Riisa raba Pärnu- Jaagupi Rada asub Tori vallas Pärnu-Jaagupi Pärnumaal rahvariided. Kirju ja on 4.8 m pikk seelik, must vest, valge särk,vastlad. Pärnu maakond frosthotel.ee mis on huvitav Pärnu Pärnu Jõgi noortele Jõe pikkus on 144 See on Pärnu vana km. Pärnu on väga ilus haigla. See hoone sai Seal on ilus vaade. linn, eriti suvel, just 100. aastaseks. See pakub huvi nii selle pärast teda noortele kui nimetatakse vanematele . suvepealinnaks. ...
Riisa raba Pärnu-Jaagupi Riisa raba ehk Sorkuni raba Pärnu-Jaagupi on eriline asub Pärnumaal Tori vallas. koht just kõrsikute pärast. Riisa õpperada on 4,8 Nimelt valmistatakse neid kilomeetrit pikk. Õpperada ainult siin, teistes Balti kulgeb läbi maalilise raba riikides neid ei toodeta. ning rajale jääb 8 puhkekohta Pärnumaa ja vaatetorn. Õpperada on võimalik läbida ratastooli ja noortele lapsevankriga kuni esimese laukani. ANK- Avatud
Soomaa rahvuspargi pääsevad looduse aladel asuva populaarse kätetööd imetlema ka õpperaja uuenduskuuri liikumispuudega järel pääsevad looduse inimesed. kätetööd imetlema ka Riisa õpperada liikumispuudega inimesed. kulgeb läbi maalilise Riisa õpperada kulgeb raba ja Navesti jõe läbi maalilise raba ja metsade. Näha saab Navesti jõe metsade. ka läbinisti tüma ja Näha saab ka läbinisti
ÜLDANDMED Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi on nn viies aastaaeg suurvesi. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba jaKuresoo raba. Neist Kuresoo on Eesti suurim raba. Soomaa Rahvuspargi põhieesmärgiks on säilitada kogu sealset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. Soomaa Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku loodukasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Matsalu rahvuspargi pindala on 48 610 ha ja see hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba. Neist Kuresoo on Eesti suurim raba. Matsalu rahvuspargis on mitmeid infotahvlitega varustatud ja tähistatud loodusradasid, kus matkamine peaks jõukohane olema igale vanusele, sest rajad on suhteliselt lühikesed ja kergesti läbitavad. Matkaradadeks on Penijõe matkarada, Suitsu matkarada, Salevere matkarada, Näärikivide õpperada, Kiideva Puise matkarada. Rahvuspargis on ka 6 linnutorni. Penijõe matkarada kogupikkus: 5 km
......................................................lk5 Kihnu saar..........................................................................................................................................lk5 Pärnu muul........................................................................................................................................lk5 Pärnu rannaniidu looduskaitseala......................................................................................................lk5 Riisa õpperada...................................................................................................................................lk6 Nigula looduskaitseala......................................................................................................................lk6 Lindi looduskaitsala..........................................................................................................................lk6 Luitemaa looduskaitseala.........................................
SOOMAA RAHVUSPARK Asukoht: Pärnumaa, Viljandimaa Suurus: 390 km² 8. detsembril 1993 Loodi: suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks. Kaitseala valitseja: Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba Öördi raba Riisa raba Kikepera raba Kuresoo raba Soomaa elanikud Imetajad: Metsades Linnud: rabapüü ja tegutsevad põder, metskits, kaljukotkas, rabaservades metssiga, ilves, hunt ja leidub metsise mängupaiku karu, vesiseid maastikke ja kevaditi kostab avarabalt aitavad kujundada koprad. tetrede kudrutamist. Niisketes metsades leidub
SOOMAA RAHVUSPARK Dzessika 8kl Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril ulatuslikul aktiivsest inimtegevusest puutumatul alal. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba. Kuresoo on ühtlasi Eesti suurim raba. Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Sakala kõrgustikult alla tulvavat kevadist suurvett ei suuda Soomaa jõed korraga mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Üleujutusi on Soomaa elanikud nimetatud ka viiendaks
soolaike. Vooremaa paikneb lubjarikkama siluri ja lubjavaesema devoni ladestu piirimail. avaldab mõju ka taimestikule. Lihula maastikukaitseala Lihula maastikukaitseala on kaitseala Läänemaal Lihula vallas Seira, Hälvati ja Parivere külas ning Pärnumaal Koonga vallas Sookatse, Oidrema, Tarva, Karinõmme ja Tõitse külas. Kaitseala läbivad või sellel asuvad järgmised veekogud: Rootsi oja, Soku kraav, Penijõgi, Riisa oja, Riisa kraav. Kaitseala on arvatud ka Natura-alade Tuhu-Kesu linnuala ja Lihula loodusala koosseisu. Kaitseala pindala on 6619,5 ha, geograafilised koordinaadid on 58° 39 33 N, 23° 56 54 E Lihula maastikukaitseala võeti kaitse alla Lihula soostiku ja sealsete kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks aastal 1998. Alal on oluline roll lindude rändepeatuspaigana ja pesitsusalana (kaljukotkas on Lihula rabas pesitsenud juba üle 100 aasta). Kaitsealustest
Soomaa Rahvuspark Kaili Kilk Tep07 Üldiseloomustus Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Soomaa Rahvuspark on loodud suurte: soode, lamminiitude metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Selle pindala (370 km²) Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba : Üldiseloomustus Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba Kuresoo raba, on Eesti suurim raba. Asukoht Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval, Pärnu madalikul Navestis, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa Rahvuspargi põhieesmärk: säilitada kogu siinset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks
Third level Halliste ja Raudna jõe Fourth level vesikonnas, jäädes siiski Fifth level Madal-Eestisse. Soomaa eesmärgid On loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Soomaa rabad Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba, neist Kuresoo on Eesti suurim raba. Soomaa elurikkus Eelkõige on Soomaa teinud tuntuks siinsed suured Click to edit Master text styles üleujutused. Kui suurvesi Second level Sakala kõrgustikult alla tuleb, Third level ei suuda Soomaa jõed seda Fourth level
Siingi limiteerib auramist päikesesoojus, kuid auramine intensiivistub ümbrusest saadava soojuse arvel ( ümbrus soojeneb tugevamini kui veega rohkem küllastatud soo). Veerikkamad jõed on meil hea allikalise toitumisega aladel ( näiteks Kunda, Põltsamaa ja Pärnu jõgi), veevaesemad aga põhiliselt karstilõhedega neelualadel (Velise, Vändra ja Käru jõgi). Viimased ja ka soodest algavad jõed on suure kevadise ja vähese suvise äravooluga ( näiteks Riisa ja Jõhve oja). Keskmine aastane äravool on enamikul Eesti jõgede valgaladel siiski ühtlane. 2. VEE KASUTAMINE Ajalooliselt tekkisid ja õitsesid tsivilisatsioonid suurte veekogude juures: Mesopotaamia, mis on nii öelda tsivilisatsioonide häll paiknes kahe suure jõe – Tigrise ja Eufrati vahel; Egiptuse iidne ühiskond oli täielikult sõltuvuses Niilusest. Tänapäeva suurlinnade, nagu Rotterdam, Montreal, Pariis, New York, Buenos Aires
T. Lippmaa koostatud Eesti geobotaanilises liigestuses on Vahe-Eesti piirkond jagatud kaheks osaks : lõunapoolseks Soomaaks ja põhjapoolseks Kõrvemaaks. Soomaa Rahvuspargi ala vabanes mandrijääst umbes 12 500 aastat tagasi. Jää taandumisel Sakala kõrgustikust põhja ja loode suunas moodustus liustiku ning kõrgustiku vahelisele alale kohalik jääpaisjärv. Navesti (jõe pikkus 100 km), Halliste (86 km), Raudna (58 km) ja Lemmjõe (41 km) alamjooksu tuntakse Riisa küla järgi Riisaküla üleujutusalana, mis pindalalt on Eesti suuremte hulgas (kuni 175 km²). Vilsandi Rahvuspark Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas. Baltimaade vanim kaitseala hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Registreeritud on üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112; arvukamalt
Olulisim on määrata suurvee aega ja pikkust, sest ükskõik missuguse aastaaja suurvee ajal on jõgede veetase kõrgeim, voolukiirus suurim, jõesängi kulutus tugevaim ja lammorgudeslammi üleujutus. Mõnikord võib jõgi eriti kõrge veetaseme korral kahjustada rajatisi (tamme, paise, sildu, teid) ja hooneid. Kesk- ja Lääne-Eestis on jõeorud madalad ja suurvesi valgub laialdasele alale. Suuremad üleujutusalad on Halliste jõe alamjooksul (Riisa üleujutused), Emajõe ülemjooksul (alates Võrtsjärvestkuni Kärevere sillani), Kasari jõe alamjooksul ning Peipsi ja Võrtsjärve madalatel rannikualadel. Riisa üleujutusala pindala on kõrgeima veetaseme korral (1928) hinnatud 175 km2 suuruseks. Emajõe üleujutusala pindala ulatub ligi 100 km2-ni. Väiksemad üleujutused võivad tekkida ka kevadel jäämineku ajal jääummistuste tõttu. EESTI JÕGEDEVÕRGU KUJUNEMINE
Seotud objektid Meiekose lõkkekoht, Karuskose metsavahi lõkkekoht, Mulgi heinamaa, Kuuraniidu lõkkekoht, Oksa lõkkekoht, Hüpassaare Lõkkekoht lõkkekoht, Ruunaraipe lõkkekoht, Läti lõkkekoht, Öördi järve lõkkekoht Matkarada Tõramaa puisniidu matkarada (1,5 km) Muu Oksa ait Teabepunkt RMK teabepunkt Soomaa rahvuspargi keskus Koprarada (1,5 km), Meiekose õpperada (2,8 km), Ingatsi õpperada (4,2 km), Riisa õpperada (5 km), Lemmjõe õpperada (4,6 km), Õpperada Kuuraniidu õpperada (1 km), Hüpassaare õpperada (5 km), Öördi järve õpperada (1,4 km) Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. 390 km² suurune Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril ulatuslikul aktiivsest inimtegevusest puutumatul alal. Nii nagu nimigi ütleb, moodustavad 80% Soomaa rahvuspargi pindalast
Tori muuseum Tori kirik Tori valla pindala on 282,1 km², mis moodustab peaaegu 6% Pärnumaast. Tori valla territooriumist 43% on mets, 19% sood ja rabad ning 38% on põllumaa. Elanikke on Tori vallas ligi 2500. Valla territooriumil paikneb 20 küla ja 1 alevik. Külad on: Aesoo, Elbi, Jõesuu, Kildemaa, Kuiaru, Kõrsa, Levi, Mannare, Muraka, Muti, Oore, Piistaoja, Randivälja, Riisa, Rätsepa, Selja, Taali, Tohera, Urumarja ja Võlli küla. Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Ta on Pärnumaa piirivallaks, seegi eraldab vallapiir Pärnumaad ja Viljandimaad. Tori valda ulatub Soomaa rahvuspark. Valla idapiir kulgeb mööda metsi ja soid, lõuna- ja põhjapiiril on maastik ka suhteliselt metsastunud. Põllumajandusega tegelemiseks on Pärnumaal seoses mere lähedusega suhteliselt soodne ilmastik, kuid maaviljakus on allpool keskmist. Põllumajandusliku tootmistegevuse
Soomaa rahvuspark Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Eelkõige on Soomaa teinud tuntuks siinsed suured üleujutused. Kui suurvesi Sakala kõrgustikult alla tuleb, ei suuda Soomaa jõed seda korraga ära mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 34 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 78 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Üleujutus Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi ja siinsed sood hakkasid kujunema pärast seda
Riiklikult määratleti hääbuvad, perspektiivitud ja perspektiivsed külad. Perspektiivsed külad Tori külanõukogus on: Tori alevik, Taali, Selja, Piistaoja ja Jõesuu külad. Tori valla külad: Aesoo (25 elanikku), Elbi (11 elanikku), Jõesuu (364 elanikku), Kildemaa (41 elanikku), Kuiaru (90 elanikku), Kõrsa (59 elanikku), Levi (47 elanikku), Mannare (48 elanikku), Muraka (95 elanikku), Muti (67 elanikku), Oore (90 elanikku), Piistaoja (133 elanikku), Randivälja (61 elanikku), Riisa (26 elanikku), Rätsepa (35 elanikku), Selja (369 elanikku), Taali (257 elanikku), Tohera (87 elanikku), Urumarja( 76 elanikku) ja Võlli (57 elanikku). Joonis 5. Tori valla asustussüsteem * 15...50 elanikku * 51.. 91 elanikku * 92...500 elanikku 5. Valla piires paiknenud kihelkondade osad, kirikud ja kloostrid Omaaegne Tori kihelkond (vt joonis.6) hõlmas nüüdse Tori valla, Sindi linna ja Tootsi alevi, enamiku Are ja Paikuse vallast ning osi Kaisma ja Sauga vallast. Tori
aastal puutumata rabade, liigirikaste luhtade, puisniitude ja eripalgeliste metsade kaitseks. Soomaa mitmekesine loodus, omapärane rippsilla ja ühepuulootsiku kultuur ning viis aastaaega on muutnud selle paiga populaarseks. Soomaa Külastuskeskuses Kõrtsi- Tõramaal on avatud ekspositsioon ja tutvustavad arvutiprogrammid külalistele, samast saab informatsiooni õpperadade, piknikupaikade, vaatetornide, matkaonnide jms kohta. Populaarsemad neist on Ruunaraipe Luited, Kopra rada, Riisa raba rada, Mulgi heinamaa, Oksa kompleks, Läti vaatetorn, Meiekose õpperada ja laagriplats, Ingatsi rada ja vaatetorn, rippsillad, Karuskose Matkakeskus, Saarisoo Kanuukeskus Kasutatud allikad · http://www.suure-jaani.ee/vaatamist.html · http://www.suure-jaani.ee/linn/mat/kapid_97_av/ · http://www.suure-jaani.ee/
Soomaa rahvuspark moodustati 8. detsembril 1993 Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Selle pindala (370 km²) moodustub neljast soost, paiknedes Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa üks tuntumaid vaatamisväärsusi on nn. viies aastaaeg suurvesi. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba, neist Kuresoo on Eesti suurim raba. 5 Vilsandi Rahvuspark Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega. Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
Soomaa Rahvuspark Elurikkus Soomaa rahvuspargis: Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Eelkõige on Soomaa teinud tuntuks siinsed suured üleujutused. Kui suurvesi Sakala kõrgustikult alla tuleb, ei suuda Soomaa jõed seda korraga ära mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 34 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 78 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi ja siinsed sood hakkasid kujunema pärast seda
Vahetult jääpaisjärve hääbumise ja veetaseme alanemise järel algas ka jõgedevõrgu kujunemine. Suuremad nõod soostusid. Enamiku rahvuspargi territooriumist hõlmavad suured sood, mida eraldavad üksteisest Pärnu jõgikonna jõed; Navesti, Halliste, Raudna ja Lemmjõgi. Tasane reljeef ei soodusta pinnavete äravoolu ja sagedased on jõgede üleujutused. Navesti (jõe pikkus 100 km), Halliste (86 km), Raudna (58 km) ja Lemmjõe (41 km) alamjooksu tuntakse Riisa küla järgi Riisaküla üleujutusalana, mis pindalalt on Eesti suuremte hulgas (kuni 175 km²). Üleujutuse põhjused: · Lehvikukujulised jõgikonnad, kus lisajõed ühinevad lähestikku, · Halliste jõe suudme omapärane peaaegu vastuvoolu asend Navesti jõe suhtes, · Tasane reljeef ja jõgede alamjooksu väike lang, · Maatõus. Pärnu jõe vasakpoolsete lisajõgede veereziimi mõjutab maakoore tektooniline rike, mistõttu loodes kerkib maakoor kiiremini
TABEL 17. Piirkond, kust kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed kokku kogutakse1 Piirkond Tori valla jäätmeveopiirkond- Tori alevik, Selja küla, Jõesuu küla, Taali küla, Piistaoja küla, Muraka küla, Tohera küla, Kuiaru küla, Oore küla, Võlli küla, Urumarja küla, Muti küla, Kõrsa küla, Randivälja küla, Mannare küla, Levi küla, Rätsepa küla, Aesoo küla, Riisa küla, Kildemaa küla ja Elbi küla 1 Tabelid 17 ja 18 täidetakse juhul, kui taotletakse jäätmeluba kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveoks. lisa 1 TABEL 18. Jäätmekäitluskohad ja isikud, kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas prügilad ja nende käitajad 1 Jäätmekäitluskoht Prügila
Pikkkuue seljapikkus on 119 cm ja ülemine laius 30 cm. Hõlma pikkus 121 cm ja ülalt laius 10 cm. Alumise ääre laius on 304 cm. Varrukas koosneb ühest tükist ja varruka pära poole suurenevast kiilust. Varruka pikkus on 61 cm, ülalt laius 24 cm, alt laius 13 cm. Õmbluse kohal on varruka suus 7 cm pikkune lõhik. Varruka serv on pööratud 1 cm laiuselt pahemale poole ja üleloomispistes kinnitatud. Naiste pikkkuub on omandatud ERMi poolt 1927.a.Tori khk, Riisa k, Möldri t A.Riis´ilt. Tegija on teadmata. Kuue vanus oli omandamisel 85 a. Tori naiste händega pikk kuube nimetatakse veel ka nöörkuueks, sest nad on ilustatud punaste nööridega nn. kaarustega. Kaarused punuti väikese puuhargi abil ja paelale on iseloomulik nelinurkne kuju naiste händega pikkkuue lõikeskeem Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
''Reinuvaderi silmad'' - ...Kui haavapuu Rebase laulu kuulis, hakkas kelmi taga ajama. Ei saanud teda enam kätte. Sai ainult Rebase hänna otsa puutuda. Samast ajast olla Rebase hänna ots valge. Muinasjutust tuleb välja, et miks on rebase hänna ots veel tänapäevalgi valge. ''Kiisk ja purikas'' - ...Sest ajast on nimetud*4 jõed, iseäranis Halliste, väga kalarikkad. Purikat, angerjat ja vähki on seal palju. 4* nimetatud Loos selgitatakse, miks on Halliste, Riisa ja Navesti jõed nii kalarikkad. 7 Kokkuvõte Töö põhimeetoditeks oli kirjandusliku teooria uurimine ning sinna juurde vajalike näidete toomine, mis tõestaksid teooriad. Loomamuinasjuttudes esinev tegelaskond on väga mitmekesine ning igale tegelasele on antud oma karakter. Teemad vastavad üldiselt reaalsele olustikule, mis on aga muinasjutu sisse ära peidetud.
1981 moodustati Kikepera, Öördi, Kuresoo ja Valgeraba sookaitsealad ning aastal 1993 loodi nendest Soomaa rahvuspark. Rahvuspark loodi, et kaitsata sealset Vahe-Eesti lõunaosale iseloomulikke loodus- ja pärandkultuurimaastikku. Soomaa pindala on 39 640 ha. Esimesed kirjalikud teated siinsest asutusest pärinevad teadaolevalt 17. sajandist. Külad hakkasid kasvama 19. sajandil ja külaelu õitseaeg oli 1920 - 1930-ndail aastail. Käesoleval ajal on suuremad Riisa, Tipu ja Sandra küla (15-30 elanikku). Väga hinnatud rahvuspargis on rippsillad ja pukksillad (Lisa 2 pilt 4). Praegusel ajal võib rippsildasid näha Sandra küla mail Karuskosel ning Aesoos ja Leetval. (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) 5 Loodus Soomaa pinnamood on enam vähem tasane, vaid lõunaosas kergelt lainjas. Pinnamood on kujunenud mandrijää taandumisel liustikuservas ja Sakala kõrgustiku vahel. Hiljem nendes
väikejõed. Jõed toituvad põhja-, vihma- ja lumesulamisveest, iga toiteallikas annab ligikaudu 1/3 aastasest äravoolust. Aastas kõigub jõgede veetase võrdlemisi korrapäraselt. Saab eristada 4 veereziimi faasi e hüdroloogilist perioodi ning neile vastavat veetaset: talvine madalvesi, kevadine kõrgvesi, suvine madalvesi, sügisene kõrgvesi. Lammorgudes võib esineda olulisi üleujutusi, suurimad alad Halliste jõe alamjooksul (Riisa üleujutused), Emajõe alamjooksul, Kasari jõe alamjooksul ning Peipsi ja Võrtsjärve madalamatel aladel. Riisa üleujutusala pindala on kõrgeima veetaseme korral hinnatud 175 km² suuruseks. JÕEORGUDE KUJUNEMINE PÄRASTJÄÄAJAST TÄNAPÄEVANI Pärast mandrijää taandumist tekkisid jõed ennekõike Lõuna-Eestis. Seega asuvad seal vanimad jõeorud Piusa, Ahja, Võhandu jm. Kui umbes 12 600 aastat tagasi
soovitatavaks igaaastaselt hooldada ca 500 ha luhti, kuid seda teostati ca 2/5 minimaalsest vajalikust territooriumist (Suurkask, 1999). 1.5. Halliste luha geobotaaniline uuritus Esimese geobotaanilise ülevaate luha taimkatte kohta andis T. Lippmaa (1932) Edela-Eesti loodust kirjeldavas töös "Beiträge zur Kenntnis der Flora und Vegetation Südwest-Estland". Teine põhjalikum uurimistöö käsitletava ala kohta valmis H. Miku (1957) diplomitööna "Halliste jõe luhtade taimkate (Tipu ja Riisa küla vahelisel alal)", milles anti ülevaade Halliste jõe luhal esinenud taimekoosluste levikust, floristilisest koosseisust ja majanduslikust kasutamisest. Põhilise osa tööst moodustas materjal, mis koguti Halliste jõe paremkaldal esinevatelt luhaniitudelt. Kokku registreeriti 187 kõrgemat soontaimeliiki ja 18 samblaliiki. Kogu kirjeldataval alal eraldati 20 taimekoosluse tüüpi. Kõige suurema levikuga märgiti
pivarootsi.ee Pivarootsi Tuuliku Puhkemaja 3* puhkemaja LÄÄNEMAA www.pivarootsi.ee Roosta Puhkeküla 3* puhkeküla LÄÄNEMAA www.roosta.ee Barkebacki I Puhkemaja 3* puhkemaja LÄÄNEMAA www.hirved.ee Lauri-Antsu Turismitalu 3* kodumajutus LÄÄNEMAA www.lauriantsu.ee Paatsalu Puhkekeskus 2* puhkeküla PÄRNUMAA www.paatsalu.ee Kuuvalguse Puhkemaja 2* puhkemaja PÄRNUMAA www.kuuvalguse.ee Marksa Puhkekeskus 2* puhkemaja PÄRNUMAA www.marksa.ee Riisa Rantšo 2* puhkeküla PÄRNUMAA www.riisarantso.ee Klaara-Manni Maja 3* puhkemaja PÄRNUMAA www.klaaramanni.ee Uueda Puhkekeskus 3* puhkeküla PÄRNUMAA www.uueda.ee Põnka Puhketalu 3* puhkemaja PÄRNUMAA www.ponkaland.com LÕUNA-EESTI Mokko Turismitalu 2* kodumajutus JÕGEVAMAA www.mokko.ee Hansu Turismitalu 2* kodumajutus JÕGEVAMAA www.hansu.ee Marjan Maja 2* kodumajutus JÕGEVAMAA www.marjanmaja.com Savi Turismitalu 2* kodumajutus PÕLVAMAA www.hurmiorg.ee
· Moodustub koos Kõrvemaaga metsa- ja soorohke Vahe-Eesti · Valdaval jääjärvedes ladestunud setted · Aluspõhjaks peamiselt Devoni liivakivi (Pärnu lade) o Tori paljand · Pinnamood ja veestik o Valdavad tasandikud o Läänemere arengujärkudega seotud luitestikud Ruunaraipe luited o Kõige iseloomulikumad siiski sood Kikepera, Riisa, Kuresoo, Valgeraba, Öördi o ... ja jõed Riisa üleujutus · Veetase võib tõusta pea 5 m, Sakala kõrgustikult lähtuv suurvesi ujutab üle u 175 km2 o Sakala kõrgustikul on palju jõgesid. Ülemjooksul tuleb kiire sulamine järsu langu tõttu, äkki lang kaob ära ja veed jõuavad ühte kaussi, millest väljavool on suhteliselt kitsas
aastaajaks. ühepuulootsikuid ehk haabjaid. Soomaa üleujutus tipneb Riisa külas, kus rabalaamade Soomaast kõneldes ei saa mainimata jätta neid erilisi vahel kohtuvad Lemmjõe, Tõramaa, Raudna ja Halliste inimesi, kes siinsete loodusjõudude meelevallas aasta veed
üha enam tunnustust ka mujal Eestis ja isegi välismaal. Ta sobib hästi nii oma turjal inimesi sõidutama, kui saani või vankrit vedama. Tema laial seljal esimest ratsasõitu tehes vabanevad suurte loomade ees hirmu tundvad algajad ratsutajad hobusehirmust. Seetõttu on ta pälvinud suure populaarsuse ka välisturistide seas ning nii mõnigi soomlane või rootslane ihkab rahulikku ja tugevat ,,eestlast" oma koju kaasa võtta. Soomaa rabade vahel aastaid Riisa Rantsot pidanud Ande Arula peab raskeveohobust eriti südamelähedaseks abiliseks, sest lisaks turistide sõidutamise sobib loom hästi just selliste soiste alade hooldamiseks, kus traktoriga töötamine on võimatu. [1] Hetkel elab Ande Läänemaal Mõisakülas ja peab seal Ranna Rantsot, sinna kolisid ka Riisal olnud raskeveohobused. Seal hooldavad nad rannaniitusid ning puiskarjamaid. Sealne keskkond on hobustele hea ja Mõisakülas olemis ajal on sündinud palju uusi varsassid ja
loomad Peale selle paiknevad matka- ja õpperajad ka kaitsealadel (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad, programmialad). Näiteks Tartu maakonnas paiknevad matkarajad ka Emajõe Suursoos, mis 1997.aastal kinnitati rahvusvahelise tähtsusega märgalaks ehk Ramsari alaks, ja Alam-Pedja looduskaitsealal (Selli-Sillaotsa õpperada 4,8 km ja Kirna matkarad 7 km). Arvukalt on matkaradasid rajatud Soomaa rahvuspargis: Riisa, Ignatsi, Hüpassaare, Öördi laudrajad. Tabel 6. Rabamatkade pakkujad Eestis Adventuur Põhja Eestis Alutaguse matkaklubi Virumaal Edela Loodusmatkad Soomaal Junsi puhkekeskus Soomaal Kagureis Põlvamaal Kanuumaa Soomaal Kõrve Keskus Kõrvemaa Kõrvemaa loodusmatkad Kõrvemaa Kõrvemaa matkakeskus Kõrvemaa
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine 29.2. Rõuge Ööbikuorg 30. Otepää LP 30.1. Murrumetsa matkarada 30.2. Pühajärve matkarada 30.3. Harimäe vaatetorn 30.4. Pilkuse järve lõkkekoht 31. Lahemaa RP 31.1. Majakivi-Pikanõmme loodusrada 31.2. Viru raba loodusrada 31.3. Käsmu loodusrada 31.4. Koprarada 31.5. Tsitre telkimisala 31.6. Purekkari telkimisala 32. Soomaa RP 32.1. Hüpassaare õpperada 32.2. Riisa õpperada 32.3. Meiekose lõkkekohad 32.4. Riisa randumissild 32.5. Kuusekäära randumissild 32.6. Koprarada 33. Karula RP 33.1. Ähijärve lõkkekoht 33.2. Rebasemõisa vaatetorn 34. Matsalu RP 34.1. Salevere matkarada 34.2. Keemu puhkekoht 34.3. Suitsu puhkekoht 34.4. Haeska vaatetorn 35. Vilsandi RP 35.1. Harilaiu puhkekoht 140 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Lisa 8
annaabi.ee 
