Curriculum Vitae Isiklikud andmed Nimi: Henrik Visnapuu Sünniaeg: 2. jaanuar 1890 Emakeel: eesti keel Aadress: Long Islan New York; Leebiku vald, Helme kihelkond Eesti(Sündinud) Perekonnaseis: Abiellus Hilda Visnapuuga Hariduskäik Tartu Ülikool (jäi lõpetamata) Saadjärve ministeeriumikool Tartu linnakool Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool Ropka ministeeriumikool Reola vallakool Täiendus koolitused Saadjärve ministeeriumi kooli õpetaja Ahunapalu vallakooli õpetaja Keelteoskus Kirjas ja kõnes: eesti keel, vene keel ja saksa keel Kõnes: ladina keel Ametikäik Siuru liige "Teataja" toimetaja "Varamu" toimetaja Lisad Tugevad küljed: Usuõpetus, kirjandus, on olemas ka õpetaja kogemus Nõrgad küljed:ladina keel Huvialad: luuletamine, kirjutamine Iseloomustus Henrik Visnapuu oli sündinud paljulapselisse perre kuuenda lapsena. Ta oli pikka kasvu ja kõhn
1902-1903 Ropka ministeeriumikool 1903-1905 Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool 1905 Tartu linnakool, klassikursus jääb lõpetamata 1906- 1907 Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogika klass 1915 lõpetas Tartu Pedagoogilise seltsi üldhariduslikud keskkoolikursused 1916 sooritas eksternina Tartu Aleksandri gümnaasiumi juures abituuriumi Pani end kirja Berliini Ülikooli, mis jäi lõpetamata Noorus 1907-1910 oli Võnnu kihelkonna Ahunapalu vallakooli õpetaja Tekivad konfliktid pastori ja talumeestega Võtab osa seltskondlikust tegevusest(kõnekoosolekud, näitering, osaleb haridusseltside tegevusest) Vaba aeg kulus enesearendamisele 1911 vallakooliõpetaja Kavastu Tähemaal Visnapuu k to edit Master text styles noorena Second level Third level Fourth level Fifth level
SISUKORD Lk.2 Sisukord Lk.3 Asukoht Lk.4 Maa-ameti kaart Lk.5 Pinnamood ja pinnavormid Lk.6 Veestik Lk.7 Taimestik, loomastik Lk.9 - Majandustegevus Lk.10 Kokkuvõte Lk.11 Kasutatud kirjandus 2 Asukoht Järvselja looduskaitseala asub Tartu maakonnas Meeksi (Haavametsa ja Järvselja külas) ja Võnnu vallas (Agali ja Ahunapalu külas). Kaitseala suurus on 184 hektarit. 17.augustil 1924 Eesti valitsuse poolt heaks kiidetud Järvselja reservaat on eesti vanim metsakaitseala. Seal paikneb praegu eesti Maaülikooli alla kuuluv sihtasutus Järvselja Õppe- ja katsemetskond. 3 4 Pinnamood,-vormid Võnnu vald paikneb Ida-Eesti Peipsiääre madalikule iseloomulikul lauskmaal. Valla
Luuletajale paslik: sooserval asuv külkaküla Ahunapalu, kus elas ja töötas HendrikVisnapuu ca 100 aastat tagasi. - Kaido Einama (admin) HendrikVisnapuu elulugu Henrik Visnapuu sündis 2.01. (21. 12.) 1890 Viljandimaal Helme kihelkonnas talusulase perekonnas. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi
meetri. Kärstna kadakas kasvab Võrumaal, Lasva vallas PaidraJoosu tee ja Kärstna järve vahel põllul, Reinu pere lähedal. Varem olnud ta kaitstud taraga. Puu ümbermõõt on 139 cm ja kõrgus 13,5 m, seega peaks ta olema Eesti kõrgeim kadakas. Püramiidjas võra on veel täiesti elujõuline. Kadaka ümbermõõduks 145 cm. Puu arvatavaks vanuseks on 100-150 aastat, mida loetakse kadakale keskmiseks vanuseks. Kadaka võra on ilusa püramiidja kujuga. Tartumaal Ahunapalu kalmistul on aegade jooksul kasvanud palju põliseid kadakaid. Alles on vaid kaks, neist suurem vajus juba üle viie aasta tagasi viltu ning seisab nüüd umbes 35° nurga all. Juba varem oli ta peaaegu kuivanud, senini haljendab vaid väike külgoks (umbes 1% võrast). Puu vanuseks on arvatud 330 aastat, tema tüve ümbermõõt on 141 cm ja püstisena oleks ta kõrgus 11,2 m. (Mõningatel andmetel 13,5 meetrit.)
kümmekonna meetrini küündiva sihvaka kitsavõralise või mitmeharulise puuna, mis siis ka enamasti looduskaitse alla kuulub. Tuntuim suure puuna kasvav kadakas, mis küll hetkel kuivamas, kasvab Viitnal, üsna Tallinna Narva maantee ääres, kus ta pälvib möödujate tähelepanu oma ilusa küpressitaolise võraga. Viitna kadaka latv küünib 10,3 m-ni ja 1,3 m kõrgusel on ta tüve ümbermõõt 169 cm. Eesti kõrgeim (13,5 m) elujõuline kadakas sirgub aga Tartumaal Võnnus Ahunapalu kalmistul olles juba 270- aasta vanune. Meie metsades võib puukujulise kadaka tüveümbermõõt küündida 2(3) meetrini (Eesti jämedaim kadakas tüveümbermõõduga 223 cm (diameeter 71 cm) kasvab Viljandimaal Paaksima külas, Jõessaare talumaal). Sadakond aastat tagasi kasvas aga Ahunapalu metsades © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 44 puuhiiglane tüveümbermõõduga üle nelja meetri. Selliseid hiiglasi Eestis
Aastakeskmine päevane külastajate arv oli 17, maksimum 170. Iseseisvate külastajate arv, kes ei sisene keskuse hoonesse, vaid eelistavad kiigeplatsil aega veeta, on kevad-suvisel perioodi samuti suur. Hinnanguliselt võiks registreerimata külastajate arv olla sama suur kui registreeritute puhul. Vaiksem aeg oli juulis, mil oli puhkustekuu. Külastatavus tõusis taas augustis ning püsis tänu õpilasrühmadele kõrgemana ka kooliaasta alguses – septembris. Külastusloendus Ahunapalu-Virvissaare matkarajal Teiseks külastuspiirkonnaks on Ahunapalu-Virvissaare matkarada, kuhu saab siseneda nii lõunast - Ahunapalust kui Pedaspäält Peipsi poolt. Täies pikkuses raja läbijaid (Ahunapalust Virvissaareni 16 km) on suhteliselt vähe. Pigem matkatakse kas põhjaosas Virvissaare piirkonnas või teises lähtekohas Ahunapalus. Sisenemine mõlemast raja otsast toimub mööda metsateed, seetõttu on soovitav kasutada loendustehnikana infrapuna sensoreid, mis
aladel. 10-15 m kõrgune puu või puukujuline põõsas. * Suur on alustaimestiku tulekaitseline tähtsus. Eesti kõrgeim kadakas 13,5 m Järvseljal, Samblad ja poolpõõsad suurendavad tuleohtu, Ahunapalu kalmistul. samuti soodustab seda kõrreliste kulu. Oksad rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun, * Alustaimestik on indikaatoriks, mille põhjal kestendav. saab informatsioonikasvukahatingimuste kohta. Okkad lineaalsüstjkad, teravatipulised, 1-2 cm
Resonantspinnad klaverile ja keelpillidele. Koorest saadakse parkainet. Jõulukuuskede kasvatamine. Kasutatakse haljastuses, eriti hekkideks, kuna talub hästi kärpimist. Tundlik suitsu ja gaaside vastu, mistõttu linnades on kasutamine piiratud. Harilik kadakas (Juniperus communis) 10-15 m kõrgune puu või puukujuline põõsas. Eesti kõrgeim kadakas 13,5 m kasvas Järvseljal, Ahunapalu kalmistul, kuid on nüüdseks hukkunud. Võrumaal (Lasva vald, Tsolgo küla) kasvab 11,8 m kõrgune kadakas, mis on kindlasti üks Eesti kõrgemaid. Rootsis kasvab 18,5 m kõrgune kadakas, vanus 860 a. Oksad rõhtsad või püstised. Koor hallikaspruun, kestendav. Okkad lineaalsüstjad, teravatipulised, 1-2 cm pikad, 3-kaupa männases. Okkad püsivad võrsetel keskmiselt 4 a.
aastal sinaka kirmega sinakasmusta lihaka kestaga marikäbid, kõva kestaga, piklikke seemneid 1...3. Nagu näeme on tegemist väga plastilise puuliigiga, milline on vähenõudlik ka kasvukoha mullastiku ja niiskuse suhtes. Suudab taluda -35...-40º C talvi ja kasvada nii kruusastel kui ka paepealsetel muldadel. Kuiva suve tingimustes võib paepealsetel ka hukkuda niiskusepuuduse tõttu. Suuremaid kadakaid tuleb meil ette enamasti kaitsealuste puudena, näiteks Järvseljal Ahunapalu kalmistul 13,5 m kõrgune puu, Lääne-Virumaal, Vihulas 13,0 m kõrgune puu (Relve, 2000), jämedamad puud aga on tüveläbimõõduga 66 cm, Raplamaal, Raikkülas, sama jäme kadakas kasvab ka Viljandimaal, Kõol. Kadakate võradele annavad sageli kuju lambad, süües meeleldi vitamiinirikkaid oksi. Paljuneb seemnetega ja on noorelt väga aeglasekasvuline, saades 10 aastaga vaid 30...50 cm kõrgeks. Palju tehakse tänapäeval röövraiet seoses väärtusliku puiduga
annaabi.ee 
