Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Looduskaitse aluste eksam 2019 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid ?
  • Kuidas kirjeldatakse teoorias looduse väärtusi ?
  • Kuidas neid rahvusvahelisi alasid Eestis kaitstakse ?
  • Milliste reeglite alusel ?
  • Milliste dokumentide alusel ?
  • Mis on looduskaitseseaduse eesmärk ?
  • Millised on kaitstavad objektid Eesti riigis ?
  • Milline on peamine eluslooduse andmeid koondav infosüsteem Eestis ?
  • Millised on peamised andmevood ?
  • Miks see on oluline, milliste nüanssidega on seotud ?
  • Kuhu ja mis loodusandmed Eestist välja liiguvad ?
  • Milliseid liike kaitsta ?
  • Milliseid nüansse arvesse võtta ?
  • Milliseid kriteeriume kasutatakse punase raamatu juures liikide ohustatuse hindamisel ?
  • Kuidas defineerida haruldust ?
  • Mis probleemid on seotud väikeste populatsioonidega ?
  • Kuidas liikide (populatsioonide) kohta infot kogutakse ?
  • Mis? Miks? Kuidas ?
  • Paljusid seda populatsiooni mõjutavaid tegureid. Miks ?
  • Mis populatsiooni mõjutavad ja aitab leida haavatavamaid eluetappe. Kuidas ?
  • Millisel tasemel peame tundma liigi elupaika (nõudlusi) ?
  • Mis see on? Kuidas see kaitse planeerimist mõjutab ?
  • Miks on geneetilise mitmekesisuse vähenemine looduskaitses probleem ?
  • Miks vajalik? Kuidas seda maastikus tekitada ?
  • Millised on peamised võõrliikide sissetoomise põhjused ?
  • Miks on võõrliigid kohalikule elustikule ohtlikud ?
  • Mis on seisundiseire ?
  • Mis on ruuduseire ?
 
Säutsu twitteris
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018   
KORDAMISTEEMAD  
Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse  
31.01.2018 – Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153.  
Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis.  
Peamised elurikkust ohustavad tegurid on:  
● elupaikade hävimine ​– maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade 
kuivendamine, kõrbestumine  
● elupaikade   fragmenteerumine   ​–  suured  ja  sidusad   elupaigad   eraldatud  väiksemateks 
tükkideks  teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest 
isoleeritud  ja  paiknevad  muudetud  maastikus;  servaefekt,   killustumine   piirab  liikide 
levikut 
ja 
uute 
alade 
koloniseerimist, 
toitumisvõimalused 
vähenevad; 
alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv   
● elupaikade  kahjustamine  ja   reostamine   ​–  ülekarjatamine  muudab liigilist koosseisu, 
põhjatraalimine  hävitab  merepõhja  õrna  elustikku;   reostumine   pestitsiididega  – 
bioakumulatsioon ;  veereostus  tööstus-  ja  olmejäätmetega,   eutrofeerumine ;  õhureostus  – 
happevihmad , fotokeemiline sudu , toksilised metallid  
● globaalne kliimamuutus ​– kasvuhooneefekt – atmosfäärigaasid peavad
 
 kinni maapinnalt 
peegelduva  soojusenergia (KHG kontsentratsiooni suurenemise tõttu liigne soojenemine, 
sademete  jaotumise  ja valdavate tuulesuundade muutus, ekstreemsed ilmastikunähtused); 
Kyoto   protokoll  (1997a); liikide levila piiride muutumine, paljunemisperioodi
 
nihkumine
 
 
varasemaks  
● loodusressursside ületarbimine ​– rahvastiku kasv ja efektiivsemad vahendid
 
 ressursside 
kättesaamiseks;  kontrollimehhanismid  on  nõrgad  või  puuduvad  paljudes  piirkondades; 
jahiloomad, kauplemine , kalavarud; CITES   
● võõrliikide  invasioon  ​– üks elurikkust ohustavamaid tegureid;  invasiivne   võõrliik  – liik,
 
 
mis  on  inimtegevuse  tagajärjel  sattunud elama väljaspoole oma looduslikku leviala ning 
on seal edukalt levima ja kohalikke liike välja tõrjuma hakanud; aiandus,
 
põllumajandus,
 
 
akvakultuur,  juhuslik  transport,   biotõrje ;  arvukust  piiravate  looduslike  vaenlaste  ja 
haiguste puudumine uues elukeskkonnas   
● suurenenud  haiguste  levik  ​–  üleilmastumisega  suurenenud  inimeste  liikuvus; 
killustunud  looduskaitsealadel  suur   asustustihedus   soodustab  haiguste  levikut;  rikutud 
elupaigas organismid vastuvõtlikumad; liikide uued kokkupuuted  
 
06.02.2018 – Looduse väärtustamine, õpikust lk. 59-80  
Kuidas kirjeldatakse teoorias looduse väärtusi? (Otsene kasutusväärtus jne. - õpikust lk. 63.).  
Otsene kasutusväärtus ​– iseloomustab tooteid, mida inimesed otse tarbivad (nt küttepuud, 
mereannid ).  
Kaudne kasutusväärtus ​(majandusteaduses tuntud ka kui avalikud  hüvised ) – kujutavad endast 
hüvesid,  mida   elurikkus   pakub,  ilma  et  seda  füüsiliselt  tarvitataks  ja  hävitataks  (nagu  väärtus 
turismi- või haridusobjektina, veekvaliteet , mullastiku tootlikkus jmt).  
 
Tulevikuväärtus  
​– oodatav tulevane kasu inimühiskonnale (nt võimalike uute ravimite 
avastamine).  
Olemasoluväärtus   ​–  väärtuse  tüüp,  mida  võib  bioloogilisele  mitmekesisusele  omistada.  Nt 
püüavad  majandusteadlased  mõõta,  kui  palju  on  valmis  inimesed  maksma  selle eest, et üks või 
teine liik välja ei sureks.  
Oska tuua näiteid otsese majandusliku väärtuse, kaudse majandusliku väärtuse, 
tulevikuväärtuse ja olemasoluväärtuse kohta. Või järgmise jaotuse kohta: tugiteenused, 
reguleerivad teenused, varustusteenused, kultuuriteenused.  
Otsene  majanduslik  väärtus​:  ​väärtus  kaubana​.   Tarbimisväärtus   (küttepuud,  jahiloomad). 
Tootmisväärtus  ( paakspuu   koor  –  lahtistite  põhikomponent).  Metsatooted,  looduslikud 
ravimtaimed   
Kaudne majanduslik väärtus​: mittekasutusväärtus (märgalade isepuhastumisvõime, toitainete 
sidumine).  
Tulevikuväärtus​: tulevased tooted – ravimid , geneetiline materjal, bioloogiline teave, 
toiduallikad, ehitusmaterjalide varud, veevarud  
Olemasoluväärtus​: elurikkuse kaitse, kohaliku kultuuripärandi
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Looduskaitse aluste eksam 2019 #1 Looduskaitse aluste eksam 2019 #2 Looduskaitse aluste eksam 2019 #3 Looduskaitse aluste eksam 2019 #4 Looduskaitse aluste eksam 2019 #5 Looduskaitse aluste eksam 2019 #6 Looduskaitse aluste eksam 2019 #7 Looduskaitse aluste eksam 2019 #8 Looduskaitse aluste eksam 2019 #9 Looduskaitse aluste eksam 2019 #10 Looduskaitse aluste eksam 2019 #11 Looduskaitse aluste eksam 2019 #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor naeruvaarne Õppematerjali autor

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

284
pdf
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
46
doc
Eesti kaitsealad-referaat
52
docx
Riigiõigus II EKSAMIKS KORDAMINE
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
52
doc
Populatsioonigeneetika 2014
26
pdf
Eesti looduskaitse
68
doc
Populatsioonigeneetika eksam





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun