RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 5. peatükk LÄHTEÜLESANNE Selles peatükis tutvustatakse projekti lähteülesande olemust ja eesmärke. Samuti saate teada, kuidas lähteülesanne koostatakse ja missugune on selle struktuur. Oleme läbinud strateegilise planeerimise faasi. Programmi/projekti kavand on koostatud ja finantseerimine tagatud. Alanud on projekti teostamine, mis algab käivitamise etapist. Juhul kui projekti teostamiseks ei piisa kasusaava organisatsiooni teadmistest ja oskustest, tuleb teostaja leida väljastpoolt. Selleks on vajalik lähteülesande täpsustamine.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond EKSAM Side, IRT3930 Juhendaja: Avo Ots Tallinn 2016 Sisukord 150m kaabli bittide arv...............................................................................................3 2Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................3 3Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................3 4Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................4 5Diskreetimine...........................................................................................................4 6Alamvõrkude arv......................................................................................................4 7Telefonis kuluv võimsus..........................................
KOOL KODUTÖÖ #1: KVALITEEDIKRITEERIUMID, TEEMA VALIK JA TEOORIA ROLL UURIMISTÖÖS Kodutöö Tallinn 2009 SISUKORD 1. Uurimistöö kvaliteedikriteeriumid Lähteülesanne: Palun selgita, millistest üldistest kvaliteedikriteeriumitest peab uurimustöö läbiviimisel ja raporti koostamisel lähtuma! Saunders, Lewis ja Thornhill'i (2007, 149-150) järgi koosneb uurimistöö usaldusväärsus järgnevatest aspektidest. Esmalt tuleb uurimistöö läbi viia õigel ajahetkel, et vastajatel oleks sobiv aeg ja keskkond küsitlustele objektiivselt vastamiseks. Sarnaselt on oluline küsitlevate meeleolu antud teema suhtes. Uurija peab eelloetletud ajalisi ja sisulisi nüansse arvestama juba uurimise lähteülesande planeerimise käigus. Olles jõudnud andmete kogumiseni, on Saunders, Lewis ja Thronhill'i (2007, 150-152) järgi oluline allikate re...
Sisukord Lähteülesanne................................................................................................................ 2 Viidatud allikad:.............................................................................................................. 4 Lähteülesanne Määrata stantsimise arvutuslik lõikejõud ja vajalik pressi survejõud kui stantsimise ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides Lähteandmed: variant 4 d) Teras 30, paksusega s=5mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 30x70mm Teras 30 tõmbetugevuse Rm leian lektori poolt antud materjalist [1: 15] Rm=500 (MPa) Stantsimise arvutusliku lõikejõu leian valemiga: P=L*s*ϭl Kõigepealt leian ristküliku ümbermõõdu P=2*(30+70)=200 P-ümbermõõt Sellel stantsimisel kasutan aeglasemaid kiirusi ϭl=(0,65...0,75)Rm (MPa) ϭl=0,75*500=375 N/mm2 P=L*s*ϭl=200*5*375=375000 N L—lõikeserva pikkus, mm; d—detaili (või templi) diameeter, mm; s—materjali paksus, mm; σl—mat...
kirjutamiseks. Lähtearuanne: Tuvastab olukorra projekti alguseks. Pakub ja põhjendab vajalikud muudatused võrreldes Lähteülesandega. Esitab projekti tegevuste ajagraafiku kogu projekti perioodiks. Pikema projekti puhul tehakse kogu projekti üldine graafik ning lähema kolme kuu detailne graafik. Esitab baasuuringute tulemused, kui need on lähteülesandes ette nähtud. Projekti tegevusaruanne Tegevusaruannete sageduse määratleb lähteülesanne. Olenevalt projekti pikkusest ja iseloomust võib aruandlust nõuda igakuiselt, kord kvartalis või näiteks üks kord projekti kestel ja lõpus. Projekti aruandlus võib olla seotud ka oluliste verstapostidega. Ühelt projektilt võib nõuda paralleelselt erineva detailsuse astmega aruandeid erineva intervalli tagant. Kõige tüüpilisemad tegevusaruanded on kuuaruanded ja kvartaalsed aruanded. Kvartaalsed aruanded on põhjalikud
Kodune töö Õppeaines : Sisepõlemis mootorid Teaduskond: Transpordi teaduskond Õpperühm: AT 31/B Üliõpilane: Roland Oja Juhendaja: A. Lukk Tallinn 2012 ÜLESANNE1. Lähte ülesanne. Arvutada oma auto sisselaskesüsteemis voolukiirus drosseli korpuses selle 100% avatuse korral iga 500 p/min tagant, alates tühikäigust. Auto andmed. Honda Acord 2354cc 189hp(140Kw)@6800rpm 223Nm@4500rpm Drosselklapi läbimõõt on 62mm, seega ristlõike pindala on 0,01276m2 Mootori töömaht on 2354cm3, seega ühe silindri ruumala on 588cm3. Täiteaste on 1. Kasutatud valem. n Q N TA vsl = 2 60 A vsl sisselaske voolukiirus(m/s) n silindrite arv kanali kohta N pöörlemissagedus(p/min) TA täiteaste Q silindri ruumala(m3) A drosseli ristlõikepindala (m2) Arvutus tulemused tabelina. rpm 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4500 5000 ...
