VAATAMISVÄÄRSUSED Turismi atraktsioonid VAATAMISVÄÄRSUSED 1. Looduslikud 2. Inimkäte poolt loodud Spetsiaalselt turismi eesmärgil Esialgselt mingil teisel eesmärgil Looduslikud e. mitte inimese poolt loodud vaatamisväärsused Eluta loodus 1. Veega seotud (kosed, järved, jõed, meri) 2. Mägedega seotud (kõrgmäestikud jne.) 3. Erilised pinnase vormid (koopad, sood, geisrid, kanjonid, meteoriidikraatrid jne.) Elus loodus 1. Fauna (linnuvaatlus jne.) 2. Floora (erilised taimed jne.) Inimese poolt loodud vaatamisväärsused Inimkäte poolt loodud vaatamisväärsused võivad olla seotud materiaalse või vaimse kultuuripärandiga Arhitektuur (hooned) Monumendid Muuseumid (Eesti Rahva muuseum jne
München ATS PÜVI TT14 München München on Saksamaal elanike arvult kolmas linn Berliini ja Hamburgi järel. Linnas elab umbes 1,35 miljonit inimest. Pindala: 310,43 km². 2010. aastal nimetas ajakiri Monocle Münchenit maailma kõige elamisväärsemaks linnaks. Asukoht Müncheni vapp Müncheni lipp Peamised vaatamisväärsused Münchenis on palju muuseumeid. Haidhauseni linnajaos asub Deutches Muuseum, mis on arvatavasti suurim tehnikamuuseum maailmas. Riiklik Bavaaria Muuseum on üks tähtsamaid kultuuriajaloo muuseumeid Euroopas. Müncheni Linnamuuseumis on võimalik tutvuda linna ajalooga. Autohuvilistele on Münchenis olemas BMW Muuseum. Deutches Muuseum Riiklik Bavaaria Muuseum Müncheni Linnamuuseum BMW Muuseum Peamised vaatamisväärsused
Ümbermaailmareis Marsruut EestiVenemaa VenemaaHiina HiinaJaapan JaapanAustraalia AustraaliaMadagaskar MadagaskarLõunaAafrika LõunaAafrikaArgentina ArgentinaKanada KanadaGröönimaa GröönimaaEesti Hiina Rahvaarv: 1,3 miljardit Paikneb IdaAasias Peamised vaatamisväärsused: Taevase Rahu väljak, Keelatud linn, Hiina müür, Xi'an (maailmakuulsad terrakota kujud) ja tempel Dali lähedal. Legend Legendi kohaselt, hakkasid ühel päeval 12 looma vaidlema, kes saab esimesena aastatetsüklit valitsema hakata. Jumalatel paluti otsustada ja nad korraldasid võistluse: kes jõuab esimesena jõe vastaskaldale, on esimene, ja ülejäänud loomad saavad valitseda kaldale jõudmise järjekorras. Kõik 12 looma kogunesid kaldale ja hüppasid jõkke.
Itaalia Koostaja: Liisa Tamm 7.c Riigi asend Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos (Lõuna- Euroopas). Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel 37 ° N ja 47 ° N pikkuskraadi ning 7 ° E ja 18 ° E laiuskraadi vahel Üldarvud Rahvaarv: 60 626 400 (2011) Rannajoon: 7600 km Pindala: 301 230 km2 Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Rahvussümbolid Itaalia vapp Keskmes: punaste ääristega valge viisnurk, sümboliseerib Itaalia ühtsust. Vasakul: oliivioks, sümboliseerib rahu, esindab Lõuna-Itaaliat Paremal: tammeoks, sümboliseerib tugevust ja väärikust, esindab Põhja-Itaaliat Taustaks: hammasratas Rahvussümbolid Rahvusloom: Itaalia hunt/Apenniini hunt Rahvuspuu: jalakas Vaatamisväärsused Veneetsia kanalid, liigutakse veesõidukitega Itaalia suurim sadam, tähtsaim turismilinn Tuntuim auovaba linn Vaat...
ANETT USKA 10.A 2010 Üldinfo Luksemburgi kohta väikeriik KeskEuroopas ümbritsevad Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa ning tal puudub väljapääs merele Pealinn: Luxembourg (76 000 elanikku) Pindala : 2586 km2 Suurhertsog: Henri Riigikord: põhiseaduslik monarhia Riigikeel(ed): prantsuse, saksa ja letseburgi Rahaühik : Euro Turistid : Käib aastajooksul 400 000 turisti Kliima : Luksemburgis on pehme mandriline kliima koos rohkete sademetega, seda eriti suve lõpus Luksemburgi vaatamisväärsused: LUXEMBOURG PILT Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Asub kivine massif Teine tase eespool liitumiskoht Kolmas tase jõgede Alzette ja Pétrusse Neljas tase Tänaseks on linn Viies tase Luxembourg üks rikkamaid linnu maailmas Luksemburgi vaatamisväärsused : Norte Dame katedraal PILT
Mere rannikumadalad ja saared Hiiumaa Juhendaja: Are Kaasik Koostajad: Kärt Reedi, Triinu Lepa, Laura Toodu ASEND Click to edit Master text styles · Pindala 989km² Second level · Rannajoone pikkus Third level Fourth level 320km Fifth level · Rombja kujuga Geoloogilised iseärasused Tekkis meteoriidiplahvatuse tagajärjel Mere alt hakkas vabanema 10000 aastat tagasi Pinnakate suhteliselt liivane Pinnamood Geoloogiliselt noor saar Tuule- ja laineerosioon Lõunaosa karstunud Kliima Paikneb parasvöötme atlantilis-kontinentaalses valdkonnas Aasta keskmine temperatuur +5,2 kuni +5,8 kraadi Valitsevateks tuulteks edela- ja lõunatuuled...
· Kõrgelt arenenud majandusega riik · Elektrit toodetakse 8miljontit kWh aastas · Sellest 82% hüdro- ja 18% geotermaalen. · Spetsialiseerumine looma- ja karjakasvatusele · Reykjaviki sadamast veetakse 2/3 kaubast Islandi majandus · Kalandus on tähtis majandusharu · Aastas püütakse u 2mln kala ja 35000t krevette · Hankiv 10%, töötlev 18%, teenindav 72% · Metsatööstusega tegeldakse vähe · Metsa 1% · Imporditakse peamiselt naftat Vaatamisväärsused · Geisripark Haukadaluri orus · Sinine Laguun, Reykjavik Vaatamisväärsused · Pärl · Vulkaanikaater Kerid Rahaühik · Käibel Islandi kroon (ISK) · Seda vahetuskurssi ei leidnud Sümboolika Lõppsõna · Me tahaksime minna Islandile: · Võimas loodus · Uhked vaatamisväärsused · Kuumavee allikad ja vulkaanid Kasutatud allikad · http://et.wikipedia.org/wiki/Island · http://www.seb.ee/index/01022704 · http://z.about
JärvaJaani vald JärvaJaani vald JärvaJaani vald on vald Järva maakonnas. Valla pindala on 126 km², moodustades 5% Järvamaa pindalast. JärvaJaani vallas on Järva Jaani ja 9 küla: Jalalõpe, Jalgsema, Kagavere, Karinu, Kuksema, Metsla, Metstaguse, Rammu ja Seliküla. JärvaJaani, vapp ja lipp(all) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvaarv Valla elanike arv seisuga 01.01.2013 on 1679 inimest. See on 19 inimest vähem, kui eelmine aasta samal ajal. Vaatamisväärsused Mälestuskivi Kivi on mälestuseks Christian Kelch'ist, tegu oli pastoriga, kes alustas 1685. a sügisel 20le poisile lugemise õpetamist. Nii sai hariduselu JärvaJaanis alguse. Mälestuskivi JärvaJaani koolimaja ees avati 1995.a. tarkuspäeva aktusel. Samal päeval õnnistas kivi ki...
Koostaja: Janely Soomaa Tartu2011 1. Sissejuhatus...............................................................................................................3 2. Ajalugu......................................................................................................................4 3. Kultuur ja vaatamisväärsused....................................................................................5 4. Sport..........................................................................................................................6 5. Kokkuvõte.................................................................................................................7 6. Kasutatud allikad.......................................................................................................8 Sissejuhatus
MTÜ Vaatmisväärsused PRESSITEADE 01.11.2015 Tartu kutsub rahvast Kaarsillaga hüvasti jätma Tartus tegutsev mittetulundusühing Vaatamisväärsused korraldab 15. novembril Kaarsilla hüvastijätukontserdi. Kell 17.30 Raekoja platsil aset leidvale üritusele on oodatud kõik huvilised. Vaid kaks päeva pärast Kivisilla taastamise kinnitust on neli tegusat Tartu noort suutnud Kaarsillaga hüvastijätukontserdi täielikult ära organiseerida. Hüvastijätukontsert algab Raekoja platsil, kus esineb Lenna Kuurmaa. Edasi suundutakse Raekoja plats 6 aadressil asuvasse konverentsisaali, et meenutada Kaarsilla ajalugu esitluse näol
...................................... 3 1.1. Vana ja uus pärnu ...................................................................................3 ........................................................................................................................ 4 1.2.19. Sajand ja 20. Sajandi algus.................................................................4 2.vaatamisväärsused......................................................................................... 5 2.1. Vaatamisväärsused pärnu linnas..............................................................5 2.2.Vaatamisväärsused pärnu maal................................................................6 Kasutatud allikad................................................................................................ 8 2 SISSEJUHATUS Pärnu on rikka ajaloo ja atraktiivse olevikuga pea 175-aasta vanune kuurortlinn, kus on
rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega ● Tundras ja Kaug-Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes, polaar-rebane, põhjapõder, polaarjänes ● Põhilinnud on põldpüü, kakk, kajakas ja kaur. Suveks saabuvad haned, luiged ja pardid. ● Venemaa Kaug-Ida metsades elavad haruldased Ussuuri tiigrid, leopardid, karud ja hirved. Stepides leidub suurel hulgal hamstreid ja koopaoravaid, samuti antiloope Pildid Kultuur ja vaatamisväärsused ● Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baškiirid, tšuvašid, tšetšeenid ja armeenlased. ● Teejoomine on suur osa vene kultuurist. Teed tehakse ehtsast samovarist ja selle juurde käivad kindlasti präänikud, pirukad ja barankad. ● VAATAMISVÄÄRSUSED: ● Moskva Kreml ja Punane väljak ● Kizhi Pogost, unikaalne Karjala puuarhitektuur ● St. Peterburi Talvepalee (Ermitaaži) muuseum
mitmekesisem loodus • Rohkeim hotelle Euroopas Tõmbenumbrid • Tihedalt toimuvad eri sündmused • Rannikualad: -sukeldumine -ujumine • Mäed: -ronimine -matkamine -talispordid • Veinid Turismi kasvu kaart Populaarsed sihtkohad • Varieeruv, ent soe kliima, kuid ka mäestike • Rohkelt rannikuäärseid alasid Vaatamisväärused • Eiffeli torn Vaatamisväärsused • Louvre’i muuseum Vaatamisväärsused • Pariisi Jumalaema kirik Vaatamisväärsused • Pariisi Disneyland Vaatamisväärsused • Versailles’ loss Vähemtuntud vaatamisväärsus • Ideaalpalee • Postiljon Ferdinand Cheval Täname kuulamast!
▶ Saksamaale saab minna lennukiga, bussiga ▶ Saab broneerida endale majutuse Münchenis (33-96Eurot; NB! ilma söögita) ▶ Reisibürood: Reisiekspert, ReisiGuru, Lastminute ▶ Hinnatasemed olenevad sellest, mis kvaliteet on ▶ Internetiühendus enamasti igalpool Loodusolud ▶ Valitseb mõõdukas kliima ▶ Vihma sajab aasta läbi ▶ Sademete hulk mõõdukas, 500mm ▶ Suured veevarud ▶ Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa Vaatamisväärsused ▶ Põhilised vaatamisväärsused asuvad Berliinis ▶ Saksamaal on palju muuseume ▶ Rohkesti ajaloolisi ehitisi, kohti Sündmused, üritused ▶ Berliini filmifestivali ▶ Donaueschingeni muusikapäevad ▶ GrlStuF ▶ Wacken Open Air Turismipoliitika
Pindala: 39 151 km² ● Keskus: Orléans ● Suurim linn: Tours ● Keskpiirkond Loire jaotab kaheks ● ● Kõrgeimaks punktiks on Mount Saint-Marien (504 m) Kliima: üldiselt jahe ● Juust & vein Juust: ● ● Sainte Maure de Touraine ● Crottin de Chavignol ● Vein: ● Vins de Touraine, Vins du Centre, Vins de l’Orléanais Majandus Põllumajandus ● Turism ● Tööstus ● Vaatamisväärsused Loire'i oru lossid ● üle 300 lossi ● Vaatamisväärsused ● Chartres, Orléans ja Tours. ● Külastatakse muljetavaldavaid katedrale Kasutatud materjalid ● http://www.french-at-a- touch.com/French_Regions/Centre/centre_6.htm ● http://www.regions-of- france.com/regions/centre/weather/ ● https://www.google.ee/search? q=chartres+cathedral+france&biw=1366&bih=600 &source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=eqVOVLfUDY TlywPxqIGwDA&ved=0CAgQ_AUoAQ Aitäh!
Kuressaare TURISMI EELDUSED Looduslikud eeldused Kuressaare asub Saaremaa lõunaosas Liivi lahe ääres. Linnas küll mingit suurt randa pole, aga merel aega veeta saab ikka, sest erinevad ettevõtted pakuvad merematkasid ja muid merega seotud meelelahutusi. Samuti on Kuressaares võimalik mängida looduslikult maalilistel golfiradadel golfi. Ajaloolised vaatamisväärsused Kuressaares on väga mitmeid hästi säilinud ja kaugest minevikust pärit hooneid. Kindlasti Kuressaare üheks suurimaks vaatamisväärsuseks on 14. sajandist pärit piiskopilinnus. Siis on veel Kuressaare kesklinnas 17. sajandist pärit barokses stiilis raekoda. Raekoja vastas asub vaekoda, mis on pärit 1663. aastast. Kindlasti ei tasuks ka unustada peaväljaku ääres asuvat Laurentiuse kirikut, mis oma praeguse kuju sai 19. sajandil, kuid juured ulatuvad tagasi 17. sajandisse
· Lennutransport Majutus, ööbimine: · Reserveerimiskeskused · Hotellid · Motellid · Puhkekülad · Maaturismikeskused · Külalistemajad Vaatamisväärsused: · Melboourne Observation Deck- kõrgeim büroohoone lõunapoolkeral 253 meetri kõrgune. · Sydney ooperimaja selle taga laiub Sydney kuningriigi Botaanikaaed · Tarongo zoo- peetakse teiseks maailma kaunimaks loomaaiaks. · Peamised vaatamisväärsused asuvadSinimägedekeskus e ja Katoomba linnakese ümbruses. · Sinimägede magnetiks on Kolm Õde. 2 küsimust kuulajatele : Mis on Austraalia pealinn ? Kui suur on rahvaarv? Liisa Mäger MTT 1. Olustvere TMK
427 km Lennutransport – lennujaamad, lennuväljad, maandumisrajad - 5 194 Mere- ja siseveetransport – sadamad 300, ristluslaevad, kaubalaevad, jõestik 50000 km Maanteetransport – autoteed 6 406 504 km Linnatransport – metroo, bussid, trollid,trammid USA vaatamisväärsused Statue of Liberty (vabadussammas) – New York Grand Canyon (Suur Kanjon) – Arizona osariik Yellowstone National Park (Yellowstone'i rahvuspark) - Montana ja Idaho osariigi alal USA vaatamisväärsused Death Valley (surmaorg) – California osariik Time Square – New York Golden Gate Bridge - San Francisco Turismiressursid Kaasaegsed linnad (New York, Chicago, Los Angeles)
asub Maroussi linnaosas 9 km kaugusel kesklinnast. Ehitatud 1982. aastal, mahutab see 74 767 pealtvaatajat. Nime andis staadionile 1896. aastal olümpiamängude maratoinijooksu võitja. Staadionil toimusid 1982.aastal EM-ja 1977.aastal MM-võistlused kerge- jõustikus. 2004.aasta olümpiamängude tarvis hakati staadioni 2002.aastal Hispaania arhitekti plaanide järgi ümber ehitama ja täiustama. Eesti ja Kreeka vaatamis- väärsuste võrdlus. Igal riigil on omad vaatamisväärsused. Võrreldes Kreeka vaatamisväärsustega ei ole meil kunagi olnud ega säilinud ühtegi pühamut,akropoli ega paleed. Samuti pole meil nii suurt olümpiastaadionit ega nii kõrgeid mägesid. Meie vaatamisväärsused nii ajalooliselt tähtsad ja maailmakuulsad pole. Küll on nad aga tähtsad eestlaste jaoks ja meil on ka ajaloosündmusi,mida meenutavad sambad ja varemed. Igas maakonnas leidub looduskaunieid kohti ja vaatmisväärsusi, mis tõmbavad ligi nii
Türgi Pealinn: Ankara Riigikeel: Türgi Rahaühik:Türgi liir (TRY) Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela- Aasias. Aasia-osa nimetatakse Anatooliaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, lõunast Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Tegevused Vaatamisväärsused. Üldtunnustatud populaarseimad tegevused Türgis on rannaturism (Marmaris, Bodrum, Antalya, Alanya, Kusadasi) ja kultuuriturism. Kuigi bäkkpäkkeri jaoks pole rannas vedelemine kindlasti ainus ja piisav tegevus, pakutakse mere ääres lisaks standartseid ahvatlusi nagu sukeldumine, skuutrisõit, purjetamine, saarte külastamine jms. Kultuurihuvilise jaoks pakub Türgi palju, kohati tundub et liigagi palju. Kõike ei suuda ära vaadata, nii et tuleb valida, kas võtta igast kultuurikihistust see kõige kuu...
..........................................................................4 1.1. Pariisi teke........................................................................................................................4 1.2.Keskaegne Pariis .............................................................................................................. 4 1.3.Tänapäeva Pariis............................................................................................................... 5 2.Pariisi vaatamisväärsused ........................................................................................................6 2.1. Sakraalehitised................................................................................................................. 6 2.2.Looduslikud vaatamisväärsused........................................................................................6 2.3.Silmapaistavad ehitised....................................................................................................
HIINA RAHVA- VABARIIK Getter Anett Arro 9A Ajalugu Üldist · 1912. aastani oli Hiina keiserriik, edasi vabariik. · Hiina kohalikuskeeles- - "Taevaalune" · Lipp Vapp- Riigist : Riigihümniks- YìyngjnJ ìnxíngq Pealinnaks Peking Pindala- 9640821 km2 Riigikeeleks hiinakeel Rahvaarv - 1339724000 President- HuJ intao Peaminister - WenJ iabao I seseisvus- 1. oktoober 1949 1945-1990 · 3 Hiina kodusõda (19451949) Kolmandas sõjas sõdisid omavahel Goumindoni valitsus(Rahvapartei) Pekingis ja Hiina kommunistlik partei. sõda lõppes kommunistide võimuga 1.okt. 1949kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. Partei juhiks :Mao Zedong õpetus "mauism" (Mao punane raamat) · Suurretk : LõunastPõhja 80 000 läkskohale jõudis 8000. Hiina Rahvavabariik · 1. Suur Hüpe 1958.aasta Eesmärgiks jõuda maailma esimeste riikide järele ning minna mööda . NT : Varblas...
Peterburg Osula Põhikool 6.klass Roland Sisask Sisukord · Peterburg · Ajalugu · Pargid · Kirikud ja kloostrid · Sillad · Lipp ja vapp · Vaatamisväärsused · Rajoonid Peterburg · Peterburi on Euroopa nooremaid suurlinnu · 2003. aastal sai Peterburi 300.aastaseks · Peterburi kuulutati Venemaa pealinnaks 1712. aastal · Peterburi asub Soome lahe idapoolsuses. Ajalugu · Vene tsaar Peeter I asutas Peterburi 27.mail · Esimesed ehitised olid sõja ajal muldkindlused
vaatamisväärsused, mida nad vaatamas käivad, kuidas suhtutakse turistidesse Maltas ning kuidas saavad Eesti riigi kodanikud Maltasse. Transport Teede pikkus Hoolimata kõrgest linnastumistasemest on Maltas kiirteid vähem kui 100km. Transpordi liigid Autode arv on saarel väga kõrge- umbes 607 mootorsõidukit 1000 inimese kohta, Malta on selle näitajaga maailmas 5ndal kohal . Ühistranspordina on kasutusel bussid, mis on omamoodi vaatamisväärsused oma unikaalse, vanaaegse väljanägemise poolest. Raudteevõrgustik Maltas tänapäeval puudub, seega pole ka rongiliiklust. Küll aga oli toimiv rongiliiklus aastatel 1883-1931, mis ühendas pealinna Vallettat vana pealinna Mdinaga, kuna see ei tasunud enam ennast ära, siis otsustati see sulgeda. Sadamad Kuna Malta on asub keset merd, siis on seal laevandus hästi arenenud. 2002 aastal sõitis Malta lipu all 3143 laeva. Maltas on 3 looduslikku sadamat: Grand Harbour, mis asub Vallettast idas
SISUKORD LK 1 ASUKOHT JA ÜLDANDMED LK 2 RAHVASTIK JA MUU SELLEGA SEOTUD LK 3 SUUREMAD LINNAD, VAATAMISVÄÄRSUSED JA TEGEVUSALAD LK 4 KASUTATUD KIRJANDUS ASUKOHT JA ÜLDANDMED Argentiina on riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. Ta piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tsiiliga. Riigihümn: Old, Mortales Pealinn: Buenos Aires Pindala: 2 766 890km2 Riigikeel: hispaania Rahvaarv: 40 302 000 Rahvastiku tihedus: 14,6 in/km2 President: Cristina Fernandez De Kirchner Asepresident: Julio Cobos Iseseisvus: 9. juuli 1816 Rahaühik: peeso Ajavöönd: maailmaaeg -3 1 RAHVASTIK JA MUU SELLEGA SEOTUD Rahvaarv 40 302 000 ja rahvastiku tihedus 14,6 in/km2 . Riigikeeleks on hispaania keel. 86,4% on eurooplased, peamiselt itaalased ja hispaanlased. Rahvaarv aastast 1869 kuni 2009: 1869 1 877 490 1895 4 044 911 1914 7 903 662 ...
SakSAMAA SISUKORD ÜLDISELT SAKSAMAAST RAHVASTIK JA HALDUSJAOTUS GEOGRAAFILINE ASEND KLIIMA PINNAMOOD MAJANDUS TÖÖSTUS ENERGIAMAJANDUS KULTUUR VAATAMISVÄÄRSUSED SPORT ÜLDISELT SAKSAMAAST PEALINN BERLIIN PINDALA 357 023 km2 RAHVAARV 82 002 400 RIIGIKEEL SAKSA KEEL RAHAÜHIK EURO PARLAMENTAALNE RIIGIKORD LIITVABARIIK RAHVASTIK JA HALDUSJAOTUS Rahvastik numbrites: Paiknemine: Saksamaa on suurriik, kus Saksamaal on elab 82 422 299 inimest rahvastikutihedus 227 inimest Rahvaarvult suurim riik ruutkilomeetri kohta Euroopa Liidus. Rahvastikutihedus varieerub riigisiseselt. Haldusjaotus: Saksamaa koosneb 16 liidumaast GEOGRAAFILINE ASEND Saksamaa piirneb: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiir...
I Turismi eeldused 1.Looduslikud eeldused Kuressaare on rannikuäärne linn, mis asub Saaremaal. Kuressaares on saastamata ümbrus ja puhas joogivesi, pole suurtööstuse tahma ega ülepaisutatud linnaliiklust. Linnas küll suurt randa pole, aga merel aega veeta saab ikka, sest erinevad ettevõtted pakuvad merematkasid ja muid merega seotud meelelahutusi. Samuti on Kuressaares võimalik mängida looduslikult maalilistel golfiradadel golfi. 2. Ajaloolised vaatamisväärsused Ajaloolisteks vaatamisväärssteks Kuressaares on väga mitmeid hästi säilinud ja kaugest minevikust pärit hooneid. Kindlasti Kuressaare üheks suurimaks vaatamisväärsuseks on 14. sajandist pärit piiskopilinnus . Siis on veel Kuressaare kesklinnas 17. sajandist pärit barokses stiilis raekoda. Raekoja vastas asub vaekoda, mis on pärit 1663. aastast. Kindlasti ei tasuks ka unustada peaväljaku ääres asuvat Laurentiuse kirikut, mis oma praeguse kuju sai 19
TALLINNA TEENINDUSKOOL MAAKONDADE TÖÖ Tallinn 2019 Sisukord: 1. Tallinn 1.1 Tallinna lühitutvustus 1.2 Transport Tallinnas 1.3 Turismiinfo Tallinnas 1.4 Tallinna Vanalinn 1.4.1 Tallinna Vanalinna lühitutvustus 1.4.2 Tallinna Vanalinna muuseumid 1.4.3 Tallinna Vanalinna vaateplatvormid 1.4.4 Tallinna Vanalinna söögikohad 1.5 Tallinn väljaspool Vanalinna 1.5.1 Muuseumid väljaspool Vanalinna 1.5.2 Vaatamisväärsused väljaspool Vanalinna 1.5.3 Söögikohad väljaspool Vanalinna 2. Maakond 2.1 Maakonna kirjeldus 2.2 Transport Tallinn-maakond 2.3 Vaatamisväärsused maakonnas 2.4 Toidukohad maakonnas 2.5 Majutuskohad maakonnas Kokkuvõte Kasutatud allikad Tallinn. Tallinna lühitutvustus. Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus. Tallinn hõlmab tänapäeval 159,31 km² suuruse
9 7. KOKKUVÕTE Referaadi koostamine oli huvitav ja sain palju teda asju mida ma varem ei teadnud. Horvaatia on selline ilus ja soe maa kus ma sooviks kindlasti kunagi ära käija ja nautida ilusat riiki ning selle riigi iseärasusi. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Horvaatia. Vaatamisväärsused [WWW] http://euroopareis.blogspot.com/2007/07/horvaatia-2007.html (29.10.2010) 2. Horvaatia. Vaatamisväärsused[WWW] http://sirliiz.blogspot.com/2006/08/horvaatia.html (29.10.2010) 3. Horvaatia. Jalgpall [WWW] www.wikipedia.org/horvaatia (29.10.2010) 4. Eesti entsüklopeediakirjandus 2004. Maailma atlas LK 14-16 5. Horvaatia. Plitvice [WWW] http://et.tixik.com/c/europe-3/horvaatia-105/splitsko- dalmatinska-26147/vaatamisveersused_1018/ (29.10.2010)
endas inimtühju lahesoppe ja pikki valgeid randu. Mallorca pealinnas Palma de Mallorcas on tuntuimaks vaatamisväärsuseks Palma katedraal. See kirik rajati 14.-16. sajandil ning see on saanud linna sümboliks. Nagu näha on Hispaanias ajaveetmisvõimalusi mitmeid. Seal leidub tegevust nii ajaloohuvilistele, sportijatele kui ka lihtsalt lõbutsejatele ja puhkajatele. Hispaania sinised mered, kaunis mägine loodus ja selle huvitav kultuur ning vaatamisväärsused kõlavad väga kutsuvalt ning sellepärast ongi see koht, kuhu tulevikus kindlasti reisida tahan.
Matka eesmärk ja liikumisviis Paljud meist käivad tihti maal, paljud elavad seal aastaringselt, kuid vähesed märkavad seda kui palju on võimalusi seal rekreatiivseteks tegevusteks. Matka eesmärk on tutvustada soovijatele Rakke valla ümbrust, ilusat loodust ja matkaradasid Osalejad Kõik soovijad kes tahavad lähemalt tutvuda Rakke valla kauniste paikadega. Sobiv kuni 8 liikmelisele seltskonnale. Vanusepiirangut pole kuid soovitavalt neile kes suudavad jalgsi läbida vähemalt 10 km (seljakott seljas) ilma tervist oluliselt kahjustamata. Jalgsimatk 2 päeva (laupäev ja pühapäev) Matk on keskmise raskusastmega. I päev : Alguspunkt Rakke (toiduvarude ostmine Rakke poest). Saabumine Rakke rongiga (väljub 6.10 Tallinnas). jalgsi 15 km vahepeatus Välja talus kus saab juba telgid püsti panna ja edasi matkata sealses metsas (sihtmärk Padaküla järv). Su...
3. kodutöö Esitlus: 5 vaatamisväärsust Euroopas Ivar Juhkam Vaatamisväärsused Euroopas Euroopat peetakse lääne kultuuri hälliks. 16.-20. sajandil kontrollis Euroopa enamust maailmast. Tänu Euroopa võimsusele on ajaloo jooksul rajatud siia suurejoonelisi ja kauneid ehitisi, millest paljudest on saanud armastatud vaatamisväärsused. Käesoleva esitluse käigus tutvustangi 5 nende hulgast. 5 vaatamisväärsust 1.) Colosseum 2.) Eiffeli torn 3.) Ermitaaži kunstimuuseum 4) Londoni Tower 5.) Louvre Colosseum Antiikaja suurim amfiteater Paikneb Roomas, ehitati keiser Tituse ajal Mahutab 50 000 pealtvaatajat Oli kasutusel kuni 526.a, vahepeal hüljati ja kasutati kivimurruna Tänapäeval kasutuses kontserdipaigana Autor: neharai5 https://www.flickr.com/photos/neharai1/18684327768/ Eiffeli torn
1 TAIMKATTE ERIPÄRAD Umbes veerand Rumeenia pinnast on kaetud metsadega, millest 60% on mägedes. 4.2 LOOMASTIKU ERIPÄRA Imetajatest elavad Rumeenias mägikits, karu, ilves, hirv, hunt, rebane, mäger ja tuhkur. Linnuliike on palju, sealhulgas kotkad, raisakotkad ja kullid. Pelikanid on tavalised Doonau deltas. On ka palju liike mere- ja mageveekalad. 5. INIMTEGEVUS Rumeenias leidub naftat ja maagaasi. 6. VAATAMISVÄÄRSUSED Monumendid või vaatamisväärsused: Bukaresti triumfikaar Parlamendihoone The Sinaia Monastery Muuseumid: Pelisor Cast ASTRA Ope George Enescu Memorial House Rumeenia riiklik ajaloomuuseum Muuseum Cotroceni Kasutatud kirjandus: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/73/Flag_of_Romania.svg http://et.wikipedia.org/wiki/Rumeenia_keel http://www
kohvikuid. · Igal aastal saalib siit läbi mitu miljonit turisti,kellest enamik tahaks tagasi tulla- omapäi ja pikemalt kui mõneks tunniks. Turism · Igal aastal klastab seda riiki 3 miljonit turisti-igaüks viib endaga kaasa unustamatud muljed Titano mäelt. · Aadria merele ning ümbritsevatele rohelistele orgudele avanevatest imelistest vaadetest, keskajani ulatuvate juurtega pidustustelt, spordivõistluselt-nagu Formula1 Grand Prix. Vaatamisväärsused · Augustuse võidukaar on üks vanimaid säilinud rooma triumfikaari maailmas,mis pärineb aastast 27 ekr. juhatades otse vanalinna, vana kalaturu, purskkaevu Fontana Della Pigna ja Sismondo kindlsuvaremete juurde. · Vanalinna südameks on 12.sajandist pärinev San Francesco kirikust 1450ndail ümber ehitatud vararenessansi arhitektuuripärl Tempio Malatestiano(Malatestade mausoleum) ja Palazzo Del Prodesta 14.sajandist. Vaatamisväärsused
§ positsioonilt 68 (hetkeline) § aasta 2012, positsioon 78, indeks 0.740 § Eesti on kohal 37(0.893), Norra on kohal 2(0.968), Soome on kohal 12(0.954), India on kohal 132(0.609) § Makedoonia inimarenguindeks 0,808 ARENGUVÕIMALUSED § inimarenguindeks kasvab(siiani on) § tegemist kõrgelt arenenud riigiga, arvan, areng ei peatu vaid süveneb § turistidel hea ligipääs ja puhkamisvõimalused § mitmed vaatamisväärsused § olemas on pidev import ning eksport KASUTATUD KIRJANDUS § http://www.reisiguru.ee/riikID/40 § A ja O Taskuteatmik, riigid ja lipud § http:// www.tripadvisor.in/Attractionsg295109ActivitiesRepublic_of_Macedonia.html § http://et.advisor.travel/poi/6771 § http://en.wikipedia.org/wiki/Geography_of_the_Republic_of_Macedonia § http:// en.wikipedia.org/wiki/Geography_of_the_Republic_of_Macedonia#Climate § http://et.wikipedia
tseremoniaalsed. Täidesaatev võim kuulub valitsusele, mida juhib peaminister. Vaatamisväärsused ja tegevused § Väljasõidud loodusesse autode, jalgrataste, kanuude ja ATV-dega. § Botaanikaaedade ja turismitalude külastus § Ratsutamine ja ratsaspordikeskus § Veesport, rannad, kruiisid § Joad ja veekeskused § Poed ja meelelahutus § Jõgedel parvetamine § Vee ja seikluspargid § Ajaloolised ja kultuurilised vaatamisväärsused Kasutatud kirjandus § http://et.wikipedia.org/wiki/Jamaica § http:// www.google.ee/images?hl=et&biw=1099&bih=737&q=jamaica&um=1&ie=UTF-8& § http://www.jamaica.com/about-jamaica.html
Lisaks puudub kõrgkoolidesse edasiõppima asumise võimalus, mis tähendab, et noored lahkuvad suurematesse linnadesse ja ei pruugi tagasi põõrduda, sest tööd mujal leida on lihtsam. Valgas asub rakenduskõrgkool, Tartus mitmed ülikoolid ja kõrgkoolid ning Viljandis Kultuuriakadeemia. Kultuuri hoiavad elus Riidaja Kultuurimaja, Pikasilla Rahvamaja ning memmede rahvatantsurühm (Põdrala valla kodulehekülg). Põdrala valla territooriumil puuduvad ka märkimisväärsed vaatamisväärsused. Suuremad vaatamisväärsused on Viljandis ja Helme vallas. Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi vald asub looduskaunis kohas, majanduslik ja kultuuriline areng tegelikult puudub. Kuna töökohti on vähe, siis on oht, et noored kolivad ära tõmbekeskustesse kus on kergem leida tööd. Kasutatud kirjanduse loetelu Põdrala vald. Wikipedia. [http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5drala_vald] (15.10.2012) Statistika Põdrala valla kohta. Eesti Statistika. [http://www.stat.ee/ppe-50946] (26
Vähesel määral on Egeuse meres leitud naftat ja maagaasi. Küllalt levinud on ka päikeseenergia kasutamine kohalikuks otstarbeks riigis on üle 300 päikeseelektrijaama Väike võrdlus: Eesti ja kreeka vaatamis-väärsuste võrdlus. Igal riigil on omad vaatamisväärsused. Võrreldes kreeka vaatamisväärsustega ei ole meil kunagi olnud ega säilinud ühtegi pühamut,akropoli ega paleed. Samuti pole meil nii suurt olümpiastaadionit ega nii kõrgeid mägesid. Meie vaatamisväärsused nii ajalooliselt tähtsad ja maailmakuulsad pole. Küll on nad aga tähtsad eestlaste jaoks ja meil on ka ajaloosündmusi,mida meenutavad sambad ja varemed.
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL India Vabariik Referaat Koostaja: Laura Gnatienko Olustvere 2013 sisukord INDIA VABARIIK........................................................................................................................3 NIMI................................................................................................................................................3 MAJANDUS......................................................................................................................................5 Eksport .................................................................................................................................................5 Import ..................................................................................................................................................5 VA...
Third level Fourth level Fifth level Palermo Palermo provintsi halduskeskus. Palermo asub Conca d'Oro (Kuldse rannakarbi) orus Monte Pellegrino jalamil. Esimesed inimtegevuse jäljed Palermo kandis, sealhulgas koopajoonised, pärinevad pleistotseenist 10 tuhat aastat tagasi. Palermos on jalgpalliklubi U.S. Città di Palermo. Etna vaatamisväärsused Palazzo Reale ehk Palazzo dei Normanni Palermo toomkirik San Giovanni degli Eremiti (11321148), normanni kirik, mis peegeldab islami arhitektuuri traditsioone. La Martorana kirik Santa Caterina kirik Gesù kirik La Magione kirik Oratorio di San Lorenzo; pisike palvela Püha Franciscuse ja Püha Laurentiuse elu kujutava stukkdekooriga. Villa Giulia Parco della Favorita Palermo Lipp Asukoht
SAAREMAA Nii põnev meretagune paik! MIKS MINNA SAAREMAALE? Eesti suurimat saart, Saaremaad teatakse hea puhkekohana, kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljuski just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. SAAREMAA SUUREMAD SAARED: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi. PEALINN: Kuressaare RAHVA ARV: 36 366 PEAMISED USUTUNNISTUSED: Luterlus, õigeusk ja baptism. LOODUSLIKUD VAATAMISVÄÄRSUSED SÕRVE POOLSAAR PIRETI KIVI ANIKAITSE PANK VÄKRA OHVRIKIVI PANGA PANK VÕLLA RAHN ÜÜGU PANK VILSANDI UNDVA PANK RAHVUSPARK SUURIKU PANK ODALÄTSI ALLIKAD MULLUTU-SUURLAHT HARILAID KARUJÄRV KOIGI RABA KAALI KAATRIVÄLI SÕRVE POOLSAAR Click to ...
Sakala kõrgustik Sisukord 1. Paiknemine Eestis, geoloogiline ehitus ja pinnamood 2. Kliimaolud, veestik, muld ja taimkate 3. Vaatamisväärsused ja pildid 4. Kasutatud allikad Paiknemine ja kaardil Sakala kõrgustik on lõuna-eestis ja jääb Võrtsjärvest lääne poole.Kõrgustik on kolmnurkse kujuga. (Kaart on piltides) Geoloogiline ehitus Kolmnurkse kujuga Sakala kõrgustik on Pandiverest madalam ja palju vaheldusrikkama pinnamoega lainjad tasandikud ja küngastikud vahelduvad sügavate, juba enne mandrijäätumist tekkinud orgude, nn. ürgorgudega, mis jaotavad Sakala
TURISMI PLANEERIMINE
Kernu valla turismi-ja puhkemajanduse analüüs
Pärnu 2012
Koostas: TÜ Pärnu kolledzi 3. kursuse üliõpilased Grete Jakobson
Hiina tänapäeval NIMI: Company Logo Sisukord Majandus Rahvastik Loodus Vaatamisväärsused Huvitavad faktid Majandus Hiina majandus 2007. aastal tõusis Click to edit Master text styles maailma majandusedetabelis Second level Third level kolmandale kohale möödudes Fourth level Saksmaast. Hiina keskmine Fifth level majanduskasv aastas on umbes 10% ning 2010. aastal möödus Hiina tänusellele ka Jaapanist tõustes teisele kohale USA järel. Selline majanduskasv annab tunnistust ühest kiireimast ja jätkusuutlikumast siirdemajanduse kasvutempost viimase 50 aasta jooksul. Hiina majandus sõltub rohkesti nende valmistatavatest masinatest, tööstuskaupadest, mineraalidest ja rauast. Kunagi oli aga pea...
1.Paiknemine Eestis Palumaa on palumännikute ja nõmmede maastik,mis asub Haanja kõrgustiku kirdejalamil. 2.Geoloogilne ehitus Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Piusa raudteejaama juures leiduvat valget liivakivi kasutatakse klaasiliivaks. 3.Pinnamood Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine. Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste,järvede,soode,niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid,aga ka põllumaid ja soid. Lk 1 4.Kliimaolud Atlandi ookeani põhjaosas toimuv aktiivn...
Vinni-Pajusti Gümnaasium ALUTAGUSE Lühireferaat Autor: Merilin Linsi Klass : 9 Juhendaja : Siiri Seljamaa Rakvere 2011 Sisukord Paiknemine Eestis. Kaart........................................................................3 Geoloogiline ehitus.................................................................................3 Pinnamood..............................................................................................3 Kliimaolud..............................................................................................3 Veestik....................................................................................................4 Muld ja taimkate.....................................................................................4 Vaatamisväärsused........................................................................
SISUKORD : 1. Paiknemine Eestis ja kaart lk 2 2. Geoloogiline ehitus lk 3 3. Pinnavormid ja pinnamood lk 4 4. Kliimaolud lk 4 5. Veestik lk 45 6. Muld ja taimkate lk 6 7. Vaatamisväärsused lk 6 8. Kasutatud allikad lk 7 Lk 1 Paiknemine Eestis ja kaart LääneEesti madalik kulgeb põhjalõuna suunas Soome lahest Liivi laheni ja selle pikkus on 119120 km. LääneEesti madaliku pindalaks on 6035 km2, hõlmates 13,3 % Eesti territooriumist.
UKRAINA Romy Ruven Mõniste Kool IX klass 2014 Sisukord 1. Riigi geograafiline asend 2. Riigi loodus Loodus Kliima Loomad Taimed Veestik 3. Loodusrikkused 4. Tähtsamad majandusharud 5. Suurimad linnad 6. Vaatamisväärsused Riigi geograafiline asend Ukraina asub Ida-Euroopas, 44. ja 53. põhjalaiuse vahel. Piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Ukraina pindala on 603 700 km2. Euroopas on Ukraina suuruselt viies riik. Ukrainast suuremad on Venemaa, Prantsusmaa, Türgi ja Hispaania. (Ukraina on Eestist 13 korda suurem.) Riigi loodus
Kreeka Tairi Kaarna 11 B-K Sisukord Üldinfo Asend Rahvastik Majandus Maavarad ja eksport Reisimine Vaatamisväärsused Suhted Eestiga Veel huvitavat. Mida kaasa osta Kreekast Kasutatud materjal Üldinfo Asukoht: Balkani poolsaar Pealinn: Ateena, ligikaudu 5 miljonit elanikku Rahvaarv: ligikaudu 12 miljonit inimest Pindala: 131 944 km 2 Riigikord: Kreeka on parlamentaarne vabariik, riigipea president Rannajoone pikkus: 17 500 km Suuremad saared: Kreeta, Euboia, Kerkira, Kefalonia Saari kokku: 760, millest asustatuid 350 Kõrgeim mägi: Olümpos 2917 m
Õhutransport omab tähtsat osa eelkõige reisijateveos , sest tulenevalt riigipinnamoest on kõige otstarbekam ja kiirem reisida lennukiga 10) Turism: Norra on väga tuntud turismimaa eelkõige ilusa looduse ja talviste spordivõimaluste poolest. Seal on maailmas ühed ainulaadsemad fjordid ja puutumatu loodus. Riigi infrastruktuur on hästi arenenud ja ühendusteed on kiired ja mugavad tõmmates ligi peamiselt suurema sissetulekuga inimesi. Populaarsemad vaatamisväärsused: Flam raudteeliin- liinmille teele jäävad vaimustavalt kaunid mäed ja looduslikud puutumatud vaatamisväärsused , kosed ja joad. Nort Cape- Norra kõige põhjapoolseim tipp KASUTATUD ALLIKAD: http://www.norra.ee/ http://en.wikipedia.org/wiki/Norway Euroopa parlamendi kaart Õpilase Geograafia entsüklopeedia · http://www.norra.ee/facts/climate/climate/climate.htm · http://www.norra.ee/policy/environment/klimagovagr.htm http://www.southtravels
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
