0-14) oli 15,5%, tööealisi (vanuses 15-64) 66,6% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 17,8%. Töötuse määr oli 5,9%. Elanike tihedus oli 53,8 in/km². Rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb aastail 20002015 rahvaarv 3,8%. Prognoosi põhjal on aastaks 2015 eakaid 17,9% ja noori 15,6% rahvastikust. Ülalpeetavate määr on 50, demograafiline tööturusurveindeks 0,77. Naisi on elanikkonnas 50,1%. 3 Vaatamisväärsus Arheoloogiamälestised- Soontaga maalinn, Mädara linnamägi Arhitektuurimälestised-kirikud, pastoraadid, mõisad, Sillad, koolihooned, postijaamad Loodusmälestised- järved, jõed, koopad, põlispuud Muistendid ja legendid ja tõestisündinud lood- Jakobi kihelkond , Kergu kabel, Jõõpre hiie koht, Kalmistud - killuke rahva kultuurist, Kastna kiriku ase ja kivi rist, Kergu kabel, Kivideks saanud pulmalised, Mihkli kirjadega kivi, Olevi kivi, Tori jões, Paalna haud, Papi
ja käskivas kõneviisis- siis on lause kõige tähtsam nimisõna sihitis. Tulema + da-inf, on vaja, on tarvis+ da- inf (Laps tuleb koju saata. Laps on vaja koju saata.) Omastav . Nii nagu nimetaval käändel ei ole ka omastaval käändelõppu. Varem oli omastava käände lõpp n nagu soome keeles tänini, kuid see kadus keelemuutuste tulemusel. Säilinud on ta vaid üksikuis sõnades nagu maantee ja Soontaga. Morfoloogias on omastaval käändel äärmiselt oluline roll, kuna temast moodustatakse peaegu kõigi teiste käänete vormid Ainsuse NIMETAVA, OMASTAVA JA OSASTAVA käände kasutamine - tabel NIMETAV Omastav OSASTAVA POISS see POISI KUULUVUS POISSI MITU sõber PAAR Üks POISI TAGASÕNA Ei ole EITUS
looduskaitsealale · Soosaare lõunapoolsel ümara lameda kupli taolisel osal asus kaks Maalja peret · Ühes neis öeldi teadvat, et nende esivanemad on elanud samal paigal 22 inimpõlve · Maalinna vahetust lähedusest, Kureselt, pärineb ka Soontakide suguvõsa, oletatavasti linnuse valitsejate järeltulijad, kes elasid siin teise maailmasõjani · Nüüd on siit viimased elanikud lahkunud · Ümmarguselt 3000 ruutmeetri suuruse õuepindalaga Soontaga maalinn oli muistsete läänlaste üks tuntumaid kindlustusi. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Piusa koopad · Aastatel 19221966 kaevandati Piusal klaasliiva ning selle tagajärjel tekkisid maa-alused võlvikujuliste lagede ja liivakivist sammastega käikude süsteemid ·
kirikuarhitektuuri kogu Baltikumis. Tallinna värav (tuntud ka kui Kuningavärav) on osa keskaegsetest kaitserajatistest. Kunagi märkis see kaunis barokne värav postitee algust, nüüdsel ajal juhatab see külastajad Pärnu rannarajooni. Punane torn oli keskaegse Pärnu linnakindlustuse nurgatorn. Kunagisest siseõust on tänapäeval kujunenud menukas kunstilaatade toimumispaik. 2.2. Vaatamisväärsused pärnu maal Arheoloogiamälestised- Soontaga maalinn, Mädara linnamägi Arhitektuurimälestised- kirikud, pastoraadid, mõisad, Sillad, koolihooned, postijaamad. Loodusmälestised- järved, jõed, koopad, põlispuud. Muistendid ja legendid ja tõestisündinud lood- Jakobi kihelkond , Kergu kabel, Jõõpre hiie koht. Kalmistud - killuke rahva kultuurist, Kastna kiriku ase ja kivi rist, Kergu kabel, Kivideks saanud pulmalised, Mihkli kirjadega kivi, Olevi kivi, Tori jões, Paalna haud, Pap haud,