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT Meeskonna valik Projekti edu algab meeskonna õigest valikust. Loomulikult kasutab projektijuht meeskonna komplekteerimisel eelnevaid koostöökogemusi konkreetsete ekspertidega ning intuitsiooni uute valikul. Sellest ei piisa alati hea meeskonna loomiseks. Läbi tuleb teha järgmised etapid: määratleda vajalikud rollid meeskonnas, sõnasta nende lähteülesanne, otsida sobiva kvalifikatsiooni, kogemuste ja isikuomadustega inimene, motiveerida ja kinnistada meeskonda. Eksperdi lähteülesanne Projekti meeskond Meeskonna moodustamist alustatakse projekti jaoks vajalike erialaste teadmiste ning oskuste Eksperdi lähteülesanne määratlemisest. Kõige lihtsam on seda teha eelnevalt koostatud Gantti tabeli alusel, milles · Ametinimetus
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT Meeskonna valik Projekti edu algab meeskonna õigest valikust. Loomulikult kasutab projektijuht meeskonna komplekteerimisel eelnevaid koostöökogemusi konkreetsete ekspertidega ning intuitsiooni uute valikul. Sellest ei piisa alati hea meeskonna loomiseks. Läbi tuleb teha järgmised etapid: määratleda vajalikud rollid meeskonnas, sõnasta nende lähteülesanne, otsida sobiva kvalifikatsiooni, kogemuste ja isikuomadustega inimene, motiveerida ja kinnistada meeskonda. Eksperdi lähteülesanne Projekti meeskond Meeskonna moodustamist alustatakse projekti jaoks vajalike erialaste teadmiste ning oskuste Eksperdi lähteülesanne määratlemisest. Kõige lihtsam on seda teha eelnevalt koostatud Gantti tabeli alusel, milles • Ametinimetus
II SELETUSKIRI III JOONISED Nimetus Mõõtkava 1. Asukoha skeem 1:5000 2. Detailplaneering 1:1000 3. Tänava ristlõige 1 1:150 4. Tänava ristlõige 2 1:150 5. Tänava ristlõige 3 1:100 2 TTÜ Üliõpilane : Kaarel Grünberg Õpperühm : ER III Detailplaneeringu eskiisprojekti lähteülesanne Koostada Harju maakonnas, Vasalemma vallas Ämari alevikus maa-ala detailplaneeringu eskiisprojekt eramukruntide moodustamiseks koos juurdepääsude lahendusega. 1. Lähteandmed Maa-ala plaan M 1:500 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus Planeeringuala suurusega 7,6ha paikneb Ämari alevikus muutuva reljeefiga ja osaliselt hoonestatud maa-alal. Maa-alal paikneb tehnovõrke. Planeeritav ala külgneb valla
Albert Ehitaja HOONE PROJEKTJOONISTE KOOSTAMINE Harjutusülesanded Õppeaines: Hoone osad Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-11/21 Juhendaja: Juhan Tarkpea Tallinn 2014 SISUKORD Lähteülesanne 1. Konstruktiivne skeem.....M1:200................. joonis 1/7 2. Seinte konstruktiivsed lahendused ja silluste tabel................................................ joonis 2/7 3. Vundamendi fragment teljel "A"................... joonis 3/7 M 1:100, M1:25 4. Vahelaepaneelide paiknemise skeem ....... joonis 4/7 5. Põhiplaan.................................................... joonis 5/7 6. Hoone lõige................................................. joonis 6/7 7. Hoone vaated ...................................... joonis 7/7 Hoone konstruktiivne skeem M 1:200 Seinte konstruktsioonide valik ja silluste tabeli koostamine Joonise f...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika alused Kodutöö aruanne 07.04.2015 Automaatika kodutöö aruanne Lähteülesanne Ülesanne on põhineb veesüsteemi automaatikal. Vesi hakkab käte kraani alla panemisel jooksma, kui ei esine takistusi. Takistusteks on ummistus ja külma või/ja sooja vee puudumine. Kui esineb vähemalt üks takistustest (kuuma või/ja külma vee puudumine või ummistus), saadab süsteem häire välja, et saaks seda likvideerida. Kui süsteem saab signaali käed, käivitub taimer ja vesi hakkab jooksma. Kui taimeri aeg on läbi saanud peatab süsteem vee jooksmise. Käte uuesti liigutamisel hakkab vesi uuesti takistuste puudumisel jooksma. Kui käed eemaldada, siis taimer lõpetab lugemise ja vesi lõpetab jooksmise. Sisendid I1-Käed, käte kraani alla panemine I2-Ummistus, kraanikausis liiga palju vett I3-Olemas külm vesi I4- Olemas soe vesi Väljundid Q1-Vesi jookseb, kraan avaneb, ...
