Ökoturismi kriteeriumid Piirkonna loodusliku ja kultuurilise koormustaluvusega arvestamine Igal turismipiirkonnal või ressursil on taluvusvõime, ökoloogiline, sotsiaalne, ja kvalitatiivne ehk turistlik. Igal looduslikul piirkonnal on oma ökoloogiline taluvusvõime, mida ületades ei ole kooslus enam ise võimeline taastuma või kui on, siis toimub see väga pika aja jooksul. Mõnda väga atraktiivset objekti või piirkonda võib liigne külastuskoormus kahjustada nii, et see kaotab oma senise väärtuse. Sotsiaalne taluvuspiir on ületatud siis kui turism tekitab kohalike elanike seas vastumeelsust või mõjutab negatiivselt kohalikku eluviisi. Turistlik e kvalitatiivne taluvuspiir on ületatud siis kui turismielamuse väärtus turistide seas väheneb nende endi rohkuse tõttu. Taluvusvõimega arvestamine loob tasakaalu ressursi säästliku kasutamise, piirkonna
Majanduslikud väärtused Elatisväärtus on maastikel siis, kui inimesed sõltuvad elatise muretsemisel otseselt maastikest. Maastiku funktsioon on rahuldada inimeste esmaseid vajadusi. Maastike turuväärtust hinnates arvestatakse nende tähtsust ettevõtete jaoks. Näiteks talud, mis turustavad maastikult saadud tooteid. Sageli on maastiku turuväärtus lühiajaline ja muutuv, sõltudes majanduses aset leidvatest sündmustest. Näiteks turism, võib põhjustada maastike muutumist, nagu külastuskoormus luitemännikus. Nii võivad turistid ise hävitada maastiku esialgse välimuse, mida nad olid vaatama tulnud. Utilitaar-ökoloogiline väärtus on maastiku kui majandusliku ressursi kasutamine pikaajalises perspektiivis nii, et taimestik, loomastik ja mullad seda taluvad. Utilitaar-ökoloogilise väärtuse puhul arvestatakse looduse taluvus- ja taastusvõimet. Mittemajanduslikud väärtused Väärtused, mida ei saa osta ega müüa, pole turuhinda. Need maastike väärtused on üldkasutatavad
kui ka mingile looduskaitsealale tervikuna. Enamasti kaasnevad koormustaluvuse hinnangutega ka ökoloogilistele ja sotsiaalsetele (külastusest saadav rahulolu) aspektidele seatud standardid. Kui seire tuvastab, et nende kvaliteedi osas toimub langus, rakendatakse korralduslikke meetmeid. 21 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine 1.4 Külastuse arendamise põhimõtted Külastuskoormus on üsna keeruliselt määratletav ja mõõdetav fenomen, millel on alati erisused ja erandid. Külastatavus muutub ajas ja ruumis. Madala külastatavusega looduslikke paiku tuleks pigem kaitsta ja vältida projektipõhist arendustegevust. Arendada tuleks neid kaitsealasid või kaitseala osasid, mis on juba „avalikustatud“ ja oma looduslikkuse osaliselt „loovutanud“. Vähem külastatavaid paiku väisavad põhiliselt kohalikud elanikud, jahi- ja
toob välja põhilised Raadi pargi kasutamise põhjusteks puhkamine, sportimine, roheline läbikäik (pargist käidakse lihtsalt läbi kuna see jääb teekonna peale) ning koertega jalutamine. Lisaks on pargis mälestusmärk, mida inimesed külastavad tihti ning kuhu tuuakse lilli ning küünlaid. (R.Aljas 2013). Ka Looduskaitse arengukava aastani 2020 toob välja, et kuigi pargid on armastatud paigad vabaaja veetmiseks, toob see kaasa endaga prügi probleemid ning külastuskoormus võib olla liiga suur. Nendele kahele allikale toetudes toon välja probleemid, mis keskkonnaprobleemid võivad üle kasutamisest tekkida või on tekkinud. Lemmiklooma omanikud Raadi mõisa parki ja dendroparki on lubatud siseneda lemmikloomadega. Tihedamalt siiski külastavad lemmiklooma omanikud dendropargi osa. Kuna park on lemmiklooma omanike poolest tihedalt kasutuses on Tartu linn sinna paigaldanud kollased kastid, spetsiaalselt mõeldud lemmiklooma väljaheidete jaoks
(vt joonis 2) 12 Otsus taastada, säilitada ja hoida kuurordipärandit Otsustada hooaja pikkus Otsustada sihtgrupp Leppida kokku kuurordi põhisuund Luua kuurordi kontseptsioon Jagada kolme osapoole vahel rollid Lahendada praktilised küsimused (nt külastuskoormus, parkimine, kuurordimaks) Joonis 2. Kuurordikontseptsiooni elluviimise etapid kolme avaliku ja erasektori ning kohaliku kogukonna osapoole koostöös. Allikas: autori koostatud (Smith et al 2009: 274276 ja Kask et al 2010: 169170 põhjal). Käesolevas alapeatükis leiti, et kuurordid ja spaad on ajalooliselt tekkinud küll erineva- test vormidest, kuid 21. sajandil on need sulandumas ühtseks mõisteks ,,turismisiht- koht"
annaabi.ee 
