Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"mobiilside" - 101 õppematerjali

thumbnail
14
ppt

Mobiilside

Mobiilside Mobiilside Alguse sai mobiilside 1930 aastal kui mobiilside tugijaamad võtsid enda alla terve auto pakiruumi. Seda kasutasid politsei ja sõjavägi. Üks tugijaam suutis korraga teenindada 25 kõnet. Sellised saatjad olid suure võimsusega. Mobiilside 2 1981 tutvustati juba uut kärgsidel põhinevat tehnoloogiat NMT (Nordic Mobile Telephone). See baseerus analoogsidel, kuid tänapäeva kasutatakse digitaalset sidet. Ameerikas võetakse kasutusele aga AMPS- süsteem ­ Advanced Mobile Phone Service Mobiilside 3 Tänapäeval kõige kiiremini arenev valdkond on mobiilside. Telefoni abil mitte ainult ei helistata vaid ka teostatakse muid operatsioone. Hetkel kasutatakse GSM telefone.

Informaatika → Arvutivõrgud
19 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Mobiilside juurdepääsuvõrk

2. Mõõtmiste aeg: 09.05.2018 kell 15:25-15:40. 3. Operaator: Tele2ja võrgutehnoloogia (UMTS, LTE). 4. Millist transpordivahendit kasutades toimus mõõtmine. Jalgsi 2.2. Andmete kogumine Kogu teekonnast ekraanipildid (4G ­ vasak pilt, 3G ­ parem pilt) 2.3. Andmete analüüs mobiilterminalis Tugijaam (4G ­ vasak pilt, 3G ­ parem pilt) Küsimus 1. MAP tugijaam: Milliseid andmeid saab teada teenindava tugijaama kohta? Leida võimalikud erinevused kasutatud mobiilside tehnoloogiate vahel. 3G HSPA ­ mobiilsidestandard 202 ­ asukohapiirkonna kood 858512 ­ cell id 162 ­ PSC(id lähestikku asuvate 3G kärgede eristamiseks) Allpool on kordinaadid 4G: LTE ­ mobiilsidestandard 240 ­ asukohapiirkonna kood 36058885 ­ cell id 400 ­ PCI (id lähestikku asuvate 4G kärgede eristamiseks) Allpool on kordinaadid Küsimus 2. Võrrelda kuvatud arve võimsusmõõturi all välja toodud parameetrite väärtustega

Informaatika → Mobiilsete juurdepääsuvõrkude...
60 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Raadiosaatja, vastuvõtja, mobiilside

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Raadiosaatja, vastuvõtja, mobiilside Imre Mäetalu AV11 02.05.2013 Raadiosaatja Raadiosaatja struktuurskeem, liigid, näitajad. Raadiosaatja – tehniline seade, mis on ette nähtud raadiolainete abil info või rakenduslike käskude edastamiseks või mõneks muuks rakenduslikuks toimeks. Liigid: 1) kasutusala järgi (raadiolevi saatja, raadiosides, mobiilsides, amatöörsides jne)

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
14 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Side Labor 6: Mobiilside kärgvõrk aruanne

Side 6 labor – Mobiilside kärgvõrk aruanne Töötegija nimi: ************ Töö tegemise kuupäev: Wed Det 14.12.2016 Andmete analüüs mobiilterminalis Tugijaama kuvatud informatsioon LTE: 2031-257135115--1 Kordiinaadid: 59.3369290, 24.6282260 Võimsusmõõturi andmed RSRP (Reference Signal Received): dBm -87 Viide signaalile vastava jõu jaoks. RSRP on RSSI tüübi mõõtmine, sellele on teatavaid definitsioone ja detaile. Teisisõnu RSRP defineeritakse kui tagavara elementide kaasabi lineaarset keskmist, mis kannab toiteelemendile omast võrde signaali arvestatud signaali laineala mõõtmise sees, seega RSRP mõõdetakse ainult sümbolites mis kannavad RS'i. RSRP (dBm) näitab signaali keskmist laineala. RSSNR (Signal-To-Noise Ratio): dB 0.9 Analoog ja digitaal kommunikatsioonides, signaal-müra suhe, tihti kirjutatakse S/N või SNR, on suhteline taustmüra signaali tugevuse mõõtmine. Suhet mõõdetakse tavaliselt detsibellides (DB) kasutade...

Informaatika → Side
96 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Side 6 labor: Mobiilside kärgvõrk aruanne

Side 6 labor – Mobiilside kärgvõrk aruanne Töötegija nimi: ************ Töö tegemise kuupäev: Wed Det 14.12.2016 Andmete analüüs mobiilterminalis Joonis 1 Tugijaama kuvatud informatsioon LTE: 2031-257071628-457 (+/-10m) (4G leviala) Kordinaadid: 59.3071150, 24.4005350 Võimsusmõõturi andmed (vasakpoolne) RSRP (Reference Signal Received): dBm -97 Viide signaalile vastava jõu jaoks. RSRP on RSSI tüübi mõõtmine, sellele on teatavaid definitsioone ja detaile. Teisisõnu RSRP defineeritakse kui tagavara elementide kaasabi lineaarset keskmist, mis kannab toiteelemendile omast võrde signaali arvestatud signaali laineala mõõtmise sees, seega RSRP mõõdetakse ainult sümbolites mis kannavad RS'i. -97 RSRP (dBm) näitab signaali keskmist laineala. RSSNR (Signal-To-Noise Ratio): dB 30.0 Analoog ja digitaal kommunikatsioonides, signaal-müra suhe, tihti kirjutatakse S/N või SNR, on suhteline taustmüra signaali tugevuse mõõ...

Informaatika → Side
70 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Mobiiltelefonid läbi aegade

Mobiiltelefonid läbi aegade Autor: Kaarel Vandler 11B. klass Sisukord 1. Esimesed mobiilsed telefonid 2. Esimesed autotelefonid 3. Esimesed kaasaskantavad mobiilid 4. Mobiilside areng Eestis 5. Huvitavad telefonid Esimesed mobiilsed telefonid · Esimeste mobiilsete telefonide arendamine algas 1940-te aastate lõpus. · Telefonid ei olnud küll just mobiilsed (kaalusid mõnikümmend kilogrammi), kuid olid juhtmevabad · Ühe baasjaamaga sai korraga rääkida kuni 12 telefoni · Antud mobiilside standardit kutsuti hiljem 0G- ks Esimesed autotelefonid · Kuna esimesed mobiilsed telefonid kaalusid väga palju, oli mõttekas

Informaatika → Informaatika
8 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Mis asi on 3G

võrra. Andmesidekiirus Andmesidekiirus tavalises GSM-võrgus on 9,6 gigabitti sekundis, GPRS-võrgus kuni 40, EDGE-võrgus kuni 200 ja 3G-võrgus kuni 384 kilobitti sekundis. 3G- võrgu arendusena on võimalik kiirus kuni 2 megabitti sekundis. 3G süsteemid Maailmas on kasutusel kaks peamist 3G- süsteemi: Varem alustanud CDMA 2000. Ja hiljem lisandunud WCDMA. (Eesti valis neist viimase.) Tehnoloogiad(1) Kolmanda põlvkonna mobiilside tehnoloogiaid on mitu ning erinevates maades kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid. Tehnoloogiad(2) Joonis 1 Sagedus 3G hakkab tööle sagedustel 1900 ja 2100 megahertsi (MHz). Mida kõrgem sagedus, seda lühem on tugijaama leviulatus, kuid seda enam kliente saab korraga levialas suhelda. (Teise põlvkonna mobiilside ehk GSM levib Eestis sagedustel 900 ja 1800 megahertsi.) Eesti(1) 3G litsentsi eest tasusid Elisa, EMT ja Tele2

Informaatika → Arvutivõrgud
9 allalaadimist
thumbnail
3
docx

7 nutitelefonide operatsioonisüsteemi

palju muud. BlackBerry on tuntud tänu võimele saata ja vastu võtta ekirju ning sõnumeid tehes seda kõrge turvalisusega tänu sisseehitatud krüpteerimisele. BlackBerry seadmed toetavad erinevaid kiirsõnumite saatmise võimalusi. BlackBerry osakaal ülemaailmses nutitelefonide müügis oli 2010 aastal 16,1% ja sellega olid nad Nokia järel teine populaarseim nutitelefonide müüja maailmas. BlackBerry interneti teenus on erinevaid mobiilside tehnoloogiaid kasutades saadaval 91 riigis üle maailma rohkem kui 500 mobiilside operaatorile. Praegu aastal 2013 on Blackberry turuosa vaid 1,51%, isegi vähem kui Symbian'i turuosa. Bada OS Bada operatsioonisüsteem on arendatud Samsungi poolt. Sõna ,,bada" tähendab korea keeles merd või ookeani. Mõeldud kasutamiseks nutitelefonides

Informaatika → Arvuti
8 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Eesti teeninduse areng

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Eesti teeninduse areng Referaat Juhendaja: Viljandi 2010 Sisukord 1. Muudatused Eesti teeninduse arengus 2. Mobiilside ja internet teenusteareng Eesti teeninduses 3. Eesti Teeninduse Indeks 2008: veebiteenindus on saanud võrdseks 4. Eesti Teeninduse Indeks annab pildi ettevõtete teenindustasemest ja arengust läbi aegade 5. Eesti teeninduse areng on hea Muudatused Eesti teeninduse arengus Eesti kaubandus- ja teeninduskeskkonnas on viimase 10­15 aasta jooksul toimunud radikaalsed muutused. Sarnaselt kogu muu majandusega tegi ka Eesti kaubandus ja teenindus

Majandus → Teenindus
27 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Arvutivõrkude Referaat

2001.a. ja see võimaldab andmeedastust kiirusega 56 kuni 114 kbit/s ning pakub mobiiltelefonide ja personaalarvutite kasutajatele pidevat internetiühendust. Suur andmeedastuskiirus annab mobiilkommunikaatorite, pihuarvutite ja sülearvutite omanikele võimaluse korraldada videokonverentse ja kasutada interaktiivseid veebisaite ning muid taolisi lahendusi. GPRS põhineb GSM (Global System for Mobile Communications) süsteemil ja täiendab olemasolevaid mobiilside teenuseid nagu kõneteenus ja SMS (Short Message Service ­ lühisõnumiteenus). Teoreetiliselt peaks GPRS tulema kasutajale odavam kuikanalikommutatsiooniga süsteemi kasutamine. Kasutajale peaks olema lihtsam pakkuda ka mitmesuguseid uusi rakendusi, sest kaob vajadus vahetarkvara järele, mis seni pidi sobitama tavalise juhtmetega telefonivõrgu suuremat andmeedastuskiirust mobiilvõrgu väiksema kiirusega. GPRS võimaldab virtuaalse privaatvõrgu (VPN)

Informaatika → Arvutivõrgud
89 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kolme suure ettevõtte võrdlus

Eesti kolme suurima ettevõtte kodulehekülje võrdlus Mari-Liis Mürk Mp10 Tele 2 Eesti AS - http://www.tele2.ee/index.html Ettevõttest Tele2 on Eestis suuruselt teine mobiilsideoperaator, mis kuulub rahvusvahelisse telekommunikatsiooniettevõtete kontserni Tele2 AB. Tele2 Eesti pakub soodsaid ja kvaliteetseid mobiilsideteenuseid nii era- kui äriklientidele. 2010. aasta lõpu seisuga kasutas Eestis Tele2 teenuseid 468 000 klienti, millega Tele2 omab mobiilsideturul 34-protse Missioon Tele2 soovib kõigile pakkuda kõrge kvaliteediga mobiilside- ja internetiteenust turu parima hinnaga. Visioon Soovime teha parima hinnaga kvaliteetse mobiilside- ja internetiteenuse kättesaadavaks igaühele. Tele2 eesmärk on pakkuda kaasaegset teenust, mis vastaks võimalikult paljude klientide vajadustele. Kvaliteeti hoitakse üleval targalt investe...

Majandus → Majanduse alused
34 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Aafrika uus kese

püüab näidata kuidas Aafrika on arenenud ja praegugi areneb. Aafrika majanduse kasvamist näitavad näiteks : kontinendi sisemajanduse kogutoodangu kasv tugevalt üle keskmise; muud positiivsed majandusindikaatorid nagu näiteks ettevõtete asutamise areng; kontinendil on tekkimas keskklass. Keskklassi tekkimisega on kasvanud tarbeesemete soetamine (televiisor). Samuti õitseb ka filmitööstus ja areneb mobiilside (2007. Aastal oli aafriklastel 264,5 miljonit mobiiltelefoni -4 a varem ainult 51,4 miljonit) Keskklassi tekkimisega Aafrikas kaasnevad ka negatiivsed mõjud. On tehtud kindlaks, et mandri riikides on suurenenud diabeedihaigete arv (üle 30%). Põhjuseks leitakse linnastumise, vähese liikumise ja rasvumise mõju (iseloomulikud pigem rohkem arenenud riigile). Arvan, et Aafrika keskklassi kasvava tarbimise mõju riigi majandusele võib

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
1
docx

SIHTGRUPID

sellised pakkumised. ELISA sihtgrupiks on minu arvates tegelikult kõik inimesed( ELISA PERE PAKETTIDES NÜÜD JA ALATI PERE- JA SÕBRAKÕNED0.25/MINUT! NÜÜD RÄÄGID ELISA VÕRGUS TASUTA!, NULLIRING!), eriti aga ärikliendid. Äriklientidele(TÄISSIDEGA NÜÜD KAASA TASUTA DIGIBOX!, M-INTERNET SUVEKUUDEL NÜÜD POOLE HINNAGA!, TALLINNA PARIM LEVI 0.25-, EEST!, meeldib Elisa kindlasti sellepärast, et ühest ettevõttest saab ühe korraga kõik vajalikud teenused nii mobiilside kui ka interneti ja andmeside vallas. DIIL(EMT ­ rohelised reklaamid) Diil on mõeldud tavalistele inimestele, kes kasutavad mobiiltelefoni peamiselt rääkimiseks või kuulamiseks. Diil on kõigile neile, kes tahavad odavalt rääkida(LIITU DIILIGA! SAAD VÄIKSEMAD ARVED JA TEED OMA RAHAKOTI RÕÕMSAKS!).

Meedia → Reklaam
32 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kontrollküsimused andmeside ja riistvara kohta

võimaldab mobiiliga kasutada GSMvõrgu teenuseid ja sülearvutiga netti. 5) Kuidas erineb tehnoloogiliselt 3G ja 3,5G andmeside GPRS või EDGE andmesidest? V: GPRS ja EDGE ­ Kasutatakse mobiilides, pihuarvutites, kaugjuhtimispultides. Võimaldab madala kiirusega andemeühendust internetiga ja tekstisõnumite vahetust. GPRS võimaldas andmevahetuskiirust kuni 56kbit/s. 3G ja 3,5G ­ laiaribaline mobiilside tehnoloogia andmekasutuskiirusega kuni 2Mbit/s. Peale kõne- ja andmeside võimaldab edastada ka audio- ja videoinfot mobiilseadmetele üle maailma. 6) Kus paiknevad enamasti sülearvutis WiFi antennid? V: Ekraani taga. 7) Mis on maksimaalne 802.11b standardi traadita interneti leviala teoreetiline andmeside kiirus. V: 11Mbit/s. 8) Mida tuleb teha siis kui sülearvuti hakkab kasutades undama ja välja lülitama ja miks tuleb tegutseda kiirelt?

Informaatika → Informaatika
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Globaliseerumine, IAI, SKT

tööstus ja ehitus ning peamine tootmine käib masinate abil. Tänapäeval USA, Kanada, Jaapan. 6. Infoühiskond on infot tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Tänapäeval 7. Globaliseerumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. 8. Globaliseerumise mõju arengumaadele: plahvatuslik kasv kommunikatsioonivõrkude, mobiilside ja sidesatelliite kasutamises, transpordi võimaluste kasv, poliitika suurem osalus riigi majandusse, tööjõu suurenemine. Arenenud maadele: kaubad muutuvad kvaliteetsemaks ja odavamaks, 9. Globaliseerumise plussid: väheneb väliskaubanduse barjäär, rahvusvaheline konkurents (tooted kvaliteetsemad ja odavamad), tööjõuliikumine, transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste suurenemine, tehnoloogia kiire areng.

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Elektromagnetvõnkumised, -lained

Nobeli preemia 1909 Raadiolokatsioon See on tundmatute objektide avastamine eml abil. Rakendatav seade on radar Radar koosneb: 1) Saatjast 2) Vastuvõtjast Esimesed radarid valmisid 1935. aastal Raadiolokatsiooni põhimõtte patenteeris saksa insener Hülsmeyer 1903 Kasutavad: Laevad Lennukid Piirivalve Riigikaitse 5. Telefoniside Nordisk Mobile Telefon (NMT) Põhjamaades kasutusele võetud esimese põlvkonna mobiilside süsteem. Analoogsüsteem , see on esimene täisautomaatne mobiiliside süsteem seda hakati kavandama 1970ndatel ja võeti kasutusele 1981. Eestis 06.05.1991. sagedusalal 450 Hz töötav NMT-450 võeti kommertskasutusse esimesena Saudi Araabias 1.09.1981. I võrk Põhjamaades lasti käiku 01.10.1981 Rootsis, Norras ja Taanis, Soomes 1982 Globas System for Mobile Communications (GSM) Kõige populaarsem standardi mobiilside süsteem maailmas. Erineb NMT-st tehnoloogia poolest.

Füüsika → Füüsika
84 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Antropotseen

Kõik maapeale tegevus ja tulemused sõltuvad meist endist. Kas inimene teab mis suund on kõige ning mida võiks oluliseks pidada? Palju on tänapäeval räägitud, et meid ümbritsev soodustab vähkasvajate teket. Millal oleksime pidanud inimkonnda arengu peatama? Alates metallide leidmisest ja töötlemisest? Siis meie areng ei oleks siiamaani jõudnud ja oleksime teist teed pidi käinud. Paratamatu, kui kasutada tehnikat ja fossilised kütuseid kipume elukeskkonda muutma. Mobiilside ja raadiolained, kõik mängib määravat rolli meie elus. Kas tervise heaks ja inimkonna arenguks peaksime selle kõik kõrvale heitma? Ilmselt enamus rahvastikust maailmas ei oleks sellega nõus. Mis võiks olla lahendus? Samapalju peaksime uurima kuidas need meid mõjutavad ja kuidas leida kaitset või vähendada nende kahjutegurit meie vastu. Ilmselgelt on rahvatiku arv maailmas ammu ületanud mõistlikkuse piiri. Tänu sellele on suurenenud kolossaalset resursside tarbimine. Eluruum ei

Loodus → Keskkonnakaitse ja...
12 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Sissejuhatus majandusse XI osa - Konkurents

sisenemiseks Ettevõtete võime mõjutada Puudub Vähene Arvestatav Tugev või reguleeritud hindu Konkurents ettevõtluses · Täielik konkurents ­ transporditeenused, ilusalongid, toiduained · Monopolistlik konkurents ­ McDonalds, Hesburger, Subway, vanalinnas olevad toitlustusasutused, õmblustööstused · Oligopol ­ elektrienergia müük, võrguteenuste müük, mobiilside, mootorkütuse müük · Monopol ­ kaubasadamad, maagaas, raudteeveod, veevarustus · Monopson ­ ostjate turg ehk toote/teenuse pakkujaid on turul vaid üks. Näiteks sõjatööstus Konkurents ettevõtluses · Kartell ja kartellikokkulepe ­ sõlmitud turul domineerivate müüjate poolt. Seadusega karistatav! · Ettevõtete ühinemine ­ vertikaalne (piimatoodete tootja ja piimatootja). Horistontaalne (TERE ja Maag Grupp). Konglomeraatliitumine (Kaubamaja, Selver, Kia Auto,

Majandus → Konkurents
3 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Eluolu ja kultuur 80ndatel

Kuigi polnud enam vägivaldseid noorterahutusi, olid alles protestimeelsus punkarite näol. Punkarite protest oli üldjuhul rahumeelne ja pilkav. Uus teotahe oli suuresti seotud yuppie'de ehk pintsaklipslaste tekkega. Yuppie'd olid seitsmekümnendate lõpus ja kaheksakümnendate alguses USA-s elavad endised hipid, kes tõmbasid endale ülikonna selga ja läksid börsile, kuid säilitasid keskmisest laiema silmaringi ja vabama mõtlemise. Tänu neile oli avanemas uus maailm, arvutite ja mobiilside maailm, mis esialgu oli nii keeruline, et andis noortele kui õppimisvõimelisematele loomuliku eelise. Sel perioodil süvenes jätkuvalt individualism. Majandusteadlase Milton Friedmani ideed saavutasid vahepeal populaarsuse, kuna need rõhutasid iga indiviidi õigusi ja see sobis uuele põlvkonnale hästi. Uudse majanduspoliitika peamised elluviijad olid aga eakad poliitikud USA president Ronal Reagan ja Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher. Tundus, et 60-aastaste ja

Ajalugu → Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ajaloo töö: nsvl

vahel, kutsudes ühtlasi üles Baltimaades teenivaid NSV sõdureid mitte alluma kuritegelikele korraldustele. 8. dets. 1991 allkirjastasid venemaa, ukraina ja valgevene juhid avalduse nsvl laialisaatmise ja sõltumatute riikide ühenduse loomise kohta, 25. okt 1991 loovus gorba võimust ja andis selle jeltsinile üle eluolu mässajad maha rahunenud, kainemad meeleolud, uus teotahe ja lootus, pintsaklipslased (yuppie'd) kontorites, keeruline arvutite ja mobiilside maailm, individualism süvenes. Eesmärgiks sai rikas ja ilus, sõiduvahendid, riided, kodud jne. Teleseriaalid Dallas, Dünastia. Challengeri katastroof, AIDS, kondoomi levik, vähemustega arvestamine ehk poliitiline korrektsus. Mood muutus mitmekesisemaks, Madonna ja Diana trendiloojad, katkised teksapüksid, tuleb raha kulutada rõivastele. Keha vormishoidmine, trennid, jõusaalid. Muudatuste algus NSVL

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Infrastruktuur: Tamsalu vald

kogumiskaevudega. Põdrangul tsentraalne vesi, kanalisatsioon puudub. Teed ja tänavad : Tamsalu valla teedevõrgu kogupikkus (v.a riigimaanteed) on 249,8 km, kohalikud teed moodustavad 65% teedevõrgust. Tänavate kogupikkus on 31,1 km, millest 20 km on asfaltkattega. Valdav osa (68%) kohalikest teedest on kruusakattega. Side , internet : Tamsalu linna tuleb Rakverest valguskaabel. Linnas asub telefoni (analoog)keskjaam, digitaalne telefonijaam asub Porkunis. Mobiilside leviala katab kogu maa ja linna territooriumi. Avatud interneti punktid asuvad Tamsalu, Vajangu ja Assamalla raamatukogudes. Interneti kioskid on paigaldatud Vajangu raamatukokku ning Tamsalu spordihoonesse. Internet levib kogu valla territooriumil, teenust pakuvad erinevad operaatorfirmad. Ühistransport : Tamsalul, Vajangul, Porkunil, Assamallal olemas bussiühendus Rakvere, Tapa, Väike-Maarja, Paidega, Tallinnaga, Pärnuga. Tamsalul rongiühendus Tallinna ja Tartuga. Õpilasliine

Loodus → Loodus
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Virtuaalmaailm ja reaalsus

Infovahetus arvuti kaasabil on meie praeguse ühiskonna olulisemaid arengujooni. Ka riigikaitse seisukohalt on turvatud arvutivõrgud äärmiselt olulise tähtsusega. On lubamatu, kui võõrriigi väljatöötatud uued relvasüsteemid suudaksid tekitada magnetimpulsi, mille tõttu lõpetaksid töötamise kõik elektroonilised süsteemid. Panganduses kasutatakse turvalisuse tagamiseks mitmekordseid varuservereid, kuid uue relvaliigi rünnak muudaks andmebaasid olematuks. Ka mobiilside ja lauatelefonide töö koordineerimine sõltub infotehnoloogilistest vahenditest. Virtuaalmaailmgi võib olla haavatav ja meie igapäevane mugavus võib väga äkki ja kiiresti kaduda. Reaalne virtuaalmaailm ümbritseb meid kõikjal. Oleme sellega nii harjunud ja mugandunud, et teisiti ei kujutagi ette. Otsekorraldused pangakontodelt, mobiiltelefoniga Internetis surfamine ja mõne sekundiga teisele poole maakera elektronkirja saatmine on meie loomulik

Eesti keel → Eesti keel
119 allalaadimist
thumbnail
40
pptx

Telekommunikatsioon

Eurobaromeeter 381 Margit Metsma Tartu Ülikool 2014 Sissejuhatus 2012 aasta juunis avaldati järjekordne Eurobaromeeter Special aruanne, milles on juttu ligipääsust internetiühendusele, mobiili- ja lauatelefoniteenustele ning televisioonile. Samuti on kaardistatud, millist tüüpi lepinguid ja ühendusi kõige enam kasutatakse. Detsember 2011 on tehtud välitöö. Varasemalt on samal teemal uuringud tehtud veebruar/märts 2011, november/detsember 2009, november 2007/jaanuar 2008, november/detsember 2006 and detsember 2005/jaanuar 2006 Mobiiltelefonile ja lauatelefonile ligipääs Uuringust selgub, et 46%-il Eesti leibkondadest on nii mobiiltelefoni- kui ka lauatelefoniühendus, 5%-il on ainult lauatelefoniühendus ja 47%-il leibkondadest on ainult mobiiltelefoniühendus. Riigid, kus on kõige rohkem levinud ainult mobiiltelefoniühenduse omamine, on Soome (80%) ja Tsehhi (78%) . Neid leibkondi, kellel on ainult ...

Informaatika → Telekommunikatsionni alused
3 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ühiskond

demokraatia laienemine. Postindustriaalne ühiskond- teadus- ja tehnikarevolutsioon. Kasutusele tulevad kõrgtehnoloogiad, teadus-mahukas tootmine. Iseloomulik masstootmine, suurima tööhõivega on teenindussektor, keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. Infoühiskond- informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Iseloomulik info võrde käätesaadavus kõigile, seda interneti, mobiilside, kaabeltelevisiooni jms näol. Teadmusühiskond- ühiskond, kus teadust kasutatakse pidevalt ja oskuslikult majanduses ja poliitikas. Iseloomulikud on kõrge üliõpilaste ja teadlaste arv, innovatiivne töö, uurimustööd ja uuringud. Heaoluriik- valitsemise viis, milles riik mängib otsustavat rolli oma kodanike sotsiaalse ja majandusliku heaolu kaitsmisel. Kõigile ühiskonnaliikmetele on püütud luua võrdsed tingimused heaoluks

Ühiskond → Ühiskond
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Virtuaalsed suhted

Virtuaalsed inimsuhted Viimased kümme aastat on mobiilside ja arvutivõrkude tormiline areng pannud inimesi nii vaimustuma kui pead vangutama. Tekkinud on võimalus uut laadi suheteks inimeste ja gruppide vahel. Virtuaalsuhted tähendavad niisugust suhtlust, kus vahetut füüsilist kontakti asendab telekommunikatsioon. Virtuaalsus iseenesest tähendab reaalsuseks saamata võimalust, virtuaalsed inimsuhted on aga saamas vägagi reaalseks nähtuseks ning toonud kaasa rea uusi psühholoogilisi ja ühiskondlikke fenomene. Agraarühiskonnas oli inimestel suur sidusus ning palju igapäevaseid rohkem ja vähem tähenduslikke vahetud kontakte küllalt väikse hulga inimestega, enamasti oma suurpere liikmete või küla elanikega. Linnastumine tõi kaasa kogukondade suurenemise ja samas sidemete nõrgenemise. Tihedalt kokku surutud inimestes kasvab soov eralduda. Autostumine andis miljonitele võimaluse kapselduda oma teekonnal rauast kasti, kuhu pääseb väljast ainu...

Kirjandus → Kirjandus
84 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Elektrmagnetvõnkumine

13. Mis on sundvõnkumine võnkeringis? Kui võnkeringile rakendatakse väline perioodiliselt muutuv pinge 14. Millal tekib võnkeringis resonants? Kui sundvõnkumise sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnkumise sagedusega f = 1/T = 1/2 LC ., siis kasvab järsult võnkeamplituud, millist nähtust nimetatakse resonantsiks. Elektromagnetlaine- on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus · Madalsageduslained(soojendusaparaatides) · Raadiolained(television, mobiilside, sateliitside) · Infrapunane kiirgus(TV ja puldi vahel) · Nähtav valgus(tekitab valgusaistingu) · Ultraviolettkiirgus(meditsiin steriliseerimiseks, toodab D-vitamiini) · Röntgenkiirgus(meditsiin) · Gammakiirgus(tuumaprotsessides, meditsiinis steriliseermiseks) · Kosmiline gammakiirgus 15. Kuidas tekivad elektromagnetlained? Kui kuskil tekib elektrivälja muutus, siis kohe tekib ka samas magnetvälja muutus, mis indutseerib teise naaberruumipunktis

Füüsika → Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Mobiiltelefon

suhtumist praegusesse, odavasse ja vabalt taskusse mahtuvasse tehnoloogiasse. Mobiiltelefonide ajalugu on lühike, aga areng selles tööstusharus on olnud väga kiire. Kui tänapäeval on mobiiltelefon igapäevane tarbeese, siis tosin aastat tagasi oli tegemist pigem prestiizi rõhutamise ja staatuse sümboliga. Esimesed mobiiltelefonid Eestis kaalusid kuni 3,5 kg. Võrdluseks olgu öeldud, et nüüdsel ajal kaaluvad need 100 g ümber. Eesti mobiilside ajalugu sai alguse 1991. aasta kevadel, kui Eesti-Rootsi-Soome ühisettevõttena alustas tööd Eesti Mobiiltelefon (EMT). Esimene värvilise ekraaniga telefon tuli turule 1997. aastal. Selleks oli Siemens S10 ning sellel oli 4 erinevat värvi Esimene nutitelefon (puutetundlik telefon) tuli välja aastal 2007, selleks oli iPhone. Juba 1947. aastal andsid AT&T Belli laboratooriumid teada soovist luua mobiiltelefon. Esimese täisautomaatse raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956. aastal Ericsson

Informaatika → Side
14 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Arvuti võrgu referaat

sisend/väljundporte. Need on sageli RISC-põhised ning neid kasutatakse tööstuslike seadmete ja protsesside juhtimiseks reaalajas. GSM (Global System for Mobile communications) - GSM, globaalne mobiilsidesüstem 1982.a. lõi CEPT (Conference of European Posts and Telegraphs ­ Euroopa Posti- ja Telegraafiside Konverents) Groupe Spécial Mobile (GSM) nimelise uurimisgrupi, mille ülesandeks sai välja töötada üle-euroopaline avalik mobiilside süsteem. 1989.a. läksid selle grupi ülesanded üle Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudile (ETSI ­ European Telecommunication Standards Institute) ja GSM spetsifikatsiooni esimene versioon ilmus 1990.a. Järgmisel aastal alustati esimese GSM kommertsteenuse pakkumist ning 1993.a. töötas juba 36 GSM võrku 22 riigis. Kuigi GSM on Euroopa standard, ei piirdu tema kasutamine ainult Euroopaga. Üle 200 GSM-võrgu tegutseb 110 riigis üle maailma (k. a. DCS1800 ja PCS1900)

Informaatika → Arvutivõrgud
100 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Side eksami spikker

kasutamist ka ajalisele tihendusele tuginev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik TDD tarvis on kokku 25 MHz. ­ 25/5=5 operaatorit max 35. Kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemis leiab kasutamist kanalite sageduslikule eraldamisele põhinev dupleksside. Mitu 3 G operaatorit saab maksimaalselt olla riigis, kus sagedusvahemik FDD tarvis on 120 MHz? ­ 120/2/5=12 max 36. Kolmanda põlvkonna mobiilside võrkudes võib terminaal võtta infot vastu mitmelt tugijaamalt.Millised on moodustunud raadiokanali parameetrid ja kuidas vahetatakse tugijaama. 37. Kujutise ülekandel lepitakse kokku põhiparameetrid. Millised on enamlevinud kujutiste ülekandestandardid ja neile vastavad ülekantava digiinfo mahud? 38. Lairiba CDMA võrgus eraldatakse sidekanaleid kasutades kanalitele eraldatud koode. Millised on sidekanali parameetrid füüsilise

Informaatika → Side
323 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ühiskond- küsimused

Põhjenda. Jah, meie ühiskonnas on lubatud erinevad vaated, ei ole kindlat ideoloogiat, on mitmeid kultuure, erinevaid uske, erinevaid omandivorme. Mitmekesisus on üsna suur. 4. Iseloomusta ühiskonna sektorite eraldatust ja läbipõimumist Kirjelda ja too näiteid. On valdkonnad, mis peavad jääma eraldatuks, nagu riigikaitse, valitsemine. Aga osasid valdkondi on hea siduda nii avaliku kui erasektoriga, just selliseid, mis on kodanikule olulised, nagu raudteed, televisioon, mobiilside. Need on valdkonnad, kus erasektor ja avalik on teinud koostööd, ja osa ettevõtteid ja tegemisi kuulub riigile, osa on era kätes. Näiteks toetab riik mobiilside võimalusi, et nad looks ühtse kätte saadavuse üle riigi. Samuti avatud elektri turg, kus riik toob kodanikuni võimaluse valida kellelt elektrit osta. 5. Millised on riigi põhitunnused? Iseloomusta neid tunnuseid lühidalt. Riigi põhitunnusteks on territoorium, avalik võim ja rahvas. Territooriumi moodustab maa-

Ühiskond → Ühiskond
75 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mida toob kaasa ilmastumine

Mida toob kaasa ilmastumine? Mida ollakse saavutatud 21. sajandiks? Tuleb tõdeda, et palju. Taevas vuhisevad ka helist kiiremad lennukid, elekter on peaaegu igas kodus, ümber maailma tiirlevad satelliidid, sündmusi saab vahendada reaalajas, laialdaselt levivad mobiilside ja Internet. Inimkond on kasutusele võtnud nii laser-kui geenitehnoloogia. Osatakse kloonida elusolendeid. Peaaegu igas kodus on arvuti või kaks, tööle sõidetakse autodega. Ületarbimine võtab järjest hoogu, ainult tagajärgedele ei taheta mõelda. Harva meenub see, mis on olemas, kuid tihti ollakse mures selle pärast, mida ei ole. Tundub, et motoks on saamas loosung: võidab see, kellel on surres rohkem asju. Hoolega jälgitakse teisi. Kui naaber ostab uue ning

Kirjandus → Kirjandus
56 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Mobiiltelefonide kasutamine Koeru Gümnaasiumi õpilaste seas.

4 1. MOBIILTELEFONIDE AJALUGU Mobiiltelefonide ajalugu on lühike, aga areng selles tööstusharus on olnud väga kiire. Kui tänapäeval on mobiiltelefon igapäevane tarbeese, siis tosin aastat tagasi oli tegemist pigem prestiizi rõhutamise ja staatuse sümboliga. Esimesed mobiiltelefonid Eestis kaalusid kuni 3,5 kg. Võrdluseks olgu öeldud, et nüüdsel ajal kaaluvad need 100 g ümber. Eesti mobiilside ajalugu sai alguse 1991. aasta kevadel, kui Eesti-Rootsi-Soome ühisettevõttena alustas tööd Eesti Mobiiltelefon (EMT). Esimene värvilise ekraaniga telefon (Esimene värvilise ekraaniga telefon) tuli turule 1997. aastal, selleks oli Siemens S10 ning sellel oli 4 erinevat värvi.. Esimene nutitelefon (puutetundlik telefon) tuli välja aastal 2007, selleks oli iPhone. 1.1. Mobiilside areng 1946. aastal avas Motorola koostöös Belliga maailma esimese raadiotelefonivõrgu.

Informaatika → Informaatika
50 allalaadimist
thumbnail
32
ppt

Mobiiliside ja GPRS

Mobiiliside ja GPRS Koostas: Andres Ader AA-31 2006 õa. Mobiiliside Raadiolaineid kasutati sides esmakordselt üle 100 aasta tagasi, reaalne mobiilside katsetamine algas 1940. aastatel. 10­15 aastat tagasi muutusid algselt eelkõige sõjaväe ja salateenistuste jaoks evitatud süsteemid laiatarbekaubaks. Mobiiliside Mobiiltelefonitöö põhineb kahesuunalisel ühendusel kaasaskantava telefoniaparaadi ja tugijaama vahel. Mobiiliside Tugivõrgu moodustavad statsionaarsed saate-vastuvõtujaamad, koos keskse arvutiga hoiavad need mobiiltelefonide liikumisel silma peal ja vajadusel vahetavad

Informaatika → Arvutivõrgud
15 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Inimühiskonna arenguetapid

tootmistegevyses kasutatakse väga keerukaid tehnoloogiaid ja vähe inimesi. Selline ühiskond on kujunemas Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. (20.saj. teisel poolel) Infoühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned (4 murrang) Hakkas kujunema peale II maailmasõda e. 20 saj. teisel poolel. · Tuumaenergia kasutuselevõtt · Side väga kiire areng võimaldas infoühiskonna kujunemist (raadioa, television, satelliitside, mobiilside, arvutiside, internet) · Väga suured teadusavastused (bioloogias geneetika, uued materjalid, kosmoseuuringud) · Transpordi mitmekesistumine ja kiirenemine · Inimeste haridustaseme tõus · Hõives on ülekaalus teenindav sector Infoühiskond on põhjariikides. Infoühiskonnas tekkivad probleemid: · Energiakriisid · Looduskeskkonna e. ökoloogilised probleemid · Loodusvarade ammendumine Globaliseerumise plussid ja miinused Plussid:

Geograafia → Geograafia
52 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Alternatiiv energia

detsibelli.  Visuaalne reostus- rikuvad ilusaid puutumata loodus vaateid, ja seega võivad mõjuda halvasti turismindusele  Elektromagneetiliste häirete tekitamine ehk siis Tuuleturbiini rootorilabad toimivad peeglitena. Tagasipeegeldunud signaalid võivad häirida signaali kvaliteeti vastuvõtja juures, mis tähendab, et tuuleturbiinidel võib olla segav mõju telekommunikatsioonidele ehk raadio, televisiooni ja mobiilside levi võib olla häiritud. Tuuleenergia eestis Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on üle 4 m/s. Eesti on üsna tuuline maa ja perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks on palju. Majanduslikku otstarbekust silmas pidades tuleks tuuleenergeetikat eelisarendada neis piirkondades, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel on üle 5 m/s.

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Transport ja ekspedeerimine KT

Transport ja ekspedeerimine KT 1. Veondus ­ tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem ­ üldine mõiste/nimetus sõidukile, millega transporditakse kaubad või tooraine ühest punktist teise Füüsiline infrastruktuur on veerem, maja, seade või mõni füüsiliselt eksisteeriv ese, aga institutsionaalne on organisatsioonid, õigusruum ja rahvusvahelised suhted. Transpordivõrk ­ kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas (magistraalliinide võrk, kohalike liinide võrk). Transpordisüsteem ­ transpordivõrk ning sellele lisanduvad tugifunktsioonid, näiteks tanklad, remondiettevõtted, infosüsteemid, kindlustusandjad jms. Isiklik transport ­ transpordivahend, mida inimene kasutab igapäevaselt isiklikuks kasutamiseks (auto, jalgratas, mootorratas). Paratransport ­ a...

Logistika → Transport ja ekspedeerimine
12 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Essee-Ohud nutitelefoni turvalisusele ja kasutaja andmete privaatsusele

millist. Selleks tasub pilk peale visata, mis rakendused ja protsessid telefonis parasjagu töötavad. Uuri oma telefoni juhendist, kuidas sa saad töötavaid rakendusi hallata ja sulge need, mida sa parasjagu ei kasuta. Mida ette võtta, kui su nutitelefon on pahavaraga nakatunud? 1. Katkesta telefoni kasutamise nii ruttu, kui saad. Leia omale asendustelefon ning ära kasuta nakatunud nutitelefoni ennem, kui see on pahavarast täielikult puhastatud. 2. Teiseks teavita oma mobiilside teenusepakkujat, et su nutitelefon on nakatunud ning piira võimalusel mõneks ajaks tasuliste teenuste kasutamist või vajadusel sulge ajutiselt oma SIM-kaart. Sellega loodetavasti väldid ebameeldivaid arveid teenuste eest, mida pole kasutanud. NB! Enne nutitelefoni ,,puhastamist", tasub varundada telefonist vajalikud andmed (pildid, muusika, kontaktid, jne). Need ei pruugi peale seadete algtaastamist (ingl. k. factory reset) enam saadaval olla.

Informaatika → Väljendusoskus
13 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Kaubanduse areng aastatel 1990-2014

Nii näiteks oli 2001. aastal Eestis mobiiltelefonide kasutajaid 54% elanikest ja kasv jätkus. Eestis tegutses kolm mobiilsideoperaatorit, 2003. aastal plaanis seniste operaatorite võrkude baasil turule tulla veel kaks firmat. Ka fikseeritud telefonide nõukogude ajast pärit aastatepikkused ootejärjekorrad lühenesid suuremates asulates pea olematuks, maapiirkondadesse paigaldati raadiotelefone, digitaaltehnika arenguga paranes side kvaliteet. Mobiilside pealetung siiski kahandas fikseeritud võrgu tarbijaid, operaatorid nägid peamise perspektiivina arvuti püsisideühenduste väljatöötamist. Üheksakümnendate aastate algul arendatud tänavataksofonide võrku pidasid telefonifirmad mobiilside pealetungi tõttu mittetasuvaks. (Suurenev tarbimisvajadus, 2003) Paberil kirjade saatmine on Eestis jäänud küll asutuste ametliku korrespondentsi viisiks, erakirjavahetus on aga hoogsalt asendunud elektroonilise postiga

Majandus → Kaubandus
31 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Mobiiltelefonide uurimistöö