Merilyn Tohv ISTU ARVUTUS KODUNE TÖÖ NR. 1 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI 21 Juhendaja: dotsent: Karl Raba Esitamiskuupäe v: Allkiri: Tallinn 2015 SISUKORD KODUNE TÖÖ NR. 1 - ISTU ARVUTUS JA SKEMAATILINE KUJUTAMINE 2.1 Lähteülesanne............................................................................................ 2.2 Lähteandmed: lähtevariant nr. 11.............................................................. 2.3 Arvutuskäik................................................................................................. 2.4 Kokkuvõte................................................................................................... 2.5 Järeldused........................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus VALUTEHNOLOOGIA (vedelvormimine) Töö nr: 1 Ees- ja perekonnanimi: jeje Rühm:0 Üliõpilaskood:jeje Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Eduard Kimmari 18.märts 2012 Töö eesmärk ja ülesanded: Töö eesmärk on koostada vastavalt variandile detaili, mudeli, valandi ning koostejoonise eskiisid ning anda lühiülevaade vormi valmistamise protsessist. Valandi materjaliks on hallmalm ning valamisest kasutatakse masinvormimist, ül variant nr 18. Liivvormvalu Liivvormvalu puhul vormitakse valand liivvormis, mille siseõõnsus kopee...
LÄHTEÜLESANNE TURUNDUSPROBLEEMI LAHENDAMISEKS Üle-eestiline jaekaupluste kett soovib mõõta klientide rahulolu. Ettevõttel on üle-eesti 50000 kliendikaardi omanikku. 1. Uuringu eesmärgiks on uurida klientide rahulolu ning selgitada välja klientide probleemid. 2. Probleemküsimused · Kuidas hindate kliendikaardiga pakutavaid soodustusi. (1-5 pallisüsteemis) · Hinnake oma rahulolu pakutavate toodetega. (1-5) · Mis mõjutab teie rahulolu pakutavate toodete ja teenuste juures? · Mis häirib teid pakutavate toodete ja teenuste juures? · Hinnake seda, kuidas olete saanud oma vajadusi rahuldada antud jaekaupluses. (1-5) · Kuidas iseloomustate seda jaekauplust. (1-5) · Milliseid halbu kogemusi on teil olnud seoses antud jaekauplusega? · Kuidas olete rahul teenindusega. (1-5) · Milline on teie positiivseim kogemus seoses antud jaekauplusega? · Milliseid vig...
Suvirapsi kasvatamine Kaupo Kuusemaa PS2 Lähteülesanne Intensiivtootmine Keskmise lõimisega muld Eelviljaks kartul Mulla fosforitarve väga suur kaaliumitarve suur Planeeritav saak 2,5 t/ha Suviraps ,,Larissa" + Plussid Kõrge saagikusega rekord saak 4615 kg/ha Kõrge õlisisaldusega kuni 49,2% Keskvalmiv Hea seisukindlus Keskmise kuni kõrge kasvukõrgusega Glükosinolaatide ja eruukhapete sisaldus madal Suviraps ,,Larissa" miinused Väga vastuvõtlik valgemädaniku suhtes Keskmiselt vastuvõtlik kuivlaiksuse suhtes Agrotehnoloogia Koorimine peale eelvilja koristust Sügav sügiskünd (25 cm) Kevadel tasandamine kultivaatoriga Külv Mai esimesel dekaadil Ostetakse puhitud seemet 80 100 idanevat seemet m2 (5kg/ha) Külvisügavus 2...3 cm Külvikuks on kombikülvik Koos seemnete kü...
KODUTÖÖ NR. 1 Võrumaa Kutsehariduskeskus Elektrotehnika Ando Kaupmees Sisukord 1. Lähteülesanne ...............................................................................................................2 2. Töö käik.........................................................................................................................3 2.1. Takistuste arvutamine.............................................................................................3 2.2. Pinge arvutamine..................................................................................................
ISTUDE ARVUTUS (PÖÖRDÜLESANNE) 4.1 Lähteülesanne a) Täita järgnevas tabelis vastavalt variandile tühjad kohad. b) Kujutada ist skemaatiliselt mõõtkavas ja näidata sellel kõik suurused. c) Leida tolerantside tabelitest antud ist ja kirjutada see kombineeritud tähistuse. 4.2 Lähtevariant VAR SÜS D= ES EI es ei Dmax Dmin dmax dmin TD Td Smax Smin Nmax Nmin T d
KAEVURAKE EHITUS KURSUSEPROJEKTI ARUANNE Õppeaines: Tehnoloogiapraktika II Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-52 Juhendaja: Esitamiskuupäev: 14.01.2015 Üliõpilaste allkirjad:………………...….. Õppejõu allkiri: ………………… Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KURSUSEPROJEKTI LÄHTEÜLESANNE..................................................................................4 2. KALASABATAPP...........................................................................................................................5 3. RAKKE PÜSTITAMINE....................
VEERELAAGRITE ISTUD JA ARVUTAMINE 5.1 Lähteülesanne: Mõtestada lahti antud veerelaagri tinglik tähistus. Leida laagrivõrude ja nendega liidetavate detailide piirhälbed. Kujutada skemaatiliselt mõõtkavas laagri sise- ja välisvõru istud. Arvutada tekkivate lõtkude ja pingude piirväärtused. Arvutustulemuste põhjal iseloomustada veerelaagri töötingimusi. 5.2 Lähtevariant: 6–25js6–52M7 5.3 Lahenduskäik: Tolerantside piirväärtuste tähised on kooskõlas standardiga ISO 286 [5
MEETERKEERME PROFIIL JA TOLERANTSID 7.1 Lähteülesanne: Arvutada antud keerme välis-, kesk- ja siseläbimõõt ning tolerantsid. Joonestada mõõtkavas keerme profiil koos tolerantsitsoonidega ja kanda joonisele kõik mõõtmed, piirhälbed ja tolerantsid. Arvutada läbimõõtude piirsuurused ja esitada tulemused tabeli kujul. 7.2 Lähtevariant: M24×1,5−5H/4g 7.3 Lahenduskäik: Tähistuse lahti mõtestamine: P – keerme samm d – keerme nimimõõde
) ja piirangud. Krundi lõplik valik. Eskiisprojekt Ehituprojekti koostamisele eelnev arhitektuuriprojekt, millega antakse ehitise ja krundi arhitektuurilise kujunduse idee ning lahenduse põhimõtted. Määratud tellijatele hoonest ettekujutuse andmiseks. Esitatakse minimaalses mahus. Eskiisprojekti tegemisel võrreldakse võimalikke lahendusvariante. Eskiisprojekti põhjal saab tellija teha tasuvusuuringu. Eskiisprojekti analüüsi põhjal formuleeritakse lähteülesanne, eskiisprojekti võib kasutada projekteerimisloa taotlemiseks. 2.3 Projekteerimise lähtedokumendid Detailplaneering Määrab piirkonna hoonestamise põhimõtted. Juhul kui puudub kehtiv detailplaneering, tuleb see koostada enne projekteerimise lähteülesande formuleerimist. Hajaasutuses ei ole detailplaneering nõutav ja projekteerimise aluseks on projekteerimistingimused. Projekteerimisluba Projekteerimiseks tuleb taotleda haldusorganilt nõuetekohane projekteerimisluba. Seda võib
3 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2014 3.1 Lähteülesanne: Leida antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed ja kirjutada istud kombineeritud tähistuses. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või –pingud ja istu tolerants. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. 3.2 Istude piirhälbed: +0,0 33 + 0,74 H8 1) Ø20 n 7
2.1 Lähteülesanne: Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? 2.2 Lähtevariant: + 0,025 Ø32 ( ) 0 + 0,008 −0,008 2.3 Lahenduskäik: + 0,025 H7 Ø32 js 6 ( ) 0 + 0,008 −0,008 Võlli ja ava piirhälbed võtsin tabelist [1.2] ja [1.3] Tabel 2.1 Istu läbimõõt 32 mm toleratsioonide H7/js6 arvutus. Ava ...
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool mt 8-11 Aadress: Raplamaa Kehtna alevik Kehtna vald Katastriüksuse moodustamise toimik Koostaja: XXXX Mõõdistamislitsents: 0009765 Kontaktandmed: Rävala pst. 135- 1a Tallinn, 11340 Email: [email protected] Tel: +372 5555555 Kehtna 2011 2 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 3 Lähteülesanne.............................................................................................................................4 Piiriprotokoll maatükile VIII.......................................................................................................
välja konsultandid, kes asuvad esimesel võimalusel lähteülesande alusel projekti teostama. Selle protseduuri plussiks on kiire menetlus. Miinuseks aga nõrk administreerimine ja konsultantide nõrk side projektiga. Allpool tutvustame kõige sagedamini kasutatavat protseduuri, milleks on piiratud pakkumine pärast interneti kuulutust. Pakkumiskonkursi ettevalmistamine Enne pakkumiskonkursi läbiviimist tuleb läbida järgmised etapid: Lähteülesande kinnitamine. Lähteülesanne on pakkumiskonkursi alusdokument. Pakkumine ei saa seetõttu toimuda enne lähteülesande heakskiitu Euroopa Liidu Komisjoni või Delegatsiooni poolt. Kuulutamine internetis. Et anda võimalikult suurele hulgale firmadele osalemisvõimalus, kuulutatakse konkurss välja internetis. Teade sisaldab minimaalset vajalikku informatsiooni projekti kohta toimumise riiki, maksimumeelarvet, vajalikke teenuseid ja kasusaava organisatsiooni nime. Osalemiskinnituste saamine
munakivisillutisest või sillutiskivist. Siirdekatend – koosneb kiilutud killustikust või optimaalsest kruusaliiva segust, kiilutud killustikust, optimaalsest kruusaliivasegust ning sügav- ja kergimmutusest. Enamasti ka tolmutõrje tehtud. Lihtkatend – juhul kui puudub mõni katendi põhikihtidest või kate on juhuslikult terakoostisega materjalidest, näiteks sideainega töödeldud pinnasest. Pinnasetee – põllu-, metsa vms pealiskihita tee. 2) Katendi projekti lähteülesanne. Esimene asi, mis tehakse on liikluse loendamine/prognoosimine ja selle koosseisu määramine/ennustamine ja seejärel sellele järgnevad sammud. Sellele eelnevalt on tehtud hulganisti bürokraatilise töid sh planeeringud, projekteerimised, koridori valikud, dokumentatsioon, hanked jne. Katendi projekti lähteülesanne peaks sisaldama järgmisi asju: a) Tee ja rajatiste nimetust, tee algus- ning lõpp-punkti b) Riigimaanteede puhul klassi, linnatänavate puhul liiki
.............................................................................. 4 1.4Kokkuvõte............................................................................................................... 5 1.5Järeldused............................................................................................................... 5 1.6Viidatud allikad....................................................................................................... 6 1.1 Lähteülesanne 2 Defineerida telje läbimõõt ja pikkus. Kitsendus: Telg on võllisüsteemis põhivõll 1.2 Lähte andmed. Andmete genereerimine 01.2.1. Telje läbimõõdu d leidmine: Telje läbimõõdu d leidmiseks võtan oma sünni kuu (MM) ja kuupäeva (DD) ning liidan arvväärtused kokku: d= MM + DD; (mm) d= 6 + 28 = 34 mm 01.2.2
Joonista teine joon, kus jälgid liiklusteid, pane sellele joonele nimeks Mööda teid siis on marsruudi pikkuseks – 27 km Vajuta nuppu JAGA - kleebi siia jagamise link: http://pump.regio.ee/kaart/? bookmark=c64bc283b0833301741d8ce929345f65 Puhasta kaart. Ülesanne nr. 3. LISA Ava maaameti kaardiserver http://geoportaal.maaamet.ee/ Sealt Ava Eesti kaart Tutvu portaaliga, esmalt vali vasakult menüüst –Kaardikihtide valik ja legend Lülita välja valikud Katastritunnus ja Lähteülesanne. Sulge ristist menüü. Sisesta otsingukasti Südalinna kooli aadress – Liivalaia 23. Vaata erinevaid kaardivõimalusi – Hübriidkaart, Ortofoto, Kaart, Põhikaart , vali endale meeldivaim. Mõõda koolimaja ümbermõõt ja pindala. Selleks: Vajuta ülapaneelilt nuppu vahemaade mõõtmine. Klikkides koolile ümbritse kool mõõtjoonega. Vali valikust pindala Kooli ümbermõõt on : 475 m Kooli pindala on: 12600 ruutmeetrit Puhasta kaart – nupp infokasti allservas.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Nimi 1 tudengikood Nimi 2 tudengikood Nimi 3 tudengikood PRAKTIKUMI ÜLESANNE Juhendajad: Professor Peeter Ellervee Hardi Selg Tallinn 2017 Annotatsioon Töö eesmärgiks on luua minimaalne juhtloogika VHDL keeles vastavalt lähteülesandele. Töö tulemusena on loodud juhtloogika VHDL keeles poe eskalaatori, helisüsteemi, ukse ja valgustuse kontrollimiseks, samuti saadud juhtloogika valideeritud simulatsiooni teel. Töö on kirjutatud eesti keeles ning sisaldab teksti 21 leheküljel, 8 peatükki, 1 joonist, 2 tabelit. Sisukord Tallinn 2017 Sissejuhatus........................................................................
jõuta segu transportida külgedele *ideaalis- laotatava kihi ja teo alumise serva vaheline kõrgus 5x segu max terasuurusega Projektide tasemed kronoloogiliselt: *alustav protsess *korratav (proj. on sarnased) *defineeritud (rõhutakse efektiivsusele) *juhitud (kvaliteedi juhtimine, projektijuhtimisel) *Optimeeritud protsess Arendusprojekt: *eelkavandamine *Kavandamine Teostusprojekt: *Tellija poolne lähteülesanne * Eelkavandamine *Pakkumine *Kavandamine Projekti ideede genereerimine: *Ajurünnak *365-meetod (Brainwriting) *Delphi meetod (ekspertide küsitlus) *Pro-contra meetod (positiivsed ja negat argumendid) *CNB (collective notebook) *Süsteem projektide valikuks *Kriteeriumite fikseerimine *Kriteeriumite kogum (lisaväärtus, kiireloomulikus) Projekti controlling- eesmärgiks on võimalikult varakult avastada projekti jooksul kõrvalekaldeid,
8.1 Lähteülesanne Projekteerida prismaline liistliide antud istu lisakinnituseks [8.1]. Liite liik on tähistatud: V – vaba, N – normaalne ja T – tihe. 8.2 Lähtevariant: Ø60H7/m6 V V-vaba liide 8.3 Lahenduskäik: H 7 0 , 046 js7 0 , 030 0 , 011 Ø60 Liist b×h = 18 × 14 kus b – liistu l...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogias Töö nimetus: Töö nr. 3 KEEVITAMINE Üliõpilane: Sergei Lakissov Rühm: MATB 22 Üliõpilaskood: 094171 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Eduard Kimmari 11.06.2010 14.06.2010 Töö eesmärk ja ülesanne: Kodutöös käsitletakse põkkliite keevitustehnoloogiat, kasutades kas elektroodkeevitust (käsikaarkeevitust) või MAG-keevitust (poolautomaatkeevitust). Keevitatav materjal – madalsüsinik-konstruktsiooniteras mark S235JRG2. Materjali paksus 4 mm, üksiktootmine. 1. Elektroodkeevituse ja MAG keevituse võrdlus ...
