toimunud riid halvasti
Tegevuspaik: Vargamäe (Oru ja Mäe), kõrts Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 Tegelased: · Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees · Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees · Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine · Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees · Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! · Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I Vargamäe andres ja Krõõt astusid oma uue kodu poole. Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul, sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma isakoduga, kus olid ilusad laaned ja metsad.
ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab kohutavalt ja lahkub töölt. Asja uuritakse nädal aega, keegi ei tunnista midagi üles ja lôpuks visatakse Juss koolist välja koos vôimalusega sügisel gümnaasiumisse naasta, tingimusel, et ta sooritab igas 10. klassi aines eksami. Teised ôpilased saavad Maria juures kokku ja otsustavad Penni ideel, et Laasik ôpetab Jussi, et ta eksamid ära teeks ja teised maksavad talle 30 krooni kuus. Jaak räägib temaga ja Riks nôustub. Sirkel saadab ta esimesel korral Jussi poole ära ja seal saavad nad tuttavaks Jussi ôdedega - Ainoga käib juba Penn, aga Virvesse armuvad Jaak ja Riks juba esimesel kohtumisel môlemad. Ladina keele tunnis läheb kraanikauss katki ja sellel tuleb kraan otsast ära. Selletõttu hakkab vett purskama ning tund tahetakse ära jätta
• · Penn e. Penno - koomik, teeb kôigi hääli järele, sportlik, rikas • · Terrepson - klassivend, kellele midagi ei räägita, kuna tema ema on pedagoogika - nôukogus • · Tummel e. Tumbu- klassi kôige rikkam poiss, pôhimôtteliselt raha ei laena ega anna • · Linkman e. Valge Luich - kapriisne ja üleolev albiino, riigikohtuniku poeg • · Maria - putkatädi, kes oma aias poistele salaja veini müüb (kogunemiskoht) • · Aino Pukspuu - Jussi vanem ôde, Penni sôbranna • · Virve Pukspuu - Jussi paar minutit noorem ôde (kaksikud), asjatab Jaagu ja Riksiga 10. klass: Poisid koguvad usuôpetuse tunnis magneesiumi ja see pannakse prügikasti, ôpetaja Tooder paneb aga Jussi lärmamise eest nurka (prügikasti juurde) seisma ja Juss viskab sinna pôleva tiku ning ütleb ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures
Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja, kui asi tõsiseks läheb annab kere peale. Pärast Jussi surma (veebruaris) ei peata Andres peaaegu enam kunagi kõrtsi juures ega astu sinna sisse. Teades Mari nutu põhjuseid, luges etteheidet iseendale: tema ei osanud nõnda elada, et temaga oleks võidud olla rõõmus. Ei austanud Jussi tolle enesetapu pärast, öeldes: ,,Inimene põle ometi iseenda koer, kuis ta siis endale läheb silmust kaela panema." Oli kindel, et tema arvamus on alati õige, tema põhimõtted ainsad õiged, vihastas, kui keegi teine nõnda ei
Krõõt ja sead XI Mari, hobuste koplist väljalaskmine, Pearu ja Andrese esimene tüli, leppimine, Pearule meeldib Krõõt rohkem kui ta enda naine XII Raske töö, Pearu salajane abi ei millegi eest, Juss ja Mari XIII Uued kambrid valmis, teine laps on tütar, Andres jälle pettunud, Andrese esimene Krõõda sõimamine rukki koorma pärast, Krõõt nutab valgel kirstul, sest see ainuke asi, mis meenutab talle oma isa kodu. Kadedus Pearu rikkuse ja laiskuse üle, Jussi ja Mari pulmajutt XIV Sauna-Madis läks Pearule üle, karjapoiss Mart koos koeraga tammi hävitamas, Pearu viha XV Matu koera tapmine, Pearu oma maale tassind ta , I kohtuasi, Andres ei saanud tõde jalule seada ja õigust kätte, lõpuks tegi endale uue kraavi, Madis oli Andrese poolt, kuigi oli Orus XVI Jussil ja Maril poeg, Krõõdal tütar. Pearu tugeva sulase Jaagupi kius kuna too Pearu naise peksmise vahele läks. Kohtuasi, Pearu peksasaamine
,,Kaks kantsi" J.R.R. Tolkien See raamat räägib Frodo, Jussi, Aragorni, Legolase, Gimli, Punapõse ja Ilo seiklustest Keskmaal. Raamatu alguses Sõrmuse Vennaskonna liige Boromir suri ning Vennaskond lagunes. Frodo ja Juss jätkasid oma teekonda Mordorisse, Tuhamäele, et hävitada Musta Isanda sõrmus. Tee peal kohtasid nad Guglunki, kes tahtis sõrmust endale, kuid oli siiski nõus neile teejuhiks hakkama. Teel kohtusid nad veel ka Gondori Pealiku ja sõdalastega, kes neile abi ja nõu pakkusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
