KK üldkursuse eksami materialid (6)

LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2008. AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana.
Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks
Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku
Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2. mitmekesisus 3.esinduslikkus 4.haruldaste liikide olemasolu 5.endeemid 6.mahukas, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud Looduskaitseväärtus: maastikud 1. Haruldus 2.Kordumatus 3.Esinduslikkus 4.Looduslikkus 5.Esteetilisus 6. Kultuuriloolisus Looduskaitseväärtus 1 - kõrge looduskaitseväärtus 2 - keskmine looduskaitseväärtus 3 - väike looduskaitseväärtus 0 ­ looduskaitseväärtuseta
Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid - looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg - looduskaitse kui hiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid ,seltsid) teadusliku loodushoiu algus - looduskatitse kui riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid istitutsiooni jne.) - looduskaitse kui rahvusvaheliste meetmete kujunemine(rahvusvahelised organisatsioonid, riikidevaheline koostöö) ideede areng - rahvausund - kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks klassikalise looduskaitse algus - loodusmälestiste kaitse üksikobjektide kaitse - kaitsealade loomine - bitoopide, elupaikade kaitse - looduskaitse väljaspool kaitsealasid Looduskaitse arenguetapid Eestis. ·... 1910 akadeemiline looduskaitse ilma kaitsealadeta; ·1910...1935 akadeemiline looduskaitse kaitsealadega; ·1935...1944 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel; ·1944...1957 akadeemiline looduskaitse ilma võimude toetuseta; ·1957...1994 riiklik looduskaitse Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: looduskaitse ja metsamajanduse ,,kooselu"; ·alates 1994 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis: looduskaitse ja keskkonnakaitse ,,kooselu". Olulisemad sündmused ja isikud looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. 19 saj. keskpaik Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). - 1910 Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi algatusel . 14. augustil 1910 loodi Vaika linnukaitseala. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker , metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg- Vilbaste
1 Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt Kaitsealad: 1924 Harilaid, Järvselja reservaat 1925 Hiiumaa jugapuud , 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets jt Ajakirjad : Loodus (1922-1925), Loodusvaatleja 1930-1938 G. Vilbaste, Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja Loodushoid (1938-1940, Peeter Päts) T.Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor Looduse usaldusmehed 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks ( direktor P. Päts). 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu.
Nõukogude periood. 1951.a. jätkas tööd Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsioon, Loodusuurijate Seltsis moodustati komisjon looduskaitsemääruse projekti koostamiseks (A. Karu, K. Eichwald, E. Varep ja E. Kumari ); Karl Orviku raamat "Looduskaitse küsimusi Eesti NSVs 1950. aastal asutati Puhtu zooloogilis-botaaniline keeluala , mis kuni looduskaitseseaduse kehtestamiseni allus ENSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudile; 1954 asutati Ministrite Nõukogu määrusega Matsalu ornitoloogiline ja jahiteaduslik õppe-katsemajand Põllumajandusministeeriumi ja Teaduste Akadeemia alluvuses. 1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis prof. E. Kumari; Nimetatud institutsioonide tööna valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu. 7. juunil 1957. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse "Eesti NSV looduse kaitsest"; Võeti riikliku kaitse alla looduskaitse objektid määrati abinõud ja kahju tekitamise trahvid 11. juulil 1957. andis Eesti NSV Ministrite Nõukogu välja määruse nr 242 "Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s" määrati looduskaitsealad +keelualad 1958 Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKAR), juhendaja J. Eilart 1960 Looduskaitseteatmik, TA Looduskaitse Komisjoni eestvedamisel Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). Rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse 1971 Lahemaa Rahvuspark 1973 Käsiraamat "Looduskaitse" 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks 1979 Esimene Eesti Punane Raamat 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil 1981 " Soode sõja jätk" - moodustati 28 sookaitseala. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1972. aastal Ministrite Nõukogu otsusega säilitamist vajavad märgalad Eestis: kuivendusfondist arvati välja 93 sood , kokku 207 000 hektaril 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm
Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailma 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis. 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES -i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala- Alam- Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark . Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega - «Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga». «Kaitstavate loodusobjektide seadus», järjekorras viies looduskaitseseadus, mis sätestab kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise ja kaitse korraldamise protseduurid 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon . ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ». 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1996 võeti vastu metsaseadus , mis jagas metsad hoiu-, kaitse ja tulundusmetsadeks 1997 kinnitati esimene "Eesti keskkonnastrateegia" ja "Eesti metsapoliitika" 1998 valmisid uued ohustatud liikide nimestikud ja avaldati uus "Eesti punane raamat" 1999 jõustus uus "Metsaseadus", kus oli esmakordselt sees vääriselupaiga mõiste 1999-2002 Vääriselupaikade (VEP) inventuur . Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 2000 Eesti Natura 2000 aastateks 2000­2007 2001 Eesti metsakaitsealade võrgustiku 2004 võeti vastu kuues looduskaitseseadus. Eesti esitab Euroopa komisjonile Natura 2000 eelvaliku alad 01.01.2006.a. alustab tööd kaitsealade administratsioonide baasil moodustatud Riiklik Looduskaitsekeskus; Riiklikul Looduskaitsekeskusel on Eestis kaheksa regiooni ja keskasutus Tallinnas;
2 01.04.2007.a. jõustub Looduskaitseseaduse muutmise seadus, millega täpsustatakse tööjaotust kaitsealade Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas.
Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Klassikaline positivistlik õigus: · Naabrite vaheliste probleemide lahendamine · Keskkond osa õigusest kui tekib kahju inimesele · Loodusvarade jagamine riikide vahel Moodne keskkonnaõigus · Keskkonna kui väärtuse kaitse · Suhted regionaalsel ja globaalsel tasandil · ( konventsioonid ) · Keskkond kui ühine pärand ja mure Mõisted: Keskkond - sjade, tingimuste ja suhete süsteem. ja ökoloogias on keskkond organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum Saastus - nimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse Loodus- ja keskkonnakaitse seadusandlus Eestis EESTI KESKKONNAÕIGUS Põhiseadus PS § 53: Igaüks on kohustatud säästma elu-ja looduskeskkonda ja hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. PS § 5: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Seaduste liigitus: 1. Üldseadused: SäAS, PlanS, KeHAS 2. Valdkondlikud: JäätS, LKS, VeeS, VõKS, JahiSjt Valdkondlikud seadused ­keskkonna kasutamine on reguleeritud lubade ja tasudega. SEADUS Vastuvõtmine ­millal riigikogus läbis kolmanda lugemise Jõustumine ­millal tekkis seaduse jõud (eRT) Muudatused ­millal, milliste seadustega Seadus koosneb peatükkidest: nt ÜLDSÄTTED Peatükke võidakse liigendada jagudeks: nt 1. jagu, 2. jagu (JäätS) Peatükid koosnevad paragrahvidest (§ ) nt Mõisted Paragrahvid koosnevad lõigetest (1) Lõiked koosnevad punktidest 1)
ÜLDSÄTTED Eesmärk­miks seadus on ellu kutsutud Põhimõtted­millistest põhimõtetest lähtutakse Mõisted­mida peetakse ühe või teise sõna (mõiste) all silmas Seaduse alguse osa SPETSIIFILISED PEATÜKID · Vastavalt teemale, probleemidele, õiguste piiramistele ja kohustustele. · Sõltuvad konkreetsest seadusest. · Seaduse keskmine osa Järelevalve (JäätS) ­> kes teostab kontrolli. VASTUTUS ­> millised on karistused. Rakendussätted (JäätS) -> millal jõustub seadus, teatud muudatused või teatud nõuded. LÕPPSÄTTED -> sisaldavad rakendamist. Looduskaitse seadus. Igaüheseadus - igalühel on võimalus kasutada loodust - maastikul liikumine ja viibimine Maa on kõigile liikumiseks, kui on erinev kord siis on see kehtestatud siltide või märkidega. Peatuda võib aga kui jääda pikemaks ajaks on vaja omaniku luba - teed ja jalgrajad Ei tohi maavaldaja sulgeda võib liikuda liikumisvahenditega - loodusandide korjamine Puid ei tohi lõhkuda , marju seeni võib korjata - veekogude kasutamine Võib kasutada veevõtuks ujumiseks
Institutsioonid . keskkonnakaitse institutsioon on keskkonna-korraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioone.
Keskkonnakorralduse süsteem Eestis. 1. Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ 2. Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja 3. Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan.
