Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 Sügissemester 2014/2015 III osa 1. Metsakaitse Metsandusharu, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas ja kultuurides ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ekstreemsed ilmastikuolud - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad juure- ja tüvemädanikud (juurepess, külmaseen, haavataelik), mittemädanikulised haigused (männi-koorepõletik) Juurepess
Sissejuhatus metsakahjustustesse 2017/18 Metsakaitse .... on tegevus, millega tagatakse metsa vastupanuvõime kahjustavatele teguritele, puistute stabiilsus ja polüfunktsionaalsus, seda nii metsaökosüsteemi kui terviku kui ka selle kõikide komponentide (puud, teised taimed, metsamuld, loomastik, genofond jms) abil. (Metsakaitse eeskiri, 1995) · Metsakaitse põhineb ökoloogiliselt õigel metsakasvatusel. Väga tähtis on võimalike kahjurite ja haigusetekitajate esinemise ja nende arvukuse muutuste jälgimine, kahjustuste õigeaegne avastamine ning vajaduse korral sobivate tõrjevõtete õigeaegne rakendamine. · Hilinenud tõrjeabinõud on kasutud, ebaõige keemiline tõrje aga lausa kahjulik. · Seaduse järgi on pandud metsaomanikule kohustus oma metsal silm peal hoida. · Metsaomanik peab jälgima oma metsade
. 4 Salumets................................................................................................................. 6 Palumets.................................................................................................................. 7 Laanemets............................................................................................................... 9 Metsade tähtsus.................................................................................................... 10 Metsakaitse........................................................................................................... 12 Kokkuvõte.............................................................................................................. 13 Kasutatud allikad.................................................................................................. 14 2 Sissejuhatus
Mustvee Gümnaasium METSATULEKAHJUDE ÜLEVAADE EESTIS Uurimistöö Evelin Kütt 12. klass Juhendaja: Maili Vaher Mustvee, 2010/2011Sisukord Sissejuhatus Metsatulekahjud on oma õhusaastavuse tõttu ülemaailmne probleem. Alad, mis põlevad Ameerikas või Austraalias ei ole võrreldavad Eesti metsatulekahjudega, kuid siinses mastaabis võib ka paarisaja hektari suurust põlengut nimetada hiigeltulekahjuks. Veel mõned aastakümned tagasi ei suhtutud metsatulekahjudesse sellise tõsidusega nagu seda tehakse nüüd. Metsatulekahjud ei olnud küll haruldased nähtused, kuid nende mõju keskkonnale ei hinnatud nii tõsiseks. Praegu on teada, et metsatulekahjud paiskavad aastas atmosfääri rohkem CO2-te, kui suudab toota kogu maailma transport. Sellega seonduvalt on hakatud rohkem investeerima metsatulekahjude enne...
RMK Riigi Metsa Keskus. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku valmistab ette laagri ning lõkkeplatse. RMK tegevusvaldkonnad: Metsahaldus, Metsamajandus, Puiduturustus, Loodushoid ja puhkemajandus, Taimla ja seemnemajandus, Jahimajandus, Metsahalduse tegevusvaldkonda kuulub Metsahaldus osakond, 17 metskonda, Metsakorraldus talitus Kinnisvara korraldamise talitus. Metsamajanduse tegevusvaldkonda kuulub... Metsamajandusosakond, Kolm regiooni, Metsaparandustalitus, Puiduenergeetikatalitus, Looduskaitsetalitus. Metsamajandus tegevusvaldkonna eesmärgiks on... Olla maksimaalselt efektiivne Metsamajanduslike tööde korraldaja riigimetsas Korraldada kõigi metsahalduse valdkonna poolt ülesandeks püstitatud metsamajanduslike tööde teostamine ettenähtud tingimustel....
1.Metsamajandus-metsa uuendamine ,kasvatamine ja kasutamine ning metsakaitse. 2.Metsavarud-looduslikud metsad,kus saadakse puist jm.vajalikke hüvesid. 3.metsakasvatus-taimekasvatuse haru,mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul v kuntslikul teel. 4.metsatööstus-majandusharu,mis tegeleb puidu varumise,töötlemise ja selleks vajalike teenuste osutamisega. 5.Ökosüsteem-looduse isereguleeriv terviklik süsteem,mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast,mida organismid mõjutavad. 6.Lehtpuud- 7.Okaspuud- 8
Tuule-erosioon muld liigub edasi, kus on ilma taimkatteta alad, kasvatakse monokultuure. Inimtegevus metsade maharaiumine mäenõlvadelt, suurte territooriumite põllustamine. LAHENDUSED Rohkem taimi kasvatada, et muldi kaitsta paduvihmade eest. Vee-erosiooni takistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks e terassideks. Künda nõlvaga risti ja mitte väga raskete masinatega. Istutada metsakaitse ribasid. Ei tohi korraga palju maad üles harida. MIS ON KÕRBESTUMINE? Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. KÕRBESTUMISE PÕHJUSED Ulatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetmisvõtted (põldude niisutamine). Kõrbestumisele aitavad kaasa
määratud rahatrahve 1051 isikule kokku 147 007 euro ulatuses.Keskkonnakahju tekkis viies valdkonnas - kalapüügi, jahipidamise, looduskaitse, maapõuekaitse ja metsaõigusnormide rikkumistega. Keskkonnaalaste õigusrikkumistega kaasnenud kahju suuruseks arvestati kokku 152 488 eurot. Suure osa keskkonnakahju kogusummast ehk 106 857 eurot moodustasid ebaseadusliku kalapüügiga kaasnenud kahjud. Kriminaalmenetlusi alustati lisaks kalapüügivaldkonnale veel maapõue ja metsakaitse valdkonnas: kuus menetlust seoses kaevandamisega ja kaks seoses ebaseadusliku metsaraiega.Eelmise aasta samal perioodil oli keskkonnarikkumistega seoses alustatud 1153 väärteo- ja 23 kriminaalmenetlust.
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. (1) Raieõiguse või metsamaterjali üleandmisel või metsa raieks andmisel seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. (1) Metsa uuendamise, kasvatamise või kasutamise nõuete või metsakaitse nõuete rikkumise eest, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 68 ja 69 nimetatud juhtudel, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. Õige tegutsemisviis Tuleb esitada metsateatis keskkonnaametile. Positiivse vastuse korral sõlmida raiekorraldajaga leping.
territooriumite põllustamine. Tagajärjed erosiooni tõttu hävib igal aastal üle 25 miljoni tonni mulda. Vee-erosiooni puhul kaob mulla viljakus ning võib tekkida sügav org. Lahendused tuleks rohkem taimi kasvata, et muldi kaitsta paduvihmade eest. Vee-erosiooni takaistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks ehk terassideks. Samuti tuleks künda nõlvaga risti ja mitte väga raskete masinatega. Korraga tuleks vähem üles harida. Tuleks istuda metsakaitse ribasid. Kõrbestumine Selgitus, hetkeolukord kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks, mullaviljakus kaob. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Maapinna kõrbestumine on kulgenud kasvavas tempos
3. Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potentsiaaliga maastikuosad. 4. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, asendada neid haljastusega ning metsatukkadega." Metsamajandus. Metsandussektor on Eesti majanduse oluline tugisammas. Riigimetsa heaperemehelik majandamine teenib tulu riigikassasse ja annab tööd tuhandetele inimestele. RMK Metskonnad. Riigimetsade uuendamise, kasvatamise, kasutuse ja metsakaitse kavandamisega tegelevad RMK metskonnad. Metsamajandamise hea tava. Oleme eelmiselt metsameeste põlvkonnalt saanud hästihoitud riigimetsa, kus kõrvuti metsa majandamise ja puidu tootmisega on alati tähtsaks peetud ka looduskaitset. RMK osaleb aktiivselt metsade kaitsega seotud projektides ning mõistab oma kandvat rolli selles. Väga oluline on samas ka läbimõeldud tegevus majandatavates metsades, kuna see määrab ära riigimetsade üldise ilme.
sügavaid käike. Kõrbestumine ja kõrbed- Mulla viljakus langeb, muld kaotab elujõu ja kuivab kokku. Taimkatte hävimine- Kui mullast on viljakad mullaosakesed ära kantud, siis ei saa enam taimestik seal kasvada. 4. VÄLTIMISE VÕIMALUSED Taimede kasvatamine Terrasspõllundus Korraga vähem maaharimist Metsakaitse ribad Looduslikud väetised Kergemad põllutöömasinad Tuulekaitseribad rajada tuultega risti.
METSASEADUS Karl Eensaar Madis Anton Üldiselt Metsaseadusest Väljaandja:Riigikogu Vastu võetud 07.06.2006 Jõustumine 01.01.2007 Redaktsiooni jõustumise kp:15.01.2011 Jaguneb kaheks Riigimetsaseadus ja Erametsaseadus § 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada -Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust -Hinnanguliselt on Eestis metsamaad 2 197 000 ha, mis moodustab 48,6% riigi pindalast -Metsaseadust kohaldatakse alates 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes -Metsatükki peab igast küljest ümbritsema muu kõlvik kui mets -Metsamajanduskava koostatatakse, kui metsa pindala ületab 2 ha metsamajanduskava eest vastutab metsaomanik Metsakorraldusettevõte koostab kava koostöös erametsaomanikuga Kooskõlastused ja kava kehtestamise korraldamine jääb koostaja hooleks Selle...
Küsimused 1. Eesti huntide olukord pigem erineb huntide olukorraga teistes riikides. Sarnaneb võibolla vaid hundi tõugude või ohtlikkuse poolest (et hunt üleüldiselt juba on ohtlik). Samuti võib sarnaneda ka selle poolest, et kuskil mingeid hunte veel üldse eksisteerib. Mitte küll igal pool ja igas riigis, aga vaevalt, et kõigis teistes riikides on kõik võimalikud hundid tapetud ja alles ei ole ainsamatki isendit. Erineb aga huntide arvu poolest. Eestis võib olla tõesti, et on kõige rohkem hunte alles ja jälgitakse, et nad päris välja ei sureks. Erineb ka selle poolest, et eestlastel on huvi huntide ja nende olemasolu vastu piisavalt suur, et neid lähemalt uurida, kaitse alla võtta ja takistada nende välja suremine. Samuti on eestlastel ka suur huvi huntide naha vastu. Euroopaga liitumisel tehti seega Eestile erand huntide laskmise osas. Neid või...
Milles seisneb metsade tähtsus? – Loodusele: loomadele elupaigaks, toodab orgaanilist ainet, säilitab ökoloogilist tasakaalu. Inimesele: kütte, ehitusmaterjal, saab toitu, töökohad. Mets on taastuv, kuid unikaalne loodusvara, mille globaalne funktsioon on biomassi moodustamine ja atmosfääri koostise reguleerimine. Mets on puude kogum, mille pindaja, kõrgus ja tihedus ületavad mingi piiri. Eesti mets on puittaimestiku kasvukoht, mis on suurem kui 0,5 ha, kus kasvavad puud vähemalt 1,3m ja võsade katvus pealtvaates 30& Metsarikkamad piirkonnad onn Siberi taiga, Amazonase vihmamets. Venemaa, Brasiilia ja Kanada. Kaks piirkonda maal kus metsa ei kasva on Artika ja Antarktika, lisaks kõrbed (Sahara ning Gröönimaa (mägine) Aastane raie ei tohi olla suurem, kui aastane metsa juurde kasv. Parasvõõtme okasmetsad kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga, suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarb...
Pärnu 2015 1. METSANDUS · METSAMAJANDUS · Metsamajanduse tegevusvaldkonna eesmärgiks on olla maksimaalselt efektiivne metsamajanduslike tööde korraldaja riigimetsas ning korraldada kõigi metsahalduse valdkonna poolt ülesandeks püstitatud metsamajanduslike tööde teostamine ettenähtud tingimustel (tähtaeg, kvaliteet).Metsa majandamine hõlmab mitut tegevust: metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse. · METSAHALDUS Metsahalduse tegevusvaldkond jälgib, et metsa kasutamise ja kasvatamise vahel püsiks tasakaal. Metsahalduse tegevusvaldkonnas töötavad inimesed hindavad metsavarusid, planeerivad ja hindavad metsakasvatuslikke töid ning kannavad hoolt selle eest, et meie mets oleks võimalikult mitmekülgselt kasutatud. Metsahalduse tegevusvaldkonda kuulub 17 metskonda, metsakasvatusosakond, metsakorraldustalitus, looduskaitseosakond,
säilinud pärandkultuuriobjektid.” 18. Iseloomusta säästlikku metsamajandamist. Põhjenda, miks on see oluline. Säästlik metsandus arvestab nelja aspekti – majanduslikku, sotsiaalset, ökoloogilist ja kultuurilist. Säästliku metsanduse all mõeldakse metsade majandamist nii, et on tagatud nende bioloogiline mitmekesisus, tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning potentsiaal, et neid nelja aspekti tagada. 19. Milliseid metsakaitse meetmeid rakendatakse Eestis? 20. Milline on Sinu suhe metsaga? Minu suhe metsagad on küllaltki lähedane,kuna elan ligidal metsale,meeldib metsas tööd teha ja niisama jalutamas käia.
2.2.5. Metsade kaitse Metsade kaitse ülesanded hõlmavad endas metsade ja metsavarade kaitset illegaalsete tegevuste eest, nagu illegaalne raie, metsa kasutamise toimingute rikkumine, metsa reostamine, süütamine, koduloomade kahjustused, metsloomade kahjustused, tulekahjud, haigused, kahjurid ja teised loodusõnnetused, mehaanilised puude ja pinnase kahjustused. Kõikides metsades, vaatamata omandiõigusest, peab olema üldriiklik metsakaitse tuletõrjevahendite süsteem, sealhulgas järelvalve, ärahoidmise ja kaitse abinõud, mida finantseerivad metskonnad ja omavalitsused. Koduloomade söötmine riigimetsades on keelatud, juhul kui keskkonnajuht pole teisiti määranud. Loomasööt erametsade raiealadel ja noorendikel alla 20 aastase puistu vanusega on keelatud. Hävinud või kahjustatud metsad tuleb uuendada kahju tekitajate rahade arvelt ja kui ei
(2) Metsanduse arengukavas määratakse metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid. (3) Metsanduse arengukava koostamist korraldab Keskkonnaministeerium. Vabariigi Valitsus esitab arengukava Riigikogule arutamiseks. (4) Metsanduse arengukava koostamiseks moodustab keskkonnaminister töögrupi, kelle tegevusse kaasatakse metsandusega tegelevad uurimisasutused ning muud olulised metsandusega seotud huvigrupid. § 8. Metsakaitse ja Metsauuenduskeskus (1) Metsakaitse ja Metsauuenduskeskus (edaspidi käesolevas paragrahvis keskus) on valitsusasutus Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. (2) Keskuse tegevusvaldkonnad on metsa inventeerimise, metsamajandamiskavade koostamise, metsa uuendamise ja kaitse korraldamine ning asjaomaste andmekogude pidamine. (3) Keskuse ülesanded on esitatud põhimääruses, mille kinnitab keskkonnaminister. (4) Keskus osutab järgmisi teenuseid:
......................................25 18. Kokkuvõte.............................................................................................................................................26 19Kasutatud kirjandus.................................................................................................................................27 2 Sissejuhatus Metsanduse arengukava lähtub Euroopa ministrite metsakaitse protsessil kokku lepitud jätkusuutliku metsamajanduse (ingl. k. sustainable forest management) kontseptsioonist. Jätkusuutliku metsamajanduse all mõistetakse metsade majandamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid
Avalikud metsad, mis kuuluvad riigimetsade alla, moodustavad väikese osa – 12%. Üldiselt on nad üksteisest kaugel ja asuvad vaestel kasvukohtadel. See 12% alast moodustab vähem kui 7% aastasest raiemahust. Metsaseadus ja metsa eest vastutaja Metsasektori eest vastutab peamiselt põllumajandusministeerium. Teised ministeeriumid ja asutused, mis on aktiivselt seotud metsadega, on Keskkonnaministeerium, maakonna ja kohaliku omavalitsuse metsaasutused, Riigimetsakeskus. Norras kehtib Metsa ja Metsakaitse Seadus aastast 1965 kus on tehtud hiljem muudatusi, see on põhiline seaduslik raamistik metsade majandamiseks Norras. Teine seadus, mis reguleerib metsasektorit, on Looduskaitseseadus. Metsaomanike ühendusi Norras, nagu teistes põhjamaa riikideski, omab olulist rolli metsaomanike organisatsioon. Üks suurimaid ja vanimaid on Norra Metsaomanike Liit (Norges Skogeierforbund). Organisatsiooni ajalugu ulatub tagasi aastasse 1913, millal see loodi. See organisatsioon
koorik, mille ümbert koor rullub iseloomulikult eemale. Aktiivne ka talvel. • Nakatuvad tavaliselt tamme alumised oksad ja põhjustab neis valgemädanikku • Ohtlik puule ei ole. Soovitatav ja kasutatud kirjandus • Järve, S. 2006. Puuseened pargi- ja ilupuudel. Maalehe Raamat, Tallinn. 127 lk. • Keizer, G. 2006. Seente entsüklopeedia. Jürgens, K. (tõlk.). Sinisukk, Tallinn. 288 lk. • Merihein, A. (koost.). 1961. Metsakaitse. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. 706 lk. • Niemelä, T. 2008. Torikseened Soomes ja Eestis. Parmasto, E. (toim.). Jürgens, K., Sell, I. • (tõlk.). Eesti Loodusfoto, Tartu. 320 lk. • Saarman, E. & Veibri, U. 2006. Puiduteadus. Eesti Metsaselts, Tartu. 560 lk. • Fotod: internet
b) Õhusaaste (happevihmad) -> mullavee reostumine c) Lageraie-> erosioon, soostumine d) Ehitised, karjäärid, veehoidlad e) Erosioon · Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. · Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. f) Kõrbestumine · Muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). · Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Raiete eesmärgid ja nende süsteemid Referaat Koostaja: Jan Schär Kursus: ME-12 Juhendaja: Arne Õismaa Tihemetsa 2012 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................lk 3 Metsa hooldamiseks loetakse...........................................................lk 3 Loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamine..................................lk 3 Valgustusraie....................................................................................lk 3 Harvendusraie...................................................................................lk 4 Sanitaarraie.......................................................................................lk 4 Laasimine..............................................................................
Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 milj. m3 metsamaterjali aastas. Hinnanguliselt kasvab selline kogus puitu igal aastal metsa juurde. Metsade kasutus juurdekasvu piires tagab ühiskonna jaoks pideva tulu, säilitades seejuures metsa võime pakkuda nii majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonnaalaseid kui kultuurilisi hüvesid. Püsiva puiduvoo tagamiseks on oluline metsade aktiivne majandamine, see on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse. 1936. aasta metsaseaduse peamiseks ülesandeks oli: Rahuldada siseturu vajalikke nõudeid. Lisaks varustada toormaterjaliga puutööstusi, eelistades seejuures sääraseid, kes metsasaadusi rahvamajanduslikult kasulikumalt ümbertöötavad, turustavad ja toodavad hinnalisemaid ja nõutavamaid tööstussaadusi ja on suutelised metsa eest maksma ajakohast hinda, kusjuures ei pööratud peamises sihis erilist tähelepanu jätkusuutlikkusele nagu seda on praeguses arengukavas tehtud
parendatakse metsa loodusliku uuenemise tingimusi, suurendatakse puistu vastupanuvõimet kahjustustele. 2.1.1. Võrdle valgustusraiet ning sanitaarraiet. ( 1 sarnasus, 2 erinevust) Sarnane- 1)Tegemist on puude raiumisega. 2) Välja raiutakse teisi varjutavad puud. 3) kasvama jäetakse terved, sirged, korraliku tüve ja võraga puud. Erinev- 1)Valgustusraiet plaanitakse kaua aega ette, sanitaarraie toimub pärast metsakaitse ekspertiisi kiirelt. 2) Valgustusraiet tehakse peamiselt noortes puistutes, sanitaarraiet vanemates puistutes. 3) Sanitaarraie toimub seoses metsa tervisliku seisundiga, valgusraiet tehakse väärtusliku puuliigi parema kasvamise pärast (väärtuslikku varjutavad puud eemaldatakse). 2.2. Uuri diagrammist andmeid ning vasta selle põhjal järgnevatele küsimustele . NB! Uuendusraie= lageraie+ turberaie Hooldusraie= valgustusraie+ sanitaarraie+ harvendusraie https://docs.google
ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamjaolt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). Põllumajanduse struktuur sõltub: · looduslikest tingimustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · ajaloolise arengu iseärasustest · rahvuslikest traditsioonidest Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. Põllumajandus: · elatus- ehk naturaalmajandus · turumajandus Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), relje...
Uurimustöö Keskkond ja säästev areng Jõhvi 2011 Sisukord Keskkonnakorraldus · Eesti keskkonnapoliitika · Maailm ja keskkond Loodus · - Looduskaitse Säästev eluviis · - Kliimamuutus · - Kemikaalid ja keskkond · - Energia tarbimine Prügi Ohud keskkonnale Sissejuhatus Ostes poest banaane, võid jätta need kilekotti pakendamata. Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud Sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Rääkides keskkonnast, ei peeta ammu enam silmas vaid loodust, vaid meid ümbritsevat geograafilist, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved...
kool nimi klass LOOMADE POPULATSIOONI PROBLEEMID EESTI METSADES Referaat Juhendaja õpetaja koht Sisukord Sisukord ...............................................................................................................................2 Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3 1. Eesti metsadest üldiselt ....................................................................................................4 2. Sõralised ..........................................................................................................................5 2.1. Euroopa punahirv..........................................................................
tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem on nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad, erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinate sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine e. muldade ( viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu ( ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mullaülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad.
Saak iga 10-30 aasta tagant. Suurimad paberitootjad on USA, Hiina, Jaapan. Paberiks kasutatakse ka õlgi, puiduvaba tselluloosi. · Puit veel niipea otsa ei saa, kuigi tarbimine kasvab. Probleemideks puidu kvaliteet, väärispuidu nappus, metsa kui elukeskkonna halvenemine. · Arenenud riikides kasut. puit täielikult, töödeldakse lõpptoodanguni välja. Suurimad metsatööstus ettevõtted asuvad Kanadas, Soomes, Rootsis, Jaapanis. · 19 · Metsakaitse · Mets hoiab ringes toitaineid, ühtlustab jõgede veetaset, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, on paljudele organismidele elupaigaks, pakub inimestele puhkamisvõimalusi. · Aengumaades on peamised metsade vähenemise ja seisundi halvenemise põhjused põllumaade laiendamine, üleraie, nõrk metsamajandus. · Arenenud riikides on olulisim põhjus atmosfääri saaste kahjulik mõju metsadele. · 20
või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Erosiooni käigus mulla pindmised viljakad kihid kantakse veekogudesse või maetakse uute setete alla EROSIOON- mulla ja setete ärakanne tuule ja vee poolt ( suured paduvihmad, mis tekitavad ajutised vooluveed) . 1. VEE - EROSIOON - eriti intensiivne järskudel nõlvadel ( mäestikes) NT. MÄESTIKES ja ka VAHEMERELISE kliimaga aladel, kus erosiooni soodustanud
Puit veel nii pea otsa ei saa, kuigi puidu tarbimine maailmas kasvab. Arenenud riikides on tänapäeval hästi toimiv metsamajandus ja -tööstus. Puit kasutatakse täielikultja töödeldakse lõpptoodanguni välja. Riigid, kelle puiduvarud on kasinad, ostavad tarbepuitu sisse. Seda teevad ka soome ja rootsi, et oma puiduvarusid säilitada. Suurimad metsatööstusettevõtted paiknevad usa-s kanadas, soomes ja rootsis, neile suudavad konkurentsi pakkuda vaid paar jaapani firmat. Metsakaitse - mets hoiab ringes toitaineid, ühtlustab jõgede veetaset, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, on paljudele organismidele elupaigaks ja pakub inimestele mitmekesiseid puhkamis võimalusi. Arengumaad vajavad järjest rohkem küttepuitu ja põllumaad toiduainete varumiseks, arenenud maades kasvab nõudlus puidutoodetele. Kui kaovad metsad, kaob palju rohkem, kui nendest saadav puit. Mets on varjupaik lugematutele liikidele. Troopikaaladel võib ulatuslik metsaraie muuta piirkonna kliimat
põllumajanduseks soodne ning mets annab tulevikus rohkem saaki kui põllukultuurid; ala on väikese pindalaga ning seetõttu ei ole teda otstarbekas põllumaana kasutada või on asukoht ebasoodne (ebasobiv reljeef). Puuliigi valik tuleks eelistada lehtpuid kuid okaspuud on sageli jändrikud, kahjustatud haiguste poolt ning puit väheväärtuslik. Kõige paremini sobib arukask, sobilikud on ka sanglepp ja tamm. 22. Metsaseemnemajandus. Seemlad. 23. Metsakaitse. Olulisemad juure-ja tüvemädanikud. Metsakaitse- on metsanduse haru mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võib põhjustada: ilmastiku äärmusseisund, loomad, haigused, inimene. Juurepess seenhaigus, mis põhjustab tüve ja juurte mädanikku. Eestis kahjustab ta enim kuusikuid ja männikuid. Viljakehad asuvad metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal
tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem on nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad, erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinate sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine e. muldade ( viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu ( ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mullaülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad.
riigimetsades tavaliselt 10 aastat. Riik laseb ka eelisostueesõigusega ja avalikel ning piiratud enampakkumistel erastatava metsa hinnata, määrates hindamise tulemusena keskmise hektarihinna igale maatükile. Praeguseni teostasid metsahindamist paar kolm ettevõtet, suurim neist oli vanade traditsioonidega Tallinnas asuv OÜ Eesti Metsakorralduskeskus. 2002.a lõpuga saadeti ülalnimetatud asutus laiali, sellest üks osa jäi Tallinna ja enamikus funktsioone läks üle Tartusse Metsakaitse ja Metsauuenduskeskusele. Samal ajal alustas RMK 2003. aastast oma süsteemis metsakorralduse üksuse ülesehitamist. Kogutud andmete alusel koostatakse igale metskonnale metsamajanduse organiseerimise ja arendamise projekt (majanduskava), millise osad on: a) metsade majandamise projekt (majanduskava) koos seletuskirjaga; b) takseerkirjeldused; c) plaanimaterjal. Projektis nähakse ette ja määratakse raievanused, raieviisid, metsakasutuse
RMK metsahalduse tegevusvaldkonna ülesanne on tagada kõigi metsa mitmekülgse kasutusega seonduvate huvide arvestamine ja metsa mitmekülgsete kasutusvõimaluste loomine. Nende tegevuste tulemusena säilitatakse riigimetsade liigiline koosseis, bioloogiline mitmekesisus, suurendatakse puidutootmist ja parandatakse puidu kvaliteeti. Metsahalduse tegevusvaldkonda kuulub 17 metskonda, neli osakonda ja kaks talitust. Metskondade põhiülesanne on riigimetsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse kavandamine. Eestis on kokku 17 metskonda: igas maakonnas üks, välja arvatud Ida-Virumaal ja Pärnumaal, kus on kaks metskonda. Metskondi juhivad metsaülemad, neile alluvad spetsialistid ja metsnikud. Metsakasvatusosakonna (2 töötajat) põhiülesandeks on RMK majandatava metsa uuendamise,kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse kavandamine ning selle tegevuse koordineerimine. Osakond töötab välja metsauuenduse, metsakasvatuse ja erinevate metsakasutusviiside strateegiaid ja
International'i, WWF-i kui ka Global Forest Watch'iga. Samuti teeb Indoneesia Perhimpunan Pelestari Burung dan Habitat Indonesia ja ka Malaisia Looduse Ühing koostööd Bird Life'iga, mõlemad riigid on osalevad ka Save the Tiger fund'is. 3 Indoneesia on seotud ka IUCN-iga (Rahvusvahelise looduskaitseliiduga) läbi oma riikliku Keskse Metsakaitse ja Looduse Säilitamise Direktoraadi, Malaisia aga suisa läbi kaheksa valitsusvälise ja riikliku organisatsiooni. Indoneesia programm on olemas ka Wetland International'il (Rahvusvaheline märgalade kaiste organisatsioon) sama mittetulundusühinguga on seotud ka Malaisia. Ramsari alasid on Indoneesias kolm ning Malaisias 5. Indoneesias asub ka Green peace'i osakond. Nii Brunei, Malaisia kui ka Indoneesia on ÜRO liikmed ja seeläbi seotud UNEP-i tegevustega
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Liis Punt Loodusvarade majandamise ökonoomika Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis Referaat Juhendaja: Risto Sirgmets Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 Biokütused ........................................................................................................................ 4 Puitkütused .................................................................................................................... 5 Rohtsed biokütused ....................................................................................................... 5 Orgaanilised jäätmed .....................................................
tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem on nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad, erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinate sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine e. muldade ( viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu ( ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mullaülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab
1. Mis on metsatakseerimine ning selle peamised eesmärgid. Metsatakseerimist võiks nimetada metsanduslikuks mõõtmisõpetuseks. Õpetus puude ja puistute kasvu ning arengu seaduspärasustest,metsamaterjalide langetatud ja kasvavate puude mahtude,puistute tagavarade ning puude ja puistute juurdekasvu mõõtmete teooriast ja praktikast. Metsatakseerimise ülesandeks on iseloomustada metsa, selle koosseisu, puidu varu ja tootlikkust ning prognoosida metsa seisukorda ka tulevikuks, teades metsa kasvus kehtivaid seaduspärasusi. Metsatakseerimine annab alusandmed metsapoliitika ja metsa majandamise kavandamiseks 2. Metsatakseerimise meetodid. Otsene mõõtmine Võrdlemine etaloniga( Nt pikkuse mõõtmine joonlauaga) · Kaudne mõõtmine Mõõteskaala tuletatakse arvutamise teel(Nt temperatuuri mõõtmine metalli paisumise kaudu) · Hinnang Silmamõõduline 3. Puistute silmamõõduline takseerimine. Põhineb kogemustel ja suutlikkusel oma hinnanguid ...
Mets ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Metsamaa on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. Metsa korraldamine koosneb järgmistest toimingutest (edaspidi metsakorraldustööd): 1) metsa inventeerimine; 2) metsamajanduslike tööde planeerimine; Metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse Raied oetakse vähemalt ühte metsamaal tehtavatest järgmistest töödest: 1) puude ja põõsaste langetamist; 2) langetatud tüvede laasimist; 3) tüvede järkamist; 4) metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu. Riigimets on mets, mis kuulub mingi riigi omandisse Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. Jahiulukid põder; 2) punahirv; 3) metskits; 4) metssiga Jahipiirkond on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 III osa 1. Metsakaitse On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) Juurepess (Heterobasidion)
Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine e muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine tekib pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad
Üldmetsakasvatus I osa mõisted 1) Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida, kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad sellised distsipliinid nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemetsandus jne. Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2) Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia
männi) osatähtsus vähenenud ja lehtpuude (haab, kask, lepad) osatähtsus suurenenud. Eriti drastiline on olnud hall-lepikute osakaalu suurenemine. Männikute osatähtsus on vähenenud. Metsakasvatus – esindab bioloogilist suunda metsanduses. Tegevus metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad: dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakaitse, puhkemetsandus jne. Metsakorraldus – esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellised õppeained nagu metsakorraldus, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne. Metsatööstus – esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda metsanduses. Tegeletakse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektrotehnika instituut ATR40LT 2012. AASTA SAARE- JA HIIUMAA PIIRKONNA ELEKTRIKATKESTUSTE ANALÜÜS Bakalaureusetöö Instituudi direktor ....................... prof. Juhendaja ....................... dots. Lõpetaja ....................... Tallinn 2013 AUTORIDEKLARATSIOON Kinnitan, et käesolev lõputöö on minu iseseisva töö tulemus. Kõik selle koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Varem ei ole selle alusel kutse- ega teaduskraadi ega inseneridiplomit taotletud. Töö on koostatud litsentseeritud tarkvara abil. Tallinn, 03.06.2013 ............................
ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine e muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine tekib pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad
Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9.a klass Vääriselupaikade inventuur Eestis Maardu 2014 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 2. Eesti metsade looduslik mitmekesisus................................................................................... 5 Kliima ja metsade kujunemine ..................................................................................................5 Inimtegevus................................................................................................
KIHTVULKAAN KILPVULKAAN ÜLDMAATEADUS 11.KL. eisega vahelduvad tardunud ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja tem...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
