Niisiis jättis ta ema ja vendadega hüvasti ja lubas poole aasta pärast koju tagasi tulla. Nüüd hakkaski ta samm-sammu haaval metsale lähemale kuni oligi keset metsa. Ta otsustas siia pooleks aastaks endale varjualuse ehitada. Selleks tiris ta oma hiiglase jõuga kolm suurt puud kokku ja asetas oma toidukoti sinna kõrvale. Nüüd leidis ta ka paar põõsast ja arvas need olevat head lõkke tegemiseks. Ta otsis tikud ning pani põõsa ja paar halgu lõkkeks põlema , ise aga heitis lõkke kõrvale puhkama ja vajus ootamatult unne. Sel ajal kui tema magas , paisus tuli suuremaks ja ta hingas endale suitsu kopsudesse. Väljahingamisel tulid aga suured ja suitsused kogud. Kui hiiglane paari tunni pärast ärkas , siis sai ta aru mida ta oli teinud. Siiski ei läinud ta kohe koju emale rääkima , vaid ootas kuu aega ja alles siis läks. Koju saabudes tervitas ta ema ja hakkas peaaegu oma kordasaatmisest talle rääkima kuid märkas siis , et ta vennad olid kodus
Miks me näeme üle lõkke vaadates esemeid virvendavana? Õhu keeris Lõkke kohal on õhutemperatuur tunduvalt kuumem ümbritsevast õhust Teadu poolest liigub kuum õhk üles poole,sest see on kergem Tekib õhu keeris Kuna kuuma õhu valguse näitaja erineb külma omast siis vaadeldes läbi selle piirkonna on võimalik tähendada valguse murdumist Kuna tegemist on gaasilise keskkonnaga siis õhu osakeste liikumisel esineb teatud määral kaotilisust ja see omakorda tekitab virvenduse
tahtsid, siis ei suutnud ta kiirelt otsustada, mida teha. Võrreldes varasema otsusekindla juhina tundus Ralph haavatav ja nõrk. Kõige enam mõtleb peategelane Ralph tulevikule ning saarelt pääsemisele, samal ajal kui teised võtavad lennuõnnetust puhkuse ja lustina. Kõige paremini annab edasi soovi päästmisest hetk, millal Ralph kurjustas kaaslaste peale, kes olid läinud metsa küttima, selle asemel, et järgida lihtsat palvet: vältida lõkke kustumist."Tuli on kõige tähtsam asi. Ilma tuleta me siit ei pääse. Ma tahaksin hea meelega ennast ka sõjavärvidesse panna ja metslane olla. Aga me peame tuld üleval hoidma. Tuli on kõige tähtsam asi siin saarel..." Ralphi algatusel otsustatakse teha seadused ja pidada koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse varasemalt leitud merikarpi. Koosolekul räägib see, kelle käes on parasjagu karp ja kõik teised on sunnitud kuulama
Suurele jaanitulele minek oli juba iseenesest maagiline toiming, sest: Kes ei tule, Selle odrad ohkased, Kaseheinased! Teine uskumus oli, et kes jaanitulele ei lähe, sellel läheb maja ehk tuba põlema. Tuli pidi andma järgmiseks aastaks jõudu ja rammu, võtma laiskuse kontidest. Ka suurel ühislõkkel usutakse tervendav ja puhastav vägi olevat. Hüpatakse ju tänini üle lõkke ehk läbi tule. Peale hea tervise said tüdrukud niimoodi ka mehele, kui nad hüppamise ajal oma kallimale mõtlesid. Vanasti pandi üle lõkke kargamise ajaks veel tooreid lepalehti tulle, et paksu suitsu saada, mis igati kasulik arvati olevat. Jaanituli aitas ka selja valu vastu. Seepärast istusid vanad inimesed seljaga tule poole, et nii oma konte soojendades selga ravida. Siis ei pidanud
Jänes,Võsavillem,Mesikäpp. Möödanikus sõbrustasid Jänes Jüri,Võsavillem Ülo,Mesikäpp Tõnis.Sõbrad mõtlesid järve ääres vähki püüda.Süütasid rõõmsalt järve äärde lõkke.Sõbrad külitasid lõkke ääres.Südaööl öökull hüüdis :,,Ärgake,ärgake tõprad!Põletate männiku ära."Jänes,Võsavillem,Mesikäpp hüppasid ärevalt ärkvele.Pärastpoole läksid sõbrad järve vähke välja tõmbama.Jänes hüüatas:,,Vähk näpistas hännast,näris säärest."Värisedes hüppas Jänes lõkke äärde kännule mõnulema.Lõpuks päntsisid läbimärjad Võsavillem,Mesikäppvähke täis ämbriga.Sõbrad söid rõõmsalt vähisuppi. Ükskord mõtlesid sõbrad põllumeesteks õppida
Noorte lehtedega kasevihad muutsid sauna ja saunalised eriliselt lõhnavaks. Jaanitule jaoks kasutati kogutud puud. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, vahest isegi käbisid. Värvilise tule saamiseks visati lõkkesse mõnikord ka kemikaale. 20. sajandi algupoole arvati, et jaanitule suits on tervendav, ning selle tõttu oli tavaks juhtida piimakari ümber tule, inimestel aga käia läbi selle suitsu, mis juhtub lõkke ääres istudes tavaliselt nagunii. Ida-Eestis oli levinud tava hüpata üle tule ning Lõuna-Eestis hoopis aga ehtida lehmi pärgadega. Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Mõisate, hiljem seltside eestvõttel esitati eeskavana näidendeid. Veel 1960. aastatel kuulusid jaanitule juurde võhuetendused, kiikumine ja muusika. Lõkke juures tantsiti. Kui polnud pillimehi, siis mängiti ringmängulaule või lauldi niisama
Noorte lehtedega kasevihad muutsid sauna ja saunalised eriliselt lõhnavaks. Jaanitule jaoks kasutati kogutud puud. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, vahest isegi käbisid. Värvilise tule saamiseks visati lõkkesse mõnikord ka kemikaale. 20. sajandi algupoole arvati, et jaanitule suits on tervendav, ning selle tõttu oli tavaks juhtida piimakari ümber tule, inimestel aga käia läbi selle suitsu, mis juhtub lõkke ääres istudes tavaliselt nagunii. Ida-Eestis oli levinud tava hüpata üle tule ning Lõuna-Eestis hoopis aga ehtida lehmi pärgadega. Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Mõisate, hiljem seltside eestvõttel esitati eeskavana näidendeid. Veel 1960. aastatel kuulusid jaanitule juurde võhuetendused, kiikumine ja muusika. Lõkke juures tantsiti. Kui polnud pillimehi, siis mängiti ringmängulaule või lauldi niisama
Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Tule jaoks kasutati ära kogutud puud, 1970. aastatel ka näiteks vanad autokummid, millest sai suure tossulõkke. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, mõnikord ka käbisid. Värvilise tule saamiseks visati lõkkesse mõnikord ka kemikaale. 20. sajandi alguses peeti jaanitule suitsu tervendavaks, mistõttu oli tavaks juhtida piimakari ümber tule, inimestel aga käia läbi selle suitsu. Viimane juhtub lõkke ääres istudes tavaliselt nagunii. Ida-Eestis oli levinud tava hüpata üle tule ja Lõuna-Eestis tava ehtida lehmi pärgadega. Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Veel 1960. aastatel kuulusid jaanitule juurde võhuetendused, kiikumine ja muusika. Lõkke juures tantsiti. Kui polnud pillimehi, siis mängiti ringmängulaule või lauldi niisama. Varasematel aegadel kuulus jaanitule juurde maadlemine, jõukatsumine,
VÄIKE NÕID Otfried Preussler Väike Nõid elas sügaval metsas oma pisikeses nõiamajakeses koos Kaarnaga.Kaarna nimi oli Abraksas ja ta oskas rääkida. Päevast-päeva istus Väike Nõid oma nõiaraamatu taga ja õppis nõidumist.Kuid tal oli üks unistus-tulemas oli Walpurgi öö,kui kõik nõiad kogunevad Blocksbergi mäele lõkke ümber tantsima.Ainult teda ei lubatud sinna,sest ta oli kõigest 127-aastane. Seekord otsustas Väike Nõid oma unistuse teoks teha ja Walpurgi ööst osa võtta.Abraksas küll keelas teda,aga Väike Nõid ei kuulanud.Ta istus oma luua selga ja lendas Blocksbergi mäele.Ta lootis,et keegi ei pane teda suures tantsuhoos tähele.Nii olekski läinud,kui ta ei oleks jalgu jäänud oma tädile-piksenõid Rumpumpelile,kes oli eriti tige ja kuri nõid.Tädi Rumpumpel koos
väga lühike.Kui tikk vastu puud panna, siis hakkavad puidus aineosakesed kiiremini liikuma ja puit kuumeneb. Kui lõke põleb, siis selle ümber hakkab õhk soojenema.Toimub soojusülekanne lõkkelt õhule. Tekib õhuringlus. Soojem õhk tõuseb ülesse ja jahedam langeb allapoole ja hakkab tasapisi soojenema. Soojusülekanne lakkaks, kui tekiks samasoojus aga lõke pole nii tugev, et soojendaks kogu õhu enda ümber. Õhus lendlevad põlemata väikesed osakesed ja veeaur. Veeaur on üks lõkke põlemise saadusi. Põlemine on keemiline reaktsioon kütuse ja hapniku vahel, mis vabastab energiat soojusena ja ka valgusena. Kui lõke põleb, toimub keemiline reaktsioon. Selle tunnuseks on ainete muundumine. Kui puuhalud põlevad siis nad muutuvad tuhaks ja eraldub suits ning veeaur. Kui hapniku on vähe, sisaldavad saadused mürgist vingugaasi süsinikdioksiidi (CO 2) ja tahma, mis on üks süsiniku esinemisvormidest. Kui lõkkes kütus põleb, siis lagunevad tema molekulid aatomiteks,
Alla laius aga suur ookean. Järgmised sündmused olid kiired ja segased. Seejärel käis plahvatus ning silmade eest läks mustaks. Lennuk oli teinud hädamaandumise üksikul saarel, mis asetses keset ookeani. Hädalised ärkasid rannal kui kuum päike kõrvetas nende katkist ja marraskil nahka. Päeva jooksul proovisime leida abi ja asustusi, kuid kõik see oli tühi töö. Me olime saarel täiesti üksi. Õhtul istusime seitsmekesi nukralt lõkke ääres. Kuna keegi polnud veel õnnetusest toibunud, otsustasin laulda midagi, et mõtteid eemale saada. Kuna öö oli väga tuulevaikne, hakkasin laulma: „Tuulevaiksel ööl, tean mismoodi lööb udukell su laevaninas, paigal püsib aeg tuulevaiksel ööl, süda kiirelt lööb oodanud sind olen kaua, veidi jäänud veel. ::Sulle tahan hüüda juba veel ja veel ja veel, tuulesuund on nord, nüüd on minu kord teha tormi sinu südames. :: Tuulevaikne öö , udukell vaid lööb
Kalyan Mosque (12 saj), Miri-Araabia Madrassah (16 saj). Õhtusöök vanas rahvuslikus Buhhaara majas. Ööseks hotelli. Kolmapäev Bukhara - Nurata (tee pijkkus 220 km) Hommikusöök hotellis. Transfer Nurata linna. Ekskursioon mööda linna: külastame iidset moseet, püha veeallikaga, Aleksander Suure lossi jäänused. Väljasõit Yangigazgan külla ja edasi Jurta laagrisse Majutus yurtas (Kasahstani rahvuselamud). Õhtusöök lõkke kürval koos Kasahhi akyny'ga (laulja). Ööbimine yurtas Neljapäev Nurata - Samarkand (tee pikkus 180km) Hommikusöök. Sõidame Aydarkul järve juurde, kus toimub kalastamine, järves ujumine. Pele piknikut järve ääres, sõidame Samarkand'i. Õhtusöök Samarkand'is. Majutus hotellis. Reede. Samarkand Hommikusöök hotellis. Ekskursioon- ringreis mööda Samarkand'i:
lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabudes. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut. Tuleohtlikul ajal on metsa ja muu taimestikuga kaetud alal keelatud: · kulu põletamine, · rohket suitsu tekitava risu, põhu jms põletamine, · suitsetamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas või mineraalse pinnasega kohas, kus puudub taimestik või selle jäänused; · lõkke tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas; · raiejäätmete põletamine; · muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju. Lõkke tegemisel tuleb järgida järgimisi ohutusnõudeid: · Lõkke tegemisel tuleb tagada ohutu vahemaa hooneteni ja metsani; lõket tohib teha hoonetest vähemalt 15 meetri kaugusel ja metsast vähemalt 30 meetri kaugusel. · Mitte mingil juhul ei tohi põlevat lõket jätta järelevalveta. Käeulatusse tuleb varuda esmased
