Eesti pärimusmuusika 1. Eesti heliloojatest on kasutanud rahvalaulu oma loomingutes ja teostes : Mart Saar (1882-1962) Rahvalaulud : ,,Kõver kuuseke'', ,,Tudu- tudu tuvikene'' , ,,Jaan läheb jaanitulele'', ,,Tere kuusi, tere petäj '', ,,Sii om leelo liinast tuodo'', ,,Leelo'', ,,Luule, see ei tule luulest'' , ,, Üks suu'' , ,Tipa- Tapa hällilaul''. Cyrillus Creek (1889-1962) Teosed: ,,Sirisege, sirisege sirbikesed'' , ,,Meie Err ehk meie härra'', ,,Meil aia äärne tänavas'', ,,Ma kõndisin vainul''. Veljo Tormis (1930-2017) rahvalaulud: ,,Rahvalaul ja meie'' , ,,Eesti kalendrilaulud'' alaosadega : ,,Mardilaulud'' , ,,Kadrilaulud'',
[6] Mullastik Rannikumadalikul valdavad leede- ja leetunud mullad, lavamaal gleistunud ja gleimullad ning rähksed rendsiinad, leidub ka paepealseid rendsiinasid. Pandivere kõrgustikul on ülekaalus leostunud ja leetjad liivsavimullad, Assamalla ja Rägavere ümbruses, Rakke lähikonna voortel ja Mõdriku–Paasvere oosidel on rähkseid rendsiinasid ning mitmel pool tasandikul kahkjaid muldi. Soostunud ja soomuldi on rohkesti maakonna lõuna- (Rakke piirkonnas), ida- (Tudu ümbruses) ja loodeosas (Kõrvemaal). [6] 6 Pinnamood Lääne-Viru maakonna praegune pinnamood on pärit mandrijää taandumise ajast ligikaudu 12 000 aastat tagasi. Eesti maastikulise liigestuse järgi jäävad siia 4 maastikurajooni: Pandivere kõrgustik, Kirde-Eesti lavamaa, Põhja-Eesti rannikumadalik, Kõrvemaa. [8] Veestik
SUUBUB Soome lahte VALGLA RIIGID Eesti VALGLA PINDALA 810 km² PIKKUS 51 km JÕE VOOLUHULK 6,7 m³/s PAREMPOOLSED LISAJÕED Ojamaa jõgi ja Kohtla (Roodu) jõgi VASAKPOOLSED LISAJÕED Hirmuse jõgi ja Erra jõgi Purtse jõgi algab Tudu lähedalt Punasoo idaservast, läbib Püssi ja Lüganuse ning suubub Purtses Soome lahte. Jõe pikkus on 51 km, valgala 810 km², aasta keskmine vooluhulk Lüganuse lävendil 6,67 m³/s. Jõgi erineb tüüpilistest Põhja-Eesti jõgedest, sest tal puudub paeastangult langev juga. Voolates piki paealuspõhja riket asendab astangut pikal langusel kärestikuline voolus. Purtse on küllap kõige ägedamate kärestikkudega jõgi Eestimaal. Jõe suudmes on väike Purtse sadam.
ikoer, kabine..., oia...as, harsaltsel..., töö...ab hõbe...ased, hale...alt, tor...i, sõi...is, leh...i, toominga...e, Ei...e, spor...ialad, höbe...ase, hale...alt, muu...us, huvi...avat, tun...ud, ilusa..., töö...ab, Tobe...ad, sale...at, pude...ad, lähe...al, õde...ega, rohttaime...est, ai...ake, vii...ikas, Majahoi...ja, püksi..., kondi..., kõmpi...es, peal..., ime...les hääl..., hooksamal..., hii...lane, nõn...a, rän...ab, esin...amas, elevan...id, jaanalin...ude, maandu...a, tudu...a, triipu...est, rahul...ada, pil...istada, meelel...i, kohta...esse, kiskja...e, käi...uma, toi...ub , suur...e, Nõn...a, rän...ab, rahul...ada, esin...amas, hale...alt, Tobedad, maan...uda, sale...at, pude...ad, ai...ake, lähe...al, vaa...as, täi...is, hirmunul..., spor...ialad, elevan...id, vii...ikas, Majahoi...ja.
täna vee raskusele. · Vesipüks võib kaasa haarata väikesed elusolendid, nagu kalad ja konnad, ning tõsta kõrgele õhku. Kui vesipüks hakkab lõppema, langevad nad kusagil kaugemal maapeale tagasi. Tornaadod Eestis · Eestis kasvanud. 1998 oli Eestis 24 tornaadot, 15. juulil 2000 ründas tornaado Rakvere linna ja tegi palju kahju majadele ning garaazidele, üks inimene sai surma. Metsa laastasid tornaadod 2001. aasta juulis Tudu kandis. Hukkus kaks inimest: üks naisterahvas jäi langeva puu alla, üks laps aga sattus maha langenud elektritraatidesse. Mitu tornaadot esines 4. ja 5. juulil 2002. nii Lääne-Eestis kui ka Peipsi ümbruses. Eesti tornaadodest tugevamad kuuluvad Fujita-Pearsoni kuuepallilise skaala keskossa, olles kuni F3-F4 tugevusega. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Tromb · http://www.miksike.ee/en/forum.html? thread_id=5180&forum=13 · http://et
ja Alajõgi suubuvad Peipsisse; Purtse ülemjooks ehk Oandu jõgi suundub Soome lahte; Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi suubuvad Alutaguse idapiiril Eesti veerohkeimasse Narva jõkke. Alutagusel on ka palju järvi, mis aga paiknevad ebaühtlaselt. Suurim järvede koondumisala on Kurtna mõhnastikus, kuid järvi on rohkesti ka IisakuJõugaIlluka oosideaheliku piires (Jõuga ja Kõnnu järved). Nimetamisväärsed on ka kaugemal soodes asuvad Arvila ehk Ratva, Tudu ja Imatu järv ning Puhatu järved. Rannal... Seos inimkonnaga Alutagusel on traditsiooniliselt tegeldud soomaagist raua tootmisega (Rebu, Rääsa), kalapüügiga (Narva jõe ja Peipsi ääres), metsalangetamise, parvetamise ja puutööndusega. Viimane on olnud eriti iseloomulik Avinurme ümbruse küladele. Kuna põldu oli vähe, metsa aga palju, siis pärandati puutööoskust põlvest põlve
· Ooside vahelised järved piklikud nagu oosidki ( Aegviidu) · Orujärved on piklikud ja asuvad ürgorgudes ( viljandi) · Jääkündenõos asuvad järved madalad , laiad ( peipsi (10m) võrtsijärv(2m)) Rannajärved on tekkinud maakerke tagajärjel , merest eraldunud lahtedest ( sutlepa meri , mullutu suurlaht, harku järv ) Rabajärved asuvad kõrgsoodes e. Rabade älvetes ( loosalu , tudu) Lammijärved e. Soodid tekivad aeglase vooluga jõgede ligidusse vanadest maha jäänud jõekäärudest . Karstijärved on enamasti ajutised ja asuvad põhja-eestis lubjakivide avamusalal. Nähtavad välja ja sissevoolud neil enamasti puuduvad (porkuni) Meteoriidijärv- ümar , valliga ümbritsetud ( Kaali ) Tehisjärved narva vh , paunküla vh karksi paisjärv Looduslik paisjärv ( ülemiste ) tekkis um 8000 at kunagise
a.v. Titakeel Paraverbaalne- hääletoon, pausid. 2. Fraasi periood algab siis kui laps ütleb esimese tähendusliku sõna, kasutab seda kindla objekti või isiku suhtes. Esimesed sõnad umbes 10 või 11 elukuul. a. Sõnade valik a.i. Üldnimetused - üle 50 % sõnavarast. Nt auto , sõidame, ema, tädi a.ii. Spetsiaalsed nimetused isikunimed sh vanaema. a.iii. Tegevusesõnad Nt oppa, aida, tudu. a.iv. Piiritlevad sõnad näitavad suhet /asjade piiri a.v. Sotsiaalsed sõnad pöördumise sõnad a.vi. Funktsionaalsed sõnad 4% sõnavarast, sidesõnad b. Sõnade tähendus omandamine. b.i. Referentsi ja referentsita sõnad (President vs õiglus) b.i.1. Alalaiendamine laos kasutab sõna liiga kitsas tähenduses
- Asutus - Elukeskkond Maavarade osatähtsus tööhõives Mäetööstuses hõivatud 1.2% Eesti hõivatutest Ressursialad: Tootsi vald Lavassaare Kohtla-nõmme Puhja vald Jõhvi linn Kiviõli linn Ressursside mõju Riigi majandusele: põlevkivi, ida-viru Rahvastikule ja sustusele: -põlevkivi (kirde eesti - turvas (lavassaare) -lubjakivi (kunda) Kalavarud: kalurikülad Kaluriasulad: - Alajõe vald - Kihnu vald - Kallaste linn Metsandusasulad: - Tudu alevik - Iisaku alevik - Sonda alevik Põllumajandus Põllumajanduse tähtus Els - Kasutab otseselt 42% EL-i maismaast - Suuruselt kolmas tööandja Euroopas (üle 15mln töökoha) - El on suuruselt esimene toiduainete eksportija ning teine importija maailmas Taimekasvatus eestis: kõige rohkem nisu, kõige vähem rukist Maakondade spetsialiseerumine: lääne-viru suurim tootja, hiiu kõige väiksem Saagikus: tartu suurim, saare väiksem EKSAMILLL
20 000 rabalaugast. Järved hõlmavad 5% kogu riigi pindalast. Järvederikkaim paik on Kirde-Eestis Kuhtna mõhnastik. Tihedal on järvi ka Kagu- Eesti kõrgustikel, Kõrvemaa põhjaosas ning Saaremaa loodeosas. Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi, mida sageli nimetatakse meredeks või lahtedeks (Harku järv, Mullutu-Suurlaht, Sutlepa meri). Rabades on arvukalt rabajärvi (Loosalu, Tudu, Melva), jõelookeist on kujunenud pisikesed lammijärved (soodid ehk vanajõed). lubjakivide avamusaladel esineb karstijärvi (Võhmetu-Lemküla), on ka tehisjärved (Soodla, Narva veehoidla) ja meteoriidijärv (Kaali). SUURIMAD JÄRVED Euroopa suuruselt viies järv Peipsi. Koosneb Peipsi järvest, Pihkva järvest ning Lämmijärvest. Luiteline põhjarannik, Kallastel asjub samanimeline liivakivipank. Peipsi-Pihvka järve suubub üle 200 jõe ja oja. Maakoore vajumise tõttu Kagu-Eestis
JÄRVED: eestis on ligikaudu 1200 järve. Suuremad on peipsi koos pihkva järvega, võrtsjärv ja narva veehoidla. Eesti sügavaim on rõuge suurjärv 38m. Enamik eesti järved on mandrijäätekkelised. Piklikud voortevahelised järved(saadjärv,soitsjärv) ooside-ja mõhnadevahelised järved(aegviidu,kurtna) orujõed(viljandi ja rõuge järv) maatõusu tagajärjel tekkinud rannajärved(sutlepa meri, harku järv) rabades(loosalu, tudu) pisikesed lammijärved(soodid e vanajõed) karstijärved(võhmetu-lenküla järved pandivene kõrg.)meteoriidijärv(kaali) tehisjärved(narva veehoidla, soodla, karksi) mineraal- ja toitainevaesed järved on selgeveelised (äntu sinijärv) väike läbipaistvus (harku järv)KAART: SOOD: eestis on madalsoo, siirdesoo, rabad. TAIMKATE: eestis asub taimkattelt parasvöötme metsavööndis segametsade all vööndis, eestis on 1200 taimeliiki. E on 3 liiki: sood, metsad ja niidud
loodusõpetuse metoodikas, loodusõpetuse terminoloogia väljatöötaja, Esitab lastekrjanduse funktsioonid õpetuslik, kasvatuslik, esteetiline; ja printsiibid eakohalisus ja temaatilisus1884 ,,Eesti muinasjutud" Lastejuttudes inimlik soojus ja heatahtlikkus.Teadmiste pakkumisega ei tohi liialdada. Friedrich Kuhlbars ilmaliku laulurepertuaari viimine koolidesse, lastelaulud + noodid. Tuntumad salmid: ,, Teele, teele kurekesed..."; ,,Elagu eestlaste maa"; ,,Maasikas"; ,,Tudu, tuvike"; Suurem edu loodusluules (kus puudus liigne ilustamine) ja hällilauludes. Ado Grenzstein (ps Piirikivi) ,,Viisk, põis ja õlekõrs". 19.sajandi lõpp esmakordselt püüti lastekirjandust lahti mõtestada, teoreetiliselt põhjendada ja defineerida. Suurenes huvi lastekirjanduse viljelemise vastu. 9. Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20-30ndatel aastatel. Karl Eduard Sööt lastelaulude autor : ,,Laula lapsuke", ,,Uudishimulikud kassid",
aastast. Alates eelmise sajandi keskpaigast on tema arvukus meil järjest kahanenud. Praegu on teada umbes 40 kindlat lendorava leiukohta. Ühes leiukohas asub minimaalselt üks teadaolev pesapuu. Ühes parimas paigas Sirtsi soo ääres Angusel elab aga tervelt 10 lendorava pesakonda. Täpset lendorava arvukust pole teada, kuna seda pole sugugi kerge hinnata. Kõige rohkem lendorava leiukohtade teateid on Sirtsi ja Muraka looduskaitsealade ümbrusest, aga ka Tudu ümbrusest. Alutaguse süda ongi kõige lendoravarikkam. Praegu on veel teada lendorava esinemiskohti Soomaa rahvuspargis ja Nigula looduskaitsealal. Üks leiukoht peaks olema Vändra kandis ja samuti Harjumaal Kämbla looduskaitsealal ja Jõgevamaal. Samuti võib lendoravat tõenäoliselt olla ka Raplamaal, kus ta on varem elanud ja Pärnumaal, mida peeti möödunud sajandi esimesel poolel Eesti kõige paremaks lendorava alaks ja kust viimastel aastatel on taas uusi teateid tulnud
liikide korrapärase seire eriti tähtsaks (Kübarsepp ja Männil 2010). 3 2.Seirealad Ulukiseiret viiakse läbi kõigis (15) maakondades ning lisaks neile veel seirejaamas Eesti (Viljandi maakond, Kolga-Jaani vald, Jäärtsaare küla) ning (Keskkonnainfo [1]) suurkiskjate seirealasi ja jaamu on kokku 27 lisaks eelnevalt mainitud jaamadele veel 11 jahipiirkonda (Kilingi-Nõmme-; Kuressaare-; Leluselja-; Mahtra-; Nõlva-Kullamaa-; Rakvere-; Räpina-; Suure-Jaani-; Tudu-; Varbla-; Väätsa jahipiirkond) (Keskkonnainfo [2]) 4 3.Ulukiseirel ja suurkiskjate seirel kasutatavad meetodid Ulukite ja suurkiskjate seirel saadakse andmeid läbi küttimise, ruutloenduste, tehtud vaatluste, jahimeeste hinnangupõhiste loenduste ning sõraliste ja suurkiskjate puhul ka bioproovide korjamise (Männil ja Veeroja 2010). Seiret viiakse läbi terve aasta vältel ning suurkiskjate seireks kasutatakse peamiselt nelja erinevat meetodit (Keskkonnainfo [2]).
43 Kirde Narva 5 969 44 Kirde Oandu 22 525 45 Kirde Paasvere 19 454 46 Kirde Rava 22 192 47 Kirde Sonda 21 090 48 Kirde Triigi 20 033 49 Kirde Tudu 18 563 50 Kirde Türi 14 471 51 Kirde Väätsa 20 661 52 Loode Anija 16 578 53 Loode Keila 10 077 54 Loode Kullamaa 19 269 55 Loode Käru 25 343
tingimusi, näiteks maavägesid. Tõenäoliselt on mõnedki ohvri- või hiiekünkad inimeste rajatud, kivid sinna veetud. Sellised võivad olla Lavi ja Kongula pühakohad. 1.2 Mütoloogilised olendid, kes hiies elasid Kõige sagedamini on mainitud, et seal elasid jumalad, hiie jumalad või vanade eestlaste jumalad ehk vanad jumalad. Veel on nimetatud vaime, hiievaime, hiielasi, hiiehaldjaid, hiiehobust. Teati, et Samma Tammealuse hiietammes elas vanade eestlaste jumal, Tudu hiies haldjas või vaim jne. Vahel teatakse hiies elava jumala nime Äntu hiies Uku, Niinemäel Niine. Vana korra järgi on hiies või selle juures elanud inimesed. Soonurmes elanud Uku- nimeline perekond, kelle esiisa sealsamas hiies asjameheks oli. ,,Vohnja" Soomukse küla lähedal on Hiiemets. Seal Hiieallikas ja Ukukivi. Allika juures elanud pika musta kuuega mees. Seal olnud kaks kaarnat, kes istunud hiie juures püstitatud kahe tulba otsas
eakohalisus ja temaatilisus 1885 ,, Kalevipoeg" proosajutustus 1884 ,,Eesti muinasjutud" Lastejuttudes inimlik soojus ja heatahtlikkus.Teadmiste pakkumisega ei tohi liialdada. Friedrich Kuhlbars ilmaliku laulurepertuaari viimine koolidesse, lastelaulud + noodid. 1868 ,,laulik koolis ja kodus" Tuntumad salmid: ,, Teele, teele kurekesed..."; ,,Elagu eestlaste maa"; ,,Maasikas"; ,,Tudu, tuvike"; Suurem edu loodusluules (kus puudus liigne ilustamine) ja hällilauludes. Ado Grenzstein (ps Piirikivi) ,,Viisk, põis ja õlekõrs" 19.sajandi lõpp esmakordselt püüti lastekirjandust lahti mõtestada, teoreetiliselt põhjendada ja defineerida. Suurenes huvi lastekirjanduse viljelemise vastu. 9. Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20-30ndatel aastatel. Karl Eduard Sööt lastelaulude autor
o Nõgudesse, mille on tekitanud jääsulamisveed või jääkünde tagajärjel o Pepsi ja Võrtsjärve ja paljude ürgorujärvede osas on tähtsaks aluspõhja kuju. Rõuge. Lõuna-Eestile on iseloomulikud ürgorujärved. Uhtjärv. o Reliktjärved, mis kujunenud endisest merelahtedest. Järved Jaagarahu sadama ümbruses Kihelkonna lähedal. o Laugasjärved seotud rabastumise protsessiga. Valdavalt rabades sees. Tudu järv o Sootjärved Emajõe ülemjooksul palju soote. Soodis tavaliselt kala palju o Tehisjärved (paisjärved) Paunküla veehoidla. o Meteoriitne järv (Kaali) unikaalne järvetüüp Eestile. o Rõuge järv 38 m, jääkose poolt äkki tekitatud see sügav auk? Levinumad järvenimed · Mustjärv 31 · Suurjärv 32 · Linajärv 27 · Kogrejärv, Kogrijärv, Kogrõjärv · Valg(e)järv 22 · Väikejärv 20
iseloomulikud taimed. Raiestikud uuenevad enamasti vegetatiivselt sanglepa ja kasega, harva saarega. Uuenemist takistab raiestike lopsakas rohukasv, peamiselt sõnajalad, h. naat, h. angervaks, jt. liigid. Kultiveeritakse KU, istutades 3000 tk ha-le, Ks, istutades 3000 tk ha-le, Hb, istutades 2500 tk ha-le, Lm, istutades 2500 tk ha-le ja Sa, istutades 2000 tk ha-le. Esineb väikeste aladena Pärnu ja Kilingi-Nõmme ümbruses, Viljandimaal (Suure-Jaani), samuti Ida-Virumaal (Tudu) ümbruses, ca 1, 1% riigimetsamaast. Soovikumetsad Soovikumetsad asuvad tasastel aladel, ajutiselt liigniisketel muldadel. Muldadeks tavaliselt kamar- glei- või turvastunud kamar-gleimullad, samuti gleistunud leedemullad ja gleistunud kamar-leetmullad. Esinevad kaasikud, sanglepikud, seguliigina kuuske, mändi ,haaba, saart. Bon. enamasti IV-V, erandina angervakse tüübis II kuni III. Osja, tarna, angervaksa kasvukohatüübid. Osja kasvukohatüüp (os)
Rannamõisa MKA 1.5. Paukjärve telkimisala 12.1. Tabasalu looduspark 1.6. Paukjärve loodusrada 13. Laulasmaa MKA 1.7. Jussi telkimisala 13.1. Meremõisa telkimisala 1.8. Jussi loodusrada 14. Tudusoo MKA 1.9. Koersilla parkla 14.1. Tudu metsaonn 1.10. Kulli lõkkekoht 15. Koiva-Mustjõe MKA 1.11. Venemäe telkimisala 15.1. Tellingumäe vaatetorn 1.12. Uuejärve loodusrada 16. Luitemaa LKA 2. Meenikunno MKA 16.1. Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada 2.1. Meenikunno matkarada 17. Avaste LKA 3
84210227.412836 25320 Orava vald 23648 5100534-1Tudre 58.98348425.931630 23648 Koeru vald 93071 5100535-1Tudre 58.98332625.931603 93071 Koeru vald 27582 5100536-1Tudre tee 58.99603825.948062 27582 Koeru vald 28816 5100537-1Tudre tee 58.99640425.946841 28816 Koeru vald 93069 5100538-1Tudre tee 58.99602425.947062 93069 Koeru vald 32341 5900814-1Tudu 59.17949326.853927 32341 Tudu alevik 32342 5900813-1Tudu 59.17905326.854523 32342 Tudu alevik 32080 4400772-1Tudulinna 59.03696027.082192 32080 Tudulinna vald 32081 4400773-1Tudulinna 59.03641627.081688 32081 Tudulinna vald 21471 7000546-1Tugeda 58.79622124.865500 21471 Kehtna vald 22374 7000547-1Tugeda 58.79597124.864500 22374 Kehtna vald 138465 7000728-1Tugikodu ti59.19015024.874173 138465 Kohila vald 138464 7000727-1Tugikodu ti59
annaabi.ee 
