Olustvere teenindus-ja maamajanduskool PM1 Kõpu Põhikool. Referaat. Koostaja:Taivo Vaine Juhendaja: Rein Schihalejev Olustvere 2010 Suure-Kõpu Põhikooli ajalugu. Esimese teated Suure-Kõpu mõisa kohta pärinevad 1487. Aastast, kui see kuulus Womar von Uexküllile. Kompleksi keskus oli sellel ajal Mõisaküla külas, mis asub mõned kilomeetrid eemal kohast, kuhu mõisasüda hiljemalt 1587. Aastal toodi. 1622. Aastal kinkis kuningas Gustav II Adolf mõisa krahv Jacob De la Gardiele, kes selle kaks aastat hiljem Valentin Scillingile erastas. 1699. Aastal mõis riigistati ning see püsis riigi omanduses kuni 1800.
Ajalugu. Kõpu Mõis. Juhendaja: Olev Teder. Koostaja: Aivar Rähn Viljandi Ühendatud kutsekeskkool 2008 a. Suure-Kõpu mõisa ajalugu Mõisate rajamine kulges kõige kiiremini Harjus ja piiskoppide valdustes, kus juba 14. sajandil tehti algust talupoegadelt maa vägivaldse äravõtmisega ja nende sunnismaiseks muutmisega. Ordu valdustes oli see protsess palju aeglasem. Sakalas rajati esimene mõis alles 1454. a. Mõisate rajamine kiirenes 16. sajandil. Kõpu mõisat mainitakse esmakordselt 1593. aastal. Selleks ajaks oli asustus Kõpus omandanud üldjoontes hilisematest sajanditest tuntud ilme
Suure-Kõpu mõis Kõpu mõisast pajatavad varaseimad teated pärinevad 1487. aastast. Kui 1800. aastal eraldati mõisa põhjapoolsed maad iseseisvaks Väike-Kõpu mõisaks, hakati vana mõisa kutsuma Suure-Kõpuks. Ajaloolise jaotuse järgi Viljandimaale Kõpu kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Viljandimaale Kõpu valla territooriumile. 1805. aastal siirdus mõis von Strykide aadliperekonna omandusse, kelle kätte ta jäi kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Alfred von Stryk. Mõisa esinduslikklassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal arhitekt Emil Julius Straussi projekti järgi. Hoone oli keskelt ja tiibade osas kahekorruseline, vaheosades aga ühekorruseline. Kesk- ja külgrisaliitidel on klassitsismile omased kolmnurkfrontoonid.
Kõpu tuletorn Kõpu tuletorn asub Hiiumaal Mägipe kõrgustiku Kõpu kõrgustiku kõrgemais kohas Tornimäel. Kõpu tuletorn on Baltimaade vanim meremärk.. Teada on, et juba 1490 aastatel nõudis Hansa Liit tulemärgi püstitamist. Ehitamine algas Tallinna Rae kulu ja Saare- Lääne Piiskopkonna ettevõttel 1504 a. ja vaheaegadega jätkus ehitus kuni 1540. Üle saja aasta oli märgiks ainult 20 m kõrgune paak ilma tuleta, mis kaugele merre paistis. 1649 hakati põletama puid paagi platvormil. Selleks läks aastas üle 1000 sülla puid, mida kohalikud talupojad pidid kohale tooma ja 6 meest olid kogu
aastal läks mõis riigile; · Keiser Paul I ostis mõisa riigilt; · 1805. aastal sattus mõis pandina Strykide valdusesse; Vanim poeg kolis Kõppu. Väikses mõisamajas oli tulekahju ning koliti Viljandi mõisa Klassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal - peale vanima poja surma Ajalugu · Peahoone arhitekt oli Emil Julius Strauss; · Mõis oli kunagi kuulus oma kunstikogu poolest; · 1919. langeb Narva lahingus viimane mõisaomanik; · 1921. aastal hakkas koolis tegutsema kool; Kõpu Mõis · Peahoone vaheosa on ühekorruseline, keskelt ja tiibadeosas kahekorruseline · Keskosas joonia kapiteelidega pilastrid · Peasissekäigu ees sammastega rõdu · Sarnaneb Tartumaal oleva Kuremaa mõisaga · Säilinud on ka mõned kõrvalhooned (mõisast kagu pool omaette kobarana) Kõpu Mõis · Kunstmarmorist seintega ballisaal, mida on aegade jooksul pidevalt muudetud seintel kujutatud marmorsambad, sammaste vahel on punase ja mustaga kombineeritud
Rattareis Kõpu poolsaarel Gustav Adolfi Gümnaasium 6.A Klass Eesmärgid Veeta aega sporti tehes ning samal ajal olles looduses. (Kõpu poolsaare vaheldusrikast loodust) Näha kohalikke vaatamisväärsusi ja ajaloolisi kohti. (Kõpu tuletorn, Kärdla kirik jne.) Läbida rattaga vähemalt 40km. Lõbusalt aega sõpradega veeta. Kohale minek Kõigepealt läheme kaugliinibussiga nr. 705 Kärdlasse. Väljumine 8.00 ja saabumine 12.45. Kärdlast käisime ajaveetmiseks kohalikku kirikut vaatamas ja kõhtu täitmas. Buss Kõpule väljus kell 15.00 ja kohal Kõpul olime 16.45. Kõpul Umbes 17.00 alustasime retke Kõpu bussipeatusest ja sõitsime RMK metsarajale
Kiili Gümnaasium Referaat Hiiumaa Kairo parts 8b klass Kiili 2011 Contents 1. Hiiumaa 2. Name 3. History 4. Transport 5. Kõpu lighthouse Hiiumaa Hiiumaa (Finnish, Hiidenmaa, German Dagö, Swedish Dagö, Danish Dagø) is the second largest island (989 km²) belonging to Estonia. It is located in the Baltic Sea .north of the island of Saaremaa ,a part of the West Estonian archipelago. Its largest town is Kärdla. Name
Hiiumaa Kotseva Aleksandra Koveshnikova Darja 10 klass Hiiumaa Hiiumaa Pindala 989 km² Rannajoone 310 km pikkus Rahvaarv umbes 10 000 Tuletorn Kõpu tuletorn 58° 52 N, Koordinaadid 22° 35 E Üldinfo Hiiumaa asub Läänemeres Saaremaast põhja pool ning selle suurim linn on Kärdla. Hiiumaa tekkis 455 miljonit aastat tagasi meteoriidiplahvatuse tagajärjel, seega on tegemist ühe maailma vanima saarega. Hiiumaa on Eesti saartest suuruselt teine saar. Administratiivselt moodustab ta koos oma lähedal asetsevate laidude ning Kassari saarega Hiiu maakonna
· Suurimad rabad on Linnusaare, Tapiku ja Endla. Kivisilla juga · Kivisilla joastik (ka Saka joastik) asub Ida-Viru maakonnas Kohtla vallas omaaegse Saka mõisa maa-alal ja laskub alla Saka pangast · Joastik koosneb kolmest suuremast astangust ning mitmest madalamast (kuni 1 m) astangust. Joastik laskub pangalt mereni jõudmiseks umbes 48 meetrit · Joastikku toidab 2 meetri sügavune Ranna peakraav, mis raiuti paesesse pinnasesse juba 19. sajandi keskel Kõpu tuletorn · Kõpu tuletorn on tuletorn Hiiumaal Kõpu poolsaarel · 16. sajandil ehitatud tuletorn on vanim Eestis · Kõpu tuletorn asub Lääne-Eestis Hiiumaal Kõpu poolsaare keskosas. · Kõpu tuletorn on Läänemere ja Baltimaade vanim ning väidetavalt maailmas vanuselt teine või kolmas tuletorn, mille tipus on tuli pidevalt põlenud. Tuhala nõiakaev · Tuhala nõiakaev on Rahkvälja maastikukaitsealal Tuhala
Baltikumi vanimast majakast? Kui ei ole, siis see on ainulaadne võimalus tulla ning teha kaks päeva tutvust kauni Hiiumaaga! Reis algab kell 8.00 Tallinnast Salme Kultuurikeskuse eest, kust sõidetakse Rohuküla sadamasse. Peale ligikaudu 1,5 tundi kestvat praamisõitu olemegi jõudnud Hiiumaale, kus esimesel päeval külastame Pühalepa kirikut, Suuremõisa lossi, Käina alevikku, Kassari saart, Orjaku sadamat, Sõru sadamat, Kõpu poolsaart. Ööbimine koos õhtusöögiga toimub Hiiumaa vanimas osas Kõpu poolsaarel. Teine päev algab hommikusöögi ning Kõpu tuletorni vallutamisega, kust edasi külastame Luidja randa, Kõrgessaare tööstusasulat, Reigi kirikut, Tahkuna poolsaart, Tahkuna tuletorni, Ristimäge ning viimasena Hiiumaa pealinna Kärdlat! Naasemine Tallinnasse ~20.00. Hiiumaast Hiiumaa on saar Läänemeres, Saaremaast põhja pool ning on suuruselt teine Eesti saar Saaremaa
maastik on vahelduv ja eriilmeline.Ürgorud koos külgorgudega moodustavad orustikke.Mitmed peaorru sisse tungivad liustikukeeled on muutnud nad lõiguti orundilaadseks.Ürgorgude hulgas on nii pikki orge kui ka uurakuid ja jäärakuid.Vanades orgudes on allikad tekitanud allikasoid ja allikalubjast ebaterrasse.Samuti on vanades orgudes metsakasvanud veerud ning soostunud lammid. Suurimad orundid on Tänassilma-Viljandi-Raudna ürgorg, Karksi ürgorg, Kõpu-Õisu ürgorg, Tääksi ürgorg, Ärma ürgorg, Õhne ürgorg, Tarvastu ürgorg ja Loodi–Sinialliku ürgorg. Põhjaosa reljeef on vahelduv astangute, voorede, ooside ja moreenkuplitega. Kesk- ja lõunaosa on künklik moreenmaastik. Kõrgustiku lõunaosa nõlv liivane kaldtasandik. Sakala kõrgustik paikneb Devoni liivakivil. Jääajal kõvasti kulutatud aluspõhjale on jäänud viimasest liustikust moreenist pinnakate. Kõrgustiku servaalaladel on madalaid voori ja künniseid,
Tallinna Ühisgümnaasium Hiiumaa Referaat Anny Uusküla 9a klass Õpetaja: Merike Tuisk 2009 Hiiumaa on Eestis suuruselt teine saar, mis asub Lääne-Eestis. Hiiu saar on rombja kujuga, mis näeb välja nagu nelja poolsaare ühendus. Põhja osas laiub Tahkuna poolsaar, lõunas Emmaste, idas Sarve poolsaar ja läänes asetseb Kõpu poolsaar. Hiiumaa pindala on 989 km ² . Rannajoon on 310 km pikk. Saare pealinn on Kärdla. Pinnamood ja geoloogiline areng: Hiiu saar on endise merepõhja kõrgem ala, mis on Lääne-Eesti üldise maakore kerkimise tulemusena tõusnud üle merepinna. Suurem osa maastikurajoonist on kuhjevormiga. Maapind kõrgeneb rannikult sisemaa poole. Pinnakatte sügava osa moodustavad moreenid, mis on jäänud enam ulatuses liivade alla. Need moreenid on pärit nii
Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud, eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad n-ö kaassaared on põhjarannikul Suur-Tjuka ja Väike- Tjuka, idas Seasaar. Lõunapoolses rannikumeres asuvad Pasilaid ja Hobulaid. Hiiu saar on rombja (risti) kujuga, jättes mulje, nagu oleks tegemist nelja poolsaare ühendusega. Põhjaosa moodustab Tahkuna poolsaar. Läänes eendub merre 21 km pikkune Kõpu poolsaar, mis oma keskse kõrgendiga ulatub saare teistest osadest mitu korda kõrgemale. Saare lõunaosa võib nimetada Emmaste poolsaareks. Vähim kaugus mandrist on 22 km. Saare läbimõõt on ligikaudu 40 km, kuid pikim sirgjooneline vahemaa Sarvest Kõpuni on 60 km. Rannajoone pikkuseks on ligi 310 km ning rannad on nõrgalt liigestatud. 2. Geoloogia ja pinnamood Hiiumaa maastiku mitmekesisus tuleneb selle üsna vaheldusrikka pinnakattega maismaatüki
Seitse Eesti kõige põnevamat inimese poolt loodud rajatist 1. Kadrioru loss.1725 aastal Peeter I käsul rajatud barokk stiilis loss. Väga kaunis ning hästi säilinud(renoveeritud) hoone. Kindlasti üks Euroopa ilusamaid. 2. Kõpu tuletorn 16 sajandil ehitatud. Eesti vanim tuletorn. Kõpu tuletorn on teadaolevalt maailma kõige vanem töötav majakas 3. Kuressaare piiskopilinnus. Kivilinnuse ehitus algas 13 sajandi lõpp. Väga hästi säilinud hoonestik. Tasub kindlasti külastada. Suviti toimub palju erinevaid üritusi. 4. Tartu ülikool. Eesti suurim ja vanim ülikool. Asutatud 1632. Maailma tasemel ülikool. 2010. aastal asetas Hispaania rahvuslik uurimisnõukogu SRC maailma ülikoolide paremusjärjestuse tabelis Tartu ülikooli 187
hiljem ( jää sulamine) ning sügis venib pikemaks Aasta keskmine temperatuur on +5,2 : +5,8°C Veestik Rannajoone kogupikkus on u 365 km Umbes 7% moodustavad saare keskosas asuvad ulatuslikud soostikud Hiiumaa siseosas (Pihla, Määvli ja Õngu soo) on Tihu jäänukjärved Üle 10 km pikkusi jõgesid on 7 Pikim jõgi on Luguse jõgi, 21 km pikk Leidub rannikujärvesid(võivad veel Muld ja taimkate Liivmuldade osatähtsus on Hiiumaal Eesti suurim Saare siseosas leidub madalsoomuldi, Kõpu ja Tahkuna ps leidub leetunud ja leedemuldi ( huumusvaesed-võib paiguti puududa) Taimestik on liigirikas (ligi 1000 liiki, Vormsil umbes 900) Hiiumaal on valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Kaitse alla on võetud üle 50 taimeliigi (Vormsil umbes 60) Võrdlemisi pehmes merelises kliimas kasvavad haruldased ja reliktsed liigid luuderohi ja harilik jugapuu Saarel kasvavad looduslikult veel
Hiiumaa arose from the water about 455 million years ago as a result of a meteorite impact. It is one of the oldest islands in the world. Around the island there are more than 200 islands and islets that have just risen from the water. Hiiumaa is a very beautiful place with kind and friendly people. The landscape on one end of the island is completely different from the landscape the other. In many languages the island is called ,,Day island". The best known sight on Hiiumaa is the Kõpu lighthouse. It's located on the Kõpu peninsula. It is the oldest lighthouse in the Baltics and the second or third oldest lighthouse in the world that has had the light continuously burning. The other big island that belongs to Estonia is Saaremaa. Saaremaa is approximately as big as Tenerife in Spain. The island is full of exciting sights and beautiful places. Theres very rich nature with hundred of species of various organisms. The most important sight on Saaremaa
Eesti kohanimed kordamiseks. Lahed ja väinad: Poolsaared: 62 Irbeni e. Irbe väin e. Kura kurk * Sõrve ps. 63 Kihnu v. * Tagamõisa ps. 64 Suur v. * Kõpu ps. 65 Väike v. * Noarootsi ps. 66 Soela v. * Pakri ps. 67 Väinameri * Viimsi ps. 68 Hari kurk * Juminda ps. 69 Voosi kurk * Pärispea (Purekkari) ps. 70 Kurkse (Kurksi) v. * Käsmu ps. 71 Liivi (Riia) laht * Vergi ps.
rõngassaarestik. Need olid esimesed saared Hiiumaa praegusel kohal ja mainitud sajad miljonid aastad teevad Hiiumaast ühe maailma vanima saare. Raske on leida Eestis looduslikult mitmekesisemat paika, kui seda on Hiiu saar. Maastikutüübid ja -pildid vahelduvad suisa peadpööritava kiirusega. Olles ühtviisi kaunid ja miniatuursed, põimuvad nad omavahel kokku just täpselt selleks, et teha Hiiumaast Hiiumaa. Suviti meelitavad pea kõiki kilomeetripikkused liivarannad Tahkuna ja Kõpu poolsaarel. Hiiumaale on teda ümbritsevad väikesaared nagu värvikirevad pärlid kauni naise kaelas. Üle kahesaja saare ja saarekese hulka kuulub hiljuti merest tõusnud, veel taimestumata, kuid ka suuremaid metsaseid saari. Tänu ümbritsevale merele on Hiiumaa kliima teistsugusem kui Mandri-Eestis. Päikese-paistelisi ilmu on rohkem ja vihma vähem 3 Loodusgeograafiline ülevaade Hiiumaa on suuruselt (989 km²) teine saar Eestis Saaremaa järel. Valdava osa Hiiu
Ilja Repin Tähe võidukaar Iisaku katedraal Vabadus viib – Pariisis - Peterburi rahva barrikaadile Eguene Delacroix Ivan Julm pojaga Horatiuse Kõpu mõis Ilja Repin vanne Jacques-Louis David Chopinie portree Tartu Ülikool Eguene Modest Delacroix Mussorgski portree Tapetud Marat Ilja Repin
Tallinna Ühisgümnaasium Manfred Mletsin Hiiumaa Referaat Juhendaja : Merike Tuisk Tallinn 2009 1 Hiiumaa Hiiumaa on pindalat (1122 km2) teine saar Eestis. Tema osalus on 2,5%. Kõrgeim koht on Tornimägi Kõpu ps (68 m). Soostumus on 9,6%. Hiiumaa asukoht Eesti suhtes ja Hiiumaa maakonnad Maastiku eripära Hiiu saar on rombja kujuga, jättes mulje, nagu oleks tegemist nelja poolsaare ühenudsega. Põhjaosa moodustab Tahkuna poolsaar (u 42 km2). Läänes eendub merre 21 km pikkune Kõpu poolsaar (u 98 km2). Saare lõunaosa võib nimetada Emmaste poolsaareks (u 190 km2).
house, barn and farm including a barn, cattleshed and cottagers' buildings. In these buildings the lifestyle of the times of "Tõde ja Õigus" ("the Truth and the Right") is being exhibited. In the former dwelling house there is an exhibition reflecting the life and creative work of the writer. In summer different events take place; the openair theatre performances are especially popular. From the Museum hiking tracks lead into the countryside of Kõrvemaa. · Kõpu lighthouse is the most famous tourist sight of Hiiumaa, one could even say it is a symbol of the island; it is the third oldest working lighthouse. It is known that in 1490 the Hanseatic League requested the erection of a signal light. The completion date of the building of the lighthouse is considered to be 1531. The light of Kõpu can be seen for 35 nautical miles. It is possible to ascend to the top of the lighthouse.
Pantheon Madelleine'i kirik Tähe võidukaar A.Canova ,,Lamav Veenus" Admiraliteedihoone Peterburis Iisaku katedraal Viitna kõrts Saku mõis Suure-Kõpu mõis Hõreda mõis Riisipere mõis TÜ peahoone JACQUES-LOUIS DAVID Horatiuse vanne Tapetud Marat Sabiinitarid Madam ja monsenjöör Lavoisier Madame Recamier Napoleon Alpe ületamas Napoleoni kroonimine Napoleon oma tööruumis JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES Autoportree Suur supleja Suur odalisk
Neljas tase Viies tase Mitu maakonda on Eestimaal? Leia kontuurkaardilt: Piirissaa Saarema Ruhnu Muhu Hiiumaa Kihnu Naissaar Vormsi SAARED ra Leia kontuurkaardilt: Kõpu Viimsi ps Noarootsi Juminda Pärispea Sõrveps ps psps ps POOLSAARE D Leia kontuurkaardilt: S LoMatsalu iPärnu iNarva ovm laht i lea h lta h t laht
Soomaa Asukohakirjeldus: Pärnust 37km Tori vallas Rätsepa külas, Tori-Jõesuu-Kõpu tee 10km. Tallinnast ja Tartust 1,5h autosõidu kaugusel. Majutus: 8 tuba, 32 voodikohta, 18 lisakohta, telkimisala- 300 inimesele. Soomaa Kanuumatka- ja Saunakeskus ehk Ritsu talu on Soomaa RP lääne poolsel piiril asuv perefirma. Navesti jõe kaldal Soomaa rabade ja jõgede lähedal saab talupere pakkuda kogu seda ilu ja vaikust ka oma külalistele. Minna võite üksi, sõprade või peredega. Auto saab parkida jõekaldale
sadu aastaid vanad. Soovitan külastada meie pealinna Tallinna ja kahte kõige suuremat saart Hiiumaad ja Saaremaad. Pealinnas on meil Vanalinn mis on riigi üks suurimaid vaatamisväärsusi, teletorn, lennusadam ja vabadussammas. Saartel on väga ilus ning puutumata puhas loodus. Saaremaal vääriks külastamist Sõrve poolsaar sõrve tuletorniga, Panga pank, Kuressaare kindlus ja Kaali kraater. Hiiumaal seevastu Kõpu ja Tahkuna tuletornid ning Pühalepa kirik. Lisaks on saarte raval väga omapärane ja huvitav kultuur. Parim aeg Eestit külastada oleks suvel, sest suvel on meil palju pidustusi ja üritusi, eriti juunis. Venemaalt soovitaksin Eestisse sõita lennukiga, sest meie riikide vahele ei jää teisi riike millest oleks põnev läbi sõita.
