Eesti kaitsealad (referaat) (0)

Kutsekool - Loodus - Keskkonnakaitse

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on kaitsealal erilist, omapärast ?
Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab ?
Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid ?
Mis on kaitsealal erilist, omapärast ?
Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab ?
Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid ?
Mis on kaitsealal erilist, omapärast ?
Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab ?
Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid ?
Mis on kaitsealal erilist, omapärast ?
Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab ?
Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid ?
Mis on kaitsealal erilist, omapärast ?
Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab ?
Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid ?
Mis on kaitsealal erilist, omapärast ?
Milliseid haruldasi taime-ja loomaliike seal elab ?
Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid ?
Mis on kaitsealal erilist, omapärast ?
Milliseid haruldasi taime-ja loomaliike seal elab ?
Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid ?
Mis on kaitsealal erilist, omapärast ?
Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab ?
Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid ?
Mis on kaitsealal erilist, omapärast ?
Milliseid haruldasi taime-ja loomaliike seal elab ?
Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid ?
Mis on kaitsealal erilist, omapärast ?
Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab ?
Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid ?
Mis on kaitsealal erilist, omapärast ?
Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab ?
Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid ?

EESTI KAITSEALAD
Kaitsealade õppeaine referaat

SISUKORD:

Sisukord..................................................................................................2

Sissejuhatus.........................................................................................3-4

Meenikunno maastikukaitseala ...........................................................5-7

Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10

Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14

Otepää looduspark ..........................................................................15-18

Nigula looduskaitseala ....................................................................19-23

Alam- Pedja looduskaitseala............................................................24-26

Haanja looduspark..........................................................................27-31

Endla looduskaitseala.....................................................................32-35

Viidumäe looduskaitseala..............................................................36-38

Vooremaa maastikukaitseala.........................................................39-42

Rannametsa looduskaitseala..........................................................43-45

Kasutatud kirjandus............................................................................46
SISSEJUHATUS
Eesti kaitsealade süsteem on aastakümnetepikkuse arengu tulemus.
LOODUSKAITSESEADUS - vastu võetud 21. 04. 2004. a seadusega (RT I 2004, 38, 258), jõustunud 10. 05. 2004, mis koondab normid Kaitstavate loodusobjektide seadusest, Ranna ja kalda kaitse seadusest ning Loomastiku kaitse ja kasutamise seadusest, mis uue seaduse jõustudes kehtivuse kaotavad . Järjepidevuse huvides on säilitatud senise looduskaitseõiguse need elemendid, mis on ennast praktikas õigustanud. On ka muudatusi, mis tulenevad muuhulgas Euroopa Liidu looduskaitse direktiivide ülevõtmise vajadusest. Uudne on liikide ja elupaikade soodsa seisundi mõiste sissetoomine, mis saab tulevikus üheks peamiseks looduskaitsemeetmete tõhususe mõõdupuuks. Seadusega luuakse võimalus looduskaitse korraldamiseks omavalitsuse tasandil. Käesoleva seaduse eesmärk on:
1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega ;
2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine;
3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.
Antud seaduse järgi on kaitsealad inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad jagunevad järgmisteks tüüpideks: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark), programmiala.
Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust.
LOODUSKAITSEALA on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
MAASTIKUKAITSEALA (looduspargi) on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
PROGRAMMIALA on seire , uurimis- ja haridustöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja kasutamise ühitamiseks kas kohaliku, riikliku või rahvusvahelise programmiga haaratud ala. Programmiala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks, piiranguvööndiks ja programmiala üldvööndiks. Programmiala üldvöönd on programmiala see osa, mis jääb eespool nimetatud vöönditest välja. Seal majandusliku tegevuse suhtes erilisi nõudeid ei kehtestata.

Loodusreservaat – on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala , kus tagatakse looduslike koosluste areng, säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine , majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Inimeste viibimine loodusreservaadis on lubatud ainult järelvalve, päästetööde ning loodusobjekti valitsemise eesmärgil samuti teadustegevuse ja loodusobjektide seisundi jälgimise ja hindamise eesmärgil vaid kaitseala valitseja nõusolekul.
Sihtkaitsevöönd – on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Selles vööndis on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine, inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas, liiklusvahenditega sõitmine, telkimine – juhul kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti.
Piiranguvöönd – on rahvuspargi majanduslikult kasutatav ning pärandkultuurmaastikuna säilitatav maa- või veeala, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud: uute maaparandussüsteemide rajamine, raie, maavarade ja maa-ainese kaevandamine, veekogude veetaseme muutmine, pestitsiidide kasutamine, jahipidamine (välja arvatud ulukite arvukuse reguleerimiseks) ja kalapüük, telkimine, ehitiste püstitamine. Piiranguvöönd on rahvuspargi piires olev maa- ja veeala, mis ei kuulu loodusreservaati ega sihtkaitsevööndisse.

