07.04.2010 Relika Viilas TA-08 Merikotkas Kirjeldus Merikotkas ladinakeelse nimega Haliaeëtus albicilla on tumepruun valge sabaga suur haugaslane. Merikotkas on Eestis suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200245 cm ja kehakaal kuni 6 kg. Vanalinnu üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetavad konnakotkastega, seda eriti põgusa kohtamise puhul. Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega. Lennul on näha pisut heledam kael, helepruun kõhualune, helepruunid tii...
2005). Jahti peavad nad koos teiste röövlindudega nagu stepikotkas. Vahel võtavad nad jõuga väiksematel röövlindudelt saagi ära. Kotkaid tõmbavad metsa tulekahjud, kuna seal on kerge jahti pidada. Eestis toituvad kotkad peamiselt konnadest, kaladest, roomajatest, lindudest, milles esineb sageli suuremakasvulised liigid nagu sinikael-part ja imetajatest, millest moodustavad 55% uruhiired. (Wikipedia 2015. Suur-Konnakotkas) 1.3 Levik ja arvukus Suur-konnakokaste pesitsus territoorium on Läänemerest kuni Vaikse ookeani ning väiksemad populatsioonid on Pakistanis lõunaosas ja India põhjaosas. Ligikaudu 3000 paari on maailma populatsioonis(Väli. 2005). Suur-konnakotkaste arvukus on langenustrendis olnud ning nad on kadunud Ungarist, Bulgaariast, Slovakkiast, endise Jugoslaavia Territooriumilt ja ka Põhja-Iisrealist (Wikipedia 2015. Suur-konnakotkas). Euroopas asuvad suuremad populatsioonid asuvad: Valgevenes, Ukrainas (30-45 paari),
Ramsari konventsioon on ___________________ ___________________, mille eesmärgiks on __________________ säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga tunnistatakse märgalade ______________________ tähtsust ja püütakse piirata nende kadu. Konventsiooni tekst koostati ja võeti vastu __________ Iraanis 2. veebruaril _______ ning see jõustus 21. detsembril 1975. Eesti jaoks jõustus konventsioon ____ juulil _______. Konventsiooni eesmärgiks on __________ pesitsus- ja sulgimispaikade kaitse. Helsingi konventsioon ehk Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon on rahvusvaheline leping Läänemere looduskeskkonna kaitseks, mis sõlmiti 9. aprillil 1992 kõigi Läänemerd ümbritsevate riikide (Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Venemaa) ja Euroopa Ühenduse vahel. Konventsioon jõustus 17. jaanuaril 2000 pärast täienduste lisamist ning see hõlmab siseveekogusid, merd, merepõhja ja valgala maismaalt
2. Laukesoo maastikukaitseala Laukesoo maastikukaitseala asub Harjumaal Kõue vallas, hõlmates Aela, Nõmmeri, Paunaste, Kadja, Pala ja Saarnakõrve küla. Laukesoo on üks soodest, mis võeti kaitse alla 1981. aastal sookaitsealade moodustamise käigus. Kaitseala põhieesmärgiks on suure, puhta vee varudega rabamassiivi kaitse. Laukesoost saab alguse ka Pirita jõgi. Kaitsealal asuvad suured sookurgede pesitsus- ja sügisesel läbirändel kogunemisalad. Kaitseala pindala on 2542 ha. Seda ala vääristavad puutumatu rabamassiiv oma imepäraste rabaelementide ja puhta vee varuga. Siin on suured sookurgede pesitsus- ja kogunemisalad ning tegutsemispiirkond kaljukotkale. Maastikukaitsealal kaitstakse eriti sookurgede pesitsuspaiku. 3. Matsalu rahvuspark Kaitseala pindala on 486,1 km². Matsalu rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber
KaelusPapagoi (Psittacula krameri) Linnu kirjeldus Kaeluspapagoi on paigalind, kes on tuntud oma roheka sulestiku ja valju hääle poolest. Kaeluspapagoid on üldjoontes rohekad, ent pea muutub kukla suunas sinakaks. Kurgualune on must, samuti kui nokast silma poole kulgev kitsas riba. Tiiva pikkus on 16 cm, üldpikkus umbes 42 cm. Leviala Elutseb Aafrikas kuni kuni Põhja- Etioopiani. Veel leidub teda lõunaosas(India). Teda on toodud Euroopasse ja USA- sse. Liigi arvukus kasvab. Pesitsus Emane muneb 3-4 muna umbes kolm päeva pärast pesategemist. Isane söödab emast haudumise ajal, mis kestab 22-24 päeva. Suled kasvavad 35 päeva vanuselt ning iseseisvuse saavutavad pojad 65 päeva vanuselt. Toitumine Kaeluspapagoi toitub suuremalt jaolt puuviljadest ja pähklitest. Lendab ka põldudele, kus sööb kultuurtaimede seemneid. Lemmikloomana Kaeluspapagoid on olnud populaarsed lemmikloomad juba sajandeid. Vanas-Kreekas ja Roomas peeti neid kodustatutena. Videod
Taimestik ● Rannikul soolalembelised taimeliigid (soolarohi, meripuju) ● Männikud, nõmme- ja palumetsad, loometsad, tamme- ja haavasalud ● Soodes palju käpalisi (harilik käoraamat, soo- neiuvaip) Loomastik ● Mitmekesine põhjaelustik meres (kirpvähid, karbid) ● Rannaniidud olulised pesitsevatele ja läbirändavatele lindudele ● Puisniitudel palju rohttaimedest toituvaid putukaid ● Jäänukjärved lindudele tähtsad pesitsus- ja toitealad ● Madalsoodes palju putukaid ning ämblikulaadseid Foto autor: M.. Kose http://www.keskkonnaamet.ee/vilsandi/uldinfo/elupaigad/rannikumeri-3/ Foto autor: M.. Sepp http://www.keskkonnaamet.ee/vilsandi/uldinfo/elupaigad/ madalsoo/ Videotutvustus ● https://www.youtube.com/watch?v=lzff6BUSTY8 Kasutatud materjalid ● http://www.keskkonnaamet
EESTI JÕED 10. klass Eesti jõed 7308 vooluveekogu kogupikkusega - 31 019 km 90% jõgedest on lühemad kui 10 km Pikimad jõed: Võhandu 162 km Pärnu 144 km Põltsamaa 135 km Loomastik Paljudele lindudele on jõed ja nende ümbrus pesitsus- ja toitumispaigaks; Poolveelise eluviisiga imetajaist: Kobras, mügri, ondatra ja vähearvukas saarmas Euroopa naaritsa (elas Eesti jõgedes veel hiljaaegu) on ameerika naarits ehk mink välja tõrjunud Sõõrsuid elutseb jõgedes 3 liiki ja kalu 47 liiki (50 taksonit). Sagedamad ja arvukamad on haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, jõeforell, luts ja viidikas. Kalandusliku tüpoloogia järgi on Eestis enim forelli-, haugi-, särje-, ahvena- ja särje-haugijõgesid.
