Eesti kaitsealad (referaat)

Q: Mis on kaitsealal erilist omapärast?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti kaitsealad (referaat)

Q: Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti kaitsealad (referaat)

Q: Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti kaitsealad (referaat)

Q: Milliseid haruldasi taime-ja loomaliike seal elab?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti kaitsealad (referaat)

tööd, minu

Eesti kaitsealad (referaat) (0)

Kutsekool - Loodus - Keskkonnakaitse

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on kaitsealal erilist omapärast?
Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab?
Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid?
Milliseid haruldasi taime-ja loomaliike seal elab?

EESTI KAITSEALAD
Kaitsealade õppeaine referaat

SISUKORD:

Sisukord..................................................................................................2

Sissejuhatus.........................................................................................3-4

Meenikunno maastikukaitseala ...........................................................5-7

Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10

Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14

Otepää looduspark ..........................................................................15-18

Nigula looduskaitseala ....................................................................19-23

Alam- Pedja looduskaitseala............................................................24-26

Haanja looduspark..........................................................................27-31

Endla looduskaitseala.....................................................................32-35

Viidumäe looduskaitseala..............................................................36-38

Vooremaa maastikukaitseala.........................................................39-42

Rannametsa looduskaitseala..........................................................43-45

Kasutatud kirjandus............................................................................46
SISSEJUHATUS
Eesti kaitsealade süsteem on aastakümnetepikkuse arengu tulemus.
LOODUSKAITSESEADUS - vastu võetud 21. 04. 2004. a seadusega (RT I 2004, 38, 258), jõustunud 10. 05. 2004, mis koondab normid Kaitstavate loodusobjektide seadusest, Ranna ja kalda kaitse seadusest ning Loomastiku kaitse ja kasutamise seadusest, mis uue seaduse jõustudes kehtivuse kaotavad . Järjepidevuse huvides on säilitatud senise looduskaitseõiguse need elemendid, mis on ennast praktikas õigustanud. On ka muudatusi, mis tulenevad muuhulgas Euroopa Liidu looduskaitse direktiivide ülevõtmise vajadusest. Uudne on liikide ja elupaikade soodsa seisundi mõiste sissetoomine, mis saab tulevikus üheks peamiseks looduskaitsemeetmete tõhususe mõõdupuuks. Seadusega luuakse võimalus looduskaitse korraldamiseks omavalitsuse tasandil. Käesoleva seaduse eesmärk on:
1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega ;
2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine;
3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.
Antud seaduse järgi on kaitsealad inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad jagunevad järgmisteks tüüpideks: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark), programmiala.
Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust.
LOODUSKAITSEALA on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
MAASTIKUKAITSEALA (looduspargi) on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
PROGRAMMIALA on seire , uurimis- ja haridustöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja kasutamise ühitamiseks kas kohaliku, riikliku või rahvusvahelise programmiga haaratud ala. Programmiala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks, piiranguvööndiks ja programmiala üldvööndiks. Programmiala üldvöönd on programmiala see osa, mis jääb eespool nimetatud vöönditest välja. Seal majandusliku tegevuse suhtes erilisi nõudeid ei kehtestata.

Loodusreservaat – on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala , kus tagatakse looduslike koosluste areng, säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine , majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Inimeste viibimine loodusreservaadis on lubatud ainult järelvalve, päästetööde ning loodusobjekti valitsemise eesmärgil samuti teadustegevuse ja loodusobjektide seisundi jälgimise ja hindamise eesmärgil vaid kaitseala valitseja nõusolekul.
Sihtkaitsevöönd – on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Selles vööndis on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine, inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas, liiklusvahenditega sõitmine, telkimine – juhul kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti.
Piiranguvöönd – on rahvuspargi majanduslikult kasutatav ning pärandkultuurmaastikuna säilitatav maa- või veeala, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud: uute maaparandussüsteemide rajamine, raie, maavarade ja maa-ainese kaevandamine, veekogude veetaseme muutmine, pestitsiidide kasutamine, jahipidamine (välja arvatud ulukite arvukuse reguleerimiseks) ja kalapüük, telkimine, ehitiste püstitamine. Piiranguvöönd on rahvuspargi piires olev maa- ja veeala, mis ei kuulu loodusreservaati ega sihtkaitsevööndisse.

Eesti kaitsealade seis (arv ja pindala) muutub pidevalt, sest kunagi kaitse alla võetud aladele tehakse kaasajastatud, uutele seadustele vastavaid eeskirju.
MEENIKUNNO MAASTIKUKAITSEALA

Asustamise aeg.
Meenikunno maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 «Sookaitsealade moodustamise kohta» ( ENSV Teataja 1981, 22, 311) kaitse alla võetud sookaitseala baasil, hiljem 1999a. suurendati pindala ja nimetati ümber maastikukaitsealaks (2651 ha). Kaitseala eesmärk on Meenikunno soo, Nohipalu järvede, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

Asukoht.
Kaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas. Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas. Kaitseala suurus on 2651 ha.

Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse.
Kaitseala eesmärkideks on säilitada ja kaitsta omapärast Meenikunno raba ökosüsteemi, metsise elualasid ning Nohipalu Must – ja Valgjärve elustikku .

Mis on kaitsealal erilist, omapärast?
Natuke vähem kui poole kaitsealast moodustab raba. Meenikunno raba on arenev raba, kus on väljakujunenud puisraba, lageraba ja älveraba, väljakujunemisjärgus on laukaraba. Raba idaosa ilmestavad kaks laugasjärve, mis on tõenäoliselt jäänukid kunagisest suurest järvest. Raba teevad omanäoliseks ühel joonel asuvad suured, enamasti veega täidetud lohud ehk langatuslehtrid, mis olla tekkinud aluspõhja tektoonilise rikke tagajärjel ja see, et turbalasundi all paikneb veega küllastumata liivakiht. Seega on Meenikunno raba nn. “rippuv” soo. Rabal esineb hulgaliselt soosaari, mõned kaetud ilusa männikuga, teistel jälle kasvab lopsakas ja liigirikas salumets . Meenikunno rabas on mitu rabajärve ja 19 soosaart. Maastikukaitsealal asuvad Nohipalu Valgejärv, mis on Eesti üks läbipaistvama veega järv ja Nohipalu Mustjärv - Euroopa üks pruuniveelisemaid järvi.

Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab?
Soo koos saartega on rikas taimestiku ja linnustiku poolest. Siit võib leida Põlvamaal vaid paaris kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit II kaitsekategooriasse kuuluvat sarikalist austria roidputke (Pleurospermum austriacum)), orhideedest rohekat käokeelt (Plathanthera chlorantha), pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-arvis) ja roomavat öövilget (Goodyera repens), mis on arvatud III katisekategooriasse.
Lindudest on kindlaks tehtud ligemale poolsada liiki, kelledest väikesearvulised pesitsejad on sookurg (Grus grus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), suurkoovitaja (Numenius arguata) ja hallõgija (Lanius excubitor). Omapärase elustiku ja veeomadustega on kaks lähestikku asuvat järve. Muidu kalavaesest järvest on leitud mitmeid haruldasi ränivetikaid (Eunotia robusta ), koldvetikaid (Dinobryon pediforme) ja zooplanktonit. Esineb II kaitsekategooria liike nagu järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), vesilobeelia (Lobelia dortmanna) ning leitud on ka ränivetikaid (Eunotia robusta) ja ikkesvetikaid (Staurodesmus sp.). Kaitsealal liikudes võib hea õnne korral kohata suurloomadest põtra (Alces alces), pruunkaru ( Ursus arctos ), ilvest ( Felis lunx), hunti (Canis lupus ), suurematest lindudest merikotkast (Haliaetus albicilla), kalakotkast (Pandion haliaetus), metsist ( Tetrao urogallus), tetre (Tetrao tetrix) jt.

Kas kaitsealal asub administratsioon ?
Meenikunno maastikukaitsealal ei ole administratsiooni. Valitseja on Põlvamaa KKT.

Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid?
Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

Kas on rajatud matkaradasid?
Raba äärealale on välja ehitatud kaks puhkekohta ja raba loodusega tutvumiseks 2,4 km pikkune laudtee laudtee, mis võimaldab tutvuda omapärase rabaloodusega lähemalt vaadelda rabataimi ning erinevaid rabatüüpe ning kuulata rabahääli. Ümbruskonnaga tutvumiseks on võimalik tellida hobumatku.

Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka?
Kuulub Natura 2000 linnuhoiualade ja loodushoiualade nimistusse.

Kas on kehtiv kaitsekorralduskava?
Ei ole kaitsekorralduskava.
Rabasaar Meenikunno rabas.
Meenikunno raba serv
HIIUMAA LAIDUDE MAASTIKUKAITSEALA

Asustamise aeg.
Hiiumaa laidude maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 26. septembri 1962. a otsusega nr 70 "Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis" looduskaitse alla võetud Väinamere laidude botaanilis-ornitoloogilise keeluala baasil, mis reorganiseeriti Eesti NSV Ministrite Nõukogu 26. oktoobri 1971 . a määrusega nr 493 «Uute riiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala " Aegviidu Nelijärve" ümbernimetamise kohta" (ENSV Teataja 1971, 44, 465) Hiiumaa laidude riiklikuks maastikukaitsealaks. Kaitseala laiendati 1971. ja 1998. aastal Hiiumaa kaguranniku iseloomulike koosluste (Salinõmme soolak ) ja maastike ning laide ümbritseva mereala kaitseks.

Asukoht.
Hiiumaa laidude maastikukaitseala asub Hiiu maakonnas Pühalepa vallas. Kaitseala hõlmab Hiiumaa kaguranniku vetes (ilma Kaevatsi ja Heinlaiuta) üle 20 saare kogupinnaga ~324 ha ning alates 1998.a. uute aladena Salinõmme soolaku (204 ha) ja saari ümbritsevad merealad (2 135 ha). Maastikukaitsealal on maismaa pindala 527,6 ha ja veeosa pindala 2135 ha.

Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse.
Kaitseala põhieesmärgiks on Väinamere laidude ning Hiiumaa kaguranniku iseloomulike koosluste ja maastike kaitse. Kaitseala on loodud säilitamaks laidudel kujunenud liigirikkust , eeskätt laiuelanike poolt aastasadade jooksul kujundatud pärandkooslusi.

Mis on kaitsealal erilist, omapärast?
Laidudelt on leitud üle 600 soontaimeliigi, sh Hanikatsilt üle 440 liigi. Saarnakil ja Hanikatsil on suudetud iga-aastase niitmisega säilitada ulatuslikud niidualad, mitteniidetavaid alasid aga hooldatakse lammaste karjatamisega. Laiud on olulisteks peatus - ja pesitsuspaikadeks paljudele linnuliikidele. Kaitsealal on registreeritud ligi 200 linnuliiki, sh 110 liiki pesitsemas. Ahelaiu ja Kõverlaiu ümbrus on üheks viimaseks pelgupaigaks hääbuvale Läänemere viigerhülgele. Iseloomulik on rändrahnude rohkus ning endiste rannavallide vööndi esinemine suurematel saartel.

Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab?
Saarte taimestik on erakordselt liigirikas. Laidudelt on leitud ühtekokku enam kui 600 liiki kõrgemaid taimi, mis on peaaegu pool Eestis looduslikult esinevate taimede üldarvust. Eriti paistab silma Hanikatsi laid oma 444 taimeliigiga, mille hulgas on arvukalt kaitstavaid liike nagu punane tolmpea , mets-õunapuu, läikiv kurereha , harilik muguljuur, kärbesõis, jumalakäpp jt. On ka mitmeid ainult meresaartele iseloomulikke liike nagu harjakas härghein, aaskannike ja roosa pajulill. Soolaku sihtkaitsevööndi taimekoosluses valitsevad halofüüdid, millest on kaitse all hall soolmalts (Halimione pedunculata) ja rand -soodahein (Suaeda maritima). Laidelahe sihtkaitsevööndi ainus kindlalt teadaolev paik Läänemeres, kus viigerhüljes elab koloniaalselt (50-70 isendit) segamini hallhülgega. Meres kasvab mitmeid kõrgemaid taimi, näiteks merihein ning särjesilma ja penikeele liigid, ning vetikate liigirikas pere, kellest tuntumad on põisadru ja agarik . Laiud on peatus- ja pesitsuspaikadeks paljudele linnuliikidele. Linnuliike on kaitsealal kokku registreeritud 187, sealhulgas haudelinde 110 liiki. Uustulnukateks võib pidada kühmnokk-luike, naaskelnokka, ja kormorani.

Kas kaitsealal asub administratsioon?
Valitseja on Hiiumaa Kaitsealade Administratsioon. Hiiumaa Kaitsealade Administratsioon (Hiiumaa KA) moodustati 1. aprillil 2002. aastal Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse ning Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala Administratsiooni ümberkorraldamisel üheks asutuseks. Esialgu on Hiiumaa KA kahe Hiiumaa kaitseala valitsejaks, need on Kõpu ja Hiiumaa laidude maastikukaitseala. Administratsiooni keskus asub Kärdlas Vabrikuväljak 1 ning osakond Salinõmmes laidude kaitseala keskuses.

Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid?
Kaitsealal on Soonlepa lahe piiranguvöönd, kuhu kuulub Soonlepa lahe kaitsealale jääv osa, välja arvatud Soonlepa lahe saarte sihtkaitsevööndisse kuuluv osa ning seitse sihtkaitsevööndit.

Kas on rajatud matkaradasid?
Ei ole matkaradasid.

Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka?
Hiiumaa laidude maastikukaitseala koos Käina lahega kuulub Ramsari alade hulka. Kuulub Natura 2000 loodushoiualade hulka ja on Corine biotoobi ala.

Kas on kehtiv kaitsekorralduskava?
Valmimas on kaitsekorralduskava Hiiumaa laidude maastikukaitsealale.
Hanerahu
PÕHJA- KÕRVEMAA MAASTIKUKAITSEALA

Asustamise aeg.
29. oktoobril 1991, moodustati Harju maavalitsuse otsusega Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala. Loodushoiuks ja külastajate paremaks teenindamiseks on loodud kaks maastikukaitseala: Põhja-Kõrvemaa Maastikukaitseala keskusega Aegviidus, mis hõlmab endist sõjaväepolügooni ja Kõrvemaa Maastikukaitseala lõunas keskusega Simisalus.
Praeguse Kõrvemaa maastikukaitseala koosseisu kuuluvatest loodusobjektidest võeti esimesena 1957. aastal kaitse alla Aegviidu-Nelijärve piirkond.1971. aastal laiendati kaitseala piire ning nimetati ümber Kõrvemaa maastikukaitsealaks.

Asukoht.
Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala asub Harjumaal Kuusalu, Anija ja Loksa vallas. Varem asus seal sõjaväepolügon. Kaitseala pindala on 12 891 ha.

Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse.
Maastikukaitseala moodustamise eesmärgiks oli säilitada suhteliselt puutumatuid loodusmaastikke ning kooslusi, säästes olemasolevat tollele ajale iseloomuliku röövmajandamise (ebaseaduslikud metsaraied jms.), täisehitamise (suvilad ümber järvede!) ning hoolimatute piknikuseltskondade eest. Kaitseala on loodud piirkonnale iseloomuliku liustikutekkeliste pinnavormidega maastiku, inimtegevusest vähemõjustatud ulatuslike rabamassiivide, ürglooduse mälestusmärkide, eriilmeliste järvede ning teiste mitmekesiste looduslike ja poollooduslike koosluste ja haruldaste liikide kaitseks. Kaitsealale jääb kaks servamoodustiste vööndid: Aegviidu-Paukjärve ning Kulli-Koitjärve.

Mis on kaitsealal erilist, omapärast?
Ürgsed sood , silmapiirini ulatuvad metsad , inimtühjad loodusmaastikud – see on Kõrvemaa. Kõrvemaale annavadki näo metsad ja sood. Suure sooderohke tasandiku muudavad vaheldusrikkamaks väikevoored, oosid , mõhnastikud, otsmoreenid ning metsajõed ja –järved. Esindatud on nii oosid, mõhnad kui pealt tasased lavad. Oma suurte kõrguskontrastide tõttu on siinset piirkonda ka “Eesti Šveitsiks” kutsutud. Oosid ulatuvad kuni 100 m kõrguseni, nõlvad on järsud, kohati kuni 40 kraadi. Poole kaitseala pindalast moodustavad sood, peamiselt rabad . Neist suurimad on Koitjärve raba, Kõnnu Suurso ja Võhma raba. Metsadest domineerivad okasmetsad. Omapärane on inimtekkeline (sõjaväe tegevus) Jussi lagedik. Alale jääb üle 30 järve, nende hulgas ka Põhja-Eesti sügavaim Metstoa Umerikjärv (14m). Albu ja Ambla vallas on põllumaadel näha huvitavaid, langatustest lainjaiks muutunud karstialasid. Mitmed siinsed pinnavormid on esitatud (või soovitatud kanda) Eesti ürglooduse raamatusse.
Kaitsealal on rohkesti oose ja sandureid, samuti kaks mõhnastikku. Aegviidu ümbruses leidub mitmeid järvi, neist tuntumad on Aegviidu Nelijärved. Kaitseala ulatuslikud soo- ja metsaalad pakuvad turvalist elupaika inimpelglikele loomadele sealhulgas kaljukotkastele. Kõrvemaa on tihedalt seotud ka A. H. Tammsaare elu ja tegevusega . Maastikukaitseala on põhiliselt tasandikuline, ulatudes üle merepinna 60-80 m. Rohkesti leidub kaitsealal oose. Mõhnastikke on kaks - Mägede ja Taganurga. Järvi on 12. Suurim järv on Urbukse (4,6 ha), sügavaim on Purgatsi (13 m).

Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab?
Taimegeograafiliselt moodustab Kõrvemaa tajutava piiriala: siit võib leida mitmeid oma levila ida- või läänepiiril olevaid taimeliike ning samas on ka Ida- ja Lääne-Eesti tüüpi rabade looduslik piir. Valdavad on okaspuumetsad. Kõige olulisema botaanilise leiu tegi siiski koolmeistrist harrastusbotaanik J. Eplik 1933. aastal, avastades senini Eestis ainukeseks jäänud põhja-lippherne kasvukoha Mähuste järve lähedal. Metsa- ja soomassiivid ning hõre inimasustus pakuvad eluvõimaluse liigirikkale ja omapärasele loomastikule. Tavalisemate loomaliikide kõrval elavad siin karud, ilvesed , must-toonekured ja mitut liiki kotkaid, küllalt palju leidub veel tetrede mänguplatse. Ka euroopa naarits ei olevat veel täiesti kadunud. Inimtekkelistel kanarbikunõmmedel elavad arusisalikest suuremad kivisisalikud.

Kas kaitsealal asub administratsioon?
Valitsejaks on Kõrvemaa Maastikukaitseala Administratsioon. Kõrvemaa Maastikukaitseala Administratsioon (edaspidi Administratsioon, lühendatult Kõrvemaa MKA) on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus . Administratsioon asub Järva maakonnas.

Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid?
Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks - kaheks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

Kas on rajatud matkaradasid?
Kaitsealal on 3 looduse õpperada ja mitmeid matkaradasid.
Paukjärve looduse õpperada - õpperada on 5 km pikk ja kulgeb mööda Paukjärve ümbruse metsateid ja - radu . Maastik on vahelduv, näha saab Soodla jõge, Paukjärve, Metstoa järvesid ja Paukjärve vallseljakut ehk oosi . Kaunis vaade vaatetornist.
Jussi looduse õpperada - õpperaja pikkus on 8 km. Rada läbib vahelduva maastikuga kanarbikunõmme ja Jussi järvemaastiku. Lagendikud on tekkinud N. Liidu sõjaväe põhjustatud korduvate metsapõlengute tagajärjel ja meenutavad Lapimaa tundramaastikku. Siin asub kuus eriilmelist järve ning oosilt avaneb kaunis vaade Jussi järvedele. Puhkekoht on Väinjärvel.
Uuejärve looduse õpperada - looduse õpperaja pikkus on 6 km ja kulgeb mööda Laudisalu raba äärset Vargamäe oosi ja metsateid. Peamiseks huviobjektiks on oosil paiknevalt rajalt avanevad vaated lagerabale, rabametsale ja laugastele.
Matkarada Aegviidu – Liiapeksi - matkarada on 36 km pikk, matk kestab kaks päeva. Rajale jäävad Pikanõmme oos, Soodla jõgi, Jussi lagendikud, Jussi järved, Paukjärv, Kõnnu Suursoo jt. vaatamisväärsused. Poolel teel on laagrikoht Väinjärve ääres. Rada võib läbida kahes suunas.

Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka?
Kuulub Natura 2000 linnuhoiualade ja loodushoiualade nimistusse.

Kas on kehtiv kaitsekorralduskava
On kehtiv kaitsekorralduskava.
Kõnnu suursoo
Kreo Kalajärv
OTEPÄÄ LOODUSPARK

Asustamise aeg.
Pühajärv, Väike-Munamägi ja Tedremägi võeti maastiku elementidena kaitse alla 1957. aastal. 1979. aastal moodustati Otepää maastikukaitseala ning oma praegustes piirides on kaitseala1997. aastast, kandes Otepää looduspargi nime.

Asukoht.
Otepää looduspark asub Valga maakonna põhjaosas Otepää, Palupera , Puka ja Sangaste valla maadel . 1180 km2 suurusest Otepää kõrgustikust hõlmab Otepää looduspark hästi väljakujunenud künkliku reljeefiga kõrgustiku keskosa pindalaga 22 430 ha (19% kõrgustiku pindalast). Oma territooriumi ulatuselt on Otepää looduspark suurim maastikukaitseala Eestis.

Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse.
Otepää looduspargi kaitse-eesmärk on Otepää kõrgustikule iseloomuliku kuppelmaastiku ja bioloogilise mitmekesisuse, kohaliku elulaadi ja kultuuripärandi ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamine, uurimine ja tutvustamine.

Mis on kaitsealal erilist, omapärast?
Otepää kõrgustiku vahelduv ning mosaiikne maastik on väga omapärane. Siinset maalilist maastikku ilmestavad liigirikkad kooslused ja mitmed eriilmelised paigad metsatuka, järvesopi, põllulapi või taluhoonetega. Otepää looduspargile on iseloomulik väikeste soode rohkus. Otepää looduspargi suurimaks väärtuseks on mitmekesine ja põnev kuppelmaastik , mis on kujunenud looduslike tingimuste ja inimtegevuse koosmõjul. Otepää looduspargi territooriumil on eristatud 8 erinevat reljeefitüüpi ja alltüüpi. Maastike vaheldusrikkusest tulenev elupaikade rohkus annab aluse liigilisele mitmekesisusele.

Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab?
Vaheldusrikas maastik on loonud head tingimused taime- ja loomaliikide mitmekesisusele. Kaitsealal ja selle lähikonnas elab mitmeid haruldasi ja ohustatuid linnuliike: väike-konnakotkast (Aquila pomarina), händkakku (Strix uralenis), jõgiritsiklinde (Locustella fluviatilis), jäälinde, karvasjalg -kakku jt. Haruldasematest imetajatest elavad looduspargi territooriumil mitmed nahkhiireliigid (veelendlane, habelendlane, suurkõrv jt.), kaelussiil , saarmas ja kääbus- karihiir . Suurematest loomadest võib kohata siin ilvest ( Lynx lynx), kobrast (Castor fiber ) jt.
Kaitstavaid taimeliike on registreeritud koos veetaimedega 19 liiki, maismaa liike 14 (kahkjaspunane sõrmkäpp, harilik käoraamat, harilik näsiniin jt.) Märkimist väärib ka euroopa metsputke esinemine, mis teistel Kagu-Eesti kaitsealadel on haruldane . Päidla Suur- ja Ahvenjärves on I kategooria kaitsealuse liigi, nõtke näkirohu võimalik kasvukoht. Taimedest leidub kuradi-sõrmkäppa (Dactycorhiza maculata), soo-neiuvaipa (Epipactis palustris) jne.

Kas kaitsealal asub administratsioon?
Valitsejaks on Otepää Looduspargi Administratsioon. Otepää Looduspargi Administratsioon (edaspidi administratsioon) on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus. Administratsioon asub Otepääl.

Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid?
Looduspargi maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahekümne üheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

Kas on rajatud matkaradasid?
Matkamiseks on ette valmistatud järgmised matkarajad:
Pühajärve matkarada – viib avastusretkele eesti ühe omanäolisema järve lähiümbrusesse. Raja pikkus on 12 km.
Pühajärve tunnetusrada – pakub võimalust avardada erinevate meelte kaudu oma teadmisi loodusest. Rada on 1,5 km pikk ning kulgeb Pühajärve lõunakaldal.
Kekkose rada – pakub võimalust matkata Kääriku ümbruse metsateedel ning külastada raja kõrvale jäävat Harimäe vaatetorni (kõrgus 24 m). Kekkose rada on 14 km pikk ning see on suunatud suvel jalgsi - ning talvel suusamatkajatele. Rada saab läbida ka jalgrattaga .
Otepää-Kääriku matkarada – annab võimaluse liikuda mööda erinevaid küla- ning metsateid pidi Otepäält- Käärikule ning vastupidi. Rada saab läbida rattaga või jalgsi ning see on 15 km pikk.
Lisaks on jalgsi või jalgrattaga liikudes võimalik kasutada Otepää-Kääriku jalgteed. Selle pikkus on 11 km ning see kulgeb põhiliselt maantee kõrval.

Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka?
Otepää looduspargi territooriumist on suurem osa (va Otepää vahetu ümbrus) olulised linnuhoiualad ja ca 4400 ha tähtsad loodushoiualad. (Natura 2000).

Kas on kehtiv kaitsekorralduskava?
2002 – 2006.a. Komisjonis kaitstud, aga kinnitamata.
Kaitsekorralduskava koosneb kahest vihikust:
1. Otepää looduspargi kaitsekorralduskava üldosa, mis sisaldab kaitseala lühikirjeldust, looduspargi väärtuste kirjeldust, arengusuundi ja looduspargi seost kohaliku kogukonna-ga. Arengusuundades on iga teema kaitse-eeskirja regulatsiooni ja kirjelduse kõrval ära toodud ka rakendatavad kaitsepõhimõtted.
2. Tegevuskava aastateks 2002-06. Selles vihikus on ära toodud kaitsekorralduslikud väärtused ja kaitse-eesmärgid ning planeeritavate meetmete kirjeldused. Otepää loodus pargis kui väga intensiivse inimmõjuga alal on üheks peamiseks meetmeks kaitse-eesmärkide saavutamiseks regulatiivsed meetmed, kuid järjest rohkem tuleb tähelepanu pöörata ka ennetavatele, säilitavatele ja taastavatele meetmetele.
Kaitsekorralduskava on komisjoni ees aastaid tagasi kaitstud, kuid minister hr H. Kranich ei ole kinnitanud seda ära, kuna arvas, et ministeeriumil tekivad kinnitamisega kohe rahalised kohustused.
Pühajärv
Äidu Kaanjärv
NIGULA LOODUSKAITSEALA

Asustamise aeg.
Nigula looduskaitseala moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a. määrusega nr. 242 (ENSV Teataja 1957, 14, 125) ning reorganiseeriti Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979.a. määrusega nr. 497 (ENSV Teataja 1979, 43, 521) ja 1994 aastal tulenevalt kaitstavate loodusobjektide seadusest (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583). 4. märtsil 1997.a. kinnitas Vabariigi Valitsus määruse nr 48. “Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni täitmise riikliku programmi” ning 17. juunil 1997. a. kanti Nigula looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirja. Alates 1979. aastast on Nigula Looduskaitsealal rahvusvahelise tähtsusega linnuala staatus.

Asukoht.
Nigula looduskaitseala suurus on 4656 ha, millest 2342 ha hõlmab Nigula soostik, mis jaguneb lääne-, ida- ning kirdemassiiviks, mis on eraldatud siirdesoo ribade ja mineraalmaa saartega. . Looduskaitseala asub Edela-Eestis, Pärnu maakonna lõunaosas, Häädemeeste (4043,5 ha) ja Tali (612,3 ha) vallas, umbes 10 kilomeetri kaugusel Liivi lahest. Kaitseala pindala on 4657 ha.

Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse.
Nigula looduskaitseala on loodud soostiku ja seda ümbritsevate metsade säilitamiseks looduslikus olekus ning looduslike elukoosluste dünaamika uurimiseks, tagades protsesside loodusliku kulgemise. Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Kaitseala põhieesmärk on Nigula soostiku ja sellega piirnevate koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitse.

Mis on kaitsealal erilist, omapärast?
Nigula looduskaitseala väärtuseks on soostik koos seda ümbritsevate põliste metsadega , kus leidub väga mitmekülgne ja haruldane elustik . Nigula looduskaitseala on haruldaste ja kaitsealuste seene-, taime- ja loomaliikide kasvu- ja elupaik Turbasamblad (Sphagnaceae) teevad kogu rabast ombotroofse käsna, mis säilitab rabale sademetena langenud vee. Siin kasvab looduslikult kahte liiki jõhvikaid - harilik jõhvikas (Oxycoccus palustris) ja väikeseviljaline jõhvikas (Oxycoccus microcarpus). Nigula Looduskaitsealal on juba kolm aastat tegeldud metsloomade ravimise, hooldamise ja tagasiaitamisega loodusse (Nigula Metsloomade Taastuskeskus). Nigula raba on Pärnumaa lõunaosas üks arvestatavamaid veereservuaare.

Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab?
Raba kõige silmatorkavamad elustajad on linnud . Inimtegevusest üsna vähe mõjustatud maastikuna pakub see looduspiirkond pesitsemisvõimalusi mitmetele haruldastele ja ohustatud linnuliikidele. Siin leidub kalakotkaid (Pandion haliaetus), kaljukotkaid (Aquila chrysaetos), madukotkaid (Circaetus gallicus), sõtkaid (Bucephala clangula), vihitajaid (Tringa hypoleucos), punajalg -tilder (Tringa totanus), kadakatäks (Saxicola rubetra) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). Kõrvuti tavaliste puistulindudega pesitseb siin regulaarselt haruldane ja ohustatud valgeselg-kirjurähn (Dendrocopus leucotos), Eestis hajusalt levinud suurnokk (Coccothraustes coccothraustes) ning väike-kärbsenäpp (Ficedula parva ). Samuti on pesitsejana kohatud meile haruldasi pesitsejaid - põhjavinti (Fringilla montifringilla) ning rohe-lehelindu (Phylloscopus trochiloides).
Hea õnne korral võib järve ümbruses luusimas näha kährikkoera (Nyctereutes procyonoides) ning kalastamas minki ( Mustela vison). Imetajatest võib kohata veel lendoravat (Pteromys volans), metssigu (Sus scofa), põtru (Alces alces), hunte (Canis lupus), karu (Ursus arctos).
Taimedest: suur paelsammal (Metzgeria conjugata), pehme koeratubakas (Crepis molli ), virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum), veel võib leida erinevaid sõnajalgu (Aspidiaceae), harilikku kuutõverohtu (Polygonatum odoratum), lõhnavat varjulille (Asperula odorata), hammasjuurt (Cardamine pulbifera), kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus), kõdu-koralljuurt (Corallorhia trifida), kivi-imarat (Polypodium vulgare ) ning teisi huvitavaid taimi. Veetaimestikust on esindatud lamedalehine jõgitakjas (Sparganium angustifolium) ning väike ning kollane vesikupp (Numphar pumilum, N. luteum). Lisaks turbasammaldele võime nii mätastel kui ka mätaste vahel leida harilikku jõhvikat (Oxycoccus palustre) ning kohati ka väikeseviljalist jõhvikat (O. microcarpus). Üheks omapärasemaks liigiks on aga pisike punakas putuktoiduline taim - huulhein (Drosera). Silmapaistvuselt järgmine on pikalehine huulhein (D. anglica) ning pingsat otsimist nõuab vahelmine huulhein (D. intermedia).
Kaitseala samblike koondnimestik sisaldab 136 liiki samblikku. Looduskaitsealalt on leitud 2 haruldast samblikku (Leptogium saturnium ja Flavoparmelia caperata). Euroopa seente punasesse nimistusse kantud seeneliikidest kasvab Nigulas leht-kobartorik (Grifola fondosa), mugultorik (Polyporus tuberaster) ja taigapässik (Inonotopsis subicolosus). Liblikalistest on uuritud põhjalikult suurliblikaid, esindatud 370 liigiga . Neist 3 on EPRs – Aspilates gilvaria, Lycaena dispar, Euphydryas maturna. Viimane on ka EL Loodusdirektiivi II, IV lisa liik. Kiililisi on leitud 19 liiki, sh ka üks EPR liik (Anax imperator).

Kas kaitsealal asub administratsioon?
Nigula Looduskaitseala Administratsioon (edaspidi Nigula LKA) on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on asutatud Keskkonnaministeeriumi 14. jaanuari 1991. a määrusega nr 5 «Riiklike looduskaitsealade formeerimise kohta juriidilisteks isikuteks». Nigula LKA on Vabariigi Valitsuse poolt määratud kaitstavate loodusobjektide valitseja ning teostab täidesaatvat riigivõimu seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Administratsioon asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas. Nigula LKA hallata on peale Nigula looduskaitseala veel Sookuninga looduskaitseala (Sookuninga looduskaitseala moodustati 1999. aastal (VV m 08.10.1999 Nr.297) ning 2000. aastal määrati looduskaitseala valitsejaks Nigula Looduskaitseala Administratsioon), samuti korraldab Nigula LKA Kabli ja Häädemeeste - Pulgoja linnujaamade ning Nigula metsloomade turvakodu tööd, soolindude üleeestilist riiklikku seiret, hariliku jõhvika looduslike kasvukohtade inventeerimist ning jõhvika kultuuristamist.

Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid?
Nigula looduskaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele 1 loodusreservaadiks, 6 sihtkaitsevööndiks ja 8 piiranguvööndiks.

Kas on rajatud matkaradasid?
Ekskursioonirada, 6,8 km pikkune laudtee, algab paviljoni juurest ning kulgeb mööda järve põhjakallast kuni selle loodenurgani, kus ta vaatetorni juures hargneb kaheks. Peatuskohti on kogu laudtee ulatuses 4, aega kulub kogu tee läbimiseks vähemalt 3 tundi.

Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka?
Kogu kaitseala on määratletud Ramsari märgalana, rahvusvahelise tähtsusega linnualana (koos Rongu ja Kodaja soodega), metsakaitsealavõrgustiku alana, potentsiaalse linnu- ja loodushoiualana (Natura 2000) ja metsa genofondi kaitsealana. Alates 1979. aastast on Nigula looduskaitsealal rahvusvahelise tähtsusega linnuala staatus (IBA).

Kas on kehtiv kaitsekorralduskava
2002 – 2005 a projekt.
Kaitsekorralduskavas 2002-2005 antakse Nigula looduskaitseala lühike iseloomustus, analüüsitakse põhilisi väärtusi, püstitatakse kaitse-eesmärgid ning planeeritakse tegevused nende saavutamiseks ja tuuakse ära eelarve tegevuskava täitmiseks. Peale selle käsitleb käesolev kaitsekorralduskava laiemalt Nigula Looduskaitseala Administratsiooni hallatava Sookuninga looduskaitseala, samuti Kabli ja Häädemeeste linnujaamade ning Nigula metsloomade turvakodu majandamisega seotud tegevusi ja kulusid.
Nigula raba
Märe
ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA

Asustamise aeg.
Alam-Pedja looduskaitseala sündis 1994. aastal Eesti valitsusväliste organisatsioonide Eestimaa Looduse Fondi ja looduskaitseühing Kotkas algatusel . Alam-Pedja looduskaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Vabariigi Valitsuse 17. veebruari 1994. a määrusega nr 61 «Alam-Pedja looduskaitseala moodustamine» (RT I 1994, 15, 250).

Asukoht.
Alam-Pedja looduskaitseala asub Võrtsjärve nõos Jõgeva-, Viljandi- ja Tartumaal . Alam-Pedja looduskaitseala asub endises Võrtsjärve nõos, veel 7500 - 10000 aastat tagasi oli praegune soomaastik suures osas kaetud veega. Kaitseala piiridki kulgevad valdavalt mööda suuremaid veesooni: lõunast piirab teda Emajõe luha lõunaserv, idast Laeva jõgi, põhjast aga Pedja, Umbusi ja Pikknurme jõed ning läänest Pede ja Põltsamaa jõgi. Maismaa pindala 25846,4 ha.

Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse.
Kaitseala on loodud 1994.a. rikkumata veerežiimiga ühtse maastikukompleksi kaitseks, kus esineb suuri soid , erinevaid metsatüüpe sh haruldasi humalatega lammimetsi, suuri jõgesid oma vanajõgedega ning ulatuslikke luhaalasid. Looduskaitseala põhieesmärgiks on ulatuslikul alal ökosüsteemide loodusliku mitmekesisuse kaitse, tagades võimalikult suurel osal kaitsealast metsa- ja sookoosluste loodusliku arengu ja niidukoosluste püsimise ning kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse. Alam-Pedja looduskaitseala loodi eelkõige selleks, et hoida võimalikult hästi siinset loodust.

Mis on kaitsealal erilist, omapärast?
Alam-Pedja kaitseala kuulub Eesti suuremate looduskaitsealade hulka, siinseks eripäraks on väga madal inimasustus. Alam-Pedja sood on lauka - ja älverikkad, soo on elupaigaks paljudele haruldastele taimedele ning ohustatud linnuliikidele. Luhaalad on tähtsad ohustatud linnuliikide (suur- ja väike-konnakotkas, rohunepp ) elupaigad . Samuti peatuvad siin kevadel ja sügisel läbirändavad veelinnud. Emajõe vanajõed on olulised kalade kudealad. Metsad, sood ja luhad ... on Alam-Pedja kolm iseloomustavat koostist. Kuigi suurem osa Alam-Pedja looduskaitsealast on soode all, annavad siinsetele maastikele kordumatu näo eelkõige jõed, millest oleneb lammisoode, jõetasandike ja kaldavallide areng. Kaldavallidel kasvavaid lammimetsi saab Eestis tänapäeval näha vaid üksikute puistute või tukkadena suuremates, oluliselt rikkumata loodusmaastikes. Alam-Pedja looduskaitseala ongi üks vähestest paikadest, kus neid leidub.

Milliseid haruldasi taime-ja loomaliike seal elab?
Siinsed loodusmaastikud pakuvad toitumis-, sigimis - ja varjumispaiku ka ulatuslikku eluruumi vajavatele inimpelglikele loomadele: kotkastele, huntidele, karudele, ilvestele, mingile , kärbile, nirgile, põtradele, saarmatele, kärbile, suur-nahkhiirele , tiigilendlasele, võsa-uruhiirele jne.
Jões elab 2 kaitsealust kalaliiki: säga ja tõugjas. Seni on kaitsealalt leitud 640 liiki seeni, millest 34 liiki on Euroopas väga haruldased ning 1 teadusele uus liik; 184 liiki samblikke, 461 liiki soontaimi (s.h.49 puud ja põõsast). Luhtadel kasvab nii Eestis kui ka kogu Euroopas haruldasi taimeliike - künnapuu, madal kask , niidukuremõõk, hulgaliselt erinevaid käpalisi. Haruldasemad ja seetõttu kogu Euroopa ulatuses kaitstavad liigid on rukkirääk, rohunepp, täpikhuik, suurkonnakotkas, kaljukotkas, väikepistrik, metsis , sookurg, valgeselg-kirjurähn, roherähn, jäälind jt.

Kas kaitsealal asub administratsioon?
On ka ainuke kaitseala, keda haldab riigihankekonkursi tulemusena valitsusväline organisatsioon looduskaitseühing Kotkas.

Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid?
Kaitseala jaotub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks loodusreservaadiks, neljateistkümneks sihtkaitsevööndiks ja kaheteistkümneks piiranguvööndiks.

Kas on rajatud matkaradasid?
Et huvilised saaksid käia loodusretkedel, kuid samal ajal loodus ja kohalikud elanikud võimalikult omaette toimetada, on kaitseala äärealadele ehitatud loodusrajad. Kaitsealaga tutvumiseks on rajatud 3 loodusrada:
Selli-Sillaotsa loodusõpperada - pikkusega 3.5 km kulgeb Laeva soos.
Kirna matkarada – pikkusega 7,5 km kulgeb mööda Pedja jõe äärseid luhtasid.
Põltsamaa – Kärevere veematkarada – kulgeb mööda Põltsamaa, Pede ning Emajõge.

Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka?
Alates 1997. aastast on on Alam-Pedja looduskaitseala Ramsari konventsiooni alusel kaitstav rahvusvahelise tähtsusega märgala. Kuulub ka Natura 2000 rahvusvahelise tähtsusega linnuhoiualade ja loodushoiualade hulka. Alam-Pedja luhalaam on Kasari deltaluha järel Eestis suuruselt teine ning arvatud ka Euroopa tasandil looduskaitselise väärtusega alade (CORINE) andmebaasi.

Kas on kehtiv kaitsekorralduskava?
Kaitseala arengusuunad on kirja pandud 1998 a. valminud kaitseala kaitsekorralduskavas. On kehtiv praegu.
Pedja jõgi Kirnal
HAANJA LOODUSPARK

Asustamise aeg.
Haanja looduspark moodustati keskkonnaministri 19. aprilli 1991. a. määrusega nr. 12 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a. määrusega nr. 497 (ENSV Teataja 1979, 43, 521) asutatud Haanja maastikukaitseala baasil. Omakorda Haanja maastikukaitseala moodustamise aluseks oli 1957. a. Suure- Munamäe koos Vaskna ja Tuuljärvega, Vällamäe koos Küla-, Pera- ja Vahejärvega ning Rõuge järvestiku kaitse alla võtmine. 1979. aastal laiendati kaitstavat ala 9200 ha-ni ning praeguse looduspargi pindala on 16903 ha.

Asukoht.
Suures ulatuses suhteliselt järsu põhjanõlvaga ning lauge lääne- ja lõunanõlvaga Haanja kõrgustik paikneb Eesti piires Irboska lavamaa ja Võru- Hargla orundi vahel, olles ühtlasi veelahkemealaks. Peipsi järve ja Liivi lahe vesikonna vahel. Kõrgustiku jalamit saab üsna täpselt piiritleda idas, põhjas ja läänes. Kõige selgemini on eristatav kõrgustiku loodepiir Hargla nõo kirdeosas Võru lähistel ca 100 m kõrgusel. Haanja looduspark paikneb Kagu-Eestis Võru maakonna keskosas ning hõlmab 5 erinevat kohalikku omavalitsust: Võru, Rõuge, Haanja, Lasva ja Vastseliina .

Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse.
Haanja Looduspark on loodud Eesti suurimate suhteliste ja absoluutsete kõrgustega piirkonna kaitseks (pindala u. 17 000 ha). Haanja looduspark loodi Haanja kõrgustiku liigestatud reljeefiga maastike ning väljakujunenud pärandkultuurmaastiku kaitseks ja säilitamiseks. Kaitseala põhieesmärgiks on: Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva ala kaitse, kus maastiku, ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitse, puhkevõimaluste, turismi ja kohaliku eluolu edendamine ning loodusvarade säästlik kasutamine toimub rahvuslikes huvides.

Mis on kaitsealal erilist, omapärast?
Haanja looduspargi väärtusteks on eelkõige maastik (ainulaadne kuppelmaastik), sellega seonduvad metsad, järved ja territooriumil ajalooliselt kestnud traditsiooniline elulaad. Haanja kõrgustikule on iseloomulik arvukate väikeste, aga suhteliselt sügavate keskmise vee läbipaistvusega eutroofsete järvede esinemine. Haanja küla ümbruses asuvad Eesti kõrgeimad künkad - Suur-Munamägi (318 m) ja Vällamägi (304 m). Haanja maastikud on elukohaks paljudele erinevatele ja ka haruldastele liikidele. Ei ole raske märgata Haanjamaale iseloomuliku V-kujuga ürgorgu ehk tsori. Ürgorg on 200–250 m pikkune ning järsultlangeva põhjaga. Kavadi järve peetakse Eesti kõige liigestatuma kaldajoonega järveks. Morfoloogiliselt erineva kuju ja suurusega küngaste rohke esinemine teeb Haanja kõrgustikust maastikuliselt väärtusliku territooriumi. Tähelepanuväärsetest maastikuelementidest asuvad looduspargis veel Hinni kanjon ja allikas, Ööbikuorg, Rõuge ürgorg, Kaudimäe salumets, Uue-Saaluse park ja mõisa varemed, Kütiorg, Tõiva oja org koos laialehise metsaga, Meegumägi ja Viitina järv. Lisaks loodusväärtustele asub siin hulgaliselt ka kultuuriloolisi objekte. Arheoloogilistest väärtustest asuvad Haanja looduspargis Rõuge kirikuaed ja linnamägi, mitmed asulakohad, kalmistud , kivikalmed ja ohvriallikas.
Üksikobjektidest omavad suurimat kultuuriloolist ja looduskaitselist väärtust põlispuud,
rändrahnud ja ka vanad mõisapargid. Looduskaitsealused põlispuud Haanja looduspargis on Mustahamba tamm, Klaasi tamm, Haki männid, tammed Rõuge endise haigla taga ja Sinisilla Tamm. Looduskaitsealuseid parke on Haanja looduspargi koosseisus kaks: Uue-Saaluse ja Viitina mõisapark. Rogosi park on muinsuskaitse all.

Milliseid haruldasi taime-ja loomaliike seal elab?
Loodusparki jääb ainuke Brauni astelsõnajala (Polystichum braunii) leiukoht. See liik on Eestis põhiareaalist kaugel kasvav I kategooria kaitsealune liik ning kuulub Eesti punase raamatu haruldaste liikide kategooriasse. Euroopa Liidu loodusdirektiivi II lisa liikidest esineb Haanja looduspargis kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa). Paiguti kasvab haruldast vahelduvaõiest vesikuuske.
Veekogudel on kopraid, kallastel leidub ka minki ja saarmast. Haanja madalsoometsadest on paaril korral püütud väga haruldast laane-karihiirt. Samuti leidub siin karu (Ursus arctos), kivinugist ( Martes foina), punahirve (Cervus elaplus), kasetriibikut (Sicista betulina), rändrotti (Rattus norvegicus) jt. Haanja looduspargis on leitud harivesilikku (Triturus cristatus). Praeguseks on Haanja looduspargis teada 6 nahkhiireliigi esinemine: tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentonii), suurkõrv (Plecotus auritus), põhja- nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula). Kõik nad kuuluvad II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Raskemini ligipääsetavatel kuplinõlvadel säilinud vanad kuusikud on elupaigaks laanerähnile, kelle esinemissagedus on ülejäänud Eestiga võrreldes kõrgem. Leidub siin alal jäälindu (Alcedo atthis), täpikhuike (Porzana porzana), väikest-konnakotkast (Aquila pomerina) jt.

Kas kaitsealal asub administratsioon?
Haanja Looduspargi Administratsioon (edaspidi Administratsioon, lühendatult Haanja LP) on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus. Administratsioon asub Võru maakonnas Haanja vallas.

Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid?
Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele jaguneb Haanja looduspargi maa-ala kaheks vööndiks: sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Kogu pindalast moodustab sihtkaitsevöönd ligi 4 % ja piiranguvöönd 96 %. Looduspargis on 11 sihtkaitsevööndit. Piiranguvöönd on looduspargi piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

Kas on rajatud matkaradasid?
Haanja looduspargis on olemas järgmised tähistatud matka- ja loodusrajad:
Vällamäe looduse õpperada, mis on tähistatud looduses ja olemas on rada tutvustav voldik .
Kavadi looduse õpperada, mille kohta on olemas voldik ja tähistus looduses.
Kütiorus asub maakunsti rada. Praeguse seisuga puudub looduses rajatähistus ja samuti rada tutvustav voldik. Raskusi võib ilmneda täpsema informatsiooni hankimisega.
Rõuge ürgoru loodusrada, mille kohta on voldik ja rada on tähistatud ka looduses.
Rõuge energiarada on varustatud infotahvlitega, lähtub Rõuge Ööbikuorust.

Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka?
Vastavalt Euroopa Liidu LIFE- Nature projekti „Harivesilike kaitsmine Ida-Baltikumis“ kirjeldusele, esineb Haanja looduspargi territooriumil 80% kogu Eesti alale jäävast harivesiliku populatsioonist. Sellesse projekti kuulub ühe alana ka Haanja looduspark. Haanja looduspark kuulub Natura 2000 võrgustikku olles nii linnu- kui loodushoiuala. Euroopa Liidus ohustatud linnuliikidest esineb Haanja looduspargis 36 liiki.
Corine biotoobid : Haanja Looduspark on üks 212 alast Eestis, mis on looduskaitseliselt väärtuslik kogu Euroopas.

Kas on kehtiv kaitsekorralduskava?
2005-2010
Haanja looduspargi kaitsetegevuse korraldamine põhineb Eesti kaitsealade kaitsekorralduse üldisel eesmärgil, mis on määratletud kui looduse mitmekesisuse kaitse säästva looduskasutuse abil. Tegu on piirkondliku säästliku arengukavaga, mille põhirõhk on asetatud loodusväärtuste, maastike ja nendega assotseeruva kultuurilis -sotsiaalse sfääri säilitamisele, kaitsele ja arendamisele. Kaitsekorralduskava hõlmab aastaid 2005-2010 ning selles on planeeritud tähtsamad looduspargis arendatavad tegevused. Ära on näidatud ka võimalikud elanike, arendajate ja looduse vahel üleskerkivad probleemid ja lahendusteed. Kaitsekorralduskava koosneb kolmest osast:
1. Haanja loodusparki tutvustav üldosa
2.Haanja looduspargi kaitsekorralduslikud väärtused, nende kaitse-eesmärgid, eesmärkide saavutamist mõjutavad tegurid
3. Tegevuskava finantstabelid aastateks 2005-2010
See kaitsekorralduskava on ministri poolt kinnitamata.
Viitina järv
Sügis Haanjamaal
ENDLA LOODUSKAITSEALA

Asustamise aeg.
Kaitseala loodi 25.05.1981 aastal Endla - Oostriku soostiku kaitseks. Nüüdseks on kaitseala piirid laienenud.

Asukoht.
Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis Pandivere kõrgustiku lõunajalamil, Endla nõos Jõgeva-, Järva- ja Lääne-Virumaal. Kaitseala pindala on 7591 ha.

Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse.
Looduskaitseala moodustati Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: seitse rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra-Oostriku-Võlingi allikad.

Mis on kaitsealal erilist, omapärast?
See ala on rabade võlumaa - siin hoitakse soid, märgi metsi, järvi, jõgesid ja allikaid . Selle ala võtmesõnaks on vesi. Endla soostik on veesäilitusala ja looduslik puhastusseade Pandivere vetele. Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis, mis muistendi järgi on Vanemuise kasutütre Juta kaitse all. Looduskaitsealal on seitse erinimelist rabamassiivi. Kaitseala idaosa rabad kuuluvad vanimate hulka Eestis. Suurimad on Linnusaare raba (1200 ha), Toodiksaare raba (1100 ha) ning piklik, jõgede vahele surutud Kanamatsi raba (690 ha). Kaitseala lääneosas väljuvad allikad – suurim ja huvitavaim osa Pandivere kõrgustikku ümbritsevas allikakees. Looduskaitsealal on suuri allikaid üle 30, väiksemaid imballikad on raske kokku lugeda. Võlingi laugeallikas ja Oostriku allikad kuuluvad Eesti veerohkeimate allikate hulka. Mitmed siinsed allikad kuuluvad Eesti veerikkaimate hulka ning annavad alguse selgeveelistele ojadele ja jõgedele.

Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab?
Looduskaitsealalt on teada üle 450 soontaime liigi. Samblikke on leitud 125 liigist. Erinevaid samblaid on 140, neist turbasamblaid 24, nii mõnigi Euroopas haruldane nende hulgas. Mõnehektarises salumetsas on loendatud 88 erinevat taimeliiki. Endisel puisniidul – Salus võib juulis näha õitsemas Eestis harva esinevat parasiittaime - ohakasoomukat.
Looduskaitsealuste liikide nimistus on 29 taimeliiki, neist 18 käpalist. Allikate pehmeil kaldail kasvavad soo-neiuvaibad, vööthuul-sõrmkäpad, kuradikäpad jt. Esindatud on kogu Eestis haruldased, ainult soodes kasvavad ainulehine sookäpp ja kõdu-koralljuur.
Loodusdirektiivi II lisa liikidest esinevad saarmas, tiigilendlane, võldas ja vingerjas, suur-mosaiikliblikas ja rabakiil, kaunis kuldking , eesti soojumikas ning läikiv kurdsirbik. Linnudirektiivi I lisa liike on kaitsealal registreeritud 46. Eriti oluline on Endla looduskaitseala järgmiste liikide kaitse seisukohast : kaljukotkas, metsis, teder, laanepüü, sookurg, rüüt, mustviires, valgeselg-kirjurähn, hallpea-rähn, kolmvarvas-rähn ning väike-kärbsenäpp.

Kas kaitsealal asub administratsioon?
Endla Looduskaitseala Administratsioon (edaspidi Administratsioon, lühendatult Endla LKA) on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus. Administratsioon asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.

Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid?
Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolme tüüpi vööndiks: loodusreservaadiks, neljateistkümneks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Kaitsealal on üks Linnusaare raba loodusreservaat ja neliteist sihtkaitsevööndit.

Kas on rajatud matkaradasid?
Tähistatud matkarajad annavad külastajale võimaluse tutvuda erinevate metsakooslustega, puisniidu ja soodega, vaadelda linde ja õppida tundma taimi. Rajad osaliselt kattuvad, igaüks saab valida võimetekohase. Looduskaitseala idaosas on neli matkarada ja lääneosas üks.
Tooma - Männikjärve raba - Tooma.
Toomalt Männikjärve rappa ja tagasi on 5 km. See on üks väiksemaid kaitsealal. Laudtee tornist (7 m) avaneb avar vaade tüüpilisele laukarabale.
Tooma - Männikjärve raba – Mustjõgi – Männikjärv - Tooma.
Ringi pikkus 6 km. Kõrge veeseisu ajal on osa rajast märg.
Tooma – Kasikjärve raba – Endla järv – Männikjärve raba – Tooma
Retke pikkus 11-12 km. Laudtee Männikjärve rabas ja mõnisada meetrit Endla järve ääres; rada 1,4 km ulatuses kaetud hakkepuiduga.
Kärde – Endla järv – Männikjärve raba – Tooma.
Retke pikkus 7-8 km. Raja algus Kärde küla Saare talu lähedal, lõpp Looduskaitseala keskuse juures. Tornid: 15 m kõrgune Endla järve ääres, 7 m kõrgune Männikjärve raba laudteel.
Looduskaitseala lääneosas saab külastada erinevaid allikaid, lähtudes Norra-Jõeküla teelt viitasid järgides. Retkete pikkus sõltub valitud objektist ja marsruudist. Norra-Jõeküla tee ääres on Valtri kaev ja Oostriku allikad; Metsanurga allikateni on teelt 1,3 km; Sopa allikani teelt 450 m; Võlingi allikani 500 m teelt; Võlingi allikalt Vilbaste allikateni on piki Võlingu laudteed mööda 600 m; Purskava allikani on Norra-Jõeküla teelt mööda Kirikmäe sihti 700 m.

Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka?
Rabade võlumaa Endla Looduskaitseala kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka 1997.aastast . Samuti on Endla loodushoiualana arvatud Natura alade hulka.

Kas on kehtiv kaitsekorralduskava?
2001.a. valmis Endla Looduskaitseala kaitsekorralduskava (2002-2005). On kinnitamata.
Männikjärve raba
Sopa allikas
VIIDUMÄE LOODUSKAITSEALA

Asustamise aeg.
Viidumäe looduskaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 (ENSV Teataja 1957, 14, 125) ning reorganiseeriti 24. septembri 1979. a määrusega nr 497 (ENSV Teataja 1979, 43, 521) ja 1994. aastal tulenevalt kaitstavate loodusobjektide seadusest (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583), kui välispiiri korrigeeriti ja kaitselaga liideti idaservas paiknenud kaitsevöönd, sai Viidumäe pindalaks 1873 ha.

Asukoht.
Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses, jäädes Lümanda ja Kihelkonna valla territooriumile. Looduskaitseala paikneb ligi 10 kilomeetri pikkuse ning keskmiselt paari kilomeetri laiuse vööndina Saaremaa keskkõrgustiku lääneküljel. See on Saaremaa vanim ja kõrgeim osa, mis ulatub kuni 59 m üle merepinna. Looduskaitseala pindala on 1846 ha.

Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse.
Looduskaitseala põhieesmärgiks on Lääne-Saaremaale iseloomuliku loodusliku kompleksi, sealhulgas paljude haruldaste liikide, koosluste ja elupaikade kaitse ja ühtlasi ka kogu siinse looduse mitmekesisuse kaitsmine.

Mis on kaitsealal erilist, omapärast?
Viidumäe looduskaitseala ehteiks on puisniidud ja allikasood. Suurim loodusväärtus on Lääne-Saaremaa astangu jalamile jäävate allikasoode floora. Unikaalsed on ka mitmed geoloogilised objektid – markantne järsunõlvaline murrutusastang, allikad ja juba märgitud allikasood ise. Kõik nad on kantud Eesti ürglooduse raamatusse. Astanguesised allikaalad ja -sookesed on sedavõrd unikaalsed, et neilgi on rahvusvaheline kaitseväärtus.
Haruldaseks metsakoosluseks Kaitseala mitmekesine pinnamood on kujunenud jääajajärgsel ajal ja ulatub praeguseks kuni 59 m üle merepinna. See on Saaremaa kõrgem ja ühtlasi ka kõige vanem piirkond. Kaitseala silmapaistvaim pinnavorm on Antsülusjärve rannaastang , mis kulgeb pikisuunas läbi kogu praeguse Viidumäe ja jaotab kaitseala kaheks, astangust kõrgemaks ja kuivemaks metsaalaks ning madalamaks, kohati soostunud alaks.

Milliseid haruldasi taime-ja loomaliike seal elab?
Kaitsealal kasvab üle 660 liigi soontaimi, mille seas 59 Eestis liigina kaitse alla võetud haruldust. Samblikuliike on teada 137, samblikke on leitud 207, vetikaid 287, suurliblikate fauna sisaldab üle 610 liigi, ämblikke on leitud 193 ja sipelgaid 21 liiki.
Looduskaitsealuseid taimeliike esindavad näsiniin, must seahernes ja pruunikas pesajuur, kauneid käpalisi. Rohurindes rohkete nemoraalsete liikide seas leidub ka kaitstavaid haruldusi: vahelmine lõokannus, karulauk , varju-püsikluste ja mets- aruhein . Paljud haruldased taimeliigid eelistavad kasvada hõredates valgusküllastes metsades, häiludes ja metsaservades. Näitena võib nimetada karvast lipphernest, aas-karukella, püstist hiirehernest ja tumepunast neiuvaipa kuivemate kasvukohatingimuste liikidena ja tuhkpihlakat, mägi-naistepuna, alpi ristikut ja peenelehist hiirehernest parasniisketest kasvukohtadest. Roomav öövilge kasvab varjukates okasmetsades ja karedahambane osi märjema liivapinnasega männikutes. Varjukates metsades, vahel ka puisniitudel esineb maad katvate laikudena kohati ka puudele tõusvat luuderohtu. Sutru nõlva alusest allikasoost leiti 1933. aastal uus endeemne taimeliik (Saarson, 1934), mis sai endale nimeks saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis). Väga harva leidub ka mustjat sepsikat (Schoenus nigricans ). Allikasood on tuntud taimeharulduste poolest, siin kasvab alpi võipätakas, tömbiõieline luga jt. Varjukast segametsast võime leida Viidumäe vapitaime – luuderohtu. See kaitsealune taimeliik on meil praegusest soojema ja niiskema subatlantilise kliimaperioodi relikt , mida Eestis looduslikult esineb vaid vähestes kohtades Saaremaal ja Hiiumaal.
Lindudest võib tegutsemas kohata roherähni ja pähklimänsakut. Viidumäe salumetsades elab Eesti suurim maismaatigu – viinamäetigu. Valgepõsklagle, kühmnokk - luik, laululuik, hahk ja ristpart ning paljud teised linnuliigid kuuluvad looduskaitse alla. Siin leidub ka hallhüljest, väga harv on pruunkaru.
6. Kas kaitsealal asub administratsioon?
Viidumäe Looduskaitseala Administratsioon (edaspidi Administratsioon, lühendatult Viidumäe LKA) on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on asutatud Keskkonnaministeeriumi 14. jaanuari 1991. a. Administratsioon asub Saare maakonnas Lümanda vallas.
7. Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid?
Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks loodusreservaadiks, kaheteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks.
8. Kas on rajatud matkaradasid?
Õpperajad algavad ja lõppevad looduskaitseala külastuskeskuse juures.
Viidumäe rada on võimalus läbida ka iseseisvalt. Rada on varustatud infotahvlitega. Raja pikkus on 1,8 km.
Audaku rada läbib Lääne-Saaremaale tüüpilisi biotoope. Rada läbitakse tavaliselt juhendaja saatel. Raja pikkus on 2,2 km.
9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka?
Kuulub Natura 2000 loodushoiualade hulka ja on ka Corine biotoobi ala.
10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava
Viidumäe kaitseala tutvustas 07.02.2002 a. esmakordselt kaitsekorralduskava projekti. On kinnitamata.
VOOREMAA MAASTIKUKAITSEALA

Asustamise aeg.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu 4. veebruari 1964. a. määrusega nr 56 moodustati Vooremaa maastikukaitseala, mis hõlmab tüüpilisema osa Vooremaast. 9932-hektarise pindalaga maastikukaitseala moodustab 9,6% Vooremaa pindalast ja selle ulatus loodest kagusse on 16 km, kirdest edelasse 4–8 km. Vooremaa üldpindala on 1050 km ² ehk 2,32% Eesti territooriumist.

Asukoht.
Vooremaa kui maastikurajoon asub Jõgevamaal Jõgeva, Palamuse , Tabivere ja Saare ning Tartumaal Tartu vallas. Konfiguratsioonilt meenutab Vooremaa kagusse suunatud teravikuga kolmnurka, mille ulatus loodest kagusse on 55 km ja kirdest edelasse põhjaosas kuni 27 km, lõunaosas 15 km. Kaitseala pindala on 9882 ha ehk 2,32% Eesti territooriumist.

Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse.
Riikliku maastikulise keeluala "Vooremaa" ülesandeks on säilitada looduslikult kaunist ning teaduslikult huvitavat järvederikast suurvoorte maastikku, mis on tüüpilisemaid sellelaadseid maastikke kogu maailmas ning kaitsta sealset huvitavat ja rikkalikku veelinnustikku.

Mis on kaitsealal erilist, omapärast?
Vooremaa on rikas nii kultuurilooliselt kui väärtuslik maastiku poolest (Eesti suurim voorestik). Vooremaa on üks Kalevipoja lugude tekkimise ja leviku südameid. Vooremaad iseloomustavad loode-kagusuunalised 2-5 km pikkused, 0,5-0,8 km laiused ja 20-40 m kõrgused suurvoored. Nõlvakalded kõiguvad 10 (20-25) kraadi piires. Kõrgeim voor on Laiuse mägi (144 m ü. m. p). Voortevahelistes vagumustes paiknevad pikliku kujuga järved või jõed. Praeguseks on Vooremaal järel 13 järve, enamus on põhjaveetoitelised, paljude kinnikasvanud järvede asemel on nüüd sood. Saadjärv (pindala 707,6 ha) on Vooremaa suurim järv (sügavus 25-27 m).
Peale tüüpiliste voorte leidub maastikukaitsealal lamedaid voorjaid kõrgendikke, moreentasandikke ja mõhnastikke. Vooremaal asub 20 looduskaitseobjekti: 10 parki, 5 puud ja puudekogumikku, 1 arboreetum ja 4 rändrahnu. Luua arboreetum on Lõuna-Eesti liigirikkaim puu- ja põõsakollektsioon. Alal kasvavatest rohttaimedest on haruldasemad odajas astelsõnajalg ja pori -nõiakold.
Luua arboreetum on puu- ja põõsataksonite arvult Eestimaal Tallinna botaanikaaia järel teisel kohal. Luual asub ka künnapuude kaitseala.

Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab?
Vooremaal kasvavatest rohttaimedest on kõige haruldasem odajas astelsõnajalg (Polystichum lonchitis), mis on teadaolevalt Eestimaa ainueksemplar. Elistvere pargis asub pori-nõiakolla (Circaea lutetiana) üks kahest levialast Eestis. Mitmel pool on leitud kuldkinga ja teisi käpalisi.
Lindudest haruldasemad: väike konnakotkas, väikepistrik (mis on ühtlasi I kategooria kaitsealused liigid); hüüp, põldtsiitsitaja, sarvikpütt, valgeselg-kirjurähn, väikekajakas, väikekoskel , (mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid); herilaseviu , händkakk, jõgitiir, musträhn, mustviires, punaselg-õgija, roo-loorkull , rukkirääk , sookurg, , valge- toonekurg , väike-kärbsenäpp, välja-loorkull ja vööt-põõsalind (mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid).

Kas kaitsealal asub administratsioon?
1. novembril 2003. a jõustus Vooremaa maastikukaitseala põhimäärus, millega kaitseala, mida seni valitsesid Jõgevamaa ja Tartumaa keskkonnateenistus, sai oma administratsiooni. Vooremaa MKA on keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mille tööruumid asuvad Tartu vallas Äksis.

Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid?
Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit.

Kas on rajatud matkaradasid?
Sportlik rattarada "3 kilo maha" - asub kaitseala põhjatipus, pikkus 12,5 km. Üsna palju tõuse ja langusi, sobib ennekõike maastikurattaga sõitmiseks. Kui soovite veel lisakoormust, siis rada läbib Ehavere metsa, kus on talviti murdmaa suusarajad. Suviti on mööda neid samu radu võimalik jalgrattaga krossi sõita või joosta .
Rattarada "Piknikupäev Vooremaal" - rada asub kaitseala keskosas, pikkus 13,5 km, valdavalt kruusatee . Annab hea ülevaate vooremaale iseloomulikust maastikust, kus piklike voorte vahelistes nõgudes, asuvad pikliku kujuga järved. Ilmselt üks maalilisemaid kohti Vooremaal. Raja alguspunktis asub ka üks Eesti siseturismi suuremaid magneteid - Elistvere loomapark.
Rattarada "Kolme järve rada" - rada asub kaitseala keskosas, pikkus 23 km, valdavalt kruusatee.
Kassinurme õpperada (2,3 km) annab ülevaate siinse paikkonna loodusest, aja- ja kultuuriloost ning Kalevipojaga seotud kohtadest .
Luua arboreetumi—Pikkjärve—Nava—Luua arboreetumi (11,7 km) õpperajal saab tutvuda Vooremaa maastikukaitseala ühe tüüpilisema osa looduse ning kultuurilooga jalgsi või jalgrattal.
Palamuse õpperajal (1,5 km) saab ülevaate piirkonna looduse ja kultuurilooga seotud paikadest.
Elistvere õpperajad (1,5 ja 1 km) tutvustavad paikkonna taimestikku ja pargikompositsiooni elemente.
Saare õpperajad (1,5 ja 6 km) tutvustavad Saare järve ümbruse loodust ning kultuurilugu.

Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka?
Natura 2000 linnu- ja loodushoiuala.

Kas on kehtiv kaitsekorralduskava
Kehtivat ja töötavat kaitsekorralduskava pole, kuid on olemas näiteks nahkhiirte kaitsekorralduskava. Vooremaal on ka kaitsekorralduskava ühe I kategooria kaitsealuse taime kohta, mis piirdub seire ning järelvalvega.
Rohukonn Elistveres
Elistvere park
RANNAMETSA LOODUSKAITSEALA

Asustamise aeg.
Pärnu rajooni TSN Täitevkomitee 5.veebr. 1964.a. otsusega nr 26 võeti kaitse alla Rannametsa luidete ja Tolkuse raba maastikuline keeluala Pärnu Maavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319 moodustati Rannametsa- Soometsa maastikukaitseala ning selle baasil kinnitati Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2000. a määrusega nr 254 sai maastikukaitseala Rannametsa-Soometsa uued eeskirjad.

Asukoht.
Kaitseala asub kolme omavalitsusüksuse – Tahkuranna, Surju ja Häädemeeste valla maadel Pärnu maakonnas. Kaitseala ulatus kirde-edela suunas on 20,7 kilomeetrit ja põhjast lõunasse piki Tallinn-Riia maanteed 14,3 kilomeetrit. Kaitsealale jääb 23 laidu ja saart ning Pärnumaa lõheliste kudemisjõgedest Rannametsa jõgi. Kaitseala pindala on 9865 ha (maismaad sellest ~8003 ha).

Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse.
Rannametsa – Soometsa maastikukaitseala on loodud Antsülusjärve ja Litoriinamere rannaluidete ja nende ümber kujunenud koosluste, aga ka rannaniitude ning ohustatud ja haruldaste liikide elupaikade kaitseks.

Mis on kaitsealal erilist, omapärast?
Alal esinevad rannaniidud, soo- ja metsakooslused, Antsülusjärve ja Litoriinamere rannaluited ning I ja II kategooria kaitsealused liigid. Rannametsa luited on kõrgusega enam kui 30 m üle merepinna (Eesti kõrgeimad luited Tõotusemägi 29m, Tornimägi 34 m). Looduskaitsealal asub kaks raba: Maarjapeakse e Soometsa (1600 ha) - nõo soostumisel tekkinud puisraba ning Tolkuse (5500 ha) - tekkinud rannavallide vahele olnud laguuni soostumisel. Üle 800 ha on kaitsealal rannaala , mis on soodus paik pesitsemiseks ja toitumiseks paljudele linnuliikidele. Häädemeeste-Pulgoja rannaniidualal on leitud kasvamas ligi 250 liiki kõrgemaid taimi.

Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab?
Kaitsealal on registreeritud I kategooria kaitsealustest liikidest: üks must-toonekure (Ciconia nigra) pesapaik, merikotka (Haliaeetus albicilla) pesapaik. II kategooria kaitsealustest liikidest esineb siin: metsis Tetrao urogallus, kassikakk (Bubo bubo), kõre (Bufo calamita), kivisisalik (Lacerta agilis ), nõmmekiur (Anthus campestris). Kaitsealal on registreritud järgmised III kategooria kaitsealused taimeliigid: niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus), ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum), karulauk (Allium ursinum), mets-kuukress (Lunaria rediviva), emaputk (Angelica palustris), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia). Väike vesiroos Tolkuse rabas, vareskold luidetel.
Kaitsealused loomaliikidest esineb kaitsealal nt juttselg-kärnkonn e kõre, kivisisalik, nõmmelõoke, kiur , merikotkas, musträhn jt.

Kas kaitsealal asub administratsioon?
Adinistratsiooni ei asu. Rannametsa-Soometsa looduskaitseala valitseja on Pärnumaa keskkonnateenistus.

Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid?
Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele 12 sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Rannametsa–Soometsa piiranguvööndisse kuulub kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

Kas on rajatud matkaradasid?
Tolkuse matkarada - on 1,5 km pikkune ringikujuline laudrada. Rada on paigutatud Rannametsa - Soometsa maastikukaitsealale. Siin olevad männikud on ühed kaunimad ja kõrgeimad luitemännikud Eestis. Meeliköitev vaade kaitsealale jäävale Tolkuse rabale avaneb Tornimäe (abs kõrgus 35 m) tipust. Rada viib matkaja raba suurima laukani, mille suurus on 96 x 210 m. Tolkuse raba on täiesti erandlik mitte ainult Eestis, vaid kaugemalgi. Raba on kujunenud kunagise merelahe soostumise tulemusena ja asub nn "katlas", mille keskosas on kokku 42 laugast.

Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka?
Kaitsealale jääb Tähtis Linnuala (IBA): Häädemeeste-Võiste rannik , mis hõlmab Võistesaare, Võistealuse, Pikla, Luidete, Tolkuse, Rannametsa, Pulgoja sihtkaitsevööndid ja Rannametsa-Soometsa piiranguvööndi. Väga mitmekesise linnustikuga ala, kus on registreeritud 185 liiki, neist 65 pesitsejatena.
10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava
On kehtiv kaitsekorralduskava aastateks 2003-2012.
Rannametsa rannik
Tolkuse raba
KASUTATUD KIRJANDUS:

Palang, H., Mander , Ü., Jagomägi, J., 1998. Eesti maastikuline mitmekesisus ja selle muutumine. Eesti looduse mitmekesisus ja selle kaitse, 27–44. Tartu–Tallinn.

Eesti Loodus 12/2001

Kaljuste , 1998. Kaitseala kaitsekorralduskava koostamise juhised.

Eesti kaitsealad – geoloogia ja vesi. 1996. Koost. H. Kink , toim. A. Raukas , T. Kaasik. Teaduste Akateemia Kirjastus, Tallinn.

Helve Remmel, 1978. “Vooremaa”, Tallinn.

EESTI LOODUSKAITSE, koostanud K. Sepp , toim. H. Jüssi, Väljaandja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, kirjastus HUMA, Tallinn, 1996.
INTERNETIALLIKAD:
www.otepaaloodus.ee
www.endlakaitseala.ee/
www.loodus.ee/nigula
www.viidumae.ee
www.haanjapark.ee/
www.korvemaamaastikukaitseala.ee
www.hiiuloodus.ee/
www. riigiteataja .ee/
www.envir.ee/natura2000/
www.loodus.ee/
www.eelis.ic.envir.ee/
www.eas.ee
www.pria.ee
www.polvamaale.ee/
www.laiud.hiiuloodus.ee/
www.envir.ee/
www.korvemaaturism.ee/
www.rmk.ee/
www.matkarajad. maaturism .ee/
www.idee.ee/korvemaa/
www.nigula.ee/
www.elfond.ee/
www.vooremaastik.ee/
www.greengate.ee/
www.luitemaa.eoy.ee/
46

.DOC Laadi alla originaalfail 46 lk · .doc · 38 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 46 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

minu tööd Õppematerjali autor

kaitseala järv maastik looduskaitseala mets raba taim maastikukaitseala haanja nigula sood matk voor otepää

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Looduskaitsealad

Looduskaitsealad Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad on: 1. rahvuspark; 2. looduskaitseala; 3. maastikukaitseala (looduspark) Rahvuspark - on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Looduskaitseala - on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike

Kategoriseerimata

doc

Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis

teritooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala, loodusparki või maastikukaitseala. Neid kõiki on lubatud külastada, peale loodusreservaatide, mida saab vaadata vaid asjatundliku juhendaja saatel. Reservaadid hõlmavad Eestimaast vaevalt ühe sajandiku. Need on ürgilmelised sood ja metsaosad või muud haruldaste liikide puutumatuna säilinud looduslikud elupaigad. [http://www.envir.ee/loodus/0page.html] (16.03.08) Kuna Eesti loodus on hetkel veel palju mitmekesisem ja võrratum paljude maadega võrreldes, siis peaks iga inimene mõistma loodushoiu ja keskkonnakaitse vajadust. Samuti peaksid kõik aru saama, et loodust tuleb hoida ka väljaspool kaitsealasid. Kaitsealad 1910.a loodi esimene looduskaitseala Vaika saarte linnustiku kaitseks. Enne II maailmasõda oli 1935. a looduskaitseseaduse alusel asutatud üle viiekümne

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Kaitsealade jagunemine ja nende kaitsekorrad

Kaitsealade jagunemine ja nende kaitsekorrad Kaitsealad jagunevad järgmisteks tüüpideks:rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala(looduspark), programmiala RAHVUSPARK Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Looduskaitseseaduse §26 lõike 1 kohaselt on rahvuspark kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk reservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Esimene natsionaalpark oli Yellowstone'i rahvuspark, mis moodustati 1872

Bioloogia

doc

Võrumaa maastikukaitsealad

Väike-Palkna maastikukaitseala asub Haanja vallas, Luutsniku külast 3km edelas, vahetult Läti piiri ääres ja moodustab ühtse terviku Läti Vabariigis asuva looduskaitsealaga. Looduskaitse alla kuulub Väike-Palkna järv koos selle ümbrusega. V-P järv on sügavuselt teine järv Eestis 32m, keskmine sügavus (14m) on aga suurim. Luhasoo maastikukaitseala paikneb Rõuge vallas Pärlijõe ja Eesti-Läti piiriga külgnevalt alal. See võeti kaitse alla 1982. aastal. Kaitseala pindala on ligikaudu 800 ha. Huvipakkuvad on soos esinevad 15 mineraalmaasaart, 3 vase elustikuga järsukaldalist rabajärve, puislaukaraba, rabataimkate ning Luhasoo õpperada. Peetri jõe maastikukaitseala paikneb Mõniste vallas Peetri jõe orus ja sellega külgneval alal Karisöödi ümbruses. Jõe org on tüüpiline sälkorg, mida ei ole inimtegevusega moonutatud. Seal on liivakivipaljandid, milles on ka koopad. Samuti on seal mitmeid huvipakkuvaid taimeliike.

Geograafia

docx

Ramsari konventsioon

Lihula Gümnaasium Referaat Ramsari konventsioon Juhendaja: Marje Loide Koostaja: Raili Kivisalu Lihula, 2010 Sisukord Ramsari konventsioonist............lk 3 Matsalu Rahvuspark...................lk 3 Alam-Pedja looduskaitseala.......lk 3

Ökoloogia

doc

Ramsari konventsioon

(Kuresoo, 1998). Seisuga 1. september 2007 kuulus konventsiooniga kaitstud rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse 1675 märgala kogupindalaga 150 miljonit hektarit. 155 riiki, mis on Ramsari konventsioonile alla kirjutanud, on nõustunud kaitsma ja säilitama oma märgalaressursse ning esitama rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirja vähemalt ühe ala (Primack, 2008). Riigikogu ratifitseeris Eesti ühinemise Ramsari konventsiooniga 20. oktoobril 1993 ning kokkulepe jõustus meil 29. juulil 1994 (Kuresoo, 1998). Praegu on Ramsari konventsiooni märgalade nimekirjas 12 Eesti märgala (http://www.ramsar.org...) ja nn varinimekirjas veel üle kümne ala, mis vastavad rahvusvahelise tähtsusega märgaladele esitatud nõuetele (Primack jt., 2008). Eestis on Ramsari-aladeks: Matsalu, Vilsandi ja Soomaa rahvuspark;

Keskkonna kaitse

docx

Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut XXX Eesti maastikurajooni ülevaade KÕRVEMAA Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti loodusgeograafia" XXX Juhendaja: XXX Tartu XXX SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.MAASTIKURAJOONI (MR) LOODUSGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE MR-I LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST JA ERIPÄRAST.................................

Eesti loodusgeograafia

doc

Meenikunno maastikukaitseala

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- ja loodusteaduskond Geenitehnoloogia intsituut Geenitehnoloogia õppetool Kerttu Luik MEENIKUNNO MAASTIKUKAITSEALA Referaat Juhendaja: professor Henn Kukk SISUKORD Tallinn 2009 Kerttu Luik YASB-51 072877 2 SISUKORD SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................4 1.PEATÜKK.............................

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

Rohkem sarnaseid