Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 Sügissemester 2014/2015 III osa 1. Metsakaitse Metsandusharu, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas ja kultuurides ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ekstreemsed ilmastikuolud - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad juure- ja tüvemädanikud (juurepess, külmaseen, haavataelik), mittemädanikulised haigused (männi-koorepõletik) Juurepess
Sissejuhatus metsakahjustustesse 2017/18 Metsakaitse .... on tegevus, millega tagatakse metsa vastupanuvõime kahjustavatele teguritele, puistute stabiilsus ja polüfunktsionaalsus, seda nii metsaökosüsteemi kui terviku kui ka selle kõikide komponentide (puud, teised taimed, metsamuld, loomastik, genofond jms) abil. (Metsakaitse eeskiri, 1995) · Metsakaitse põhineb ökoloogiliselt õigel metsakasvatusel. Väga tähtis on võimalike kahjurite ja haigusetekitajate esinemise ja nende arvukuse muutuste jälgimine, kahjustuste õigeaegne avastamine ning vajaduse korral sobivate tõrjevõtete õigeaegne rakendamine. · Hilinenud tõrjeabinõud on kasutud, ebaõige keemiline tõrje aga lausa kahjulik. · Seaduse järgi on pandud metsaomanikule kohustus oma metsal silm peal hoida. · Metsaomanik peab jälgima oma metsade
4 Salumets................................................................................................................. 6 Palumets.................................................................................................................. 7 Laanemets............................................................................................................... 9 Metsade tähtsus.................................................................................................... 10 Metsakaitse........................................................................................................... 12 Kokkuvõte.............................................................................................................. 13 Kasutatud allikad.................................................................................................. 14 2 Sissejuhatus
külastatavus, süttinud metsatulekahjude avastamise kiirus, tuletõrjujate tegutsemise kiirus ja 1 Pommer, V. [email protected] (30.03.2010). Digitaalkaamerate seiresüsteem. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected]. 2 http://www.koolielu.edu.ee/112/112/60.htm (10.04.2010). 3 Pommer, V. [email protected] (30.03.2010). Digitaalkaamerate seiresüsteem. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected]. 4 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 101. linnaelanike seas tehtav selgitustöö.5 Kuna metsatulekahjude kohta Eestis ei ole märkimisväärselt palju allikmaterjale, tekkis huvi ja soov koostada olemasolevate kirjutiste põhjal kokkuvõttev ning süstematiseeritud materjal metsatulekahjude kohta Eestis. Töö koostati kasutades refereerimist ning Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist,
RMK Riigi Metsa Keskus. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku valmistab ette laagri ning lõkkeplatse. RMK tegevusvaldkonnad: Metsahaldus, Metsamajandus, Puiduturustus, Loodushoid ja puhkemajandus, Taimla ja seemnemajandus, Jahimajandus, Metsahalduse tegevusvaldkonda kuulub Metsahaldus osakond, 17 metskonda, Metsakorraldus talitus Kinnisvara korraldamise talitus. Metsamajanduse tegevusvaldkonda kuulub... Metsamajandusosakond, Kolm regiooni, Metsaparandustalitus, Puiduenergeetikatalitus, Looduskaitsetalitus. Metsamajandus tegevusvaldkonna eesmärgiks on... Olla maksimaalselt efektiivne Metsamajanduslike tööde korraldaja riigimetsas Korraldada kõigi metsahalduse valdkonna poolt ülesandeks püstitatud metsamajanduslike tööde teostamine ettenähtud tingimustel....