Iteratiivse algoritmi ajalise keerukuse hindamiseks leitakse tsüklite kordamise käigus sooritatavate põhioperatsioonide arv. Nii saame lineaarse tsükli ajalise keerukuse hinnanguks O(n) (tsüklis eeldatakse üks põhitehe). Ülesanne: Leida ajalise keerukuse hinnang lihtsale kahekordsele tsüklile, mis sisaldab ühte põhitehet. Rekursiooni sisaldava algoritmi täitmiseks kuluv aeg avaldatakse rekurentse võrrandina. Näide: Algoritm, mille kohaselt lähteülesanne mahuga n jaotatakse kaheks alam- ülesandeks (kumbki mahuga n/2), mis lahendatakse mõlemad samal meetodil. Tulemuste kokkupanekuks alamülesannete lahendustest kulub veek n operatsiooni. Võrrandiks saame f(n)=2*f(n/2)+n (f(1)=0) Def. Algoritmi keskmine ajaline keerukus A(n) konkreetse ülesande lahendamiseks kuluv keskmine operatsioonide arv. Def. Algoritmi ajaline keerukus halvimal juhul W(n) konkreetse ülesande lahendamiseks kuluv maksimaalne operatsioonide arv. Ül 390.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutööd metallide tehnoloogias 2009/2010 õ.-a. Töö nimetus: Keevitamine Töö nr. 2 Üliõpilane: Mihkel Tedremaa Rühm: Isiklik kood: 082804 MAHB-32 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Andres Laansoo 20.10.2009 25.10.2009 Lähteülesanne Kuna minu õppekoodi viimane number on 4, on ülesandeks 6 mm läbimõõduga konstruktsiooniterase plaadi põkkliites keevitamine elektroodikeevituse või MAG- keevitusega. Tootmisviisiks on üksiktootmine ja detailide kokku minevad otsad on faasitud. Keevisliite eskiis: Täpsustuseks tuleb mainida, et kuna kaks te...
teiste oskuste analüüsimisel. Strateegia sissejuhatuses (esimene osa) on vaadeldud strateegia töörühma lähteülesanned. Töörühma ülesanneks oli ettepanekute väljatöötamine õpetajate esmaõppe sisu ja korralduse arendamiseks, õpetaja professionaalse arengu toetamiseks, varasema õpi- ja töökogemuse arvestamiseks õpingutes ja kutsealasel hindamisel ning õpetajaharidusega seotud regulatsioonide muutmiseks. Ühe olulise eesmärgina määratles lähteülesanne õpetajakutse atraktiivsuse tõusu ning motivatsioonisüsteemi arendamise. Strateegia teises osas kirjeldatud strateegia lähtealused. Strateegia lähtealusteks on Euroopa Liidu strateegilised dokumendid õpetajahariduse valdkonnas ja õpetajaharidust puudutavad Eesti Vabariigi strateegiad. Strateegia kolmandas osas on toodud välja õpetajahariduse olukorra analüüs ja samuti toodud nähtavale probleeme. Selles punktis on toodud välja kokkuvõtlik õpetajaskonna statistiline
tervisespordi, vanuse kasvamise, kehakaalu muutuste, krooniliste haiguste (suhkruhaigus, kõrgvererõhuhaigus, kõrgenenud vere kolesteroolisisaldus) jt tegurite mõjul. · Juba 40 aastat on Ameerika arsti Kenneth Cooperi välja töötatud füüsilise võimekuse test kõige odavam ja lihtsam viis enda hetkevormi hindamiseks. · Cooperi test ei vaja eritingimusi ega teadmisi. · 12 minutit suutlikkuse piiril liikuda on algajale üsna raske. Tema lähteülesanne peaks olema: et joostes oleks enesetunne hea ning hingamine rahulik. · Cooperi test ei tohi tekitada halba enesetunnet. Kui joostes läheb pulss liiga kõrgeks, mine üle kõnnile. Ainult nii saad usaldusväärse tulemuse. · Tähtis on läbida maa ühtlases tempos unusta lõpukiirendus! Samuti ära jookse kaaslasega võidu, vaid järgi oma tempot. · Testi eel sörgi kergelt ja venita lihaseid
.................................... .................................... KONTROLLTÖÖ Tallinn, 06.04.20101, nr II-K1A Kontrolltöö aines "Avalik õigus" II osa "Haldusõigus" (õpperühmad FS090 ja KS090) Lähteülesanne: Kontrolltöö eesmärk on anda üliõpilasele tagasisidet aine II osa "Haldusõigus" omandatud teadmiste ja oskuste osas ning hinnata üliõpilase valmisolekut jätkata aine omandamist. Kontrolltöö hõlmab haldusõiguse põhimõisteid (tundmine, kasutamine ja seostamine teiste mõistetega) ning instituute (eesmärk, regulatsioon ja menetlus). Hinnatakse, kuidas kontrolltöö kui tervik tõendab üliõpilase poolt õppeaine
Iseseisev ülesanne: MKM nõuetega tutvumine 1. Geodeetiliste tööde aruanne koosneb järgmistest osadest: 1) tellija lähteülesanne, kui töö kohta on kohaldatud erinõudeid; 2) seletuskiri; 3) objekti asukoha skeem koos mõõdistusala äranäitamisega; 4) geodeetilise mõõdistamisvõrgu skeem (võimalusel ühildatakse objekti asukoha skeemiga); 5) mõõdistamisvõrgu arvutuste materjalid; 6) tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate loetelu koos valdajate kooskõlastuste ja märkustega; 7) kaevude ja muude rajatiste tehniliste andmete tabelid;
Eesmärgiks reformida EL institutsioone, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks. Tulemuseks; muudeti EL lepingut; muudeti otsuste tegemise läbipaistvamaks 2001/03 Nice'i leping. Eemärgiks institutsioonide reformimine, et EL saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga. Vajalikkude muudatused uute liikmesriikide vastuvõtuks. Tulemuseks: komisjoni kooseisu muutmise meetodid ning hääletamisüsteemi ümbermääratlemine nõukogus 2001-2003 Euroopa Tuleviku Konvent. Lähteülesanne: pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel; Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises. Tähtsamas arutlusteemad: EL missioon ja pädevus; välisuhtes; õigus- ja siseküsimused. Lõpptulemus: EL põhiseadusliku lepingu projekt EL põhiseaduse leping (jõustumata). Lihtsustamine ja läbipaistvus. Kolme samba asemele üks 2007/09 Lissaboni leping. Eesmärgiks muuta EL demokraatlikumaks ja tõhusamaks, et globaalsete probleemidega tegelemisel suudetakse olla üksmeelel
............................................................... 6 7. Tuleohutus .............................................................................................................................................. 6 3 Üldosa Antud detailplaneeringu eskiis on koostatud Tallinna Tehnikaülikooli aine „Plaanimine ja teed“ kursusetöö raames. Planeeringu koostamise aluseks on õppejõu poolt edastatud lähteülesanne ja alusplaan. Detailplaneeringu eesmärgiks on elamumaa kruntide moodustamine ja määrata nende ehitusõigus ning ehituskeelu tsoonid. Lähteolukord Planeeringuala on suurusega 60 ha muutuva reljeefiga hoonestamate maa-ala, millel ei paikne tehnovõrke. Planeeritav ala külgneb Tallinn-Tartu maanteega ja kohaliku tänavaga Hallhundi tee. Planeeritavataval alal on kõrghaljastus põhjaosas, mis üritatakse säilitada võimaluste piires. Planeerimislahendus
SILEDATE KALIIBRITE PROJEKTEERIMINE 6.1 Lähteülesanne: Projekteerida kaliibrid antud istu liitepindade kontrollimiseks. 6.2 Lähtevariant: −0,017 P7 Ø42 h 6 ( ) −0,042 0 −0,016 6.3 Lahenduskäik:
sellised eelarved/pakkumised liiguvad edasi ehitusfaasi. Kokkuvõtteks selline iseseisev pakkumise kokkupanemine on kindlasti väga hea, sest selle abi oli võimalik läbi mõelda, kaua mingid tegevused reaalselt ehitusplatsil aega peaksid võtma. Samuti ka oli võimalik ülevaade saada hindade suurusjärkudest ning kust on võimalik sellist informatsiooni saada. VIIDATUD ALLIKAD [1] P. Hamburg, ,,Kodutöö lähteülesanne kevad," Tallinn, 2018. [2] Maanteeamet, ,,Teetööde tehniline kirjeldus," Maanteeamet, Tallinn, 2016. [3] EKE NORA OÜ, ,,EKE NORA 2012," 2012. [4] J.Kukebal, ,,Eelarvestamine," Tallinn, 2018. [5] Mittaviiva oy, ,,RATU koondtabel," [Võrgumaterjal]. Available: http://ekool.tktk.ee/pluginfile.php/183149/mod_resource/content/2/Ratu%20ehitust%C3%B6 %C3%B6de%20ajanormid.pdf. [Kasutatud 15 03 2018]. [6] I
Iseseisev ülesanne: MKM nõuetega tutvumine 1. Millest koosneb geodeetiliste tööde aruanne? 1) tellija lähteülesanne, kui töö kohta on kohaldatud erinõudeid; 2) seletuskiri; 3) objekti asukoha skeem koos mõõdistusala äranäitamisega; 4) geodeetilise mõõdistamisvõrgu skeem (võimalusel ühildatakse objekti asukoha skeemiga); 5) mõõdistamisvõrgu arvutuste materjalid; 6) tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate loetelu koos valdajate kooskõlastuste ja märkustega; 7) kaevude ja muude rajatiste tehniliste andmete tabelid;
analüüsida tegevuste kvaliteeti määratleda projekti sisulist arengut ja eesmärkide täpsustamise vajadusi. Protsessi hindamise küsimused: Millised olid projekti igapäevaste tegevuste tugevad ja nõrgad küljed? Kuidas oleks võimalik tegevusi järgmistes projektides täiustada ja parandada? 2. Tulemuse hindamine Tulemuse hindamise aluseks on projekti lähteülesanne. Projekti lõpptulemust võrreldakse püstitatud eesmärgiga, kusjuures on eriti oluline välja tuua kõik kõrvalekalded plaanitust. Tulemust võib hinnata vastates järgmistele küsimustele: Kas projekti eesmärki muudeti projekti jooksul? 1 Millised olid eesmärgi muutmise põhjused?
