Looduskaitse aluste eksam 2019 (0)

PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018   KORDAMISTEEMAD   Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse   31.01.2018 – Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153.   Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis.   Peamised elurikkust ohustavad tegurid on:   ● elupaikade hävimine  ​– maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade  kuivendamine, kõrbestumine  ● elupaikade fragmenteerumine ​– suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks                   tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest                       isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide                   levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad;               alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv   ● elupaikade kahjustamine ja reostamine ​– ülekarjatamine muudab liigilist koosseisu,                   põhjatraalimine hävitab merepõhja õrna elustikku; reostumine pestitsiididega –                 bioakumulatsioon; veereostus tööstus- ja olmejäätmetega, eutrofeerumine; õhureostus –                 happevihmad, fotokeemiline sudu, toksilised metallid   ● globaalne kliimamuutus ​– kasvuhooneefekt – atmosfäärigaasid peavad kinni maapinnalt                   peegelduva soojusenergia (KHG kontsentratsiooni suurenemise tõttu liigne soojenemine,                 sademete jaotumise ja valdavate tuulesuundade muutus, ekstreemsed ilmastikunähtused);                 Kyoto protokoll (1997a); liikide levila piiride muutumine, paljunemisperioodi nihkumine                   varasemaks   ● loodusressursside ületarbimine ​– rahvastiku kasv ja efektiivsemad vahendid ressursside                   kättesaamiseks; kontrollimehhanismid on nõrgad või puuduvad paljudes piirkondades;                 jahiloomad, kauplemine, kalavarud; CITES   ● võõrliikide invasioon ​– üks elurikkust ohustavamaid tegureid; invasiivne võõrliik – liik,                       mis on inimtegevuse tagajärjel sattunud elama väljaspoole oma looduslikku leviala ning                       on seal edukalt levima ja kohalikke liike välja tõrjuma hakanud; aiandus, põllumajandus,                         akvakultuur, juhuslik transport, biotõrje; arvukust piiravate looduslike vaenlaste ja                   haiguste puudumine uues elukeskkonnas   ● suurenenud haiguste levik ​– üleilmastumisega suurenenud inimeste liikuvus;                 killustunud looduskaitsealadel suur asustustihedus soodustab haiguste levikut; rikutud                 elupaigas organismid vastuvõtlikumad; liikide uued kokkupuuted    


06.02.2018 – Looduse väärtustamine, õpikust lk. 59-80   Kuidas kirjeldatakse teoorias looduse väärtusi? (Otsene kasutusväärtus jne. - õpikust lk. 63.).   Otsene kasutusväärtus  ​– iseloomustab tooteid, mida inimesed otse tarbivad (nt küttepuud,  mereannid).   Kaudne kasutusväärtus ​(majandusteaduses tuntud ka kui avalikud hüvised) – kujutavad endast                       hüvesid, mida elurikkus pakub, ilma et seda füüsiliselt tarvitataks ja hävitataks (nagu väärtus                           turismi- või haridusobjektina, veekvaliteet, mullastiku tootlikkus jmt).  
 
Tulevikuväärtus  ​– oodatav tulevane kasu inimühiskonnale (nt võimalike uute ravimite  avastamine).   Olemasoluväärtus ​– väärtuse tüüp, mida võib bioloogilisele mitmekesisusele omistada. Nt                     püüavad majandusteadlased mõõta, kui palju on valmis inimesed maksma selle eest, et üks või                             teine liik välja ei sureks.   Oska tuua näiteid otsese majandusliku väärtuse, kaudse majandusliku väärtuse, 
tulevikuväärtuse ja olemasoluväärtuse kohta. Või järgmise jaotuse kohta: tugiteenused, 
reguleerivad teenused, varustusteenused, kultuuriteenused.   Otsene majanduslik väärtus ​: ​väärtus kaubana ​. Tarbimisväärtus (küttepuud, jahiloomad).                 Tootmisväärtus (paakspuu koor – lahtistite põhikomponent). Metsatooted, looduslikud                 ravimtaimed   Kaudne majanduslik väärtus ​: mittekasutusväärtus (märgalade isepuhastumisvõime, toitainete  sidumine).   Tulevikuväärtus ​: tulevased tooted – ravimid, geneetiline materjal, bioloogiline teave,  toiduallikad, ehitusmaterjalide varud, veevarud   Olemasoluväärtus ​: elurikkuse kaitse, kohaliku kultuuripärandi säilitamine, ökoloogiliste  protsesside ja evolutsiooni jätkumine   Tugiteenused ​: teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad   Reguleerivad teenused ​: teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti,  veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine   Varustusteenused ​: ​teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt ​, nt toidu, vee, puidu jm  materjalidena  