3 Keskkonnaministeeriumi ülesanded. ·riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine ·maaga ja ehitustegevusega seotud ülesannete lahendamine ·regionaalplaneerimise kavade väljatöötamine ja elluviimine ·loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine ·järelevalve looduskeskkonnale ohtlike ainete kasutamise üle ·ilmavaatlused ·geoloogiliste, ehituslike, loodus- ja mereuuringute ja geodeetiliste tööde korraldamine ·maakatastri pidamine ning vastavate ·õigusaktide eelnõude koostamine ·osalemine rahvusvahelises keskkonnakaitses
Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad ametiasutused: Valitsusasutused · EV Riiklik Maa-amet · Keskkonnakaitse Inspektsioon · Metsakaitse ja metsauuenduskeskus Riigiasutused · Info- ja Tehnokeskus · Riiklik Looduskaitse Keskus · Loodusmuuseum · Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut · Kiirguskeskus · Põlula Kalakasvatus · Keskkonnaministeeriumi haldusalastruktuur
Riigi tulundusasutused ja äriühingud · OÜ Geoloogiakeskus · Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) · AS Eesti Kaardikeskus · OÜ Tartu Keskkonnauuringud · AS Tartu Puukool · OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus · AS Eesti Metsataim
Keskkonnainspektsioon. Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus , mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Keskkonnainspektsioon on keskkonnaalaste seadusrikkumiste puhul kohtuväliseks menetlejaks ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades.
Riiklik Looduskaitse Keskus. · 8 Regionaalset Looduskaitse keskust · Kaitse planeerimine (kaitsealad) · Loodushoid ja toetused · Liigikaitse · Loodusharidus
KKM Info- ja tehnokeskus. Keskkonnaalase teabe kogumine, analüüsimine ja väljastamine ning keskkonnaseisundit kajastavate ülevaadete koostamine ja avaldamine; Keskkonnateadlikkuse edendamine; riikliku keskkonnaseire programmi koordineerimine; Kartograafilise andmekogu (digitaalkaardistik) loomine ja sellel põhinevate geograafilise informatsioonisüsteemi (GIS) meetodite arendamine, ja ruumiandmete töötlemine; Keskkonnaalaste infosüsteemide, nagu näiteks keskkonnalubade infosüsteemi ( KLIS ), kalanduse infosüsteemi ja jäätmete aruandluse infosüsteemi JATS haldamine;
Keskkonnajärelevalve teostajad . Kontrollib keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist; Teeb suulisi korraldusi ja ettekirjutisi- seaduslikkuse tagamiseks Peatab keskkonnakaitse- või -kasutusalaste nõuetega vastuolus oleva tegevuse ja teatud juhtudel ka õiguspärase tegevuse
Loodus- ja keskkonnakaitse valitsusvälised organisatsioonid: VVO ELF-Eestimaa Loodus Fond, LUS-Eesti LooduseUurijate Selts, Eesti TA looduskaitsekomisjon- Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjon. Eesti Roheline Liikumine
Loodusuurijate Selts (LUS) Asutatud 1853.a.
4 Loodusteaduslik selts, 1500 liiget Toetab looduhariduse ja loodushoiu edendamist, aitab kaasa looduse uurimisele Raamatukogu (150 000 köidet ) Raamatute kirjastamine Aastaraamat (viimane "Ökoloogiline taastamine") Looduseuurijate päev Projektid ( seire , inventuurid jne) Looduskaitse ümarlaud jne
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). KIKi eesmärk. KIKi poolt rahastatavad programmid . KIKi rahalised allikad. KIK ülesandeks on finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks vajalikke projekte ning meetmeid. KIKi eesmärgid on järgmised:
· loodusvarade kasutamisega seotud keskkonnakahjustuste likvideerimine; · keskkonnaseisundi taastamine; · taastuvate loodusvarade looduslikule taastumisele kaasaaitamine; · taastumatute loodusvarade täiendavate varude ning jäätmete taaskasutamise võimaluste uuringud; · keskkonnaseisundi jälgimine; · saastamist vähendavate keskkonnakaitseliste abinõude rakendamine; · keskkonnauuringute ning loodusobjektide kaitse korraldamine; · keskkonna saastamist põhjustavate saastekollete likvideerimisele või keskkonna endise seisundi taastamisele suunatud tegevus; · kaitsealuste liikide poolt tekitatud kahju hüvitamine.
KIKi poolt rahastatavad programmid on: · veekaitse programm · jäätmekäitluse programm · välisõhukaitse programm · looduskaitse programm · metsanduse programm · kalanduse programm · tehnika programm · keskkonnateadlikkuse programm · maapõue programm · jahinduse programm · maakondlik programm
KIKi rahalised allikad. Tasu/Maksu liik Riigieelarve [%] s.h KIKi [%] Saastetasu 100 100 Pakendiaktsiis 100 50 Piiriveekogudes ja majandusvööndis asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu 100 100 üÜeriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu 30 100 Piiriveekogude vee erikasutuse tasu 100 100 Mitte­piiriveekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasu 50 100 Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu 100 100 Kalapüügiõiguse tasu 100 100 Riigimetsast uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasu 26 15 Riigimetsa majandaja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügist laekunud raha 26 15 Keskkonnale tekitatud kahju hüvitus 100 100
Planeerimise seadus. Planeerimis seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks,ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.
Planeerimise põhimõtted. 1)planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik. 2)Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites. 3)kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi.
Planeeringute liigid. 1)Üleriigiline planeering - riigi territooriumi käsitlemine 2)Maakonna planeering- maakonna territooriumi käsitlemine 3)Üldplaneering- valla või linna territooriumi põhisuundade ja tingimuste määramine. 4) detailplaneering - maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites.
Euroopa ruumilise planeerimise harta nõuded planeeringule. Planeerimine peab olema: 1)demokraatlik 2)kõikehaarav 3)funktsionaalne 4)orienteeritus pikaajalisusele
5 Üleriigilise planeeringu eesmärgid ja näited. 1)säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. 2)riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine 3)asustuse arengu suunamine 4)üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamine 5)eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav süsteem 6)maakonnaplaneeringute ülesannete seadmine. Näiteks: Eesti 2010, inimeste põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine, Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga, looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine.
Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded. 1)maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. 2)säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine 3)asustuse arengu suunamine 4)detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtide määramine väljaspool linnu ja aleveid. 5)kaitsealade ja nende kasutamistingimuste arevstamine planeeringus. 6)puhkealade määramine
Maakonnaplaneeringud Eestis: 1) koostatakse kogu maakonna territooriumi või osa kohta 2)maakonnaplaneeringu võib koostad mitme maakonna territooriumi kohta.
Üldplaneeringu olulisemad eesmärgis. 1)valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujudamine. 2)maa-ja veealade üldiste kasutamise- ja ehitustingimuste määramine 3)maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine. 4)miljööväärtusega hoonestusala, värtuslike põllumaade, maastike-ja looduskoosluste määramine. 5)teede, tänavate, raudteede üldiste põhimõtete määramine.
Detailplaneering ja selle eemärgid. 1)planeeritava maaala kruntideks jaotamine 2)krunid ehitusõiguse määramine 3)krundi hoonestusala 4)haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine 5)tehnovõrkude-ja rajatiste asukoha määramine 6)keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga 7)vajaduse korral ettepanekute tegemine. 8)servituutide vajaduse määramine.
Keskkonnamõjude hindamine. Ajalugu. 1992 Ökoloogiline ekspertiis 1992 Keskkonnaekspertiisi tegemise kord, vv määrus nr, 314 1994 Metoodilised juhendid keskkonnaekspertiisi läbiviimiseks Eestis, EV KKMnr.8 1992-1994 US EPA koolitusprogramm KMH ja keskkonnaauditeerimise seadus 2005 KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus definitsioon. KMH on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline , taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine (US EPA P-rinciples of Environmental Assessment Mõisted: keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. oluline keskkonnamõju kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju liigid. Füüsikalis-keemiline · Bioloogiline · Kultuuriline · Sotsiaalmajanduslik Keskkonnamõju hindamise eesmärk ja ülesanne. Eelduste loomine selleks, et: · Otsuste tegemisel võetakse arvesse võimalikult kõiki olulisi tagajärgi; · Arvestatakse kõikide huvigruppide seisukohti · Kavandatud tegevusega taotletud eesmärgi saavutamiseks valitakse optimaalne tee. Ülesanne: Informatsiooni saamine kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide keskkonnamõjude iseloomu, suuruse, ulatuse ja tõenäosuse kohta. · Informatsiooni saamine huvipoolte suhtumise kohta · Saadud info ja sellest tulenevate järelduste edastamine otsusetegijale KMH järelvalvaja. · Kui on kohaliku suurusega siis keskkonnateenistus · Kui mitmeid maakondi hõlmav või merele minev siis keskkonnaministeerium Keskkonnamõju hindamises osalejad.
6 · Arendaja · Otsustaja · Ekspert (eksperdid) · Huvipooled · Avalikkus
KMH protseduurid (sisuline, formaalne ). Sisuline · Kavandatud tegevuse eesmärgi määratlemine · Alternatiivide määratlemine · Huvipoolte määratlemine · KMH valdkonna määratlemine · Fooni kirjeldus · Mõjude prognoosimine ja hindamine · Leevendusvõimaluste analüüs · Alternatiivide hindamine ja võrdlemine · Aruande esitamine Formaalne · KMH algatamisest teatamine · KMH programmi koostamine · KMH programmi avalikustamine · KMH programmi kinnitamine · KMH protsessi avalikustamine · Aruande avalikustamine
Keskkonnaaudit . Määratlus. Keskkonnaaudit on süstemaatiline ja dokumenteeritud protsess, mille käigus objektiivselt kogutakse ja hinnatakse tõendeid määramaks, kas teatud keskkonnaga seotud tegevused, sündmused, tingimused, juhtimissüsteemid või nende kohta teada olev informatsioon vastavad auditi kriteeriumidele, ning selle protsessi tulemuste edastamine kliendile Keskkonnaauditeerimise eesmärk. Audit ja audiitor . Audit -süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali hankimiseks ja selle objektiivseks hindamiseks, et määrata auditi kriteeriumide täitmise ulatus Audiitor - materialide põhjal otsustaja Auditeerimise põhimõtted. Keskkonnaauditi erinevus keskkonnamõju hindamisest.Erinevalt keskkonnamõjude hindamisest tegeleb keskkonnaaudit tegelike ja potentsiaalsete keskkonnamõjudega, mille põhjus eksisteerib või on varem eksisteerinud Auditi ja keskkonnamõju hindamise vahe KMH tegeleb prognoosimisega, kui mõjuallikat veel ei ole. · Keskkonnaaudit tegeleb olukordadega, kui: · Mõjuallikate enam ei ole, kuid mõju on olemas · Mõjuallikas on olemas ja ka mõju on olemas · Mõjuallikas on olemas, kuid mõju pole veel avaldunud Audititüübid. · Vastavusaudit · Asukohaaudit · Omaniku vahetusega · kaasnev audit · Eriauditid · Keskkonnajuhtimissüsteemi audit Eriauditid. Jäätmekäitlusaudit · Veekasutusaudit · Tootmisriskide audit · Toote elutsükli audit · Keskkonnariski audit · Tööohutuse audit Keskkonnajuhtimissüsteemi audit. Audit peab selgitama: · Kas keskkonnajuhtimissüsteem rahuldab täielikult organisatsiooni konkreetsest iseloomust ja keerukusest johtuvaid vajadusi · Kas süsteem on edukalt rakendunud · Kui hästi see toimib ISO 19011. Juhised kvaliteedi ja/või keskkonnajuhtimissüsteemide Auditiks sisu 1. Normatiivviited 2. Mõisted ja definitsioonid 3. Auditi põhimõtted 4. Auditi programmi korraldamine 5. Auditi tegevused
7 6. Audiitorite kompetentsus ja hindamine
Olulisemad mõisted: auditi kriteeriumid - Poliitikate (tegutsemisviiside), protseduuride ja nõuete komplekt Tõendusmaterjal - tõendusdokumendid, faktide konstateering või muu auditi kriteeriumidesse puutuv ja kontrollitav informatsioon Leiud - Auditi kogutud tõendite ja auditi kriteeriumite vastavuse hinnangu tulemused Järeldus - Auditeerimise põhimõtted. Eetiline käitumine · Selge esitlus · Kohane professionaalne hoolikus · Sõltumatus · Tõendusmaterjalil põhinev lähenemine
Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnakorraldus ja keskkonnajuhtimine . Keskkonnakorralduse mõistet kasutatakse rohkem avalikus sektoris ja see hõlmab arvestatavat osa keskkonnakaitselistest meetmetest Keskkonnajuhtimine aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse Demingi juhtimismudel. Demingi mudel on universaalne tegutsemisskeem, mis on rakendatav ­tööstuse ümberkorraldamisel ­kvaliteedijuhtimises ­keskkonnajuhtimises Sisaldab 4 etappi - planeeri - Tegutse - Kontrolli - Täiusta Integreeritud juhtimissüsteemid. Kvaliteedijuhtimine ISO 9000 seeria · Keskkonnajuhtimine ISO 14000 seeria · Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine OHSAS 18000 · Riskijuhtimine ??? Keskkonnajuhtimissüsteemid: ISO 14000 on keskkonnakvaliteedijuhtimissüsteem, millega määratakse ära kvaliteedi standardid ja nende järgimine (pole arvestatud riski) OHSAS 18000 töötervishoiu ja ohutuse juhtimissüsteem Keskkonnajuhtimissüsteemi olemus ja vajadus Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni üldisest juhtimissüsteemist. · Keskkonnajuhtimissüsteem koosneb organisatsiooni struktuurist, tegevuskavadest, määratletuid vastutustest, toimingutest, protseduuridest, protsessidest ning ressurssidest, mis on vajalikud süsteemi rakendamiseks ja alalhoidmiseks. Vajadus · Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise üldeesmärk on organisatsiooni keskkonnaküsimuste plaanipärane lahendamine · Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine on üldjuhul vabatahtlik protsess Keskkonnajuhtimissüsteemi põhistiimulid: Seadusandlus Seaduste ja eeskirjade hulga ning nende rakendamise kasv · Riigid tugevdavad kontrolli tootmise üle · Karistusi karmistatakse · Keskkonnanõudeid eiravate ettevõtete sulgemise oht huvigruppide surve Finantsasutused , kindlustusfirmad · Aktsionärid ja töötajad · Keskkonnakaitsjad, tarbijad ja nende organisatsioonid ning kohaliku avalikkuse tähelepanu teadlikkus, · Aktsionärid ja töötajad · Keskkonnakaitsjad, tarbijad ja nende organisatsioonid ning kohaliku avalikkuse tähelepanu Äriringkondade kasvav keskkonnateadlikkus Konkurentsivõime Toodete ja tootmise keskkonnaaspektidel on kasvavalt tähtis osa rahvusvahelises konkurentsis finantskulutused. Õnnetusjuhtumite ja keskkonnajuhtimise vigade mõju majandustegevusele (vastutuse küsimused, õnnetuste tagajärgede likvideerimiskulud, äritegevuse katkemine) · Majandushoobade (finantsvahendite) rakendamine ­ maksud või trahvid heidete ja jäätmete eest, mis mõjutavad reostust vältima ja vähendama Keskkonnajuhtimissüsteemid. ISO 14001 ja EMAS.