tagasiside Analüüs 21 Marju Medar Projekti meeskond Meeskonna valik • Määratle roll meeskonnas; • Sõnasta ülesanded; • Selgita välja nende täitmiseks vajalik kvalifikatsioon; • Otsi sobiv inimene; • Motiveeri; • Kinnista meeskonda. 22 Marju Medar Projekti meeskond Eksperdi lähteülesanne • Ametinimetus • Töö eesmärk • Ülesanded • Vajalik kvalifikatsioon 23 Marju Medar Projekti meeskond Eksperdi CV • Isiklik informatsioon • Haridus ja täiendkoolitus • Oskused • Töökogemus 24 Marju Medar Projekti meeskond Intervjuu • Selgita välja motivatsioon; • Uuri sobivust pakutavale tööle;
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ä17KÕ Revo Domnin JACOB ARNOLDI ANALÜÜS Iseseisev kodutöö Õppejõud: Virve Transtok Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 1MASLOWI TEOORIA......................................................................................................5 2HERZBERGI TEOORIA...................................................................................................7 3SKINNERI TEOORIA......................................................................................................9 4VROOMI TEOORIA.......................................................................................................10 KOKKUVÕTE.....................................................................................................
FÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaine: Füüsika II Ehitus teaduskond Õpperühm: KEI 11/21 Üliõpilased: Tallinn 2013 SISUKORD Lähteülesanne 1.Voltmeetri kalibreerimine ............................................................................3 2. Eritakistus.........................................................................................................5 3.Vooluallika kasutegur.........................................................................8 2 1.Voltmeetri kalibreerimine 1.Töö eesmärk- Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töövahendid-Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3.Töö teoreetilised alused-Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõ...
kolmemõõtmelisus. Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis, infrastruktuur ja investeeringute püsivus, asukoht. Kinnisvara õiguslikud alused: kinnistu moodustamine, hindamine ja maakasutus, asjaõigused. Kinnistamine- kinnisvara kohta sõlmitud õigustehingu sissekandmine kinnisturaamatuisse. Kinnisturaamatu printsiibiks on avaikkus ja usaldusväärsus. KATASTRImõõdistamine- eeltööd, lähteülesanne, maaüksuste piiride määratlemine ja tähistamine maastikul, katastriüksuse plaan, katastriükuse plaani vormistamine, piiriprotokoll, kitsenduste selgitamine. Maakataster- andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. maatükk maa- või veeala piiritletud osa, mis tuleb registerida maakatastris sõltumata omandivormist, nagu määrab maakatastriseadus katastriüksus katastris iseseisva üksusena registeeritud maatükk. Minimaalsuuruseks on 30 m2
Uue toote või teenuse esitlus Ettevalmistus töötajate hulgas · Ürituste planeerimine 8.14.1 Kaardistamine: ürituse eesmärk sihtrühm sõnumid, mida see üritus peaks pakkuma aeg ja koht külaliste arv eelarve Järgneb tegevuskava ja vastutusalad · 10 nõuannet ürituse korraldamiseks · Mõtle läbi ürituse eesmärk Koosta ajaline koondtegevuskava Sõnasta ürituse korraldamise lähteülesanne kirjalikult Koosta külaliste nimekiri Loo üritusele läbiv stiil ja programm Vali sobiv koht, kuupäev ja kellaaeg Kaasa kompetentsed allhankepartnerid Sõlmi seotud osapooltega kirjalik leping Arvuta kokku ürituse eelarve Vii läbi topeltkontroll, vajadusel koosta plaan B 6 · Sponsorlus ja heategevus
Tal peab aega jääma muude tegevuste jaoks, jagab energiat. Konflikt tekib, kui organisatsiooni on nii töövõtjad kui karjäärinimesed nad ei mõista teineteist. 3) ettevõtja pole valdkonnatruu, ta on algataja, aga raske on ühte asja lõpuni teha. Hea algataja, energiline. Vaimustub eri asjadest, ei ole pidev -> ei saa eksperdi staatust. 11. Personaliotsinguprotsess. Kui pikk, missugustest etappidest koosneb? kestab umbes 6 nädalat. Etapid: lähteülesanne, otsingustrateegia väljatöötamine, algvalimi koostamine, esmane selekteerimine ehk CV-de analüüs, hindamised, intervjuu, taustauuring, finaalkohtumine, otsuse langetamine, töölepingu sõlmimine, sisseelamisprotsess. 12. Kuidas valmistuda tööintervjuuks? tea oma CVd peast, ole valmis vastama lisaküsimustele, mis puudutavad CVd. Uuri töökoha ja organisatsiooni kohta, kuhu kandideerid. Ole valmis rääkima oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
