Minu arust ainuke hea arendus on see, et on suudetud pihuarvutile peale paigaldada GPS. No muidugi on ka olemas nüüd sellised nutikad masinad millega saad helistada ja kõike seda teha mida pihuarvutiga. Need on nutitelefonid. Need on kõige suuremaks konkurentsiks pihuarvutitele. Ja ma arvan, et kunagi surevad tavalised pihuarvutid välja ja ilma vallutavad nii-öelda ,,smartphoned". Tegelt juba praegugi on neid nutikaid telefone hästi palju ja erinevaid. Isegi võimsaim pihuarvuti võiks nimetada, et ta on nutitelefon. Tehnoloogia areneb ja selle arengu käigus peab midagi välja surema. Sama on ka ju tava arvutite Windows-iga. Kunagi väga kõva sõna oli Windows 95, kuid nüüd seda enam ei kasutata ammu. Praegu uusim tarkvara sõna on Windows 7. Win 95 Win 7 Nüüd võikski pigem rääkida nuti telefonidest kui pihuarvutitest. Sest uusi taskutelefone
Pihuarvuti Mirko Tooming Tartu kutsehariduskeskus MYE12 2013 Sisukord Mis on pihuarvuti? Pihuarvuti ajalugu. Pihuarvuti omadused. Pihuarvuti kasutus. Pildid. Mis on pihuarvuti? Pihuarvuti ehk PDA(personal digital assistant)on väike kantav arvuti ,mis on mõeldud isikliku teabe haldamiseks,aja planeerimiseks ja korraldamiseks. Pihuarvuti kasutab tavaliselt samasuguseid rakendusi nagu tavaarvuti. Pihuarvuteid on nii puutetundlikke, kui ka ilma. Sellel on olemas internett ja saab kasutada veebliehitsejana. Ajalugu Esimene pihuarvuti organizer I töötas välja 1984 Psion.
...................................3 1.Arvuti ajalugu....................................................................................................................................4 2.Arvuti.................................................................................................................................................5 2.1 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 2.1.1 Pihuarvuti...........................................................................................................................5 2.1.2 lauaarvuti............................................................................................................................5 2.1.3 Sülearvuti...........................................................................................................................5 2.1.4 Suurarvuti..........................................................
Pärnu 2011 Pihuarvutid Pihuarvuti on väga väike (enamasti peopesa suurune) mobiilne arvuti, millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutiga. Algselt oli see ettenähtud hõlpsaks kasutuseks isikliku teabe haldurina, märkmikuna ja niiöelda pikendusena lauaarvutile. Tänaseks on aga pihuarvutite areng sealmaal, et seda on võimalik kasutada ka arvuti asenduseks, sest sellele on tehtud juurde palju lisasid. Kaasaegne pihuarvuti omab Bluetoothi, GPS'i, WiFi tuge, mille abil seadet internetti ühendada saab, veebibrauseteid, see suudab käivitada multimeediaprogramme, jäädvustada pilte, lindistada heli ja videot ning suudab omandada mobiiltelefoni funktsionaalsust. Samuti on mobiiltelefonide tootjafirmas laiendanud enda toodete kasutusvõimalusi luues nutitelefone- seetõttu on piir tänapäevaste pihuarvutite ja nutitelefonide vahel suhteliselt hägune. Tarkvara PalmOS
Personaalarvuti Andrey Cheremisinov 6.b klass Ajalugu Esmakordselt kasutati väljendit ,,personaalarvuti" IBM-i valmistatud arvuti IBM 610 AUTO-POINT COMPUTER kohta. Termini tähendus oli mõeldud veidi teisiti: ,,Arvuti, mida saaks kasutada üks inimene (1 Person)." Tänapäevane tähendus mõistel ,,Personaalarvuti" hakkas välja kujunema alles 1970. aastate keskel nn mikroarvutite tootmisega, näiteks Altair 8800. Järgmine samm oli firmas Apple Inc. loodud mikroarvuti Lisa, mis oli juba varustatud graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteemiga. Personaalarvutite kasutamise levikut suurendas mudeli Apple II valmistamine. Põhitüübid Lauaarvuti on personaalarvuti, mis on ette nähtud töötamiseks kontoris või kodus. Nettop on väike, soodne ja ökonoomne lauaarvuti. Pihuarvuti on väga väike portatiivne personaalarvuti, sageli koos mobiiltelefoni võimalustega. Sülearvuti on mobiilne personaalarvuti,...
????? ?? ????????????????? ??? ?? ???? ?? ?? ?? ???????? ?? ?? ????? ???? ????????? ???? ???? ?? . (ei leidnud eesti keeles SÜLEARVUTI Kõik vajalik on pigistatud väikese kohvri (isegi mapi) mõõtu korpusse ühe eesmärgi nimel: et seda masinat oleks võimalik kaasas kanda ja sellega suvalises kohas töötada. Tavapärase monitori asemel on vedelkristall ( LCD ) paneel. Äärmine kompaktsus teeb sellise arvuti lauaarvutist tugevasti kallimaks. PIHUARVUTI e. Pihukas Eriti pisike arvuti, mis on mõeldud sõna otseses mõttes taskusse mahtuma. Kõiki tavalise arvuti ülesandeid selline täita ei suuda, küll aga hakkavad mobiiltelefonid ja pihuarvutid ikka enam sinasõprust sõlmima. SERVERARVUTI Arvuti, mis on mõeldud korraga mitmele kasutajale andmete serveerimiseks või salvestamiseks. Server võib olla näiteks kohtvõrgus teistes arvutites kasutajate loodud failide salvestamiseks või ka
pihuarvutist teise. Paljudel uutel pihuarvutitel on interneti ühendamiseks olemas WiFi toetus. Kõiki nutitelefone ja mõnd pihuarvutit saab ühendada internetti traadita laivõrgu kaudu. Vanadel pihuarvutitel aastast 19902006 oli tavaliselt IrDA (infrapunaliidese) port, mis võimaldab traadita suhtlemist väikese vahemaa tagant. Tänapäeval kasutavad seda tehnoloogiat üksnes vähesed mudelid, sest see on asendunud Bluetoothi ja WiFi-ga. IrDA võimaldab tekitada ühenduse kahe pihuarvuti või pihuarvuti ja mingi muu IrDA porti omava seadme vahel. Näiteks on IrDA vastuvõtja mõnel printeril[8]. Enamik universaalsetest pihuarvuti sõrmistikest kasutab infrapunaliidest, sest paljudel vanadel pihuarvutitel on see olemas. SERVERARVUTI TUTVUSTUS Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara, mis pakub teatud infoteenust sellega ühenduvatele klientidele. Näiteks veebiserverist saab lugeda veebilehti, failiserver pakub failide saatmise ja vastuvõtu teenust jne
Personaalarvuti Sisukord Personaalarvuti Riistvara Tarkvara Personaalarvuti Andre Hade 2 Personaalarvuti Lühendiks PC Töötab elektril Töötleb või genereerib informatsiooni. Omadused Hind Suurus Võimalused Personaalarvuti Andre Hade 3 Põhitüübid ü Lauaarvuti ü Nettop ü Sülearvuti ü Netbook ü Tahvelarvuti ü Pihuarvuti Personaalarvuti Andre Hade 4 Võrdlus Nettop Netbook Lauaarvuti Sülearvuti Väike Soodne Soodne Väike ekraan (7"9") Ökonoomne Pikk akukestvus Personaalarvuti Andre Hade 5 Riistvara Füüsilised komponendid Arvuti koosseisus Korpuse sees: RAM HDD CPU Emaplaat
......................................3 1.Arvuti.................................................................................................................................................5 1.1 Arvuti ajalugu............................................................................................................................5 1.2 Personaalarvuti...........................................................................................................................5 1.2.1 Pihuarvuti...........................................................................................................................6 1.2.2 lauaarvuti............................................................................................................................6 1.2.3 Sülearvuti...........................................................................................................................6 1.2.4 Suurarvuti..........................................................
aastast. 1997. aasta lõpuks oli Eestis kasutusel umbes 3000 kaarditaksofoni, kuid nüüd ei ole neid enam palju, sest inimesed kasutavad nüüd mobiiltelefone, millega saab ükskõik kuhu helistada, sama saab teha ka tavatelefonidega. Tavapärasest telefonist on välja arenenud ka uusi telefoni liike: 1) Mobiiltelefon on raadioelektrooniline seade kahe- või mitmepoolse side pidamiseks keskjaama kaudu. 2) Nutifon on taskutelefon, millel on tasku- ja pihuarvuti võimalused rakenduste kasutamiseks. 3) IP- telefon (Internet Protocol telephony), põhineb hääle edastamisel üle IP 4) Turvatelefon on mobiil-, tava- või satelliittelefon, mis krüpteerib kõne keerulise tarkvaraga ning vähendab selle pealtkuulamisvõimalust Telefoni abil saab infot anda edasi nii kiiresti kui vajalik. Eriti tähtis on telefon häda olukordades, mil inimestel on kiiresti vaja abi kutsuda. Telefon on oma vajalikust tõestanud.
kasutajad ei vaja tegelikult kogu seda arvutusvõimsust, mida pakub tavaline personaalarvuti. Internetis töötamiseks mõeldud võrguarvuteid nimetatakse ka internetiboksideks NetPC-deks või internetimasinateks (Internet appliance). Peamine argument võrguarvutite kasuks on asjaolu, et nende kasutamine võimaldab vähendada kogukulusid infotehnoloogiale. 7. Mis on PDA? Personal digital assistant Pihuarvuti on väike kantav arvuti, mis on peamiselt mõeldud isikliku teabe haldamiseks, aja plaanimiseks ja tegevuste korraldamiseks. Pihuarvuti kasutab enamasti samasuguseid rakendusi kui tavaline arvuti. Suurt osa tänapäevastest pihuarvutitest saab internetti ühendada ja seega kasutada veebilehitsejana. Uutel mudelitel on olemas heli, mis võimaldab neid kasutada ka mobiiltelefoni või kaasaskantava pleierana. Paljusid pihuarvuteid
Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik. Tähistatakse B. 19. Mis on piksel? Ühik , Piksel on pildi teravus. Mida suurem piksel , seda selgem pilt. 20. Mis on oluliseimad komponendid arvuti suurema jõudluse saavutamiseks, ehk mida on vaja, et arvuti kiiresti töötaks? Suurt muutmälu , erinevaid kaarte mis lihtsustavad ja kiirendavad (nt . videokaart jne ) 21. Nimeta arvuti liike näited! Lauaarvuti , pihuarvuti , tööjaam 22. Millised on kolm põhilist andmeedastuse viisi arvutite vahel (kuidas jõuab info arvutist arvutisse)? Traadiga , õhu kaudu ( lained ) ja valgusega . 23. Ülesanne nr 1. Leida, kui palju kulub aega internetis faili allalaadimise peale. Faili suurus on 760 MB (megabaiti), interneti ühenduskiirus on 4Mb/s (megabitti sekundis). 760 x 8 =6080 bitti , 6080 : 4 =1520 sekundit (VALE ;) ) 24. Ülesanne nr 2
Büroosisustus jaotub järgnevalt: büroomööbel, bürootoolid, rippkaante ja dokumentide hoidjad, registraatorite riiulid, seifid, valgustid, kellad, info- ja reklaamialused, prospektriiulid, esitlustehnika aluslauad, ekraanid, tahvlid, jalalseisvad loengutahvlid, tahvlikapid, tahvlitarbed, koolimööbel, põrandakatted. Arvutustehnika jaotub järgnevalt: arvutid, monitorid, printerid, kontorikombainid, skannerid, arvutikomponendid, süle- ja pihuarvuti komponendid, võrgutooted, multimeedia, kontoritarkvara, meelelahutus, kaablid, kõvakettad. Kontoritehnika jaotub järgnevalt: esitlustehnika, faksid, paljundusmasinad, paberipurustajad, köitmis- ja lamineerimisseaded, kleepkirjamasinad, telefonid, foto- ja videotehnika, kalkulaatorid, diktofonid, elektriseadmed, optika, taskulambid, ultravioletlabid, kirjakaalud, kassasüsteemid, koduelektroonika, ventilaatorid ja kütteseadmed, erinevad töökeskkonna seadmed.
Symbian'i kohta võib öelda, et see on surnud OS, kuna seda ei kasutata enam peaaegu üldse. Symbian'i peamine kasutaja Nokia läks üle Windows Phone OSile. Kuni aastani 2016 toetab Nokia Symbian'il baseeruvaid seadmeid. Blackberry BlackBerry on seeria seadmeid ja nutitelefone, mida toodetakse Research In Motion'i poolt aastast 1999. BlackBerry toodete hulka kuuluvad BlackBerry PlayBook tahvelarvuti, pihuarvuti funktsioonidega BlackBerry nutitelefonid, kaasaskantavad meediamängijad, internetibrauserid, mängimisseadmed ja palju muud. BlackBerry on tuntud tänu võimele saata ja vastu võtta ekirju ning sõnumeid tehes seda kõrge turvalisusega tänu sisseehitatud krüpteerimisele. BlackBerry seadmed toetavad erinevaid kiirsõnumite saatmise võimalusi. BlackBerry osakaal ülemaailmses nutitelefonide müügis oli 2010 aastal 16,1% ja sellega olid nad
süstematiseerimine, bürootööga kaasnev. Büroosisustus: büroomööbel, bürootoolid, rippkaante ja dokumentide hoidjad, registraatorite riiulid, seifid, valgustid, kellad, info- ja reklaamialused, prospektriiulid, esitlustehnika aluslauad, ekraanid, tahvlid, jalalseisvad loengutahvlid, tahvlikapid, tahvlitarbed, koolimööbel, põrandakatted. Arvutustehnika: arvutid, monitorid, printerid, kontorikombainid, skannerid, arvutikomponendid, süle- ja pihuarvuti komponendid, võrgutooted, multimeedia, kontoritarkvara, meelelahutus, kaablid, kõvakettad. Kontoritehnik: esitlustehnika, faksid, paljundusmasinad, paberipurustajad, köitmis- ja lamineerimisseaded, kleepkirjamasinad, telefonid, foto- ja videotehnika, kalkulaatorid, diktofonid, elektriseadmed, optika, taskulambid, ultravioletlabid, kirjakaalud, kassasüsteemid, koduelektroonika, ventilaatorid ja kütteseadmed, erinevad töökeskkonna seadmed.
Failide kataloogid : failid võivad olla ühenimelised kuid erineva sisuga, katalooge kasutatakse failide grupeerimiseks, ühe kataloogi piires peavad failide nimed olema unikaalsed. Katalooge saab paigutada ka üksteise sisse, kataloog võib sisaldada teisi faile või omakorda kaustu.Üksteise sees olevad kataloogid tekitavad ahelaid, mis moodustavad kataloogipuu.Kataloogid on tekitatud seal sees olevate failide sisu alusel. Arvutite liigid : lauaarvuti, sülearvuti, pihuarvuti, suurarvuti, võrguarvuti. Tüüpilisel arvutil on : keskseade, monitor, hiir, klaviatuur. Emaplaadile kuulub : protsessor, mälu, helikaart, videokaart. Keskseadmele kuulub : kõvaketas, disketiseade, CD/DVD, ID-kaardi lugeja. Emaplaat on tavaliselt neljakihiline trükkplaat, oluline on protsessorisiini kiirus ning laienduspesade arv. Kõik muud seadmed on ühendatud emaplaadiga niimoodi : paigutatud otse emaplaadile, ühendatud juhtmete abil.
Mobiiliside ja GPRS Koostas: Andres Ader AA-31 2006 õa. Mobiiliside Raadiolaineid kasutati sides esmakordselt üle 100 aasta tagasi, reaalne mobiilside katsetamine algas 1940. aastatel. 1015 aastat tagasi muutusid algselt eelkõige sõjaväe ja salateenistuste jaoks evitatud süsteemid laiatarbekaubaks. Mobiiliside Mobiiltelefonitöö põhineb kahesuunalisel ühendusel kaasaskantava telefoniaparaadi ja tugijaama vahel. Mobiiliside Tugivõrgu moodustavad statsionaarsed saate-vastuvõtujaamad, koos keskse arvutiga hoiavad need mobiiltelefonide liikumisel silma peal ja vajadusel vahetavad konkreetset telefoni toetava tugijaama paremat sidet tagava vastu välja. Mobiiliside Nii telefonidele kui ka tugijaamadele on kehtestatud turvalisuse piirid, mille ulatuses need seni teadaolevalt ei ole tervisele ohtlikud. Kõne edastamiseks rakendatakse raadiosageduslikke laineid...
kui multipunktühendused. Andmeedastuskiirus on 1 Mbit/s (teise põlvkonna seadmetel 2 Mbit/s). Sagedushüpitamise kasutamine lubab töötada ka piirkondades, kus esineb tugevaid raadiohäireid. Saab kasutada ka krüpteeritud andmevahetust · WPAN (Wireless Personal Area Network) · Raadiopersonaalvõrk, traadita personaalvõrk Üksikisikut või väikest töörühma teenindav piiratud ulatusega raadiokohtvõrk, mida kasutatakse andmevahetuseks süle- või pihuarvuti ja lauaarvuti või serveri vahel, samuti süle- või pihuarvuti ühendamiseks printeriga. Teatud mõttes sarnaneb juhtmeta telefonile, mille kuuldetoru on aparaadiga e. oma tugijaamaga ühenduses raadio teel. Arvatakse, et Bluetooth ja HomeRF tehnoloogiaid hakatakse kasutama kahereziimiliste programmeeritavate telefonidena, mis oskavad teel olles alla laadida e-posti ja veebilehti ning vahendada neid andmeid sülearvutile või büroos asuvale lauaarvutile ·
Printeri rööppordid näevad välja ja töötavad peaaegu samamoodi nagu 1980. aastate alguses. Nad on peamiselt mõeldud printerite ühendamiseks. Erinevalt jadaportidest,liiguvad andmed rööpportides enam kui kaht juhet pidi. MIDI-port. Seda erilist porti kasutatakse MIDI-standardiga tuttavate muusikainstrumentide arvutiga ühendamiseks. Need pordid on tavaliselt helikaardiga koos. Samuti võib hankida USB-MIDI ülemineku. Infrapunaport Kui sul on infrapunapordiga süle- või pihuarvuti, võid kaaluda ka uuele arvutile sellise paigaldamist. Infrapunapordi kaudu saab kohe arvuti vahel andmeid ja faile vahetada ilma arvutite vahel kaableid vedamata. Sellest pordist on kasu näiteks siis, kui reisid sagali ning tahad laua- ja sülearvutis olevaid andmeid sünkroonis hoida. Seda porti saab tavaliselt paigaldada laiendusplaadiga, millel on väline infrapunasensor. 7 SCIS-port.
väljatöötamine, arendus, müük - kasutajate koolitus, konsultatsioonid - tarkvara erilahenduste realiseerimine Kaubamärgid: - RV-SOFT - Balanss+ Osaühing RV-Soft on asutatud 1991 aastal ja põhineb jätkuvalt Eesti kapitalil. Põhiliselt oleme keskendunud lao- ja ostu-müügi tarkvara loomisele. Balanss+ LADU- moodul loob laoseisude, kauba omahinna arvestuse, lisaks inventuur, ribakoodid, pihuarvuti link, varunormide arvestus. Moodul OST-MÜÜK loob klientide nõuete ja tarnijate võla ning ettemaksete arvestuse, müügimehele annab võimaluse töödelda kliendi tellimust etapiti - näiteks pakkumine, kinnitatud tellimus, kauba väljastamine, arve. Moodulid sisaldavad veel funktsioone tellimuste sisselugemiseks XML-failidest, kaupade hankimise, müügihindade, allahindluste, poekassa ja hulgimüügi arvestuse korraldamiseks.
Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. ● Arvuti osad on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: ● Suurarvutid (mainframe) ● Lauaarvuti (desktop, minitower, miditower) ● Sülearvuti (laptop, notebook) ● Pihuarvuti (pocket PC) – see on tänaseks kadunud nähtus, selle koha on üle võtnud nutitlelefonid. Levinumad personaalarvutid: ● IBM PC tüüp ● Apple (Macintosh) tüüp Riistvara ehk raudvara (hardware) all mõistetakse arvuti füüsilisi komponente aga ka sisend- väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. ● Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik tarkvara, mis sisaldab instruktsioone riistvarale.
SISUKORD C.2 OPERATSIOONISÜSTEEMID .........................................................................................2 C.2.1 PÕHIMÕTTED .........................................................................................................................2 C2.1.1 Protsessihaldus ..............................................................................................................3 C2.1.2 Mäluhaldus ................................................................................................................... 4 C2.1.3 Failihaldus.......................................................................................................................5 C2.1.4 Sisend- ja väljundseadmete haldus .................................................................................5 C2.1.5 Arvutivõrgu tugi.......................................................................................................
terminalina, mis vahendab kasutaja tegevusi serverisse ja kuvab ekraanile tulemust aga kogu töö teeb ära serverarvuti protsessor, millega terminal on pidevas ühenduses. Suurepäraselt sobib kontoritöö tegemiseks ka näiteks mobiilne arvuti. Viimane sisaldab akut ja seda saab lihtsasti võtta kaasa reisile, et olla ühenduses enda ettevõtte või koduvõrguga ka töölt või kodust eemal viibides. Mobiilne arvuti võib olla kas tahvelarvuti (Tablet), sülearvuti (Laptop) või pihuarvuti (Palmtop, PDA, jne.). Serverarvutit kasutatakse teatud teenuste pidevaks käigushoidmiseks ettevõtte võrgus või avalikus võrgus. Serverarvuti eripära on kõrge käideldavus, mis tagatakse erinevate süsteemsete osade dubleerimisega. Seetõttu kui näiteks serverarvutis lakkab töötamast üks toiteplokk siis võtab tema töö üle dubleeritud toiteplokk ja server töötab edasi. Serverarvuti omadusteks on võimalus jälgida
.� Tee kohe ära !.� Delegeeri !.� Ajata (aga ära venita) !.� Ütle “ei” Juhtimisvõte 2 !.� Õnneliku elu seadus- ebameeldivad asjad tee kohe, meeldivatega tegele hiljem !.� Unistused vähendavad stressi. Meeldivat sündmust lükatakse pisut edasi. Aga mitte liiga kaugele. !.� Soolikad välja tehnika Juhtimisvõte 3 !.� Mäletamise seadus- Me mäletame paljusid huvitavaid fakte, välja arvatud neid, millest hetkel kasu oleks !.� Tehnilised abivahendid (Outlook, pihuarvuti, nutitelefon, märkmik) Juhtimisvõte 4 !.� Kasuta ühte kindlat vahendit. Sünkroniseerimine. !.� Enda vajadus (ja tüüp) vs company policy !.� Regulaarsus ja süsteemsus Mida peaks üles täheldama .� Tähtpäevad- tähelepanu tagab paremad suhted .� Tähtajad- meeldetuletused enne tähtaega .� Tegevused- jaga suur ülesanne tükkideks. Teistele jagatud ülesanded .� Unustamine- normaalne aju funktsioon Juhtimisvõte 5
suutis levinud brauseri tekitada -> Firefox) USENET – 1994. a postituste/artiklite jagamise võrk, sai massiliselt infot levitada PHP – 1994. a progekeel, mis on peamiselt mõeldud veebilehtede tegemiseks, on olnud mingitel aegadel suurim veebilehtede tegemise progekeel, nt kogu Wikipedia on PHP-s kirjutatud PÄEVALEHED EESTIS – 5.okt 1995. a Eestis esimene päevaleht internetis PALM PILOT – 1996. a esimene edukas pihuarvuti, U.S. Roboticsi tehtud GOOGLE – 1995. a Stanfordi ülikoolis oli projekt, mille käigus taheti teha raamatukogu süsteem paremaks, Larry Page ja Sergey Brin mõtlesid seda süsteemi teha põhimõttega base rank DEEP BLUE – 1997. a IBM poolt tehtud paralleelarvuti Deep Blue võitis male maailmameistrit (esimene kord kui AI võitis maailmameistrit) WIKIPEDIA – 2001. a loodud online entsüklopeedia 5. nädal • Eksamiks: turingi masin, relee, mälutüübid
töötlemiseks, säilitamiseks ja väljastamiseks. Suuruse järgi liigituvad (vt. fotod 911) arvutid lauaarvutiteks (desktop computer), sülearvutiteks (laptop computer) ja pihuarvutiteks (palmtop computer). Edaspidine kehtib põhiliselt lauaarvuti kohta, sülearvuti jaoks teeme peatüki lõpus mõned täiendavad märkused. Foto 9. Lauaarvuti Foto 10. Sülearvuti Foto 11. Pihuarvuti Arvuti paikneb korpuses (case), mille koosseisu võivad olla ehitatud (sülearvuti, pihuarvuti) või mille külge juhtmetega ühendatud (lauaarvuti) täiendavad seadmed. Infotöötlussead- med (emaplaat, protsessor jmt.) paiknevad alati arvutikorpuses. Sisendseadmete (klavia- tuur, hiir, skanner jmt.) ülesanne on info sisestamine arvutisse, väljundseadmete (monitor, 5 1998. a. vastuvõetud standard soovitab 1 KiB=1024 B, 1 MiB=1024 KiB, 1 GiB=1024 MiB (kibibait, mebibait,
· Nettop on väike, soodne ja ökonoomne lauaarvuti. · Sülearvuti ehk laptop ehk rüperaal on mobiilne arvuti . Tänapäeva sülearvutid kaaluvad 1-6 kg, vanemad sülearvutid võivad olla isegi raskemad. Sülearvuti töödab nii akupatareiga , mis on laetav, kui ka elektrivõrgust. · Netbook (Link) väike sülearvuti, soodsa hinnaga, väikse ekraaniga 7"-9" ja pika akukestvusega. · Tablet PC on sülearvutite liik, mis varustatud puutetundliku ja täispöörleva ekraaniga. · Pihuarvuti (ingl. handheld PC) on väga väike (enamasti peopesa suurune) mobiilne arvuti , millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutiga. Tuntum operatsioonisüsteemid on Windows Mobile. 1.3 Arvuti koostisosad Arvuti (personaalarvuti, raal, ingl. computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara ja riistvara. Samuti toimub arvuti erinevate komponentide liigitamine vastavalt otstarbele sisend-, väljund- ja
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudel...
· Kõigil füüsiliselt turvatud tsoonist välja viidavatel (nt kodus töötamiseks kasutatavatel) pihuarvutitel (PDA) on kohustuslik kasutada kõikide andmete krüpteerimist. · Kasutatavad krüptovahendid peavad vastama HT.52 nõuetele. · Krüpteerimistarkvaral ei tohi olla turvaauke, mis võimaldavad parooli teadmata ja/või autentimisseadet omamata juurdepääsu mistahes andmetele sülearvuti kettal Kui pihuarvuti ehitus ei võimalda eeltoodud tingimustele vastavat krüpteerimist, ei tohi seda väljaspool turvatsooni T3 ega S3 turvaosaklassiga andmete töötlusel kasutada. Teabe konfidentsiaalsus (S) HS.39 Lisanõuded andmebaaside krüpteerimisele HS.39 Lisanõuded andmebaaside krüpteerimisele M 4.72 parametriseering Kui infosüsteemi äriloogika nõuab andmebaasi krüpteerimisel offline-krüpteerimise asemel kindlasti online-krüpteerimist, tuleb lisaks M 4
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine The three major comparisons of computers are: Electronic computers versus Mechanical computers...
131 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine (Eco-Counter) 11 plastmassist kaitsekarpi 61 + 20% 805,2 805,2 1 puust post 354 + 20% 424,8 424,8 1 pihuarvuti 298 + 20% 357,6 357,6 maksumus kokku 38071,5 € 70471,5€ * Eco-Counter’i (2010) ja TRAFx’i (2010) poolt antud hinnad (sisaldavad käibemaksu) Tabel 5.4 Seadmete maksumus. 2. stsenaarium - andmed kogub kokku Tartus baseeruv meeskond hinnanguline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