Eesti kaitsealade seis (arv ja pindala) muutub pidevalt, sest kunagi kaitse alla võetud aladele tehakse kaasajastatud, uutele seadustele vastavaid eeskirju.
MEENIKUNNO MAASTIKUKAITSEALA

Asustamise aeg.
Meenikunno maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 «Sookaitsealade moodustamise kohta» ( ENSV Teataja 1981, 22, 311) kaitse alla võetud sookaitseala baasil, hiljem 1999a. suurendati pindala ja nimetati ümber maastikukaitsealaks (2651 ha). Kaitseala eesmärk on Meenikunno soo, Nohipalu järvede, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

Asukoht.
Kaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas. Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas. Kaitseala suurus on 2651 ha.

Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse.
Kaitseala eesmärkideks on säilitada ja kaitsta omapärast Meenikunno raba ökosüsteemi, metsise elualasid ning Nohipalu Must – ja Valgjärve elustikku .

Mis on kaitsealal erilist, omapärast?
Natuke vähem kui poole kaitsealast moodustab raba. Meenikunno raba on arenev raba, kus on väljakujunenud puisraba, lageraba ja älveraba, väljakujunemisjärgus on laukaraba. Raba idaosa ilmestavad kaks laugasjärve, mis on tõenäoliselt jäänukid kunagisest suurest järvest. Raba teevad omanäoliseks ühel joonel asuvad suured, enamasti veega täidetud lohud ehk langatuslehtrid, mis olla tekkinud aluspõhja tektoonilise rikke tagajärjel ja see, et turbalasundi all paikneb veega küllastumata liivakiht. Seega on Meenikunno raba nn. “rippuv” soo. Rabal esineb hulgaliselt soosaari, mõned kaetud ilusa männikuga, teistel jälle kasvab lopsakas ja liigirikas salumets . Meenikunno rabas on mitu rabajärve ja 19 soosaart. Maastikukaitsealal asuvad Nohipalu Valgejärv, mis on Eesti üks läbipaistvama veega järv ja Nohipalu Mustjärv - Euroopa üks pruuniveelisemaid järvi.

Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab?
Soo koos saartega on rikas taimestiku ja linnustiku poolest. Siit võib leida Põlvamaal vaid paaris kohas kasvavat soojemast kliimaperioodist pärit II kaitsekategooriasse kuuluvat sarikalist austria roidputke (Pleurospermum austriacum)), orhideedest rohekat käokeelt (Plathanthera chlorantha), pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-arvis) ja roomavat öövilget (Goodyera repens), mis on arvatud III katisekategooriasse.
Lindudest on kindlaks tehtud ligemale poolsada liiki, kelledest väikesearvulised pesitsejad on sookurg (Grus grus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), suurkoovitaja (Numenius arguata) ja hallõgija (Lanius excubitor). Omapärase elustiku ja veeomadustega on kaks lähestikku asuvat järve. Muidu kalavaesest järvest on leitud mitmeid haruldasi ränivetikaid (Eunotia robusta ), koldvetikaid (Dinobryon pediforme) ja zooplanktonit. Esineb II kaitsekategooria liike nagu järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), vesilobeelia (Lobelia dortmanna) ning leitud on ka ränivetikaid (Eunotia robusta) ja ikkesvetikaid (Staurodesmus sp.). Kaitsealal liikudes võib hea õnne korral kohata suurloomadest põtra (Alces alces), pruunkaru ( Ursus arctos ), ilvest ( Felis lunx), hunti (Canis lupus ), suurematest lindudest merikotkast (Haliaetus albicilla), kalakotkast (Pandion haliaetus), metsist ( Tetrao urogallus), tetre (Tetrao tetrix) jt.

Kas kaitsealal asub administratsioon ?
Meenikunno maastikukaitsealal ei ole administratsiooni. Valitseja on Põlvamaa KKT.

Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid?
Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

Kas on rajatud matkaradasid?
Raba äärealale on välja ehitatud kaks puhkekohta ja raba loodusega tutvumiseks 2,4 km pikkune laudtee laudtee, mis võimaldab tutvuda omapärase rabaloodusega lähemalt vaadelda rabataimi ning erinevaid rabatüüpe ning kuulata rabahääli. Ümbruskonnaga tutvumiseks on võimalik tellida hobumatku.

Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka?
Kuulub Natura 2000 linnuhoiualade ja loodushoiualade nimistusse.

Kas on kehtiv kaitsekorralduskava?
Ei ole kaitsekorralduskava.
Rabasaar Meenikunno rabas.
Meenikunno raba serv
HIIUMAA LAIDUDE MAASTIKUKAITSEALA

Asustamise aeg.
Hiiumaa laidude maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 26. septembri 1962. a otsusega nr 70 "Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis" looduskaitse alla võetud Väinamere laidude botaanilis-ornitoloogilise keeluala baasil, mis reorganiseeriti Eesti NSV Ministrite Nõukogu 26. oktoobri 1971 . a määrusega nr 493 «Uute riiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala " Aegviidu Nelijärve" ümbernimetamise kohta" (ENSV Teataja 1971, 44, 465) Hiiumaa laidude riiklikuks maastikukaitsealaks. Kaitseala laiendati 1971. ja 1998. aastal Hiiumaa kaguranniku iseloomulike koosluste (Salinõmme soolak ) ja maastike ning laide ümbritseva mereala kaitseks.

Asukoht.
Hiiumaa laidude maastikukaitseala asub Hiiu maakonnas Pühalepa vallas. Kaitseala hõlmab Hiiumaa kaguranniku vetes (ilma Kaevatsi ja Heinlaiuta) üle 20 saare kogupinnaga ~324 ha ning alates 1998.a. uute aladena Salinõmme soolaku (204 ha) ja saari ümbritsevad merealad (2 135 ha). Maastikukaitsealal on maismaa pindala 527,6 ha ja veeosa pindala 2135 ha.

Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse.
Kaitseala põhieesmärgiks on Väinamere laidude ning Hiiumaa kaguranniku iseloomulike koosluste ja maastike kaitse. Kaitseala on loodud säilitamaks laidudel kujunenud liigirikkust , eeskätt laiuelanike poolt aastasadade jooksul kujundatud pärandkooslusi.

Mis on kaitsealal erilist, omapärast?
Laidudelt on leitud üle 600 soontaimeliigi, sh Hanikatsilt üle 440 liigi. Saarnakil ja Hanikatsil on suudetud iga-aastase niitmisega säilitada ulatuslikud niidualad, mitteniidetavaid alasid aga hooldatakse lammaste karjatamisega. Laiud on olulisteks peatus - ja pesitsuspaikadeks paljudele linnuliikidele. Kaitsealal on registreeritud ligi 200 linnuliiki, sh 110 liiki pesitsemas. Ahelaiu ja Kõverlaiu ümbrus on üheks viimaseks pelgupaigaks hääbuvale Läänemere viigerhülgele. Iseloomulik on rändrahnude rohkus ning endiste rannavallide vööndi esinemine suurematel saartel.

Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab?
Saarte taimestik on erakordselt liigirikas. Laidudelt on leitud ühtekokku enam kui 600 liiki kõrgemaid taimi, mis on peaaegu pool Eestis looduslikult esinevate taimede üldarvust. Eriti paistab silma Hanikatsi laid oma 444 taimeliigiga, mille hulgas on arvukalt kaitstavaid liike nagu punane tolmpea , mets-õunapuu, läikiv kurereha , harilik muguljuur, kärbesõis, jumalakäpp jt. On ka mitmeid ainult meresaartele iseloomulikke liike nagu harjakas härghein, aaskannike ja roosa pajulill. Soolaku sihtkaitsevööndi taimekoosluses valitsevad halofüüdid, millest on kaitse all hall soolmalts (Halimione pedunculata) ja rand -soodahein (Suaeda maritima). Laidelahe sihtkaitsevööndi ainus kindlalt teadaolev paik Läänemeres, kus viigerhüljes elab koloniaalselt (50-70 isendit) segamini hallhülgega. Meres kasvab mitmeid kõrgemaid taimi, näiteks merihein ning särjesilma ja penikeele liigid, ning vetikate liigirikas pere, kellest tuntumad on põisadru ja agarik . Laiud on peatus- ja pesitsuspaikadeks paljudele linnuliikidele. Linnuliike on kaitsealal kokku registreeritud 187, sealhulgas haudelinde 110 liiki. Uustulnukateks võib pidada kühmnokk-luike, naaskelnokka, ja kormorani.

Kas kaitsealal asub administratsioon?
Valitseja on Hiiumaa Kaitsealade Administratsioon. Hiiumaa Kaitsealade Administratsioon (Hiiumaa KA) moodustati 1. aprillil 2002. aastal Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse ning Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala Administratsiooni ümberkorraldamisel üheks asutuseks. Esialgu on Hiiumaa KA kahe Hiiumaa kaitseala valitsejaks, need on Kõpu ja Hiiumaa laidude maastikukaitseala. Administratsiooni keskus asub Kärdlas Vabrikuväljak 1 ning osakond Salinõmmes laidude kaitseala keskuses.

Kui palju on kaitsealal erinevaid vööndeid?
Kaitsealal on Soonlepa lahe piiranguvöönd, kuhu kuulub Soonlepa lahe kaitsealale jääv osa, välja arvatud Soonlepa lahe saarte sihtkaitsevööndisse kuuluv osa ning seitse sihtkaitsevööndit.

Kas on rajatud matkaradasid?
Ei ole matkaradasid.

Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla