ohtlike jäätmete kogumisvõrgustikud. Väga positiivne areng on toimunud korraldatud jäätmeveos. Nüüdseks on jäätmete kogumissüsteemi haaratud ka suvilapiirkonnad, aiandusühistud ja muud jäätmetekitajad. Jäätmevedu on hästi arenenud maapiirkondades, andes paremad võimalused maapiirkonna elanikele. Prügi ebaseaduslik ladestamine keskkonda on tunduvalt vähenenud ning metsaalused on puhtamad. Täiustunud on keskkonnaalane järelevalve ning prügi maahahaviskamine on karistatav rahatrahviga. Trahvi suurus oleneb jäätmete kogusest, mis on ladestatud keskkonda. Karistust rakendatakse ka väiksema koguse prügi mahaviskamisel(nt kommipaberi mahaviskamine linnas). Samuti on üha rohkem hakatud korraldama nn prügipäevasid, kus paljud vabatahtlikud on nõus oma panuse andma. Minu arust on väga hea, et on kehtestatud trahvisüsteem, kuna see on ainus meetod, mis aitab hoida meie looduskeskkonna puhtana.
Eesti esmaseks eesmärgiks on säilitada ning parandada suhteid ning koostööd lääneriikide ning NATOga. Loome võimalused erinevateks ühisteks õppusteks lääneriikidega ning toetame sõjaväe masinate juurdeostu. Samuti toetame NATO vägede alalist kohalolekut Eestis, et tagada meie julgeolek. Kindlasti tuleb luua sõbralikumad suhted idanaabri Venemaaga. Oleme seisukohal, et euroopalike ja üldinimlike väärtuste austamisel põhinev kultuuriline, majanduslik ja keskkonnaalane koostöö Venemaaga aitab kaasa demokraatia ning rahvusvaheliste suhete stabiilsuse tugevdamisele. Peamiseks eesmärgiks praegusel pingelisel ajal on tagada meie kodumaa julgeolek ning suveräänsus. Meie kolm lubadust on: 1. Saavutame Venemaaga kokkuleppe ning ehitame välja selgelt eristuva piiri kahe riigi vahel, et ära hoida edasised selleteemalised segadused. 2. Toome NATO alalised väed Eestisse, et tagada meie elanike julgeolek. 3
Kommentaarid lk – 80 - 85 Ettevaatuspõhimõtte ja vältimispõhimõtte eristamine - Loeng, Kommentaarid lk 69 – 79. Keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte – Loeng, Kommentaarid lk. 59 - 63. Lõimimispõhimõte – Loeng, Kommentaarid lk. 64 - 68. III keskkonnaalased õigused Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud inimõiguste seos keskkonnaseisundiga – Loeng Keskkonnaalane materiaalõiguslik põhiõigus– loeng, Kommentaarid 123 - 135 Keskkonnaalased menetluslikud õigused. loeng, Kommentaarid 136 - 147, 158 -169, Juurdepääs õiguskaitsele keskkonna alal, Loeng, Kommentaarid 172 - 182 Soovitatav: Relve, K.. Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 - kas alus piiramatuks actio popularis'eks? Juridica, 2009 I, 19 - 27. IV Rahvusvaheline keskkonnaõigus areng - Materjal ÕIS-s põhimõtted - Materjal ÕIS-s
Nimi.......................................... Teaduskond............................... MAGISTRIÕPPE ÕPPEKAVAD „SÄÄSTVA ARENGU PARADIGMA” ÕPPEAINE TEST Õppejõud: prof. Jüri Martin 1. Mis aastast pärineb „säästva arengu” (sustainable development) defineeritud mõiste: 1972, 1980, 1985, 1987, 1992. 2. Säästva arengu ideoloogia arenguetapid on seotud järgmiste sündmustega: - Maa Päev, 1960; - ÜRO inimese elukeskkonna konverents, Stockholm 1972; - IUCN/UNEP/WWF dokument „Maailma loodushoiu strateegia”, 1980. - Säästva arengu maailmakomisjoni (G. H. Bruntlandi komisjon) raport „Meie ühine tulevik”, 1987; - IUCN/UNEP/WWF dokument „ Säästva elamise strateegia”, 1991; - ÜRO keskkonna ja arengukonverents, 1992. 3. Rio de Janeiro konverentsil allki...
töödeks antakse kohalikele kogukondadele ja huvigruppidele, kes omakorda osa tulust tagastavad riigile. Riiklik Metsaarengu Fond · Teadusuuringute ja tehnoloogia arendamine metsa majandamisel · Tehniline abi ja metsa-ala suurendamine · Hävitatud alade taastamine sinna kuuluvate liikidega · Ratsionaalne ja jätkusuutlik metsaressursi kasutamine · Kontroll metsanduslike tegevuste üle, eelkõige lageraied · Metsamajandusliku suutlikuse tõstmine · Keskkonnaalane harimine · Keskkonna- ja loodusvarade kaitse Amazonase Fond · Avalike metsade ja kaitsealade juhtimine · Keskkonnakontroll, järelevalve ning seaduste teostus · Keskkonnaalased tegevused, et süvendada metsade jätkusuutlikku kasutamist · Bioloogilise mitmekesisuse kaitse · Hävitatud alade taastamine Kokkuvõte · Brasiilia metsapoliitiline areng sai hoo sisse 1960ndatel, kui loodi esimene ja algne metsaseadus. See oli vajalik
· kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus · kultuuride segunemine, samut parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu läänestumine · kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism · kasvanud immigratsioon · rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik · Haridus- ja teadusalase koostöö tihenemine Lisaks... · Poliitikas riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine - EL · Keskkonnaalane koostöö RV-d konventsioonid, lepingud (Kyoto protokoll kliimamuutuste kohta) Globaliseerumise mõõtmine · Otseselt ei saa globaliseerumist mõõta, kuid mitmete näitajate põhjal arvutatakse indeksid ja nende alusel reastatakse riigid. Arvutusmeetodeid ja seega ka reastusi on erinevaid. Mõned näitajad. · Majanduslik integratsioon RV kaubandus ekspordi/impordi % SKPst Välismaised otseinvesteeringud (% SKPst)
4. Mis on keskkond? Keskkond on asjade, tingimuste ja suhete süsteem. 5. Mis on keskkonnamõju? Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. 6. Mis on keskkonnaaspekt? Keskkonnaaspekt on organisatsiooni tegevuste, toodete või teenuste element, mis võib keskkonnaga koosmõjus olla. 7. Mis on keskkonnaeesmärk? Keskkonnaeesmärk on keskkonnapoliitikast tulenev keskkonnaalane üldeesmärk, mille saavutamist organisatsioon taotleb, ja mis esitatakse võimaluse korral kvantitatiivsel kujul. Viimane on oluline, sest arengut saab hinnata ainult seda mõõtes. 8. Mis on keskkonnaülesanne? Keskkonnaülesanne on detailsel ja võimaluse korral kvantitatiivsel kujul organisatsiooni enese püstitatud tegevusnõue, mis puudutab kas kogu organisatsiooni või tema osi. Ülesanne tuleneb keskkonnaeesmärkidest ning seda vajatakse nende eesmärkide saavutamiseks
II etapis (algas sama a septembris Genfis, kestis 1975. a-ni) pidasid läbirääkimisi lõppakti sisu üle diplomaadid ja eksperdid. Tegeldi konsensuse alusel. III etapp 1975.a juulis-augustis helsingis kus 1.aug 1975 allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada nõupidamise lõppdokumendi pealkirjaga ,,Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel". See koosnes 3 osast: I - Euroopa julgeolek, kinnitati euroopa riikide piiride vääramatust. II majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö. III koostöö humanitaaraladel ja inimõiguste vallas. See andis õiguse nõuda inimeste, ideede ja informatsiooni vabamat liikumist euroopas ja seista inimõiguste rikkumise vastu. Helsingi nõupidamise lõppaktiga pandi alus Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ( OSCE) Moskva võidutses. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisega sisulielt seotud olid 1973. a viinis alanud läbirääkimised relvastuse ja relvajõudude vähendamiseks kesk-euroopas. Nsvl
- Partnerluse põhimõte - "säästva arengu toetajad" peavad looma dialoogi ja tegema koostööd keskkondlike lahenduste otsimisel. EL ja keskkonnapoliitika EK (koordinaator DG Environment) keskkonnapoliitika jaguneb järgmiselt: Üldpoliitika - Olulisimad direktiivid on direktiiv keskkonnamõju hindamisest (KMH ja KSH) ja direktiiv keskkonnainformatsiooni kättesaadavuse kohta. Ühtlasi kuuluvad üldpoliitika valdkonda ka teised horisontaalsed küsimusi, nagu keskkonnaalane juhtimine, auditi skeem (EMAS), mahepõllumajanduse märgistuse kasutamine, saastemaksu reform, tsiviilvastutus keskkonnakahjude eest ja vabatahtlikud kokkulepped. EL ja keskkonnapoliitika Õhk kaks regulatiivst lähenemisviisi: määrata kindlaks õhukvaliteedi standardid väljapaisatavate saasteainete suhtes ning kehtestada nende saasteainete maksimaalselt lubatud piirkontsentratsioonid. - Direktiiv saaste integreeritud kontrolli ja ärahoidmise kohta (IPPC)
loomine · KULTUURILINE GLOBALISEERUMINE kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale, ühtlustavad nähtused nagu nn läänestumine eri keeltes rahvusvahelised sõnad, filmides eri maade näitlejad kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism kasvanud immigratsioon (nt türklaste suur hulk Saksamaal) rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik · KESKKONNAALANE GLOBALISEERUMINE õhu- ja veesaaste levib üle ühe riigi piiride, seetõttu vajalik riikidevaheline koostöö Nt Kyoto protokoll võeti vastu 11. detsembril 1997. a Jaapanis Kyotos kliimamuutuste konverentsil, eesmärgiks on seatud siht vähendada kasvuhoone- gaaside heitkoguseid, eriti CO2. · FINANTSTURGUDE GLOBALISEERUMINE rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide (Maailmapank, IMF) loomine maailma suurimatel börsidel tehingud eri riikide ettevõtete ja rahaga
TITAANDIOKSIIDI TOOTVAD KÄITISED o Titaandioksiidi tootvatest käitistest on keelatud väljutada pinna- ja põhjaveekogudesse: 1) tahkeid jäätmeid; 2) kloriidprotsessist tulevaid jäätmeid; 3) filtrimissoolasid, setteid ja vedeljäätmeid o Vältima happeosakeste heite välisõhku väljutamist. KESKKONNAALANE KONTROLL o Keskkonnainspektsiooni poolt teostatav keskkonnajärelevalve ja keskkonnajärelevalve korras teostatav erakorraline kontroll. o Keskkonnaalane kontroll hõlmab: 1) käitaja poolt esitatavate aruannete ja heiteseire tulemuste analüüsi; 2) kontrollkäike käitisesse; 3) käitise sisemise aruandluse ja järelmeetmeid käsitlevate dokumentide kontrollimist; 4) käitise omaseire piisavuse kontrolli; 5) vajaduse korral kontrollproovide võtmist ja -mõõtmiste tegemist. ERAKORRALINE KONTROLL o Võimalikult kiiresti ja vajaduse korral enne loa väljaandmist, läbivaatamist või ajakohastamist
Kaupade ümberlaadimine ja ladustamine 12. Mis on sadama/sadamate missioon ja visioon? Missioon on luua logistiline keskkond inimeste ja kaupade sujuvamaks liikumiseks. Visioon on anda mereäärsele ruumile suurim võimalik väärtus. 13. Mis on juhtimissüsteemi käsiraamatu eesmärk? Käsiraamat on mõeldud kasutamiseks ameti töötajatele selleks, et tagada ameti tegevuse tulemuste püsivalt kõrge kvaliteet, töötajate keskkonnaalane teadlikkus ja selle edasine tõstmine. Samuti on käsiraamat mõeldud inimestele, kes soovivad tutvuda ameti töö ja juhtimise korraldusega veendumaks selles, et need tagavad ameti tegevuse vastavuse eesmärkidele, tulemuste kõrge kvaliteedi ja selle pideva parendamise 14. Milline näeb välja sadama protsessi skeem? 15. Kirjeldage sadama juhtimisstruktuuti? Juhatuse liige
Õiguslik lähenemine Tagada saastusega seotud kulutuste ÕIGLANE jaotamine · See kes saab keskkonda mõjutavast tegevusest "kasu" peab ka maksma kahju ärahoidmise meetmete eest siin on saastaja "kahjutekitaja" rollis. · "õigust saastada" ei ole ja saastaja peab aktsepteerima sotsiaalset regulatsiooni, ilma et tal tekiks hüvitise saamise õigust · Printsiip rakendub otseselt näiteks saastetasu jne · Kaudselt näiteks keskkonnaalane vastutus,ennetusmeetmed, keskkonnamõju hindamine KOKKUVÕTE saastaja maksab on "prima facie" eetiline norm, mille alusel saastaja maksab alati, kui ei ole küllaldast põhjust, et keegi teine maksaks Erandid _Õiglus Ühe isiku poolt teisele tekitatud "ebaõiglust" saab "korrigeerida" kahju hüvitamise läbi) · Me kõik anname oma panuse keskkonna mõjutamisse ja järelikult peame taluma teatud saastust. · Naabrusõiguse "talumise kohutus"
jäätmevedu suvilapiirkondades ning Eestisse on rajatud palju ohtlike jäätmete kogumispunkte. Tartusse ja Tallinnasse on rajatud jäätmepõletustehased. Ma arvan, et jäätmete põletamine aitab tunduvalt kaasa jäätmehulga vähenemisele ning me peaksime veelgi rohkem jäätmeid põletustehasesse suunama. Kuigi jäätmete põletamine pole just kõige lihtsam protsess, kuna eelnevalt tuleb jäätmeid sorteerida, on see väga hea lahendus olmejäätmete hulga vähendamiseks. Täiustunud on keskkonnaalane järelevalve ning prügi maha sokutamine on karistatav rahatrahviga. Samuti on üha rohkem hakatud korraldama nn prügipäevasid, kus paljud vabatahtlikud on nõus oma panuse andma. Uute prügimägede ja jäätmekäitluskeskuste rajamine on aidanud kaasa jäätmete vähenemisele. Ma arvan, et seda arengut on mõjutanud inimeste keskkonnaalane teavitamine, koostöö, uute keskkonnastrateegiate, jäätmekavade ja
kultuuriline koostöö. 1971 käis Breznev Prantsusmaal vastuvisiidil. Euroopa julgeoleku ja koostöö nõupidamine 1973-75 Helsingi protsess. Soome president Urho Kaleva Kekkonen- Moskva ja lääne riikide vahendaja, ajasid laveerimispoliitikat. Esindatud 33 Euroopa riiki, Usa ja Kanada. Allkirjastasid nõupidamise lõppdokumendi pealkirjaga ,, Rahu julgeoleku ja koostöö nimel" 3 korvi: 1. Euroopa julgeolek, Euroopa riikide piiride vääramatuds 2. Majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö 3. Töö humanitaaraladel ning inimõiguste vallas Helsingi nõupidamise lõppaktiga pandi alus Euroopa julgeoleku- ja koostöö organisatsioonile mis on tuntud OSCE nime all. Pingelõdvenduse tippsündmus Külma sõja taasägenemine: Afganistani sõda 1979-89. Suhete jahenemine NSVL ja USA vahel. Reagan kuulutab välja tähesõdade programmi millega NSVL ei suutnud kaasas käia. Siin pole tsehhoslvovakkia ja afganistani jama. Ei leidnud. Lõpuosa on suht lühike, võtsin
Mis on globaliseerumine? Üleilmastumine ehk kogu maailma haarav majandusalane, poliitiline, kultuurialane ja keskkonnaalane seotus. Globaliseerumine on saanud võimalikuks tänu infotehnoloogia (IT) ja transpordi kiirele arengule. Globaseerimise tagajärjel muutub maailm järjest ühetaolisemaks, `'väiksemaks'' ehk nn ,,globaalseks külaks'' Nähtused mis aitasid kaasa majanduse globaliseerumisele (täpsemalt): IT kiire areng (info liikumise kiiruse ja mahu meeletu kasv) transporrdi, eriti lennukite, kiire areng rahvusvahelise kaubanduse lihtsustamine (piirangute vähenemine ja kaubavahetuse kasv)
Rootsi valitsuse merendussektori arengu visioon eeldab majanduslikku, keskkondlikku ja sotsiaalse kasvu, ning tugineb kolmel küsimustel nagu tasakaalustatud merekeskkond, konkurentsivõimeline merendussektor ja atraktiivsed ranniku alad. 2 Mis puudutab merenduspoliitikat, Rootsi peamised prioriteedid on keskonnaalased, majanduslikud ja ühiskondlikud. Keskkonnaalane eesmärk on kaitsta rannikut ja merd. Majanduslik eesmärk on kasutada mere- ja rannikuressursse parimal võimalikul viisil, näiteks parandada merendussektori ja rannikutegevuse konkurentsivõimet; soodustada mere- ja rannikuressurssidel põhinevat tegevust ning aidata kaasa jätkusuutlikule arengule. Ühiskondlik-kultuuriline eesmärk oleks siis parandada elu kvaliteeti rannikul töökohtade loomist kohalikule elanikkonnale
Äriplaan Moeateljee OÜ Re-use-me Rohelist mõtteviisi propageeriv õmblusateljee Ettevõtte juht: Sille Lääs Sütiste tee 154- 16, Tallinn tel: 56924988, e-mail: [email protected] Koostaja:Sille Lääs Tallinn 2011 Sisukord Sisukord 2 Äriplaan 3 Äriidee 3 Lähteandmed Lühikirjeldus, investeeringud ja oodatavad tulemused 4 Ettevõtte ülevaavaade 5 Keskkonnaalane aspekt 5 Juhtkond 5-6 Bilanss I ...
piirkondlikku merd jagavad. Liidu liikmesriigid peavad hindama vete hetkeseisundit ja määrama kindlaks hea keskkonnaseisundi määratlemiseks kasutatavad tunnused. Vete hetkeseisundi ja heakeskkonnaseisundi määratlemiseks vajaminevad meetmed valivad liikmesriigid ise. Liikmesriigid peaksid merestrateegiale lähenema tulemusest lähtuvalt, seejuures tuleks olulist tähelepanu pöörata ka piirkondlikule kootööle. Merendusstrateegia on ELi merepoliitika keskkonnaalane tugisammas. (Euroopa komisjon) Elupaikade direktiiv Elupaikade ja linnukaitse direktiivid kohustavad liikmesriike võtma meeteid säilitamaks või taastamaks haavatavate elupaikade ja liikide soodne kaitsestaatus. Tuntuim elupaikade direktiiviga kehtestatud meede on Natura 2000 kaitstavate alade võrgustik. Elupaikade direktiivis on tähelepanu pööratud ka merealade kaitsele, nimelt määratakse selle direktiiviga kindlaks üheksa merelise elupaiga tüüpi, mida peab kaitsma.
kultuuri ja ka ennast tutvustatada laiale maailmale. Teadustöö globaliseerumine Tartu biotehnoloogid teevad koostõõd Saksamaa teadlastega Tallina Tehnikaülikooli väikelaevaehitajad teevad koostõõd soome ja saksamaa inseneridega. Eesti ajaloolased on pidevas koostõõd välismaa. Kuna teadusuuringud on väga kallid siis on paljudel juhtul see ainlut võimalik mitme riigi yhisel jõul ja ka teadmistel. Keskkonnaalane globaliseerumine Saksamaa Ruhri tööstuspiirkonna metallurgiatööstuse saaste jõudis Reini jõkke Mehhiko lahe naftakatastroof 2010. Aastal Tsornobõli tuumakatastroof 26.aprill 1986 Saaste vähendamiseks teevad koostööd eri riikide ametnikud ja teadlased. Peame vaid lootma,et tänu paljudele erirahvustest tarkadele selliseid hirmsaid õnnetusi kuidagi suudetakse ennetada ja vastvalt reageerida. Haridusalane glabaliseerumine
17 Eesti keskkonnaõiguse üldiseloomustus 20 18 Keskkonnanormatiivid 21 19 Keskkonnaload 22 20 Keskkonnamõju hindamine 23 21 Keskkonnaalane vastutus 24 22 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse; Natura alade reºiimi erisused 25 23 Veekeskkonna kaitse põhistruktuurid 26 1 24 Välisõhu kaitse põhistruktuurid 28 25 Jäätmete alase regulatsiooni põhistruktuurid 29
Sisukord Sissejuhatus 1. Rahvastik. 1) Rahvaarv ja selle muutumine. 2) Loomulik iive. 3) Keskmine eluiga 4) Rahvastikupüramiid 2. Asustus. 1) Rahvastiku tihedus ja paiknemine. 2) Linnastumine 3) Linnastumisega kaasnevad probleemid 3. Majandus. 1) Riigi majandusstruktuur 2) Rahvusvahelised ettevõtted 4. Turism. 1) Kohad mida näha 5. Riigi areng. 1) Globaliseerumine 2) Riigi arengutaseme iseloomustus 6. Kokkuvõtte. 7. Kasutatud materjal. Sissejuhatus Saudi Araabia on riik Lähis-Idas, mis asub Araabia poolsaarel. Sai iseseisvaks 23. septembril 1932. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Saudi Araabia ümbritsevad riigid on lõunas Jeemen ja Omaan, idas Iraan, põhjas Iraak ja Jordaania ning läänes Egiptus ja Sudaan. Saudia Araabiat priiab Pärsia laht ja Punane meri. Saudi Araabia ISO kood on 2 tähega SA ja 3tähega SAU. Saudi Araabias räägitakse araabia keelt ja seal elab 28 571 770 inimest. Saudi...
Koolinimi õppetool Õpperühma kood () Ökoloogiline jalajälg Iseseisev ainetöö Juhendaja: Linn (aasta) 1 Sisukord SISUKORD.................................................................................................................................2 ,,KELLELE ON VAJA KESKKONNAARUANNET?"............................................................3 1. KESKKONNAARUANDE KOOSTAMINE.........................................................................4 2. ÖKOLOOGILISE JALAJÄLJE KOOSTAMINE..................................................................5 3. KOMPONENTIDE MÕÕTMINE..........................................................................................6 4. VESI........................................................................................................................................7 ...
8 kogu personalile. igapäevase tegevuse jaoks eeldatakse kogu personali ja külastajate kaasamist. Inimeste On nõutav, et oleks kehtestatud Rohelise Võtme järgi tuleb keskkonnateadlikkuse protseduurid personali tagada personali keskkonnaalane tõstmine ja keskkonnateadlikkuse teadlikkus ja informeeritus; ka infovahetus tõstmiseks (koolituseks) ja nii külalistele peab olema organisatsioonisiseseks kui ka keskkonnategevust käsitlev info väliseks infovahetuseks kättesaadav; keskkonna keskkonnaalase tegevuse kohta koordinaator peab juhtkonnale
ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Jätkusuutlikkus (ühiskonna) võime jääda püsima, mitte hääbuda. Jätkusuutlikust arengust hakkasid esimesena rääkima rohelise mõtteviisi esindajad, kes juba 1970. aastail viitasid ülemaailmsetele keskkonnaprobleemidele. Jätkusuutliku arengu (ka säästva arengu, ingl sustainable developement) all mõistetakse inimkonna niisugust eluviisi, mis tagab inimeste elukvaliteedi ja selle parandamise nõnda, et püütakse kasutada loodusvarasid säästlikult ning et tarbimine ja muu inimtegevus ei ületaks keskkonna talumisvõime piire. Jätkusuutlik areng on tasakaalu taotlemine ühiskonnaelus tervikuna, nii sotsiaalvaldkonna kui ka majanduse ning keskkonna vahel. Räägitakse elamisväärse keskkonna hoidmisest ka vaimses mõttes (inimsuhete korrastamises ja vastastikuses hoolivuses). Jätkusuutlikkusega tahetakse tagada täisväärtusliku ühiskonnaelu...
Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Venemaa lipp ja vapp............................................................................................. 2 1. Rahvastik............................................................................................................ 3 1.1 Riigi rahvaarv................................................................................................... 3 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................... 4 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................... 5 1.5 Tööjõud............................................................................................................. 5 2. ASUSTUS...........................................................................................................
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM UNGARI VABARIIK Riigitöö Lemme-Liis Madiste 10-1 Juhendaja:Sirje kaljula Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 RIIGI ARENG......................................................................................................... 5 1.1 GLOBALISEERUMINE...................................................................................... 5 1.2 RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS..........................................................6 2 MAJANDUS........................................................................................................... 8 2.1 TURISM................................................................................................
ohust, turueelse mõju hindamise meetmed, alternatiivide kaalumine. III KESKKONNALASED ÕIGUSED J. Wolf: loodusseadustega ilmselt vastuolus olevad seadused peaksid õigusriigi tingimustes olema loetud ka õugse aluspõhimõtetega vastuolus olevateks. Tundub radikaalne, aga kui seadused on vastuolus loodusseadustega, võivad need tuua kaasa tagajärgi, mis muudavad võimatuks põhiõiguste kaitse. Õigusriigi ülesanded: - ehitada toimiv keskkonnaalane õiguslik regulatsioon vastavalt ettevaatusprintsiibile - hoolitseda kehtiva regulatsiooni elluviimise eest - astuda samme keskkonna kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks nendel juhtudel, kui see ülesanne ei kuulu eraõiguslikele isikutele. Riik peab hoolt kandma selle eest, et mitte ainult tema enda, vaid ka teiste tema jurisdiktsiooni all olevate isikute keskkonnaalased kohustused saavad tõidetud.
· Survegrupid *Suureneb vesinikiooide konsentratsioon pinnases · Huvirühmad (vaesustavad kooslused, aeglustub orgaanilise aine · Vabatahtlikud kokkulepped lagunemine) *Suureneb toitainete väljauhtumine · Teadlikkuse tõstmine (keskkond happeline väheneb mullaviljakus) *Alaaneb · Keskkonnaalane koolitus taimede rakumahla pH (tekivad lehe- ja Majandushoobade väärtused: *on võteks säästva okkakahjustused, väheneb assimilatsiooni kiirus, taimed arengu saavutamisel *aitab muuta keskk.kulutusi muutuvad tundlikeks öökülmadele ja taimekahjuritele). sisekukudeks *on maj otstarbekamad *toetab *Kiireneb korrosioon ja rabenemine *Sagenevad
Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine. Urho Kaleva Kekkonen. Esimene etapp: 1973 juuli, Helsingi, välisministrid Teine etapp: Genfis, kuni 1975, diplomaadid ja eksperdid. Konsensuse alusel. Kolmas etapp: 1975 juuli-august Helsingi, 1. august 1975 kirjutasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada alla lõppdokumendile ,,Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel." See koosnes kolmest korvist. Esimene korv: Euroopa julgeolek ja riikide piiride vääramatus. Teine korv: Majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö. Kolmas korv: Koostöö humanitaaraladel ja inimõiguste vallas. Selle lõppaktiga pandi alus ka Euroopa Julgeoleku. Ja Koostööorganisatsioonile OSCEle. Kasulik peamiselt NSVLile. Tugevdas oma positsiooni Kolmandas maailmas. Teisest küljest aitas see akt kaasa dissidentluse levikule sotsialismileeris. Kogu see akt õõnestas NSVLi seestpoolt, ebaotstarbekate laenude näol. Külm sõda. NSVLi toetusel Fidel Castro juhtimisel Angolas MPLA Angola Rahvavabastusliikumine. Edukas.
kohustusi ajal, mil ASEAN kiirendab oma integratsiooni ning EL püüab laiendada oma rolli Edela-Aasias. Esimene ELi ja ASEANi tippkohtumine leidis aset 22. novembril 2007 Singapuris. Üritus korraldati selleks, et tähistada 30 aasta möödumist ELi ja ASEANi ametlike suhete algusest. Tippkohtumisel arutati ELi ja ASEANi partnerluse saavutusi ja väljavaateid ning piirkondlikke ja ülemaailmseid küsimusi, nagu ASEANi integratsiooniprotsess, energia, kliimamuutus ja keskkonnaalane jätkusuutlikkus ning olukord Myanmaris (Birma). Tippkohtumise tulemusena anti välja neid ja muid küsimusi hõlmav ühisdeklaratsioon. Tippkohtumisel toetati ka tegevuskava, milles antakse täpne ülevaade koostööst keskpikas perspektiivis. 2.3 ELi ja ASEANi kaubanduslikud suhted Laienenud EL on praegu ASEANi suuruselt teine kaubanduspartner, edestades Hiinat ja Jaapanit, ning moodustas näiteks 2006. aastal 11,7% ASEANi kaubandusest. ASEAN on
Tallinna Teeninduskool Olga Komleva Rühm: 021MT PUHASTUSAINED Juhendaja: Heikki Eskusson Puhastusained Olga Komleva 021MT Tallinn 2008 2 Puhastusained Olga Komleva 021MT Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................4 Eres nahkesemete hooldusvahend 500 ml spray............................................................ 5 Lubjasette ja rooste eemaldaja....................................................................................... 6 Vinyl & Linoleum Cleaner.............................................................................................7 ORO dushikabiini puhastusvahend.................................................................
Eesmärk: suunata utiliseerimisele ja taaskasutusse võimalikult palju jäätmeid. Jäätmete käitlemine peab olema teostatav optimaalsete kuludega Jäätmete käitlemine peab olema efektiivne Jäätmete käitlemisega tekkivate kulude analüüs ja juhtimine peavad lähtuma kogukulude kontseptsioonist Jäätmekäitlust jälgides, suunates ja juhtides ning sellega seotud kulusid analüüsides tuleb pürgida vastavate kulude vähendamise poole. 28. Eesti keskkonnaalane seadusandlus ja strateegia Eesti keskkonnaalane seadusandlus 1. EV pakendiseadus 2. Jäätmeseadus Eesti keskkonnastrateegia 1. Säästev areng 2. Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine 3. Jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega 29. Jäätmete sorteerimine ja kogumine laos, terminalis ja territoriumil Eeltöötlusmeetodid on: Sortimine Pakkimine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Prügilate sulgemine Referaat Üliõpilane. Tõnis Klaas EAKI 82 matr.031312 Juhendaja: insener Olev Sokk TALLINN 2008 7. Prügila sulgemine Pääsküla prügila näitel..................................................................................10 8. Järelseire teostamise vajadus...................................................................................................... 12 11. Fotod.........................................................................................................................................14 12. Kasutatud kirjandus.................................................................................................................. 16 ...
Ei mingeid kiviktaimlaid, jõgesid, piiritletud murulappe enam, aitab rangest puude istutamise reglemendist. Loodust tuleb säilitada, kuid see peab loomulikult linnakeskkonnda sulanduma, mitte muudetud ja moonutatud kiujul. Ainult nii moodustub tervislik roheala, piirideta aed. Kui arhitektid nägid, et modernistlik maastikukujundus tekitab probleeme, hakati mõtlema uute lahenduste peale kuidas loodust ja linna omavahel siduda. Sotsiaalne ja keskkonnaalane kriitika urbanistlike rohealade suhtes Modernistlik maastikuplaneerimine suutis küll kokku tuua erinevad linnarajoonid, kuid sel puudus muu funktsioon. Üldjuhul oli suur osa nendest ühendavateks rohealadeks mõeldud kohtadest ilma nime ning kindla otstarbeta. Need olid avalikud rohealad, millega kaasnes palju probleeme. Esiteks puudus nendel parkidel kindel hooldaja, kes haljastustöid korraldaks. Kui kohalik
kohustuse, et organisatsiooni poolt kavandatav keskkonnapoliitika võtaks arvesse riigis (a.j. Eestis) kehtivat seadusandlust. ISO 14000 SEERIA STANDARDID KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI STANDARDID (2) Keskkonnajuhtimissüsteeme ja nende auditeerimist käsitlevad järgmised standardid: ISO 14001 – põhistandard, mis esitab nõuded keskkonnajuhtimissüsteemile (selle järgi toimub ka sertifitseerimine) ISO 14004 – juhised KKJS juurutamiseks ISO 14063 – keskkonnaalane kommunikatsiooni standard, mis esitab juhiseid ja näiteid ISO 19011 – juhised KKJS auditi läbiviimiseks ISO 14000 SEERIA STANDARDID KESKKONNAPOLIITIKA (1) Keskkonnapoliitika kavandamiseks määrab organisatsioon keskkonnaaspektid, millel on või võib olla keskkonnale oluline mõju. Nende põhjal kavandatakse protseduurid, mida ta järgib oma tegevuse, toote, teenuse keskkonnaaspektide kindlakstegemiseks.
valdkondadele: 1. Teadusuuringute ja tehnoloogia arendamine metsa majandamisel 11 2. Tehmiline abi ja metsa-ala suurendamine 3. Hävitatud alade taastamine sinna kuuluvate liikidega 4. Ratsionaalne ja jätkusuutlik metsaressursi kasutamine 5. Kontroll metsanduslike tegevuste üle, eelõige lageraiete üle 6. Metsamajandusliku suutlikuse tõstmine 7. Keskkonnaalane harimine 8. Keskkonna- ja loodusvarade kaitse Amazoni fondi, mis loodi 2008 määrusega 6527, eesmärgiks on meelitada inimesi annetama, et neid annetusi investeerida metsadesse. Sellega tahetakse ära hoida metsade laushävitamist, rahastada seiret ning ka edendada kalavarude kaitset. Oma eesmärgid on nad loetlenud järgmised: 1. Avalike metsade ja kaitsealade juhtimine 2. Keskkonna kontroll, järelevalve ning seaduste kordasaatmine 3
Oluline roll Soome presidendil U. K. Kekkonenil. 1973 alanud nõupidamistel oli 3 etappi: I osalesid peaministrid II läbirääkimised lõppakti sisu üle diplomaatide ja ekspertide vahel (Genfis) III 1975 a Helsingis, 1. aug allkirjastasid 33 Eur riiki, USA ja Kanada nõupidamise lõppdokumendi ,,Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel". Lõppdokument koosnes 3 korvist: 1) Euroopa julgeolek ja selles kinnitati Euroopa riikide piiride vääramatust 2) majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö 3) koostöö humanitaaraladel ning inimõiguste vallas Lõppaktiga pangi alus Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile OSCE. NSVL oli saanud Läänelt tunnustuse ja samas ei kavatsenudki kodanikeõigusi parandada Pingelõdvenduspoliitika tulemused: NSVL saavutas kõik eesmärgid ja Lääs mitte ühtegi. NSVL kasutas paranenud suhteid ära oma positsiooni tugevdamiseks Kolmandas Maailmas ja võidurelvastumiseks.
Rahvusvahelise Keskkonnakoolituse Fondi poolt välja antavat rahvusvahelist ökomärgist Sinilipp www.hem.ee ja www.blueflag.org. 7 Sinilipp on sümbol, mis tähendab, et on järgitud erinevates riikides kehtivaid ühtseid kriteeriume, mis jagunevad nelja alagruppi: · keskkonnakoolitus ja informatsioon · keskkonna juhtimine /keskkonnasõbralik majandamine/ keskkonnaalane tegevus · turvalisus ja hea teenindus · vee kvaliteet (joogivesi, suplusvesi) Eesti liitus projektiga 1993. aastal kui MTÜ Hoia Eesti Merd võeti Keskkonnakoolituse Fondi FEE liikmeks. Esimeste Eesti Sinilipu-sadamatena tunnustati 1994. aastal Pärnu Jahisadamat ning Pirita TOP sadamat. Esimese Sinilipu supelrandadele pälvis Eestis 2000. aastal Pühajärve rand. Sinilipp harrastusaluse mastis tähendab, et sel laeval järgitakse keskkonda säästvaid põhimõtteid.
juuni 1985, teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ, 27. juuni 2001, teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta Rahvusvahelised Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioon (nn Espoo konventsioon) Espoo konventsiooni KSH protokoll (inglise k) 20. Keskkonnaalane vastutus Keskkonnaalane vastutus ehk keskkonnavastutus on kohustus, mis tekib keskkonnaga seotud kahju tekitamise, keskkonnanormi rikkumise ja/või keskkonnaohtliku olukorra tekitamise tagajärjel. Reeglina on tegemist kohustusega kahju hüvitada, heastada või ära hoida. Keskkonnaalast vastutust võivad reguleerida nii haldus-, kriminaal- kui tsiviilõiguse normid. Keskkonnavastutuse seadus, nii nagu ka Keskkonnavastutuse direktiiv, keskendub
võimalik. MAJANDUSPOOL Majandusmehhanism 1. Käsu ja kontrollimeetod · Ranged keskkonna, tervise ja emissioonistandardid · Normid toodangu ühiku kohta · Heitmenormid 2. Majandushoovad (toetused) · Saastetasud · Maksud · Kasutamistasud · Tootetasud · Kauplemine saastelubadega 3. Veenmismeetod · Survegrupid · Huvirühmad · Vabatahtlikud kokkulepped · Teadlikkuse tõstmine · Keskkonnaalane koolitus MAJANDUSLIKUD KESKKONNAKAITSE MEETMED Maksustamine 1. Loodusvara kasutamisõiguse tasu (tasumäärad kehtestab Vabariigi valitsus) 2. Emissioonimaks makstakse reostuse, jäätmete emiteerimise eest väliskeskkonda. Summa suurus sõltub emiteeritavate ainete kogusest, omadustest. 3. Teenusemaks tasu keskkonda juhitava reostuse kogumise, puhastamise või töötlemise eest, maks peab katma jääkainete puhastamise või töötlemise kulud. Saastemaks
LESOTHO Riigitöö Tallinn 2017 1 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.RAHVASTIK........................................................................................................... 5 1.1Lesotho rahvaarv ja selle muutumine............................................................5 Lesotho rahvaarv on 2 180 550. See teeb Lesothost rahvaarvu suuruselt 145. riigi maailmas. Mehi on rahvastikust 49,2% ning naisi 50,8% (Countrymeters, 2017). Sündimus on Lesothos pea kahekordselt suurem suremusest, mis tähendab kiiret rahvastikuarvu tõusu. Arengumaades nagu Lesotho sünnib palju lapsi, kuna normid ja tavad soosivad paljulapselisi perekondi. (Worldometers, 2017).........................
779. satisfy the needs vajadusi rahuldama 780. habits of consumption 781. life supporting systems elu toetavad süsteemid 782. genetic diversity geneetiline mitmekesisus 783. prove in advance 784. to ban keelustama 785. precautionary means 786. zoning linnaplaneerimine 787. land-use planning maakasutuse planeerimine 788. charges esildis 789. loans laen 790. insurance kindlustus 791. labelling märgistamine 792. environmental civil liability keskkonnaalane tsiviilvastutus 793. declared by several international conventions deklareeritud mitmete rahvusvaheliste konventioonidega. 794. freedom of information informatsiooni vabadus 795. occurrance of pollution reostuse ilmnemine? 796. The "polluter pays" principle "reostaja maksab" põhimõte. 797. costs of pollution control and monitoring kulud, mis on on seotud reostuse kontrolli ja monitooringuga 798. reflect in the price of goods peegelduma kauba hinnas 799
KORDAMISKÜSIMUSI Pt. 1. ja 2. SISSEJUHATUS; EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on õpetus, mis arutleb moraali üle ning põhjendab valikud hea või halva, õige või vale vahel. Etikett tähendab aga ühes või teises keskkonnas ainuõigeks peetavaid kombeid või tavasid ning neid ei ole vaja põhjendada. Üks on kui normide kogum, mida on kohustatud teatud keskkonnas järgima, teine on kui õpetus, mille puhul arutletakse valikute vahel ning ei seostata mingi konkreetse kultuuri ega asukoha eripärasustega. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L.Kohlberg? Eristatakse peamiselt kolme taset, kuid need on võimalik jaotada omakorda veel kaheks. Pre-konventsionaalne - inimesel on väga piiratud arusaam moraali ja sotsiaalse käitumise reeglitest. Alamal astmel inimene peab õigeks neid tegusid, millele ei järgne karistust. Kõrgemal astmel inimene leiab, ...
Sõnnikumjandus peab olema lahendatud. Optimaalsete väetisnormidega peab tagama saagikuse tõusu, saagi kvaliteedi ja mullaviljakuse paranemise nii, et oleks täidetud ka keskkonnakaitse nõuded. MAAVILJELUSVIISID mahemaaviljelus, selle vastand tavamaaviljelus. 21 II VÄETISED Tavamaaviljelus e. konventsionaalne viljelus. Piiranguid üldiselt ei seata, kuid siiski on üks keskkonnaalane piirang, et ei suureneks keskkonnareostus. Väetuse alusels J. Liebigi teooria. Aegade jooksul on olnud 3 erinevat perioodi: I Ekstensiivse maaviljeluse periood. Saak alla 60 sü/hp. II Tasakaalustatud maaviljeluse periood. Saak 60...90 sü/hp. III Intensiivse maaviljeluse periood. Saak üle 90 sü/hp. 1987. a. väetistega toitainete juurdeandmine 1990. a. saagiga toitainete eemaldamine Alternatiivne maaviljelus (e. mahemaaviljelus). Kasutatakse valdavalt
kõrge temperatuur ja suur müra need kõik kahjustavad töötajate tervist, kuid on tavalised nähtused tehastes. [8] Mitmesaja töötaja peale on heal juhul paar tualetti ning joogivett pole saada. Söögipause on üle 10-tunnistel tööpäevadel vaid üks ning see kestab 10-20 minutit. [7] 2.2. Kahjulik mõju keskkonnale Nagu eelpool mainitud, on lääneriikide firmad viinud oma tootmise arenevatesse riikidesse, kus keskkonnaalane järelvalve on nõrk või puudub üldse. Tekstiilitööstus tarbib suurel hulgal kemikaale ning tellijafirma jaoks on väga mugav kõik need mürgised jäägid lihtsalt ära visata, kuna ohtlike jäätmete käitlemine ei ole tootmispiirkonnas kohustuslik. [9] Reostatud veekogud ja põllud ei puuduta ju otseselt ei tarbijat ega tellijat. Ometi on kaasaegne maailm niivõrd ühte põimitud, et kriis ühes maailma piirkonnas mõjutab paratamatult kõigi selle planeedi elanikke
Kõiki kandidaatriike tuleb kohelda nõudlikult ja samaväärselt, kuid riigi iseärasusi arvestades. 6.Toetame ühtsust liikmesriikide varjupaiga andmise reeglites ja immigratsiooni poliitikas. 7.Tähtsustame võrdõiguslike, heanaaberlike ja igakülgselt avarduvate suhete arenda mist Eesti naaberriikidega Läänemere ääres. 8.Oleme seisukohal, et euroopalike ja üldinimlike väärtuste austamisel põhinev kultuuriline, majanduslik ja keskkonnaalane koostöö Venemaaga aitab kaasa demokraatia ning rahvusvaheliste suhete stabiilsuse tugevdamisele. SISEJULGEOLEK 1.Suurendada riigieelarvest eraldatavaid vahendeid ülalloetletud tegurite kahjuliku mõju ennetamiseks ja vähendamiseks. 2.Rakendada ellu Euroopa Liidu solidaarsusprintsiip ennekõike sotsiaalharta järk järgulise ratifitseerimise ja tööandjate finantseeritava kutsehaiguskindlustuse teel. 3
_ Investeering j arajamise kiirus (aunkompostimine) või mugavus (sundõhustusega aunad või kompostireaktor); _ Enenrgeetilised eesmärgid ( kompostisoojust või anaeroobsel kääritamisel tekkiva biogaasi ärakasutamine); kas lahendatakse eri liiki biojäätmete käitlemine omaette või kooskäitlemine PRÜGILA 1990. aastateni oli prügila praktiliselt igalsuuremal asulal ja ettevõttel ning enamasti puudus neis igasugune keskkonnaalane kontroll ja järelevalve. Prügilate sulgemist alustati 90ndate keskel. Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded Vastu võetud keskkonnaministri 29. aprilli 2004. A määrusega nr 38 (RTL 2004, 56, 938), jõustunud 15.08.2004 · Tavajäätmete prügilasse ladestatakse segaolmejäätmeid ja muid tavajäätmeid. Siia klassifitseeruvad ka püsijäätmete prügilad, kuhu ladestatakse teatud ohtlikke jäätmeid, nt eterniiti.
) Keskkonnalane tsiviilvastutus: (“+” Efektiivne vahend kahju kiireks ja adekvaatseks hüvitamiseks. “-” Paljudel juhtudel on keskkonnasaastusega tekitatud kahju oma olemuselt korvamatu; saastajal-kahjutekitajal puuduvad vahendid kahju hüvitamiseks.) Tsiviilvastutuse kindlustus: (“-” Muudab saastaja ükskõikseks). Keskkonnaõiguse probleemid Eestis: Paljud õigusaktid kehtestatud Vabariigi Valitsuse või ministri määrusega. Puudub üldine keskkonnaalane raamseadus. Mitmete rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnakaitse printsiipide ebakohane inkorporeerimine Eesti õiguskorda. Adekvaatsete tsiviilvastutuse skeemide puudumine. Seadusandluse fragmenteeritus. Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis: Põhiseadus, seadused, valitsuse, määrused, ministri määrused, välislepingud. Loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult (§ 5). Igaühel on õigus tegeleda ettevõtlusega,
Keskkonnaõiguse taotlused • Keskkonnaõiguse kehetala peab hõlmama kõiki keskkonnaelemente; • Keskkonnaõiguse kehteala peab hõlmama neid keskkonnaelemente vastastikuses seoses; • Paljud keskkonnaprobleemid on ulatusliku mõjuga (regionaalne, globaalne) ja eeldavad paljude riikide ühisaktsioone. Keskkonnaõigus Eestis Keskkonnaõigus on kompleksne, dünaamiline ja pidevalt muutuv õiguse valdkond. Tuleb arvestada: • Keskkonnaalane seadusandlus muutub ja uueneb tihti; • Toimub rahvusvaheliste keskkonnastandardite rahvuslikku õiguskorda ülevõtmine: liitude Euroopa Liidu kohandati EL keskkonnakaitse direktiivid (Õhualane 18, veekaitse 11, jäätmekäitlus 12, looduskaitse 3, kiirguskaitse 7, keskkonnakaitse korraldus 2, GMO 3) • Keskkonnaalane seadusandlus on tihti kattuv • Uued ja teravad keskkonnaprobleemid võivad nõuda loovaid ja paindlikke õiguslikke lahendusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
