Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Triin Kelder Võrtsjäve külastuskeskuse ja Selli-Sillaotsa matkaraja külastajate rahulolu uuringu raport Teadustöö metodoloogia aines Juhendaja: Lea Sudakova Tartu 2013 1 Contents Table of Contents Piirkonna ülevaade............................................................................................................................... 3
.................................................................................................................6 Tegevuse kirjeldus.......................................................................................................................6 Riskianalüüs................................................................................................................................7 2 Lühikokkuvõte OÜ Matkaraja Giid pakub giidi teenust matkaradadel ja looduses liikumiseks. Ettevõtte sihtgrupiks on õpilased, pensionärid, loodushuvilised inimesed ja välisturistid. Ettevõtte spetsialiseerub teenuse pakkumisel loodusele, mis eristab firmat teistest giidi teenuse pakkujatest. Üldandmed: Ettevõte alustab tegevust 2009. aasta II kvartalis. Ettevõte registreeritakse Osaühinguna, osakapitaliga 40 000 eesti krooni. Omanik on ..., 100% osalusega põhikapitalis.
raba. Neist Kuresoo on Eesti suurim raba. Matsalu rahvuspargis on mitmeid infotahvlitega varustatud ja tähistatud loodusradasid, kus matkamine peaks jõukohane olema igale vanusele, sest rajad on suhteliselt lühikesed ja kergesti läbitavad. Matkaradadeks on Penijõe matkarada, Suitsu matkarada, Salevere matkarada, Näärikivide õpperada, Kiideva Puise matkarada. Rahvuspargis on ka 6 linnutorni. Penijõe matkarada kogupikkus: 5 km Matkaraja eesmärk on tutvustada kaitsealale iseloomulikke maastikke: roostikku ja rannaniite koos nende elustikuga. Rajal on 7 meetri kõrgune vaatetorn. 1. Penijõe parkimisplats. Siit algab matkarada. Penijõgi saab alguse Lihula rabast ja ümbruskonnast. 2. Prandi oja saab alguse Lihula linnast. Alates 1997. aastast ei suubu Lihula linna heitevesi enam Prandi ojja. 3. Penijõe paadisadam asub looduskaitsealal. Veel kuuekümnendatel aastatel paiknes siin hulk paadikuure
9 Savisviiti, mis sobivad peretoaks Presidendisviit Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ajad ja hinnad Avatud ööpäevaringselt Tuba ühele alates 56 Tuba kahele:alates 65 Sviit:alates 103 Lisavoodi:alates 13 Hind lapsele:alates 10 Hotelli lähedalt metsast leiate nii matkaraja kui ka valgustatud tee suusatamiseks või jalgrattasõiduks. Külastajad saavad mängida minigolfi ja seejärel lõõgastuda saunas. Lastele on hotellis spetsiaalne mängutuba ja mänguväljak. Personal aitab teil korraldada Kubija hotelli looduskaunis ümbruses ekskursioone ja matku Lisateenused Maniküür Pediküür Iluteenused Kosmeetik Hoolitsused Solaarium Spordivarustuse laenutus Teemaüritused Toitlustus
saj. pärinev palktee. Kõige rohkem teatakse Tuhalat ülekeeva Nõiakaevu järgi, kuid siinne maastikukaiteala, Eesti tegevaim karstiala (188 ha) pakub enamat. Väikesel maa- alal võib näha kõiki tüüpilisi karstivorme. Karstiväljal (1,5 x 1,2 km) voolab Mahtra soostikust Tamsi allikatest alguse saav Pirita vasakpoolne lisajõgi, Tuhala jõgi, mille pikkus on 26 km ja millest 6 km voolab kolme haruna maa all. Põnevat karstimaastikku läbiva matkaraja pikkus on 2,5 km. Raja lähtepunkt asub küla keskel üle jõe asuva Kooli tamme all. Lähim tee kaitseala keskusesse Nõiakaevu juurde viib Tallinn-Tartu mantee 33. kilomeetrilt Kolu teeristist, kust Tuhala Nõiakaevu juurde juhatavad teeviidad. TUHALA KARSTIALA JA MATKARAJA SKEEM Vooremaa maastikukaitseala Kaitseala asukoht Vooremaa maastikukaitseala asub Jõgevamaal Palamuse ja Tabivere vallas ja Tartumaal Tartu vallas. Seega hõlmab Vooremaa kui maastikurajoon Pandiverest
Õigekirja kontrolltöö 1. Akrobaat, varietee, grammofon, borš, garantiin, palett, grandioossed, sõudsid, pletruus, abiturient, ballett, peatselt, Brasiilia, kanister, terrass, puhvet, stipendium, traagiline, boheemlane, taburet. 2. Raudtee-äärne lepa võsa, sealtpoolt, rohkesti herilase pesi, häälte ja kapjade kõmin, küüni taoline ehitis, 60 kilomeetrise matkaraja lõpp oli Tammasaare nimelises kultuurimajas, päevitamiskoht, kahe järve vaheline, Võrtsjärve äärne laagriplats, Tiit Piibelehe nimeline romaani võistlus, vareseparved, männimetsa kohal sirutus Kõpu majakatorn, U- kujuline kurv, saksa- ja vene keelne. 3. kaheksandas – kaheksandatesse Ojadesse- ojja Paesele- paestele Laant- laani Ristmikul- ristmikel Asfaldil- asfaltidel Vaeseid- vaese Käte- käsi Kumbadessegi- kummaski Gümnaasiumidele- gümnaasiumile 4
ning arvestada kõikide ohtudega, millega võib looduses kokkupuutuda. Algtöö Matkamise luba saamine Abiliste, juhtide ja kasvatajate leidmine Lepingu täitmine transpordi tagamiseks (vajadusel) Lepingu täitimine laagri vanemaga Lapsevanemate teavitamine Noorte teavitamine Matkamine toimub jalgsi. Piirkonnaks on Remniku laagre ja selle ümbrus. Matkamise algus on Reminiku laagris ja lõpeb ka samas kohas (ringrada). Matkaraja distants on 12km pikk. Tomub 11.04 2014 Osalevad matkamängus 80 noort,1115 vanusegrupp ja 10 kasvatajat / juhendajat. Matkamine kestab orienteruvalt 6h. Enne matkale ja pärast minekut toimub varustuse kontroll. Laagris on söökla, kus saab ka sooja toitu. Isiklik varustus: Seljakott vahetus sokid ( mitu paari) vahetus riided terav taskunuga tikud veepudel taskulamp toit ( magus toit: kommid, sokolaad jne)
kuradi enese juurde Vanasti käidi lähedal olevast Rebasemäe ja Huule külast otse Põrguhauast mööda, Veriora mõisa aladele. Põrguhauast möödudes hoiti kõvasti keelt hammaste taga, et halb sõna üle huulte ei libiseks. Iseäranis olid kimbatuses karjapoisid ja lapsed, kes seda kanti kartsid. Iga matkaja peaks meeles pidama, et sarviku nime nimetamine ning vandumine selles kandis on rangelt keelatud. Kes keelust üle astub, sellest saab sarviku uus teener. Matkaraja keskel infomajakese juures on sarviku skulptuur, kus ta hoiab käes rahapada. Sinna on turistid nii mõnegi mündi jätnud. Küllap üritavad vandumise keelust üleastunud sarvikut ära osta. Põrguhaud- öösiti kraatripõhjas põlevatest veripunastest tuledest ning inimhingi ära viivatest pahalastest, kes taevast sinnakanti alla kukkunud ning nüüd põrguaugu kaudu vahel maa peal käivad.
künnivagudelt. Vanapagan tulnud tema allikasse sülitama. Kivi hüütakse ka Lindakiviks Looduslikud ressursid (mets, metsa kõrvalkasutus, turvas jne) Natura 2000 metsad Turism (õppe- ja matkarajad, turismiettevõtjad, kes kaitsealal või selle naabruses tegutsevad) Neerutis ja Viitnal (TTÜ geoloogia instituut), Kreutzwaldi sünnikoht (keskkonnaamet) korraldatakse matk Kalevipoja radadel..(viide) Neeruti MKA matkaraja kogupikkus on 14 km, mida saad läbida 3,3 km, 6,9 km või 9 km retkedena. Rada kulgeb piki 10000 a tagasi tekkinud oose. Matkarada algab Kuresöödilt suundub Pariisi ja tuleb ringiga alguspunkti tagasi. Rajal tutvud siin lähedal Jõeperes sündinud eesti kirjaniku ja arsti Fr. R. Kreutzwaldi eeposes "Kalevipoeg" tuntuks kirjutatud paiga loodusega. (https://www.puhkaeestis.ee/et/neeruti-maastikukaitseala-matkarada) Fr.R
pärinev palktee. Kõige rohkem teatakse Tuhalat "ülekeeva" Nõiakaevu järgi, kuid siinne maastiku- kaitseala, Eesti suurim karstiala pakub enamat. Väikesel maa-alal võib näha kõiki tüüpilisi karstivorme. Karstiväljal voolab Mahtra soostikust Tamsi allikatest alguse saav Pirita vasakpoolne lisajõgi Tuhala jõgi, mille pikkus on 26 km ja millest 6 km voolab kolme haruna maa all. Põnevat karstimaastikku läbiva matkaraja pikkus on 2,5 km. Raja lähtepunkt asub küla keskel üle jõe asuva Kooli tamme all.Lähim tee kaitseala keskusesse Nõiakaevu juurde viib Tallinn - Tartu maantee 33 kilomeetrilt Kolu teeristist, kust Tuhala Nõiakaevu juurde juhatavad teeviidad. (3) Kokkuvõte On olemas palju kaitsealasi, aga mina uurisin maastikukaitsealasi, kuna see teema on väga põnev. Inimesed peaks austama kaitsealade reegleid ja mitte neid rikkuda. Siis näevad ka
Tallinnasse tagasi. Marsruudi kirjeldus Esimene päev: Matk algab Otepääl loenguga rattast üldiselt ning sellega kaasnevast varustusest ja tehnikast. Läbitakse ka erinevad harjutused. Sellele järgneb matka kirjeldus ja üldised ohutusnõuded. Esimeseks etapiks jalgrattamatkal on sõit Otepäält Kekkose matkarajale – 11km. Üks matkajuhtidest sõidab ees, teine viimasena taga. Kekkose matkaraja pikkuseks on 15km, mis läbitakse rahulikus tempos. Tempot jälgides saab näha, kas järgmisel päeval oleks tarvis grupp poolitada või jätkata ühena. Kekkose matkarada kuulub Kääriku spordikeskuse alla, mille alal toimub telkimine. Teine päev: Teine päev algab hommikul väikse kontrolliga, et näha, kui palju matkalised eelnevast loengust mäletavad. Korratakse üle tehnikad ja ohutus. Suundutakse Pühajärvele – distants 10km, millele järgneb Pühajärve matkarada, 14km
2. olema konkreetne. Projekti pealkiri peab andma lugejale esimese ettekujutuse sellest, mida tahetakse teha. Seetõttu ei ole soovitav kasutada tingnimetusi või mitme sõna algustähtedest moodustatud konstruktsioone. Seega nimetusi nagu "Liivarand" või "MATU" ei ole soovitav kasutada. Esimene ei ütle ära seda, et tegemist on puhkekohas asuva liivaranna korrastamisega. Teise lühendi korral ei loe kuidagi välja, et tegemist on tegelikult matkaraja uuendamisega. Pealkirja pannes tuleks jälgida ka seda, et see ei muutuks liiga kõlavaks ja uhkeks. Pealkiri peaks kindlasti jääma projektiga samadesse raamidesse. Tihtilugu lubatakse pealkirjaga rohkem, kui on tegelik projekti maht. Tavapärane on see viga mahukate projektide ettevalmistamise projektide korral. Siis tahetakse anda ettevalmistusprojektile põhiprojekti nimi, mis ei ole aga õige