Nendega koos on vahel rasvatihased, pöialpoisid, porrid ning harva ka sabatihased. Mõnikord satub nende salkadesse üksik suur- või väike-kirjurähn ning aeg-ajalt liituvad sügisel tihastega siisikesed, punarinnad, leevikesed, vindid ning teisedki laululinnud. Kevadeks on salgad märgatavalt hõrenenud, lindude lahknemise/lahkumise ja hukkumise tõttu. Tutt-tihased pesitsevad aprillis, selle tõttu on nad märtsi lõpuks lahkunud igasugustest salkadest. Nende lemmik pesitsus paikadeks on väikesed õõnsused või lohud puude tüvedes (vt joonis 2), kuid nad lepivad ka metsas paiknevate pesakastidega või mõne oksarägas asuva tühmikuga. Pesa ehitusmaterjaliks kasutavad nad taimevilla, puuniiti, sammalt ning rohukõrsi. Mune hautakse umbes kuu aega ning pärast poegade koorumist läheb, vaid kümme päeva kuni pojad on valmis pesast lahkuma. Joonis 1. Tutt-tihane oksa peal. Joonis 2. Tutt-tihane pesa juures
Eluviis. Pasknäär eelistab elukohana tiheda alusmetsaga okas-, sega- ja lehtmetsi. Pesitseb reeglina kuuse-segametsades. Metsade lageraie vähendab talle sobivaid pesitsus- ja elukohti ning vähendab arvukust. Talvisel perioodil tuleb ka lagedamatesse piirkondadesse ja inimasustuse lähedusse. Pesitsusperioodil elab paaridena. Sügise poole koguneb parvedesse, kus siis ühiselt toitu otsitakse ja varutakse. Vanasti otsis pasknäär sageli putukaid hobusepabulatest, mis pole tänapäeval kahjuks enam võimalik. Taoline sita sees sonkimine ongi talle nime näol oma jälje külge jätnud. Teine talle tuntust toonud fakt on tammetõrudest toitumine
Vilsandi rahvuspark · Asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümenda vallas. · Baltimaade vanim rahvuspark. Asustati 1910. aastal Artur Toom'i algatusel. · Kaitstakse rannikumaastikuala, merd, linde, taimi ja hüljeste lesilaid. · Kiviaiad, pukktuulikud ja tuletornid. · Hüljeste lesila ning ebapärlikarbi elupaik. Matsalu rahvuspark · Asub Lihula, Martna, Ridala ja Hanila vallas. · On noorim rahvuspark, loodi 2004. aastal. · Kaitstakse pesitsus-, toiutumis-, sulgimispaiku, saari, luhaniite ja roostikke. · Pindala on 48 610 hektarit. · Kasari jõe lehtersuue, lääneosa delta ja idaosa roostik. Lahemaa rahvuspark · Asub Harjumaal Loksa ja Kuusalu, Lääne- Virumaal Kadrina ja Vihula valla maadel. · Loodi aastal 1972. · Metsa, soo, ranna ja pärandkultuuri kaitseks. · Pindala on 72 510 hektarit · Elatud üle 4000 aasta. · Valitsevad okasmetsad, kuid ehteks on pangametsad. Soomaa ja Karula
ULUKIHOOLE Ulukihoole Ulukite elutingimuse, st varje-, pesitsus- ja toitumisolude parandamine ehk elupaikade mahutavuse suurendamine. Ulukihoole rikastab jahivõimalusi. Kes vajavad hoolet? · Jahiulukid, kes elutsevad oma leviala äärealadel ehk suhteliselt ebasoodsates tingimustes; · Potentsiaalsed metsa- või põllukahjurid; · Liigid, kes on inimese tegevuse tõttu ohustatud ja vajavad ellu jäämiseks inimese abi.