1.Metsamajandus-metsa uuendamine ,kasvatamine ja kasutamine ning metsakaitse. 2.Metsavarud-looduslikud metsad,kus saadakse puist jm.vajalikke hüvesid. 3.metsakasvatus-taimekasvatuse haru,mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul v kuntslikul teel. 4.metsatööstus-majandusharu,mis tegeleb puidu varumise,töötlemise ja selleks vajalike teenuste osutamisega. 5.Ökosüsteem-looduse isereguleeriv terviklik süsteem,mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast,mida organismid mõjutavad. 6.Lehtpuud- 7.Okaspuud- 8
Tuule-erosioon muld liigub edasi, kus on ilma taimkatteta alad, kasvatakse monokultuure. Inimtegevus metsade maharaiumine mäenõlvadelt, suurte territooriumite põllustamine. LAHENDUSED Rohkem taimi kasvatada, et muldi kaitsta paduvihmade eest. Vee-erosiooni takistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks e terassideks. Künda nõlvaga risti ja mitte väga raskete masinatega. Istutada metsakaitse ribasid. Ei tohi korraga palju maad üles harida. MIS ON KÕRBESTUMINE? Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. KÕRBESTUMISE PÕHJUSED Ulatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetmisvõtted (põldude niisutamine). Kõrbestumisele aitavad kaasa
määratud rahatrahve 1051 isikule kokku 147 007 euro ulatuses.Keskkonnakahju tekkis viies valdkonnas - kalapüügi, jahipidamise, looduskaitse, maapõuekaitse ja metsaõigusnormide rikkumistega. Keskkonnaalaste õigusrikkumistega kaasnenud kahju suuruseks arvestati kokku 152 488 eurot. Suure osa keskkonnakahju kogusummast ehk 106 857 eurot moodustasid ebaseadusliku kalapüügiga kaasnenud kahjud. Kriminaalmenetlusi alustati lisaks kalapüügivaldkonnale veel maapõue ja metsakaitse valdkonnas: kuus menetlust seoses kaevandamisega ja kaks seoses ebaseadusliku metsaraiega.Eelmise aasta samal perioodil oli keskkonnarikkumistega seoses alustatud 1153 väärteo- ja 23 kriminaalmenetlust.
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. (1) Raieõiguse või metsamaterjali üleandmisel või metsa raieks andmisel seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. (1) Metsa uuendamise, kasvatamise või kasutamise nõuete või metsakaitse nõuete rikkumise eest, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 68 ja 69 nimetatud juhtudel, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. Õige tegutsemisviis Tuleb esitada metsateatis keskkonnaametile. Positiivse vastuse korral sõlmida raiekorraldajaga leping.
territooriumite põllustamine. Tagajärjed erosiooni tõttu hävib igal aastal üle 25 miljoni tonni mulda. Vee-erosiooni puhul kaob mulla viljakus ning võib tekkida sügav org. Lahendused tuleks rohkem taimi kasvata, et muldi kaitsta paduvihmade eest. Vee-erosiooni takaistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks ehk terassideks. Samuti tuleks künda nõlvaga risti ja mitte väga raskete masinatega. Korraga tuleks vähem üles harida. Tuleks istuda metsakaitse ribasid. Kõrbestumine Selgitus, hetkeolukord kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks, mullaviljakus kaob. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Maapinna kõrbestumine on kulgenud kasvavas tempos
Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potentsiaaliga maastikuosad. 4. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, asendada neid haljastusega ning metsatukkadega." Metsamajandus. Metsandussektor on Eesti majanduse oluline tugisammas. Riigimetsa heaperemehelik majandamine teenib tulu riigikassasse ja annab tööd tuhandetele inimestele. RMK Metskonnad. Riigimetsade uuendamise, kasvatamise, kasutuse ja metsakaitse kavandamisega tegelevad RMK metskonnad. Metsamajandamise hea tava. Oleme eelmiselt metsameeste põlvkonnalt saanud hästihoitud riigimetsa, kus kõrvuti metsa majandamise ja puidu tootmisega on alati tähtsaks peetud ka looduskaitset. RMK osaleb aktiivselt metsade kaitsega seotud projektides ning mõistab oma kandvat rolli selles. Väga oluline on samas ka läbimõeldud tegevus majandatavates metsades, kuna see määrab ära riigimetsade üldise ilme.
sügavaid käike. Kõrbestumine ja kõrbed- Mulla viljakus langeb, muld kaotab elujõu ja kuivab kokku. Taimkatte hävimine- Kui mullast on viljakad mullaosakesed ära kantud, siis ei saa enam taimestik seal kasvada. 4. VÄLTIMISE VÕIMALUSED Taimede kasvatamine Terrasspõllundus Korraga vähem maaharimist Metsakaitse ribad Looduslikud väetised Kergemad põllutöömasinad Tuulekaitseribad rajada tuultega risti.
Metsas raiet tegeval isikul peab kaasas olema raiet lubava märkega metsateatise koopia ja isikut tõendav dokument Metsanduse suunamiseks koostatakse iga kümne aasta jaoks metsanduse arengukava Metsanduse arengukava koostamist korraldab Keskkonnaministeerium Eesmärk saada andmeid metsa seisundi ja varude suuruse kohta, nõustada metsaomanikku ja kavandada pikaajalisi metsamajanduslikke tegevusi Metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse Metsaomanik on kohustatud: jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest majandama üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi, ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veereziimi metsaomanik peab tellima metsamajandamiskava, mis on metsamajanduslike tööde planeerimisel järgimiseks kohustuslik. Ilma kaitseala valitseja loata raiuti Viljandi järve ääres 143 puud, tekkinud
huntide laastavast tööst taludele ja mille riik peab talule kinni maksma, võiks ehitada kaitsvad aiad talude ümber, mis ei piiraks liigselt taluloomi, aga hoiaksid taluloomad eemal huntide liigsest näljast. Kui ehitada selline tara nt. mõne metsa ümber, hoiaks ära ka liigse metsa raie nende metsade korral ja jääks metsloomadele ruumi elada seal, kus on nende kodu, mitte ei peaks nad tungima taludelle toitu või varjupaika otsima. · METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSE KESKUSE ULUKISEIRE OSAKOND väidab, et ohtu huntide väljasuremisele veel ei ole. On küll tõsi, et hundid on jahimeeste lemmikud, kuna hundid on neile tõsised vastased oma inteligentsi ja ettevaatlikkuse poolest. Kuid nad olla ise sama head jahimehed, kui inimesed. Vahest isegi paremad. Samuti arvab ta, et mõnel pool, nagu näiteks Jõgevamaal, Raplamaal,
väärispuud. Ekvatoriaalsed vihmametsad: suur aastane juurdekasv kuni 50 kuupmeetrit ha, liigirikas, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks. Metsakasutus agraar – ja tööstusühiskonnas: alepõllunduse käigus hävitati tohutud metsaalad. Väga palju metsa on ajajooksul hävinud. Kasutati puitu laevaehituses. Kütteks oli oluline. Hiljem kehtestati piirangud ning hakati metsa istutama. Metsakaitse: Ilma metsata erodeerib vooluvesi mägistes piirkondades suuri maa- alasid, ja muudab need kasutuskõlbmatuks. Jõgedesse satub setteid, mis ummistavad põhjustades üleujutusi. Kalandus koosneb: Kalade ja muude veeorganismide püügist. Kalade ja muude veeorganismide kasvatusest. Inimesele meresaadused: söök, loomasööt, väetis, kosmeetika, suveniirid. 4 kalandusvormi: Hajali rannapüük – kalurid elavad rannikut palistavates kalurikülades ja püüavad kala väikeste paatidega
Pärnu 2015 1. METSANDUS · METSAMAJANDUS · Metsamajanduse tegevusvaldkonna eesmärgiks on olla maksimaalselt efektiivne metsamajanduslike tööde korraldaja riigimetsas ning korraldada kõigi metsahalduse valdkonna poolt ülesandeks püstitatud metsamajanduslike tööde teostamine ettenähtud tingimustel (tähtaeg, kvaliteet).Metsa majandamine hõlmab mitut tegevust: metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse. · METSAHALDUS Metsahalduse tegevusvaldkond jälgib, et metsa kasutamise ja kasvatamise vahel püsiks tasakaal. Metsahalduse tegevusvaldkonnas töötavad inimesed hindavad metsavarusid, planeerivad ja hindavad metsakasvatuslikke töid ning kannavad hoolt selle eest, et meie mets oleks võimalikult mitmekülgselt kasutatud. Metsahalduse tegevusvaldkonda kuulub 17 metskonda, metsakasvatusosakond, metsakorraldustalitus, looduskaitseosakond,
säilinud pärandkultuuriobjektid.” 18. Iseloomusta säästlikku metsamajandamist. Põhjenda, miks on see oluline. Säästlik metsandus arvestab nelja aspekti – majanduslikku, sotsiaalset, ökoloogilist ja kultuurilist. Säästliku metsanduse all mõeldakse metsade majandamist nii, et on tagatud nende bioloogiline mitmekesisus, tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning potentsiaal, et neid nelja aspekti tagada. 19. Milliseid metsakaitse meetmeid rakendatakse Eestis? 20. Milline on Sinu suhe metsaga? Minu suhe metsagad on küllaltki lähedane,kuna elan ligidal metsale,meeldib metsas tööd teha ja niisama jalutamas käia.
2.2.5. Metsade kaitse Metsade kaitse ülesanded hõlmavad endas metsade ja metsavarade kaitset illegaalsete tegevuste eest, nagu illegaalne raie, metsa kasutamise toimingute rikkumine, metsa reostamine, süütamine, koduloomade kahjustused, metsloomade kahjustused, tulekahjud, haigused, kahjurid ja teised loodusõnnetused, mehaanilised puude ja pinnase kahjustused. Kõikides metsades, vaatamata omandiõigusest, peab olema üldriiklik metsakaitse tuletõrjevahendite süsteem, sealhulgas järelvalve, ärahoidmise ja kaitse abinõud, mida finantseerivad metskonnad ja omavalitsused. Koduloomade söötmine riigimetsades on keelatud, juhul kui keskkonnajuht pole teisiti määranud. Loomasööt erametsade raiealadel ja noorendikel alla 20 aastase puistu vanusega on keelatud. Hävinud või kahjustatud metsad tuleb uuendada kahju tekitajate rahade arvelt ja kui ei
(2) Metsanduse arengukavas määratakse metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid. (3) Metsanduse arengukava koostamist korraldab Keskkonnaministeerium. Vabariigi Valitsus esitab arengukava Riigikogule arutamiseks. (4) Metsanduse arengukava koostamiseks moodustab keskkonnaminister töögrupi, kelle tegevusse kaasatakse metsandusega tegelevad uurimisasutused ning muud olulised metsandusega seotud huvigrupid. § 8. Metsakaitse ja Metsauuenduskeskus (1) Metsakaitse ja Metsauuenduskeskus (edaspidi käesolevas paragrahvis keskus) on valitsusasutus Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. (2) Keskuse tegevusvaldkonnad on metsa inventeerimise, metsamajandamiskavade koostamise, metsa uuendamise ja kaitse korraldamine ning asjaomaste andmekogude pidamine. (3) Keskuse ülesanded on esitatud põhimääruses, mille kinnitab keskkonnaminister. (4) Keskus osutab järgmisi teenuseid:
.....................................25 18. Kokkuvõte.............................................................................................................................................26 19Kasutatud kirjandus.................................................................................................................................27 2 Sissejuhatus Metsanduse arengukava lähtub Euroopa ministrite metsakaitse protsessil kokku lepitud jätkusuutliku metsamajanduse (ingl. k. sustainable forest management) kontseptsioonist. Jätkusuutliku metsamajanduse all mõistetakse metsade majandamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid
kuuluvad riigimetsade alla, moodustavad väikese osa – 12%. Üldiselt on nad üksteisest kaugel ja asuvad vaestel kasvukohtadel. See 12% alast moodustab vähem kui 7% aastasest raiemahust. Metsaseadus ja metsa eest vastutaja Metsasektori eest vastutab peamiselt põllumajandusministeerium. Teised ministeeriumid ja asutused, mis on aktiivselt seotud metsadega, on Keskkonnaministeerium, maakonna ja kohaliku omavalitsuse metsaasutused, Riigimetsakeskus. Norras kehtib Metsa ja Metsakaitse Seadus aastast 1965 kus on tehtud hiljem muudatusi, see on põhiline seaduslik raamistik metsade majandamiseks Norras. Teine seadus, mis reguleerib metsasektorit, on Looduskaitseseadus. Metsaomanike ühendusi Norras, nagu teistes põhjamaa riikideski, omab olulist rolli metsaomanike organisatsioon. Üks suurimaid ja vanimaid on Norra Metsaomanike Liit (Norges Skogeierforbund). Organisatsiooni ajalugu ulatub tagasi aastasse 1913, millal see loodi. See organisatsioon
koorik, mille ümbert koor rullub iseloomulikult eemale. Aktiivne ka talvel. • Nakatuvad tavaliselt tamme alumised oksad ja põhjustab neis valgemädanikku • Ohtlik puule ei ole. Soovitatav ja kasutatud kirjandus • Järve, S. 2006. Puuseened pargi- ja ilupuudel. Maalehe Raamat, Tallinn. 127 lk. • Keizer, G. 2006. Seente entsüklopeedia. Jürgens, K. (tõlk.). Sinisukk, Tallinn. 288 lk. • Merihein, A. (koost.). 1961. Metsakaitse. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. 706 lk. • Niemelä, T. 2008. Torikseened Soomes ja Eestis. Parmasto, E. (toim.). Jürgens, K., Sell, I. • (tõlk.). Eesti Loodusfoto, Tartu. 320 lk. • Saarman, E. & Veibri, U. 2006. Puiduteadus. Eesti Metsaselts, Tartu. 560 lk. • Fotod: internet
b) Õhusaaste (happevihmad) -> mullavee reostumine c) Lageraie-> erosioon, soostumine d) Ehitised, karjäärid, veehoidlad e) Erosioon · Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. · Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. f) Kõrbestumine · Muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). · Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine.
Puudel peaks olema n-ö looduslikud eeldused ja sobiv vanus, mis tagaksid tööde optimaalse maksumuse ning puistu kvaliteedi tõusu. Üldiselt laasitakse kõiki puuliike, peamiselt aga mändi, kõne alla võib tulla ka kuuse, kase ja sanglepa laasimine. Laasitav puistu peaks olema terve, laasitavate puude keskmine diameeter mitte üle 15 cm. Laasimist on mõtet teha koos oskusliku ja õigeaegse harvendusraiega Ia, I või äärmisel juhul II boniteediklassi puistutes. Metsakaitsetegevus Metsakaitse eesmärgiks on vähendada ja/või vältida majandusliku kahju tekkimist. Metsakaitsetegevuse sisu oleneb kahjustuse liigist. Ulukikahjustuste ennetamiseks on võimalik taimi näiteks repellendiga (peletusvahend) töödelda ja/või metsaala tarastada. Selleks on ette nähtud ka toetused, mille kohta saab täpsemat informatsiooni SA Erametsakeskusest. Kindlasti on soovitatav suhelda aktiivselt jahimeestega ja võimalusel osaleda kohaliku jahiseltsi ettevõtmistes, mis on seotud otseselt
Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 milj. m3 metsamaterjali aastas. Hinnanguliselt kasvab selline kogus puitu igal aastal metsa juurde. Metsade kasutus juurdekasvu piires tagab ühiskonna jaoks pideva tulu, säilitades seejuures metsa võime pakkuda nii majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonnaalaseid kui kultuurilisi hüvesid. Püsiva puiduvoo tagamiseks on oluline metsade aktiivne majandamine, see on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse. 1936. aasta metsaseaduse peamiseks ülesandeks oli: Rahuldada siseturu vajalikke nõudeid. Lisaks varustada toormaterjaliga puutööstusi, eelistades seejuures sääraseid, kes metsasaadusi rahvamajanduslikult kasulikumalt ümbertöötavad, turustavad ja toodavad hinnalisemaid ja nõutavamaid tööstussaadusi ja on suutelised metsa eest maksma ajakohast hinda, kusjuures ei pööratud peamises sihis erilist tähelepanu jätkusuutlikkusele nagu seda on praeguses arengukavas tehtud
parendatakse metsa loodusliku uuenemise tingimusi, suurendatakse puistu vastupanuvõimet kahjustustele. 2.1.1. Võrdle valgustusraiet ning sanitaarraiet. ( 1 sarnasus, 2 erinevust) Sarnane- 1)Tegemist on puude raiumisega. 2) Välja raiutakse teisi varjutavad puud. 3) kasvama jäetakse terved, sirged, korraliku tüve ja võraga puud. Erinev- 1)Valgustusraiet plaanitakse kaua aega ette, sanitaarraie toimub pärast metsakaitse ekspertiisi kiirelt. 2) Valgustusraiet tehakse peamiselt noortes puistutes, sanitaarraiet vanemates puistutes. 3) Sanitaarraie toimub seoses metsa tervisliku seisundiga, valgusraiet tehakse väärtusliku puuliigi parema kasvamise pärast (väärtuslikku varjutavad puud eemaldatakse). 2.2. Uuri diagrammist andmeid ning vasta selle põhjal järgnevatele küsimustele . NB! Uuendusraie= lageraie+ turberaie Hooldusraie= valgustusraie+ sanitaarraie+ harvendusraie https://docs.google
soojematesse piirkondadesse. Saak iga 10-30 aasta tagant. Suurimad paberitootjad on USA, Hiina, Jaapan. Paberiks kasutatakse ka õlgi, puiduvaba tselluloosi. · Puit veel niipea otsa ei saa, kuigi tarbimine kasvab. Probleemideks puidu kvaliteet, väärispuidu nappus, metsa kui elukeskkonna halvenemine. · Arenenud riikides kasut. puit täielikult, töödeldakse lõpptoodanguni välja. Suurimad metsatööstus ettevõtted asuvad Kanadas, Soomes, Rootsis, Jaapanis. Metsakaitse · Mets hoiab ringes toitaineid, ühtlustab jõgede veetaset, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, on paljudele organismidele elupaigaks, pakub inimestele puhkamisvõimalusi. · Aengumaades on peamised metsade vähenemise ja seisundi halvenemise põhjused põllumaade laiendamine, üleraie, nõrk metsamajandus. · Arenenud riikides on olulisim põhjus atmosfääri saaste kahjulik mõju metsadele. 5
kindlustavad loodusvarade säästliku kasutamise. Oma visioonina näeb ministeerium ühtset ja tervet Eestit hõlmava keskkonnakaitse süsteemi väljaarendamist, mis tagaks puhta keskkonna ja loodusvarade säästva kasutamise. Keskkonnaministeerium on olemas igas Eestimaa paigas. Kui pealinnas asub ministeeriumi keskus, siis 15 maakonnas oleme esindatud keskkonnateenistuste näol. Ministeeriumi valitsusalasse kuuluvad Maa-amet, Keskkonnainspektsioon, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, Info- ja Tehnokeskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Kiirguskeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Geoloogiakeskus, Eesti Kaardikeskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tartu Keskkonnauuringud, Tartu Puukool, Põlula kalakasvatus, Loodusmuuseum, rahvuspargid ning loodus- ja maastikukaitsealad. Üheks oluliseks keskkonnapoliitika ülesandeks on ka inimestele keskkonnaprobleemide
loomade käitumine on seotud teiste liikide ja inimestega. 3 1. Eesti metsadest üldiselt Eesti on jagatud 300 jahimaaks. Kümnendikku neist haldab RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus), ülejäänut rendivad riigilt eraalgatuslikud jahiseltsid. Jahimaapidaja asi on kanda hoolt metsloomade eest ja nende kohta andmeid koguda. Selle põhjal teeb Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus riigile ettepanekuid ulukite minimaalse ja maksimaalse arvu kohta. Jahilube väljastavad maakondlikud keskkonnateenistused. Seltsid saavad load riigilt tasuta, maksta tuleb hoopis jahimaade rentimise eest. Ka RMK peab oma jahimaade eest riigile maksma. Kuidas raha saadakse on iga seltsi enda asi. Mõni müüb jahilube, korraldatakse näiteks jahiturismi, teine jällegi teeb rahaks kütitud loomade liha ning kogub liikmemaksu.
tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem on nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad, erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinate sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine e. muldade ( viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu ( ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mullaülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad.
Saak iga 10-30 aasta tagant. Suurimad paberitootjad on USA, Hiina, Jaapan. Paberiks kasutatakse ka õlgi, puiduvaba tselluloosi. · Puit veel niipea otsa ei saa, kuigi tarbimine kasvab. Probleemideks puidu kvaliteet, väärispuidu nappus, metsa kui elukeskkonna halvenemine. · Arenenud riikides kasut. puit täielikult, töödeldakse lõpptoodanguni välja. Suurimad metsatööstus ettevõtted asuvad Kanadas, Soomes, Rootsis, Jaapanis. · 19 · Metsakaitse · Mets hoiab ringes toitaineid, ühtlustab jõgede veetaset, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, on paljudele organismidele elupaigaks, pakub inimestele puhkamisvõimalusi. · Aengumaades on peamised metsade vähenemise ja seisundi halvenemise põhjused põllumaade laiendamine, üleraie, nõrk metsamajandus. · Arenenud riikides on olulisim põhjus atmosfääri saaste kahjulik mõju metsadele. · 20
või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Erosiooni käigus mulla pindmised viljakad kihid kantakse veekogudesse või maetakse uute setete alla EROSIOON- mulla ja setete ärakanne tuule ja vee poolt ( suured paduvihmad, mis tekitavad ajutised vooluveed) . 1. VEE - EROSIOON - eriti intensiivne järskudel nõlvadel ( mäestikes) NT. MÄESTIKES ja ka VAHEMERELISE kliimaga aladel, kus erosiooni soodustanud
Puit veel nii pea otsa ei saa, kuigi puidu tarbimine maailmas kasvab. Arenenud riikides on tänapäeval hästi toimiv metsamajandus ja -tööstus. Puit kasutatakse täielikultja töödeldakse lõpptoodanguni välja. Riigid, kelle puiduvarud on kasinad, ostavad tarbepuitu sisse. Seda teevad ka soome ja rootsi, et oma puiduvarusid säilitada. Suurimad metsatööstusettevõtted paiknevad usa-s kanadas, soomes ja rootsis, neile suudavad konkurentsi pakkuda vaid paar jaapani firmat. Metsakaitse - mets hoiab ringes toitaineid, ühtlustab jõgede veetaset, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, on paljudele organismidele elupaigaks ja pakub inimestele mitmekesiseid puhkamis võimalusi. Arengumaad vajavad järjest rohkem küttepuitu ja põllumaad toiduainete varumiseks, arenenud maades kasvab nõudlus puidutoodetele. Kui kaovad metsad, kaob palju rohkem, kui nendest saadav puit. Mets on varjupaik lugematutele liikidele. Troopikaaladel võib ulatuslik metsaraie muuta piirkonna kliimat
põllumajanduseks soodne ning mets annab tulevikus rohkem saaki kui põllukultuurid; ala on väikese pindalaga ning seetõttu ei ole teda otstarbekas põllumaana kasutada või on asukoht ebasoodne (ebasobiv reljeef). Puuliigi valik tuleks eelistada lehtpuid kuid okaspuud on sageli jändrikud, kahjustatud haiguste poolt ning puit väheväärtuslik. Kõige paremini sobib arukask, sobilikud on ka sanglepp ja tamm. 22. Metsaseemnemajandus. Seemlad. 23. Metsakaitse. Olulisemad juure-ja tüvemädanikud. Metsakaitse- on metsanduse haru mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võib põhjustada: ilmastiku äärmusseisund, loomad, haigused, inimene. Juurepess seenhaigus, mis põhjustab tüve ja juurte mädanikku. Eestis kahjustab ta enim kuusikuid ja männikuid. Viljakehad asuvad metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal
tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem on nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad, erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinate sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine e. muldade ( viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu ( ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mullaülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad.
sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda. Tegeleb metsade arvestamise, inventeerimise ja mõõtmisega ning metsadele majanduskavade koostamisega. Siia valdkonda kuuluvad sellised ained nagu metsatakseerimine, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne. 3
RMK metsahalduse tegevusvaldkonna ülesanne on tagada kõigi metsa mitmekülgse kasutusega seonduvate huvide arvestamine ja metsa mitmekülgsete kasutusvõimaluste loomine. Nende tegevuste tulemusena säilitatakse riigimetsade liigiline koosseis, bioloogiline mitmekesisus, suurendatakse puidutootmist ja parandatakse puidu kvaliteeti. Metsahalduse tegevusvaldkonda kuulub 17 metskonda, neli osakonda ja kaks talitust. Metskondade põhiülesanne on riigimetsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse kavandamine. Eestis on kokku 17 metskonda: igas maakonnas üks, välja arvatud Ida-Virumaal ja Pärnumaal, kus on kaks metskonda. Metskondi juhivad metsaülemad, neile alluvad spetsialistid ja metsnikud. Metsakasvatusosakonna (2 töötajat) põhiülesandeks on RMK majandatava metsa uuendamise,kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse kavandamine ning selle tegevuse koordineerimine. Osakond töötab välja metsauuenduse, metsakasvatuse ja erinevate metsakasutusviiside strateegiaid ja
International'i, WWF-i kui ka Global Forest Watch'iga. Samuti teeb Indoneesia Perhimpunan Pelestari Burung dan Habitat Indonesia ja ka Malaisia Looduse Ühing koostööd Bird Life'iga, mõlemad riigid on osalevad ka Save the Tiger fund'is. 3 Indoneesia on seotud ka IUCN-iga (Rahvusvahelise looduskaitseliiduga) läbi oma riikliku Keskse Metsakaitse ja Looduse Säilitamise Direktoraadi, Malaisia aga suisa läbi kaheksa valitsusvälise ja riikliku organisatsiooni. Indoneesia programm on olemas ka Wetland International'il (Rahvusvaheline märgalade kaiste organisatsioon) sama mittetulundusühinguga on seotud ka Malaisia. Ramsari alasid on Indoneesias kolm ning Malaisias 5. Indoneesias asub ka Green peace'i osakond. Nii Brunei, Malaisia kui ka Indoneesia on ÜRO liikmed ja seeläbi seotud UNEP-i tegevustega
Biodiislikütus. Biodiislikütus, toodetud HTU (HydroThermalUpgrading) tehnoloogiaga. [3] Sisaldades keskmiselt 42% tselluloosi ja 21% hemitselluloosion ühest grammist puidust teoreetiliselt võimalik saada 0,32 grammietanooli. [3] Kolmanda põlvkonna biokütused: Tooraineks vetikad Biodiislikütus Bioetanool jt [3] 6 Maaressurss Ligi poole Eesti pindalast moodustavad metsad ja veerandi põllumajandusmaa. Allikas: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Kuna enamus energiakultuure konkureerib kasvukohtades toidu- ja söödakultuuridega, tuleb kasvatamispotentsiaali hindamisel kindlasti arvestada prognoositavate kasvupindadega nende kultuuride osas. Kuna toidu- ja söödakultuuride poolt kasutatava põllumajandusmaa vähenemist lähiaastakümnetel ei ole ette näha, võiks prognoosida energiakultuuride kasvatamist Eestis ülejäänud ligikaudu 300 - 400 tuhandel hektaril põllumajandusmaal
tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem on nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad, erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinate sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine e. muldade ( viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu ( ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mullaülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab
Metsamajandamis kava sisaldab: metsamaa plaani koos metsa kirjeldusega, metsakasutamise eesmärki ja sellest tulenevat metsa jaotust metsakategooriatesse, kaitse- ja tulundusmetsas uuendamist või hooldamist vajavate metsaoasade loetelu ja sellest uuendamise ja hooldamise käigusraiutava puidu maksimaalset kogust, püsimetsana majandamiseks sobivate metsaosade loetelu ja nendest valikraietega raiutava puidu maksimaalset kogust, metsa uuendamise ja metsamulla vee ning toitereziimi reguleerimise,metsakaitse ja metsateede ehitamise soovitusi, metsakorralduse objekti iseloomustavaid parameetreid,mille saavutamine on metsa majandamise eesmärk
Mets ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Metsamaa on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. Metsa korraldamine koosneb järgmistest toimingutest (edaspidi metsakorraldustööd): 1) metsa inventeerimine; 2) metsamajanduslike tööde planeerimine; Metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse Raied oetakse vähemalt ühte metsamaal tehtavatest järgmistest töödest: 1) puude ja põõsaste langetamist; 2) langetatud tüvede laasimist; 3) tüvede järkamist; 4) metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu. Riigimets on mets, mis kuulub mingi riigi omandisse Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. Jahiulukid põder; 2) punahirv; 3) metskits; 4) metssiga Jahipiirkond on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 III osa 1. Metsakaitse On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) Juurepess (Heterobasidion)
Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine e muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine tekib pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad
Üldmetsakasvatus I osa mõisted 1) Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida, kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad sellised distsipliinid nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemetsandus jne. Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2) Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia
männi) osatähtsus vähenenud ja lehtpuude (haab, kask, lepad) osatähtsus suurenenud. Eriti drastiline on olnud hall-lepikute osakaalu suurenemine. Männikute osatähtsus on vähenenud. Metsakasvatus – esindab bioloogilist suunda metsanduses. Tegevus metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad: dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakaitse, puhkemetsandus jne. Metsakorraldus – esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellised õppeained nagu metsakorraldus, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne. Metsatööstus – esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda metsanduses. Tegeletakse
Joonis 4.32. Oksad 0,4 1 kV liini juhtmetes 1452/65535 2,2 % Joonis 4.33. Võsa osakaal rohkem kui 75 % madalpingeliini visangu kohta 646 0,9 % Joonisel 4.32 näha olevaid defekte esineb umbes 2,2 % ja joonisel 4.33 näha olevad probleeme umbes 0,9 % kogu visangute arvust. 5. TASUVUSARVUTUS Saare- ja Hiiumaa piirkonna metsas paiknevate keskpingeliinide kogupikkus on 989,97 km (tabel 4.1 ja 4.2) ja madalpingeliinide kogupikkus 543,23 km (tabel 4.3). Võttes aluseks metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse poolt läbiviidud 2009. aasta uuringu [4] on Eesti metsa keskmine kõrgus laias laastus 17,5 meetrit. Seega, et liinikoridori ääristavad puud füüsiliselt ei saaks liinidele kukkuda peaks olema liinikoridori laius keskmiselt 36 meetrit. Sama leidis ka konkurentsiamet [5]: ,,10 kV liinid on välja ehitatud NL eeskirjade "Elektriseadmete ehituse eeskirjad" osa "Üle 1000-V õhuliinid, jaotlad ja alajaamad" (Tallinn "Valgus" 1986) kohaselt, mille § 2.5
ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine e muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine tekib pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad
inventuuri erietappidel projekti edukalt läbiviia. Suur tänu Rootsi Keskkonnakaitse Agentuurile ja Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskusele vääriselupaikade projekti läbiviimiseks eraldatud väärtusliku finantsabi eest. Östra Götalandi läänimetsaamet, Eesti keskkonna ministeerium ja Stora Enso Ltd. toetasid projekti samuti rahaliselt. Lisaks nimetatutele aitasid projekti õnnestumisele eri etappidel kaasa järgmised institutsioonid: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Metsaekspert OÜ, OÜEesti Metsakorralduskeskus, Eesti Põllumajandusülikooli, Keskkonnakaitse Instituut ja Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. Autorid avaldavad erilist tänu Bo Thorile,Tommy Ekile, Bengt Ehnströmile, Bo Libertile ja Karin Wågströmile Rootsist ning Heino Õunapile, Piret Lõhmusele, Ave Suijale, Nele Ingerpuule,Mare Leisile, Erast Parmastole,Inga Jüriadole, Kai Vellakule, Leiti Kannukesele,
setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine e muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Kõrbestumise põhjused: 1. Inimtegevus: Ebaõige maaharimine Ülekarjatamine Metsaraie 2. Looduslikud protsessid Kuiv kliima
annaabi.ee 
