lastetoetus 100 eurot KOKKU: 1500 eurot Väljaminekud: eluase 200 eurot toit 400 eurot lasteaed 75 eurot transport 120 eurot huviringid 100 eurot pangalaen 200 eurot majapidamine 50 eurot riided + jalanõud 200 eurot. KOKKU: 1345 eurot Ootamatu sündmus: Bingo Lotoga võit 80 000 eurot. Koostajad: Janyka Vellak, Heli Keiv, Laura-Liisa Raag Kuidas nüüd targalt majandada? Antud juhul tuleb perekond ilusti toime, sest sissetulek on suurem kui väljaminek. Lisaks leian murekohaks, et perel pole kindlaks märatud igakuuiset „mustadepäevade“ raha, mis oleks tarilik kõrvale panna, sest kuangi ei tea, mis elu toob. Antud juhul on perekonnale heaks küljeks see, et on võidetud bingoga. Sellisel juhul ka pidada läbirääkismisi pangaga kas oleks
tahtele ning heale organiseerimisele taastas aed vaid mõne aastaga sõjaeelse seisu. Pärast Vaga ametiaega pidasid direktori ametit veel H. Trass, V. Masing ning E. Lellep. 1969. aastal sai aed uue pikemaajalise juhi H. Kimmeli näol, kes keskendus tiigi puhastamisele ning uue palmimaja valmimisele. A. Pärna direktoriks olemise ajal (1986-1995) aga ehitati botaanikaaiale oma paljundus- ja tootmiskompleks. Pärast Pärna olid direktoriteks veel A. Vellak ja H. Tamm, tänu kellele valmis 2006. aastal uus troopikamaja. 1. jaanuaril 2014 liideti aga Tartu botaanikaaed loodusmuuseumiga ning loodi asutus TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed.
Sellel ajal sai aed 2,5 hektarilise maatüki Soinastes Tartu linna lõunaosas, kus 1990. a., juba järgmise direktori A. Pärna (1986-1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleks. Alustati uue troopikamaja ehitamist, mis riigikorra muutudes soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995- 2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Avamaa Üheidulehelised käpalised Orchidaceae loalised Juncaceae amarüllilised Amaryllidaceae lõikheinalised Cyperaceae tarn Carex liilialised Liliaceae laugulised Alliaceae bambus Bambuseae stepirohi Stipa L. sebralill e. juudihabe Tradescantia hosta Hosta kannad Canna spargel e. asparaagus Asparagus officinalis Kaheidulehelised kermesmari Phytolacca kanep Cannabis rebashein Amaranthus
ametikoht, millele asus E. Lellep 1964-1969. a. Pikalt oli uuel ametikohal H. Kimme, kelle saavutuste alal võib lugeda tiigi puhastamist aastatel 1970. ja palmimaja valmimine 1984. Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine. Jõudes aga aina lähemale praegusele hetkel, hakati ehitama 1995 uut troopikamaja mis oli sündmuste sunnil unarusse jäänud.1995-2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Selline on olnud siis Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu.Siiani on see püsti ja üks ilusaimatest kohtadest tartus.Botaanikaaed on koht, kuhu saab minna ja ennast puhastada, kogu selle ilu ümber mida pakub meile meie armas botaanikaaed. Mis taimi nägin botaanikaaias mis on põllumajanduslikult kasulikud. Õues: Lathyrus undulatus Boiss laineline seahernes Lathyrus nusolia oras-seahernes
Sellel ajal sai aed 2,5 hektarilise maatüki Soinastes Tartu linna lõunaosas, kus 1990. a., juba järgmise direktori A. Pärna (1986-1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleks. Alustati uue troopikamaja ehitamist, mis riigikorra muutudes soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995- 2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Botaanikaaias kasvab 6500 taimeliiki maakera kõikidest kliimavöönditest, mistõttu on see aed kõige liigitihedam ala kogu Eestis. Botaanikaaia palmihoone on Baltimaade suurim ja liigirikkaim. Botaanikaaed jääb oma suundumuselt õppebaasiks üliõpilastele, õpilastele ja aia külastajatele botaanika, aianduse ning loodushariduse alal. Aias tutvustatakse uusi dekoratiivtaimi
Juhan Liiv 1864-1913 Luule Kadri Vellak * Tartu*2014 Eesti XIX ja XX sajandi vahetuse kirjanduses oli koos E.Vildega tähtis koht ka Juhan Liivil, kelle proosalooming oli tähendusrikkaks sammuks kriitilise realismi suunas ja kelle hilisem meisterlik lüürika kuulub eesti kirjandusklassika tippsaavutuste hulka. Juhan Liivi looming, mis on kantud sügavast armastusest rahva, töötava inimese vastu, on tihedasti seotud kirjaniku raske eluvõitlusega XIX sajandi teisel poole ja XX sajandi alguse
Tähelepanu pöörati enamasti kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele algatati ka meristeempaljunduse labori projekteerimine. Sellel ajal sai Ülikooli botaanikaaed 2,5 hektarilise Tartu linna lõunaosas, Soinastes. kus 1990 järgmise direktori A. Pärna(1986-1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleksi ehitus.1995-2001 oli direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001-2013 oli aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. 2003. aastal alustati lähistroopika kasvuhoone asemele uees troopikamaja ehitust ja see valmis 20016. aastal. Alates 1. jaanuarist 2014.aastal tekkis asutus TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed, mil liideti botaanikaaed loodusmuuseumiga. Tartu Ülikooli botaanikaaia avakollektsioonid Taimesüstemaatikaosakond Taimesüstemaatikaosakond on rajatud 1890. aastal. Suguluse alusel jagatakse õistaimed kaheks klassiks:
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Järve- ja meremuda Referaat Teele Sikka Juhendaja: Ain Vellak Tartu 2014 1 Sissejuhatus Eesti mudad on oma tekkelt settemudad, mis on ladestunud seisva veega järvedes ja varjatud merelahtedes. Eesti pärastjääaegsetes veekogudes lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest kujunenud mudad on üsna mitmekesised. Mudade füüsikalis-keemilised omadused olenevad suurel määral veekogu füto- ja zooplanktonist, mikroelementide ja mineraalide sisaldusest.
paekivi-, liivakivi kaevandused, karjäärid, aherainete kuhjaplatsid, tuhaplatood jne). Kirjandus: Arold, I 2008 Eesti maastikud Paal, J 1997 Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Suuroja, K 2005 Põhja-Eesti klint 3. TAIMEKOOSLUSED mullatekkeprotsesside mõjutajana Kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html Eichwald K., Vaga A. jt. Eesti NSV floora 1953 1998. Ingerpuu N., Vellak K. Eesti sammalde määraja. 1998. Kalda A., Kukk E. jt. Botaanika õpik kõrgematele koolidele 1965. Kukk Ü. Eesti kaitstavad taimeliigid. 1999. Lõhmus E. Eesti ordineeritud metsakasvukohatüübid. 1979. Masing V. Ökoloogialeksikon. 1992. Marvet, A Metsa-, soo ja niiduaabits 2014 Marvet, A Eesti taimekoosluste määraja 1979
meristeempaljunduse labori projekteerimine. Sellel ajal sai aed 2,5 hektarilise maatüki Soinastes Tartu linna lõunaosas, kus 1990. a., juba järgmise direktori A. Pärna (1986- 1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleksi ehitus. Alustati uue troopikamaja ehitamist, mis riigikorra muutudes soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995-2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001-2013 oli aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. 2003. aastal alustati lagunenud lähistroopika kasvuhoone asemele uue troopikamaja ehitust, mis valmis2006.aastal. Samal ajal koliti ka Soinaste tänava paljunduskasvuhooned botaanikaaiale lähemale Oa tänavale, kus praegusel ajal asub kaks kasvuhoonet. Alates 1. jaanuarist 2014 liideti botaanikaaed loodusmuuseumiga, tekkis asutus TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed. 4
wikipedia.org/wiki/Tori_p%C3%B5rgu (01.12.2015) 18. Tori Põrgu. (2010b). Ürglooduse objektid. EELIS. [WWW] http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx? state=3;334349141;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=456922290 (01.12.2015) 19. Tori-Sindi allikate piirkond. (2010). Ürglooduse objektid. EELIS. [WWW] http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx? state=3;334349141;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=956882709 (01.12.2015) 20. Tõnisson, A., Vellak, A. (2015). Eesti koopad. Tallinn: Varrak. 224 lk. 21. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k ,,Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri" muutmine. (Jõustunud 23.04.2009). Riigi Teataja. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/13175848 (01.12.2015) 22. Vilbaste, K. (2013). Eesti allikad. Tallinn: Varrak. 352 lk. (Joonis 1) Kõrvi tamm. (2010). Kaitstavad loodusobjektid. EELIS. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx
, Sõukand, Ü. (2003). Leelissaaste mõju Kirde-Eesti suurrabade ökosüsteemile ja atmosfäärse süsiniku sidumise võimele. – Eesti ökoloogia globaliseeruvas maailmas. /Toim. T. Frey. Tartu: Eesti Ökoloogiakogu, lk 64-71. 7. Kalm, V., Kohv, M. (2009). Selisoo hüdrogeoloogilised uuringud kaevandamise mõju selgitamiseks. (Aruanne). Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu. 60 8. Karofeld, E., Vellak, K., Marmor, L., Paal, J. (2007). Aluselise õhusaaste mõjust Kirde-Eesti rabadele. – Forestry studies (Metsanduslikud uurimused). Nr. 47, lk 47- 70. 9. Keis, K. (2010). Lokaalse ja regionaalse saaste eristamise võimalused Lahemaal. (Magistritöö). Tartu Ülikooli Füüsika Instituut. Tartu. 10. Keskkonnaministeerium. (2014). Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016- 2030. Tallinn: Keskkonnaministeerium. lk 107. 11. Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M. (1998)
Võsaülane 9 Värvmadar 14 Värv-varjulill 4 Õ Õrn lemmalts 68 Ü Ümaralehine huulhein 58 Ümaralehine uibuleht 67 Ümartarn 63 Ürt-punanupp 11 79 KASUTATUD KIRJANDUS Arold I., Raukas A. jt. Geoloogia alused. 1987. Blamey M., Grey-Wilson C. Otavan kasvitieto. 1989. Gorbunova T. Ravimtaimeatlas. 1996. Eichwald K., Vaga A. jt. Eesti NSV floora 1953 1998. Ingerpuu N., Vellak K. Eesti sammalde määraja. 1998. Ivtsenko S. Huvitavat botaanikast. 1973. Kalda A., Laats A. jt. Sammalde määraja näidiste järgi. 1970. Kalda A., Kukk E. jt. Botaanika õpik kõrgematele koolidele 1965. Kask R. Tõnisson H. Mullateadus 1987. Krall H., Kukk T. jt. Eesti taimede määraja 1999. Kukk Ü. Eesti kaitstavad taimeliigid. 1999. Kukk Ü. Looduslikke dekoratiivtaimi. 1972. Lõhmus E
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Autorid tänavad kõiki juhendi koostamisel osalenud nõustajaid ja konsultante: Kaili Viilma Keskkonnaamet Murel Merivee Keskkonnaamet Agu Leivits Keskkonnaamet Tõnu Talvi Keskkonnaamet Roland Müür Keskkonnaamet Taavi Tattar Keskkonnaamet Leelo Kukk Keskkonnaamet Ain Vellak Keskkonnaamet Kalle Karoles Keskkonnateabe Keskus Marge Rammo Riigimetsa Majandamise Keskus Anu Almik Riigimetsa Majandamise Keskus Liisa Kajala Soome Metsavalitsus Kari Lahti Soome Metsavalitsus Mikael Nordström Soome Metsavalitsus Carina Wennström Soome Metsavalitsus Enrico Durbano Eco-counter
annaabi.ee 