7.päev 8 -9.00 Äratus ja Hommikusöök 10.00 Lahkume hotellist ning sõidame Triigi sadamasse, kus meid ootab meile tellitud kaater, et sõita umber Saaremaad, võimalus püüda kala ning võimalus sõita "tuubiga" kaatri taga. 14.00 Kaater viib meid tagasi Triigi sadamasse, kus pakutakse meile lõunat. 15.00 Läheme praamiga Hiiumaale 16.00 Sõrust sõidame esmalt Kõpu poolsaarele ja tutvume väljastpoolt kuulsa Kõpu tuletorniga 17.00 Järgmisena külastame kuulsat Reigi kirikut 18.00 Pärast seda sõidame Kärdlasse, kus majutatakse meid Padu hotelli (http://www.paduhotell.ee/ ) 19.00 Õhtusöök ning pärast seda vaba aeg Kärdla linnas 8.päev 9 -10.00 Äratus ja hommikusöök 11.00 Ekskursioon Kärdla linnas 13
Mudiste ja Lõhavere orulõigud. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 219-220 Sakala kõrgustiku pinnamood Pinnamoe olulisemateks liigestajateks on need suuremad vanad orud, mis jääaegadel jäid vooluvete tugevuse tõttu täitumata ja mis koos oma külgorgudega moodustavad nüüd keerukaid orustikke. Mitmeid peaorge on avardanud neisse põhja-loodekaarest tunginud liustikukeeled, muutes need lõiguti orundilaadseteks (Halliste ja Kõpu). Nüüdisaegsete külgorgude seas on nii peaorgudega samavanuseid jõgede ja ojadega pikkiorge kui ka pärastjääajal ajutiste vooluvete poolt uuristatud lühikesi jäärakuid ja uurakuid. Rohkete allikad vanades orgused on tekitanud sinna allikasoid ja ka allikalubjast ebaterrasse. Vanadele orgudele on iseloomulikult võrdlemisi lauged metsakasvanud veerud ja neis voolavatele jõgedele soostunud lamm. 4
Third level Fourth level Fifth level Inimmõju hinnang Ilus maastik Looduslähedane paik Prügila Loodusressursside hinnang Põllupidamine Kalandus Kultuurilugu Muusikafestivalid Kuulsad inimesed Vaatamisväärsused Laiud Üle 200 laiu Suurus Saarnaki laid Vaatamisväärsused Rahnud Helmerseni kivikülv Kukka kivi Vaatamisväärsused Tuletornid Kõpu tuletorn Teised tuletornid Täname kuulamast/vaatamast!
in Tallinn, Estonia. It was built after the Great Northern War to Nicola Michetti's. Catherinethal was abandoned by Russian royalty throughout the late 18th and 19th centuries. In the 1930s Konstantin Päts, Estonia's first president, embarked on extensive and controversial restorations with the aim of transforming the park and the palace into his private domain. 5 9. Kõpu Lighthouse Kõpu Lighthouse is one of the best known symbols and tourist sights on the Estonian island of Hiiumaa. It is one of the oldest lighthouses in the world, having been in continuous use since its completion in 1531. The lighthouse is built at the top of the highest hillock of Hiiumaa island, Tornimägi. The lighthouse marks the Hiiu sandbank and warns ships away from the shoreline. The height of the building itself is 36 metres, and the light is 102.6 metres above sea level, making it the highest
3.JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES(1780-1867)-anatoomiliselt muutis natuke inimesi, kõige parem maailviimistleja Autoportree Suur supleja Noormehe portree Napoleon Suur odalisk Türgi saun(viimane maal) 4.Klassitsim Venemaal Admiraliteedihoone Peastaabihoone Iisaku katedraal Peterburis(2 tiiba, torn 72 m) 5.Klassitsism Eestis Viitna kõrts Saku mõis Kõpu mõis Hõreda mõis Riisipere mõis(suurim) Krause-Tartu ülikooli peahoone ROMANTISM 19.saj I pool 1.THEODORE GERICAULT(1791-1824) Hullu naise portree Kleptomaan Ratsavõistlused Epsonis Meduusa parv 2.EUGENE DELAROIX(1798-1863). Prantsuse romantismi peaesindaja Autoportree Dante ja Vergilius põrgus Choise veresaun
Karula rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark Matsalu rahvuspark Lahemaa rahvuspark Karula rahvuspark · Asub Valga-ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste, Varstu valla maadel. · Asustati 1979. aastal, rahvuspargi nime kannab alatest 1993. aastast. · Kaitstakse metsa-ja järverikkaid maastikke, pinnavorme, liike ja pärandkultuuri. · Pindala 12 300 ha. · Võru murrak · Pinnavorm Soomaa rahvuspark · Asub Viljandimaa, Kõpu, Suure-Jaani ja Vastemõiste vallas · Asustati 1957. aastal, rahvuspargi nime kannab 1993. aastast. · Kaitstakse loodus-ja pärandkultuurimaastiku. · Pindala on 39 640 hektarit. · ripp-ja pukksillad · Viies aastaaeg Vilsandi rahvuspark · Asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümenda vallas. · Baltimaade vanim rahvuspark. Asustati 1910. aastal Artur Toom'i algatusel. · Kaitstakse rannikumaastikuala, merd, linde, taimi ja hüljeste lesilaid.