Soovin tänada mitmekülgse abi eest Sirje Keremet, Gert Lutterit ja Janno Tilka. 1.Mobiiltelefonide ajalugu Mobiiltelefonide ajalugu on lühike, aga areng selles tööstusharus on olnud väga kiire. Kui tänapäeval on mobiiltelefon igapäevane tarbeese, siis tosin aastat tagasi oli tegemist pigem prestiizi rõhutamise ja staatuse sümboliga. Esimesed mobiiltelefonid Eestis kaalusid kuni 3,5 kg. Võrdluseks olgu öeldud, et nüüdsel ajal kaaluvad need 100 g ümber. Eesti mobiilside ajalugu sai alguse 1991. aasta kevadel, kui Eesti-Rootsi-Soome ühisettevõttena alustas tööd Eesti Mobiiltelefon (EMT) (Kärdi2006). 1.1 Mobiilside areng 1963. aastal töötati välja raadiotelefon, millele 1965. aastal järgnesid andmesidemodemid ­ ammu enne seda, kui avalikkus sellistest asjadest üldse kuulnudki oli. Skandinaavias võeti 1981. aastal kasutusele NMT ­ esimene rahvusvaheline kärgsüsteemi kasutav

Kategooriata → Uurimistöö
351 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Majanduse koolieksami kordamisküsimused

· Täiskonkurents ­ ühetaoliste toodete turg paljude ostjate ja müüjatega, kellest keegi pole hinna mõjutaja ja kellel pole täielikku ülevaadet turuhindadest. Enamik poode. · Monopolistlik konkurents ­ turg, kus paljud firmad müüvad sarnast toodet aga mitte täpselt sama moodi. Söögikohad. · Oligopol ­ turg, kus domineerib vähe suuri firmasid. Mobiilside. · Monopol ­ turg, kus on vaid üks müüja. Eesti gaas. 8. Rahva funktsioonid: makse vahend, riigis ühine makse viis ja raha väärtus on sama. 9. Eelarve koostamise 3 etappi: · Eesmärk säästa · Tulud · Kulud 10. Erinevad ettevõtluse vormid: AS, OÜ, FIE,(MTÜ, AS, UÜ) ainuomanikufirma, partnerettevõtte, 11. Ettevõtte horisontaal- ja vertikaalliitumine: · Horisontaalliitumine ­ sama tegevusega ja ühel majandustasemel olevad

Majandus → Majandus
49 allalaadimist
thumbnail
37
ppt

1.Teema - Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnused

lk 7) 3. Majandusressursside ümberhindamine 4. Tähtsustatakse tehnoloogia ja teaduse osa majanduses 5. Vajatakse haritud spetsialiste 6. Mänedzeride revolutsioon 7. Kujunes keskklass 8. Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile 9. Massikultuur, masstootmine 10. Massimeedia ­ lahutamatu tunnusjoon ­ üks auditoorium Teadmusühiskond 1. Info olulisus 2. Infoühiskond 3. Satelliit- kaabeltelevisioonid, Internet, mobiilside 4. Teadus, uurimisasutused, avastused ­ nende rakendamine 5. Oht keskkonnale ja loodusele 6. Geeniuuringud Vaatame tabelit lk 8 Industriaalse ja postindustriaalse ühiskonna võrdlus Vaatame tabelit lk 10 Infotehnoloogia mõju inimkonnale UUS MAJANDUS (1997) Rääkides uuest majandusest, räägime uuest maailmast Inimesed töötavad peaga, mitte kätega Kommunikatsioonitehnoloogia loob globaalset konkurentsi

Ühiskond → Ühiskond
19 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Tänapäeval kasutuses olevad geodeetilised instrumendid

Lisaks laieneb kasutus ka erinevate mehhanismide juhtimisele (nt tee-ehitus jpm). RTK ei ole viimaste aastate tehnoloogia, see jõudis kasutajateni 1993. aastal kui valmisid selleks vajalikud riist- ja tarkvaralised lahendused. RTK mõõtmistel paikneb üks vastuvõtjatest, nn baasjaam, tuntud koordinaatidega punktil, teine (teised) liiguvad ühelt määratavalt punktilt teisele. Vajalik on baas- ja liikuvjaama vaheline reaalaja andmeside (raadio-, mobiilside või Internet). Mõõdetakse baas- ja liikuvjaama vahelist vektorit. Mõõdetud vektoritest arvutatakse reaalajas kas kogu liikumistrajektoori või valitud punktides tehtud veidi pikemaajaliste seisupunktide koordinaadid. [6] [7,lk 240,243] 3.1 Trimble R4 GPS Peamised omadused:  Täpne, töökindel ja vastupidav süsteem  Põhineb tõestatud ja usaldusväärsel Trimble tehnoloogial  Skaleeritav alates järeltöötlusest kuni VRS süsteemini ja mitmetasemeliste RTK

Ehitus → Üldgeodeesia
18 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Telekommunikatsiooni alused eksami vastused ja küsimused !

· · · · GSM telefon: · GSM, globaalne mobiilsidesüstem 1982.a. lõi CEPT (Conference of European Posts and Telegraphs ­ Euroopa Posti- ja Telegraafiside Konverents) Groupe Spécial Mobile (GSM) nimelise uurimisgrupi, mille ülesandeks sai välja töötada üle- euroopaline avalik mobiilside süsteem. 1989.a. läksid selle grupi ülesanded üle Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudile (ETSI ­ European Telecommunication Standards Institute) ja GSM spetsifikatsiooni esimene versioon ilmus 1990.a. Järgmisel aastal alustati esimese GSM kommertsteenuse pakkumist ning 1993.a. töötas juba 36 GSM võrku 22 riigis. Kuigi GSM on Euroopa standard, ei piirdu tema kasutamine ainult Euroopaga. Üle 200 GSM-võrgu tegutseb 110 riigis üle maailma (k. a.

Informaatika → Telekommunikatsionni alused
95 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Referaat Taani kohta

lennujaamale on teiseks suuremaks lennujaamaks Jüütimaal asuv Billund. Rahvusvahelised lennujaamad on veel Århus, Aalborg ja Karup[2]. 4.2 Telekommunikatsioon Taani telekommunikatsiooniturg on vaba ja avatud konkurentsile, erinevaid telekommunikatsiooniteenuseid pakkuvaid ettevõtteid oli 2007. aasta lõpus kokku 132. Telekommunikatsioonikäive Taanis ühe elaniku kohta on üks suurimaid Euroopas. Tavavõrgu teenuse turuliidrid on TDC, Telia ja Tele 2. Mobiilside teenuste pakkujatest suurimad on TDC, Sonofon ja Telmore. Internetiühenduse pakkujatest on suurima turuosaga TDC, Tele 2 ja Telia. Taani on maailmas üks juhtriike keskmise lairibaühenduste arvu poolest elaniku kohta[2]. Teleteenuste tarbimine 100 elaniku kohta 2003 2004 2005 2006 2007 Tavatelefonide ühendusi 67,0 64,5 61,8 58,1 52,9

Geograafia → Geograafia
58 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Heisenberg

Heisenbergil paluti asuda ametisse Münchenis märtsikuus, kuid ta kindlalt nõudis kuupäeva edasi lükata kuni augustini, sest tal oli pulm. Lepiti kokku, et tal tuleks asuda ametisse 1. augustil. Tema ja tema abikaasa saabusid Münchenisse juulis, kuid tema ametisse nimetamist oli tõkestatud natsid. Preemiad Heisenberg on saanud ka Nobeli füüsikapreemia. Saanud ka Koperniku auhinna. Infot mujalt Horisondis kirjutati, et tänapäevane multimeedia, mobiilside, internet ning kogu arvutustehnika ja automaatika ei oleks üldse võimalikud ilma esiotsa täiesti arusaamatuks, puhtteoreetiliseks või elukaugeks peetud kvantmehaanikata," 6 seda rääkis kõnealuse kogumiku saatesõnas Eesti Teaduse Tippkeskuste Ühenduse esimees akadeemik Endel Lippmaa. Ja tõepoolest, ega 1920. aastate keskel oleks osanud kvantmehaanika rajajad Werner Heisenberg, Erwin

Füüsika → Füüsika
19 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ettevõtlus, ehitusettevõte ja teda ümbritsev keskkond.

nihkeid turu mahus, nõudluse struktuuris, hinnatundlikkuses, turustuskanalite valikus jne. Kuigi sotsiaalne keskkond jääb väljaspoole ettevõtete kontrolli, tuleb ettevõtetel muutusi keskkonnas ette aimata ja kohandada oma tegevust vastavalt vajadusele. Tehnoloogiline keskkond Tehnoloogia on üks olulisemaid tegureid, mis kujundab tarbimise struktuuri. Selles vald-konnas toimuvad muutused annavad terveid põlvkondi uusi tooteid. Infotehnoloogia areng, Internet, mobiilside, arvutid, biotehnoloogia, nanotehnoloogia on vaid üksikud märksõnad, mis muudavad makrokeskkonda ja mõjutavad peaaegu iga ettevõtet. Tehnoloogia mõjutab ettevõtteid mitmel viisil: vähendab kulusid, tõstab toodangu kvaliteeti ja töö efektiivsust, kiirendab ettevõtetes kulgevaid protsesse. Teisest küljest nõuavad tehnoloogilised muudatused ettevõtetelt järjest suuremaid kulutusi konkurentsis püsimiseks. Tehnoloogia areng toob endaga kaasa uute tootmisharude tekke, mis sunnib

Majandus → Ettevõtlus
16 allalaadimist
thumbnail
35
pptx

Kommunikatsioon ehk side

sidepidamiseks spetsiaalselt välja õpetatud töötajaid, samal ajal aga suurenes pidevalt edastamist vajava info maht, siis tingis see vajaduse selliste sidevahendite järele, mida saaksid kasutada ka ilma eelneva väljaõppeta inimesed. Tänapäeval on telefoniside üks enamarenenud sidepidamistüüp, helistada saab pea igasse maailma nurka. · Esimese telefoni leiutaja: Graham Bell 1876 a. Telefoniside. 1G; 2G; 3G ­ mis need täpselt tähendavad? Tegemist on kärgvõrgu mobiilside tehnoloogiliste generatsioonidega. Suurim põhimõtteline hüpe oli vast kahe esimese vahel ehk analoogist täisdigitaalseks, edasised generatsioonide numeratsioonid tähistavad kiiremaks muutunud andmesidevõimaluste lahendusi (nt 3G andmesidevõimalusega mobiiliga saab rääkida GSM ehk 2G võrgus, kuid 2G telefoniga polnud 1G võrgus midagi peale hakata.) Alates 3Gst on tegemist konkreetsete spetsifikatsioonide kogumitega, millele peab standard vastama ning pilt erinevate tehnoloogiate

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Arvutivõrgud

PLC (Power Line Communications) - Elektriliiniside GSM - globaalne mobiilsidesüstem GPRS - üldine raadio-pakettandmeside teenus. Võimaldab andmeedastust kiirusega 56 kuni 114 kbit/s ning pakub mobiiltelefonide ja personaalarvutite kasutajatele pidevat internetiühendust. EDGE - täiustatud GSM andmeside GSM mobiiltelefonisüsteemi kiirem versioon andmeedastuskiirusega kuni 384 kbit/s 5 3G - kolmas põlvkond Kolmanda põlvkonna (3G) laiaribaline mobiilside tehnoloogia andmeedastuskiirusega kuni 2 Mbit/s. 3G teine nimetus on UMTS. Peale kõne- ja andmeside võimaldab 3G tehnoloogia edastada ka audio- ja videoinformatsiooni mobiilseadmetele üle kogu maailma läbi statsionaarsete, mobiil- ja satelliitsidesüsteemide 4G - Neljanda põlvkonna mobiilsidetehnoloogia. Tähtsaim erinevus 4G ja 3G vahel seisneb 4G suuremas andmekiiruses. Jaapani NTT DoCoMo andmetel võimaldab i-Mode teoreetiliselt

Informaatika → Arvutivõrgud
112 allalaadimist
thumbnail
10
docx

” Õpetaja Marju Lauristin“

Media in the Integration of the Russian-speaking Minority into Estonian Society. Tampere Ülikool Inga Jagomäe, MA, 2001, juh. Marju Lauristin. Teadmusjuhtimise rakendamise võimalustest EV Majandusministeeriumi näitel. Tartu Ülikool Kaja Tampere, MA, 1999, juh. Marju Lauristin. Organisatsiooni kommunikatsioon muutuvas ühiskonnas:Eesti Telefoni avalikkussuhted 1989-1992 ja 1997.. Tartu Ülikool Margit Keller, MA, 1999, juh. Marju Lauristin. Tarbijakultuuri kujunemine Eestis. Mobiilside representatsioon trükireklaamis 1991-1998. Tartu Ülikool Triin Vihalemm, PhD, 1999, juh. Marju Lauristin. Formation of Collective Identity among Russophone Population of Estonia. Tartu Ülikool Valeria Jakobson, MA, 1997, juh. Marju Lauristin. Pressi funktsioonide arengu ajaloolised seaduspärasused ja nende ilmnemine Eesti venekeelses ajakirjanduses.. Tartu Ülikool Maarja Lõhmus, MA, 1996, juh. Marju Lauristin. Toimetamine kui maailmapildi kujundamine: looming või tsensuur. Tartu Ülikool

Pedagoogika → Kasvatusteadus
9 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Raadio ajalugu ja tööpõhimõtted

käskluste edastamiseks. Teine varane raadio kasutusotstarve oli radar (RAdio Detection And Ranging), millega määrati laevade ning lennukite asukohta raadiolainete peegeldumise abil ­ suundantenn kiirgas suure võimsusega kandjalainet ning tundlikud vastuvõtjad detekteerisid selle tagasipeegeldumisi. [1] Lisaks muusikale (enamikule seondub raadioga just raadioringhääling) ja kõnele edastatakse üle raadiolainete ka telepilti ning otseloomulikult tugineb ka mobiilside just raadiolainetele ­ igas telefonis on nõrga võimsusega raadiosaatja ja tundlik vastuvõtja, kõne ning andmeside edastatakse digitaalselt sagedusmodulatsiooniga. [1] Raadiolained on ka navigatsiooniks äärmiselt olulised ­ näiteks satelliitnavigatsioon (GPS, GLONASS) toimivad tänud kümnetele satelliitidele, mis edastavad pidevalt oma orbitaalpositsiooni ning kellaaega, millal see andmepakett teele saadeti. Vastuvõtja arvutab

Füüsika → Füüsika
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun