RMK on Eesti riigimetsade majandaja Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike metsaga on kaetud ligi pool meie maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Omakorda umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Neid metsi hoiab, kasvatab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). RMK tegevusvaldkonnad on: · metsahaldus · metsamajandus · puiduturustus · loodushoid ja puhkemajandus · taimla- ja seemnemajandus RMK metsanduslike ülesannete hulka kuulub riigimetsa kaitsmine ja valvamine, uue metsa istutamine ja kasvatamine, metsatööde korraldamine ning puidu müük. RMK hoiab korras metsateid ja kuivendussüsteeme ning jälgib tuleohtu riigimetsas. Loodushoiuga tegelevad inimesed RMKs teevad omalt poolt kõik, et riigimets ning RMK hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab...
2. Maa-amet Riigi omandis oleva maa valitseja. 3. Riigikantselei Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamine poliitika kujundamisel ja elluviimisel. 4. Maanteeamet Teehoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks riigimaanteedel. 5. Riigimetsa Majandamise Keskus Riigimetsa majandaja ja haldaja, säästliku looduskasutuse korraldamine riigimetsas. 6. Muinsuskaitseamet Kultuutuväärtused ja nende kaitse. 7. Terviseamet Rahva tervise kaitsja. 8. Päästeamet Hädaolukorraks valmisoleku planeerija, päästepoliitika väljatöötaja ja rakendaja. 9
ehitushinnaindeks; remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks, maanteede hooldustööde hinnaindeks, arhitekti- ja inseneritegevuste tootjahinnaindeks. 3. Kokkuleppehindade meetod (mislaaadi institutsioon lisaks teenuse ostjale- müüjale veel peab kokkuleppe sõlmimise protsessis osalema?) 1) Riigi, infrastruktuuri-ettevõtjate ja veo-ettevõtjate allianss (nt Suurbritannias) 2) Infrastruktuuri majandaja kui MTÜ 3) Läbirääkimised infrastruktuuri majandaja ja veoettevõtjate vahel riikliku regulaatori vahendusel Väärtuspõhine lähenemine (mittereguleeritavates tegevusvaldkondades) ; Väärtuspõhise hinnakujunduse meetodi põhimõtteks on, et hinna määrab kliendi poolt tootele omistatud väärtus. KLIENT → VÄÄRTUS → HIND → KULU→ TEENUS i. Hinnastrateegiad
§ 23. Vääriselupaik ja selle majandamine (1) Vääriselupaik käesoleva seaduse tähenduses on kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala tulundusmetsas või kaitsemetsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. (2) Vääriselupaiga klassifikaatori ja valiku juhendi kehtestab keskkonnaminister määrusega. (3) Riigimetsas korraldab vääriselupaiga kaitset riigimetsa majandaja keskkonnaministri käskkirja kohaselt. 2. jagu Metsa uuendamine § 24. Metsa uuendamine (1) Uuendatakse kaitse ja tulundusmetsa. Hoiumetsas ei tohi inimene metsa looduslikku uuenemisse sekkuda, välja arvatud juhul, kui see on seotud kaitseala või püsielupaiga kaitse eesmärgiga ja lubatud kaitseeeskirjas. (2) Metsa uuendamise võtted on:
Mõisas asunud mööbel purustati, veski põletati maha ning kasvuhooned rikuti. Pärast I maailmasõda Vihula mõis natsionaliseeriti ning kahe maailmasõja vahel toimis see riikliku suurfarmina. Aastatel 1941-1944 asus mõisas Saksa vastuluure luurekool. Pärast II maailmasõda sai mõisast Ubja sovhoos. Aastatel 1951-1982 asus mõisahoones vanadekodu. 1982. a. leidis mõisas aset laastav tulekahju, pärast mida anti hooned üle Viru kolhoosile. Alates 01.07.1991 on mõisa omanik ja majandaja aktsiaselts Vihula Mõis. Mõisakompleksi kõikide hoonete pindala on kokku üle 8000 ruutmetri, kogu mõisaterritooriumi suurus on 47,97 hektarit. Mõisahooneid ümbritseb suur park, kus on sajandeid vanu puid ja mis sarnaneb suurelt jaolt ümbritseva loodusega. Mõisa sissekäigul on kaunid kivist sambad, millel ilutsevad von Schubertite perekonna vapid. 2008. aastal algas kogu mõisakompeksi põhjalik renoveerimine ning 2012. aastaks restaureeritakse kogu mõis täielikult
1787.aastakevadelsuri Leopold Mozart ja sellegalõppesWolfgangi tihe ja keeruline sideisaga.SamalaastalnimeatiMozartkeiserlikukskammermuusikuksja seetiitel andistalle mitte suure, kuid ometi pideva sissetuleku. Mozartit tunti kogu Euroopas, kuid sellega ei kaasnenudsuuri tellimusi egaedukaidtsükliväljaandeid.Mozarti hiliste aastateainussuurem reis viis teda1789.aastalBerliini. Mozarti elu lõpuaastadoli majanduslikult ebakindlad, kuid oli ta ka kõike muud kui mõistlik majandaja.1791.aastaljõudis Mozart kirjutadaveel mitu suurteost.Prahatellimusel valmis kiiruga tõsine ooper ,,Tituse halastus". Paralleelselt sellega valmis aga üks tema armastatuimooper,,Võluflööt". Kolmasteosmidata alustassamutisamalaastaloli Reekviem (salapärastelegendidegaümbritetudteos, mille kallal ta töötasveel sirivoodilgi). Mozart suri 5.detsembril 1791.aastal. Mozart oli elu lõpul vähemalt saksakeelsesEuroopas väga kõrge mainegahelilooja.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko JUHI ENESEKORRALDUS referaat õppejõud: Ain Suurkaev Mõdriku 2012 Sissejuhatus Parimad juhid teavad millal fokuseerida ja millal taanduda. Pärast 2010. aasta aprilli plahvatust, BP- i navtaplatvormil, Gulfi lahes Mehikos suri 11 inimest, põhjustades Ameerikas ajaloo suurima nafta reostuse. Õnnetuse hetkel oli tegevdirektoriks Tony Hayward, kes suurendas asjaosalust enda karjääris. Ta paisti olevat murelik juhtunu mõjust BP-i juhtkonnas ja eelkõike endas. Umbes nädal pärast plahvatust tsiteeris Hayward täidesaatvale võimule Londoni kontoris öeldes, "Mida kuradit me tegime vaarimaks seda?" Vaatamata suhtekorraldus treeningule vastas ta ajakirjanikele kuu aega hiljem, et tahab oma elu tagasi. Juulis oli Haywa...
Tallinna Ülikool EUROOPA METSANDUS Referaat Autor: Juhendaja: Sisukord 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................3 2. EUROOPA METSANDUSSTRATEEGIA: ÜLDINE RAAMISTIK............................................................5 1. METSADE TÄHTSUS EUROOPA LIIDUS....................................................................................................6 3. METSARESSURSID JA NENDE KASUTAMINE EUROOPAS..................................................................9 4. PÕHJA- JA LÄÄNEMERE MAAD MAJANDAVAD METSI SÄÄSTLIKULT...................................... 12 5. EUROOPA MAADES SUURENEB METSANDE PIDALA........................................................................14 6. ÕIGUSLIK ALUS.......................................................
