lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas 13.02.2018 Keskkonnaeetika, õpikust lk. 80-85 Keskkonnaeetika eetika osa, mis analüüsib loodusobjektide väärtusi (sh iseväärtust) ja inimese suhet looduskeskkonnaga. Antropotsentrism (inimkeskne mõtteviis) tunnistatakse väärtusena peamiselt seda, mida saab pruukida inimese hüvanguks. Biotsentrism lähtub eelkõige liikide õigustest ning peab looduskaitse vajalikkuse argumenteerimisel tähtsaks isendite aistinguid. Biotsentrism esitab liikide ja teiste elurikkuse komponentide kaitseks mitmeid argumente sõltumata nende utilitaarsest väärtusest. 20.02.2018 Seadusandlus, institutsioonid Oska tuua näiteid erineva taseme looduskaitseorganisatsioonidest (maailm, Euroopa, Eesti). Maailm: IUCN (Maailma Looduskaitseliit) punane nimestik WWF BirdLife International
29. Suunisliikide tähtsus ja eri tüübid Suunisliik – liik, mis annab tõuke mingi ala või koosluse kaitseks. -tunnusliigid, katusliigid, lipuliigid, tugiliigid (lk 238-239) 30. Kaitsealade suuruse ja sidususe problem looduskaitses – lk 255 Kas maksimaalset liigirikkust saab tagada pigem ühel suurel looduskaitsealal või pigem paljudel väiksematel, kuid kokku sama suure üldpindalaga kaitstavatel aladel. Looduskaitse mapp 2010 31. Vanimad looduskaitse alla olevad alad Eestis Vaika linnukaitseala, Järvselja looduskaitseala, Hiiumaal Tahkuna poolsaarel jugapuude kaitseala, Kuressaare lähistel asuv Linnulaht 32. Eesti kaitsealade tüübid tänapäeval, nende tsoneering Kaitseala (rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala), hoiuala, Kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, Püsielupaigad, Kaitstavad looduse üksikobjektid ja Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid
Invasiivne võõrliik - selline võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majanduslikku või keskkonnakahju. Introdutseerimine - inimese tahtlikul või tahtamatul kaasabil satub liik uude regiooni. On liikide teadlik sissetoomine antud alale. Punane nimestik - koondandmestik liikide ohustatuse kohta. Must nimekiri - koondab ohtlikke võõrliike. Liigikaitsebioloogia. Koosluste kaitse. Looduskaitse kaitsealad: Heterosügoot - ühe geeni erinevad alleelid (üks dominantne teine retsessiivne). Homosügoot - identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused (alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed). Geenitriiv - alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Geenivoog ehk geenisiire - isendite liikumisega kaasnev geneetilise materjali vahetus
(näiteks mõne liigi või koosluse hävimine), siis peab pigem eeldama, et negatiivne tagajärg ka realiseerub ja otsustamisel sellest ka lähtuma. • Dünaamilisuse printsiip Loodus ei ole tasakaalus. Kõik, mis on elus, muutub ja areneb. Loodusliku tasakaalu asemel tuleks kõnelda homöostaasist e dünaamilisest suhtelisest tasakaaluolekust. • Evolutsioonilisuse printsiip Liigirikkus on evolutsiooni tulem. Elurikkus sõltub sellest, millised arengud toimuvad looduses. Looduskaitse peab tagama evolutsiooniliste protsesside jätkumise. • Pideva valveloleku printsiip Ühegi liigi või piirkonna kuulutamine kaitsealuseks ei garanteeri selle säilimist. Olulisem on varakult tunda ära ebasoovitavad arengud ning neid ennetada. • Inimese juuresoleku printsiip Inimene on samuti osa loodusest. Looduskaitses ei ole võimalik ega ka vajalik inimest looduslikest süsteemidest täielikult välja tõrjuda. Pigem tuleks inimese juuresolekuga LK
üksteist toetama. Põhja aafrikas uuriti ja leiti, et üle 1000km2 suurusel ala on väljasurine null, väiksematel aladesl kaob liike arvestataval määral. Nüüd otsustatakse lähtudes konkreetsest liigist ja kohalikest oludest Ökosüsteemide sidusus ja selle arvestamine kaitsealade planeerimisel- rohevõrgustik on ökosüsteemide sidususe näide, mis aitab hoida looduskeskkonna mitmekesisust ja kkstabiilsust. Koosneb suurtest aladest ja ühenduskoridoridest. Süstemaatiline looduskaitse planeerimine- kaitseala peab toimima ühtse võrgustikuna ja ühe liigi kaitse täiendab teist liiki. Kaitstavad alad valitakse välja konkreetsete kriteeriumite järgi, põhilisel peab iga ala täiendama juba olemasolevaid alasid ja rikastab neid mitmekesisuse, terviklikkusega või seob neid omavahel. Koosluste kaitse üldised põhimõtted ning looduslike, pool-looduslike ja tehiskoosluste kaitse analüüs - erinevused ja sarnasused
Mõisteid ja kordamisküsimusi 1. Looduskaitsebioloogia: Mõisted: Looduskaitse Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Looduskaitsebioloogia teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused
garanteeri selle säilimist. Inimese juuresoleku printsiip inimene on samuti osa loodusest; ta on üks paljudest loomaliikidest ning vajab samuti toitu, eluaset ja paljunemisvõimalusi. See ei õigusta ülemäärast inimmõju ega vabasta inimest vastutusest hävitustöö ja ökosüsteemide rikkumise eest. Ent nendib, et inimmõju on tänapäeva looduses paratamatult igal pool olemas ning suures osas on tegu ka loomuliku nähtusega. Võimalikud looduskaitse eesmärgid. Looduskaitse eesmärgiks ei ole niivõrd liikide praeguse seisundi külmutamine, vaid liikide adaptsioonivõime säilitamine. Kaitsta liike nende elukeskkonnas. Tagada säästev areng ning loodusressurssidega pillava ümberkäimise tõkestamine. Tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed
Mõlemad dokumendis on loetletud üleeuroopaliselt tähtsad ja ohustatud liigid, mille elupaigad vajavad kaitset. Nende direktiividega moodustub üleeuroopaline hoiualade võrgustik – Natura 2000 Direktiivide üldsätetes määratakse kindlaks direktiivi rakendamise kord ja üldprintsiibib. Põhimõisteteks on seejuures liigi ökoloogiliselt soodne seisund ja hoiualal või seda mõjutavas lähiümbruses planeeritavate tegevuste keskkonnamõju hindamine. Eesti looduskaitse aluseks on 2004. Aastal vastu võetud „Looduskaitseseadus“ ja selle rakendamist täpsustavad keskkonnaministri määrused. Nende dokumentide põhieesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Looduskaitse ülesandeks on ka kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtuliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine ning loodusvarade säästliku kasutamise edendamine. 28. Rahvusvahelised konventsioonid liikide kaitseks
Kõik kommentaarid