8 Mõlema eesmärgiks on heal tasemel keskkonnajuhtimine · EMAS süsteemi nõudmised on mõnevõrra laiemad, nõudes teatud eel-ja järelprotseduure. EMAS. Keskkonnajuhtimise-ja auditeerimise süsteem, mis suures osas ISO 14000 ­ga ühilduv, kuid on laiahaardelisem · Keskkonnajuhtimissüsteemi põhielementide osas võtnud tänapäeval aluseks ISO 14001 struktuuri · Süsteem on Euroopa Liidu keskne Keskkonnasüsteemimudel (ISO 14001). SO 14001 standard on rakendatav igas organisatsioonis, kes soovib: · Ellu viia, järgida ja täiustada keskkonnajuhtimissüsteemi · Veenduda oma tegevuse vastavuses enda poolt deklareeritud keskkonnapoliitikale · Demonstreerida oma keskkonnajuhtimissüsteemi vastavust standardi nõuetele
Keskkonnanormatiivid ja standardid. Mõisted: normatiiv - kujutavad endast juriidilise dokumendi (määruse, direktiivi, otsuse) osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda . Standard - on erinevalt normatiividest, iseseisvad terviklikud normdokumendid , mis on koostatud konsensuse alusel ja kinnitatud tunnustatud standardiva organi poolt keskkonnastandard - on SAS defineeritud kui asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust. Keskkonnanormatiiv - defineeritakse Säästva Arengu Seaduses kui keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitselist kontrollarvu või loodusvara erikulu. Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM ja näited. · keskkonnakorralduse · keskkonnaseire, · keskkonnatehnoloogia · keskkonnainformaatika · geograafilise informatsiooni · metsanduse, regionaal- ja linnaplaneerimine · ehituse, ehitusmaterjalide ja ehituse kasutatavate toodete valdkonnas. Keskkonnanormatiivid Eestis. · Välisõhu normatiivid · Vee normatiivid ( joogivee , põhjavee kvaliteedi kohta) · Heitvee ( jääkreostuse kontsentratsioonid orgaaniliste ainete, hõljuvainete, üldfosfori, ühealuseliste fenoolide ja naftasaaduste osas). · Pinnase normatiivid · Naftasaadustega seotud rajatis · Ujula tervisekaitsenormid ja eeskirjad Keskkonnaload . Keskkonnakasutuslubasid keskkonna uurimiseks, kasutamiseks või mõjutamiseks annavad Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistused. Näited tegevus- ja keskkonnalubadest. · ehitusluba; · ehitise kasutusluba; · keskkonnakompleksluba; · vee erikasutusluba ; · välisõhu saasteluba ; · jäätmeluba; · ohtlike jäätmete käitluslitsents; · kiirgustegevusluba; · maavara kaevandamise luba; · geoloogilise uuringu luba; · üldgeoloogilise uurimistöö luba; Keskkonnatasu seadus. Keskkonnatasu mõiste. · Keskkonnakastutuse hind · Loodusvara kasutusõiguse tasu. · Kasvava metsa raieõiguse tasu; · Maavara kaevandamisõiguse tasu; · Vee erikasutusõiguse tasu; · Kalapüügiõiguse tasu; · Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid. · Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist · Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist · Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist · Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid · Aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks · Koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks · Loodusvara kasutamisõiguse tasu ja selle määradarvestatakse loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju Vabariigi valitsus kehtestab:
9 · Maavara kaevandusõiguse tasumäärad · Vee erikasutusõiguse tasumäärad · Kutselise kalapüügiõiguse tasumäärad Keskkonnaminister kehtestab · Harrastuskalapüügi-, eripüügi-ja vähipüügiõiguse · tasumäärad, · Jahipiirkonna kasutusõiguse tasumäärad. Aluseks on seaduses sätestatud ülem-ja alammäärad Saastetasu - tasu, mida makstakse keskkonna saastamise või rikkumise eest rakendatakse Saastetasu rakendusvaldkonnad. Rakendatakse kui saasteained heidetakse · Välisõhku; · Veekogusse; · Põhjavette; · Pinnasesse; · Kõrvaldatakse jäätmeid Tasumäärade kehtestamine. Loodusvarade kasutusõiguse tasul: loodusvara kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutamiseviisi keskkonnaohtlikkust, teistele loodusvaradele tekitatud kahju · Saastetasul: saasteaine või jäätmeohtlikkust, saastamise koha saastetundlikkust, parima võimaliku tehnika kasutamist; · Keskkonnakasutaja, kes eirab keskkonnaloa omamise nõuet, kasutab loodusvara või saastab üle lubatud koguse, maksab keskkonnatasu kõrgendatud määra järgi Keskkonnatasude kõrgendatud määrad. Arvestatkse siis kui aasteaineid heidetakse keskkonda lubatust suuremates kogustes ; · Jäätmeid kõrvaldatakse lubatust suuremas koguses; · Saasteaineid viiakse keskkonda transportimise käigus; · Saasteaineid viiakse keskkonda ilma loata; · Loodusvara kasutatakse lubatust suuremas koguses või ilma loata. Saastaja maksab põhimõtte sisu. Saastaja maksab põhimõte tähendab, et kulusid, mida tehakse · keskkonna rikkumise, · saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks · ei kanta üle ühiskonnalevaid ainult neile, kes saaste põhjustasid.
Keskkonnamajandus. Keskkonnatasu ­ kohustuslik makse, kasutatakse reeglina keskkonnakaitse rahastamiseks, laekub riigieelarvelisse sihtotstarbeliselt, maksab tootja, läheb tootmiskuludesse, mõjutab tootja konkurentsivõimet ja sunnib teda keskkonnakaitsemeetmeid rakendama. Keskkonnamaks ­ kohustuslik makse; kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks; laekub riigieelarvesse ; maksab tarbija; ei lähe tootmiskuludesse; ei mõjuta tootjat vähem saastama; mõjutab tarbijat vähem tarbima Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid ­ ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist; ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist; tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist; ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid; aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks; koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks. Keskkonnatasu näiteid ­ loodusvara kasutusõiguse tasu ja saastetasu Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine ­ Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks solidaarsusprintsiibil Majandusinstrumendid keskkonnakaitses ­ administratiivsed, majanduslikud, veenmine ja surve Emissioonimaks ­ makstakse jäätmete paigutamise eest keskkonda. Enamlevinud emissioonimaksud: õhusaastemaks, veekasutusmaks, jäätmemaks, müramaks Teenusmaks ­ tasutakse heitmete suunamise ja töötlemise eest kollektiivpuhastis administratiivne maks ­ maks keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve, lubade väljaandmise jms tegevusega seotud asutuste finantseerimiseks kaudsed maksud ­ hinnalisa sellistele toodetele , mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine või mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist maksude diferentseerimine ­ eesmärk on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu Subsiidiumid ­ turg muutub nende tõttu tõhusamaks (uue tehnoloogia kasutuselevõtt); lisaks majandusliku tõhususele arenevad ka sotsiaalsed väärtushinnangud; subsiidiumid peavad olema suunatud otse kasusaajale; subsiidiumide maksmine peab olema odavaim viis eesmärgi saavutamiseks. Turu ergutamine ­ saastamisõigusega kauplemine , kindlustamine, tagatisraha süsteem. Kõrgendatud maksu/tasu määrad ­ mittekuuletumistasu, sooritustagatis
Keskkonnaseire. Keskkonnaseire seadus ­ vastu võetud 20. jaanuaril 1999a. Käesolev seadus sätestab keskkonnaseire korralduse, saadud andmete töötlemise ja hoidmise korra ning keskkonnaseire teostajate ja kinnisasja omanike või valdajate vahelised suhted Keskkonnaseire eesmärk ­ keskonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks
10 Keskkonnaseire ülesanded ­ 1) keskkonna saastatuse ja reostuse hetkeolukorra määramine ning analüüsimine 2) abinõude rakendamist või täiendavat uurimist nõudvate keskkonnamuutuste väljaselgitamine 3) saasteainete kauglevi jälgimine ja rahvusvaheliste lepingute alusel võrdlusuuringute läbiviimine Seire tasandid ­ riiklik keskkonnaseire; kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire; ettevõtja keskkonnaseire Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur ­ üldkordinaator, seirenõukogu, allprogrammide vastutavadtäitjad, seire vahetud teostajad Keskkonnaseire allprogrammid ­ õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude seire, rannikumere seire, looduse mitmekesisuse seire, metsaseire, kompleksseire, seismoseire, mullaseire
Looduskaitse seadus (2004) Eesmärk: · looduse kaitsmine - selle mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku , taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine. · kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine · loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine Põhimõtted: · Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. · Looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi. Loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused Kaitstavad loodusobjektid Kaitsealad: · Rahvuspargid · Looduskaitsealad · Maastikukaitsealad Rahvuspark ­ on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Võimalikud vööndid: · Loodusreservaat, · sihtkaitsevöönd, · piiranguvöönd Lahemaa, Vilsandi, Matsalu, Karula, Soomaa Looduskaitseala - on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Võimalikud vööndid: · Loodusreservaat, · sihtkaitsevöönd, · piiranguvöönd Maastikukaitseala - on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Looduspark: Haanja , Otepää, Naissaare, Osmussaare. Erijuhud : park, aboreetum ja puistu. Võimalikud vööndid: · sihtkaitsevöönd · piiranguvöönd Loodusreservaat - on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maavõi veeala , kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena. · Keelatud on igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine, va järelevalve ja päästetöödel ning loodusobjekti valitsemise ja kaitse korraldamise eesmärgil. · Teadustegevuse ja seisundi hindamise eesmärgil tohib viibida kaitse korraldaja nõusolekul. Sihtkaitsevöönd - on kaitseala maavõi veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Kui KEK ei sätestata teisiti, on skv-s keelatud: 1) majandustegevus ; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine; 4) inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas; 5) sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine; 6) telkimine , lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine. Piiranguvöönd - on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi. · KEK-ga võib piiranguvööndis kohustada säilitama koosluse liigilist ja vanuselist mitmekesisust ja keelata puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel. Kui pinnas võimaldab, võib lubada vedu ka kuiva ilmaga. · KEK-ga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele, kujule ning metsa vanuselisele koosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid, mis on vajalikud koosluse või selles vööndis oleva kaitsealuse liigi säilimiseks. · Püsielupaiga pv võib kaitse-eeskirjaga seada raie tegemise ajale piiranguid.
11 Hoiuala - on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Püsielupaik - käesoleva seaduse tähenduses on väljaspool kaitseala asuv, käesoleva seaduse kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: · kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; · kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht; · lõhe või jõesilmu kudemispaik; · pruunkaru talvitumispaik; · jõevähi looduslik elupaik; · mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak. Kivistised ja mineraalid - Kaitsealune kivistis või mineraal on kaitsekategooriasse kantud kivistis või mineraal, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse LKS alusel. · I kategooria (rangeim) - kivistised ja mineraalid, mis esinevad vähestes leiukohtades või mille teadaolev leiukoht asub väga piiratud alal. · II kategooria - kivistised, mille: 1) leiukohtade säilimine olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel on kaheldav; 2) tervikeksemplaride leiud esinevad harva. Looduse üksikobjekt - Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis -kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank , astang, paljand , koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse LKS alusel.
Kaitse alla võtmise eeldused: · ohustatus · haruldus · tüüpilisus · teaduslik või ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või · rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus
Kaitse- eeskiri · Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduseüksikobjekti kaitsekord määratakse kaitse-eeskirjaga · Kaitse-eeskirjaga piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse käesoleva seadusega sätestatud piirangute osaline või täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa.
Kaitse korraldamine · Kaitseala, hoiuala, püsielupaiga, kaitstava looduse üksikobjekti valitseja on keskkonnateenistus (KKT) · Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti valitseja on KOV või volitatud KOV asutus. · Kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitse korraldaja on Riiklik Looduskaitsekeskus (LKK). Valitseja/ kaitsekorraldaja kooskõlastatavad tegevused: Valitsemine: · Lubade andmine ja selleks tingimuste seadmine. · Planeeringutel ja keskkonnamõju hindamise avalikel aruteludel osalemine ning mõjutatavatele tegevustele tingimuste seadmine. Kaitse korraldamine: · Kaitsekorraldusliku tegevuse korraldamine, sh tähistamine. · Loodusõpe ja tutvustamine. · Seaduse ja kaitse-eeskirja nõuete täitmise jälgimine ja keskkonnainspektsiooni teavitamine õigusrikkumistest. Kaitsekorralduskava · Kaitsealade ja hoiualade kaitse korraldamiseks koostatakse kaitsekorralduskava, milles märgitakse: 1) olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile; 2) kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht; 3) kava elluviimiseks vajalik eelarve. · Keskkonnaminister kinnitab kaitsekorralduskava, mis avalikustatakse KeM veebilehel. Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik Koosneb: · Linnualadest · Loodusaladest Rand ja kallas Ranna või kalda kaitse EM on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ja asub kaldavööndis (VeeS). Kallasraja laius on: laevatatavatel veekogudel 10 meetrit; teistel veekogudel 4 meetrit; suurvee ajal 2 m
Rannal või kaldal on: · ranna või kalda piiranguvöönd: Piiranguvöönd võib olla: 50, 100 või 200 m · ranna või kalda ehituskeeluvöönd: 25, 50, 100 või 200 m · ranna või kalda veekaitsevöönd: loe veeseadusest
12 Rannal/kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd kalda/ranna piiranguvööndini.
Liigikaitse
Liik - niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. Liigikaitse kategooriad: · kaitstavad liigid ehk looduskaitse alla võetud looduslikud liigid · jahiulukid (sh jahilinnud) ehk liigid, kes ei ole looduskaitse all · kõik ülejäänud liigid (sh kodustatud liigid), kes on nii-öelda "kaitse all mitteolevad liigid" Liigikaitset reguleerivad õiguaktid: · Looduskaitseseadus (LKS, 2004) · Loomakaitseseadus (LoKS, 2003) · Jahiseadus (JahiS, 2002) ja kalapüügiseadus (KPS, 1995) · Metsaseadus (MS, 2007) ja vääriselupaiga klassifikaator ja valiku juhend (keskkonnaministri määrus 2007. aastast) Rahvusvahelised lepingud: · Ramsari konventsioon · Bern `i konventsioon · Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon · Washington'i konventsioon · Linnudirektiiv · Loodusdirektiiv Liikide ja nende elupaikade kaitse alla võtmise eeldused: · Ohustatus · Haruldus · Teaduslik väärtus · Looduskaitseline või esteetiline väärtus · Rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus (konventsioonid, direktiivid ) Taimestikku ja loomastikku ohustavad peamised tegurid: · Põllumajandus · Elupaikade hävitamine · Metsamajandus · Kasutamine (korjamine) · Saastumine · Ehitustegevus · Keavandamine · Tallamine Relikt - jäänuk. Takson , mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud. Relikte võib liigitada ajajärgu järgi, mil asjaomast taksonit oli laialdasel alal. Endeem - liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maaalaga. Saaremaa robirohi, eesti soojumikas.
Punane Raamat Eesmärk Punased raamatud või nimestikud on hoiatavaks märguandeks paljude liikide seisundi ohtlikkusest või halvenemisest. Ülesanded: · teatada avalikkusele elustikuliikide ohustatusest · propageerida elupaikade säilitamist · anda hinnanguid liikide seisundi muutustele ajas, · anda pidepunkte looduskaitse korraldamiseks:liikide ja koosluste kaitseks · õhutada uurimist Koostamise põhikriteerium: ohustatus Lisakriteeriumid: 1. Esinemise ajalugu Eestis. Üldreeglina eelistati põliseid omamaiseid, püsivalt meil looduses esinevaid liike. 2. Ülemaailmne ja üle-euroopaline seisund. 3. Kuulumine naaberalade ja rahvusvahelistesse hävimisohus olevate liikide nimekirjadesse. 4. Eesti asurkonna osakaal Euroopa või regiooni kogupopulatsioonis. 5. Piiratud levik, endeemsus ja reliktsus. 6. Elupaikade ohustatus. 7. Liikide tundlikkus keskkonnamuutuste suhtes. 8. Ökoloogiline, kultuurilooline jms väärtus. 9. Eelistati inimtegevuse tagajärjel hävimisohtu sattunud liike. Punase Raamatu ohukategooriad: · Hävinud või tõenäoliselt hävinud · Eriti ohustatud · Ohualtid · Haruldased · Tähelepanu vajavad · Määratlemata . Elupaigad ja ohutegurid .
Rahvusvaheline keskkonna- ja looduskaitse
13 WWF (Maailma Looduse Fond) ­ on rahvusvaheline riikidest sõltumatu maailma suurim looduskaitseorganisatsioon. Organisatsiooni logoloomaks on bambuskaru panda. WWF moodustati 11. septembril 1961 Morges'is Sveitsis . Praegune peakorter asub Glandi linnas Sveitsis.
IUCN (Rahvusvaheline Looduskaitseliit) ­ on riikide, valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide ülemaailmne liit. 2007. aasta algusest on Eesti IUCNi liige. IUCNi põhilisteks eesmärkideks on: kindlustada looduse, eeskätt selle edasiseks arenguks vajaliku elustiku mitmekesisuse säilumine, tagada loodusvarade kasutamine mõistlikult, õiglaselt ja säästvalt ja väärtustada ühiskonnas niisuguseid eluviise, mis võimaldaks nii hea elukvaliteedi kui ka kooskõla muude biosfääri koostisosadega.
BirdLife International - on rahvusvaheline mittetulunduslik looduskaitseorganisatsioon, mille peaeesmärk on kaitsta maailma linde ja nende elupaiku. Loodi 1922, Eestis teeb koostööd Ornitoloogiaühinguga.
Greenpeace ­ on rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, mis loodi 1971. aastal Vancouveris Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas . Hiljem on organisatsiooni eesmärkideks saanud paljude keskkonnaprobleemide reguleerimine ja lahendamine, eriti tuntud on Greenpeace'i aktivistide protestiaktsioonid vaalapüügi, põhjatraalimise, globaalse kliimasoojenemise, ürgmetsade hävitamise, tuumaenergia ja geenimanipulatsiooni vastu.
ELF (Eestimaa Looduse Fond) - tegevuse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse hoidmine ning säilitamine Eestis ja maailmas koostöös üksikisikute, ettevõtete, organisatsioonide ja riigiasutustega järgmiste tegevuste kaudu:
Ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitsmine
Eestile omaste loodusmaastike ja koosluste säilitamine
Loodusvarade säästlikule kasutamisele kaasaaitamine
Keskkonnateadlikkuse suurendamine ühiskonnas
Lahenduste otsimine tulevastele põlvedele puhta elukeskkonna säilitamiseks
ELF on asutatud 1991. aastal 40 looduskaitsja ja loodusteadlase poolt. Alates 1999. aasta jaanuarist on ELF sihtasutus . ELF on valitsusväline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. ELFi logoloomaks on vanade haabade õõnsuses elav haruldane lendorav , kelle leiukohti on Eestis teada ligi 80.
ELFi peamisteks välismaisteks partneriteks on Maailma Looduse Fondi (WWF). Eestis teeb ELF koostööd kõigi meie keskkonda kaitsta soovivate firmade, organisatsioonide ja riigiasutustega. ELFil on tegevuse jooksul tekknud palju koostööpartnereid keskkonnaühenduste seas. Üheks olulisemaks tegevuseks sel alal on osalemine Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) tegevuses
Rahvusvahelised konventsioonid Konventsioonide geograafilised tasandid: 1.Globaalne, nt Washingtoni konventsioon 2.Regionaalne, nt Helsingi, Berni konventsioon. Washingtoni konventsioon. Washingtoni ehk CITES'i konventsioon, see on ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon. Maailma suurim looduskaitsealane konventsioon. Allkirjastati 1973 Washingtonis, jõustus 1975. Vajalikkus: reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega. Kaitseb rahvusvahelise kaubitsemise tõttu ohustatud looduslikke taime- ja loomaliike , reguleerides elusate isendite, nende osade (nahk, luu, karbid jms) ja neist tehtud kaupade (suveniirid, ehted , ravimid jne) sisse- ja väljavedu riigist riiki. CITES Vajalikkus · Väljasuremisohus olevad liigid, milleolemasolu kaubitsemine otseselt võikaudselt mõjutab. · Ca 500 liiki (nt aarad ja kakaduud,merikotkas, rabapistrik, jahipistrik, elevandid , tiigrid) · Eestis: merikotkas, rabapistrik, saarmas jaatlandi tuur I lisasse kuuluvate liikide isendite sisse- javäljavedu on lubatud ainult erandlikeltingimustel ja on allutatud väga rangetele eeskirjadele. Täiesti on keelatud nendetransport kommertseesmärkidel. CITES'I II LISA · Liigid, kes praegu ei tarvitse ollaväljasuremisohus, kuid kontrollimatukauplemine võib nende püsimajäämistohustada. Ca 5 000 looma- ja 28 000 taimeliiki. · Nt ahvid, kilpkonnad , akvaariumi kalad jpt · Eestis: hunt, karu, ilves, pringel , musttoonekurg, sookurg , kullilised, kakulised ,apteegikaan, orhideed · Sisse- ja väljaveol vajalik eksportivalt riigilt väljaveo luba. CITES'I III LISA · Liigid, kellega kauplemist reguleeribkonkreetne riik. · III lisasse on kandnud erinevad riigid kokku umbes 300 loomaliiki ja kümmekond taimeliiki. · Eestis pole selles lisas ühtegi liiki. · Tuleb arvestada teiste riikide piirangutega,kuigi meil on tavalised liigid. · Isendite sisse- ja väljavedu toimub eksportiva riigi väljaveo alusel. Washingtoni konv. asutused Eestis: KeM looduskaitse osakond (Teadusnõunikud, Eestis Tln Botaanikaaed ja Tln Loomaaed , TÜ Zooloogiamuuseum ning Eesti loodusmuuseum)
14 Ramsari konventsioon Eesmärk ja vajadus: · Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon. · Ramsari konventsioon tähendab rahvusvahelisetähtsusega märgalade kaitset ja kasutamist,milles rõhutatakse just veelindude elupaiku. · Konventsiooniga ühinenud riigil kohustus, et kuita kavatseb ühe rahvusvahelise kaitse all olevamärgala piire vähendada, tuleb tal see hüvitada,asendades mujal samaväärse alaga. · Kõige vanem rahvusvaheline lepe, Allkirjastati 1971, jõustus 1975. Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva kui voolava veega, nii mageda -, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. Eesti alad: · Matsalu RP ­ 1994 (1976) · Vilsandi RP - 1997 · Soomaa RP · Alam-Pedja LKA · Nigula LKA · Endla LKA · Muraka LKA · Puhtu­Laelatu LKA · Nehatu LKA · Emajõe Suursoo MKA ja Piirissaare MKA · Hiiumaa laiude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA · Laidevahe LKA (Siiksaare laht) ­ 2002
Berni konventsioon- Euroopa looduskaitseleping, Sõlmiti 1979. a. Jõustus 1982. a. Eestis 1992. a. Eesmärk ja vajadus: Berni konventsioon on loodud selleks, et · kaitsta ohustatud taime- ja loomaliike · peatada loomade ebaseaduslik kaubandus · hoida ära kaitsealuste liikide väljasuremine · säilitada liikide looduslikud elupaigad · Emeraldi võrgustik erilise kaitse väärtusega aladest .
Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon · Euroopa looduskeskkonna ja looduslikelevilate konventsioon. · EM: Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ningnende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. · Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsele (rohkemkui 650 looma- ja 690 taimeliiki)
Lisad: I rangelt kaitstavad taimeliigid . II rangelt kaitstavad loomaliigid (lendorav,kasetriibik ja 10 nahkhiireliiki). III kaitstavad loomaliigid (harilik siil , kääbusnahkhiirja harilik orav). IV keelatud vahendid ja viisid loomadepüüdmiseks ja tapmiseks (nt püünispaelad, liim , automaatrelvad).
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon e. RIO de JANEIRO KONVENTSIOON Allkirjastati Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 1992. Aastal
Eesmärk ja vajadus: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. Igal liikmel kohustus käivitada bioloogilise mitmekesisuse riikliku kaitse ja säästlik planeerimine. Geneetiliste ressursside kättesaadavaks muutmine, tehnoloogiate edastamine ja piisav finantseerimine , arvestades seejuures kõiki õigusi nendele ressurssidele ja tehnoloogiatele. Mitmekesisus ehk diversiteet on mingite objektide rohkus . Liigiline mitmekesisus on liikide rohkus koosluses, maastiku oma maastikumustri keerukus. Tasandid: Geneetiline mitmekesisus. Liigiline mitmekesisus. Ökosüsteemne (elupaigaline) mitmekesisus Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendusprintsiibid: Looduse mitmekesisuse kaitse. Selle komponentide säästev kasutamine. Geneetiliste ressursside kasutamises saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine.
UNESCO maailma kultuuri- ja loodus pärandi konventsioon Vastu võetud 1972, Eesti ühines 1995. Eesmärk ja vajadus: Looduspärand: looduslik mälestis, mis koosneb füüsilistest ja bioloogilistest moodustistest või nende moodustiste gruppidest, millel on väljapaistev üldine väärtus esteetika või teaduse seisukohast ; geoloogilisi ja füsiograafilisi moodustisi ja täpselt piiritletud alasid, mis kujutavad endast ohustatud looma- ja taimeliikide areaale, millel on väljapaistev üldine väärtus teaduse või konserveerimise seisukohast; looduslikke vaatamisväärsusi või rangelt piiritletud looduslikke alasid, millel on väljapaistev üldine väärtus teaduse, konserveerimise või loodusliku ilu seisukohast.
Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992) Allkirjastati 1974, jõustus 1980. Tähtsaim keskkonnakaitsealane
15 Konventsioon. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon. HELCOM : Komisjon tuleb kokku kord aastas. Eesistuja vahetub iga kahe aasta tagant vastavalt tähestikule(inglise keelse). Töövormid: koosolekud , delegatsioonide koosolekud ja peamist töörühma. Kohtumised ministrite tasandil, aegajalt.Komisjon võtab vastu soovitusi,millest liikmed peavad lähtuma vastavates riiklikes kavades ja õigusaktides.
Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989) · Konventsioon ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise kohta. · Ohtlike jäätmete piiriülene liikumine. · 1989, jõustus 1992 · Eesti 1992 · Konventsioon määratleb ohtlikejäätmete impordi, ekspordi jatransiitvedude korra ega käsitleradioaktiivseid jäätmeid ja merelaevadenormaalse funktsioneerimise tagajärjeltekkivaid jäätmeid.
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New- York 1992) · ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon · 1992, jõustus 1994 · Eesti allkirjastas 1992, jõustus 1994 · ÜL: globaalse koostöö arendaminekliimamuutusi põhjustavatekasvuhoonegaaside emissioonidestabiliseerimiseks ja vähendamiseks. · EM: saavutada kasvuhoonegaasidekontsentratsiooni stabiliseerumineatmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi.
Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon: Helsingi 1992. Eesmärk on rahvusvaheliste järvede ja piiriveekogude kaitse piireületava keskkonnamõju või - reostuse eest ning selle mõju vähendamine rahvusvahelises koostöös. Samuti seab konventsioon oma eesmärgiks veekogude säästliku majandamise põhimõtete juurutamise nii riikidevahelistes kui riigisisestes suhetes.
Osoonikihi kaitse konventsioon ( Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987) · Osoonikihi kaitse konventsioon · 1985 · Alus edasisele konkreetsemale koostööle · EM: riikidevahelise vabatahtlikkusel põhinevakoostöö arendamine osoonikihi kaitsmiseksinimtegevusest põhjustatud muutuste eest. · Koostöö põhisuunad: · teaduslik uurimine ja seire; · seadusandlik ja teaduslik-tehniline koostöö; · info vahetamine jm.
Montreali protokoll: Põhi eesmärk : on riikidevaheline koostöö,vähendamaks osoonikihti kahjustavate aineteheitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiksnende kasutamisest loobumine üldse. · Protokolli allakirjutanud riigid kohustuvadlõpetama protokolli lisades A, B ja C toodudCFC-ainete tootmise ja kasutamise 1.jaanuariks 1996. a. · Arengumaadele kehtivad leebemad piirangud.Teatud piirangud on kehtestatud ka CFCaineteekspordile ja impordile.
Laevadelt lähtuva saastuse vältimise konventsioon - MARPOL (London 1973) Konventsioon laevadelt tulenevamerereostuse vältimiseks. MARPOL'i konventsioon 1973/1978 Eesmärk: vältida merereostust, mis võib tekkida nafta - jm vedelate mürkainete lahtiselmereveol, laevade kaubakonteinerites või -tsisternides ning auto- ja raudteetsisternides;samuti vältida ja ennetada laevade reovetest ja prügist põhjustatud merereostust.
Åhrusi konventsioon: eesmärk ja vajadus. Et kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade õigust elada keskkonnas, mis vastab nende tervise ja heaolu vajadustele, teeb konventsiooniosaline keskkonnainfo üldkättesaadavaks, kaasab üldsuse keskkonnaasjade otsustamisse ning võimaldab konventsiooni kohaselt pöörduda neis asjus kohtusse. Mis on keskkonnainfo? Keskkonnainfo on igasugune kirjalik, visuaalne, suuline, elektrooniline või mõnes muus vormis info alljärgnevate keskkonnaelementide ja nende vastastikuse toime kohta Kuidas taotleda keskkonnainfot? Vastavalt siseriiklikele õigusaktidele peavad avaliku võimu organid tegema info kättesaadavaks. Avaldus tuleb esitada soovitud vormis. Üldsuse kaasamine: Millistes otsustamisprotsessides saab osaleda? Avalikkus saab osaleda - keskonnaloa taotlemisel suurettevõtetele - Kõik teiste ettevõtmistega, mis võib olla ebasoodne keskkonnale Kellel on õigus osaleda? Kõigil kodanikel, otsuse algses protsessis 3 põhisammast: _Keskkonnateabe kättesaadavus _Otsustamise menetluses osalemine _Juurdepääs õigusemõistmisele 3 näidet Eestist!
16 Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia. Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng, perioodid. ·Ei sisaldanud Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani eriti keskkonnaalaseid sätteid, ega andnud eü-le keskkonnaalast pädevust. Ohtlike ainetele + mootorsõidukitele hakati tähelepanu pöörama · 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) Esimene keskkonnprogramm võeti vastu palju direktiive · Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993) Sätestati keskkonnapoliitika eesmärgid ja prinsiibid · Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni Täpsustas EÜ keskkonnapoliitika aluseid ja eesmärke · Pärast Amsterdami lepingut. Täpsustavate sätete lülitamine lepingusse
Ühenduse keskkonnaprogrammid. I kkprogramm 1973-1976 II kkprogramm 1977-1981 III kkprogramm 1983-1986 IV kkprogramm 1987-1992 V kkprogramm 1992-2000 VI kkprogramm 2001-2008
I keskkonnaprogramm.(1973-76) EÜ keskkonnapoliitika eesmärgid saastuse ja muude keskkonnahäiringute vältimine ja vähendamine loodusliku tasakaalu kahjustava looduskautuse vältimine keskkonnakaalutluste lülitamine planeeringutesse ühendusvälise KKP edendamine 3 peamist tegevussuunda: tegevused keskkonna saastamise ja muude keskkonnahäiringute vältimiseks ja vähendamiseks tegevused keskkonnakvaliteedi tõstmiseks tegevused, mis on vajalikud koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega VI keskkonnaprogrammi pealkiri, esmatähtsad valdkonnad ja realiseerimise teed. (2001-2008) Pealkiri "Meie tulevik on meie valida" Esmatähtsad valdkonnad: · kliimamuutused · bioloogilise mitmekesisuse säilitamine · tervisekaitse · loodusvarad · Jäätmed Reaaliseerimise teed: · kehtiva keskkonnaõiguse tegeliku elluviimise tagamine · keskkonnakaalutluste viimine teistesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse · tihedam koostöö tööstuse ja tarbijaga · tagada kodanikele parem juurdepääs keskkonnateabele · tagada maakasutuse keskkonnasõbralikkus
Keskkonnakaitse printsiibid ELs I (11 printsiipi ). · Parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi kõrvaldada · Arendustegevuse puhul tuleb arvestada selle võimalikke keskkonnamõjusid ja seda projekti võimalikult varajases staadiumis · Tuleb vältida looduskautust, mis võib oluliselt kahjustada loodusliku tasakaalu · EÜ raames tuleb tõsta teaduse ja tehnoloogia taset, et tagada keskkonnakaitseliselt efektiivsete meetmete rakendamine · Saastaja maksab printsiip · Ühe riigi piires toimuv tegevus ei tohi põhjustada olulist saastust või muud kahju teiste riikide keskkonnale · EÜ raames rakendatav keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve ning sellega vältima kahjulikke tagajärgi nende riikidele · Selge ei perspektiivne kontseptsioon ning kaasa aitama rahvusvaheliste keskkonnakaitsemeetmete elluviimisele · Tuleb tõsta keskkonnalast teadlikust · Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades iga saastuse liige omapära · Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud
EL seadusandluse kategooriad (määrus, direktiiv , otsus, soovitused).
Linnudirektiiv 79/409 EMÜ Kaitsealade loomine Eriline tähelepanu märgalade, eritiRamsari alade kaitsele (Art. 4). Tulemuseks on linnuhoiualad, millevalikul kasutatakse IBA aladekriteeriume (BirdLife). Linnuala moodustatakse ka I lisast puuduvate rändliikide kaitseks. õigused kohutused:
17 Liikmesriigid võivad kehtestada rangemaid kaitsemeetmeid kui need, mis on sätestatud käesolevas direktiivis. EL kandidaatriigil on õigus esitada omalt poolt ettepanekuid nimekirjade täiendamiseks. Eesti lisas I nimekirja kirjuhaha. Linnudirektiivi lisad. Lisa 1 - liigid ja eri meetmeid elupaikade kaitseks(linnuhoiualad, SPA) Lisa 2 - liigid ja jaht 2.1 ­ liigid, kellele võib jahti pidada kogu EL territooriumil 2.2 ­ liigid, kellele võib jahti pidada teatud EL liikmesriigis Lisa 3 - liigid ja kauplemine 3.1 ­ liigid, kellega kauplemine on lubatud kogu EL piires 3.2 ­ liigid, kellega kauplemist võivad liikmesriigid lubada Lisa 4 ­ keelustatud püüdmis- ja surmamismeetodid Lisa 5 ­ uurimise prioriteetsed valdkonnad ja viisid Linnuala. Eesti IBA-alad ( Important Bird Areas) - tähtsadlinnualad Linnuala on esinduslik ala : · toitumiseks, · sigimseks, · rändepeatuspaigaks ning · talvitumiseks. · Ramsari-alad (nimekirjas ja varunimekirjas olevad · alad (10 + 14) · rannikualad KOKKU ESITATI 66 LINNUALA
Loodusdirektiiv, 1992 Loodusdirektiiv ehk direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Eesmärk- 1.tõhustada looduse mitmekesisuse kaitset 2.luua looduslike elupaikade kaitseksüldine raamistik 3. tagada olulise väärtusega liikidele ningelupaikadele soodus looduskaitseline seisund; 4.ökoloogiline võrgustik Natura 2000. Loodusdirektiivi lisad- Lisa I ­ looduslikud elupaigatüübid, millekaitseks on vaja moodustada loodushoiualasid Lisa II­ taime- ja loomaliigid (va linnuliigid),kelle kaitseks on vaja moodustadaloodushoiualad Lisa III ­ Oluliste ja loodushoiualadevalikukriteeriumid Lisa IV­ ranget kaitset vajavate taime- ja loomaliigid, keda tuleb kaitsta nende looduslikul levikualal. Lisaks keelatud tegevused. Lisa V ­ liigid, kelle kasutamist võib reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega. Lisa VI ­ Keelatud jahipidamisviisid ja vahendid
EÜ jaoks olulised elupaigatüübid- · Oht hävida looduslikul levialal · Ahenenud või väike leviala · Biogeograafilise regiooni looduslikuelupaigatüübi silmapaistev esindaja · Esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid ­ · hävimisohus olevad looduslikud elupaigad, mille · kaitsmise eest kannab ühendus erilist vastutust. · Lisas I on tähistatud tärniga (*), samuti esmatähtsad · liigid. · 18 esmatähtsat elupaigatüüpi!
Esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid Eestis, esmatähtsad liigid. · vääriselupaigad · EMKAV · põlismetsad · Märgalad · WETSESTONIA ­ ranna- ja luhaniidud · puisniidud · poollooduslikud rohumaad · rahvusvahelise tähtsusega liikide ja · elupaigatüüpide inventuur · Liigid: Jõesilm, lõhe ja hallhüljes.
Eestipoolsed ettepanekud loodusdirektiivi kohaldamiseks. · Suurulukid - karu, ilves, hunt ja kobras - ei ole vaja loodushoiualasid. Hundi ja kopra jahijätkumine · Antud erand · Hundi-, kopra- ja ilvese asurkond arvati välja · II ja IV lisast ning lisati V lisasse. · Karu asurkond arvati välja II lisast, aga jäetiIV lisasse.St loodusalasid ei pea moodustama,aga küttimine erandkorras · Eesti soojumikas ja saaremaa robirohi -loodusdirektiivi II ja IV lisa täiendus · Mustela lutreola * - euroopa naarits , esmatähtis liik
Loodusala- EUROOPA LIIDUS: · 200 ühenduse tähtsusega elupaigatüüpi · 700 taime- ja loomaliiki
18 · Linnudirektiiv 181 ohualdist linnuliiki, kelleelupaiga kaitse on vajalik ala kaitsmise kaudu EESTIS: · 60 loodusdirektiivis nimetatud elupaigatüüpi · 51 liigi (15 soontaime-, 6 sammaltaime-, 5 · imetaja-, 1 kahepaikse-, 8 kala- ja 16 selgrootuliiki) jaoks. · Ahmi, pringli ja atlandi tuura jaoks erialasid ei · looda.
Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti.
KESKKONNATEGEVUSKAVA AASTATEKS 2007-2013 ja KESKKONNASTRATEEGIA OMAVAHELINE SEOS:
· Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 rakendusplaan. · Juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia Säästev Eesti 21 põhimõtetest. · Arvestab mitmete teiste arengukavadega ( nt Eesti kalanduse strateegia, Eesti maaelu strateegia ja arengukava 2007-2013,Looduskaitse arengukava aastani 2035 jne).
KESKKONNASTRATEEGIA PÕHIMÕTtED: Keskkonnahoid ­ säästev areng, keskkonnapiirangud. Ennetus ­ ennetus on odavam ja tulemusrikas. Ettevaatus ­ keelamine , kuni pole tõestatudtegevuse kahjutus. Strateegiline integreeritus ­ keskkonnaaspektid on kõigis eluvaldkondades. Õiguslik läbivus ­ keskkonnaaspektid kõigis õigusaktides Tervislikkus ­ keskkonnahoidlikud tehnoloogiad tööstuses, põllumajanduses, energeetikas ja transpordis. Ühisrikkus- ja ­hool ­ ühine arusaam rahvuslikust rikkusest ­ keskkonnast. Saastaja maksab ­ keskkonnakasutaja ja kahjustaja tasub keskkonna kahjustuste eest. Elutsükkel (olelustsükkel) ­ toote omahind sisaldab tegelikku kogu hinda toote elutsükli jooksul. Rahvusvaheline koostöö ­ piiriülene negatiivse mõju tõkestamine, juurdepääs oskusteabele. Jaotatud vastutus ­ keskkonnameetmete rakendamine (riik, haldusüksus) parima tulemuse nimel Tootja vastutus - tootjate korraldatud jäätmete kogumine, käitlemine ning maksimaalne taaskasutamine. Lähedus ­ jäätmete tekkekohalähedane nõuetekohane töötlemine. Looduse kaitse ja hoid ­ haruldaste, ohustatud ja esinduslike elupaigatüüpide, liikide ja nende elupaikade, samuti väärtuslike maastike ja looduse üksikobjektide säilitamine
KESKKONNAEESMÄRGID: · Keskkond, tervis ja elu kvaliteet; · Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine; · Loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine; · Kliimamuutuste ärahoidmine ja õhu kvaliteet. SÄÄSTEV ARENG · Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega . · Riigi eesmärgiks on elanike kõrge elukvaliteedi, tasakaalustatud, keskkonnahoidliku ning tulevikkusuunatud arengu kindlustamine täna ja tulevikus. ( säästva arengu põhimõte: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt.)
Keskkonnaseisund. Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas ·Globaalne soojenemine ·Liigne nafta tarbimine ·Märgalade kadumine ·Hiigeltammide kasv · Korallriffide kadumine ·Liigne kalastamine ·Tuumajäätmed Eestis: · Välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades, mis negatiivselt mõjutab inimese tervist, ökosüsteeme ja ehitisi; · Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikutud maastikud; · Põhjaveevarude ebaratsionaalsest käsutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus; · Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine. Vee- elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus; · Keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus; · Elustiku ja maastike mitmekesisuse , sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist; · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Suurimad keskkonnaalased saavutused maailmas · Roheline mõtlemine · Alternatiivsed transpordivahendid
19 · 12 süsinikku ja kloori sisaldava kemikaali kasutamise keeld · Ökoturism · Korporatsioonide keskkonnateadlikkuse kasv · Energiasäästlikumad ehitised · Happevihmade vähenemine Eestis · Võit soode sõjas · Võit fosforiidi sõjas · IMahepõllumajanduse rahvuspark N Liidus, Balti riikides · Looduskaitse süsteemiareng · Alternatiivenergia arengareng · Heatasemelised keskkonna ajakirjad · Keskkonna erialade suur populaarsus · Eesti ja globaalne keskkonnaseisund ja selle muutumise trendid, reostust mahendavad meetmed (veekogudele, atmosfääri jne).
20