Riia piiskopi, Tallinna foogti, Tartu ja Saare-Lääni piiskopi vasallide ühendatud vägede eest ja mille juures peeti lahing orduväega. Vaenlase väed laastasid Saaremaad, põlevate külade suits oli katnud kogu maa. Soontagana maalinn (10.12. sajand) paikneb Koonga vallas Pärnumaal suure Avaste soo lõunapoolses osas Maalinna soosaarel. Alates 1981. aastast (uuendatud 2003) jääb see 5226 ha suurusele Avaste looduskaitsealale. Ümmarguselt 3000 ruutmeetri suuruse õuepindalaga Soontaga maalinn oli muistsete läänlaste üks tuntumaid kindlustusi. Läti Henriku Liivimaa kroonikas mainitakse seda korduvalt Soontagana kihelkonna keskusena, mida sakslased piirasid juba 1210. aastal, kuid ei suutnud rünnakuga vallutada. 1215. ja 1216. aasta vahetusel oli maalinn sunnitud alistuma, lastes sisse preester Gottfriedi rahvast ristima. Kuid alles 1226. aastal ristiti siin krooniku teatel viimased ristimata olnud eestlased. Ilmselt võib sellest aastast lugeda soontagalased täielikult
säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on kokku viis rahvusparki, millest üks- Karula rahvuspark, asub Põlva-Valga-Võru regioonis. Karula Rahvuspargi kaitse-eesmärgiks on Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse. Looduskaitseala moodustatakse looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Põlva-Valga-Võru regioonis on hetkeseisuga 11 looduskaitseala, millest suurimad on Parmu ja Soontaga looduskaitseala. Maastikukaitseala ehk looduspark moodustatakse maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Maastikukaitseala jaguneb veel omakorda ka kolmeks eritüübiks - park, arboreetum ja puistu. Põlva-Valga-Võru regioonis on hetkeseisuga 32 maastikukaitseala, ning neist suurimad ja tuntumad Haanja looduspark ja Otepää looduspark. Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks
Näiteks malev, maja/maia (arvatakse, et tähendab sõjaväe koondumiskohta). Ümera lahing 1210. aasta Eestlasi oli kindlasti üle tuhande, vastasi ka umbes sadadega (500-600?) Kas toimus põhja või lõuna pool Ümera jõge? Siiani arvatud, et pigem ikka lõunapool, kuid Mäesalu arvab, et äkki siiski põhjapool. Tegemist võis olla küllaltki suure eestlaste väega. Eestlaste poolel olid ugandi mehed, sakala mehed ning võimalik, et kaasas olid ka Soontaga mehed. Pärast Ümera lahingut olid sakslased üpriski kitsikuses, üritasid sõlmida erinevaid lepinguid vene piirkondadega. Sõlmitakse rahu nt Poolotski (?) vürstiga. Esimene sõjakäik, mis ristisõdijate poolt Eesti aladele tehakse toimub peale jõule 1210 ning retk toimub just Soontagana piirkonndale. Organiseeriti kättemaksuretk eestlaste hõimudele. Enne seda läänlaste ehk Soontagana meeste ja ristisõdijate vahel ei ole. Võib vihjata, et Soontagana mehed olid ka
4. Endla järve lõkkekoht 5.4. Uuejõe lõkkekoht 21. Kabli LKA 5.5. Allikajärve lõkkekoht 21.1. Kabli looduskeskus 5.6. Peraküla telkimisala 22. Emajõe-Suursoo LKA 5.7. Toatse järve puhkekoht 22.1. Emajõe- Suursoo looduskeskus 5.8. Liivaneranna –Peraküla õpperada 23. Soontaga LKA 5.9. Liivanõmme õpperada 23.1. Soontaga matkarada 5.10. Lepaaugu lõkkekoht 24. Pähni LKA 5.11. Lepaaugu parkla 24.1. Pähni metsaõpperada 5.12. Metskonna parkla 25. Kirikumäe LKA 6. Vormsi MKA 25.1. seiramine lõpetatud 6.1
keele, rahvalaulu, isiku- ja kohanimede, põlluharimise ning muudegi elunähtuste kohta. väärib tähelepanu, et lisaks saksa ja ladina keelele tundis Henrik siinsete põlisrahvaste keeli, sealhulgas eesti keelt. Teoses esinev eestikeelne sõnavara on üsna mitmekülgne, näiteks malewa, kylekunda (kihelkond), wanem, Odenpe (Otepää), Sackala (Sakala), Tarbata (Tartu), Viliende (Viljandi), Sontagana (Soontaga), Lembitus, Maniwalde, Unnepewe (Õnnepäev), ning sisaldab üksikuid lauseid: Laula, laula, pappi!, Maga magamas!. Kroonikast saab teada, et siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale. Sellest on jäänud Eestile kaunis luulekeelne nimi – Maarjamaa. Henriku kroonika originaalkäsikiri pole säilinud. Ärakirjade järgi on teost korduvalt välja antud (esimest korda 1740 ladinakeelsena ja 1747 saksakeelsena). Esimene tõlge eesti keeles avaldati aastail 1881-83 ja senini viimane 1982
annaabi.ee 