Kultuuriteenused ​: teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on  lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas   13.02.2018 – Keskkonnaeetika, õpikust lk. 80-85   Keskkonnaeetika ​ – eetika osa, mis analüüsib loodusobjektide väärtusi (sh iseväärtust) ja inimese  suhet looduskeskkonnaga.   Antropotsentrism  ​– ​(inimkeskne mõtteviis)  ​tunnistatakse väärtusena peamiselt seda, mida saab  pruukida inimese hüvanguks.   Biotsentrism ​– lähtub eelkõige liikide õigustest ning peab looduskaitse vajalikkuse                     argumenteerimisel tähtsaks isendite aistinguid. Biotsentrism esitab liikide ja teiste elurikkuse                     komponentide kaitseks mitmeid argumente sõltumata nende utilitaarsest väärtusest.   20.02.2018 – Seadusandlus, institutsioonid   Oska tuua näiteid erineva taseme looduskaitseorganisatsioonidest (maailm, Euroopa, Eesti). 
Maailm:   ● IUCN (Maailma Looduskaitseliit) – punane nimestik  
● WWF  
● BirdLife International 
● CITES e loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise  kauplemise konventsioon   Euroopa:   ● Europarc  
● Loodus- ja linnudirektiiv   Eesti:    ● Eestimaa Looduse Fond  
● Eesti Roheline Liikumine 
● Eesti Ornitoloogiaühing  
● Eesti Looduskaitse Selts     Olulisemad konventsioonid, mis meie looduskaitsega seonduvad.   ● Ramsari konventsioon  ​(1971)   ● Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon ​– kaitsta Läänemere merekeskkonda                 kõigi reostusallikate eest ja taastada ning kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu  


● Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ​– elurikkuse kaitse, selle komponentide                 säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja                     erapooletu jaotamine   ● Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala  ​(Man and Biosphere)  ​– ülemaailmsesse  võrgustikku arvatud Hiiu-, Lääne- ja Saaremaale jääv piirkond   ● CITES konventsioon   Rahvusvahelised loodusobjektid Eestis. Kuidas neid rahvusvahelisi alasid Eestis kaitstakse? 
Milliste reeglite alusel? Milliste dokumentide alusel?   Rahvusvahelistest pindalalistest loodusobjektidest on Eestis  ​Ramsari​, ​Läänemere keskkonna  (nn HELCOM-i) ja  ​Natura 2000 ​alad ​ning Lääne-Eesti saarestiku biosfääri ​kaitseala.   Eestis kaitstakse ​Natura 2000 alasid ​looduskaitseseaduse alusel siseriiklike kaitstavate                   loodusobjektidena: ​kaitsealadena (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad),           hoiualadena, püsielupaikadena või kaitstavate looduse üksikobjektidena.   Ramsari ​alad – täitmise tähtsaimaks eelduseks on nende alade kaitse korraldamine. Selle                         eelduseks on kaitsekorralduskavade koostamine. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad                   võtma meetmed märgalade kaitseks.   Läänemere keskkonna ​(HELCOM) konventsiooni eesmärkide elluviimiseks on moodustatud                 rahvusvaheline Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM). Eesmärkide tagamiseks                 on loodud Läänemere kaitsealade võrgustik.  ​Läänemere tegevuskava​.   Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala  ​– lähtutakse säästva arengu seadusest.   Looduskaitseseadus:   Mis on looduskaitseseaduse eesmärk?   1) looduse kaitsmine, selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning  loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega;   2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle  elementide säilitamine;   3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.   Elupaiga ja liigi soodne seisund seaduse mõistes?   (1) Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik 
oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks 
püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka 
prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus vastavalt 


käesoleva paragrahvi lõikele 2.   (2) Liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas 
tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik 
levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka 
edaspidi olemas piisavalt suur elupaik.     Millised on kaitstavad objektid Eesti riigis?   Kaitstavad loodusobjektid on:   1) Kaitsealad  
2) Hoiualad  
3) Kaitsealused liigid ja kivistised  
4) Püsielupaigad  
5) Kaitstavad looduse üksikobjektid  
6) Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid     Kaitsealade tüübid ja kaitsevööndid – kes pole varem õppinud.   Kaitsealade tüübid: ​ ​rahvuspark​, ​looduskaitseala​, ​maastikukaitseala ​(looduspark)  Kaitsevööndid: ​ loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.   Loodusreservaat  ​– on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala,  kus tagatakse koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena. 
Sihtkaitsevöönd  ​– on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate  looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei 
arvestata tarbimisvarudena.   Piiranguvöönd  ​– on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades  seadusega sätestatud kitsendusi.     Liikide kaitsekategooriad: ​ I kaitsekategooria, II kaitsekategooria, III kaitsekategooria.   Isend  ​– on igas arengujärgus loom, taim või seen või looma, taime või seene äratuntav osa.   27.02.2018 – Looduskaitse andmed ja PlutoF   Milline on peamine eluslooduse andmeid koondav infosüsteem Eestis?   EELIS,  ​Pluto F?   Millised on peamised andmevood?  


Andmerea pikkus (Koha töö) – miks see on oluline, milliste nüanssidega on seotud?   Mida pikem on andmerida, seda usaldusväärsemad on andmed, mida on pikka aega kogutud 
või mingit objekti jälgitud.   Kuhu ja mis loodusandmed Eestist välja liiguvad? (Reigo Roasto ettekanne)   ● Euroopa Komisjonile esitatav info Natura 2000 alade kohta võetakse EELIS  andmebaasist, seda vajalikul viisil kokku kombineerides.   ● Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni riiklikud aruanded  
● Loodusdirektiivi liikide ja elupaikade seisundihinnangud – iga 6 aasta tagant (eelmine  2013, järgmine 2019)   ● OECD-le aruandlus liikide ja nende ohustatuse (punane nimestik)  kohta.   06.03.2018 – Haruldus, väikesed populatsioonid. Punane raamat, õpikust lk. 163-166   Milliseid liike kaitsta? Milliseid nüansse arvesse võtta?   Eelkõige tuleks kaitsta ohustatuid liike, mis on punases nimestikus, haruldasi liike ning 
ökosüsteemi toimimise jaoks olulisi liike.   Milliseid kriteeriume kasutatakse punase raamatu juures liikide ohustatuse hindamisel?   A – populatsiooni suuruse vähenemine   B – väike levila, selle fragmenteeritus, kahanemine või kõikumine   C – väike populatsiooni arvukus ja selle vähenemine   D – väike populatsioon või piiratud levila   E – kvantitatiivne väljasuremise riskianalüüs   Kuidas defineerida haruldust? ​ Haruldased liigid on väikese levilaga, väikese populatsiooni  suurusega ja kitsa elupaiganõudlusega (spetsialistliigid). Haruldased liigid on ka looduslikult 
väikse levilaga nt endeemid (endeemne liik levib ainult mingis teatud piirkonnas (saarel, riigis 
vm). Väikesed populatsioonid – nt tippkiskjad   Mis probleemid on seotud väikeste populatsioonidega?   Kalduvus kiiresti kahaneda:  


● Lähiristumisest ja geenitriivist tulenev geneetilise mitmekesisuse kadu ning sellega  
seotud probleemid 
● Demograafilised muutused suremuse ja sündimuse juhuslike kõikumiste tõttu 
● Keskkonnatingimuste kõikumised muutuste tõttu kiskluse tasemes, konkurentsis,  haiguste levikus ja toidu kättesaadavuses ning ebaregulaarselt toimuvate 
looduskatastroofide (tulekahjud, tormid, põuad jne) tõttu   Allee efekt  ​– kui isendite tihedus populatsioonis langeb allapoole teatud taset, siis väheneb  isendite paljunemisedukus ja ellujäämus (lakkavad toimimast mõningad sotsiaalsed 
funktsioonid)  
Populatsiooni efektiivne arvukus (Ne)  ​– sigivate isendite arv populatsioonis   MVP  ​(minimum vibale population)  ​– on väikseim populatsiooni suurus, mis hoomatavas  tulevikus väga suure tõenäosusega ellu jääb  ​(MVP annab arvulise hinnangu selle kohta, kui  suur peaks populatsioon olema, et ta oleks pikemas perspektiivis elujõuline) (Väikseim isendite 
arv, mis tagab liigi kestmise pikemas perspektiivis – väikseim elujõulisem populatsioon)   13.03.2018 – Liigikaitse alused II, PVA, ex situ, õpikust lk. 178-211   Kuidas liikide (populatsioonide) kohta infot kogutakse? Näiteks inventuuriga ​(kõigi populatsiooni                     isendite ühekordne loendus), ​demograafilise uuringuga ​(erinevad vanuse- ja suurusrühmad)​,                   valimitel põhineva loendusega ​(isendite arv või liigi asustustihedus suurema ala sees kindla                         skeemi järgi)   Populatsiooni elujõulisuse analüüs – Mis? Miks? Kuidas?   PVA on analüüs, mis hindab konkreetse populatsiooni väljasuremistõenäosust, võttes arvesse 
võimalikult paljusid seda populatsiooni mõjutavaid tegureid. Miks? Aitab aru saada teguritest, 
mis populatsiooni mõjutavad ja aitab leida haavatavamaid eluetappe. Kuidas?   Millisel tasemel peame tundma liigi elupaika (nõudlusi)? Meenuta lendorava näidet.   Liigi elupaiga puhul peame tundma peensusi – abiootilist keskkonda, biootilist keskkonda ja                         maastiku skaalat. Abiootiline keskkond on nö eluta keskkond (kliima, jõe põhja iseloom kalade                           puhul), biootiline keskkond on nö elus keskkond (toit, pesapuu, kaaslejad liigid), maastiku skaala                           – mosaiikne maastik vms, liikumiskoridorid.   Metapopulatsioon – mis see on? Kuidas see kaitse planeerimist mõjutab?   Metapopulatsioon on ’’populatsioonide populatsioon’’ e rändavate või passiivselt levivate                  


isendite kaudu omavahel seotud ja nii tervikliku süsteemi moodustavate (osa)populatsioonide                     kogum.   Tea, et lisaks elupaigale on oluline liikumise võimalused!   Ex situ kaitse. (eraldi ÕISis ) Põhjused, probleemkohad?   Ex situ liigikaitse – liigikaitse tehistingimustes (loomaaedades, akvaariumides, botaanikaaedades, 
seemnepankades jm).   Põhjused ​: haruldase või ohustatud liigi allesjäänud populatsioon on liigi säilimiseks liiga väike                         või kahaneb edasi; väljasuremise vältimiseks ainus võimalus liigi kaitsmine inimese järelevalve                       all kontrollitud tingimustes; tehistingimustes kasvanud isendeid saab perioodiliselt loodusesse                   viia, et tõhustada in situ kaitset;   Probleemkohad:   ● Väga kulukas ja keerukas (loomaaedade ülalpidamiskulud)  
● Iga programmiga kaitstakse vaid üht liiki korraga (looduses aga lisaks ka kooslust), ei  taga liigi elupaiga/kasvukoha säilimist looduses   ● Kogu liigisisest geneetilist varieeruvust ei ole võimalik säilitada  
● Isendite vähesusest tulenev lähiristumissurutise oht  
● Looduslikud kohastumis- ja evolutsiooniprotsessid ei ole võimalikud, liigid kohastuvad  ex situ tingimustega (nt. loomadel suurem usaldus inimese vastu)   ● Kõikidele liikidele ei sobi (nt lühiealised seemned, suur vastuvõtlikkus haigustekitajatele  jm)   20.03.2018 – Taastamine, õpikust lk. 189-199   Taastamine on liigi või elupaiga taastamine alal, kus see on varem eksisteerinud.   Taastamise protsessis üldised etapid   ● Algolukorra kirjeldus (bioloogilised, ökoloogilised, sotsiaal-majanduslikud aspektid)  
● Eesmärgi seadmine ja kriteeriumid hindamiseks  
● Õiged meetodid  
● Kahjustavate faktorite eemaldamine  
● Taastamise tegevus  
● Seire   Populatsioonide taastamise meetodid   ● Tugiasustamine  
● Taasasustamine  


● Ümberasustamine  
● Liigikaitseline uusasustamine   27.03.2018 Looduskaitsegeneetika, õpikust lk. 167-174   Geenitriiv  ​– alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni uutes põlvkondades, mis  tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele.   Lähiristumissurutis  ​– omavahel lähisuguluses olevate isendite ristumisel avalduv järglaste  väiksem elujõud ja vähenev viljakus või isegi steriilsus.   Kaugristumissurutis  ​– väga erineva geneetilise materjaliga isendite ​(lähiliikide, alamliikide jne)  paaritumisel tekkiva järglaskonna elujõuetus, viljatus või võimetus keskkonnaga kohaneda.   Populatsiooni pudelikael ​– olukord, kus arvukus on väga oluliselt vähenenud ning haruldased                         alleelid ei kandu järgmistesse põlvkondadesse edasi, sest isendid, kes neid alleele kannavad, on                           surnud või ei paljune.   Miks on geneetilise mitmekesisuse vähenemine looduskaitses probleem? Kuna sel juhul ei suuda                         enam populatsioonid kohastuda muutuvate keskkonnatingimustega, mis viib lõpuks liigi                   kadumiseni (väljasuremiseni).     03.04.2018 – Kaitsealade valimine lk. 250- 272  
Kaitsealade vormimise põhimõtted (halvem-parem), õpikust lk. 252      
Süstemaatilise kaitse planeerimise kontseptsioon koos etappidega  
Süstemaatiliseks looduskaitse planeerimiseks nim. protsessi, mille käigus kaitstavad alad 
konkreetsete kriteeriumide järgi välja valitakse. Põhiliseks kriteeriumiks on see, kuidas iga uus 
ala täiendab juba valitud ja olemasolevaid kaitsealasid ning lisab kaitsealade võrgustikule 
elurikkust, terviklikkust ja üksikute kaitsealade sidusust.  


● Esinduslikkus  
● Püsivus  
● Täiendamine  
● Haruldus  
● Külgnevus    
Etapid: andmete kogumine, kaitse-eesmärgi seadmine, olemasolevate kaitsealade hindamine, 
täiendavate alade valimine, kaitsetegevuste rakendamine, jälgimine.  
 
Kaitsevajakute analüüs – põhimõte, sisendandmed  
Põhimõte  ​– tuvastada kaitsealade puudujääke ​(leida alaesindatud või esindamata biootilised  elemendid ja hinnata olemasolevat kaitsealade süsteemi)  
Sisendandmed ​– on olemasolev looduskaitsealade süsteem, tegelik liikide ja elupaikade                     jaotumine looduses ning esmatähtsate (ohustatud ja haruldaste) liikide ja koosluste paiknemine                       looduses  
 
Sidusus kaitsealade vahel, miks vajalik? Kuidas seda maastikus tekitada?  
Sidusust kaitsealade vahel on vaja selleks, et erinevad liigid liikuda saaksid (nt lendorav). 
Maastikus saab seda tekitada näiteks nn metsakoridoridega, mis viivad teiste samade liikide 
leiukohtadeni.  
 
10.04.2018 Võõrliigid  
 
Bioinvasioon ​– inimese poolt võimalikuks tehtud protsess, mille käigus organismid ​(liigid,                       alamliigid, varieteedid, sordid jms) ​paljunevad ja levivad piirkonnas, kuhu nad looduslikul moel                         levida poleks suutnud.  
  Juhuslik võõrliik ​– võib uues piirkonnas ellu jääda ja mõnikord isegi paljuneda, kuid ei                             moodusta püsivaid populatsioone (esinevad lühiajaliselt). Nende püsimine sõltub korduvatest                   inimese abil sissetoomistest.   Invasiivne võõrliik  ​– selline võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike,  tekitades majanduslikku- või keskkonnakahju.   Võõrliik  ​– liik, mis on inimtegevuse tulemusena (ka tahtmatult) asustatud väljapoole oma põlist  levilat.   Naturaliseerunud võõrliik  ​– suudab tekitada taastootva populatsiooni inimese abita või selle  kiuste  ​(uute oludega kohanenud võõrliik ’’kodunenud’’) ​.  


Kümne reegel   Kümme protsenti  ​sissetoodud liikide koguarvust võib hakata uues piirkonnas kasvama, kuid  enamik neist lühiajaliselt (ei moodusta püsivaid populatsioone). Neist omakorda  ​kümnendik  naturaliseerub, viimastest omakorda  ​kümme protsenti ​võib muutuda invasiivseks. Võõrliikide  sissetuleku teed   ● Looduslik – tuul, vesi, loomad  
● Inimene:   ○ Tahtlik: sobivate liikide transport (põllumajandus, aiandus, lemmikloomad,  jahindus, meditsiin, teadus jmt)  ○ Tahtmatu: laevade ballastvesi, kaubad ja nende pakkematerjalid,  transpordivahendid, riided, pagas jne   Millised on peamised võõrliikide sissetoomise põhjused?   Põhjused: veekeskkonnas soov suurendada kohalikke elusvarusid; töönduslike elusvarude 
rikastamine  ​(olulised tulusa tööndusobjektina nt Kamtšatka kuningkrabi) ​;   Kirjelda edukat invasiivi (tunnused)?   ● Kiire kasv ja paljunemine  
● Suur levimisvõime  
● Fenotüüpne plastilisus (võime vastavalt oludele oma kasvu reguleerida)  
● Laia ökoloogilise amplituudiga e talub erinevaid tingimusi  
● Generalist toidu osas  
● Varasemad edukad invasioonid jms   Miks on võõrliigid kohalikule elustikule ohtlikud?   Võõrliigid on kohalikule elustikule ohtlikud, kuna nad konkureerivad kohalike liikidega,                     kannavad haigusi edasi või põhjustavad neid, hübridiseeruvad kohalike liikidega, muudavad                     kasvukohti/ökosüsteeme jne.   17.04.2018 Seire   Mis on seisundiseire?   Seisundiseire on metoodika, mille eesmärk on anda ülevaade võimalikult suurema arvu ohustatud 
või kaitstavate taimeliikide ja nende leiukohtade olukorrast.  
Mis on ruuduseire?   Ruuduseire puhul loendatakse nt hundi talvist jäljeloendust püsitransektidel, olemas on 3x3km 


püsiruudud. Ruutloendus põhineb lumelt leitud jälgede registreerimist kindlal, ruudukujulisel 
marsruudil. Meetod võimaldab hinnata ulukite asustustihedust.   Seireliikide valiku alused:  ● Harulduse ja ohustatuse tase  
● Levila suurus