Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Looduskaitse alused eksam 2018 (0)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid?
  • Kuidas kirjeldatakse teoorias looduse väärtusi?
  • Kuidas neid rahvusvahelisi alasid Eestis kaitstakse?
  • Milliste reeglite alusel?
  • Milliste dokumentide alusel?
  • Mis on looduskaitseseaduse eesmärk?
  • Millised on kaitstavad objektid Eesti riigis?
  • Milline on peamine eluslooduse andmeid koondav infosüsteem Eestis?
  • Millised on peamised andmevood?
  • Miks see on oluline milliste nüanssidega on seotud?
  • Kuhu ja mis loodusandmed Eestist välja liiguvad?
  • Milliseid liike kaitsta?
  • Milliseid nüansse arvesse võtta?
  • Milliseid kriteeriume kasutatakse punase raamatu juures liikide ohustatuse hindamisel?
  • Kuidas defineerida haruldust?
  • Mis probleemid on seotud väikeste populatsioonidega?
  • Kuidas liikide populatsioonide kohta infot kogutakse?
  • Mis Miks Kuidas?
  • Paljusid seda populatsiooni mõjutavaid tegureid Miks?
  • Mis populatsiooni mõjutavad ja aitab leida haavatavamaid eluetappe Kuidas?
  • Millisel tasemel peame tundma liigi elupaika nõudlusi?
  • Mis see on Kuidas see kaitse planeerimist mõjutab?
  • Miks on geneetilise mitmekesisuse vähenemine looduskaitses probleem?
  • Miks vajalik Kuidas seda maastikus tekitada?
  • Millised on peamised võõrliikide sissetoomise põhjused?
  • Miks on võõrliigid kohalikule elustikule ohtlikud?
  • Mis on seisundiseire?
  • Millist informatsiooni seire meile annab?

Lõik failist

PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018  
KORDAMISTEEMAD 
Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 
31.01. 2018  – Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Abi saab ka meie ühiselt 
koostatud konspektist (ÕISis). 

Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis.  
Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: 
  elupaikade  hävimine  –  maakasutuse  muutus,  metsaraie  intensiivistumine, märgalade 
kuivendamine, kõrbestumine, 
  elupaikade  fragmenteerumine  – suured ja sidusad  elupaigad  eraldatud väiksemateks 
tükkideks  teede,  põldude,  linnade  jm  poolt;  allesjäänud  elupaigalaigud  on  tihti 
üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt,  killustumine  piirab 
liikide  levikut  ja  uute  alade  koloniseerimist,  toitumisvõimalused  vähenevad; 
alampopulatsioonides lähiristumissurve, geenitriiv  
  elupaikade kahjustamine ja  reostamine  – ülekarjatamine muudab liigilist koosseisu, 
põhjatraalimine  hävitab  merepõhja  õrna   elustikku ;  reostumine  pestitsiididega  – 
bioakumulatsioon;  veereostus  tööstus- ja olmejäätmetega,  eutrofeerumine ; õhureostus 
–  happevihmad , fotokeemiline  sudu , toksilised metallid 
  globaalne  kliimamuutus  –  kasvuhooneefekt  –  atmosfäärigaasid  peavad  kinni 
maapinnalt peegelduva  soojusenergia  (KHG kontsentratsiooni suurenemise tõttu liigne 
soojenemine,  sademete  jaotumise  ja  valdavate  tuulesuundade  muutus,  ekstreemsed 
ilmastikunähtused);   Kyoto    protokoll   (1997a);  liikide  levila  piiride  muutumine, 
paljunemisperioodi nihkumine  varasemaks 
  loodusressursside  ületarbimine  –  rahvastiku  kasv  ja  efektiivsemad  vahendid 
ressursside  kättesaamiseks;  kontrollimehhanismid  on  nõrgad  või  puuduvad  paljudes 
piirkondades; jahiloomad, kauplemine , kalavarudCITES  
  võõrliikide invasioon – üks elurikkust ohustavamaid tegureid;  invasiivne  võõrliik  – 
liik, mis on inimtegevuse tagajärjel sattunud elama väljaspoole oma looduslikku leviala 
ning  on  seal  edukalt  levima  ja  kohalikke  liike  välja  tõrjuma  hakanud;   aiandus
põllumajandus,  akvakultuur , juhuslik transport, biotõrje; arvukust piiravate looduslike 
vaenlaste ja haiguste puudumine uues elukeskkonnas 
  suurenenud  haiguste  levik  –  üleilmastumisega  suurenenud  inimeste  liikuvus; 
killustunud looduskaitsealadel suur  asustustihedus  soodustab haiguste levikut; rikutud 
elupaigas organismid vastuvõtlikumad; liikide uued kokkupuuted 
Vasakule Paremale
Looduskaitse alused eksam 2018 #1 Looduskaitse alused eksam 2018 #2 Looduskaitse alused eksam 2018 #3 Looduskaitse alused eksam 2018 #4 Looduskaitse alused eksam 2018 #5 Looduskaitse alused eksam 2018 #6 Looduskaitse alused eksam 2018 #7 Looduskaitse alused eksam 2018 #8 Looduskaitse alused eksam 2018 #9 Looduskaitse alused eksam 2018 #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor myrsik Õppematerjali autor
Eksamikonspekt

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
pdf

Looduskaitse aluste eksam 2019

PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 – Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: ● elupaikade hävimine ​– maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine

Looduskaitse alused ja korraldus eestis
thumbnail
22
doc

Looduskaitse alused Eksam

Invasiivne võõrliik - selline võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majanduslikku või keskkonnakahju. Introdutseerimine - inimese tahtlikul või tahtamatul kaasabil satub liik uude regiooni. On liikide teadlik sissetoomine antud alale. Punane nimestik - koondandmestik liikide ohustatuse kohta. Must nimekiri - koondab ohtlikke võõrliike. Liigikaitsebioloogia. Koosluste kaitse. Looduskaitse kaitsealad: Heterosügoot - ühe geeni erinevad alleelid (üks dominantne teine retsessiivne). Homosügoot - identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused (alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed). Geenitriiv - alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Geenivoog ehk geenisiire - isendite liikumisega kaasnev geneetilise materjali vahetus

Geograafia
thumbnail
12
docx

Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused

29. Suunisliikide tähtsus ja eri tüübid Suunisliik – liik, mis annab tõuke mingi ala või koosluse kaitseks. -tunnusliigid, katusliigid, lipuliigid, tugiliigid (lk 238-239) 30. Kaitsealade suuruse ja sidususe problem looduskaitses – lk 255 Kas maksimaalset liigirikkust saab tagada pigem ühel suurel looduskaitsealal või pigem paljudel väiksematel, kuid kokku sama suure üldpindalaga kaitstavatel aladel. Looduskaitse mapp 2010 31. Vanimad looduskaitse alla olevad alad Eestis Vaika linnukaitseala, Järvselja looduskaitseala, Hiiumaal Tahkuna poolsaarel jugapuude kaitseala, Kuressaare lähistel asuv Linnulaht 32. Eesti kaitsealade tüübid tänapäeval, nende tsoneering Kaitseala (rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala), hoiuala, Kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, Püsielupaigad, Kaitstavad looduse üksikobjektid ja Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid

Looduskaitsebioloogia
thumbnail
7
docx

Looduskaitse eksamiks kordamine

üksteist toetama. Põhja aafrikas uuriti ja leiti, et üle 1000km2 suurusel ala on väljasurine null, väiksematel aladesl kaob liike arvestataval määral. Nüüd otsustatakse lähtudes konkreetsest liigist ja kohalikest oludest Ökosüsteemide sidusus ja selle arvestamine kaitsealade planeerimisel- rohevõrgustik on ökosüsteemide sidususe näide, mis aitab hoida looduskeskkonna mitmekesisust ja kkstabiilsust. Koosneb suurtest aladest ja ühenduskoridoridest. Süstemaatiline looduskaitse planeerimine- kaitseala peab toimima ühtse võrgustikuna ja ühe liigi kaitse täiendab teist liiki. Kaitstavad alad valitakse välja konkreetsete kriteeriumite järgi, põhilisel peab iga ala täiendama juba olemasolevaid alasid ja rikastab neid mitmekesisuse, terviklikkusega või seob neid omavahel. Koosluste kaitse üldised põhimõtted ning looduslike, pool-looduslike ja tehiskoosluste kaitse analüüs - erinevused ja sarnasused

Looduskaitse
thumbnail
24
docx

Looduskaitse alused - mõisted / küsimuste vastused

uutes põlvkondades populatsiooni pudelikael (geneetiline pudelikael) - Populatsioonis on toimunud järsk arvukuse langus (näiteks haiguse, loodusõnnetuse vms tõttu) ja populatsiooni geneetiline mitmekesisus väheneb, sest osasid (enamasti haruldasi) alleele kandvad isendid on kas surnud või ei saa paljuneda geenivoog ehk geenisiire - isendite liikumisega kaasnev geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel Kordamisküsimusi ja –teemasid Looduskaitse eetilised alused ✴ elurikkust tuleb säilitada; ✴ ökoloogiline keerukus (komplekssus) peab säilima; ✴ evolutsioon peab jätkuma; ✴ liigirikkusel on oma sisemine väärtus. Looduskaitse põhiprintsiibid – • Ettevaatusprintsiip Kui otsuste tagajärjed ei ole täpselt teada ning ei ole välistatud negatiivsed tagajärjed (näiteks mõne liigi või koosluse hävimine), siis peab pigem eeldama, et negatiivne tagajärg ka realiseerub ja otsustamisel sellest ka lähtuma.

Kategoriseerimata
thumbnail
18
pdf

Looduskaitseteadus

Mõisteid ja kordamisküsimusi 1. Looduskaitsebioloogia: Mõisted: Looduskaitse ­ Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Looduskaitsebioloogia ­ teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused

Looduskaitseteadus
thumbnail
12
doc

Looduskaitseteadus - mõisted ja kordamisküsimused

garanteeri selle säilimist. Inimese juuresoleku printsiip ­ inimene on samuti osa loodusest; ta on üks paljudest loomaliikidest ning vajab samuti toitu, eluaset ja paljunemisvõimalusi. See ei õigusta ülemäärast inimmõju ega vabasta inimest vastutusest hävitustöö ja ökosüsteemide rikkumise eest. Ent nendib, et inimmõju on tänapäeva looduses paratamatult igal pool olemas ning suures osas on tegu ka loomuliku nähtusega. Võimalikud looduskaitse eesmärgid. Looduskaitse eesmärgiks ei ole niivõrd liikide praeguse seisundi külmutamine, vaid liikide adaptsioonivõime säilitamine. Kaitsta liike nende elukeskkonnas. Tagada säästev areng ning loodusressurssidega pillava ümberkäimise tõkestamine. Tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed

Looduskaitseteadus
thumbnail
33
docx

Looduskaitsebioloogia

 Proovide kogumine, milline proov (koetükk, vereproov, karvad, luud, seemned, herbaarium jne), sõltub uurimis küsimusest, uuritavast organismist. Et teha järeldus populatsiooni mitmekesisuse kohta peame valimi proove saame populatsioonidest.  Pärast proovide kohumist DNA eraldamine, sõltuvalt organismist ja proovitüübist on selleks erinevad tööriistad.  DNA-le järgneb geneetilise mitmekesisuse uurimine ja hindamine. Looduskaitse alastes töödes ei ole realistlik järjestada kogu proovide genoomid. Kasutakse DNA järjestuse lõikusid või osi, ja oletame, et nendes järjestustes olev mitmekesisus peegeldab ka üle genoomset mitmekesisust. Need järjestused on kokkuvõtlikult markerid. Markereid on erinevaid:  Mikrosateliidid – lühikesed DNA järjestuste kordused, kahe kolme või nelja

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun