The largest . Has a diverse (mitmekülgne) landscape . Home to numerous birds and animals . Rich variety of fauna . There are permanent communities of bear, wolf and lynx in the park so keep your camera on standby . It's also home to ... migratory waterfowl ...and swans . In this Park you will see the deep dark pine (mänd) forest . Hiiumaa The second largest island (989 km²) . It is located in the Baltic Sea . The largest town is Kärdla . Hiiumaa is the main island of Hiiu County . Transport From Estonian mainland to Hiiumaa involves a 90minute (28 km) ferry crossing from Rohuküla to Heltermaa . There are about 10 ferry departures a day. In the summer weekends, getting car space on the ferry usually requires advance booking. There are about 2 scheduled buses a day between Tallinn and Kärdla . Hiiumaa is served by Kärdla Airport, with regular flights to Tallinn .
Hiiumaa Kotseva Aleksandra Koveshnikova Darja 10 klass Hiiumaa Hiiumaa Pindala 989 km² Rannajoone 310 km pikkus Rahvaarv umbes 10 000 Tuletorn Kõpu tuletorn 58° 52 N, Koordinaadid 22° 35 E Üldinfo Hiiumaa asub Läänemeres Saaremaast põhja pool ning selle suurim linn on Kärdla. Hiiumaa tekkis 455 miljonit aastat tagasi meteoriidiplahvatuse tagajärjel, seega on tegemist ühe maailma vanima saarega. Hiiumaa on Eesti saartest suuruselt teine saar. Administratiivselt moodustab ta koos oma lähedal asetsevate laidude ning Kassari saarega Hiiu maakonna. See on Eesti väikseim maakond ning moodustab riigi üldpinnast kõigest 2,2 protsenti. Hiiumaa pindala koos ligikaudu 200 ümbritseva väikesaarega on 1023 km2. Oma naabersaartega võrreldes on Hiiumaa
Contents 1. Hiiumaa 2. Name 3. History 4. Transport 5. Kõpu lighthouse Hiiumaa Hiiumaa (Finnish, Hiidenmaa, German Dagö, Swedish Dagö, Danish Dagø) is the second largest island (989 km²) belonging to Estonia. It is located in the Baltic Sea .north of the island of Saaremaa ,a part of the West Estonian archipelago. Its largest town is Kärdla. Name Hiiumaa is the main island of Hiiu County, called Hiiumaa or Hiiu maakond in Estonian. The Swedish and German name of the island is Dagö (day island),Dagø in Danish -- a calque of its old Finnish name Päivänsalo (day island); compare Ösel (Yösalo night island) for Saaremaa. In modern Finnish it is called Hiidenmaa, literally hiisi's land. In Old Gutnish it was Dagai (day isthmus), from which the local North
Estonia, Hiiumaa & School Ken Pähn Kärdla Gymnasium 11th grade Estonia Officialy the republic of Estonia Territory: 45 000 sq km Population: 1,3 million Capital: Tallinn 15 counties Language:Estonian Estonian Flag Coat of Arms Blue the blue sky above the native land. Black - the attachment to our black soil. White - hard work and purity. National emblems Barn swallow Corn flower
ning viimasena Hiiumaa pealinna Kärdlat! Naasemine Tallinnasse ~20.00. Hiiumaast Hiiumaa on saar Läänemeres, Saaremaast põhja pool ning on suuruselt teine Eesti saar Saaremaa järel. Hiiumaa pindalaks on 989km2 ning rannajoone kogupikkuseks on 326 km. Hiiumaa tekkis 455 aastat tagasi meteoriidiplahvatuse tagajärjel, ning tegu on ühe maailma vanima saarega. Hiiumaa on tuntud sealse rikkumata looduse, rohkete majakate ja Ristimäe poolest. Hiiumaa pealinnaks on Kärdla, mis on ühtlasi ka Hiiumaa ainus linn, kaks alevikku Kõrgessaare ja Käina ning 182 küla. Lisaks pealinnale on Hiiu maakonnas ka neli valda Emmaste vald, Kõrgessaare vald, Pühalepa vald ja Käina vald. Hiiu maakonnas elab 1.jaanuari seisuga 2009 10 097 inimest. Saare kõige kõrgemaks tipuks on Tornimägi (68 m.ü.m.), pikim jõgi on Luguse jõgi (21 km), suurim järv on Tihu Suurjärv (u 85 ha), suurim soo on Pihala raba (u 3050 ha).
plahvatuse mõju ulatus mitmekümne kilomeetrini, purustades kivimeid. Geoloogi kinnitusel oli meteoriidi ja maapinna kokkupõrkel tekkinud plahvatus neli-viis korda võimsam kui seni suurim inimeste korraldatud plahvatus 1961.a. Novaja Zemljal, kus NSV Liidu korraldatud termotuumaplahvatus tekitas kolmekilomeetrise läbimõõduga kraatri. Neugrundi kraatri asukoht. Kärdla kraater Kärdla meteoriidikraater, ringvalli harjalt 4-kilomeetrise läbimõõduga ja enam kui 0,5 km sügavune mattunud meteoriidkraater Hiiumaa kirdeosas, moodustus umbes 455 miljonit aastat tagasi ülem- Ordoviitsiumi aegses madalmeres umbes 100 meetri sügavuses toimunud, ligi 200-meetrise läbimõõduga, teadmata koostisega meteoriidi plahvatuse tagajärjel. Kraatri avastamine ja uurimine kujunes suurte meteoriidikraatrite uurijate esimeseks ja kõige tõsisemaks katsumuseks
kilomeetrite ja isegi esimeste kümnete kilomeetrite sügavuseni. Kosmilise kiirusega Maale langevate meteoriitide plahvatustest jäävad meteoriidikraatrid, suurte kehade puhul - purustatud kivimite basseinid. Ülivõimsate plahvatustega kaasnevad ka keskkonna-katastroofid - äkilised muutused atmosfääris ja/või hüdrosfääris, ja seda kogu planeedi ulatuses. Eesti tähtsamad kraatrid on: Kaali, Ilumetsa, Tsõõrikmäe, Simuna, Kärdla, Neugrundi Kaali kraatrid Saaremaa Kaalijärvest algas meteoriidikraatrite avastamislugu Eestis ja Euroopas. Kaalijärve kui ebatavalise loodusnähtuse teadusliku mõtestamise algperioodil (1827 a. alates) esitati selle tekke kohta erinevaid arvamusi: - vulkaaniline plahvatuslehter või vee, auru, gaasi ja muda äkiline purskumine; - lubjakivilõhedest tingitud karstilangetus või soolakupli sissevarisemine;
katab seda mereliiv Pinnamood Hiiumaa kõrgeim punkt on Tornimägi(68m) Tahkuna poolsaarel ja läänerannikul on luiteahelikke (Leemeti mäed), Tahkuna ps lisaks ka rannaluiteid Hiiumaa lõuna- ja idaosas leidub madalaid oose (Emmaste ja Männamaa vahel) ja moreentasandikke Eriti tasane on maapind saare kaguosas Käina ümbruses, kus pinnakatte moodustavad moreen ja viirsavi. Kärdlast kagus Paluküla-Partsi-Tubala alal paikneb Kärdla meteoriidikraatri ringvall Kärdla lähedal on Helmerseni kivid Leidub rändrahne(26)nt: Kukka kivi (P-42m) Kliima Ümbritseva mere tõttu valitseb parasvöötme mereline kliima Talved on soojemad kui mandri-Eestis (veebruari keskmine õhutemp. -3,5 : -4,5°C ) Suved on veidi jahedamad ( juulis keskimine õhutemp. +16,5 : +17°C) Päikesepaistelisi ilmasid on rohkem ja vihma vähem Kevadine õidepuhkemine algab paar nädalat hiljem ( jää sulamine) ning sügis venib pikemaks Aasta keskmine temperatuur on +5,2 : +5,8°C
(raekoda, teatrihooned) Taagepera loss ja Holdre mõis Baeri maja Eppingi torn Tõrva Kirik- TÕRVA KÕRTSIHOONE Kammersaal Toompea loss Kärdla vanim elamu Patarei merekindlus Tallinna Raekoda Oleviste kirik Alatskivi loss Aa mõisahoone Bastionikäigud Tallinna Raekoja plats
Kärdla Ühisgümnaasium Planeet Uraan Uurimustöö Õpilane: Kaarel Trumm Juhendaja: Juta Noorkõiv Kärdla 2010 Uraan Uraan, esimene "teleskoobiplaneet", avastati W. Herscheli poolt 1781. a. Olles Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ning Päikesest poole kaugemal, paistab ta Maale 5,5nda suuruse tähena, milline on küll põhimõtteliselt palja silmaga nähtav, kuid et selliseid on taevas palju, jäi tema liikumine vana-aja astronoomidele märkamatuks. Ta on tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise poolest.
aastal langenud Iigaste meteoriit, mida viimaste uuringute alusel tuleb pidada tektiidiks. () Meteoriidileidude kõrval pakuvad suurt huvi ka Eesti meteoriidikraatrid. Nende seas on kaks meteoriidikraatrie rühma - Kaali ja Ilumetsa- ning neli üksikvormi. Kokku on registreeritud 17 meteoriidikraatriks peetavat struktuuri. Suuruselt on need valdavalt väikevormid alates 3 8,5m (Simuna) kuni 110m (Kaali peakraater) läbimööduga. Kärdla meteoriidikraatri läbimõõt on 4 ja Neugrundi kraatri läbimõõt ligikaudu 7km. () Mida saab eesti meteoriidikraatrite uurimine anda ,,suurele" teadusele? Üsna paljugi! Eestkätt Kaali meteoriidikraatrite uurimise rikkalik kogemus- on ju see objekt kujunenud teistelegi maadele lausa etaloniks lihtsa geoloogilise ehitusega väikekraatrite seas. Teiseks muidugi Kärdla- üks paremini säilinud ja uuritud Vana-aegkonna aegseid selfimere meteoriidikraatreid maailmas
on 5-6 m/s, suurim tuulekiirus on olnud 34 m/s. 4. Vetevõrk Nagu teistelgi Eesti saartel on Hiiumaal veestik nõrgalt arenenud, sest sademete hulk on väike ja väiksesed on ka valgalad. Suuremaid alalisi veevoolusid nimetatakse seal küll jõgedeks, kuid tegemist on madalate ojadega, mis pikkades lõikudes on muudetud kraavideks. Kõige pikemad on kaugsihis voolavad Luguse jõgi (21 km; valgala 98 km 2) ja Jausa oja (18 km; valgala 33,7 km2), mis suubuvad Jausa lahte. Läbi Kärdla voolab Nuutri jõgi (11 km). Omapäraseim vooluveekogu on edelaosas Mardihansu lahte suubuv Vanajõgi (8 km), mis tungib mere poole läbi liivavallide kuni 6 m sügavuses orus. Nimega järvi on U.Pilli andmeil ligikaudu 30, enamik neist asub rannikul. Laguunist suureks rannajärveks kujunemas on Kirikulaht (110 ha). Eespool mainitud loodeosa rannajärvedest on suuremad Veskilais (20-35 ha), Tammelais (5-20 ha), Mailaht (17 ha) ja Allikalaht (16 ha).
Estonian Air sai esimese Boeingu milleks oli 737-500. 1999. aastal jõustus uus lennundusseadus. Samal aastal sai Eesti Euroopa Ühinenud Lennuametite (JAA) kandidaatliikmeks. 1999. aastal renoveeriti ka Tallinna Lennujaama reisijate terminal. Oktoobris andis Tartu Lennukolledz välja uue Eesti Vabariigi esimesed kopteripiloodi tunnistused. 2001. aasta septembris tähistas Tallinna Lennujaam oma 65. juubelit. 2001 oli lennunduses sammuti traagiline aasta, sest 23.novembril toimus Kärdla lennuvälja läheduses inimohvritega lennuõnnetus Tallinn-Kärdla lennureisi sooritava lennukiga An-28. Õnnetuses suri kaks ja vigastada sai 7 inimest. 2002. aasta aprillis tuli Eesti turule uus lennufirma Aero Airlines, kes hakkas tegema regulaarlende marsruudil Tallinn-Helisingi. Sama aasta 14. juunil avati Tartus Eesti esimene Lennundusmuuseum. 2003. aasta oli sammuti traagiline, 10.veebruaril toimus Tallinna lennuväljal inimohvritega
Kosmosetekkelised pinnavormid Eestis Eesti territooriumil on tänaseks tuvastatud kokku seitse paika, kus leidub kosmiliste kehade plahvatusjälgi (kaheksanda võimaliku Vaida kraatri uurimist on alles alustatud). Neist nelja puhul (Kaali, Ilumetsa, Kärdla, Neugrund) on vaieldamatult tegemist hiidmeteoriitide jälgedega. Kogu maailmas on teaduslikult kindlaks tehtud ligi 200 hiidmeteoriidi kraatrit või muud jälge. Niisiis, arvesse võttes meie territooriumi väiksust, on Eesti kõige tihedama meteoriidikraatrite hulgaga riik maailmas! Kas on selle põhjuseks kodumaa pinnase ehituse omapära, mis kosmilisi jälgi eriti hästi säilitanud? Või hoopis Eesti geoloogide erakordne agarus sääraste jälgede otsingul
Jüri Tarmak, Jaak Uudmäe, Erki Nool, Gerd Kanter 25.Nimeta Hiiumaa spordiklubisid. Emmaste Spordiklubi, Hiidlaste Korvpalliklubi Askus, Hiiu Purjelaeva Selts, Hiiumaa Autospordi Klubi, Hiiumaa Bridziklubi, Hiiumaa Kabeklubi, Hiiumaa Kergejõustikuklubi Hiiker, Hiiumaa Laskespordi Klubi, Hiiumaa Maleklubi, Hiiumaa Orienteerujate Klubi, Hiiumaa Ratsaspordiklubi, Hiiumaa Tehnika- ja Spordiklubi, Hiiumaa Tenniseklubi, Hiiumaa Võrkpalliklubi, Jahtklubi DAGO, Jalgpalliklubi Kärdla Linnameeskond, Käina Spordiklubi, Kärdla Tänavakorvpalliklubi, Klubi Sõida&Võida, Mittetulundusühing HIIUSURF, MTÜ Hiiu Hüljes, MTÜ Hiiumaa Jõualade ja Rühmatreeningu Selts, MTÜ Hiiumaa maraton, MTÜ Hiiumaa mudeliklubi, MTÜ Hiiumaa Ratsa- ja traavisõidu Klubi, MTÜ Hiiumaa Sulgpalliklubi "Tuti", MTÜ Kassari Ratsamatkad, MTÜ Matkaklubi Muku, MTÜ VL Motosport, Pühalepa Spordiklubi, Pühalepa Suusaklubi Põhjakotkas, Spordiklubi Kärdla Petanque,
Vastupidist protsessi, kus mingi nähtus nõrgestab mehhanisme, mis teda taastoodavad, kutsutakse negatiivseks tagasisideks. Just tagasisidega protsessid teevad kliimamuutuste ennustamise keerukaks: neist kujuneb tihedalt seotud nähtuste sasipundar, mida tuleb tõepäraste tulemuste saamiseks tingimata koos uurida - iga üksiku nähtuse lihtsustatud mudel annaks ebausaldusväärse tulemuse. Kärdla Ühisgümnaasium Kasvuhooneefekt Referaat Autor:Martin Jõpiselg Klass:11a Kärdla 2010 Kasutatud informatsioon: 1)http://www.bioneer.ee 2)http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt 3)http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond/9-7-9-2.htm
........................... ......................... 16 Sissejuhatus Hiiumaa - saar Läänemeres, rikas mitmekülgse, ilusa ja puutumatu looduse ning toredate inimeste poolest. Juba ligi 455 miljonit aastat tagasi tekkis praeguse Kärdla linna lähistel meteoriidiplahvatuse tagajärjel kümmekonna kilomeetrise läbimõõduga rõngassaarestik. Need olid esimesed saared Hiiumaa praegusel kohal ja mainitud sajad miljonid aastad teevad Hiiumaast ühe maailma vanima saare. Raske on leida Eestis looduslikult mitmekesisemat paika, kui seda on Hiiu saar. Maastikutüübid ja -pildid vahelduvad suisa peadpööritava kiirusega. Olles ühtviisi kaunid ja miniatuursed, põimuvad nad omavahel kokku just täpselt selleks, et teha Hiiumaast
Ameerika Ühendriigid Marleen Breemet 10b Kärdla Ühisgümnaasium Elanikkond Rahvaarv 316,668,567 Rahvaarvu järgi 4.riik Rahvaarvult sarnane: Indoneesia, Brasiilia, Pakistan Suur riik Rahvastiku mitmekesisus Valgenahalisi 79.96% Mustanahalisi 12.85% Aasia päritolu 4.43% Ameerika põlisrahvaid ja Alaska põlisrahvaid 0.97%, Hawaii ja teiste Vaikse ookeani põlisrahvaid 0.18%, Kahe või enam rassilised 1.61% Keeled Inglise keelt 82.1%
Kaali kraater Kraatriuuringute edukus Eesti meteoriidikraatrid Kaali kraatrid Saaremaal Meteoriitide avastamislugu Peakraater ja kõrvalkraatrid Ilumetsa kraatrid Põlvamaal Põrguhaud ja sügavhaud Artur Luha Devoni liivakivide avamusala Tsõõrikmäe kraater Räpina alevi idaserval Vaevumärgatav ümar lohk Simuna kraater Kirde-Eestis 1937 Suhteliselt väike Kärdla kraater Hiiumaal Sügaval maapõues 1968. kaevupuurimine Ordoviitsiumi ajastu Suurim Neugrundi kraater Osmussaare lähedal Suurim ja varjatuim Gneissbretsad Kasutatud kirjandus http://www.gi.ee/geoturism/CratersFINAL_EST_062011 http://www.geoeducation.info/geoturism/meteoriidikraat http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriit TÄNAME KUULAMAST!
1. 37101:006:0021 2. Väline tunnus nr. 23572 3. Kärdla vana koolimaja 4. Kinnismälestis 5. ehitismälestis 1. 63902:001:2451 2. 23622 3.Suuremõisa mõisa peahoone 4. kinnismälestis 5.ehitismälestis 1. 63902:001:2451 2.3296 3.Kamin, 19.saj. (marmor) 4.Vallasmälestis 5.kunstimälestis 1.63902:001:0488 2.23638 3.Suuremõisa mõisa kõrts 4.Kinnismälestis 5.ehitismälestis 1. 2.3210 3.Rõngasrist, 17.saj. (paas) 4.Kinnismälestis 5.kunstimälestis 1.39201:001:0118 2.8932 3. Ohvriallikas "Külmallik", II a-tuh. 4.Kinnismälestis 5.arheoloogiamälestis 1. 2.29538 3.Ikoon "Jumalaema eestkoste", 19.saj. lõpp (õli, puit) 4.Vallasmälestis 5.kunstimälestis 1.63902:001:2451 2.3295 3.Ahi, 19.saj. (kahhel) 4.Vallasmälestis 5.kunstimälestis
GRÖÖNIMAA Ave Tüür Kärdla 2011 Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Kalaallit Nunaat - ,,inimeste maa" Üle 80% on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300m Lipp ja vapp Tähtsad andmed Pindala 2 166 089 Gröönimaa on km² maailma suurim saar Elanikke 56 452 Pealinn Nuuk Haldusjaotus Jaguneb 4 vallaks ja Gröönimaa rahvuspargiks Millega tegeletakse? Kalapüük ja hülgekütt Sõidetakse koerarakendites kelkudega Kajakid Omapärane trummitants Kliima Temperatuur on kogu Suvi on lühike. Jää aasta alla O °C sulamisel tekivad Polaaröö külmakõrbed Virmalised Polaarpäev Loodusvarad Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõ...
MULLA JA VEE SAASTUMINE Maris Jõpiselg ja Emma Trumm Kärdla ÜG 13.05.2010 Mulla ja vee saastumise tegurid Keskkonna mürgid Olmeveed Laevad KESKONNAMÜRGID Põllumajanduses, tööstuses, olmes ja mujal kasutatavad keemilised ained, mis ei lagune kiiresti ja jäävad keskkonda. Taimedelt ja mujalt levivad mürgid edasi loomadele. Loomadele tekitab see närvi- ja luukahjustusi. OLMEVEED Tahkete jäätmete kõrval tekib üha rohkem vedelaid jääkaineid, millega kaasneb
METEORIIDIKRAATRID Hanna Parv 9.B Võru Kesklinna Kool Tutvustus Kosmilise päritoluga pinnavormid. Maa ja metoorkeha kokkupõrkel. Tekivad ringvalliga ümbritsetud lohud. Sõltumata suurusest ja langemiskiirusest. Tagajärjed Muudavad planeedi pinnavormi ja pinnakihtide struktuuri. Purustavad ja sulatavad kivimeid. Tekitavad maavärinaid ja hiidlaineid. Häirivad ja kahjustavad elu ja elukeskkonda. Neugrundi kraater Kärdla kraater Kaali kraater Ilumetsa kraater Tsõõrikmäe kraater Simuna kraater Meteoriidikraatrid Euroopas Rootsis Soome Norras Ukrainas Saksamaal Eestis Lätis Leedus Poolas Prantsusmaal Valgevenes Euroopa suurim kraater 52 km Siljan Ring (Rootsis) Kasutatud allikad https://www.revolvy.com/page/List-of-impa ct-craters-in-Europe https://upload.wikimedia.org/...
sinisavi Tsemendi- ja Vana-Vigala, Aseri, Kolgaküla, keraamikatehastes, telliste Joosu, Sindi valmistamiseks mineraalvesi Karastusjoogina, raviks Ikla, Häädemeeste, Värska, Kärdla lubjakivi Teede ehitus, telliste Kaarma, Tagavere, Rummu, valmistamine, majade ehitus Vasalemma, Kopli, Väo, Kunda, Narva, Karinu, Mündi, Anelema
2. Tallinna Raekoda 3. Tallinna Teletorn 4. Toompea loss 5. Pokumaa 6. Elistvere loomapark 7. Kadrioru park 8. Kiek in de Kök 9. Suure Munamäe vaatetorn 10. Pikk Hermann 11. Rakvere linnus 12. Tuhala Nõiakaev 13. Vabaduse väljak Tallinnas 14. Jääaja Keskus 15. Barclay de Tolly mausoleum 16. Norra allikajärv 17. Emumägi 18. Eesti Lennundusmuuseum 19. Lennusadam 20. Ahhaa Keskus 21. Kuursaal 22. Hiiumaa Eiffel 23. Jägala juga 24. Järva-Jaani Vanatehnika varjupaik 25. Kärdla meteoriidikraater Luuletus Eestis On Eestis laulupidu, seal lauluväljaku all. Vaatab Elistveres tibu ja Munamäel valge tall. On pokumaal ju lõbus, seal pokut näha saab. Ahhaa seal hoopis on ju kõbus. See asub põlvamaal. Mul meeldib Endla rada.
The United Kingdom Mari-Liis Ojatamm Kärdla Ühisgümnaasium 10b The United Kingdom Scotland Wales England Northern Ireland Scotland Capital: Edinburgh Area 78,387 km2 Languages: English and Scottish Gaelic Population: 5,313,60 National symbols Thistle Tartam Flag Wales Capital: Cardiff Languages: English and Welsh
RAHVAARV 1. jaanuar 2002 . Rahvaarv Paldiski linn 4226 Abja-Paluoja linn 1403 Põltsamaa linn 4819 Antsla linn 1521 Põlva linn 6464 Elva linn 5974 Pärnu linn 45040 Haapsalu linn 11977 Püssi linn 1862 Jõgeva linn 6416 Rakvere linn 17010 Jõhvi linn 11882 Rapla linn 5742 Kallaste linn 1208 Räpina linn 2938 Karksi-Nuia linn 1997 Saue linn 4988 Keila linn 9400 Sillamäe linn 17011 Kilingi-Nõmme linn 2207 Sindi linn 4121 Kiviõli linn 7242 Suure-Jaani linn 1301 Kohtla-Järve linn 47106 Tallinn 398434 Kunda linn 3843 Tamsalu linn 2607 Kuressaare linn ...
LAEVANDUS JA MERESÕIT Laevandus ja paadikaubandus Olulised laevaehituskeskused olid Häädemeeste rannik, Lahemaa Rannasõitudeks kasutati purjelaevu Kaupade transportimine Salakaubandus Vili, sool Koolitatud laevajuhid Rannikusõiduga said hakkama rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid - metskaptenid Pikemad merereisid eeldasid põhjalikumat ettevalmistust Meremeeste koolitamine merekoolides 1864 Heinaste merekool Eestlaste laevandus 1854 purjetamine parklaevaga üle ekvaatori Eestlastel esimese laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868. aastal Laevandus kujunes eestlastele oluliseks majandusharuks Tööstus Areng Eestis tagasihoidlik Tööstuslikuks pöördeks aurumasin Tihedalt seotud ülevenemaalise turuga Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest Suurenev nõudmine kalevi järele Kalevivabrikud – Narvas, Sindis, Kärdlas Kalevitööstuse kiire aren...
Kärdla Ühisgümnaasium EDUARD WIIRALT Referaat Anett Roosa 9. a Kärdla 2011 Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) oli eesti graafik. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat.
Ülevaade Ränded Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise asukoha vahetus üle haldusüksuse piiri. Kui inimesed Vahetavad elukohta riigi piires, on tegemist siserändega, kui aga elukohavahetus toimub üle riigipiiri, on tegemist välisrände ehk rahvusvahelise rändega. Neid inimesi, kes riigist lahkuvad, nimetatakse emigrantideks, neid aga, kes riiki saabuvad, immigrantideks. Sisse- ja väljarände vahet teatud ajavahemikul iseloomustab rändesaldo. Emigratsiooni tähtsamateks põhjusteks on looduskatastroofid, sõjategevus, etnilised või usulised konfliktid kuid ka tööpuudus kodumaal. Endale valitakse uueks elukohaks maa, kus on soodne kliima, sobilik graafiline piirkond ning muidugi parem võimalus tööd saada. Tänapäeval on emigratsioon ja migratsioon peaaegu kõikides maades väga range kontrolli all. 21. sajandil peamiselt rändeid Euroopa suunas, siseränded aga Põhja- Ameerikasse (u. M...
Andrus Kivirähk Ken Pähn Kärdla ÜG 11th grade General Born 17.08.1970 Married with Ilona Martinson 2 childrens Estonian writer education Tallinn 32. high school Tartu University(department of education) Jobs Cultural editor of ''Päevaleht'' ''Eesti Päevaleht'' humor side Editor Estonian 'Writers' Association since 1996 Works "Kaelkirjak" 1995 "Õlle kõrvale" 1996
Lämmastikhape Anett Roosa 9. a Kärdla Ühisgümnaasium Lämmastikhape Lämmastikhape (HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. Värvuseta või pruun vedelik. Laialt levinud hapetest üks tugevamaid happeid. Iseloomulik terav lämmatav lõhn, mis pisut meenutab kloori lõhna. Kuulub mineraalhapete ja üheprootoniliste hapete hulka. Lämmastikhapet sisaldub ka happevihmades. Kolmemõõtmeline mudel
Leht1 Koostada OÜ Spinat detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioon. Ettevõtte registrikood on 12345678, aadress Viigri 5 Kärdla Hiiumaa, e-post: [email protected] ja juhatuse liige deklaratsiooni koostaja. OÜ Spinat toimusid novembrikuu tasude arvestused ja väljamaksed töötajatele teostati 15. detsemril 2013. a. 1. Siim (isikukood 1234567890) on töölepinguga töötaja, kelle töötasu on 956 eurot, ta on ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga, samuti esitanud tööandjale avalduse maksuvaba tulu rakendamiseks. Töötaja ei ole vanaduspensionieas. 2
Ehitusmälestised Roomas Ken Pähn Kärdla ÜG 10.klass Arhitektuur Eeskujuks etruskide ehitised Hoone asetses kürgel Hoone ees oli lahtine koda Ümmarguse ruumi puhul kasutati poolkerakujulist kuplit Trajanuse Foorum Sissepääs ühest suurest väravast Väljakut ümbritsesid hooned Väljaku keskel Trajanuse ratsamonument Tagaküljel asus Basilica Ulpia Trajanuse foorum Basilica Ulpia Basiilika-ehitustüüp,mida roomlased kasutasid avalike ehitiste juures Basiilikates:
Birger Magnusson Ken Pähn Kärdla ÜG 11.klass Birger Sündinud 1210 Surnud 1266 Jälbolungis Rootsi riigitegelane Alaealisest poja kuninga Valdemar Birgerrsoni eestkostja Birger Jarl Abielu ja lapsed Abiellus 1245 Kaks last said Ingeborgi Eriksdorettiga kuningaks Valdemar Birgersson ja Magnus Peale Ingeborgi surma Aidalukk
........................................................................................................7 2.5 Viiteid Kaali meteoriidile vanades legendides.........................................................8 3. Ilumetsa meteoriidikraatrid............................................................................................9 4. Neugrundi meteoriidikraater........................................................................................11 5. Kärdla ehk Paluküla meteoriidikraater.........................................................................12 5.1 Kraatri teke.............................................................................................................12 5.2 Kraatri kuju.............................................................................................................13 6. Räpina ehk Tsõõrikmäe meteoriidikraater........................................................
nõuetele. Saaremaal on küll ulatuslikult levinud viirsavid, kuid nende kasuliku kihi paksus on väike. (2) 4.2. Hiiumaal leiduvad maavarad. Mingil määral võib Hiiumaa lähedal leiduda naftat. Leidub ka lubjakivi aga maavarana ei ole see eriti arvestatav. Veel leidub liivsavi, savi ja kruusliiva. Maavarana on neist enim sobivad nn. viirsavid, mis lasuvad kuni paarikümne meetri paksuselt saare idapoolses poolmikus. Üheks omapäraseks maavara allikaks on Kärdla meteoriidikraater, mille põhjast pumbatakse mineraalvett. (5) 10 5.Kliima 5.1. Saaremaa kliima. Saaremaa kliima on pehme ja mereline.Kuna Saaremaad ümbritseb meri, siis kevadel läheb hiljem soojaks, sest meri on jääs. Sügisel see eest on pikemalt soojem kui mandril. Suvel on Saaremaal keskmine temperatuur +19°C. Talvel langeb temberatuur kesmiselt -1°C. Aastane sademete hulk on umbes 509 mm
"tuubiga" kaatri taga. 14.00 Kaater viib meid tagasi Triigi sadamasse, kus pakutakse meile lõunat. 15.00 Läheme praamiga Hiiumaale 16.00 Sõrust sõidame esmalt Kõpu poolsaarele ja tutvume väljastpoolt kuulsa Kõpu tuletorniga 17.00 Järgmisena külastame kuulsat Reigi kirikut 18.00 Pärast seda sõidame Kärdlasse, kus majutatakse meid Padu hotelli (http://www.paduhotell.ee/ ) 19.00 Õhtusöök ning pärast seda vaba aeg Kärdla linnas 8.päev 9 -10.00 Äratus ja hommikusöök 11.00 Ekskursioon Kärdla linnas 13.00 Kärdlast mitte kaugel asub Soera talu, kus asub ühtlasi ka parim Hiiumaa endisaegset elu- olu käsitlev muuseum. Siin sööme lõunat 14.30 Reis saare läänekaldale ja kauneimasse ossa Kassarisse. Käime töötavas Vaemla villavabrikus, kus on võimalik toredaid tekstiilitooteid osta, näeme kirjanik Aino
Munk Benedictus Jorgen Kuivonen Kärdla ÜG 5.klass Benedictusest.. Ta sündis umbkaudu aastal 480 ja suri 547. Ta rajas ühe kuulsamaid meeskloostreid aastal 529 Itaalias Monte Cassinos. Ta on pärit Nursia linnast. Sündis jõuka maaomaniku perekonnas. Hakkas üsna noorelt erakuks. Benedictus Benedictus maeti Monte Cassinosse kui ta oli 70 aastane. Kirjutas kloostrisse reeglistiku, mis kehtib ka mõndades kloostrites tänapäevani Monte Cassino klooster -----] Benedictuse vagadus. Ta sai tuntuks tema vagaduse poolest. Tema juurde kogunes palju õpilasi. Läheduses olevad mungad kutsusid nad oma kloostri ülemuseks, kuid hakkasid seda otsust kahetsema, kuna Benedictus kehtestas seal väga range korra. Ta oli sunnitud lahkuma. Monte Cassino klooster Vaadete elluviimiseks asutas ta Monte Cassino kloostri. Seal olid palju leebemad reeglid. Rõhutas, et mun...
Rattareis Kõpu poolsaarel Gustav Adolfi Gümnaasium 6.A Klass Eesmärgid Veeta aega sporti tehes ning samal ajal olles looduses. (Kõpu poolsaare vaheldusrikast loodust) Näha kohalikke vaatamisväärsusi ja ajaloolisi kohti. (Kõpu tuletorn, Kärdla kirik jne.) Läbida rattaga vähemalt 40km. Lõbusalt aega sõpradega veeta. Kohale minek Kõigepealt läheme kaugliinibussiga nr. 705 Kärdlasse. Väljumine 8.00 ja saabumine 12.45. Kärdlast käisime ajaveetmiseks kohalikku kirikut vaatamas ja kõhtu täitmas. Buss Kõpule väljus kell 15.00 ja kohal Kõpul olime 16.45. Kõpul Umbes 17.00 alustasime retke Kõpu bussipeatusest ja sõitsime RMK metsarajale
Euroopa Ühisraha Ken Pähn Kärdla ÜG 12.klass Asutamine ● Eesmärk: ● Asutajariigid: – Ühtse struktuuriga – Belgia lahutamatu poliitiline – Holland Liit – Luksemburg – Itaalia – Prantsusmaa – Saksamaa Laienemine 1996-2004
Hiiumaa and Saaremaa Hiiumaa is the second biggest island belonging to Estonia. Its largest town is kärdla. Hiiumaa arose from the water about 455 million years ago as a result of a meteorite impact. It is one of the oldest islands in the world. Around the island there are more than 200 islands and islets that have just risen from the water. Hiiumaa is a very beautiful place with kind and friendly people. The landscape on one end of the island is completely different from the landscape the other. In many languages the island is called ,,Day island"
HIIUMAA JÕED Ave Tüür 9.a NUUTRI JÕGI Kärdla jõgi, Suurjõgi Tubala külast 3,5 km lääneedela pool,suubub Tareste lahte Pikkus 11 km Valgala 40 ruutkilomeetrit Lähe asub Määvli raba lõunaosas Läbib raba, soo, metsaala ja 3km linna. Süvendatud ja õgvendatud Olulise kalandusliku väärtusega (forell 15.sept 31.jan) PIHLA OJA Leesna oja, Pihlaraba kraav Algab pihlarabast, suubub Reigi lahe lõunaossa (Kirikulahte) Pikkus 18km Valgala 72
mis võivad olla lahustunud vees.Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 2 grammi ühe liitri kohta.Traditsioonilist mineraalvett võib kasutada või tarbida kohe leiukohast, näiteks ravilistel eesmärkidel spaad või tavakasutuses kaevud. Sarnaselt antiikajale on ka tänapäeval paljudesse mineraalvee leiukohtadesse koondunud turismikeskused nõnda on tekkinud mitmed spaa-linnad ja vesiravihotellid.Eesti tähtsamad mineraalvee leiukohad on: Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska.Tänapäeval on mineraalvett sageli serveeritud pudelites, tehes selle nõnda kättesaadavaks paljudele inimestele.
Isamaa ja Res Publica Liit Mart Laar Maailmavaade ja poliitikad Isamaa ja Res Publica Liit tegutseb selle nimel, et eesti rahval ja meie lastel läheks elus hästi. Tahame näha Eestit maana, kus inimestel on tore elada: maana, kus meid ümbritsevad sõbralikud inimesed, kus kultuur õitseb ning kus keegi ei pea toimetuleku pärast muretsema. Eesti olgu õnnelik maa! IRL tööplaan Isamaa ja Res Publica tööplaan tugineb kuuele sambale 1. TASAKAALUS EELARVE Hoiame riigi tulud ja kulud tasakaalus, et Eestit ei ähvardaks pankrott või võlaorjus. 2. TAGADA ETTEVÕTLUSELE SOODSAD TINGIMUSED Toome Eestisse uusi investeeringuid ja loome nii 20 000 uut töökohta. 3. TOETADA EKSPORTI Suurendame Eesti konkurentsivõimet ning säilitame seega Eestis töökohad. 4. TÄIEND- JA ÜMBERÕPE ASJAKOHASEKS Käivitame üle Eesti vähemalt 50 ettevõtete ja töötajate vajadustest lähtuvat programmi, millega loome või säilitame 30 000 töök...
tea"(1900), "Otsekui hirv" (1904) Orkestriteosed: Avamäng "Julius Cesar" (1896) Oreliteosed Klaveriteosed Kammermuusika http://www.youtube.com/watch?v=yBpI4-W Majamuuseum Käina alevikus Avati Tobiase 100-nda sünniaastapäeva puhul 1973 Ulatuslik ülevaade elust ja loomingust Mälestus 1929 püstitati Haapsallu mälestussammas 1973 püstitati mälestussammas Kullamaale 1924 nimetati Tallinnas Kadriorus üks tänavatest Tobiase nimeliseks 1973 anti Tobiase nimi Kärdla muusikakoolile Memoriaalmajamuuseum Täname tähelepanu eest :) Allikad http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/co mposers/tobias/elu.htm
The Wanted Ken Pähn Kärdla ÜG 11.class Information British boy-band Debut single: All time low Managed by Scooter Braun Members:Max,Siva,Jay, Nathan,Tom In 2013 they won 'Best Group' at the Virgin Media Awards, Years active 2009- beating one direction 'Glad you came' was Genres:pop,dance-pop performed by Glee First album:The Wanted,25 october 2010 Max Maximillian Alberto George 6th september 1988 Was born in Manchester Plays bass guitar Dream: to swim with sharks Siva Siva Kaneswaran 18th November 1988 Was a model before joining The Wanted Was born in Dublin Plays the guitar ...
Ülo Ilmar Sooster Ülo Sooster life and time Born on 17. October 1924 Died on 25. October 1970 Schools: homevillage school in Ühtri, Kärdla school. Franch Lycee and Tartu art school. 1949 Ülo Sooster were arested. He was in a prison camp, in Karanganda. In 1956 the returned to Estonia together. 1957 he went back to Moscow. Tennopent Sooster 28. December 1957 Treasured member of Moscow's alternative art crowd. His works weren't missing from practically a single exhibition in Moscow. International artist. His art. Three periods: pallaslik, modernistic and surrelistic.
Baikali järv Anett Roosa 9.a Kärdla Ühisgümnaasium Baikali järv Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias IdaSiberi lõunaosas. Baikal asub Venemaal. Baikali järv Üldandmed Pindala 31 500 km² Maht 23 000 km³ Suurim sügavus 1637 m Keskmine sügavus 758 m Kõrgus merepinnast 456 m Valgla pindala 560 000 km² Soolsus 0 Kaldajoone pikkus 2000 km Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km. Baikali järv Andmed
Kraater Kraater on lehterjas või peekritaoline maapinnasüvend, mis on tekkinud vulkaani purske või meteoriidi löögi (või plahvatuse) tagajärjel; läbimõõt mõnekümnest meetrist mitme kilomeetrini, sügavus mõnest meetrist mitmesaja meetrini. Eesti Eesti territooriumil on tänaseks tuvastatud kokku seitse paika, kus leidub kosmiliste kehade plahvatusjälgi (kaheksanda võimaliku Vaida kraatri uurimist on alles alustatud). Neist nelja puhul (Kaali, Ilumetsa, Kärdla, Neugrund) on tegemist hiidmeteoriitide jälgedega . Kaali kraater Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis. Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid tulemusi(rabade turvas annab kraatri vanuseks ligikaudu 2400...2800 aastat).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
