Looduskaitse alused eksam 2018 (0)

PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018  KORDAMISTEEMAD  Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse  31.01.2018 – Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Abi saab ka meie ühiselt 
koostatud konspektist (ÕISis).  Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis.   Peamised elurikkust ohustavad tegurid on:    elupaikade hävimine – maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade  kuivendamine, kõrbestumine,    elupaikade fragmenteerumine – suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks  tükkideks  teede,  põldude,  linnade  jm  poolt;  allesjäänud  elupaigalaigud  on  tihti 
üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab 
liikide  levikut  ja  uute  alade  koloniseerimist,  toitumisvõimalused  vähenevad; 
alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv    elupaikade kahjustamine ja reostamine – ülekarjatamine muudab liigilist koosseisu,  põhjatraalimine  hävitab  merepõhja  õrna  elustikku;  reostumine  pestitsiididega  – 
bioakumulatsioon; veereostus tööstus- ja olmejäätmetega, eutrofeerumine; õhureostus 
– happevihmad, fotokeemiline sudu, toksilised metallid    globaalne  kliimamuutus  –  kasvuhooneefekt  –  atmosfäärigaasid  peavad  kinni  maapinnalt peegelduva soojusenergia (KHG kontsentratsiooni suurenemise tõttu liigne 
soojenemine,  sademete  jaotumise  ja  valdavate  tuulesuundade  muutus,  ekstreemsed 
ilmastikunähtused);  Kyoto  protokoll  (1997a);  liikide  levila  piiride  muutumine, 
paljunemisperioodi nihkumine varasemaks    loodusressursside  ületarbimine  –  rahvastiku  kasv  ja  efektiivsemad  vahendid  ressursside  kättesaamiseks;  kontrollimehhanismid  on  nõrgad  või  puuduvad  paljudes 
piirkondades; jahiloomad, kauplemine, kalavarud; CITES    võõrliikide invasioon – üks elurikkust ohustavamaid tegureid; invasiivne võõrliik  –  liik, mis on inimtegevuse tagajärjel sattunud elama väljaspoole oma looduslikku leviala 
ning  on  seal  edukalt  levima  ja  kohalikke  liike  välja  tõrjuma  hakanud;  aiandus, 
põllumajandus, akvakultuur, juhuslik transport, biotõrje; arvukust piiravate looduslike 
vaenlaste ja haiguste puudumine uues elukeskkonnas    suurenenud  haiguste  levik  –  üleilmastumisega  suurenenud  inimeste  liikuvus;  killustunud looduskaitsealadel suur asustustihedus soodustab haiguste levikut; rikutud 
elupaigas organismid vastuvõtlikumad; liikide uued kokkupuuted  06.02.2018 – Looduse väärtustamine, õpikust lk. 59-80  Kuidas kirjeldatakse teoorias looduse väärtusi? (Otsene kasutusväärtus jne. - õpikust lk. 63.).  Otsene  kasutusväärtus –  iseloomustab  tooteid,  mida  inimesed  otse  tarbivad  (nt  küttepuud, 
mereannid).  Kaudne  kasutusväärtus  (majandusteaduses  tuntud  ka  kui  avalikud  hüvised)  –  kujutavad 
endast hüvesid, mida elurikkus pakub, ilma et seda füüsiliselt tarvitataks ja hävitataks (nagu 
väärtus turismi- või haridusobjektina, veekvaliteet, mullastiku tootlikkus jmt). 


Tulevikuväärtus  –  oodatav  tulevane  kasu  inimühiskonnale  (nt  võimalike  uute  ravimite 
avastamine).  Olemasoluväärtus  –  väärtuse  tüüp,  mida  võib  bioloogilisele  mitmekesisusele  omistada.  Nt 
püüavad majandusteadlased mõõta, kui palju on valmis inimesed maksma selle eest, et üks või 
teine liik välja ei sureks.   Oska tuua näiteid otsese majandusliku väärtuse, kaudse majandusliku väärtuse, 
tulevikuväärtuse ja olemasoluväärtuse kohta. Või järgmise jaotuse kohta: tugiteenused, 
reguleerivad teenused, varustusteenused, kultuuriteenused.  Otsene  majanduslik  väärtus:  väärtus  kaubana.  Tarbimisväärtus  (küttepuud,  jahiloomad). 
Tootmisväärtus  (paakspuu  koor  –  lahtistite  põhikomponent).  Metsatooted,  looduslikud 
ravimtaimed  Kaudne  majanduslik  väärtus:  mittekasutusväärtus  (märgalade  isepuhastumisvõime, 
toitainete sidumine).   Tulevikuväärtus:  tulevased  tooted  –  ravimid,  geneetiline  materjal,  bioloogiline  teave, 
toiduallikad, ehitusmaterjalide varud, veevarud  Olemasoluväärtus:  elurikkuse  kaitse,  kohaliku  kultuuripärandi  säilitamine,  ökoloogiliste 
protsesside ja evolutsiooni jätkumine  Tugiteenused: teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad  Reguleerivad  teenused:  teenused,  mis  mõjutavad  kliimat,  vee-,  õhu-  ja  mullakvaliteeti, 
veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine  Varustusteenused:  teenused,  mida  inimene  saab  ökosüsteemilt,  nt  toidu,  vee,  puidu  jm 
materjalidena  Kultuuriteenused:  teenused,  millega  loodus  pakub  esteetilist  ja  vaimset  naudingut,  mis  on 
lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas  13.02.2018 – Keskkonnaeetika, õpikust lk. 80-85  Keskkonnaeetika  –  eetika  osa,  mis  analüüsib  loodusobjektide  väärtusi  (sh  iseväärtust)  ja 
inimese suhet looduskeskkonnaga.  Antropotsentrism – (inimkeskne mõtteviis) tunnistatakse väärtusena peamiselt seda, mida saab 
pruukida inimese hüvanguks.  Biotsentrism  –  lähtub  eelkõige  liikide  õigustest  ning  peab  looduskaitse  vajalikkuse 
argumenteerimisel tähtsaks isendite aistinguid. Biotsentrism esitab liikide ja teiste elurikkuse 
komponentide kaitseks mitmeid argumente sõltumata nende utilitaarsest väärtusest.     20.02.2018 – Seadusandlus, institutsioonid  Oska tuua näiteid erineva taseme looduskaitseorganisatsioonidest (maailm, Euroopa, Eesti). 
Maailm:    IUCN (Maailma Looduskaitseliit) – punane nimestik 


  WWF 
  BirdLife International 
  CITES e loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise  kauplemise konventsioon  Euroopa:    Europarc 
  Loodus- ja linnudirektiiv  Eesti:     Eesti Roheline Liikumine 
  Eestimaa Looduse Fond 
  Eesti Ornitoloogiaühing 
  Eesti Looduskaitse Selts  Olulisemad konventsioonid, mis meie looduskaitsega seonduvad.    Ramsari konventsioon (1971) 
  Läänemere  merekeskkonna  kaitse  konventsioon  –  kaitsta  Läänemere  merekeskkonda  kõigi  reostusallikate  eest  ja  taastada  ning  kaitsta  selle  ökoloogilist 
tasakaalu    Bioloogilise  mitmekesisuse  konventsioon  –  elurikkuse  kaitse,  selle  komponentide  säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja 
erapooletu jaotamine    Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala (Man and Biosphere) – ülemaailmsesse  võrgustikku arvatud Hiiu-, Lääne- ja Saaremaale jääv piirkond    CITES konventsioon 
  Rahvusvahelised loodusobjektid Eestis. Kuidas neid rahvusvahelisi alasid Eestis kaitstakse? 
Milliste reeglite alusel? Milliste dokumentide alusel?  Rahvusvahelistest pindalalistest loodusobjektidest on Eestis Ramsari, Läänemere keskkonna 
(nn HELCOM-i) ja Natura 2000 alad ning Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala.  Eestis  kaitstakse  Natura  2000  alasid  looduskaitseseaduse  alusel  siseriiklike  kaitstavate 
loodusobjektidena:  kaitsealadena  (rahvuspargid,  looduskaitsealad,  maastikukaitsealad), 
hoiualadena, püsielupaikadena või kaitstavate looduse üksikobjektidena.  Ramsari  alad  –  täitmise  tähtsaimaks  eelduseks  on  nende  alade  kaitse  korraldamine.  Selle 
eelduseks on kaitsekorralduskavade koostamine. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad 
võtma meetmed märgalade kaitseks.  Läänemere keskkonna (HELCOM) konventsiooni eesmärkide elluviimiseks on moodustatud 
rahvusvaheline  Läänemere  merekeskkonna  kaitse  komisjon  (HELCOM).  Eesmärkide 
tagamiseks on loodud Läänemere kaitsealade võrgustik. Läänemere tegevuskava.  Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala – lähtutakse säästva arengu seadusest.   Allikas: http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesti-looduse-kaitse-aastal-2015   Looduskaitseseadus:    Mis on looduskaitseseaduse eesmärk? 


1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku 
loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega;  2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide 
säilitamine;  3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.    Elupaiga ja liigi soodne seisund seaduse mõistes?  (1) Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida 
elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle 
pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt 
toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on 
soodus vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2. 
(2) Liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas 
tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi 
looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja 
tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik.    Millised on kaitstavad objektid Eesti riigis?  Kaitstavad loodusobjektid on: 
1)  Kaitsealad  2)  Hoiualad  3)  Kaitsealused liigid ja kivistised  4)  Püsielupaigad  5)  Kaitstavad looduse üksikobjektid  6)  Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid    Kaitsealade tüübid ja kaitsevööndid – kes pole varem õppinud.  Kaitsealade tüübid: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark) 
Kaitsevööndid: loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. 
Loodusreservaat – on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või 
veeala, kus tagatakse koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside 
tulemusena. 
Sihtkaitsevöönd – on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate 
looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid 
ei arvestata tarbimisvarudena.  
Piiranguvöönd – on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades 
seadusega sätestatud kitsendusi.    8. peatükk - liigid  Liikide kaitsekategooriad: I kaitsekategooria, II kaitsekategooria, III kaitsekategooria. 
Isend – on igas arengujärgus loom, taim või seen või looma, taime või seene äratuntav osa.  
 
27.02.2018 – Looduskaitse andmed ja PlutoF  Milline on peamine eluslooduse andmeid koondav infosüsteem Eestis?   EELIS, Pluto F?  Millised on peamised andmevood?   


Andmerea pikkus (Koha töö) – miks see on oluline, milliste nüanssidega on seotud?  Mida pikem on andmerida, seda usaldusväärsemad on andmed, mida on pikka aega kogutud 
või mingit objekti jälgitud.  Kuhu ja mis loodusandmed Eestist välja liiguvad? (Reigo Roasto ettekanne)  Euroopa Komisjonile esitatav info Natura 2000 alade kohta võetakse EELIS andmebaasist, 
seda vajalikul viisil kokku kombineerides.  Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni riiklikud aruanded  Loodusdirektiivi liikide ja elupaikade seisundihinnangud – iga 6 aasta tagant (eelmine 2013, 
järgmine 2019)  OECD-le aruandlus liikide ja nende ohustatuse (punane nimestik) kohta.    06.03.2018 – Haruldus, väikesed populatsioonid. Punane raamat, õpikust lk. 163-166  Milliseid liike kaitsta? Milliseid nüansse arvesse võtta?  Eelkõige tuleks kaitsta ohustatuid liike, mis on punases nimestikus, haruldasi liike ning 
ökosüsteemi toimimise jaoks olulisi liike.  Milliseid kriteeriume kasutatakse punase raamatu juures liikide ohustatuse hindamisel?  A – populatsiooni suuruse vähenemine  B – väike levila, selle fragmenteeritus, kahanemine või kõikumine  C – väike populatsiooni arvukus ja selle vähenemine  D – väike populatsioon või piiratud levila  E – kvantitatiivne väljasuremise riski analüüs  Kuidas defineerida haruldust? Haruldased liigid on väikese levilaga, väikese populatsiooni 
suurusega ja kitsa elupaiganõudlusega (spetsialistliigid). Haruldased liigid on ka looduslikult 
väikse levilaga nt endeemid (endeemne liik levib ainult mingis teatud piirkonnas (saarel, riigis 
vm). Väikesed populatsioonid – nt tippkiskjad  Mis probleemid on seotud väikeste populatsioonidega?    Kalduvus kiiresti kahaneda:  -  Lähiristumisest ja geenitriivist tulenev geneetilise mitmekesisuse kadu ning sellega  seotud probleemid  -  Demograafilised muutused suremuse ja sündimuse juhuslike kõikumiste tõttu 
-  Keskkonnatingimuste kõikumised muutuste tõttu kiskluse tasemes, konkurentsis,  haiguste levikus ja toidu kättesaadavuses ning ebaregulaarselt toimuvate 
looduskatastroofide (tulekahjud, tormid, põuad jne) tõttu  Allee efekt – kui isendite tihedus populatsioonis langeb allapoole teatud taset, siis väheneb 
isendite paljunemisedukus ja ellujäämus (lakkavad toimimast mõningad sotsiaalsed 
funktsioonid) 


Populatsiooni efektiivne arvukus (Ne) – sigivate isendite arv populatsioonis  MVP (minimum vibale population) – on väikseim populatsiooni suurus, mis hoomatavas 
tulevikus väga suure tõenäosusega ellu jääb (MVP annab arvulise hinnangu selle kohta, kui 
suur peaks populatsioon olema, et ta oleks pikemas perspektiivis elujõuline) (Väikseim 
isendite arv, mis tagab liigi kestmise pikemas perspektiivis – väikseim elujõulisem 
populatsioon)    13.03.2018 – Liigikaitse alused II, PVA, ex situ, õpikust lk. 178-211  Kuidas  liikide  (populatsioonide)  kohta  infot  kogutakse?  Näiteks  inventuuriga(kõigi 
populatsiooni  isendite  ühekordne  loendus),  demograafilise  uuringuga(erinevad  vanuse-  ja 
suurusrühmad), valimitel põhineva loendusega(isendite arv või liigi asustustihedus suurema 
ala sees kindla skeemi järgi)  Populatsiooni elujõulisuse analüüs – Mis? Miks? Kuidas?  PVA on analüüs, mis hindab konkreetse populatsiooni väljasuremistõenäosust, võttes arvesse 
võimalikult paljusid seda populatsiooni mõjutavaid tegureid. Miks? Aitab aru saada teguritest, 
mis populatsiooni mõjutavad ja aitab leida haavatavamaid eluetappe. Kuidas?   Millisel tasemel peame tundma liigi elupaika (nõudlusi)? Meenuta lendorava näidet.  Liigi elupaiga puhul peame tundma peensusi – abiootilist keskkonda, biootilist keskkonda ja 
maastiku skaalat. Abiootiline keskkond on nö eluta keskkond (kliima, jõe põhja iseloom kalade 
puhul),  biootiline  keskkond  on  nö  elus  keskkond  (toit,  pesapuu,  kaaslejad  liigid),  maastiku 
skaala – mosaiikne maastik vms, liikumiskoridorid.  Metapopulatsioon – mis see on? Kuidas see kaitse planeerimist mõjutab?  Metapopulatsioon  on  ’’populatsioonide  populatsioon’’  e  rändavate  või  passiivselt  levivate 
isendite kaudu omavahel seotud ja nii tervikliku süsteemi moodustavate (osa)populatsioonide 
kogum.   Tea, et lisaks elupaigale on oluline liikumise võimalused!  Ex situ kaitse. (eraldi ÕISis ) Põhjused, probleemkohad?   Ex situ liigikaitse – liigikaitse tehistingimustes (loomaaedades, akvaariumides, 
botaanikaaedades, seemnepankades jm).   Põhjused: haruldase või ohustatud liigi allesjäänud populatsioon on liigi säilimiseks liiga väike 
või kahaneb edasi; väljasuremise vältimiseks ainus võimalus liigi kaitsmine inimese järelevalve 
all kontrollitud tingimustes; tehistingimustes kasvanud isendeid saab perioodiliselt loodusesse 
viia, et tõhustada in situ kaitset;   Probleemkohad:    Väga kulukas ja keerukas (loomaaedade ülalpidamiskulud) 
  Iga programmiga kaitstakse vaid üht liiki korraga (looduses aga lisaks ka kooslust), ei  taga liigi elupaiga/kasvukoha säilimist looduses    Kogu liigisisest geneetilist varieeruvust ei ole võimalik säilitada 


  Isendite vähesusest tulenev lähiristumissurutise oht 
  Looduslikud kohastumis- ja evolutsiooniprotsessid ei ole võimalikud, liigid kohastuvad  ex situ tingimustega (nt. loomadel suurem usaldus inimese vastu)    Kõikidele  liikidele  ei  sobi  (nt  lühiealised  seemned,  suur  vastuvõtlikkus  haigustekitajatele jm)   
20.03.2018 – Taastamine, õpikust lk. 189-199  Taastamine on liigi või elupaiga taastamine alal, kus see on varem eksisteerinud.  Taastamise protsessis üldised etapid    Algolukorra kirjeldus (bioloogilised, ökoloogilised, sotsiaal-majanduslikud aspektid) 
  Eesmärgi seadmine ja kriteeriumid hindamiseks 
  Õiged meetodid 
  Kahjustavate faktorite eemaldamine 
  Taastamise tegevus 
  Seire  Populatsioonide taastamise meetodid    Tugiasustamine 
  Taasasustamine 
  Ümberasustamine 
  Liigikaitseline uusasustamine   
27.03.2018 Looduskaitsegeneetika, õpikust lk. 167-174  Geenitriiv – alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni  uutes põlvkondades, mis 
tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele.  Lähiristumissurutis  –  omavahel  lähisuguluses  olevate  isendite  ristumisel  avalduv  järglaste 
väiksem elujõud ja vähenev viljakus või isegi steriilsus.  Kaugristumissurutis –  väga erineva geneetilise materjaliga isendite  (lähiliikide, alamliikide 
jne) paaritumisel tekkiva järglaskonna elujõuetus, viljatus või võimetus keskkonnaga kohaneda.  Populatsiooni pudelikael – olukord, kus arvukus on väga oluliselt vähenenud ning haruldased 
alleelid ei kandu järgmistesse põlvkondadesse edasi, sest isendid, kes neid alleele kannavad, on 
surnud või ei paljune.  Miks  on  geneetilise  mitmekesisuse  vähenemine  looduskaitses  probleem?  Kuna  sel  juhul  ei 
suuda enam populatsioonid kohastuda muutuvate keskkonnatingimustega, mis viib lõpuks liigi 
kadumiseni(väljasuremiseni).           


03.04.2018 – Kaitsealade valimine lk. 250- 272  Kaitsealade vormimise põhimõtted (halvem-parem), õpikust lk. 252  Halvem  Parem  Ökosüsteem on osaliselt kaitstud  ÖS on täielikult kaitstud  Väiksem kaitseala  Suurem kaitseala  Killustatud kaitseala  Terviklik kaitseala  Vähem kaitsealasid  Rohkem kaitsealasid  Isoleeritud kaitsealad  Koridoridega ühendatud kaitsealad  Isoleeritud kaitsealad  ’’Astmelauad’’ hõlbustavad liikide levikut  Kaitstud on ühetaoline elupaik  Kaitstud on erinevad elupaigad(mäed, järved, metsad)  Ebakorrapärase kujuga või piklik 
kaitseala  Kaitseala on ümarama kujuga, mis vähendab 
servaefekte  Ainult suured kaitsealad  Suured ja väikesed kaitsealad segiläbi  Iga kaitseala hallatakse eraldi  Kaitsealasid hallatakse regiooni tasemel koos  Inimene ei ole teretulnud  Inimeste kaasamine looduskaitseala haldamisse, 
kaitseala tsoneerimine  Süstemaatilise kaitse planeerimise kontseptsioon koos etappidega 
Süstemaatiliseks  looduskaitse  planeerimiseks  nim.  protsessi,  mille  käigus  kaitstavad  alad 
konkreetsete kriteeriumide järgi välja valitakse. Põhiliseks kriteeriumiks on see, kuidas iga uus 
ala  täiendab  juba  valitud  ja  olemasolevaid  kaitsealasid  ning  lisab  kaitsealade  võrgustikule 
elurikkust, terviklikkust ja üksikute kaitsealade sidusust.     Esinduslikkus  
  Püsivus 
  Täiendamine 
  Haruldus 
  Külgnevus  Etapid: andmete kogumine, kaitse-eesmärgi seadmine, olemasolevate kaitsealade hindamine, 
täiendavate alade valimine, kaitsetegevuste rakendamine, jälgimine.  Kaitsevajakute analüüs – põhimõte, sisendandmed  Põhimõte – tuvastada kaitsealade puudujääke (leida alaesindatud või esindamata biootilised 
elemendid ja hinnata olemasolevat kaitsealade süsteemi)  Sisendandmed  –  on  olemasolev  looduskaitsealade  süsteem,  tegelik  liikide  ja  elupaikade 
jaotumine looduses ning esmatähtsate (ohustatud ja haruldaste) liikide ja koosluste paiknemine 
looduses  Sidusus kaitsealade vahel, miks vajalik? Kuidas seda maastikus tekitada? 
Sidusust kaitsealade vahel on vaja selleks, et erinevad liigid liikuda saaksid (nt lendorav). 
Maastikus  saab  seda  tekitada  näiteks  nn  metsakoridoridega,  mis  viivad  teiste  samade  liikide 
leiukohtadeni. 
 
 
10.04.2018 Võõrliigid  Bioinvasioon  –  inimese  poolt  võimalikuks  tehtud  protsess,  mille  käigus  organismid(liigid, 
alamliigid,  varieteedid,  sordid  jms)  paljunevad  ja  levivad  piirkonnas,  kuhu  nad  looduslikul 
moel levida poleks suutnud. 


Juhuslik  võõrliik  –  võib  uues  piirkonnas  ellu  jääda  ja  mõnikord  isegi  paljuneda,  kuid  ei 
moodusta püsivaid populatsioone (esinevad lühiajaliselt). Nende püsimine sõltub korduvatest 
inimese abil sissetoomistest.  Invasiivne  võõrliik  –  selline  võõrliik,  mis  võib  ohustada  ökosüsteeme,  elupaiku  või  liike, 
tekitades majanduslikku- või keskkonnakahju.  Võõrliik – liik, mis on inimtegevuse tulemusena (ka tahtmatult) asustatud väljapoole oma põlist 
levilat.  Naturaliseerunud võõrliik – suudab tekitada taastootva populatsiooni inimese abita või selle 
kiuste (uute oludega kohanenud võõrliik ’’kodunenud’’).  Kümne reegel 
Kümme protsenti sissetoodud liikide koguarvust võib hakata uues piirkonnas kasvama, kuid 
enamik neist lühiajaliselt (ei moodusta püsivaid populatsioone). Neist omakorda kümnendik 
naturaliseerub, viimastest omakorda kümme protsenti võib muutuda invasiivseks. 
Võõrliikide sissetuleku teed    Looduslik – tuul, vesi, loomad 
  Inimene: 
-  Tahtlik:  sobivate  liikide  transport  (põllumajandus,  aiandus,  lemmikloomad,  jahindus,  meditsiin, teadus jmt)  -  Tahtmatu:  laevade  ballastvesi,  kaubad  ja  nende  pakkematerjalid,  transpordivahendid,  riided, pagas jne  Millised on peamised võõrliikide sissetoomise põhjused?  Põhjused:  veekeskkonnas  soov  suurendada  kohalikke  elusvarusid;  töönduslike  elusvarude 
rikastamine(olulised tulusa tööndusobjektina nt Kamtšatka kuningkrabi);   Kirjelda edukat invasiivi (tunnused)?    Kiire kasv ja paljunemine 
  Suur levimisvõime 
  Fenotüüpne plastilisus (võime vastavalt oludele oma kasvu reguleerida) 
  Laia ökoloogilise amplituudiga e talub erinevaid tingimusi 
  Generalist toidu osas 
  Varasemad edukad invasioonid jms  Miks on võõrliigid kohalikule elustikule ohtlikud?  Võõrliigid  on  kohalikule  elustikule  ohtlikud,  kuna  nad  konkureerivad  kohalike  liikidega, 
kannavad haigusi edasi või põhjustavad neid, hübridiseeruvad kohalike liikidega, muudavad 
kasvukohti/ökosüsteeme jne.  17.04.2018 Seire  Mis on seisundiseire?  Seisundiseire  on  metoodika,  mille  eesmärk  on  anda  ülevaade  võimalikult  suurema  arvu 
ohustatud või kaitstavate taimeliikide ja nende leiukohtade olukorrast. 


Mis on ruuduseire?  Ruuduseire puhul loendatakse nt hundi talvist jäljeloendust püsitransektidel, olemas on 
3x3km püsiruudud  Ruutloendus põhineb lumelt leitud jälgede registreerimist kindlal, ruudukujulisel marsruudil. 
Meetod võimaldab hinnata ulukite asustustihedust.   Seireliikide valiku alused    Harulduse ja ohustatuse tase 
  Levila suurus 
    Millist informatsiooni seire meile annab?