sureme me kõik siin veel nälga. HANS: Ära nuta Grete! Küll ma mingit nõu leian. (Hans hiilib majast välja kive korjama) HANS (Gretele, tagasi tulles): Jää nüüd uuesti magama, mul on lahendus! ~*~ (Järgmisel päeval) HEA VANEM: Asume nüüd metsa poole teele, meil vaja puid tegema minna. (Perekond asub teele. Teel olles vaatab Hans koguaeg taha ning viskab eelmisel päeval korjatud kive enda järgi maha) HEA VANEM: Me lähme nüüd metsa puid raiuma. Te oodake lõkke ääres. Me tuleme teile ise järele. (Mõne aja möödudes) GRETE (nuttes): Isa ja ema ei tulegi ju tagasi. Kuidas me küll metsast koju saame? HANS: Oota, kuni kuu hakkab paistma, siis otsime mu kivid üles ning lähme nende järgi koju. (Lapsed jõuavad koju tagasi kive korjates. Hans aga usub, et varsti peavad nad jälle metsa minema, ning tahab taas kive koguda) HANS: Grete, ole siin, ma lähen otsin, ehk leian veel kive igaks juhuks. ~*~ (Järgmisel päeval)
(mehed) ning kostüüme aitab teha huvijuht koos kasvatajatega. Vahendite eest vastutab huvijuht. Grimeerida aitab näiteringi juht, temal olemas ka vastavad vahendid. 19.00 19.45 Õhtusöök õues suurest katlast Koostöös kokkadega valmistatakse õhtusöök vabas õhus suures katlas. Söömine õues ühekordsetest nõudest. Vastutavad kasvatajad. 20.00 21.30 Lõkkeõhtu Tõrvikutega rongkäik ümbruskonnas, tants ümber lõkke elava etnomuusika saatel, ,,luuavõidusõit", võlujoogi keetmine, loitsimine. Läbiviijad huvijuht, näiteringi juht ja kehalise kasvatuse õpetaja, koostöös kasvatajatega. Muusika eest vastutab huvijuht. 3. ALTERNATIIVTEGEVUSED Vihmase ilma korral toimuvad tegevused siseruumides. Metsajalutuskäigu ärajäämise korral asendatakse tegevus peoruumi dekoreerimisega. Vahendite eest hoolitseb huvijuht. Luudasid valmistatakse vanadest ajalehtedest. 19.00 - 19
Mõnus Eestimaa Lähme kolame Eestimaal, käime erinevas paigus, see on siiski roheline maa. Ei see pole mingi haigus! Palju puid on ju siin ja lilli, põõsaid ka. Loomi linde võid kohata, mida veel võiks soovida. Kuid nüüd teeme väikse reisi, ühe päeva võtab see. Mine kutsu sõpru, teisi ettepanek on ju see! Lähme ronime tuhamäele, hiljem ehk liftiga munamäele. Kaasa võtame süüa ja ka natuke juua. Õhtul teeme väikese lõkke pärast ühe väikese tantsu. Siis hüppame jõkke ''ära kalasi vaid katsu!''
Lp Konna Poeg 24.11.2011 nr 1.3.7/11/1236 Registrite- ja Infosüsteemide Keskus Lõkke 4 19081 Tallinn [email protected] Mahakandmistaotlus Palume maha kanda ja hävitada bilansis oleva põhivara sisuhaldustarkvara Roller, inventari number 100029, soetusmaksumus 2264, 57 eurot (ilma käibemaksuta), soetatud 19.12.2005. Vara jääkväärtus on seisuga 30.11.2011 0 eurot. Mahakandmistaotluse põhjus: inspektsioon soetas uue veebilahenduse ja vana tarkvara ei ole enam kasutusel ega vajalik. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Artur Kass juhatuse esimees Kessu Kess koostaja tel 652 2286 Väike-Ameerika 19 Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 Tallinn 10129 Faks 627 4137 E-post [email protected]
Valgust mõõdetakse valgus lainepikkusega-elektromagnetlaineks. Valgus kannab energiat Mis on valgus? Spekter-näitab, millist värvi või millise lainepikkusega valgusi valgusallikas kiirgab Päikese valgust nimetatakse valgeks valguseks Valgus tekib lämmastiku ja hpniku aatomites Päikeselt saabuvatest osakestest Erinevad valgusallikad Inimeste teiktatud looduslikud Lamp Jaanimardikas Küünal Virmalised Lõkke Päike jne jne Värvused Värvusi on seitse Lihtvalgus- koosneb ühest värvilisest valgusest Liitvalgus- koosneb mitmest värvilisest valgusest Valge valgus- koosneb värvilistest valgutest, selle koostis on samasugune nagu Päikese valgusel Värvid ja nende lainepikkused Violetne 400-435 Sinine 435-500 Helesinine 500-520 Roheline 520-565 Kollane 565-590 Oranz 590-625 Punane 625-760
Õhusaaste Triin Veetamm 12 B Õhusaaste selgitus Õhusaastatus on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda Õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele kahjulikud Õhusaaste põhjused Inimtegevus: Click to edit Master text styles metallurgia, Second level naftatöötlemine, Third level Fourth level transport, Fifth level metsatulekahjud, kivisöe kasutamine Looduslikud tegurid: vulkaanid, äike Õhusaaste tagajärjed Kahjustuvad okaspuud Kiireneb keemiline Click to edit Master text styles Second level murenemine Third level Veekogudes muutub ...
püüda ja küttida vee äärde jooma tulnud loomi. Järved ja jõed pakkusid paremaid liiklemisvõimalusi kui tihedad raskestiläbitavad metsad. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonuskujulistes püstkodades. Nende sõrestik oli pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle, mille kohal valmistati toitu ja mis andis pimedal ajal valgust ning soojust ja kaitseb röövloomade eest. Öösel lõkke ümber istudes tundsid nad vähem hirmu tigedate kiskjate eest, kes saaki otsides ringi hulkusid. Öösel ei lastud lõkkel kustuda, ikka oli keegi lõkke juures valves, kes viskas aeg ajalt hagu tulle. Õppinud kasutama tuld eraldusid inimesed veelgi loomariigist. Inimesed panid tähele, et painutatud puu ajab end suure jõuga sirgeks ning seejärel hakksid painduvatest vitstest vibusid tegema. Vibu ja noolega võis kütt tabada loomi mitmekümne ja isegi mitmesaja sammu kauguselt.
· Käivad metsast otsimas armastajapaarid, kellele müütiline sõnajalaõis tähistab armastust. · Jaaniõhtu ja -ööga seostatakse ka Eesti looduses suviti esinevaid jaaniusse, kes heidavad öösiti fosforestseeruvat valgust tänu bioluminestsentsile. Mida eestlane teevad Jaanipäeval? Jaanipäeval on paljud traditsioonid: 1. Käivad metsast otsimas armastajapaarid 2. Tehti koduõlut 3. Suur puhastus 4. Hüppan üle lõkke Mõnikord jaanipäeval vihma sajab, see ei meeldi inimesed. Paljud mõtlevad et eesti ilm on ettearvamatu. Ma arvan et jaanipäeval inimesed tarvitatud palju alkoholi joogid. See on ebatervesliku. Ka suur problem on prügi. Suur problem prügi , sest inimesed viskad prügi metsas, ranna Järves.
Noormehed viisid väljavalitu akna alla hommikuks armukase. Poiste toodud kased olid staatuse sümbol see näitas, et neiu oli tähelepandav. Kuid palju rõõmu tõi oma perega kaskede järel käimine - eriti lastele, kellel see käik alustaski pühad. Kaseoksi raiuti toodud puude küljest kohe ka jaanisauna viha jaoks. Noorte lehtedega kasevihad muutsid sauna ja saunalised eriliselt lõhnavaks. Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid reeglina on need vaiksemad ettevõtmised. Viimasel poolsajandil on lõkke ääres tihti kõlanud kitarrisaade, sest populaarset pilli oskavad paljud mängida ja seda on lihtne kaasa võtta. Meenutagem, et 19. sajandil kuulus väiksemate koosviibimiste juurde kannel, suuremate pidude juurde lõõtspill - peamine tantsumuusika instrument. Mitmel pool maal mängisid enne Teist maailmasõda kohapealsed jazzorkestrid, pasunakoorid, hiljem muudki populaarse
Ka sellega on seotu palju uskumusi, kuid need ei ole niivõrd sügavad ega personaalsed. Suurele jaanitulele minek oli juba iseenesest maagiline toiming, sest: Kes ei tule, Selle odrad ohkased, Kaseheinased! Teine uskumus oli, et kes jaanitulele ei lähe, sellel läheb maja ehk tuba põlema. Tuli pidi andma järgmiseks aastaks jõudu ja rammu, võtma laiskuse kontidest. Ka suurel ühislõkkel usutakse tervendav ja puhastav vägi olevat. Hüpatakse ju tänini üle lõkke ehk läbi tule. Peale hea tervise said tüdrukud niimoodi ka mehele, kui nad hüppamise ajal oma kallimale mõtlesid. Vanasti pandi üle lõkke kargamise ajaks veel tooreid lepalehti tulle, et paksu suitsu saada, mis igati kasulik arvati olevat. Jaanituli aitas ka selja valu vastu. Seepärast istusid vanad inimesed seljaga tule poole, et nii oma konte soojendades selga ravida. Siis ei pidanud edaspidi põllutöödel selg haigeks jääma.
PRANGLI Prangli saar asub Harju maakonnas Viimsi vallas. Saare pindala on 6 km2, veetee Leppneeme sadama ja Kelnase sadama vahel on 18 km. Elanike arv on 151. Prangli moodustab koos Aksi (ehk Väike-Prangli) ja Keri saarega ühtse aheliku Soome lahes. Aksil momendil püsielanikkond puudub, Keril elas mõni aast tagasi vaid tuletornivaht, kuid tänaseks on temagi sealt saarelt kadunud, mis teeb aksist asustamata saare. Arvatakse, et juba 13. saj. lõpus või 14. saj. alguses asustasid saare rootslased, hiljem ka eestlased ja soomlased. Saar eestistus 17. sajandil. 1934. a. elas saarel 469 inimest. Teise Maailmasõja ajal elanike arv vähenes mitmekordselt ja tänaseks on alles jäänud ainult 151 inimest. Pool saarest on kaetud männimetsaga, mis pakub head kaitset tuule eest. Sellepärast ei kasutata kohalikku puitu kütteks, vaid küttepuud tuuakse sisse mujalt. Tulehakatist korjatakse metsa alt. Saare lääneosa on madal ja kivine, i...
aitab,küüslaaugu kandmine vampiiride vastu Elimineerivad riitused-nõidade põletamine keskajas,libahundi tapmine hõbedase noolega või hõbe kuuliga ,loitsu lugemine ,et teemon välja saada, Siirderiitused-pulmad ennast ühte looma kellegagi,ristimine saad ristivanemad ja jumala õnnistuse,sünnitus lapse saamine ,kroonimis riitus kuningaks saamine või selle sarnane,matused surnud inimese maha matmine pidulikult. Kalendririitused-jaanipäev lõkke tegemine ,põlluharijatel õigel ajal taimede istutamine,mardipäev teistelt andide küsima minek ,jõulud püha rahu aeg kus söödakse ja joodakse jeesuse auks. Patukahetsusriitused-jumala pildi ees palvetamine,enda piinamine ja samal ajal sõnade lugemine,enda tapmine jumalalt andestust paludes,mitte söömine ehk paastumine. Pühitsemis-ja needmisriitused-kellegile sõnade ehk loitsu peale lugemine,mõõgaga sõduri auastme tõstmine,soolaleiva pidu uue maja
midagi. Õudne värk, polegi coca-colat ega krõpse. Paistis, et jään nälga. Siiski oli metsas juba kukeseeni ja mustikaid. Järvest saime kaks keskmist haugi.Turult oleks kala muidugi kiiremini ja lihtsamalt saanud. Kõige imelikum oli see, kui isa näitas mulle järvekarpe ja ütles, et need kõlbavad süüa kui kuumadele sütele panna. Õudne, ja nad sõidki neid. Mina seda näha ei soovinud ning läksin lihtsalt ujuma, küll oli lahe. Pimeduse saabudes istusime lõkke ümber ja rääkisime anekdoote kuni uinumiseni. Hommikul aga sõitsime tagasi tsivilisatsiooni. Oh kui hea on jälle nautida cocat ja kabanossi. Järgmisel suvel pidime jälle minema, siis juba mitmeks päevaks. Lubati rasket ja huvitavat ellujäämiskursust. Ootan põnevusega, mis saama hakkab.
sest maas ei kannata ka koguaeg istuda. Sihtpunkti, ehk Vanasauna puhkemaja telkimisplatsile jõudes otsiti vee äärest kõige ideaalsemat kohta, kuid see ei kujunenud raskeks. Paarkümmend sammu ja leitigi just see õige, millelt avanes ideaalne vaade vee suunas. Seejärel pandi üles telgid ning moodustati endale mugavad magamisasemed, et hiljem ei peaks sellega tegelema. Kui magamiskohad olid olemas toodi metsast küttepuud, et saaks süüdata lõkke, ning selle ümber mõnusalt vahukomme küpsetada ning juttu puhuda ja omavahel täpsemalt tutvuda. Kommid söödud ja jutud räägitud, hakati magama sättima ning jäädi huviga homset päeva ootama. Teine päev Hommikul ärgati Võrtsjärvest kala püüdvate lindude valju kisa tõttu. Kohe mindi värskendavasse vette ujuma ning seejärel võileibu sööma, mille pereemad usinasti valmistasid.
Uriini kasutatakse arstimiks, sõnnikut maja(manyata) ehitamiseks. Lehmi tapetakse ainult erilistel puhkudel, näiteks pulmade ajal. Masaid on mitmenaisepidajad ja mitmemehepidajad. Kui üks mees tuleb teisele külla, siis komme nõuab, et peremees pakub oma külalisele oma voodit ja naine otsustab, kellega magab. Naine teeb kõik kodutööd ära alustades majaehitamisest lõpetades söögivalmistamisega. Mehed istuvad samal ajal manyatades lõkke ääres ja närivad miraad'd(taim, mis tekitab amfetamiinilaadse efekti). Tüdrukud abistavad emasid, poisid peavad õppima karjaga ümber käima. Tublimad lapsed käivad koolis, need, kes seal ei käi riputavad iga päev üha suuremaid puutükke kõrva, pikad kõrvad pidavat targaks tegema ja kuidagi peab ju hariduse saama. Iga 15 aasta järel pühitsetakse meesteks need poisid, kes on pärast eelmist pühitsemist jõudnud puberteedini. Protseduur kestab 4-8 kuud
Kõige tavalisem piinamismeetod Ohver asetati väljasirutatud jäsemetega lavale Seoti posti külge ja kinnitati Puust alasid asetati : randmete, küünarnukkide, pahkluude ja puusade alla Timukas purustas jäseme jäseme haaval terasest rattaga, vältides surmavaid hoope Ämblik Ämblikuga rebiti küljest naistel rindu ja meestel munandeid. Vajadusel hõõguvpunaseks või jääkülmaks. Keetmine ja küpsetamine Erinevaid kehaosasid või hukkamisena ka inimest tervikuna keedeti lõkke kohal vees (mitte ainult ärasöömise üllal eesmärgil), praeti tulises õlis, kinnitati raudklambritega tulisele raudplaadile (ning keerati teda selle peal, et küpsemine oleks ikka ühtlane). Ümber kepi keerutamine Äärmiselt lihtne ja valus piinamisviis Peamiselt pikajuustelistele naistele ,aga ka pikaks kasvanud juuste ja habemega meestele. Timukas keeras kepi ümber juuste Tõmbas aina lähemale, lõpuks vajas kahe sulase abi Tagajärjeks skalbi lahtirebimine koos juustega.
metsarajale. (Kõpu elupaigatüüpide jalgrattarada) Poole tunni pärast olime looduskeskuse juures, kust igaksjuhuks rääkisime RMK Ristna looduskeskuse instruktoritega asjad selgeks ja küsisime kaardi. Alustasime raja läbimist. Plaanis oli ära sõita esimese päevaga 20km ning lisaks korjata ka veidi head ja paremat seente ja marjade näol. Jõudsime telkimisplatsile kella kaheksa paiku ning alustasime telgi ülespanekut. Pärast seda läksime seenele. Jõudes seenekäigult tagasi panime lõkke üles ning laulsime laagrilaule ning rääkisime õudusjuttu lisaks grillisime vahukomme. Läksime üsna varakult magama ning hommikul olime reipad ja valmis edasi liikuma. Panime asjad kokku ja hakkasime edasi sõitma. 2 tunni pärast olime jõudnud tagasi RMK Ristna looduskeskusesse. Tänasime sealseid töötajaid abistava suhtumise eest ning läksime bussipeatusesse. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Suhteliselt väike, 4-5 x 6 m suurune palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Vilja kuivatati pärast lõikust samas ruumis. Suits läks välja uksest ning ka väiksest avast, mis oli seina tehtud, nagu tänapäeva aken, kuid väga väike. Põrand oli mullast. 14)Miks olid eestlastele tähtsad tuli, vesi, tuuleõhk ja maa? VESI- puhastava ja rahustava toimega. Allikad olid pühad ja toodi ka ohvreid. TULI- peletas ära halvad vaimud, näiteks jaanitulel hüpati üle lõkke ja toodi ka loomad lõkke äärde TUULEÕHK- puhastava toimega, küladesse ehitati puukiigud MAA- maa kasvatas vilja 15)Nimeta pühasid kohti, kus ohverdati. Hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed 16)Millega tegelesid targad ? loitsisid, nõidusid ja ravisid haigusi sõnadega. nad tundsid loodust ja oskasid selles olevaid jõune suunata. nad ennustasid, ning vahest võisid need väga täppi minna 17) Võrdle pronksiaja ja vanema rauaaja matmiskombeid.
Ürituse planeerimine Kodune sünnipäev Ürituse kirjeldus Tegemist on 38. aastaseks saava naise sünnipäevaga. Pidu peetakse oma koduaias levas lehtlas. Õhtuseks ajaks on võimalik liikuda edasi lõkke juurde, saunamajja või tuppa. Külalisteks on ainult sugulased (20 täiskasvanut ja 5 last). Külalisi on igas vanuses. Pidu toimub vabas keskkonnas, riietus on vaba (suvine, sportlik). Võimalus jääda pererahva juurde ööbima. Dekoratsioonid ja mööbel Dekoratsioonid puuduvad, sest tegemist on suvise ajaga ja väljas on piisavalt ilus. Lehtlasse on paigutatud kaks pikka lauda ja neli pikka pinki. Lisaks asub seal veel grill ja fritüür. Eraldi
Loomastik Kaitse all olevad isendid rohe-vesihobu paksukojalise jõekarbi elupaik Pesitsuskohaks paljudele linnuliikidele Kaljukotkas Laululuik Kaitsealused loomad Kivisisalik Euroopa naarits Rohe-vesihobu Kõrvemaa väärtus Erakordne loodusmaastik Aktiivse loodpuhkuse piirkond Matka- ja loodusrajad Loodusvarad Negatiivne inimmõju Mootorsõidukitega liiklemine Metsade liigne majandamine Telkimine ja lõkke tegemine Jussi nõmm Nõukogude Armee õppepolügoon Jussi nõmm Positiivne inimmõju Positiivne RMK rajatud matkarajad ja matkateed Spetsiaalsed laagripaigad Kõrvemaa matka- ja suusakeskus Kultuurilugu Kulli talu peremee Kulli Jüri A. H. Tammsaare Noorte Meeste Kristlik Ühing Aitäh tähelepanu eest!
Näiteks, mõned igal aastal sõidavad välismaale puhkama, teised igal pühapäeval koristavad korteri ja õhtul kõik koos söövad traditsioone õhtusööki. Minu peres on ka palju traditsioone. Need väga meeldivad mulle. Näiteks, igal aastal Jänipäeval me sõedame suvila. Seal me teeme saslõkke, sõidame paadiga, lihtsalt puhkame ja nautime loodust, vestleme ja kohtume sõbradega. Aga õhtul tantsime ja hüppame üle lõkke. See on väga lõbus! Aga meil on ka väike hea traditsioon. Õhtul pärast keerulise tööpäeva koguneme laua ümber ( ) ja joome teed, suhtleme oma vahel, arutame uut infot, lahendame probleeme ja anname nõusid. See on tähtis, sest terve päeva jooksul me peaagu ei vaata teineteist. Mina väärtustan ja lugu pidan oma peretraditsioonidest. Nad on olulised minu jaoks. Peretraditsioonid annavad mulle tundma ühendava jõudu ja seetõttu tekkivad kindlus- ja turvalisetunnet
ülemat sorti heli, mis tekitab inimeses rahustavat,ergutavat või muud emotsiooni.Muusika annab elule rütmi või aeglustab seda.Muusika tekitab sus head tuju või vastupidi.Olenevalt muusikast tunneme me erinevat emotsiooni ja see on hea meelelahutus,sest aastaid-aastaid tagasi ei olnud meelelahutusvõimalusi just kuigi palju ja siis lauldi ja tantsiti pillisaatel. Muusikastiil on aegade jooksul meeletult muutunud.Kui kunagi tantsiti ümber lõkke rituaalide jaoks drummipõrina saatel, siis tänapäeval on muusikastiile kümneid tuhandeid.Enamus neist on siiski sarnased,aga on erinevad nüansid, mis eristab üht stiili teisest.Tänapäeval leiab lemmikut muusikat absoluutselt igala maitsele ,erinevatele vanustele ja erinevatele kultuuridele.See muusika,mida kunagi kuulati regulaarselt ja väga palju, on tänapäeval enamasti muusika,mida kuuled teatrites,ooperites ja orkestrites,mille eest inimene maksab hea piletiraha,et seda kuulata.
meeldib eriti kuidas nahk muutub mõnusalt pruuniks. Kui olid talvel valge kui lubi, siis suvel pruun nagu sokolaad. Päike kõrvetamas, kerge jahe tuuleiil puhkumas ja jäätis näpus, seda vahvat suveilma nautimas. Teiseks miks mulle suvi meeldib on toidud. Minu arvates maitseb jäätis suvel kõige paremini, kui teistel aastaaegadel. Hea on käija suvel maasikaid ja mustikaid korjamas ning hiljem neid nautida. Suve õhtul on hea lõkke ääres istuda ja saslõkki süüa. Suvel maitsevad minu jaoks kõik toidud paremini. Kuigi mulle väga meeldib suvi, tema soojuse ja mõnude poolest, siis on ka paar miinust. Ma jälestan putukaid ja sääsed, mesilased, herilased, parmud ning muud olevused lihtsalt ajavad närvi. Õhtul kui üritad magama jääda, siis järsku kuuled kusagil kõrva ääres sääse pinisemist ja parmud tulevad lihtsalt su verd mekkima.
viskasime kõik odad põdra poole. Saime kaks tükki pihta, loom üritas küll põgeneda , aga komberdas juurikate taha. Lõpetasin looma piinad ja haarasin koos seltsilistega sellest vägevast põdrast kinni, oli päris raske teine. Pärast rasket tassimist jõudsime külla tagasi, mis oli üsna tühi kuna kõik olid läinud metsa või kalale. Nülgisime põdra ära ja eemaldasime sarved. Seejärel lõikasime parajad tükid ja hakkasime endi peredele lõkke kohal süüa valmistama. Varsti jõudsid teised ka metsast valmis ja me sõime koos liha. Pärast söömist oli juba lõuna ja ma hakkasin püütud põdra sarvedest nooleotsi valmistama. Selle jaoks kasutasin tulekivist kõõvitsaid. Ühe nooleotsa valmitamiseks läheb üsna palju aega ja sellepärast tuleb ka küttides lastud nooled üles leida. Jõudsin õhtuks valmis kaks nooleotsa ja sõin veel metsa äärest marju ja juurikaid.
jooksul teada väga palju uut. Kasahstanis räägitakse peamiselt vene keelt, mida peategelase pere eriti ei osanud. Joonis 2 Kasahstani pealinn Astana Kasahstani inimesed suhtusid Eestlastesse sõbralikult, osalt sellepärast et meil on natuke sarnane ajalugu. Natuke harjumatu tundus perele ka Kasahstani elukorraldus. Almatõ linnas on väga palju erinevaid inimesi. Tänaval võib näha korraga uhkeid maastureid ja eesliga ratsutavaid mehi, uhkete villade kõrval on näha lõkke ümber kükitavaid meestesalku. Kasahstanis on põhiline religioon islam, on ka kristlust. Omandati uusi kogemusi ka Kasahstani loodusega. Kasahstanis on mandriline parasvöötme kliima. Põhja-Kasahstanis on ilmad külmemad, Põhja-Kasahstanis asuv pealinn Astana on üks külmemaid maailmas. Kasahstanis on juhtunud suuri loodust mõjutavaid katastroofe nagu näiteks Araali mere kuivamine ja Semej lähedal tehtud Nõukogude Liidu Joonis 3 Kasahstani loodus suvel aegsed tuumakatsetused
Noored poisid satuvad lennuõnnetuses üksikule saarele, ilma ühegi täiskasvanuta, peavad noorukid ise hakkama saada. Poisid teevad üksteisega tutvust ning valitakse välja "pealik". Kuna pealikuks kandideerib kaks poissi (Ralph ja Jack) tekib Jackil väike viga Ralphi vastu. Jack on väljas jahtimise pärast. Poisid ostustavad moodustada lõkke suure mäeotsa, et mööda sõitvad lennukid näeksid nende signaali. Tule saamiseks, kasutatakse Põssa prille. Lepiti kokku, et tuli peab koguaeg põlema. Jacki vahetuse ajal, läks Jack osade poistega jahile. Loomulikult oli see neil edukas aga ajal mil, Jack jahil oli, sõitisin lennuk mööda. Tuli oli aga kustunud. Ralph jooksis küll mäetippu aga ei jõudnud siiski õigeks ajaks. Lõpuks jõudis Jack oma semudega tippu. Ralph
Ise korraldaksin pruutbaarile sellise üllatuse, et kui nad lähevad mere randa pildistama siis tuleksid sinna hobused kellega nad saavad ratsutama minna ja kui ei soovi siis saab muidugi väga originaaalseid pilte nendega koos teha. Hobused oleksid muidugi kaunistatud põllulilledest tehtud vanikutega. Peale tseremooniat õhupallid lendu lasta kus noorpaari nimed ja pulma aeg peal. Õhtul teeks lõkkeõhtu nn. tulesüütamise tseremoonia, kus noorpaar saab koos lõkke süüdata. Tavalised pulmakombed nagu pruudi neiupõlve ära saatmine, südamete lukkupanemine, pudelisse kirja panemine, pulmavalss, pulmalipp jäävad ära. Mänge me samuti ei mängi, vaid pigem on see selline mõnus puhkepäev. Peale tseremooniat ja kohvilauda on võimalik ehtsasse saare sutis sauna minna, end mere vees karastada, õhtul aga õdusalt ümber lõkke istuda. Lastele mõeldes tuleb mänge kaasa võtta st. hoolitseda selle eest, et lastel ei hakkaks igav
lihtsalt unustatekse aga seda ei juhtu eriti tihti. Sõnapaariga ,,traditsioonid peres" tulebki esimesena kujutlus kas sünnipäevast, jõuludest või mingi tegevus seoses traditsiooniga mis jääb suveaega, sest tavaliselt need suvised ongi just minu lemmikud. Väga meeldib jaanipäev, valmistused jaanipäevaks hakkavad meil tavaliselt nädal varem või veelgi rohkem. Tuleb lammas saslõkiks teha, koduõlut valmistada, lõkke materjali koguda ja hunnikusse lükata. Tavaliselt istume lõkke juures varajaste hommikutundideni ja on ka ette valmistatud muud tegevust kui igav peaks lihtsalt istudes hakkama. Väga huvitavad on vahelduvad traditsioonid. Näiteks loositakse paljudest pakkumistest midagi uut ja huvitavat välja. Enda pere traditsioonidest ei meeldi mulle sünnipäeva hommikul koogiga äratus kui see juhtub just päevale mil ei pea vara ärkama, aga tavaliselt olen suutnud ikka edasi magada. Viimasel ajal
Kirjas seisis veel, et noormees ei tohi kasutada Soome jõudmiseks ei laeva ega ka lennukit. Niis siis läks Kevin randa ja laenutas vesijalgratta, kuna kirjas polnud selle kohta midagi öeldud. Ta pakkis oma asjad ning pärastlõunal hakkas ta Soome poole väntama. Tee oli pikk ja väsitav. Kui päike loojuma hakkas, nägi Kevin eemal väikest saarekest ja ta otsustas seal öö veeta. Jõudnud saarele, pani ta telgi püsti ning tegi lõkke, et sooja saada. Ta võttis kotist välja oma sülearvuti ja netipulga ning otsustas enne uinumist veel vaadata üle oma meilid ja käia ka facebook'is ning twitteris. Äkitselt kuulis ta eemalt kaunist viiulimängu. Ta otustas minna uurima, kes oskab nii kaunilt viiulit mängida. Mees liikus tasakesi viiulimängule järjest lähemale ja lähemale kuni lõpuks märkas imekaunist neidu viiulit mängimas. Ta võttis julguse kokku ning läks tütarlapsega juttu ajama
Mida rohkem töökäsi, seda paremini kulgeb töö. Inimesed sõltusid palju teineteistest. Kui suhted olid head, siis ka abistati ja aidati teineteist. Puudus igasugune anonüümsus. Kuna tollal peeti kirikuskäimist väga oluliseks ja kui keegi oli mingil põhjusel minemata jätnud, siis sahistas terve külarahvas sellest pikalt. Nii oli ka lastesaamisega. Ei kiidetud vallalisi naisi heaks, kes olid lapseootel. Tehti luulet, laulu ja tantsu ning koguneti suvisel pööripäeval lõkke umber, aeti aidas puskarit. Seejärel toimusid mitmed muutused. Areneti teaduses, tehnikas ning oli aeg muutusteks, saabus industriaalühiskond. Inimesed suundusid linnadesse elama, linnastuti, sest taheti vabrikutesse töölisteks, liinitöölisteks, et raha teenida. Suunduti nö parema elu otsinguile. See mõjus suuresti peresuurusele. Linnas olid väikesed korterid ja seega ei pandud enam perele rõhku. Kuna linna suunduti mitmetest paikadest, siis ei tuntud eriti teineteist
Riideid on meil ise tehtud ja väga looduspärased. Päiksetõusul olid kõik üleval ja tegelesid millegagi. Minu töö oli isaga metsas jahil ja merel kalu püüdmas käia. Jahil on meie relvaks vibu, sellega laskma õppisin juba 3 aastaselt. Püüame tavaliselt kalu võrguga, mille tegid naised oma kätega. Meil on ka juurvilju söömiseks, näiteks kasvatame me tomateid, kartuleid, maisi. Õhtul kui kõik on koos räägime lõkke ääres legendidest ja tihti ka tantsime trummi saatel. Oli keskpäev ja inimesed tegid oma endiseid toimetusi, kui äkki ilmus nähtavale künka tagant 4 meest. Nad olid valges riietuses täpselt nagu inglid, neil oli ühes käes rist ja kilp ning teises käes oli mõõk. Nad istusid mingi naljaka looma selja , kes oli meile veel tundmatu. Kõik küla rahvas pidasid neid jumalateks, ning kummardasid neid ja pakkusid neile ande.
Loodetavasti toob see mulle õnne ning järgmine kord ei pilla ühtegi nõud maha. Ema näeb mul nendega kõvasti vaeva, teeb erinevaid kujundeid sinna peale. Ma olen kohmakas ning lõhun paljud neist. Märkamatult on aeg nii kaugel, et metsapiirilt paistavad jahilt tulijad. Kõik hakkavad hõiskama, sest nad tulevad uhke saagiga - ühe suure isase metssea ning suure põdraga. Täna tuleb tõeline pidusöök suure lõkke ümber. Hakkasimegi loomadelt nahka maha võtma ning hiljem puhastasime need kõõvitsatega. Liha küpsetasime lõkkes ning lasime hea maitsta. Kolmekümnel inimesel sai kõht rasvast liha täis. Kuna nüüd on kõigil kõhud liha täis ning päeva töö tehtud, siis nokitsetakse veel natukene majade kallal. Mõned panevad loomanahku katusele, et öösel soojem oleks, noored mängivad omavahel mänge ning lõbutsevad. Väljas läheb juba pimedaks ning kõhedaks ja kõik lähevad
Devoni liivakivi; 4 - purustatud liivakivi; 5 - glatsiofluviaalne liiv; 6 - liiv moreeni läätsedega; b - Põrguhaua plaan Põrguhaud on ühtlasi ka suurim neist, 80-meetrise läbimõõduga 12,5 meetri sügavune, mille kohal varem olla olnud kirik. See vajunud maa alla, kui sellesse sisenenud kolm jumalakartmatut venda. Seejärel saanud Põrguhaud kuradite asupaigaks, kuhu õhtusel ajal naljalt ei julgetud läheneda. Mõned vapramad olevat siiski puude vahelt piiludes põrguliste lõkke kuma näinud. Kuradi nime ei tohtinud aga ei Põrguhaua, ei poolesaja meetrise läbimõõduga Kuradihaua juures suhu võtta, sest muidu jäänudki lausuja kuradi teenriks. Ka Kuradihauast lääne-edelas paiknev 20 meetri laiune Tondihaud sundis kindlasti ettevaatusele. Mõne versiooni kohaselt olnud Ilumetsa kraatritest tee otse põrguriiki, mis kuraditest lausa kubisenud. Peakuradile ehk imperaatorile allunud 7 kuningat, 23 hertsogit, 13 suurkrahvi, 10 krahvi ja palju rüütleid.
Emumägi Pandivere kõrgustiku ja kogu Põhja-Eesti katus ehk kõrgeim ipp asub Emumäel. Absoluutkõrgus on 166m ü.m ja suhteline kõrgus on 79 meetrit. Koos põhjapoolse Tammiku mäega moodustab emumägi 12 km pikkuse kõrgendiku. Emumäe ehitus Tekkelt on Emumägi liitpinnavorm – vooretaolisel kõrgendikul esineb pikk metsaga kaetud vallseljak ehk oos. Koos põhjapoolse Tammiku mäega moodustab Emumägi 12 km pikkuse kõrgendiku, milles on rohkesti järsuveerulisi orge, lohke, oose, mõhnu ja sölle. Pinnakate on üle 45m paksune. Emumäe läänenõlv on valdvavalt põllustatud. Emumägi on üks suurematest kvaternaari pinnavormidest Eestis. Emumäe tekkimine Kui igal loodusobjektil on olemas on muistend, siis Emumäel on ka rääkida oma lugu. Muistendi kohaselt on Emumägi tekkinud Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast. Nimelt puhanud kord sõjaretkelt naasnud Kalevipoeg nii sügavat und, et huntide ligitükimi...
Tallinn 2014 Sissejuhatus Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus. Kõik ained, mis on absoluutsest nullist kõrgema temperatuuriga, eraldavad soojuskiirgust, mis on üks soojusülekande vormidest. Soojuskiirguse näideteks on hõõglambist eralduv nähtav valgus, loomadelt eralduv infrapunane valgus ja kosmiline mikrolaine-taustkiirgus. Soojuskiirgus erineb soojusjuhtivusest ja konvektsioonist lõkke lähedal olev inimene tunneb sealt tulevat soojuskiirgust, isegi kui teda ümbritsev õhk on väga külm. Päikesevalgus on kuuma päikese poolt kiiratav soojuskiirgus. Ka Maa eraldab soojuskiirgust. Maa temperatuuri mõjutavad kõige rohkem päikesekiirguse neeldumine ning samas ka Maa poolt ära kiiratav kiirgus. Mis on soojuskiirgus? Soojuskiirgus on absoluutsest nullist kõrgemal temperatuuril olevate kehade poolt kiiratav elektromagnetiline kiirgus. See on soojusenergia muundumine
Udumäe kunings Metsas õitsil olnud külalastel hakkas öösel külm. Üks tüdruk aga otsustas lõkke ja teiste juurest eemal joosta, et sooja saada. Kuid tagasi ta ei tulnudki. Otsisid nii lapsed kui ka tütarlapse vanemad, kui lõpuks anti alla, arvates, et ilmselt laps surma saanud. Tegelikult oli tüdruk jooksnud tüki maad eemale ja läinud ühe mäe künkale, arvates, et seal teised õitselised. Aga mäe peal istus hoopis halli habemega mees, kes sundis tüdruku tule äärde jääma ja end soendama. Andnud lapsele ka süüa, kutsus ta raudkepiga murule koputades maa seest kaks
hilisemal ajal heina tehes. Puisniitude levik laienes kiiresti pärast vikati laialdasemat kasutuselevõttu esimese aastatuhande teises pooles p.Kr. Tegurid püsimajäämiseks Puisniidu regulaarne niitmine: tekitab ja hoiab tasakaalu metsa ja niiduliikide üheaegse esinemise vahel Muldade lubjarikkus soosib üldist taimede liigirikkust Mõõdukas mitmekesine inimmõju (puudepõõsaste raiumine, okste pügamine, pinnase tasandamine ja riisumine, lõkke tegemine) Tingimuste muutumine Muldade viljakuse kadumise tagajärjel hukuvad ka taimed. Puisniitude niitmata jätmisel kasvab puisniit liiga rohtu, taimedel ja loomadel võimatu seal elada Osakaal Eesti looduses Tänapäeval on alles ligikaudu 500 ha liigirikkaid puisniite Lääne Eestis ning mitte enam kui 300 ha liigivaeseid ja lammipuisniite Eesti muudes osades. Puisniidud teeb väärtuslikuks nende kõrge liigirikkus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