vanuselt. Lendorava levik Lendorav on levinud Euroopa põhjaosas, Siberis ja Põhja-Kasahstanis. Eestis on säilinud väikesel arvul Kirde- ja Ida-Eestis. Arvukus Vähearvukas ja haruldane. Praegu on teada umbes 40 kindlat lendorava leiukohta. Lendorav on kõikides Euroopa Liidu riikides kaitsealune loom. Eestis kuulub ta I kategooria kaitsealuste liikide hulka ja Eesti punase raamatu 2 kategooriasse. Vähearvukuse põhjused Lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Peamised lendoravate elupaigad lihtsalt raiutakse maha. Neid ohustavad metsnugis, kakud, kanakull. Lendorava kaitse Liigi säilitamise eesmärgil moodustati 1937. aastal Tartumaal lendoravate kaitseala, mis sai eksisteerida vaid mõne aasta. Uuesti jõuti niikaugele alles 1975. aastal, mil asutati lendorava kohaliku tähtsusega kaitseala Oonurmes. Lendorava kaitse Kõige tõhusam kaitseabinõu lendoravate
valkja kurgualuse ja ookrivärvi et hankida toitu pinnasest. ette kannab. Tavaliselt istub laulja tumedatähnilise rinnaga. liikumatult kõrge puu ladvas, vahel laulab Ränne ka lennult ühel puult teisele. Laul on kõige Pesitsus kõlavam hommikul, enne päikesetõusu, Sügisene lahkumine ja läbiränne toimuvad õhtul aga lakkab 40-55 minutit pärast Musträstas pesitseb leht- ja segametsades, sebtembrist novembri alguseni. Musträstad päikese loojumist. puisniitudel, parkides, kalmistutel ja rändavad öösiti. Osa jääb meile ka talveks. linnade suuremates aedades
Maismaal kulgemine pole pingviinide tugev külg. Üle jäätunud maapinna kakerdades libastuvad nad väga tihti. Nad on sellega harjunud ning siis, kui see peaks juhtuma, viskavad pingviinid end kõhuli, et liuelda. Nii saavad nad ka kiiremini edasi. Sukeldumine Kuningpingviinid sukelduvad sageli saagi püüdmiseks sügavale, umbes 45 meetristesse sügavustesse. Suurim teada olev sukeldumissügavus on 250 meetrit. Sukeldumiseks kasutavad nad oma ujujalgu ja tüüriks saba. Pingviinide pesitsus Pingviinid pesitsevad kolooniatena. Koloonias võib olla kuni miljon isendit. Pesa on harilikult kas kividest platvorm või endakraabitud koobas. Pesas ehk kurnas on 1-3 muna (väiksematel pingviinidel rohkem). Tavaliselt hauvad ja hooldavad poegi mõlemad vanemad. Pingviinide poegade koorumine võtab aega umbes 64 päeva. Pingviinide vaenlased Pingviinidel on vähe vaenlasi. Kõige suuremateks on suur-änn ja merileopard. Suur-änn ohustab pingviine maismaal, merileopard aga meres.
Ümbritsev kk. Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. Mereäärsetel rannaniitudel on suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Erinevalt sisemaast iseloomustab taimkatet soolalembeste liikide rohkus. Elukooslus Floora Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann , tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas , randristik, valge ristik,
Kasari jõe suue koos neid ümbritsevate üleujutatud luhtade, rannaniitude, roostike ja metsadega. · Matsalu laht on madal, vesi soolakas ning toitainerikas. Matsalu lahega piirnevas Väinameres asub enam kui 40 saart, mis on samuti rahvuspargi osaks. Matsalu laht on 18 km pikk ja 6 km lai, kuid ainult 1,5 meetrit sügav. Looduskaitseala · Matsalu looduskaitseala on Eesti rannikumärgaladest kõige tuntum, olles Euroopa veelindude pesitsus- ja rändepeatusaladest üheks suurimaks. · Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin omad pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. · Matsalu looduskaitsealal on registreeritud kokku 270 linnuliiki, kellest pesitsejaid on 175 ning läbirändavaid veelinde 33. · Kevadeti rändab läbi Matsalu üle 2 miljoni veelinnu. · Sügiseti rändab läbi Matsalu ligikaudu 300 000 veelindu. · Märgala on tuntud Euroopa suurima
Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Vilsandi rahvuspark on vana merelise pärandkultuuriga ala, mida iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning harukordne merepõhi oma floora ja faunaga. Vilsandi rahvuspargis paiknevad rahvusvaheliselt tuntud linnusaared on rändlindudele peatus-, pesitsus-, sulgimis- ja toitumispaigaks. Siin paljandub 400 miljoni aasta vanune geoloogiline pealiskord kunagise troopilise mere koralliriffidega. Vilsandi rahvuspargis on registreeritud üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112; arvukamalt hahku, mida on üle 4000 paari. Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsk-laglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde. Rahvuspargi bioloogiajaam asub Vilsandil. Rahvuspargi ülesanded on:
Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Vilsandi rahvuspark on vana merelise pärandkultuuriga ala, mida iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning harukordne merepõhi oma floora ja faunaga. Vilsandi rahvuspargis paiknevad rahvusvaheliselt tuntud linnusaared on rändlindudele peatus-, pesitsus-, sulgimis- ja toitumispaigaks. Siin paljandub 400 miljoni aasta vanune geoloogiline pealiskord kunagise troopilise mere koralliriffidega. Vilsandi rahvuspargis on registreeritud üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112; arvukamalt hahku, mida on üle 4000 paari. Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsk-laglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde. Rahvuspargi bioloogiajaam asub Vilsandil. Rahvuspargi ülesanded on:
vastu peaksid. Pesa võib kaaluda üle tonni ja sellist raskust suudavad kanda vaid väga tugevate okstega puud nagu tamm ja vanad männid. Eestis on must-toonekure pesa ümber pesitsusajal 250 meetrise raadiusega keelutsoon. Puude langetamine sellel alal on keelatud. Arvukus: Maailmas arvatakse kokku elavat 11 000– 15 000 paari must-toonekurgi ja neist suurem osa on elukoha leidnud Euroopas. Praegu pesitseb Eestis umbes 100 must-toonekure haudepaari, kuid pesitsus pole sedavõrd tulemuslik, et taastaks endise arvukuse. Elupaik Elupaigaks on must-toonekurel vanad metsamassiivid ja raskesti ligipääsetavad sood või järvekaldad. Ta on üksindust armastav lind: moodustub püsiv paar, kelle pesale lähim pesa asub tavaliselt kaugemal kui kuus kilomeetrit. Toitumine Toiduks on talle kalad, konnad, veeputukad ja harvem roomajad. Toitu otsides teeb ta pikki rändeid oma pesapaigast eemal. Viimaste aastate uuringud on
Rannaniit Iseloomustus Rannaniit – ranniku osa, mis allub mere mõjule või külgneb merega. Poollooduslik kooslus- tekkinud ja säilitatav vaid inimese ja looduse koostööna. Suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Taimestik ainulaadne, sest seda ujutatakse suurveega pidevalt üle. Taimed Taimkatet iseloomustab soolalembeste liikide rohkus. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisust. 1. Kõige madalam osa, mis on kõige sagedamini vee all. 2. Ülalpool keskmist veepiiri, siiski vee all kõrgvee ajal. 3. Rannalähedane niit, mis on ülalpool kõrgvee piiri. Esimene tase Ala, mis on kõige sagedamini vee all.
Poegimine Lendorav poegib 1-2 korda aastas. Pojad sünnivad neil mais-juunis ja neid on tavaliselt 2...4. Pojad on paljad ja pimedad. Nägema hakkavad pojad kahe nädala, imemise lõpetavad kuu aja ja iseseisvaks saavad kahe kuu vanuselt. Sigima hakkavad nad järgmisel kevadel. Miks on lendorav haruldane? Lendorav on meil oma leviala lääne piiril, niisamuti Lätis ja Soomes. Muidugi on valus probleem see, et lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Õõnsaid haabasid, kuhu saaks oma pesa rajada, ei ole nooremates metsades, vaid keskealistes ja eelkõige küpsetes või üleküpsetes metsades, mis metsatööde käigus tavaliselt kirve alla lähevad. Peamised lendoravate elupaigad lihtsalt raiutakse maha. Viimastel aastatel on metsaraie kõvasti hoogu juurde saanud ja metsade keskmine vanus kahaneb iga aastaga. Lendoravatele sobilikud vanad metsad paiknevad mosaiikselt
kahanenud. Kõikjal Euroopas, kus lendorav veel elab, on ta kantud regionaalsetesse punastesse raamatutesse ja kaitstavate liikide nimistuisse. LEVIK EESTIS Eestis on säilinud väiksel arvul Kirde- ja Ida-Eestis Praegu on teada umbes 40 kindlat lendorava leiukohta Peamine levila jääb Virumaa keskosa rabasid ümbritsevatesse vanadesse metsadesse. Eestis on pesapuudeks haavad MIKS LENDORAVAD MEIL HARULDASED ON? Lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Õõnsaid haabasid, kuhu saaks oma pesa rajada, ei ole nooremates metsades, vaid keskealistes ja eelkõige küpsetes või üleküpsetes metsades, mis metsatööde käigus tavaliselt kirve alla lähevad. Peamised lendoravate elupaigad lihtsalt raiutakse maha. Lendorava leviala ahenemise põhjuseks on Eestis põhiliselt inimtegevus, looduslikel vaenlastel on ilmselt teisejärguline tähtsus Viimastel aastakümnetel on Eestis oluliseks vaenlaseks kujunenud
Ramsari konventsioon tunnustab neid kaitsealasid, kus märgalad on säilitatud ning nende kasutamine on jätkusuutlik. 2004. aastal nimetati Matsalu looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks (pindala 48 610 ha). Lisaks lindudele, kaitseb Matsalu rahvuspark ka Lääne-Eestile iseloomulike poollooduslikke kooslusi (ranna- ja luhaniidud, loopealsed ja puisniidud, roostikumassiivid, väikesaared) ja Väinamere kultuuripärandit. Matsalu rahvuspark on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid. Matsalu rahvuspark on ainukesena Baltimaades pärjatud Euroopa Nõukogu Diplomiga, millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust. Vilsandi rahvuspark 14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks.
looniitudeks (Kaur, 2008) Taimed (Joonis 6): · rannikas · tuderluga · rand-teeleht · randristik · koldrohi 7 · hallkäpp · muguljuur Joonis 6. Taimestik 6. Loomastik Matsalu looduskaitseala on Eesti rannikumärgaladest kõige tuntum, olles Euroopa veelindude pesitsus- ja rändepeatusaladest üheks suurimaks. Kevadeti rändab läbi Matsalu üle 2 miljoni veelinnu. Suurimad populatsioonid tänapäeval on seotud karjatavate rannaniitudega. Põllumajanduse osatähtsuse vähenedes karjatamine lakkab ning rannakarjamaad roostuvad ning sellega seonduvalt väheneb sealne mitmekesisus (Estonica, 2009) Joonis 7. Kormoranid Rannaniidud on paljude linnuliikidele pesitsus-
- kergesti kättesaadav elektri ja soojuse koostootmisjaamade - biomassi põletamisel vabaneb rajamiskulud on 3-5 korda suremas süsihappegaas mis oli ta enda kui samaväärse maagaasi kasvamisel atmosfäärist võetud seega koostootmisjaamade rajamine ei suurene biokütuse kasutamisel - metsatööd ohustavad linnuliikide süsihappegaasi kogus atmosfääris pesitsus perioodi - võimaldab metsa- ja põllumajanduse - energiavõsa kasutamisel tekib ning toiduainetööstuse jääkide ja sarnaselt teiste intensiivselt kasvavate jäätmete kasutamist põllumajanduslike memokultuuridega - aitab tõsta maapiirkondades veekogude reostamine ja maahõivet, aitab kaasa piirkonna autrofeerumise oht tööstuse arengule - puitkütuste kasutamine sõltub
Siniraa pesitsusvõimalusi saab parandada, seades üles sobiva suurusega pesakaste: need peaksid olema 40 cm kõrged, 25 x 25 cm laiuse põhjaga ning lennuava läbimõõduga 8 10 cm. Pesakastid tuleks kinnitada vähemalt nelja-viie meetri kõrgusele metsaserval, taluhoone seinal, pargis jne. Inimesed saaksid ka siniraagu arvukuse kasvule kaasa aidata sellega, kui nad piiraksid õõnsate puude maha võitmist, mis on siniraagule väga head pesitsus kohad. Vähendada tuleks ka põllumajandus mürkide kasutamist. Merge Martinson Viited 1. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CORGAR2.htm 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Siniraag 3. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel435_415.html 4. http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=93 Merge Martinson Merge Martinson
e tõlviku poolest. • Õisikus on tohutul hulgal seemneid. • Ühes grammis on üle üheteistkümne tuhande seemne. • Kinnitub risoomiga. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hundin ui.htm Hundinuia tõlvik ISASÕIE D EMASÕIE D Pilliroog • Moodustavad suuri roostikke. • Meie suurim kõrreline. PIIRISSAARE ROOSTIK Autori fotod Roostik on heaks pesitsus- ja varjupaigaks Autori fotod Juveniilne (nooruk) Kühmnokk-luiged Piirissaarel naerukajakas ROOSTIKUS PESITSEVAD NÄITEKS: 1.Kühmnokk-luik 2.Roo-loorkull 3.Lauk 4. Kajakad (naeru- ja väike-) ka viired 5. Pardid ja vardid Ülesanne: milleks on pilliroog vajalik? PILLIROO TÄHTSUS
ümbritseva keskkonna mitmekesistajad. Putuktoidulised linnud toovad taimekahjureid hävitades põllu ja metsamajandusele otsest kasu. Mitmete aineringete tasanditel etendavad linnud peaaegu kõikides meie ökosüsteemides olulist osa. Linnud on olulised ka bioindikaatoritena, et jälgida ja hinnata meid ümbritseva keskkonna seisundit. Eesti linnustik on pidevas muutumises. Mitmete liikide arvukus langeb, osa liike kaob. See on seotud eelkõige sobivate pesitsus ja toitumispaikade vähenemisega tänu inimtegevusele. Kalad Umbes 30 liiki kalu elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui ka rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Meres on olulisemad kalad räim, tursk, kilu ja lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes
looduslike elupaikade kaitsest; Gdanski (1993) konventsioon kalapüügi ja eluslooduse ressursside kaitse kohta Läänemeres; Rio de Janeiro (1992) konventsioon bioloogilise mitmekesisuse kaitsest (Kuresoo, 1998). 7 RAHVUSVAHELISE TÄHTSUSEGA MÄRGALAD EESTIS Matsalu märgala Matsalu on Eesti märgaladest kahtlemata kõige tuntum see on üks Euroopa suuremaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid, mis arvati Ramsari märgalade nimekirja juba Nõukogude Liidu lipu all 1974. aastal. Pärast ühinemist Ramsari konventsiooniga 1992. aastal taasesitas Eesti Matsalu konventsiooni büroole esimese rahvusvahelise tähtsusega märgalana (Kuresoo, 1998). Matsalu märgala moodustavad madalaveeline Matsalu laht sellesse suubuva Kasari deltaga ja neid ümbritsevad kooslused- niidud, roostikud, puistud ning lahega piirnev Väinamere osa rohkem kui 40 saarega
Eesmärk keelustada ohtlike jäätmete väljavedu teistesse riikidesse. 4. Üldleping Euroopa alguspärase looduse ja elupaikade kaitse kohta. Eesmärk on kaitsta euroopa loomastikku ja taimestikku ning nende elupaiku. 5. Kokkulepe kalapüügi ja elustiku kaitse kohta Läänemeres ja Taani väinades. Eesmärk on korraldada kalapüügijagude jagamine riikide vahel. 6. Kokkulepe rahvusvahelise tähtsusega märgalade kohta, eriti veelindude elupaikadena. Eesmärk on kaitsta lindude pesitsus- ja sulgimispaiku. 7.Ohustatud looma- ja taimeliikide rahvusvahelist kaubastamist puudutav kokkulepe. Eesmärk on lõpetada ohustatud taime- ja loomaliikidega kaubutsemine ja korraldada rahvusvaheline järelevalve. 8.ÜRO bioloogilise mitmekesisuse kokkulepe. Eesmärk on kaitsta maailma ja eriti troopiliste vihmametsade liigirikkust. 9.ÜRO kliimamuutuste kokkulepe. Eesmärk pidurdada kasvuhoonegaaside tootmist ja
taimkattega servaalad moodustavad terviku. Paljud liigid kasutavad põldude vahelisi ribasid puhke- ja peidupaikadena ning põldusid toidu hankimiseks. Eri koosluste (mets ja põld, veekogu ja põld) vahelised servaalad suurendavad liigilist mitmekesisust veelgi. Kõik loodusliku taimkattega ribad on samal ajal ka nn. "rohelised koridorid", mis aitavad loomadel ohutult liikuda. Põllul paiknevad puud, metsasaared, kivihunnikud ja muud maastikuelemendid on olulised pesitsus-, toitumis- ja peidupaigad paljudele põllumajandusmaastikel elavatele liikidele ning samas ilmestavad lagedaid maastikke. Põllumajandustegevust saab arendada loodusega kooskõlas, kui talunik oma igapäevastel põllutöödel arvestab ka sealse elustikuga. Põllumajandustootmise intensiivistumine vähendab põllumajandusmaastiku mosaiiksust ja looduslikele liikidele sobivaid elupaigatüüpe (M. Semm 2003). Põldude liigirikkus
Kerahein - Rohutirts - Põldlõoke - Lõopistrik Pärandkoosluste hulka kuuluvad 4 niidutüüpi Aruniit - Loonniidud ehk alvarid - Nõmmeniidu - Paluniidud - Pärisaruniidud Lamminiidud Rannikuniidud Soostunud niidud Rannaniitude roll lindude elupaigana > Rannaniidud pakuvad paljudele linnuliikidele pesitsus- ja puhkepaikasid. > Paljud linnuliigid on muutunud haruldaseks kogu Läänemere rannikul. > Meriski, hallhani, suurkoovitaja, punajalg-tiider, talvike, põldlõoke, nõmmlõoke > Kudemiskohaks valib kõre meelsasti väikese riimveelisi lompe, mille soolsus on 3–4 promilli, seega ei talu kõre rannaniitude kuivendamist > Selgrootutele loomadele on rannaniidud väärtuslikuks elupaigaks. > Rannaniidud on ka kiilide ja lutikate poolest mitmekesised.
nad hakkavad sma liha, on neil vaja juua. Vikesi kutsikaid kaugete joogikohtade juurde viia oleks ohtlik, seeprast on hundi urud enamasti kmnekonna vi vhemalt mnesaja meetri kaugusel veest kraavist, allikast, ojast vi mnest lombist. Urud on tavaliselt mineraalpinnases, kuid need vivad olla ka raba turbapndakutes, kraavikallastes, puujuurte vi tuulemurru all ikka hsti varjatud kohtades. Hundikutsikate kodu on nende urg, koduu uruesine, kodutnav tee joogipaika, kodukoht pesitsus ja toitumisterritoorium, ning kodumaa kogu ulatuslik areaal rpasest Euroopast kuni Ida meredeni, jtkudes Phja-Ameerikas. Meie metsad on korraldatud ja tiheda teedevrguga ning hundid seetttu hsti valitsetavad. Siinsed hundid on ppinud tundma kodumbruse metsi ja inimeste jahikombeid. Hoopis kavalamatena ei lase nad oma nahka nii hlpsasti maha vtta. Kllap on neis ka osake koera verd, sest segunemine on paratamatu oludes, kus populatsiooni normaalne struktuur on rikutud ja arvukus vike
Putuktoidulised linnud toovad taimekahjureid hävitades põllu ja metsamajandusele otsest kasu. Mitmete aineringete tasanditel etendavad linnud peaaegu kõikides meie ökosüsteemides olulist osa. Linnud on olulised ka bioindikaatoritena, et jälgida ja hinnata meid ümbritseva keskkonna seisundit. Eesti linnustik on pidevas muutumises. Mitmete liikide arvukus langeb, osa liike kaob. See on seotud eelkõige sobivate pesitsus ja toitumispaikade vähenemisega tänu inimtegevusele. Üle Eesti kulgeb oluline lindude rändetee. Seetõttu võib sügisel ja kevadel LääneEesti rannikul ja saartel kohata palju läbirändavaid aule (mitu miljonit isendit), sinikaelparte, valgepõsklaglesid ja rabahanesid (üle 100 tuhande). Ka värvulisi rändab meie aladelt hulgaliselt läbi, kuid nende rännet on raskem märgata. Click to edit Master text styles Second level Third level
Alates 1991. aastast on Piirissaar looduskaitseala ning kuulub Natura 2000 alade hulka. 1997 aastal arvati Emajõe suursoo ja Piirissaar rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari alade hulka. 1994.a loodi Emajõe - Suursoo maastikukaitse ala, et kaitsta Emajõe deltasoostikku, tagada selle ohustatud ja haruldaste koosluste ning liikide säilitamine, kaitse ja uurimine. Emajõe - Suursoo, Piirissaar koos Peipsi kaldaroostike ja luhtadega on sobivaks pesitsus- ja toitumispaigaks paljudele linnuliikidele - meri-, kala-, kalju-, konnakotkastele, must- toonekurgedele, luikedele, partlastele, neppidele, hüüpidele, rukkirääkudele jt. See piirkond on arvatud rahvusvahelise tähtsusega linnualade hulka. Endla Looduskaitseala Endla looduskaitseala asub Kesk-Eestis, Põltsamaa (Piibe) jõe keskjooksul, Järva, Jõgeva ning Lääne-Viru maakonna piirimail. Kaitseala, mille pindala on 10110 ha, moodustati 1985
(Tannebergi kaitseliin) seotud sündmustest ja rajatistest. Tornimäe põhjanõlv. Narva jõe kanjoni maastikukaitsealal · (14 ha, kaitse all 1959. aastast) on kaitse all Narva klindioru läänekallas Narva linnas ja joaastang Kreenholmi saare põhjaosas. Iidne vastasseis Narva jõel Matsalu looduskaitseala · Matsalu looduskaitseala on Eesti rannikumärgaladest kõige tuntum, olles Euroopa veelindude pesitsus- ja rändepeatusaladest üheks suurimaks. Matsalu arvati rahvusvahelise märgalade kaitse konventsiooniga (Ramsari) rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka juba nõukogude perioodil. · Praeguseks on Eestis kinnitatud 10 Ramsari ala ning lisandumas on veel kümmekond. Matsalu looduskaitseala hõlmab 476,4 km² suuruse maa- ja veeala, mille moodustavad Matsalu laht koos sellesse suubuva Kasari jõe deltaga ning neid ümbritsevad kooslused: luha- ja
reostuse mõju madalikel ja kõvapõhjalistes kasvukohtades, kus elustik on liigirikas ja isendirohke. Mürgiste ainetega määrdumine ning imendumine on ohtlik nii taimedele endale, kui ka neist toituvatele loomadele. - Linnud Merelindudele on naftaga kokkupuutumine eriti ohtlik, kuna väiksemadki õlikogused võivad põhjustada linnu alajahtumise, uppumise, nälga suremise või õlimürgituse. Oht on kõige suurem kaldaäärsetele isenditele ning lindude pesitsus ja puhkealadele. Linnusulestiku veekindluse tagab lipiidne kaitsekiht, mis on tundlik lipofiilsete saasteainetega määrdumisel. Selle tulemusena kahjustub lindude sulgkate, mis hoiab kehasoojust. Õliga määrdumisel piisab vaid paarist naftapiisast, et sulgedevaheline õhk asenduks veega. Seeläbi hakkab linnu keha kiiresti jahtuma, muutudes raskemaks ning vajudes sügavamale vette. - Mereimetajad Mereimetajad võivad õliga kokku puutuda merel, kaldal ja maal
iseloomulikuks ulatuslikud roostikud (Kaur et al. 2008). Rannaniitude hooldamiseks karjatatakse neil lihaveiseid, kes on vähenõudlikud ja ilmastikule vastupidavad (Arold 2005). Joonis 3 . Soti mägiveis 8. Loomastik Matsalu ja Haapsalu lahed on tuntud linnualad, kus kevdel ja sügisel peatub kümneid tuhandeid veelinde (Kaur et al. 2008). Matsalu looduskaitseala on Eesti rannikumärgaladest kõige tuntum, olles Euroopa veelindude pesitsus- ja rändepeatusaladest üheks suurimaks. Kevadeti rändab läbi Matsalu üle 2 miljoni veelinnu. Suurimad populatsioonid tänapäeval on seotud karjatavate rannaniitudega. Põllumajanduse osatähtsuse vähenedes karjatamine lakkab ning rannakarjamaad roostuvad ning sellega seonduvalt väheneb sealne mitmekesisus (Estonica 2009). Joonis 4. Haned 9. Inimmõjud Põllumajandusalad moodustavad kaugseire andmetel madalikust 24,0%, neist kõige rohkem
Selline võiks levikupilt olla näiteks üheaastase seemnetaimede puhul kuhu seeme on sattunud, sinna ka taim kasvab, sõltumata ülejäänud liigikaaslaste asukohast. Ka vees passiivselt hõljuvate organismide juures võiks juhuslikku ruumilist jaotust eeldada. Regulaarset jaotust kohtab üpris tihti, juhtumitel, kus isendid püüavad omavahelist distantsi maksimeerida. Näiteks on paljudel linnuliikidel pesitsusajal ruum linnupaaride vahel pesitsus- ja/või toitumisterritootiumiteks jaotatud nii, et pesa asetseb enam-vähem territooriumi keskel, tekitades regulaarse ruumimustri. Sama kohtab laialdase juurestikuga mitmeaastaste kõrbetaimede juures ka siin asub iga maapealne võsu suure "toitumisterritooriumi" keskel ja võsude asendimuster on regulaarne. Agregeeritud jaotust kohtab juhul kui isendid mingil põhjustel koonduvad salkadesse. Tihti on selle põhjuseks kogunemine toiduobjekti lähedusse (näiteks
) 5 Nüüdseks on kaitstav pindala tundubalt suurenenud,eeskätt Natura tõttu.Saaremaa kaitsealasid iseloomustavad sellised märksõnad nagu:merelinnud,haruldased taimeliigid,pangad,kuristikud,looalad,allikasood,pu isniidud. Just Saaremaal linnurikastel väike saartel moodustati(1927)Eesti esimene looduskaitseala,millest nüüdseks on saanud tunnustatud Vilsandi Rahvuspark. Peale väike saarte on kaitse all ka Linnulaht,mis on tähtis pesitsus-ja rändeala,veelindudele.Linnulaht on merest eraldunud madalaveeline järveke,mis on pikka aega olnud ornitoloogide uurimisala. Üks kuulsamaid ja ka laiemalt tuntud loodusobjekte on Saaremaal Kaali meteoriidikraatrid.Kraatrid tekkisid vähemalt 3000 aastat tagasi langenud hiigelmeteoriidi tükkide löögi plahvatustest.Peakraatri läbimõõt küündib 110meetrini ja sügavus 16 meetrit,kõrval kraatreid on kokku kaheksa.Kaali kraatrivälja peetakse Euroopa kõige esinduslikumaks.
Putuktoidulised linnud toovad taimekahjureid hävitades põllu- ja metsamajandusele otsest kasu. Mitmete aineringete tasanditel etendavad linnud peaaegu kõikides meie ökosüsteemides olulist osa. Linnud on olulised ka bioindikaatoritena, et jälgida ja hinnata meid ümbritseva keskkonna seisundit. Eesti linnustik on pidevas muutumises. Mitmete liikide arvukus langeb, osa liike kaob. See on seotud eelkõige sobivate pesitsus- ja toitumispaikade vähenemisega tänu inimtegevusele. Kalad – umbes 30 liiki elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Angerjas ja lõhe on siirdekalad. Meres on olulisemad kalad räim, tursk, kilu ja lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt
) 5 Nüüdseks on kaitstav pindala tundubalt suurenenud,eeskätt Natura tõttu.Saaremaa kaitsealasid iseloomustavad sellised märksõnad nagu:merelinnud,haruldased taimeliigid,pangad,kuristikud,looalad,allikasood,pu isniidud. Just Saaremaal linnurikastel väike saartel moodustati(1927)Eesti esimene looduskaitseala,millest nüüdseks on saanud tunnustatud Vilsandi Rahvuspark. Peale väike saarte on kaitse all ka Linnulaht,mis on tähtis pesitsus-ja rändeala,veelindudele.Linnulaht on merest eraldunud madalaveeline järveke,mis on pikka aega olnud ornitoloogide uurimisala. Üks kuulsamaid ja ka laiemalt tuntud loodusobjekte on Saaremaal Kaali meteoriidikraatrid.Kraatrid tekkisid vähemalt 3000 aastat tagasi langenud hiigelmeteoriidi tükkide löögi plahvatustest.Peakraatri läbimõõt küündib 110meetrini ja sügavus 16 meetrit,kõrval kraatreid on kokku kaheksa.Kaali kraatrivälja peetakse Euroopa kõige esinduslikumaks.
Ligikaudu pooled Eesti lindudest on seotud puistutega. Sealne linnustik koosneb suures osas värvulistest. Arvukamad on nende hulgasmetsvint, salu- lehe ja väike lehelind punarind metskiur aed- ja mustpea põõsalind.Metsalindude suur osatähtusus tuleneb asjaolust, et üle 40 % Eesti pindalast on kaetud metsaga. Veekogude ja nende kaldaaladega on seotud umbes viiendik meie linnuliikidest. Eesti pikk ja liigestatud rannajoon pakub soodsaid pesitsus- ja toitumistingimusi paljudele lindudele. Mererannikul, -saartel ja laidudel on arvukaimad kurvitsalised naerukajakas,hõbekajakas, kalakajakas,randtiir,punajalg-tilder Kalad Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise
võimalikult sarnaseid metsamajanduslikke võtteid ja abinõusid. Metsamajanduslikus tegevuses lähtume sellest, mis on tehniliselt võimalik, majanduslikult läbiviidav ja ökoloogiliselt põhjendatud. Kevadsuvised raied. Kevadsuviste raiete puhul peab RMK oluliseks tasakaalu saavutamist äriliste ja keskkonnakaitseliste eesmärkide vahel selliselt, et tagatud oleks: · linnustiku ning loomastiku kaitse tundlikul pesitsus- ja poegimisperioodil · õrnade metsamuldade vee- ja toitereziimi kaitse · võimalikult väike seenhaiguste levikuoht kevadsuvise raietegevuse käigus Kuivendussüsteemid. Eestimaa liigniiske kliima põhjustab maade soostumist, kuna aastane sademete hulk ületab aastase aurumise ligikaudu kaks korda. Pikemas perspektiivis on kestev soostumine põhjustanud mullaviljakuse ja puistute kasvu järjepideva languse ning metsade osalise asendumise soodega
· sugukond: roosõielised; perekond: toomingas · kuni 10 m · puu või põõsad, elliptilised lihtlehed, sakkidega · lehti ja koort hõõrudes eraldub iseloomulik lõhn; Koor- mustjashall, tuhm, oranzikad täpid, tüvi: rohkesti harunev · Himaalajas kasvab 3600 m · puisniitudel, talub varju, vajab piisavat niiskust, vähenõudlik mulla suhtes · õitseb ja viljub päikesepäis · mulla parandaja(tekitab huumust lehtedega), pesitsus ja varjumispaigast, toit(kuldnokad) · vili: mari(sisaldab parkainet, jahune) · rahvameditsiin: kõhulahtisus, palavik · Norras aetakse likööri · nikerdamiseks, vanasti tehti tööriistu, tekstiili värvi saamiseks, head korvivõrud · amügdalii (lõhnaaine, viljades)- loomad ei söö · VÕRGENDKOI! · viljad on c-vitamiini rikkad · Eestis aasta puu 2010 · Sugulasliigid: Ploomipuu, mandlipuu, kirsipuu
408 m kaugusele varasemast pesast. Teiseks suureks teguriks peale raietele on metsakuivendamine. Liik eelistab soiseid metsi, kuivendamine kahjustab otseselt pesapaikasid läbi pesametsa struktuuri muutusele. Keskkonnaregistrisse kantud 27 pesa, 8 neist asuvad kaitsealadel ja 19-le pesale on moodustatud püsielupaigad. (Keskkonnaministeerium. s.a.). Suur- konnakotkas kasutab jahipidamiseks avamaastike. Nende pesitsus alasid iseloomustab mosaiiksus: pesametsad on ümbritsetud lagedate jahialadega- niitude ja luhtadega (Väli & Lõhmus 2000). Suur-konnakotka jahialad on viimastel aastakümnetel võsastunud ja on ka vähenenud kultuuriheinamaade ja niitude pindala. Aastast 2001 hakati toetama poollooduslike koosluste ja niitude, mida kasutavad suur-konnkotkad toiduotsingul, hooldamist, mis küündib kümnetele tuhandetele hetktaritele. See on vähendanud saagialade vähenemis ohutegurit
(Laurits, 2014) Peale selle on registreeritud hübriidvormide ja alamliikide omavahelisi ristumisi, seetõttu on sageli väga keeruline kindlaks teha, millise taksoniga on tegu. Ka Eesti lambahänilast ei saa pidada oma alamliigi musternäidiseks. Peale hänilase alamliikide omavahelise ristumise on siin tähele pandud ka ristumist kuldhänilase alamliikidega. Eestist on teada ka lambahänilase M. flava flava ja kuldhänilase M. citreola citreola segapaari pesitsus, esimest korda aastast 1990. (Laurits, 2014) 1. 5 Elupaik Hänilase alamliikidest kohatakse Eestis kolme. Neist levinuim on meil lambahänilane (flava), kelle leviala hõlmab Kesk- ja Põhja Euroopat. Ka põhjahänilast (thunberg) on leitud siin väiksearvuliselt pesitsemas. Põhjahänilase põhiline leviala on Skandinaavia. Meist lõunapoolse levialaga mustpea-hänilast (feldegg) kohatakse Eestis harva. Hänilase peamiseks talvitusalaks on Aafrika (http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/MOTFLA2
Kaisa Kamenik Lendorav Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine............................................................................7 Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks......................10 Lendorava pesitsus – ja elupaikade hävimise probleemile pakutud lahenduste elluviimine....13 Lendorava ja tema elupaikade kaitse eesmärgid ning nendega seotud piirangud ja käsud on sätestatud erinevate õigusaktidega. Domineerivad on piirangu meetmed: on keelatud ja
Kaisa Kamenik Lendorav Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine............................................................................7 Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks......................10 Lendorava pesitsus ja elupaikade hävimise probleemile pakutud lahenduste elluviimine....13 Lendorava ja tema elupaikade kaitse eesmärgid ning nendega seotud piirangud ja käsud on sätestatud erinevate õigusaktidega. Domineerivad on piirangu meetmed: on keelatud ja
Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast. Raietööde tulemusel ei tohi raskendada või muutuda võimatuks raisemiku uuendamine ja/või selleks vajalike masinate kasutamine. Raietööd ei tohi suurendada metsas tuleohtu. Raieaeg Parim raieaeg metsas on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvupuhkeperiood. Raie aeg on tähtis: · Õrnade metsamuldade säästmiseks(Rabastuvad sooviku-ja soometsad)- · Et linnustikku-loomastikku tundlikul pesitsus ja poegimisperioodil vähem häirida. · Rauest saadava puidu kvaliteedi seisukohalt.
annaabi.ee 