Matkamise muudavad informatiivsemaks ja hõlpsamaks mitmed rajaäärsed infotahvlid ja viidad.[1]LiiapeksiLoksa maantee poolt vaatlustornini viiv laudtee osa renoveeriti aastal 2013 ning on nüüd läbitav ka ratastooli ja lapsevankriga. Ratastooliga on võimalik sõita vaatetorni esimesele platvormile, vaatetorni tõusmisel tuleb kasutada abilist.[2] Lisaks kuulub Viru raba matkarada RMK 370 kilomeetri pikkuse Eestit läbiva matkaraja hulka, mis algabki Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist, kulgedes läbi Kõrvemaa metsade ja Soomaa rahvuspargi soomaastiku.[3] Aastal 2008 26. aprillil toimunud Giidi ja kodulookonkursil "Viru Raba Rääkijad" tunnistati parimaks rabagiidiks Sirje Lillemets. Viru raba pindala (235 ha) on suhteliselt väike, kuid sellele vaatamata näeb seal kõike, mis kõrgsoole ehk rabale iseloomulik. Esindatud on paks turbalasund, liigivaene taimestik, laukad ja älved.[4]
Piusa jõgi saab alguse Suure Munamäe lähedal asuvast Perajärvest, mille kõrgus merepinnast on 245 meetrit. Jõgi suubub Pihkva järve, mis asub 30 meetri kõrgusel üle merepinna. Seega arvestades jõe kogupikkust 102,4 km ja kogulangust 215 m , võib öelda, et tegemist on Eesti suurima languga jõega 2,1 meetrit kilomeetri kohta. Piusa jõgi on piirijõeks setude ja võrokeste vahel jõe paremal paikneb setu ning vasakul võrokeste asustus. Piusa ürgoru matkaraja üldpikkus on umbes 15 km. Mõnede vaatamisväärsuste juurde on võimalik sõita autoga. Kaardil on tähistatud ka jalgrattatee. Matk algab Vana-Vastseliina linnusevaremete juurest. Kes soovib lähemalt tutvuda linnuse ümbrusega, sel on võimalik teha umbes poolekilomeetrine ring ümber varemete. Tähistatud on Meeksi oja ja Piusa jõe ristumiskoht ning suursugused vaated linnuse tornidele. Linnuse varemete juurest jõuab Vastseliina parki, mille rajas möödunud sajandi
Suislepa paljandi ümbrus on puhas. Suislepa paljandi juures asuva Õhne jõe kaldal on puhkeplats koos lõkkeaseme, kalastuskoha, paadisadama ja kiigega. Pisut eemal on spordiplats koos kõige vajalikuga. Puhkeplatsi servast algab umbes ühe kilomeetri pikkune matkarada, mille laudtee võimaldab jalgsi liikumist nii suvel kui talvel. Osavamad võivad kaasa võtta jalgratta või lapsevankri. 3 Giid on matkaraja lähedusse paigutanud erinevaid puuliike tutvustavad infotahvlid, et oma jutuga mitte rappa minna (Suislepa kodulehekülg). Suislepa paljandi koobaste juurde püstitati 9. oktoobril 1968. a näljaaja ohvrite mälestuseks kivi. Tahvlil on tekst „1695-1697 Suur näljaaeg Suislepas“. Kohalik rahvas kutsub seda „Urka“ kiviks (Tarvastu valla kodulehekülg). Suislepa paljandi lähedal asuv Suislepa mõis on tuntud ka oma õunasordi ja puud meenutava mälestuskivi poolest
Kõrvalekallete analüüsi aruanne on oluline dokument, mille põhjal antakse projekti lõppnõupidamisel hinnang projektile. 3. Mõju ja jätkusuutlikkus Selles etapis tuleb hinnata projekti mõju laiemale keskkonnale ning selle panust organisatsiooni üldiste eesmärkide saavutamisele. Projekti mõju ei ole sageli kohe peale lõppemist võimalik täpselt hinnata, kuna see võib avalduda alles aasta või enama pärast. Oletame, et sügisel lõpetati valla territooriumil asuva matkaraja korrastamine. Projekti käivitades loodeti, et see suurendab piirkonda külastavate turistide arvu. Loota, et kohe järgmisel päeval peale projekti lõppu kasvab külastajate arv, on väga naiivne. Kuna matkarada sai valmis sügisel, siis võib külastajate arvu kasvu oodata alles järgmisel suvel, kui siiski. Info objekti valmimisest ei pruugi õigeaegselt huvilisteni jõuda ja seetõttu võib projekti mõju avalduda alles paari aasta pärast. Seega ei ole
Võrumaa Kutsehariduskeskus Minu kodukoha turism Referaat Väimela 2009 Sissejuhatus Põlvamaa on paljudele üha uusi avastusi pakkuv sihtkoht. Siin on vaatamisväärsusi ja huvikohti kõigile vanusegruppidele. Mõni aasta tagasi ei olnud ka mina neist paljude kohtadega tuttav. Alati oli soov ikka kaugemale puhkama ja reisima minna. Nende paari aasta jooksul olen avastanud Meenikunno imelise raba, Tilleorus oleva Eesti Maantee muuseumi ja selle kõrval lookleva matkaraja. Üks tähtsamaid turismiobjekte Põlvamaal on Taevaskoda, kuhu ei häbene viia ka kõige tähtsamaid külalisi. Viimaste aastatega on Põlvamaa paljuski arenenud. Ei oskagi öelda, kas võlgneme tänu Euroopa Liidule või on õppinud Põlvamaa inimesed ise paremini oma kodukoha loodust, ajalugu ja kultuurimälestisi hindama ja väärtustama. 1. Meenikunno raba 1.1. Meenikunno raba Meenikunno raba asub Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas, Põlva maakonna lõunapiiril.
Teatud piirangutega on jõel aga kalapüük lubatud ning Vääna jõge peetakse küllaltki heaks kalastusjõeks. Suurvete ajal kasutatakse Vääna jõge süsta- ja kajakimatkade korraldamiseks. Jõe ümbrust läbivad ka mitu matkarada. Üks külastatumaid on 27 km pikkune Harku matkarada, mille üks lõik (Vahikülast Väänasse) kulgeb piki jõekallast. Sellel lõigul voolab Vääna jõgi kohati üpris sügavas orus ja on erakordselt looklev. Matkaraja üks huvitavaid punkte on Vääna jõel asuv Vahiküla joastik, mille põhiastangu kõrgus on 1,2 meetrit ning joastiku üldine langus ligi 4 meetrit. Vaba aja huvitavaks sisustamiseks sobib ka Vääna-Jõesuus paiknev surfi- ja 4 vabaajakeskus, kus korraldatakse seiklusüritusi ning kus julgemad saavad 15 meetri kõrguselt
raiumisaeg oli valitud selline, et puu ei annaks juurevõsusid, peegeldab see kohalike inimeste head loodusetundmist. ” ( Kristian jt, 2011, lk 42 ). Ka mitmed metsavahikohad raba ümbruses väärtustavad ja mäletavad möödunut: Rukkimäe, Aaso ja Tipassilla. 12 6. MUKRI OOTAB MATKAJAID Mukri õpperajale saab minna kolmest kohast: mõlemalt poolt raja otsast ja ka vaatetorni juurest. Rabasse viib laudtee, matkaraja pikkus on umbes 2,3 km ja ta on ka lastega läbimiseks igati sobilik. Rabas asuv Mukri järv on saarekeste ja vesiroosidega 2,2 ha suurune veesilm. Kes tumedat vett ei pelga, saab siin ujuda. Kalamehed võivad kalugi leida. Rabamätastelt saab suvest sügiseni marju korjata: murakaid, sinikaid, pohli, jõhvikaid. ( Tang, RMK Mukri raba loodusrada, “ s.a. “ ). Mukri raba on üks väheseid märgalasid, mida saab läbida kuiva jalaga. Raja peal asub
· puudulik infrastruktuur sularahaautomaat, postkontor, internetiühendus, viidamajandus, jalgteed Võimalused (Opportunities) Ohud (Threats) · loodusressursi efektiivsem kasutamine, · majanduspoliitika ebamäärasus ehk näiteks matkaraja loomine Kabila külla turismi ja maaturismi roll majanduses · Laitse kergliiklustee rongijaamast, lahtine jalgrattamatkad · kohapealsete huvitatud spetsialistidest · pärandkultuuriobjektide laiem entusiastide puudus tutvustamine · magalapiirkonna staatuse tekkimine, · koosturundamine (näiteks pakettimine anonüümsus
