Informeerib meid sellest, et inimene on kontaktiks liiga ärev, liiga pinges. *Kehaasendid mida kõige tihedamini kasutatakse: kükitamine (sügav kükk), välja sirutatud jalgadega istumine, põlvitamine, jalad küljel istumine, rätsepiste, niiluse puhkeseis (üks jalg vastu seina; jalg teise jala peal, vastu põlve) - Avatus-suletus: jäsemete ja rindkere kaitstuse kaudu (lootepoos suletud) - pinge: ülakehas (õlad üleval, käed rusikas) - kalded: ette-taha, kõrvale kalded kuivõrd oleme selle inimese jaoks, kas neutraalses seisundis, tahame suhelda, suhtluse lõpp (taha kallutades), kokku langevus (kas on samal meelel) Suhtlusel väga oluline silmade kõrgus samal kõrgusel soodustab suhtlemist, eri kõrgus raskendab. Kõige kergem sidet luua kui istuda vastastikku (silmsidet kõige kergem luua, hoida). Silmsidet peaks suhtlemisel olema umbes 60% (kui 100%, siis kas väga meeldib, või väga agressiivne).
projekteerida ja ehitada nii, et vee sattumine piirdetarinditesse oleks välditud Seina- ja põrandaviimistluse taga peab olema veetõke, mis peab olema piisavat elastne, et kestaks võimaliku hoone “elamise” Põranda veetõke ülespööre 15-20cm (10cm) Ventilatsioon: dušširuum: 15l/s, WC: 10l/s ukse all õhutuspilu 3 Märjad ja niisked ruumid: põranda kalded 4 2 Märjad ja niisked ruumid: hüdroisolatsioon 5 Märjad ja niisked ruumid: hüdroisolatsioon 6 3 Niisked ja märjad tsoonid 7 Veetõke Märgades ja niisketes ruumides ei või vee
Armatuuurraudadel esines mõneti korrosiooni kuid enamasti oli kõik normaalne. Õhulekkearv oli väiksem kui peaks olema, tuleks arvestada kuttesüsteemi ja ventilatsiooniga, need teevadühtse terviku mis parandavad korteri sisekliimat. Kõige suurem probleem oli välispaneelidesse projekteeritud külmasillad. Puudused esinesid paneelide vuukide juures, neid tuli täita. Probleemsed olid ka suurte paneelmajade katused, kalded olid valed, korstnad lagunenud ja vähene õhuliikumatus. Rõduplaatidel esinesid suuremat sorti kahjustused, mis tulenesid veetõkke puudumisest või selle kahjustusest. Märgades ja niisketes korterites esines hallitust ja veetõkke läbijooksu vähe, Pinnaniiskused olid suured segistite ja pesumasinate lähedal. Probleeme oli ka tuleohutusega, uksed ei olnud piisavalt tulekindlad ja puudused akende osas, aknad olid vahetatud ja ventilatsiooni polnud renoveeritud
Laboratoorne töö nr.1 Joone horisontaalprojektsiooni arvutamine. Töö ülesanne: Maastikul mõõdeti joont 0-6 kaks korda. Selle joone üksikud lõigud on erinevate kalletega. Lõikude kalded on mõõdetud kraadides või meetrites. Leida antud joone pikkuse horisontaal-projektsioon kahel erineval viisil. Leida joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga. Töö tulemused on välja toodud tabelis 1.1 Tabel 1.1 Lähteandmed ning arvutatud tulemused Punkt Joone pikkus Lõigu Kaldenurk I S Kaldest II S i Alguspunkti pikkus Kõrguskas Horisontaal tingitud horisontaal- Nr
Suurem ava läbimõõduga 30 mm on sellises asendis, et seda on raske teha valuvormis. Seda on võimalik teha, kui kasutada keerulisema kujuga kärni, aga siis peab veel olema väga ettevaatlik kärni asetamisel vormisse. Palju lihtsam on seda ava hiljem puurida, eriti arvestades, et ta on lihtsasti ligipääsetavas kohas, ja selleks on niigi ettenähtud lõiketöötlus. Seega märgistame selle ava joonisel ka kahe risti oleva peenjoonega ehk seda ava valamisega ei tehta. Viimaseks, teeme kalded detaili välja võtmiseks vormist. Liivvormi põhimõtteline konstruktsioon Kuna meil on juba valandi joonis, võime joonestada liivvormi konstruktsiooni. Selleks lisame valandi joonisele veel räbupüüdel, püstkanal valulehtriga ja tõusukanal. Tootmisprotsessi analüüs Valandiga ei saa saavutada väikest pinnakaredust, sellepärast ongi jäetud töötlusvaru lõiketöötlemiseks. Protsessi teostamiseks on vaja hallmalmi soojendada temperatuurini umbes 800- 900 kraadi
Siiski, materjali kokkuhoiuks on mõistlik seda teha (paneme tähele, et selle ava diameeter on suurem kui minimaalne nõutav väärtus kolmkümmennd mm). Seega, teeme stantsi selle avaga. Asetame detaili selliselt, et pikem osa oleks üleval see aitab täita see paremini metalliga. Lisame detailile 1-2 mm varud igal pinnal, kus on näidatud pinnakareduse märk nende jaoks on nagunii ette nähtud lõiketöötlus. Järgmisena, lisame kalded, et detaili oleks lihtne välja tõugata (aga mitte üindadele, kus ei ole ettenähtud lõiketöötlus). Avasse jääb sidepind, mida pärast stantsimist kõrvaldatakse (nagu ka väliskraadi). Lisame veel kõikidele nurkadele ümardused. Märgistame kriipskakspunktjoonega detaili kontuur. Lisame mõõtmed. Nüüd ongi stantsise joonis valmis. Stantsise joonis Selleks, et saada stants joonist, lisame stantsise joonisele veel sidepinda ning väliskraati:
Tallinna Ehituskool Hüdroisolatsioon saunas Elvis Aas Õr 26 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kõik algab planeerimisest 3. Kalded korda 4. Põrandaküte ei ole pelgalt mugavus 5. Märjad ja kuivad tsoonid 6. Esmalt seinad 7. Põranda tegemisel ole hoolas 8. Puhtus on pool elu 9. Testitud ja turvaline Saunaruumid veekindlaks Saunu, vannitube, dushiruume jt. märgi ruume planeerides tuleb tagada konstruktsioonide veekindlus. Pinda ei saa vettpidavaks keraamiliste plaatide paigaldamisega, kuna plaadisegu ning
armideta eemaldada. Laserite kasutamine sõjaväes Lasereid kasutatakse sõjaväe ja politsei relvades erivahenditena. Relvades kasutatavad punatäpp-, laser- ja infrapuna-lasersihikud aitavad suurendada täpsust ja tulealustuskiirust. Laserite kasutamine muudes eluvaldkondades Lasereid kasutatakse veel meelelahutuses nt. holograafias ja visuaalkunstis, sidetehnikas valguskaablite töötamisel, ning valveseadmetes. Ehituses kasutatakse lasernivelliire, mis annavad märku, kui kalded ehituspaigal on liiga suured. Samuti kasutatakse lasereid mõõtmeseadmetes, nendega saab täpselt sooritada maamõõtmist. http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98- 74AA1E3959CE&code=3958/new_eri_artiklid_395828 http://www.hambaarst.ee/artikkel.php?id=524 http://www.hambaarst.ee/artikkel.php?id=622 http://www.ksa.ee/laseroperatsioonid http://suusk.blogspot.com/2009/04/pullerits-kuidas-ma-avastasin-imelise.html http://www.plastic-surgery-estonia
FIBOMIX'i on kerge paigaldada, anda sellega kaldeid, siluda jne. Tasandamiseks kasutatakse rihtlatti, laia silurit vms. FIBOMIX`i võib kasutada nii kuivades kui ka niisketes oludes ja see tagab mahupüsiva ja tugeva soojus- ja helisolatsiooniga konstruktsiooni. NB! Kergbetoon on hea aluspind põrandaküttele, sest omab märkimisväärset soojusisolatsioonivõimet. FIBOMIX kergbetooni võib katta keraamilise plaadiga, kuid soovitatav on valada 2-3 cm-ne kiht S-30ga, millega saab täpsustada ka kalded. Nõudlik põrandakate (näit. PVC) vajab kerget ülepahteldamist Vetonit 3000ga. Materjal · www.maxit.ee
peab olema kuiv, terve, sidus, stabiilne, tasa- armatuurriba. Kohe kantakse peale ka teine vesi ei saaks tungida nende kaudu ne, puhas ja tolmuvaba. Ebatasasused seinal kiht, nii et armatuurkangas oleks täielikult tarinditesse. ja põrandal tasandatakse selleks niiskesse kaetud ning läbi imbunud. ruumi sobivate tasandussegudega, mustus · Kalded peavad tagama vee äravoolu ning eemaldatakse. Põrandad peavad olema vee Põrandaga toimitakse analoogselt. vältima loikude teket. äravooluks piisava kaldega (1:80, trapi Hüdroisolatsioonimastiksi kihtide vahele juures 1:50). jäetakse armatuurkangas, mitmes tükis · Kate peab olema üleni aluse küljes kinni,
Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. 5. Mittejuhiks ehk dielektrikuks( ka islaatoriks) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. 6. Maandamiseks nimetatakse laetud keha ühendamist elektrijuhi abil maaga. 7. Kui kahel ühesugusel elektroskoobil on erineva suurusega samaliigilised elektrilaengud, sel juhul on nende ostutite kalded erinevad. Samaliigilise laenguga elektroskoopide ühendumisel jaotub kummalegi elektroskoobile pool neil olnud laengu suurusest. Ühesuuruste eriliigiliste elektrilaengutega kehade ühendamisel nende elektrilaengud kompenseeruvad ehk neutraliseerivad teineteist ja kehad kaotavad laengu. Peatükk 4 . elektriväli 1) Elektrivälja mõiste võttis kasutusele Michael Faraday ja James Clerk Maxwell 2) Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade
Niisketes ruumides kasutatakse seinte tegemiseks plokke ja need kaetakse glasuuritud plaatidega (vettpidav materjal). 1.4.3 Põrandad Põrand valatakse betoonist. Armeerimine 5 mm võrguga, silm 150 (ülekate suurem kui 150). Vähemalt iga 3x3 tagant tuleb valamise ajal tekitada vertikaalselt paigaldada õigele kõrgusele, mis suurendab valamise kvaliteeti. Põrandad kaetakse naturaalparketiga alusekattel, va. eeskojas, saunas ja WC-vannitoas, mis kaetakse keraamiliste plaatidega. Kalded antakse betooniga trapi suunas. 1.4.4 Aknad ja uksed Kasutatakse kolmekordse klaasiga pakett-klaasiga varustatud PVC aknaid. Uksed on täispuidust ning mõlemad välisuksed on soojustatud. 1.4.5 Katus. Katuselagi Vihmaveesüsteemid ja lumetõkete asukoha määrab paigaldav firma. Korsten laotaske punastest tellistest. Sees krohvitakse, katuse väljaulatuv osa kaetakse katusevärvi plekiga. 1.5 Tehnovõrgud ja rajatised 1.5
olema 1:100 või 1:50. Tänav - pikisuunas 1:500 või 1:1000; vertikaalsuunas vastavalt 1:50 või 1:100. –maapinna kõrgusarvud, geoloogiline lõige, puuraukudeasukohad; –piketaaž, plaanikõverikud; –ühesuguse kaldega lõikude pikkused ja kalded; -vertikaalkõverikud pikiprofiili murdepunktides ja nende elemendid ning kõrgusarvud; –lõikuvate maanteede telgede asukohad; –sillad, estakaadid, viaduktid, tunnelid, truubid jt; –kraavide paiknemine, kalded, pikkused ja kindlustamine; –ristuvate tehnovõrkude kõrgusarvud jt. Ristprofiil •Ühesuguse lahendusega teeosa kohta antakse vähemalt üks teeprojektile esitatavad nõuded – ristprofiil. Erineva laiuse ja kaldega kohtadest antakse täiendavaid ristprofiile nii, et tee vertikaallahendus oleks täpne. Ristprofiili mõõtkava on tavaliselt 1:100. –piketi number; –maantee ja selle üksikute osade laiused; –maantee või sõidusuuna telje asukoht;
Laboratoorne töö nr 1.0 Joone horisontaalprojektsiooni arvutamine Maastikul mõõdeti joont 0-6 korda. Selle joone üksikud lõigud on erinevate kalletega. Lõikude kalded on mõõdetud kraadides või meetrites (tabel 1.1). Leida antud joone pikkuse horisontaalprojektsioon kahel erineval viisil. Leida joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga. Tabel 1.1 Lähteandmed Punkti nr Joone pikkus Kõrguskasv ∆h (m), algpunktist kaldenurk v (kraadi) 0 0 +3,3° 1 59,0 -2,7° 2 107,0 +1,9° 3 164,0
õhumullidega? Materjal katki lõigata, õhk välja suruda ja materjal liimuv aluspinnaga uuesti. 32.Millised on lisaks lauskeevitusele teised katusekattematerjalide paigaldusviisid (nimetage 4)? · Mehaaniline kinnitus · Kuumliimimine · Külmliimimine · Punktliimimine 33.Millal ei ole võimalik kasutada lauskeevitatavaid rullmaterjale? · Temperatuuritundlik aluskonstruktsioon · Tule ja plahvatusohtlik ala · Rasked vormid 34.Miks peavad lamekatusel olema õiged kalded? Et vesi ära voolaks. 35.Miks peab aluskate enne hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamist kuiv olema? Niiskus takistab naket 36.Milline on minimaalne soovituslik hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamisel lamekatustele/üldiselt? Pluss 5 kraadi celsiust. 37.Mille abil saab välistada ilmastiku mõju hüdroisolatsioonitöödele? Kaitsetelk. 38.Nimetage kolm pinnasega kokku puutuvate ehituskonstruktsioonide välise veekoormuse liiki. · Pinnaseniiskus
. i. ,r '-y A'(0) 0 l 2 J 4 5 n Joonesfadanulde horisonfaalideplaan, kui harjajoon on nii1ratud kruvijoone l/4-keeruga ja ndlvadekalle on l:1. /4, oJ,o/ 6 Joonesfadaj n siigavuse siivendi ndlvadeplaan. Siivendipdhi ia ndlvade kalded on anfud jooniset. 7 M _ N "' /0 I q_ 7 :/ 9 6 B 7 ( F6ool -
+ Joonest'ada nulde horisontaalide plaan, kui harjajoon 0n nddrafud ldiguga AB ja n6lvade kaldenurk on e. 5 012345n L-l---+-i=----+:=-r Joonesfada nulde horisonfaalide plaan, kui harjajoan on nddrat'ud kruvijoone l/4-keeruga ja ndlvade kalle on l:l /6,0/..to 0' .:."' ltttti 5n @ Joonesfada 3 n sAgavuse s[ivendi ndlvade plaan. S[ivendi pdhi ja ndlvade kalded on antud joonisel. rltttr Mahasdiduks naant'eelf MN kdrgusega 10 n ehit'afakse kaldfee AB, nis algab kdrguselt' 5n Joonestada nuldehitise plaan,' kui ndlvade kalle on l:1, tee AB kalle aqa l:3. I A-A a; e701
+ Joonest'ada nulde horisontaalide plaan, kui harjajoon 0n nddrafud ldiguga AB ja n6lvade kaldenurk on e. 5 012345n L-l---+-i=----+:=-r Joonesfada nulde horisonfaalide plaan, kui harjajoan on nddrat'ud kruvijoone l/4-keeruga ja ndlvade kalle on l:l /6,0/..to 0' .:."' ltttti 5n @ Joonesfada 3 n sAgavuse s[ivendi ndlvade plaan. S[ivendi pdhi ja ndlvade kalded on antud joonisel. rltttr Mahasdiduks naant'eelf MN kdrgusega 10 n ehit'afakse kaldfee AB, nis algab kdrguselt' 5n Joonestada nuldehitise plaan,' kui ndlvade kalle on l:1, tee AB kalle aqa l:3. I A-A a; e701
sõltumatu teistest täitjatest. Pidev tööülesannete olemasolu ja pidev tööjaotus tagavad spetsialiseerumise. 31. Milline on juhtmasin muldkeha kaevetöödel? Ekskavaator? 32. Mis määrab tootlikkuse pinnase sisseveol karjäärist? Buldooser? 33. Millistest masinatest koosneb stabiliseerimisrong kompleksstabiliseerimisel? Bituumen stabi vesi ; rull? 34. Kirjelda stabiliseerimistööde protsessi materjaliveost kuni järelhoolduseni. Materjal teele segatakse ära, rull peale höövel kalded, rull 35. Millise rulli valiksid maantee asfalteerimisel põhitihendamiseks? Põhitihendamine 7-9 t tandem-(vibro-)rull või kombirull 36. Millise asfaldilaoturi valiksid maantee asfalteerimiseks? Olenevalt objekti vajadusest suurusest ratas kui kõva alus 37. Mis määrab (tavaliselt) asfalteerimise tootlikkuse? Tehase tootlikkus 38. Selgita rullide liikumisskeemi asfaldi tihendamisel (nii paanil kui ka vuugid).
Pööratud katuslaed Kasutustingimuste järgi: Tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui 1:40 (väiksema kaldega katuseid ei ole ilma mõjuva põhjuseta soovitav projekteerida) Käidavad katused: kattepinna kalle suurem kui 1:100 Üldnõuded Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire (väike kalle: aeglane) ja takistamatu äravoolu ja ära hoidma sajuvee ja lume sulamisvee tungimise allpool olevasse tarindisse. Katusekatte ning sellel paiknevate sadevee teede kalded peavad säilima katuse kogu kasutusea vältel olenemata tarindite ja kogu ehitise vajumite erimitest. Vältida tuleb vee juhtimist katusekatte ohutundlikumatesse kohtadesse (seina, vuukide, läbiviikude, valgusavade äärde). Katuse osad Katuslae läbilõige 2.Soojustus 3.Tuuletõke 4.Tuulutusvahe 5.Aluskate 6. distantsliist 7.Katusekate 8. tuulutuskorsten 9. prussid Tuuletõkke ülesanne on takistada tuulest ja temperatuuride erinevusest tingitud välisõhu
Platsenta- toimub ainevahetus, toodab naissuguhormoone ja kaitseb osaliselt kahjulike ainete eest. 13. Loote väärarengut põhjustavad tegurid. Bioloogilised tegurid- viirused, süüfilis, ema väärtoitumine Keemilised tegurid- ravimid, alkohol, suitsetamine, olmekeemia Füüsikalised tegurid- kiirgused, põrutused, rõhkude vahe 14. Loote tervisliku seisundi uurimine. Kaksikud. Lapse sünd. Enneaegne laps. Ultraheliuuringul on näha suured kalded loote arengus. Kromosoomide ja geenide uurimiseks saadakse loote rakke lootevee ja platsentaproovidest. Kui kaks spermi viljastuvad ühel ajal kaks munarakku, sünnivad erimunakaksikud. Kui viljastunud munarakk jaguneb arengu käigus kaheks, on tegu ühemunarakukaksikutega. Kui laps sünnib pärast raseduse 22.nädala algust või kaalub rohkem kui 500g on tegu sünnitusega. Sünnituse kolm perioodi: Avanemisperiood (emakakael avaneb emakaseina rütmisliste kokkutõmmete tagajärgel 10cm)
Koosneb 1 silmusrambist ja 3 st sujuvast rambist ning 1 viaduktist või tunnelist. 23. Eritasandilised liiklussõlmed – jaotusringiga sõlm 24. Eritasandilised liiklussõlmed – ristikhein, mis on selle sõlme juures probleemsem 25. Raudteeületus – nõuded sõidutee geomeetriale (piki- ja põikkalded) Maantee ja raudtee lõikumisnurk raudteeületuskohal peab olema võimalikult täisnurga lähedane. Raudtee piki põik kalded, 2 asja, 2m rööpast on raudtee põikkalle sama mis tee pikikalle, sõidutee põikkalle on 0, 25 m ulatuses taastatakse sõidutee põikkalle 2,5%, 50 m rööpast pikikalle kuni 3 % 26.Mis on kriitiline tühik ristmiku läbilaskvusarvutustes Siin lähtume nn “kriitilisest tühikust”, mida võiks lugeda normaalsetes tingimustes vähimaks ohutuks intervalliks. “Kriitilisest tühiku” kestus sõltub: omanöövri tüübist , mis kavatseb tühikut kasutada;
olemasoleva hoonega, siis tuleb kõik mõõdud täpsustada ehitusobjektil. Olemasolevaid ja uuendamisele mittekuuluvaid konstruktsioone ja nende viimistlusi kahjustada ei ole lubatud ning peab säilitama nende esialgse seisukorra Koormused: 1. Omakaalud vastavalt kavandatud konstruktsioonidele 2. Lumekoormuse normsuurus maapinnal sk=1,5 .i kN/m²· .i lumekoormuse kujutegur 3. Tuulekoormus baasväärtus (Maastiku tüüp: IV) Maksimaalne hoone kõrgus maapinnalt katuse harjani 21m. Katuse kalded ca 20 Ülekoormustegurid: Omakaalul 1,2 Kasuskoormused 1,5 Valtsplekist ,,klassik" katusekatte paigaldus 1) Minimaalne lubatud kalle 7°(1:8) Projekteeritud katusekonstruktsioonide kalle 45° 2) Tuulutus. Katusekonstruktsioon peab olema tuulutatav. Räästakonstruktsioonid peavad olema avatud. Katusekonstruktsioonid soojustatakse. Väljatõmme tagatakse katuseharjale paigaldatavate spetsiaalsete tuulutusprofiilide kaudu. Väljatõmbe ava pikkus katuseharjal on kogu katuseharja pikkus.
Suhtlemis suuna ülevalt alla- suhtlemine on pea asjalikult seotud alluvate suunamiste ja kontrollimistega ning toimib alluvus ahelat pidi. Suhtlemise sisu keskendub tööalasele teabele ja eelkõige sellele mida alluv peab tegema millal tegema kuidas ta peab oma töö teistega kooskõlastama alt ülesse- suhtlemine eeskätt teavitamine asjadest mis puudutavad kellegi vastutus valdkonda ja võimaldavad hinnata olukorda teabe sisuks võivad olla kõrvale kalded kehtestatud plaanidest või menetlustest või ettepanekud kaebused. Strateegia- pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ja üheks tervikuks sulatatud tegevus kava. Strateegiat vajatakse teada kuidas saavutada püstitaud eesmärk mille järgi org-i missioone. Oluline on välja valida strateegia mis viib soovitud tulemuseni kõige efektiivsemalt. Arvestades ka erinevate valikute riski strateegia on küsimus sellest kuidas viia ettevõte sealt kust ta
piisavat survetugevust. Ilus tulemus saavutatakse vaid siledal aluspõrandal Põrand tuleb tasandada Sõltuvalt betoonimargist ja valu kvaliteedist võib betoonpõrand olla värvimisvalmis juba peale lihvimist, ent sageli tuleb põrand enne värvimist põrandatasandusseguga tasandada. Töötlemata betoonpõranda pind on poorne, sageli ka rabe ja ebatasane. Pärast kuivamist võib betoonplaat olla kumer, äärtest madalam ja keskelt kõrgem. Betoonpinna kalded võivad olla ebapiisavad või ebaühtlased, mille tagajärjel jääb vesi enne põrandakaevu jõudmist lohkudesse pidama. Põrandatasandusseguga saab põrandaid tasandada ja kaldeid korrigeerida, seda muidugi segukihi lubatud paksuse piires. Külmades ruumides kasutatakse külmakindlat tasandussegu. Arvestada tuleb tasandussegu piisava tõmbe- ja survetugevusega. Enne värvimist kantakse põrandale vähemalt 3 mm ühtlane segukiht.
1. Ettevalmistavad- ja tasandustööd. Sanitaarruumi ja vannitoa plaatimine algab pindade ettevalmistamisest. Pinnad tuleb puhastada tolmust, rasvast, vahast jne. Kõik lahtised kihid eemaldatakse. Seinte ja põrandate tasapinnalisust ja loodsust kontrollitakse sirge lati, või loodiga. Vajadusel tuleb pinnad tasandada. Enne tasandamist tuleb pinnad kruntida nakkedispersiooniga. Trapiga ruumides peab olema põrandakalle trapi suunas. Soovituslik kalle on 1:80 ja dussi alusel 1:50. Kalded peavad tagama vee äravoolu ning vältima loikude teket. 2. Niiskustõke ja hüdroisolatsioon. Vee ja niiskuse isoleerimise vajalikkusest: Hoone tarinditesse imbuv vesi kahjustab nii viimistlust kui konstruktsioone. Korterelamutes tuleb lisaks oma ruumide rikkumisele arvestada ka naabritele põhjustatud kahjuga. Vähem aga ollakse teadlikud teisest olulisest probleemist tervisekahjustustest. Niiskuskahjustused hoones loovad soodsa keskkonna mikroobide ja hallitusseente paljunemiseks
sufosioonikoobas (inimesele lõbitav osa 37m). Karksi-Nuia linna kohal suubub põhjast Halliste ürgorgu Kutsiku oja, mille oru idapervel asub suurte puuviljaaedadega üle Eesti tuntud Polli Aiandus Instituut. Kõrgustiku lõunaosa lõbib kaarjalt Õhne ürgorg (94km), mis algab kõrgustiku suurimast veekogust Veisjärvest (ligi 480 ha). Õhne jõgi suubub Võrtsjärve. Kõrgustikule iseloomulikud suurepinnalised moreenitasandikud on lainjad, nende 2- 3°-sed maapinna kalded on põhjustatud moreeni ebaühtlasest paksusest ja aluspinna ebatasasustest. Enamasti on 2-4m kõrgused ,,lained" orienteeritud liustikujää liikumise suunas. Peale lõunasihiliste laineharjade on kõrgustiku loodeosas Suure-Jaani ja idanõlval Tarvastu, Riidaja, Leebiku ning Suislepa ümbruses jää voolinud moreenist madalaid voori. Maastikupildis need 8-10 m kõrged ja vaevalt kilomeetripikkused laugenõlvalised põllustatud künnised eriti pilku ei köida
Asfaltsegude transpordiks kasutatavate veokite kaste võib töödelda ainult selliste ainete ja materjalidega, mis ei muuda sideaine omadusi. Keelatud on kasutada näiteks diislit ja petrooleumi jms. Asfaltsegude transport objektile peab toimuma viisil, mis ei segaks paigaldusprotsessi ning asfaltsegu tuleb paigaldada võimalikult kiiresti peale objektile saabumist. Asfaltsegu paigaldatakse kuivale ja puhtale aluspinnale, mille kõrgused, kalded ja tasasus on kontrollitud ning nõuetekohased. Aluspinna pikiroopad ja löökaugud tuleb enne katte paigaldamist parandada, higistavad kohad kõrvaldada ja lahtised praod täita. Projektkõrguste, kallete ja tasasuste 6 lubamatute hälvete puhul tuleb alus enne katte paigaldamist parandada. Kui alusele on ette nähtud
trassi. Iga uut piketaaziraamatu lehekülge alustatakse piketist, millega eelmine lehekülg lõpetati. Piketaaziraamatu täitmisel märgitakse iga nurgapunkti kõrvale ringi kõvera andmed (tavaliselt vasakul) ja ringikõvera arvutused (tavaliselt paremal) (täpsem paigutus töölehel). Piketaazi märkimisel tuleb valida ka ristprofiilide asukohad, ristprofiilid valitakse tingimata sellistesse kohtadesse, kus maapinna kalded ristisuunas muutuvad. Tihti nõutakse ka ristprofiilide märkimist iga piketi kohta. Ristprofiil märgitakse märgitakse mõlemale poole teed välja tee maariba laiuselt ja sellele ristsihile märgitakse kõik maapinna iseloomulikud, mis asuvad sellel ristprofiili joonel, kaugused märgitakse lähtudes tee teljest. Kauguse numbri ette märgitakse täht V või P. Ja need punktid tähistatakse maavaia ja tunnusvaiaga. 5. Trassi nivelleerimine
8 4 Üldnõuded Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire (vä(väike kalle: aeglane) ja takistamatu äravoolu ja ära hoidma sajuvee ja lume sulamisvee tungimise allpool olevasse tarindisse. Katusekatte ning sellel paiknevate sadevee teede kalded peavad säilima katuse kogu kasutusea vältel olenemata tarindite ja kogu ehitise vajumite erimitest. Vältida tuleb vee juhtimist katusekatte ohutundlikumatesse kohtadesse (seina, vuukide, läbiviikude, valgusavade äärde). äärde). 9 Üldnõuded Sademevee äravool katuselt peab tagama, et hoone ei saaks kahjustatud ning ei tekiks ohtu: elule, tervisele, varale,
sisepinnale pigi, mis imbub niiskuse toimel vuukide kaudu pruunide laikudena korstna välispinnale. Niiskus tekib korstnasse põlemisgaaside jahtumisel ja neis oleva veeauru kondenseerumisel. Niiskus satub korstnasse ka siis kui korstana pists on lagunenud. RÄÄSTA RENNID JA VIHMAVEETORUD Vihmaveesüsteem peab suutma vastu võtma kogu katuselt tuleva vee ja juhtima selle hoonest võimalikult kaugele. Rennide ja torude asetus ning suurus sõltub katuse suurusest ja kujust. Samuti peavad olema kalded õiges suunas ja piisavad. Valesti paigaldatud rennide ja torude tõttu võib fassaadi niiskusekoormus olla kohati väga suur, seda põhjustavad ka katkised ja prahti täis rennid-torud. Vihmavee süsteemi valikul ja paigaldamisel on tarvis teatud kogemusi ning oskusi. KELDRI TUULUTAMINE Keldrit tuleb tuulutada , kuid seda võib teha vaid siis, kui välisõhk on keldri õhust jahedam. Soe õhk jahtub ja osa õhus olevast veeaurust
ei tohi ületada +35oC. Käsitsi segades jälgida, et segunemine oleks hea, kasutada küllaldase võimsusega mikserit (joonis 3), segada hoolikalt 1-2 minutit. Vett ei tohi üle- ega aladoseerida. Liigne vesi põhjustab pragunemist ja nõrgendab tasapinna tugevust, suurendab mahu kahanemist kuivamisel. Valmis segumass tuleb ära kasutada 15-20 minuti jooksul peale vee lisamist. Vannitubade ja pesemisruumide põrandate tasandamine Tihtipeale on pesuruumides vaja anda trapi suunas kalded. Enamasti on ka nendes ruumides põrandaküte. Kõige odavam variant on kasutada selleks tavalisi betoonisegusid (Weber S-30, Weber S-100), kuid need segud käituvad tavalise betoonina enne hüdroisolatsiooni ja plaatide paigaldamist peab põrandal laskma 28 ööpäeva kivineda, põranda pind jääb krobeline ning tihti on vaja valatud põrandat veel tasandada või pahteldada. Teine variant on kasutada selleks otstarbeks väljatöötatud kvaliteetpõrandasegusid Weber 5000 või Weber 6000
Projekteerija poolt koostatud projektlahendus peab arvestama, et aluspõrand oleks vastupidav ja vastaks ehitusakustika nõuetele (löögimüratase). Tööde teostaja teostab eelnevalt olemasolevate vahelagede ekspertiisi nende kandevõime määramiseks. Põrandad peavad olema ühes tasapinnas, kusjuures põrandatasapinnad tuleb välja ehitada nii, et erinevate materjalide üleminekud oleksid ühes tasapinnas. Äravoolutrappidega põrandatele tuleb rajada vajalikud ja piisavad kalded. Äravoolu trapid tuleb ette näha kõikides tehnilistes ruumides. Põrandakatted Kõik astmed ja/või kaldtee osad peavad olema teostatud täiendava libisemisekindlusega võrreldes tavapärase käiguteega, vajadusel ka märgistatud. Trepiastmetel tuleb kasutada spetsiaalseid trepiastme plaate. Põrandaliistud peavad üldjuhul vastama põrandakattele (kivipõrandate puhul kivisokkel, parkettpõrandate puhul samast puidust puitliist) PVC põrandate puhul kasutada puidust põrandaliistu
5) Torustikud Miks? Et kontrollida, kas vastab projektile? Ehitaja enda jaoks ja juriidiline pool Ehitusgeodeesia väljundid: 1)Geodeetiline alusplaan- kuvab seda, mis meil väljas on.Loeme kõik ehituseks ja projekteerimiseks vajaliku Torustike mõõdistuse eripärad (millist infot kogume/mõõdame) 1)Survetorustikud- puhas vesi, gaas, reovesi. Toru kõrgus võetakse toru pealt 2)Isevoolsed- reovesi, kanalisatsioon, kõrgus võetakse põhjast Lisame infot, torude pikkused, vajadusel kalded, ristumised, sidemed, elemendid ja nende materjal. Pikiprofiili vajalikkus Kui on vaja maa seest toru välja kaevata siis on teada toru täpne asukoht pikiprofiili pealt. Pikiprofiili pealt on näha ka kus torud omavahel ristuvad.
(tasand) Võimalikud kasutajad (rahvusvaheline, Eesti, maakonna, valla, arendaja nägemus) Pinnamoe ümberkujundamise määr ja võimalused Tervise ja julgeoleku aspektid Mikroklimaatilised tingimused Abiootilised tegurid Energia Valgus (päikesekiirgus) Hapnikusisaldus Mikrokliima (temp) Õhurõhk Vesi Toitained Soolsus Liiva- ja kruusakarjääride kujundamine Üsna paindlikud kujundamisvõimalused Liiva puhul lauged kalded Kergesti ümberkujundatav Tingimused taimestiku tekkeks oluliselt soodsamad, kui põlevkivi- või paekivikarjäärides Reljeefi kujundamine – järskude nõlvade ohutuse tagamine: Laugemaks tegemine Astmeliseks tegemine Tarad, vallid Suured kivid Nõlvade katmine taimestikuga Elavtara – hekk Hoiatussildid V Metsade taastamine Eesmärk Taastamise eesmärgiks on kiirendada muudetud, rikutud või hävitatud ökosüsteemides loodusliku taastumise protsesse
esitatakse täislogaritmilises (mõõdustikus) esituses see on K (sagedusest sõltuv suurus) esitatakse ka logaritmilises mastaabis. Ühikuks detsiBell (dB) KdB = 10logK (võimsuste suhte võimendusel) K dB = 20logK (pingete voolude suhte puhul) ASK-l on süsteemi väljund ja sisendpinge amplituudidesuhte sõltuvus sagedusest f. 8 logaritmilises mastaabis kasutatakse kuna nurkade sagedused on lihtsalt arvutatavad kalded dB/dek (dB/okt) on ± n 20 (± n 6) n = 1, 2, 3, ... ± n 10 tavaliselt pingete suhte muut 3dB. Peale selle on olemas veel FSK, mis tuleneb LASKist. See on süsteemi väljund ja sisendpinge faasinihke sõltuvus sagedusest. Kui LASK tõus on +20dB/dek siis max =+90° Kui LASK tõus on +40dB/dek siis max =+180° Kui Lask langus on -20dB/dek siis piirväärtus on-90° Jne. 1.22. Passiivne (RC) diferentseeriv ahel
kasutata, tuleb lasta esimesel kihil enne teise pealekandmist kuivada. Erilise hoolikusega tuleb tihendada trapi ümbrus ning torude läbiviigud. Selleks on saadaval spetsiaalsed äärikud. Üldist · Enne hüdroisolatsioonikihi paigaldamist peab ehitusaegne niiskus olema välja kuivanud, et see ei põhjustaks täiendavaid kahjustusi. · Hüdroisolatsiooni ülespöörete ülaservad ja muud lõpud peavad olema teostatud nii, et vesi ei saaks tungida nende kaudu tarinditesse. · Kalded peavad tagama vee äravoolu ning vältima loikude teket. · Kate peab olema üleni aluse küljes kinni, kattes ega selle all ei tohi olla tühemikke ega muid nõrgestavaid defekte. · Edasisi töid tohib alustada pärast materjali tootja poolt ettenähtud kuivamisaega. Kasutatud materjal: · Ehitusmaterjalide õpik · www.mira.ee · www.ceresit.ee · www.ehitusmeistrid.ee · www.uus.puuinfo.ee · www.4seina.ee
· Veol ei tohi segu maha pudeneda ega kihistuda. · Asfaltsegu koormad tuleb katta. · Mitte kohandatud veokidega (kandiline kastipõhi): ei loeta sobivaks asfaldiveoks. SMA-kuni 20km. AC- kuni 50km. · Kohandatud veokid (ümardatud kastipõhi): SMA kuni 40km. Ülejäänud kokkuleppel tellijaga. ( fikseeritakse töövõtulepingus). Laotamine. Asfaltsegu paigaldatakse kuivale ja puhtale aluspinnale. Aluspindade kõrgused, kalded ja tasasus peavad olema kontrollitud ja nõuetekohased. Aluspinna pikiroopad ja löökaugud tuleb enne katte paigaldamist parandada. Higistavad kohad tuleb kõrvaldada. Lahtised praod täita. Aluspinna ebatasasused mõõdetuna 3m latiga tohi ületada 10mm. Töö nr.7 1. Asfaltbetoonides kasutatava bituumeni penetreatsioon 25kraadi juures. 2. Sideainete säilitamise nõuded. 3. Kiudaine lisamine SMA segudesse. 4. Sideaine lisamine SMA segusse. 5
vertikaalmõõtkava on 10 suurem horisontaalmõõtkavast. On võimalik ka teised mõõtkavade komplektid. See sõltub palju ka tellijast. Pikiprofiili koostamist alustatakse profiili pea koostamisest ja selleks on horisontaalsed read millesse kirjutatakse alguses olemasolevad andmed maastiku kohta ja lisaks projektandmed. Olemasolevad on kaugused ja maapinnakõrgused. Projektandmed on sirgete ja kõverate andmed, trassi plaan ja projekteeritud trassi kõrgused ning kalded. Kaugused ja maapinnakõrgused saab nivelleerimise väliraamatust, sirgete ja kõverate andmed piketaaziraamatust ja samuti trassi plaan kujutab endast piketaaziraamatu koopiat. Sirgete ja kõverate ossa tuleb ära näidata sirgete osade pikkused ja suunad, neile lisaks kõverad skemaatilised kusjuures kõverate kohta antakse nende peaelementide väärtused. Iga kõvera alguse ja lõpu punkti kohta antakse tema kaugus eelmisest ja järgmisest piketist
vertikaalmõõtkava on 10 × suurem horisontaalmõõtkavast. On võimalik ka teised mõõtkavade komplektid. See sõltub palju ka tellijast. Pikiprofiili koostamist alustatakse profiili pea koostamisest ja selleks on horisontaalsed read millesse kirjutatakse alguses olemasolevad andmed maastiku kohta ja lisaks projektandmed. Olemasolevad on kaugused ja maapinnakõrgused. Projektandmed on sirgete ja kõverate andmed, trassi plaan ja projekteeritud trassi kõrgused ning kalded. Kaugused ja maapinnakõrgused saab nivelleerimise väliraamatust, sirgete ja kõverate andmed piketaaziraamatust ja samuti trassi plaan kujutab endast piketaaziraamatu koopiat. Sirgete ja kõverate ossa tuleb ära näidata sirgete osade pikkused ja suunad, neile lisaks kõverad skemaatilised kusjuures kõverate kohta antakse nende peaelementide väärtused. Iga kõvera alguse ja lõpu punkti kohta antakse tema kaugus eelmisest ja järgmisest piketist
horisontaalmõõtkavast. On võimalik ka teised mõõtkavade komplektid. See sõltub palju ka tellijast. Pikiprofiili koostamist alustatakse profiili pea koostamisest ja selleks on horisontaalsed read millesse kirjutatakse alguses olemasolevad andmed maastiku kohta ja lisaks projektandmed. Olemasolevad on kaugused ja maapinnakõrgused. Projektandmed on sirgete ja kõverate andmed, trassi plaan ja projekteeritud trassi kõrgused ning kalded. Kaugused ja maapinnakõrgused saab nivelleerimise väliraamatust, sirgete ja kõverate andmed piketaaziraamatust ja samuti trassi plaan kujutab endast piketaaziraamatu koopiat. Sirgete ja kõverate ossa tuleb ära näidata sirgete osade pikkused ja suunad, neile lisaks kõverad skemaatilised kusjuures kõverate kohta antakse nende peaelementide väärtused. Iga kõvera alguse ja lõpu punkti kohta antakse tema kaugus eelmisest ja järgmisest piketist. Kauguste ja maapinna kõrguste
Pinnakaeve alla 1 meetri paksuse pinnakihi kaeve (m2) Süvakaeve üle 1 meetri paksuse pinnakihi kaeve (m3) Kaeve põhjapindala alusel: Süvendi kaeve Kanali (kraavkaeviku) kaeve Nõlvakalded ja kaevevarud vastavalt mahuarvutusjuhendile (vt.skeem) SniP: kaevandatavate pinnaste klassifikatsioon pinnasekategooria alusel. 34. Mida mõeldakse töölaiendi all mullatööde mahtude arvutamisel ??? Kalded ja mulded 35. Milliseid mõõtühikuid kasutatakse müüritööd mahtude mõõtmisel tk, jm, m2, m3 36. Mille alusel jaotatakse ehitusmahtude arvutamisel raketisetöid? Raketisetööd jaotatakse: 1. konstruktiivelemendi järgi 2. raketisetüübi järgi (näit laudraketis) 3. valupinna kvaliteedi järgi; (erinõuete korral viidatakse projektile) 1
Puu vanust hinnati umbes paarisajale aastale. Mets käesoleva punkti lähedal ei ole eriti märkimisväärne ja jutuksolevat pärna ei ole ka enam. Punkt on ajaloolisuse koha pealt informatiivne, aga raja esmakordne külastaja pettub sest tegelikku märkimisväärset puud ju pole. 5. Vapramäe reljeef. Vapramäe kõrgeima koha absoluutne kõrgus on 77,7 meetrit ja suhteline kõrgus Elva jõe veepinnast 40 meetrit. Vapramäe nõlvad on üsna järsud, suuremad kalded isegi 25 - 30 kraadi. Tekkelt kuulub Vapramägi moreenkuhjatisena vallseljakute hulka, koosnedes peamiselt kruusast ja liivast ja on üks osa siinsest kõrgendike süsteemist. Vahelduvad kõrgendikud paiknevad kirde-edela suunalise ahelikuna paralleelselt Elva jõe oruga Tõravere ning Elva vahel ja kujutavad endast viimase jääaja lõpul (umbes 10000 aastat tagasi) jää sulamisel jääserva ette kuhjunud otsmoreenkõrgendikke. Enne viimast jääaega paiknes
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kaarel-Martin Maarand Noorte teadlikkus driftist Uurimustöö juhendaja: Andero Vaarik Tallinn 2015 RESÜMEE Uurimustöö eesmärk on teada saada, kui palju ja mida noored teavad driftist. Valisin selle teema, kuna ma olen neljandat hooaega drifti võistlustel rajakohtunik, oman Eesti Autospordi Liit poolt välja antud kohtunikulitsentsi. Seega ise olen selle motospordi alaga tuttav. Tahan ka ise sellest teemast rohkem teada saada ja noorte teadlikkus driftis on väga tähtis, et tuleks aina rohkem noori kõige kiiremini kasvavasse motospordi alasse juurde. Küsitlus oli interneti põhiline, kasutasin interneti küsimustikku ''Google Vormid''. Küsitlus oli suunatud 14-17aastastele. Selles küsisin nende teadmisi ja huvi drifti vastu. Töö on ... lehekülge pikk. Võtmesõnad: Drift; Noored The goal of the re...
Kas hor. 1:2000 ja vert. 1:200, Või hor. 1:5000 ja vert. 1:500. On võimalik ka teised mõõtkavade komplektid. See sõltub palju ka tellijast. Pikiprofiili koostamist alustatakse profiili pea koostamisest ja selleks on horisontaalsed read millesse kirjutatakse alguses olemasolevad andmed maastiku kohta ja lisaks projektandmed. Olemasolevad on kaugused ja maapinnakõrgused. Projektandmed on sirgete ja kõverate andmed, trassi plaan ja projekteeritud trassi kõrgused ning kalded. Kaugused ja maapinnakõrgused saab nivelleerimise väliraamatust, sirgete ja kõverate andmed piketaaziraamatust ja samuti trassi plaan kujutab endast piketaaziraamatu koopiat. Sirgete ja kõverate ossa tuleb ära näidata sirgete osade pikkused ja suunad, neile lisaks kõverad skemaatilised kusjuures kõverate kohta antakse nende peaelementide väärtused. Iga kõvera alguse ja lõpu punkti kohta antakse tema kaugus eelmisest ja järgmisest piketist. Kauguste ja maapinna kõrguste
8) Käte asend Nõudmiste iseloom inimesed käituvad vastavalt ootustele. Õpetame õpilaste sotsiaalseid oskusi läbi mitteverbaalse käitumise. Kui läbi ei harjuta, siis ei saa hakkama. 9) Puudutused 1) Positiivne afektiivne 2) Mänguline 3) Kontrolliv 4) Rituaalne 5) Hübriidpuudutus (mitu liiki koos). 6) Ülesandele orienteeritud. 10) Poos Avatus-suletus; pinge lõtvus; kalded: kõrvale, ette, taha; füüsilinevälimus ja objektide kasutamine. 11) Kumardamine austus 12) Füüsiline välimus ja objektide kasutamine Vokaalsed märgid Parakeel Häälekõrgus Häälekõla Artikulatsioon Tempo Hääletugevus Rütm KÕRGE KVALITEEDIGA SUHTED: · Info teisest inimesest pigem psühholoogiline kui kultuuriline või sotsioloogiline. · Reeglid pigem individuaalsed kui välised/traditsioonilised.
alluvasuhe), keskseks on tegevus mitte isiklik suhe, sotsiaalnehierarhia, võistlusmomendid, enese pakkumine (enesetutvustus). · Avalik tsoon põgusad kontatid, kõikidel on võrded õigused, sündumused väljaspool kontrolli, suhteliselt vähe isiklikku riski. Esimeses kolmes tagasisidestatud, avalikus tsoonis tagasisidestamatu. Kehaasendid asend kui esitlus, asend kui tegu. Tunnused avatus, suletus, pinge ja kalded. Suhtlusnurk. Enesekehtestamise erivõtted 1. Loomulik väide spontaanselt, ilma formaalse skeemita antakse teada oma vajadustest. On nagu on, aga seistakse enda eest. 2. Eneseavamine, tunnete väljendamine tunnetest rääkimine on esikohal. Mitte ükskõik kellele ja ükskõik kus! Oluline osa lähisuhetes 3. Tunnustus kirjeldamine kaudu kolmeosalise minateate esimesel osal rõhk, kirjeldamine
kruusliivad liivad ja savikad liivad, kuid viimaste suhteline niiskus on alla 0,73W. Kui mulde kõrgus on normids nõutud vähimast kõrgustest vähemalt 1,5 korda suurem , on tegemist, sõltumata mudest asjaoludest, esimese paikonnaga 2 Niiske Pinnavee äravool pole ajuti tafatud, mille ühek tunnuseks on 0,003 lähedased maapinna loodulikud kalded. Esineb lühiajalist sügavamad ja pinnasevesi on külmumispiirist ainult vähe sügavamal ja mõjutab kasvupinnase niiskumist, mistõttu kasvavad niiskuselembelised taimed, võib esineda isegi pindamise soostumise tunnusedid. Esinevad peamiselt savikad pinnased suhtelise niiskusega alla 0,8W on võimalik piki- ja põikplaneerimisega ning
SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 1. HOONE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................................... 3 2. EHITUSTÖÖDE KIRJELDUS .......................................................................................... 4 2.1. Mullatööde kirjeldus .................................................................................................... 4 2.2. Hüdroisolatsiooni kirjeldus.......................................................................................... 4 2.3. Vundamentide rajamise kirjeldus ................................................................................ 4 2.4. Raudbetoon karkassi kirjeldus ..................................................................................... 4 2.5. Katusetööde kirjeldus ...
Joonis 27: Viies näidisülesanne. 2. samm Tõmbame esemelt peeglile kiire C, mis läätse korral oma lii- kumissuunda ei muudaks. Peegli korral võrdub kiire langemis- nurk peegeldumisnurgaga (nurki mõõdetakse optilise peatelje suhtes). Peegeldame eseme I asukohta optilise peatelje suhtes ja saame uue asukoha I 0 . Kui tõmmata jooned punktidest I ja I 0 peegli keskpunkti, siis on nende joonte kalded optilise pea- telje suhtes võrdsed. Peeglilt peegeldunud kiir läbib ka punkti J, sest sinna tekib kujutis. Järelikult läbib kiir C nii punkti I 0 kui ka J. Tõmbame kiire läbi nende punktide. Kohas kus uus kiir lõikub optilise peateljega, asub peegli keskpunkt. Joonis 28: Vasakul on lahenduse teine samm ja paremal vastus. 3. samm Peegli fookuse leidmiseks tõmbame punktist I kiire, mis liigub 25
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