Seetôttu on raamatupidamises raske selgitada perioodi majandustulemusi, s.t. seda, mis on toodang ja mis on kapital. Sellest johtuvalt jäetakse nii puistute kui puidu juurdekasvu rahaline väärtus fikseerimata. Tegelikult on nendele suhteliselt täpse hinnangu andmine reaalselt võimalik. 5. Tootmiskulude määramine on raske, sageli vôimatu pika tootmisperioodi tôttu. Tootmiskulud ei oma olulist osa hindade kujunemises. Metsa majandaja ei arvesta tavaliselt seda, kui palju raha on kulutatud eelnevatel aastakümnetel konkreetse tihumeetri kasvatamiseks. Ta püüab saada parimat turul pakutavat hinda, arvestamata seejuures toodangu omahinda. Metsamajanduse kulud on suures osas kapitalikulud, mis tulenevad sellest, et kapital on väga pikka aega seotud puistu kasvatamisega. Metsakasvatuslikeks investeeringuteks loetakse: metsakultiveerimine ja sellega hiljem seonduvad tegevused (metsakultuuri
hooldada; 2) rajada okaspuumetsa tulekindluse tõstmiseks tuletõkestusvööndid käesoleva määruse §5 kohaselt ja neid hooldada; 3) tagada tuleohtliku ala koristamine raiejäätmetest ja muust risust hiljemalt metsateatise kehtivusaja lõpuks; 4) ette valmistada, tähistada ja hooldada suitsetamis- ja lõkke tegemise kohad ning transpordivahendite peatuskohad. (4) Riigimetsa majandajal on käesoleva määrusega ettenähtud maaomaniku õigused ja kohustused. (5) Riigimetsa majandaja on kohustatud: 1) korraldama tuleohtlikul ajal valve tulekahju avastamiseks, sellest päästeasutuse häirekeskusele teatamise ja esmaste kustutamisvõtete rakendamise; 2) määrama tulekahju korral päästetööde juhi käsutusse oma esindaja, kelle ülesanne on päästetööde juhi nõustamine piirkonna eripära asjus ja riigimetsa majandajaga sidepidamise korraldamine. (6) Raud- ja maanteede ning side-, elektri- ja gaasitrasside valdajad on kohustatud:
Pakendiaktsiis 100 50 Piiriveekogudes ja majandusvööndis asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu 100 100 üÜeriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu 30 100 Piiriveekogude vee erikasutuse tasu 100 100 Mittepiiriveekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasu 50 100 Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu 100 100 Kalapüügiõiguse tasu 100 100 Riigimetsast uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasu 26 15 Riigimetsa majandaja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügist laekunud raha 26 15 Keskkonnale tekitatud kahju hüvitus 100 100 Planeerimise seadus. Planeerimis seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks,ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Planeerimise põhimõtted. 1)planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik.
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ...
o piiriveekogudes ja majandusvööndid asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu o üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu o piiriveekogude vee erikasutuse tasu o mitte-piiriveekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasu o jahipiirkonna kasutusõiguse tasu o kalapüügiõiguse tasu o riigimetsast uuendusraieks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasu o riigimetsa majandaja uuendusraiest saadud metsamaterjali müügist laekunud raha o keskkonnale tekitatud kahju hüvitus PLANEERIMISE SEADUS eesmärk: tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavaid tingimusi säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks planeerimise põhimõtted: o planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et
f – vormiarv Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu kõrgusega ja läbimõõt puu rinnakõrguse läbimõõduga. Okaspuudel on see enamasti 0,45-0,50 lehtpuudel 0,41-0,45 Kui kõrgus on teada, saab hf-i vastavast tabelist. 5. Puu vanuse määramine *männaste loendamise teel *juurdekasvupuuri abil 8.2 Puistu takseerimine. Puistu eraldamise tunnused. Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike. Riigimetsade hoidja ja majandaja on RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus). Vormilt on RMK riigitulundusasutus, ainus sellise vormiga asutus Eestis. Riigitulundusasutus tähendab, et ühelt poolt on RMK ülesanne riigile metsast tulu teenida, raiudes ja müües metsamaterjali. Teiselt poolt on aga RMK-l ka ülesanded, mis ei too otsest majanduslikku tulu, aga on kasulikud kõigile: ainulaadse metsalooduse säilitamine, loodussõbralikud metsatööd, tasuta puhkevõimaluste loomine.
kogupindalast, väga väike aga näiteks Kreekas 8 % metsa kogupindalast . Põhja-Euroopa riikides, millistes metsade tulunduslik funktsioon on väga oluline, majandavad riigimetsi enamasti mitmesugused riigi tulundusasutused või äriühingud. Lääne- ja Lõuna-Euroopas, kus reeglina on esmatähtsad metsa keskkonna- ja puhkefunktsioonid, on nii riigi kui võimu- ja järelvalveorgani, kui ka metsaomaniku ja riigimetsa majandaja funktsioonid sageli riigieelarveliselt finantseeritavad ja seatud ühtse metsandus-administratsiooni ülesandeks. Metsanduslik õigusloome ja metsanduse arendamine Euroopa riikides Enamik Euroopa riike on välja töötanud ja rakendanud mitmesuguseid metsandusalaseid arengukavasid ja õigusakte, mis on otseselt toetanud säästva arengu tagamist metsanduses. Metsapoliitika ja metsanduse arengukava dokumendid on olemas 33-s ning koostamisel või täiendamisel kõigis Euroopa riikides .
metsamaastikku, kus mets läheneb ajas kliimakskooslusele; annavad orgaanilise aine kooslusesse tagasi (tuhk, surema ja kõdunema jääv puit); tekitavad kohati ja ajuti rohkelt elupaiku teatud kohastumustega liikidele (nt. söestunud või kõdunev puit). Metsaökoloogia seisukohalt on kõik looduslikud häiringud loomulikud ja nad ei tekita metsale mingeid kahjustusi. · Kahjustused puistule või puidule tekivad vaid metsa majandaja vaatevinklist. Häiringud kahjustavad metsa potentsiaali toota puitu ehk häiringud kahjustavad inimeste huve. · Looduslikud häiringud on alati toimunud ja elustik on nendega kohanenud. Tänapäeva killustatud maastikus võib häiring unikaalse säilinud elupaiga ka hävitada. Selline liik on nn väljasuremisvõla esindaja. Põhjuseks on enamasti inimene (tema tegevus maastikul). Metsa järjepidevus Metsa järjepidevuse all mõistetakse puistu või metsamaastiku põhiomaduste, sh
Säästev Eesti 21 määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengud kooskõlas ülemaailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega. Metsanduse arengukava 20. sajandi lõpuks olid mitmed Eesti metsapoliitikas seatud eesmärkidest rakendatud. Organisatsiooniliselt lahutati riigi normatiivsed ja metsa majandaja funktsioonid, millega likvideeriti huvide konflikt majandustegevuse ja selle kontrollimise vahel. Samas ei suudetud metsi maareformi tempos inventeerida, erametsaomanikele luua hästitoimivat tugistruktuuri, lõpetada metsade kaitseväärtuse hindamist ning tagada metsade efektiivset kaitset, puudus rahuldav keskkonnaseire ning -planeeringu süsteem. Metsapoliitika edukat rakendamist oli takistanud tervikliku abinõude kava puudumine. Metsapoliitikas
3) piiriveekogudes ja majandusvööndis asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu; 4) 30 protsenti üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasust; 5) piiriveekogude vee erikasutuse tasu; 6) 50 protsenti käesoleva paragrahvi punktis 5 nimetamata veekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasust; 7 ) uluki küttimisõiguse hind; 8) kalapüügiõiguse tasu; 9) 26 protsenti riigimetsast uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasust; 10) 26 protsenti riigimetsa majandaja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügist laekunud rahast; 11) keskkonnale tekitatud kahju hüvitus. Keskkonnakaitse korraldus • Keskkonnaõigusaktid • Institutsioonid • Ärahoidvadmeetmed • planeerimine • keskkonnamõjude hindamine • keskkonnaaudit, keskkonna juhtimissüsteemid, riski hindamised • Regulatsioonivahendid • keskkonnaload, normatiivid ja standardid, piirangud, keelud, järelvalve) • Keskkonnakorraldusemajandushoovad
ja lati pikkuse suhe, see peab olema 1:50. ehk 2,2 miljonit hektarit, millest 37% on identifitseerida iga üksiku eraldatud puistu ja Vaatamata lihtsusele on meetod küllaltki riigimetsa ja 63% erametsa. Riigimetsade majandada metsi puistute tasandil (igale täpne. Vead rinnaslõikepindala määramisel hoidja ja majandaja on RMK (Riigimetsa puistule koostatakse majanduskava). võivad tekkida: jäetakse loendamata varjatud Majandamise Keskus). Vormilt on RMK Võimaldab metsas paremini orienteeruda puud (teiste puude taga, põõsastes), riigitulundusasutus, ainus sellise vormiga Võimaldab paremini arendada mõõdetakse liiga metsaserva lähedal, asutus Eestis
kehtivad võõra metsa kasutajale järgmised kitsendused: 1) metsas tohib viibida, ka marju, seeni, pähkleid, dekoratiivoksi, ravimtaimi ja dekoratiivtaimi või nende osi varuda metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata, ökosüsteemi ning jahiulukeid ja kaitsealuseid loomi nende paljunemisperioodil ja teisi metsas viibijaid häirimata, metsa püsivaid jälgi jätmata ning tuleohutusnõudeid ja omaniku või riigimetsa majandaja nõudeid järgides; 2) Kui metsaomanik on metsamarjade, seente, pähklite, dekoratiivokste, ravimtaimede ja dekoratiivtaimede või nende osade saagikuse suurendamiseks teinud kulutusi või on saagikuse suurendamiseks tehtu tõttu vähenenud teistest metsakasutustest saadav tulu, on tal õigus metsamarjade, seente, pähklite, dekoratiivokste, ravimtaimede ja dekoratiivtaimede või nende osade varumise eest nõuda tasu. Seened ja marjad Kõige olulisem kõrvalkasutuse valdkond
Kujuneb välja irratsionaalse inimese tüüp, kelle tegevust mõjutavad instinktid ja ihad. „Alandatud ja solvatud“. 1866 „Kuritöö ja karistus“ Esmane plaan oli kirjutada joodikuperest, aga sellest kasvas uus idee. 1868 „Idioot“ Eesmärk oli kujutseda täiuslikku, positiivset inimest, Kristuse sarnast tegelaskuju. Esimene naine sureb, aga leiab uue noore nägusa stenografisti. Alguses on neil majanduslikult raske, pidi hoolitsema surnud venna pere võlgade eest. Uus naine oli hea majandaja ja ostsid maja. Käis ka Euroopas tervist parandamas. Kuurortpiirkodades mängis hasartmänge. Šveitsis mängis kojusõiduraha maha. Naine saatis raha, mängis selle ka maha (Selline mees tuleks kukele saata...). Sai kuidagi koju. 43 Romaanid „Sortsid“, „Nooruk“, „Vennad Karamazovid“ 1. osa (2. osa jäi tulemata) Suri kurguverejooksu. Uue käsitluse sissetooja kirjandusse
• olla suuteline ennustama muutusi külastajate külastusmustris; • olla suuteline suunama külastajaid õigeaegselt alternatiivsetele radadele. 2. Toimida otsustusi toetava mehhanismina, seda eelkõige järgneva osas: - populariseerimise ja meediakajastuste poliitika määratlemine; - konkreetsete majandamismeetmete majandusliku otstarbekuse hindamine. 3. Hinnata ohtusid ja probleeme, millega looduspärandi majandaja võib silmitsi seista ning pakkuda välja võimalikke lahendusi. Kogu vaatlusameti töö lähtub kolmest sisendist: 1. Kvantitatiivne: automaatsete külastajate loendurite andmestik ja teised loendusstrateegiad; 2. Kvalitatiivne: külastajate küsitlused, külastajate karakteristikud (vanus, sugu, sihtkoht jne); 3. Käitumuslik: külastaja liikumised ja tegevused seirealal. Nendest kolmest sisendist lähtudes kavatseb seireamet luua kohtade ja külastajate
Piiriveekogudes ja majandusvööndis asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu 100 100 Üeriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu 30 100 Piiriveekogude vee erikasutuse tasu 100 100 Mitte–piiriveekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasu 50 100 Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu 100 100 Kalapüügiõiguse tasu 100 100 Riigimetsast uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasu 26 15 Riigimetsa majandaja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügist laekunud raha 26 15 Keskkonnale tekitatud kahju hüvitus 100 100 KESKKONNAÕIGUSE ALUSED 29. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus ja ajalooline areng Õigusharusse kuuluvad üldisemad õigusaktid, mis spetsiifilisematesse harudesse ei mahu, kuid on ometi rohkemal või vähemal määral keskkonnavaldkonnaga seotud. Ühtlasi sisalduvad õigusharus keskkonnaalased rahvusvahelised lepped.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