Saaremaa rannikul, Sõrve säärest kuni Vilsandini, on kõikides mudeli punktides keskmine energia voog kuni 2,5 kW/m.Laineenergia voo suurim tihedus 2,55 kW/m jääb samuti Vilsandi lähistele võrgupunkti 73 (joonis 5) Väiksemad väärtused jäävad Hiiumaa ja Saaremaa vahelisse merealasse. Sealne piirkond on mõnevõrra varjatud domineerivate tuulte poolt tekitatud lainete eest, loodest Hiiumaaga ja edelast Saaremaaga. Hiiumaa lõunarannikult kuni Kõpu poolsaare tipuni, on laineenergia keskmised väärtused, sarnaselt Saaremaaga, jällegi suhteliselt kõrged, kuni 2,5 kW/m. Märgatavalt hakkab laineenergia voo tihedus vähenema Kõpu poolsaarest ida pool Soome lahe suunas, jäädes valdavalt 1 kW/m lähistele. Selline varieerumine piki uuringuala on kooskõlas Läänemere lainekliima ruumilise muutlikkusega, kus üheks kõige kõrgema lainetuse intensiivsusega piirkonnaks peetakse
a,Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe,Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putk aste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone,Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu,Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure- Kõpu, Kuremaa, Sauga (varemeis),Palivere, Vana- Võidu (kaks viimast ehitatud hiljem ümber täiskahekorruseliseks), Paju, Järvakandi mõisa matusekabel. Järelklassitsisitlikke mõisahooneid (19. sajandi teine pool, lõpp ja hiljemgi): Pagari, Järlepa (peale 1905.a. põlemise järgset taastamist) Raadi mõisa väravaehitus. Kasutatud kirjandus Tannberg, T, Uusaeg http://www.mois.ee/stiil/stiil7.shtml http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism
Construction completed has spanned thoughout Estonia in 1980 Geography Mainly a lowland Bordered by the Baltic sea,Latvia & Russia Moderate winters and cool summers Oil shale and limestone deposits Forests covers over 47% of the land Hiiumaa The second largest island Territory: 989 km² In the Baltic Sea, north of the island of Saaremaa Coastline: 310 km Population: 8400 people Kärdla Kõpu Lighthouse One of the best known symbols and tourist sights. One of the oldest lighthouses in the world (1531). At the top of the highest hillock - Tornimägi (English: Tower Hill). Height : 36 meters. Other Sightseeings Reigi Church Tahkuna lighthouse Other Sightseeings Suuremõisa Castle Soera Farmhouse museum
toodetakse mägede kivimite purustamise teel selle tõttu muutub maastik ja see võib põhjustada loomade väljasuremise Kasutamine betooni valmistamisel täitematerjalina teedeehituses (purustatud asfalt ja kruus kattega teede pindamisel või teede mustkattesegudes) purustamata kruusa kasutatakse teede alumiste kihtide ehitamisel täitematerjalina ehitusaluste täitetööde tegemisel veepuhastusfiltrites Leiukohad kruusamaardlad: - Määvli - Kõpu - Tehumardi · Hiiu · Pärnu · Viljandi · Lääne Savi Savi ehk sau on purdsetenditest kõige peeneteralisem osa Savi iseloomulik tunnus on plastilisus ja voolitavus Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse Savi tarbe- ja reservvarud on 3768 tuhat m3 Leiukohad Kasutamine Savi kasutatakse põhiliselt keraamikas, kus sellest valmistatakse telliseid, ahjupotte, drenaazhitorusid, katusekive, tarbekeraamikat ja muud Ohtlikkus keskkonnale
720 800 mm. Sügisel sajab palju kõrgustiku läänenõlvadel. Lumikate püsib keskmiselt 110120 päeva, paksus 3040cm jääb natuke alla Otepääle ja Haanjale. Talvel on külmem kui mujal, kuna kõrgustik asub sisemaal. Veestik Kõrgustik on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks, mis on lõunasihiline ja asub ViiratsiHolstre RutuTaagepera joonel. Vetevõrk on üsna tihe. Suurimad jõed Raudna, Kõpu, Halliste. Jõed voolavad ürgorgudes. Järvede arv ulatub umbes 100ni. Väikseid moreenjärvi leidub künkliku reljeefiga aladel. Suuremad järved on kõik seotud ürgorgudega. Tüüpiline orujärv on Viljandi (pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav) Suurimad on Viljandi järv, Õisu järv ja Veisjärv. Tõrvast lõunapool asub Koorküla järvestik (50 km²) 20 järvega. Seal on ka sügavuselt Eesti kolmas järv Udsu järv (30,25 m).
tuhatkond, väikeste rahnude arv on praktiliselt loendamatu. Enamik Eesti rändrahnudest on PõhjaEestis. Eriti rohkelt on neid Lahemaal. Maapealseid rahne, mille ümbermõõt ületab 50 meetrit, on Eestis kaks: Ehalkivi ja Kabelikivi. 10 Kaitsealust rändrahnu on : 1. Jaanikildi rahn (Halliste vald) 2. Tuhalaane rändrahn (Karksi vald) 3. Jõesaare kivi (Kõo vald) 4. Rändrahn "Kalevipoja tool" (KolgaJaani vald) 5.Liivassaare kivi (KolgaJaani vald) 6. Laiakivi (Kõpu vald) 7. Paksu suurkivi (SuureJaani vald) 8. Rõngu kivi (SuureJaani vald) 9. Linassaadu rahn (SuureJaani vald) Kasutatud kirjandus : Pirrus, E. 2003. ,,Hiidrahnud loodusmälestistena. Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse``, Tallinn, 7588. Pirrus, E. 1996. ,,Suured rändrahnud võõrsilt pärit omad``. Eesti Loodus, 4, 118119. S.Kaljula, H.Relve ,,Loodusõpetus`` 6 klass 2. osa www.miksike.ee Geoturism Eestis ja Lõuna Soomes. LÕPP
Saared Saaremaa 2671, Hiiumaa 989, Muhu 198, Vormsi, Kassari (hiiuma kagu), Naissaar (tallinna üleval), Kihnu, Väike Pakri (taga), Suur Pakri (ees), Ruhnu, Osmussaar (loode eesti), Vilsandi ( lääne saaremaa), Piirissaar ( peipsis), piiriveekogud narva jõgi, veehoidla, peipsi, lämmi-, pihkvajärv, poolsaared noarootsi (vormsi paremal pool), pakri (paldiski), viimsi (tallinn), Juminda ( peale viimsi ps paremal), Pärispea ( juminda paremal pool), Sõrve ( Saaremaa alumine osa), Kõpu ( hiiumaa lääne osa), Tahkuna ( hiiuma põhja osa), lahed pärnu, matsalu (haapsalu all), haapsalu, tallinna, kolga ( tallinnast paremal), narva, soome, liivi (saaremaa all), väinad suur ( muhust paremal), väike, soela (hiiumaa saarema vahel), irbe e kura kurk (saaremaa all edel), kesk punkt jõgevamaal adavere lähedal. Äärmuspunktid mandril põhi pärispea ps, purekari neem, lõuna naha talu
Hinnad peamajas: 4 inimese sviit 1 800 EEK (120)/ööpäev Lisaks majutusele pakutakse hommikusööki Villa Andropoffi Restoranis,mille hinnaks on 75 EEK/täiskasvanud ja 45 EEK/4-12-aastased lapsed. Green Villa Asukoht: Vee 21, Pärnu Hinnad: Tuba ühele 450 1000.- Tuba kahele 680 1250.- Tuba kolmele 900 1400.- Peretuba 4-le 1200 1800.- Korter 1300 1900.- Hinnad sisaldavad ka hommikusööki. Maria talu Asukoht: Pärnu, Tõstamaa vald, Kõpu küla Hinnad: 24 kahekohalist tuba, toa hind 700.- Lisateenused: toitlustus, seminarid, pulmad, matkad, jahtimine jpm. Lembitu puhkemaja Asukoht: Lembitu 30, Pärnu Hinnad: 1 öö (kuni 8 inimest): 3520 EEK 2 ööd / nädalavahetus (kuni 8 inimest): 6 258 EEK 1 nädal (kuni 8 inimest): 15 646 EEK Lisateenused: toitlustamine, seminarid, matkad ja jalgrataste rent. Villa Marina Asukoht: Kapteni 4, Pärnu Hinnad: 1 ööpäev 1200.- TÄNAN
grandioossed, sõudsid, pletruus, abiturient, ballett, peatselt, Brasiilia, kanister, terrass, puhvet, stipendium, traagiline, boheemlane, taburet. 2. Raudtee-äärne lepa võsa, sealtpoolt, rohkesti herilase pesi, häälte ja kapjade kõmin, küüni taoline ehitis, 60 kilomeetrise matkaraja lõpp oli Tammasaare nimelises kultuurimajas, päevitamiskoht, kahe järve vaheline, Võrtsjärve äärne laagriplats, Tiit Piibelehe nimeline romaani võistlus, vareseparved, männimetsa kohal sirutus Kõpu majakatorn, U- kujuline kurv, saksa- ja vene keelne. 3. kaheksandas – kaheksandatesse Ojadesse- ojja Paesele- paestele Laant- laani Ristmikul- ristmikel Asfaldil- asfaltidel Vaeseid- vaese Käte- käsi Kumbadessegi- kummaski Gümnaasiumidele- gümnaasiumile 4. Nooruk kõndis, sigaret hambusja müts peas, vaiksel kõrvaltänaval. Ei tohi rääkida isale, kes saab kurjaks ega emale, kel on niigi palju muret. Saali ette minnes olid tehase direktoril,
Ka korralik sügistorm pilk peale visata“ ja jäänud musta toonekurge. eripalgeline ka siinne loodus. on meeldejääv elamus, mida aastateks käima või päris paigale, Lääne-Eesti kõrgeimad mäed Suvi on kõige päikeselisem kohalikud rannas nautimas sest on, mida avastada ja seda, Kõpu poolsaarel ja Sarve aastaaeg ja mereveed on siis käivad. mis südame külge jääb. poolsaare madalad, veel praegugi suplemiseks sobilikult soojad. Kui arvate, et Hiiumaal elavad suurveega üleujutatavad madalad Veetemperatuur on 8-25 kraadi HEA ENERGIA ainult hiidlased, siis eksite. rannad. Pihla raba turbased ning randasid leidub igale
Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna.Mitmel pool rannikul leidub luiteid. Saaremaa õhukesed rähk- ning noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad.( 2 ) 3.2. Hiiumaa pinnamood ja selle kujunemine. Hiiumaa pinnamood on madal ja tasane. Põhjarannikul on palju liivarandu. Ujumiseks ja päevitamiseks on sobivamad Tõrvanina, Lehtma, Tahkuna, Mangu, Luidja, Pallinina ja Kalana rand ning Surfiparadiis. Pikalt läände ulatub Kõpu poolsaar, mille keskosa kerkib 67 meetrini ja kus asub Baltimaade vanim tuletorn Kõpu tuletorn.( foto.4 )( 3) . Foto 8. Kõpu tuletorn Hiiumaal 9 4. Maavarad 4.1. Saaremaal leiduvad maavarad. Saaremaal leidub järgmisi maavarasid: lubjakivi, dolomiit, liiv, kruus, savi, ravimuda, turvas ja mineraalvesi.
pärinevad 15.saj. II poolest. Karksi Peetri kirik Keskajal oli Karksi kiriklik elu seotud linnusega. 13. saj. rajatud linnuses oli ka apostel Peetrusele pühitsetud kabel. Praegune kivikirik ehitati 1773-1778, kasutades osaliselt linnuse alusmüüre. Viljandi Jaani kirik Kirik pühitseti taas 1992.a. Algselt (1466-1472). Viljandimaa loodus: Hendrikhansu põrgu paljand. Lopa paljand. Lossimägede paljand. Iivakivi. Kõpu laiakivi. Loodi-Püstmäe lehisepuistu. Mägiste kuusk(13-ne haruline). Mägiste põrguhaud e Maimu koobas. Oti õunapuu. Pilistvere Kivikangur. Trepimägi. Varesemäed. Viiralti Tamm. Sammuli rändrahn. Viljandi rippsild. Jne. Parika looduskaitseala. Loodi looduspark. Loodi põrgu.. Soomaa rahvuspark. Teringi matkarada ja Lilli Loodusmaja. Tilli kadastik. Tõllamäe tamm ja tammik. Uueveski org ja männik. Paistu tehisjärv.
seadust? Proua Männikmets oleks pidanud teavitama härra Kobarpead maaalal asuvast kaitsealast, mis on loodud läänesõrmkäpa kaitsmiseks. See oleks välistanud härra Kobarpea edasise seadusevastase tegevuse. Rikkumisi Sõidukijuht on rikkunud ATV tegevuse jäljed looduskaitseseaduse ja kaitseala Luitemaa eeskirja maastikukaitsealal. nõudeid. Rikkumine leidis aset Hiiumaal Kõpu looduskaitseala Ristna piiranguvööndis. Kohalik jahimees, kes pidas augustikuus Harjumaal Keila vallas linnujahti, küttis seadusevastaselt ühe suurkoovitaja. Suurkoovitaja puhul on tegemist kolmanda kaitsekategooria alla kuuluva linnuliigiga, kelle küttimine on keelatud. Jahimehel tuleb looduskaitseseaduse rikkumise eest maksta 960 krooni trahvi ning lisaks sellele hüvitada keskkonnale tekitatud kahju 5000 krooni. (17.sept.2009)
Läänemaa: Haapsalu (piiskoplinnus, kirik, raekojahoone, Suur Promenaad), Vormsi, Noarootsi kalurikülad, Osmussaar (tuletorn, kivikabel, rand), Lihula linnus ja mõis, Matsalu RP (linnud). Saaremaa: Kuressaare (piiskoplinnus, vanalinn, linnapark, rand), Panga pank, Viidumäe LKA, Kaali met kraater, Vilsandi (Eesti läänepoolseim saar) RP, Muhu. Hiiumaa: Kärdla (keskväljak ja Pritsimaja, rannapark, Ristija Johannese kirik), Pühalepa kirik, Suuremõisa mõis, Reigi kirik, Kõpu ps, Kõrgessaare mõis (viinaköök, restoran, külalismaja).
Jaani 255,65 351,53 - 383,48 Kärstna, Tarvastu (oma valla Kärstna Hooldekodu vald Kärstna, Tarvastu elanikele), vald 447,40 Kõpu Hooldekodu Kõpu,Kõpu vald Kõpu,Kõpu vald 415,43 Viljandi mnt 4 Viljandi mnt 4 Mulgi Häärber OÜ Halliste Halliste al 415 Mõisaküla Kiikre 10, Kiikre 10, Hoolekandekeskus Mõisaküla Mõisaküla 415,42 Paistu Sotsiaal- ja Paistu vald
Raikküla, Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnja, Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe, Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putkaste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone, Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu, Riguldi, Kehra (hiljem osalt muudetud), ja Uue-Varbla Ilmekaimaid hilisklassitsistlikke mõisahooneid: Mädapea, Ontika, Suure- Kõpu, Kuremaa, Sauga (varemeis), Palivere, Vana-Võidu (kaks viimast ehitatud hiljem ümber täiskahekorruseliseks), Paju, Järvakandi mõisa matusekabel. Järelklassitsisitlikke mõisahooneid (19. sajandi teine pool, lõpp ja hiljemgi): Pagari, Järlepa (peale 1905.a. põlemise järgset taastamist) Raadi mõisa väravaehitus.
Berni konventsioon Kokkupandav materjal saab olema õppematerjal kaasüliõpilastele. Ülevaates peavad kindlasti olema: 1. Mille kohta konventsioon käib? Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta. 2. Konventsiooni eesmärk? Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele. 3. Mis aastal ja kus konventsioon allkirjastati? 1979. aastal Bernis Sveitsis (jõustus 1982. a.) 4. Kes/kui palju on praeguseks liikmeid, kes algatasid? Praeguseks on 39 liiget: Albaania, Austria, Belgia, Bulgaaria, Burkina Faso, Küpros, Tsehhi, Taani, Eesti (1992 a), (Euroopa Komisjon), Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Lichtenstein, Leedu, Malta, Moldova, Monaco, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Senegal, Hispaania, Rootsi, Sveits, Tunees...
mis on õnn. Olen giidina Eestis ringi rännates kahjuks pidanud nägema, kuidas sellised üritused väljuvad esialgsetest raamidest ja hakkavad elama oma elu. Kurb on Hiiumaal Tahkuna neemel vaadata Estonial hukkunud laste mälestusmärki, mille jalamile on "roninud" labürint, risustades selle kauni koha ja mälestuse. Labürindid on olnud saartel ja randades, aga kusagil on ju ka mõistlik piir. Samasugused labürindid hakkavad juba tekkima Mohni saarel. Hiiumaal Kõpu neemelt ära sõites palistavad teeservi kividest laotud nimede read. Kas neid on sinna tõesti vaja? Kas me peame endast tingimata sel viisil mäletuse maha jätma? Võib-olla viiks parem oma prahi rannast kaasa?
oosistik) mõhnad ümarad (Jussi ja Viitna Kõrvemaal, Kurtna Alutagusel, Kaiu Vooremaa idaservas) Põhja/ Kesk/ LõunaEesti Eesti pinnavormide geograafiline jaotus MUUD PINNAVORMID vooluveetekkelised pinnavormid jõeorud ( sälk, mold, lammorg) kaldavall, terrass järsu astanguga piirnev tasand meretekkelised pinnavormid rannabarrid liivavallid (Rannametsa ja Ikla vahelised alad, Kõpu ps) maasääred 23 meetrit kõrged, sadakond meetrid laiad (Saaremaal Sääre tirp) rannavallid kaarekujulised 12 m kõrgused pinnavormid Karstivormid salajõed kaovad maa alla (Jõelähtme, Erra) Tuuletekkelised pinnavormid luited (ranna ja mandri)R: Nõva, Häädemeeste M: Alutaguse Elutekkelised pinnavormid sootasandikud turba ladestumine püsiva niiskuse tingimustes MAAVARAD Eesti maavarade poolest rikas, suuremosa neist ka tänapäeval kasutuses.
annaabi.ee 