kallaste kooslustes sinine kuslapuu, pääsusilm ja lubikas nende hulgas. Looduskaitsealuste liikide nimistus on 34 taimeliiki, neist 19 käpalist. Allikate pehmeil kaldail kasvavad soo-neiuvaibad, vööthuul-sõrmkäpad, kuradikäpad jt. Kaunist kuldkinga esineb kaitsealal paiguti ohtralt. Esindatud on kogu Eestis haruldased, ainult soodes kasvavad ainulehine sookäpp ja kõdu-koralljuur. Käoraamatuid, laialehiseid neiuvaipu, roomavaid öövilkeid ja ööviiuleid võib nautida matkaraja läheduses. Igirohelise ungrukollaga võib kohtuda siin-seal varjukates metsades. Maikuus muutuvad veekogude kaldad lillaks kui õitseb suure õiega lodukannike. Endla Loodsukaitseala kodulehekülg [http://www.endlakaitseala.ee/?id=630] 05.10.10 10 Asustus Arheoloogide leiud kinnitavad, et kalastajate peatuspaik oli Endla järve ääres juba enam kui 4000 aastat tagasi. Siinses loodusmaastikus on alati vähe inimesi elanud,
11 Raja hooldatus ja hooldamisvajadus. Rada pole otseselt vaja hooldada kuna see on ilusti läbitav. Raja edasised arendamisevõimalused, pikendamine, sulgemine. Rajale võiks lisada näiteks rohkem infotahvleid taimestikku tutvustavate kirjadega. Muid soovitusi ei oska välja tuua. Kindlasti ei tohiks rada sulgeda, kuna see on nii populaarne ja ilus. 12 Skeem ja fotod. Joonis 4. Matkaraja skeem 13 Joonis 5. Matkarajale suundumine Joonis 6. Metsa viiv rada 14 Joonis 7. Välikäimla piknikukoha juures Joonis 8. Kitsam lõik rajast 15
pinnasele ja taimestikule. Matkaradadena käsitletakse õppe-, matka- ja muid radasid. Matkaradadel fikseeritakse nende pikkus, laius, sügavus ning hinnatakse lisaks järgmiseid parameetreid (Hurt jt 2009): • taimestiku ja pinnase kahjustused; • antropogeensete kahjustustega puud; • omavolilised lõkkekohad; • omavolilised teerajad; • prügistatus; • pinnase erosioon. Radade seisundi ja pinnase kulumise hindamine matkaraja seirekohtades Rada on teekond, millel külastajad liiguvad ning kus on määratletav nende poolt tekitatud kahjustus taimkattele ja pinnasele. Radade seisundi hindamise metoodikas kasutatakse indikaatoritena peamiselt radade laiuse ja raja pinnase kahjustusastmete määramist. Raja ristprofiil, erinevate raja kahjustustsoonide laius, raja laius ja kulumus (raja maksimaalne sügavus) mõõdetakse ja hinnatakse matkarajal enamasti iga 150 meetri järel risti raja keskjoonega
Soodes matkamine pakub eelkõige loodusmaastikus liikumisest saadavat esteetilist elamust ja jõukohast füüsilist koormust. Kuid loodus peab olema tulijate vastuvõtuks ette valmistatud. Üheks võimaluseks näidata inimestele loodust seda kahjustamata on huviliste suunamine väljaehitatud radadele. Näiteks laudteed pidi läbi raba minnes häirivad inimesed sealset elu vahest 50 m ulatuses kummalgi pool rada, pelglikel rabaelanikel on võimalus pisut kaugemale tõmbuda. Loodusmaastik matkaraja ääres püsib puutumatuna, seda võib igaüks nautida ja pildistada. Korralikult väljaehitatud laudtee hoiab inimesi paremini loodusesse laiali valgumast kui mistahes keelud või tõkked. Laudteed on kergesti läbitavad, nendel liikumine ei vaja erilist ettevalmistust ega varustust. Kuna laudteedel matkavad ka loodusega suhteliselt vähe kokkupuutuvad inimesed, siis on siin vajalik asjatundlik juhendamine ja/või küllaldane info; pikematel marsruutidel peaks olema ka puhkekohad.
Suuremad tehisjärved ja -tiigid asuvad kolmes suuremas mahajäetud savikarjääris: Kolgakülas, Loksal ja Turbuneemes. 3.3 Taimestik Lahemaa on rikas ja väärt paik taimharulduste poolest, siin on leitud 44 kaitsealust taimeliiki. Sammaltaimi on läbi aegade registreeritud 307 liiki ja samblikke 398 liiki, nende hulgas on kaitsealuseid liike vastavalt 12 ja 21. Taimedest on üks silmatorkavamaid mets-kuukress (Lunaria rediviva), mida leidub hulgalisemalt Nõmmeveskil. Oandu matkaraja lähedal on võimalik näha orhideesid nagu näiteks vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii). Rannikul kohtame rand-seahernest (Lathyrus maritimus) ja seal on tavaliselt ka kurdlehist roosi (Rosa rugosa) põõsad. Liivasel rannal moodustab paiguti ühtlase kollakasrohelise vaiba merihumur (Honckenya peploides). Lubjarikkal pinnal - loopealsetel - õitseb mais, juunis metsülane (Anemone sylvestris).
Üks vastaja lisas kommentaari: ,,Eestis peaaegu ei 44 olegi kohta, kuhu võiks koeraga siseneda, kuigi nt Soomes on see täiesti tavaline, et saab koera igalepoole kaasa võtta. Arvan, et ka Eesti peaks sinna poole liikuma lõpuks." Tulemuste põhjal soovitab autor luua koht, kuhu saab koerad teemapargi külastamise ajaks jätta ja mõned aiaga piiratud ööbimiskohad, kuhu saab vajadusel koera kaasa võtta. Teemapargi lähedale saab rajada matkaraja, kus koeraga jalutamas käia. Koera kaasavõtmise võimalust reklaamida ei tasu, et seda mingil määral piirata, aga soovi avaldanud inimeste jaoks võiks koera kaasavõtmise võimaluse siiski jätta nii, et koer jäetakse selleks ettenähtud kohta. Lastehoiu teema tuli jutuks mitme intervjuu käigus. Ka teoorias on palju juttu sellest, kui oluline on lapsevanematel vahepeal omaette olla. Seepärast uuriti
Läänemaal loendati ühel ruutmeetril 76 taimeliiki. Pärandkoosluste püsimise tagab nende majandamine, mis tähendab peamiselt niitmist ja karjatamist. Alates 2007. aastast on toetusrahade abil hooldatud poollooduslike koosluste pindala kasvanud; 2008. aastal oli see 17 700 ha, 2010. aastal juba 23 000 ha, hõlmates 0,5% Eesti pindalast. Riigimetsa Majandamise Keskus rajas 2012. aastal Eesti kooslusi põhja- lõunasuunaliselt läbiva matkaraja kogupikkusega 370 km, mis ulatub Lahe- maa rahvuspargist kuni Eesti-Läti piiriküla Iklani. Matkarada läbib kuut maakonda, kahte rahvusparki (Lahemaa ja Soomaa rahvuspark) ning üheksat kaitseala. Eestis on 2012. aasta seisuga 17 rahvusvahelise tähtsusega märgala, millest tuntuimad on Matsalu, Lahemaa ja Soomaa rahvuspark. Märkimisväärsed on mujal Euroopas hääbumas olevad soo-alad (suurim Puhatu soostik 468 km²), mida on Eesti pindalast veidi üle 5,5%
annaabi.ee 
