PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018
KORDAMISTEEMAD
Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse
31.01.2018 – Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153.
Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis.
Peamised elurikkust ohustavad tegurid on:
●
elupaikade hävimine –
maakasutuse muutus,
metsaraie intensiivistumine, märgalade
kuivendamine,
kõrbestumine
●
elupaikade fragmenteerumine – suured ja sidusad
elupaigad eraldatud väiksemateks
tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest
isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt,
killustumine piirab liikide
levikut
ja
uute
alade
koloniseerimist,
toitumisvõimalused
vähenevad;
alampopulatsioonides lähiristumissurve,
geenitriiv
●
elupaikade kahjustamine ja reostamine – ülekarjatamine muudab liigilist koosseisu,
põhjatraalimine hävitab merepõhja õrna elustikku;
reostumine pestitsiididega –
bioakumulatsioon ; veereostus tööstus- ja olmejäätmetega,
eutrofeerumine ; õhureostus –
happevihmad , fotokeemiline
sudu , toksilised metallid
●
globaalne kliimamuutus – kasvuhooneefekt – atmosfäärigaasid peavad
kinni maapinnalt
peegelduva soojusenergia (KHG kontsentratsiooni suurenemise tõttu liigne soojenemine,
sademete
jaotumise ja valdavate tuulesuundade muutus, ekstreemsed ilmastikunähtused);
Kyoto protokoll (1997a); liikide levila piiride muutumine, paljunemisperioodi
nihkumine
varasemaks
●
loodusressursside ületarbimine – rahvastiku kasv ja efektiivsemad vahendid
ressursside
kättesaamiseks; kontrollimehhanismid on nõrgad või puuduvad paljudes piirkondades;
jahiloomad,
kauplemine , kalavarud;
CITES
●
võõrliikide invasioon – üks elurikkust ohustavamaid tegureid;
invasiivne võõrliik – liik,
mis on inimtegevuse tagajärjel sattunud elama väljaspoole oma looduslikku leviala ning
on seal edukalt levima ja kohalikke liike välja tõrjuma hakanud; aiandus,
põllumajandus,
akvakultuur, juhuslik transport,
biotõrje ; arvukust piiravate looduslike vaenlaste ja
haiguste puudumine uues
elukeskkonnas
●
suurenenud haiguste levik – üleilmastumisega suurenenud inimeste liikuvus;
killustunud looduskaitsealadel suur
asustustihedus soodustab haiguste levikut; rikutud
elupaigas organismid vastuvõtlikumad; liikide uued kokkupuuted
06.02.2018 – Looduse väärtustamine, õpikust lk. 59-80
Kuidas kirjeldatakse
teoorias looduse väärtusi? (Otsene
kasutusväärtus jne. - õpikust lk. 63.).
Otsene kasutusväärtus – iseloomustab tooteid, mida inimesed otse tarbivad (nt küttepuud,
mereannid ).
Kaudne kasutusväärtus (majandusteaduses tuntud ka kui avalikud
hüvised ) – kujutavad endast
hüvesid, mida
elurikkus pakub, ilma et seda füüsiliselt tarvitataks ja hävitataks (nagu väärtus
turismi- või haridusobjektina,
veekvaliteet , mullastiku
tootlikkus jmt).
Tulevikuväärtus – oodatav
tulevane kasu inimühiskonnale (nt võimalike uute ravimite
avastamine).
Olemasoluväärtus – väärtuse tüüp, mida võib bioloogilisele mitmekesisusele omistada. Nt
püüavad majandusteadlased mõõta, kui palju on valmis inimesed maksma selle eest, et üks või
teine liik välja ei sureks.
Oska tuua näiteid otsese majandusliku väärtuse, kaudse majandusliku väärtuse,
tulevikuväärtuse ja olemasoluväärtuse kohta. Või järgmise jaotuse kohta: tugiteenused,
reguleerivad teenused, varustusteenused, kultuuriteenused.
Otsene majanduslik väärtus:
väärtus kaubana.
Tarbimisväärtus (küttepuud, jahiloomad).
Tootmisväärtus (
paakspuu koor – lahtistite põhikomponent). Metsatooted, looduslikud
ravimtaimed
Kaudne majanduslik väärtus: mittekasutusväärtus (märgalade isepuhastumisvõime, toitainete
sidumine).
Tulevikuväärtus: tulevased tooted –
ravimid , geneetiline materjal, bioloogiline teave,
toiduallikad, ehitusmaterjalide varud, veevarud
Olemasoluväärtus: elurikkuse kaitse, kohaliku kultuuripärandi
Kõik kommentaarid