1. õ/m viimane nr (1)+3=4. Peab lugema kuni 4-ni Skeem: Jadaloendurite tööpõhimõtete kirjeldus Loenduriks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Loendure liigitatakse summeerivateks, lahutavateks ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loenduriteks. Jadaülekande loendur koosneb järjestikku lülitatud T-trigeritest. Iga sisendiimpulss x lülitab oma tagafrondi ahela esimese trigeriringi. Iga kahe sisendiimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, see tähendab tema väljundiimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendiimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda,
$ 1 5.0E-6 27.727228452313398 50 5.0 50 156 448 448 496 448 0 5.0 156 448 64 512 64 0 5.0 156 448 320 512 320 0 5.0 156 448 192 608 192 0 5.0 w 672 176 672 320 0 w 432 64 432 128 0 w 432 128 448 128 0 150 592 320 672 320 0 4 5.0 150 160 160 64 160 0 4 5.0 150 160 288 64 288 0 3 5.0 152 112 48 208 48 0 2 5.0 150 160 416 64 416 0 2 5.0 w 160 432 160 512 0 w 160 512 224 512 0 w 64 512 160 512 0 w 64 512 64 528 0 w 160 400 176 400 0 w 176 400 176 432 0 w 176 432 544 432 0 w 544 432 544 448 0 w 544 432 576 432 0 w 112 64 32 64 0 w 32 64 32 160 0 w 32 160 64 160 0 w 160 128 208 128 0 w 208 144 208 304 0 w 160 304 208 304 0 w 208 304 544 304 0 w 544 336 592 336 0 w 208 128 208 144 0 w 160 288 176 288 0 w 176 288 176 400 0 w 176 288 176 144 0 w 160 144 176 144 0 w 160 272 160 432 0 w 160 176 544 176 0 w 544 176 544 192 0 w 112 32 112 0 0 I 288 48 288 96 0 0.5 w 112 0 288 0 0 w 288 0 288 48 0 w 256 208 32 208 0 w 32 208 32 288 0 w 32 288 64 288 ...
Ülesande püstitus (üldosa): Mäluga skeem - 4-bitine loendur või nihkeregister Ülesande variandi info: Paralleelülekandega loendur mooduliga 13, -1 $ 1 5.0E-6 4.621633621589249 50 5.0 50 156 608 448 656 448 0 5.0 156 608 64 672 64 0 5.0 156 608 320 672 320 0 5.0 156 608 192 768 192 0 0.0 w 832 176 832 320 0 w 592 64 592 128 0 w 592 128 608 128 0 150 752 320 832 320 0 4 0.0 150 320 160 224 160 0 4 0.0 150 320 288 224 288 0 3 5.0 152 272 48 368 48 0 2 0.0 150 320 416 224 416 0 2 5.0 150 432 208 432 288 0 2 5.0 w 320 432 320 512 0 w 320 512 384 512 0 w 224 512 320 512 0 w 224 512 224 528 0 w 320 400 336 400 0
docstxt/127248721117703.txt
$ 1 5.0E-6 13.654669808981877 50 5.0 50 156 624 144 736 144 0 0.0 156 624 288 736 288 0 0.0 156 624 432 736 432 0 5.0 156 624 560 736 560 0 5.0 w 720 208 944 208 0 w 720 352 928 352 0 w 720 496 928 496 0 w 720 624 928 624 0 R 592 656 592 720 1 2 100.0 2.5 2.5 0.0 0.5 w 592 656 592 592 0 w 592 592 624 592 0 w 592 592 592 464 0 w 592 464 624 464 0 w 592 464 592 320 0 w 592 320 624 320 0 w 592 320 592 176 0 w 592 176 624 176 0 150 704 80 624 80 0 5 0.0 w 720 144 736 144 0 w 736 144 736 112 0 w 736 112 704 112 0 w 720 288 752 288 0 w 752 288 752 96 0 w 752 96 704 96 0 w 720 432 768 432 0 w 768 432 768 64 0 w 768 64 704 64 0 w 720 560 784 560 0 w 784 560 784 48 0 w 784 48 704 48 0 R 544 672 544 720 0 0 40.0 5.0 0.0 0.0 0.5 w 400 672 400 32 0 w 400 32 800 32 0 w 800 32 800 80 0 w 800 80 704 80 0 w 624 80 416 80 0 w 416 80 416 128 0 w 416 128 416 192 0 w 416 192 416 256 0 w 416 544 416 560 0 w 400 672 480 672 0 w 480 672 544 672 0 w 608 560 62...
docstxt/13046154773088.txt
Labor nr 3 Paralleelülekandega loendur mooduliga 9, -1 $ 3 0.000005 150 200 440 200 400 1 2 5 w 176 472 176 304 0 4.621633621589249 50 5 50 w 248 472 192 472 0 w 176 304 192 304 0 193 296 216 328 216 0 0 w 192 464 192 440 0 150 192 176 192 136 1 4 0 193 296 344 344 344 0 0 w 392 472 392 440 0 w 392 216 392 184 0 193 296 472 312 472 0 5 w 192 472 192 464 0 w 392 184 200 184 0
$ 3 0.000005 10.200277308269971 50 5 50 193 392 80 424 80 1 0 193 392 160 424 160 1 5 193 392 240 416 240 1 0 193 392 320 400 320 1 0 150 216 304 216 264 1 2 0 150 216 192 216 168 1 2 0 150 216 104 216 80 1 2 0 150 280 240 312 240 1 2 0 152 296 72 328 72 1 2 0 I 136 168 136 216 0 0.5 150 576 168 616 168 1 3 0 w 216 264 216 248 0 w 216 248 280 248 0 w 136 216 136 232 0 w 136 232 280 232 0 w 312 240 392 240 0 w 216 248 216 216 0 w 216 216 208 216 0 w 208 208 208 192 0 w 224 192 224 208 0 w 208 208 208 216 0 w 224 208 448 208 0 w 448 208 448 240 0 w 448 240 440 240 0 w 216 168 216 160 0 w 216 160 392 160 0 w 440 160 448 160 0 w 448 160 448 136 0 w 448 136 232 136 0 w 232 136 224 136 0 w 224 136 224 104 0 w 216 160 216 120 0 w 216 120 208 120 0 w 208 120 208 104 0 w 216 80 296 80 0 w 296 64 136 64 0 w 136 64 136 168 0 w 136 64 136 40 0 w 136 40 616 40 0 w 616 40 616 168 0 w 440 320 440 304 0 w 440 304 224 304 0 w 208 304 208 320 0 w 208 320...
$ 1 0.000005 5.934295036739208 50 5 50 193 768 560 848 560 0 0 193 768 432 816 432 0 0 193 768 304 800 304 0 5 193 768 176 800 176 0 0 M 864 176 896 176 0 2.5 M 864 304 896 304 0 2.5 M 864 432 896 432 0 2.5 M 864 560 896 560 0 2.5 w 864 176 864 160 0 w 864 160 976 160 0 w 976 144 976 160 0 w 864 304 864 288 0 w 864 288 992 288 0 w 1008 288 1008 144 0 w 864 560 864 544 0 w 768 592 736 592 0 w 736 592 736 672 0 w 768 464 736 464 0 w 736 464 736 592 0 w 768 336 736 336 0 w 736 336 736 464 0 w 768 208 736 208 0 w 736 208 736 336 0 152 672 176 720 176 0 2 0 w 992 96 640 96 0 w 640 96 640 160 0 w 640 160 672 160 0 w 768 176 720 176 0 152 672 304 720 304 0 2 0 w 768 304 720 304 0 w 768 560 720 560 0 w 640 160 640 288 0 w 640 288 672 288 0 150 592 240 592 192 0 2 0 w 672 192 592 192 0 150 576 368 576 320 0 2 0 150 560 480 560 432 0 2 0 w 576 320 576 240 0 w 576 320 672 320 0 w 560 416 560 368 0 w 864 544 864 528 0 w 864 528 576 528 0 w 576 480 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Labor nr. 3 3 «Arvutid I» Õppejõud: Tallinn 20**
$ 3 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 193 872 176 904 176 3 0 193 872 272 888 272 3 5 193 872 368 880 368 3 5 193 872 464 880 464 3 5 L 744 656 744 712 0 1 false 5 0 w 744 568 744 656 0 w 744 464 744 568 0 150 752 440 752 400 1 2 5 150 752 320 752 280 1 2 5 150 752 240 752 200 1 2 5 150 752 136 752 88 1 2 0 w 744 464 744 440 0 R 800 624 800 720 1 2 100 2.5 2.5 0 0.5 w 800 624 800 480 0 w 872 480 800 480 0 w 800 480 800 392 0 w 800 392 800 384 0 w 872 384 800 384 0 w 800 376 800 288 0 w 872 288 800 288 0 w 800 376 800 384 0 w 800 288 800 192 0 w 872 192 800 192 0 L 848 632 848 712 0 0 false 5 0 w 848 592 848 632 0 w 848 496 848 592 0 w 848 496 872 496 0 w 848 400 848 496 0 w 848 400 872 400 0 w 848 304 848 400 0 w 848 304 872 304 0 w 848 208 848 304 0 w 848 208 872 208 0 w 920 464 944 464 0 w 920 368 944 368 0 w 920 272 944 272 0 w 920 176 944 176 0 w 944 464 944 448 0 w 944 448 760 448 0 w 760 448 760 440 0 w 752 400 752 368 0 w 944 36...
docstxt/127248740017703.txt
$ 1 5.0E-6 25.510281670702206 50 5.0 50 156 448 448 496 448 0 5.0 156 448 64 512 64 0 5.0 156 448 320 512 320 0 5.0 156 448 192 608 192 0 5.0 w 432 64 432 128 0 w 432 128 448 128 0 150 592 320 672 320 0 4 5.0 150 160 160 64 160 0 4 5.0 150 160 288 64 288 0 3 5.0 152 112 48 208 48 0 2 5.0 150 160 416 64 416 0 2 5.0 w 160 432 160 512 0 w 160 512 224 512 0 w 64 512 160 512 0 w 64 512 64 528 0 w 160 400 176 400 0 w 176 400 176 432 0 w 176 432 544 432 0 w 544 432 544 448 0 w 544 432 576 432 0 w 112 64 32 64 0 w 32 64 32 160 0 w 32 160 64 160 0 w 160 128 208 128 0 w 208 144 208 304 0 w 160 304 208 304 0 w 208 304 544 304 0 w 544 336 592 336 0 w 208 128 208 144 0 w 160 288 176 288 0 w 176 288 176 400 0 w 176 288 176 144 0 w 160 144 176 144 0 w 160 272 160 432 0 w 160 176 544 176 0 w 544 176 544 192 0 I 288 48 288 96 0 0.5 w 112 0 288 0 0 w 256 208 32 208 0 w 32 208 32 288 0 w 32 288 64 288 0 w 448 320 400 320 0 w 448 384 400 384 0 w 64 416 32 ...
$ 3 5.0E-6 1.500424758475255 50 5.0 50 150 1104 16 1200 16 0 2 0.0 150 1104 72 1200 72 0 2 0.0 150 1104 128 1200 128 0 2 0.0 150 1104 184 1200 184 0 2 5.0 L 968 0 888 0 2 1 false 5.0 0.0 L 968 112 888 112 2 1 false 5.0 0.0 I 968 0 1040 0 0 0.5 I 968 112 1040 112 0 0.5 w 1040 0 1104 0 0 w 968 200 1104 200 0 w 1104 88 968 88 0 w 968 112 968 88 0 w 1104 0 1104 56 0 w 1104 112 1088 112 0 w 1040 112 1088 112 0 w 1088 112 1088 32 0 w 1088 32 1104 32 0 w 968 112 968 200 0 w 968 0 968 32 0 w 968 32 1056 32 0 w 1056 32 1056 144 0 w 1056 144 1104 144 0 w 1056 144 1056 168 0 w 1056 168 1104 168 0 152 1072 664 1072 728 1 4 0.0 150 1024 600 1024 648 1 2 0.0 150 1056 600 1056 648 1 2 0.0 150 1088 600 1088 648 1 2 0.0 150 1120 600 1120 648 1 2 0.0 w 1024 648 1056 664 0 w 1056 648 1064 664 0 w 1088 648 1080 664 0 w 1120 648 1088 664 0 w 1264 648 1232 664 0 w 1232 648 1224 664 0 w 1200 648 1208 664 0 w 1168 648 1200 664 0 150 1264 600 1264 648 1 2 0.0 1...
$ 1 5.0E-6 10.20027730826997 50 5.0 50 156 880 112 928 112 0 0.0 156 880 256 912 256 0 0.0 156 880 400 912 400 0 0.0 156 880 544 912 544 0 0.0 w 880 144 832 144 0 w 832 144 832 288 0 w 832 288 880 288 0 w 832 288 832 432 0 w 832 432 880 432 0 w 832 432 832 576 0 w 832 576 880 576 0 R 832 576 832 672 1 2 100.0 2.5 2.5 0.0 0.5 152 608 160 704 160 0 2 0.0 w 704 160 784 160 0 w 784 160 784 112 0 w 784 112 880 112 0 w 784 160 784 176 0 w 784 176 880 176 0 w 704 432 784 432 0 w 784 432 784 400 0 w 784 400 880 400 0 w 784 432 784 464 0 w 784 464 880 464 0 w 720 576 768 576 0 w 768 576 768 544 0 w 768 544 880 544 0 w 768 576 768 608 0 w 768 608 880 608 0 150 352 224 352 144 0 4 0.0 150 320 384 320 288 0 3 0.0 150 320 544 320 448 0 2 0.0 w 176 592 640 592 0 w 304 544 304 560 0 w 304 560 560 560 0 w 560 560 640 560 0 L 560 560 560 624 0 1 false 5.0 0.0 w 336 544 384 544 0 w 608 416 176 416 0 w 176 416 176 496 0 w 608 176 448 176 0 w 448 176 448 ...
$ 1 5.0E-6 27.727228452313398 50 5.0 50 156 448 448 496 448 0 5.0 156 448 64 512 64 0 5.0 156 448 320 512 320 0 5.0 156 448 192 608 192 0 5.0 w 672 176 672 320 0 w 432 64 432 128 0 w 432 128 448 128 0 150 592 320 672 320 0 4 5.0 150 160 160 64 160 0 4 5.0 150 160 288 64 288 0 3 5.0 152 112 48 208 48 0 2 5.0 150 160 416 64 416 0 2 5.0 w 160 432 160 512 0 w 160 512 224 512 0 w 64 512 160 512 0 w 64 512 64 528 0 w 160 400 176 400 0 w 176 400 176 432 0 w 176 432 544 432 0 w 544 432 544 448 0 w 544 432 576 432 0 w 112 64 32 64 0 w 32 64 32 160 0 w 32 160 64 160 0 w 160 128 208 128 0 w 208 144 208 304 0 w 160 304 208 304 0 w 208 304 544 304 0 w 544 336 592 336 0 w 208 128 208 144 0 w 160 288 176 288 0 w 176 288 176 400 0 w 176 288 176 144 0 w 160 144 176 144 0 w 160 272 160 432 0 w 160 176 544 176 0 w 544 176 544 192 0 w 112 32 112 0 0 I 288 48 288 96 0 0.5 w 112 0 288 0 0 w 288 0 288 48 0 w 256 208 32 208 0 w 32 208 32 288 0 w 32 288 64 288 ...
docstxt/127065420414363.txt
Ülesanne: Koostada ette antud jadaloenduri loogikaskeem koos 7-segmendilis(t)e indikaatori(te)ga ning testida selle tööd Multisim tarkvaraga. Minu variandiks oli 64-nd pärijadaloendur. Töö käik: Tunnitöö põhjal oli loenduri koostamine suhteliselt lihtne. Loogikaskeem MultiSim tarkvaras näeb välja järgmine: Joonis 1.: 64-nd pärijadaloendur Järeldus: Trigerid valisin oma arvu järgi. 63 kahendkoodis on 1 1 1 1 1 12 , see tähendab, et 64 loendamise jaoks on tarvis kuute trigerit (nii palju kohti on arvul kahendkoodis). 7-segmendilistel indikaatoritel kuvatakse kuueteistkümnendkoodi väärtused 0-st 3F- ni. 3F-le vastab 6310. Ehk et loendamine toimub 010-6310, mis teebki 64 loendamist. Loenduri lähtestamine toimub, kui kõigi kuue trigeri väljundites on signaal 0, ehk loenduris on arv 6410 = 1 0 0 0 0 0 02 Muud kommentaarid: kuna mul oli probleeme loenduri tööle...
docstxt/124248372128154.txt
docstxt/1305113576138462.txt
docstxt/14145964572398.txt
Analoog- digitaal muundur alltoodud skeemil on näidatud analoog digitaal muundur (ADM, eesti; ADC, inglise). antud muundur on ehitatud loenduri ja digitaal-analoog muunduri baasil. analoogsisendisse antakse analoogsignaal mida tahetakse viia digitaalsele kujule stardi pulss: muundamise protsessi (konversiooni) alustamiseks antakse vastav signaal taktsageduse sisendisse antakse mingisuguse sagedusega clock signaal loenduri sisu seerendamiseks digitaalväärtus mis vastab analoogsignaalile saadakse loenduri väljundist võrdluselemendiks sobib hästi komparaator operatsioonivõimendi baasil, annab märku sellest kas analoogsignaal (analoogsisendist) on suurem või väiksem digitaal analoogmuundurist (DAC) tulevast signaalist. vaikimisi, kui loenduri sisu on 0 siis võrdluselemendi väljundis on "1". muunduri tööpõhimõte on järgmine: mingil ajahetkel saabub impulss stardi sisendile. sellega nullitakse loenduri sisu. ja katkestatakse hetkeks lo...
docstxt/124397388533960.txt
docstxt/128939983533392.txt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Oleg Toming 083905 IAPB28 Labor nr. 2 2 «Arvutid I» Õppejõud: Marina Brik Tallinn 2009 Variandikood: 160-4701/14303 Järjestikülekandega loendur mooduliga 15, +1 : HEX Q3 Q2 Q1 Q0 DEC 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 1 2 0 0 1 0 2 3 0 0 1 1 3 4 0 1 0 0 4 5 0 1 0 1 5
docstxt/14636162889224.txt
docstxt/14636165073651.txt
docstxt/14636166278234.txt
docstxt/14636167169093.txt
docstxt/14635882911089.txt
docstxt/133595425536378.txt
docstxt/133063223859299.txt
Ülesanne Koostada 19nd jadaloendur Multisim´i abil ja testida seda. Jadaloendurite tööpõhimõtete kirjeldus Loenduriks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Loendure liigitatakse summeerivateks, lahutavateks ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loenduriteks. Jadaülekande loendur koosneb järjestikku lülitatud T-trigeritest. Iga sisendiimpulss x lülitab oma tagafrondi ahela esimese trigeriringi. Iga kahe sisendiimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, see tähendab tema väljundiimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendiimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda, kolmanda trigeri väljundis 8 korda, neljanda
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut SISSEJUHATUS DIGITAALTEHNIKASSE Loendur Juhendaja: Üliõpilane: Tallinn AAR0110 Sissejuhatus digitaaltehnikasse 2012 1. Ülesanne Koostada ette antud jadaloenduri loogikaskeem koos 7-segmendilise indikaatoriga ning testida selle tööd Multisim tarkvaraga. Loendur peab lugema 10nd süsteemi arvuni 11 ning kuvama numbrid indikaatoril 16nd süsteemis
.. K... +S3 kiirettenihe tööettenihe Ajam rakendub tööle käivitusnupu abil ja pidurdatakse (generaatorpidurdus) ning peatub peale naasemist lähteasendisse ning sellega kaasnevat lõpplüliti S3 rakendumist. Ümberlülitamine kiirettenihkele ning seejärel kiirele tagasikäigule toimub loenduri poolt antavate signaalide abil. Loendur loendab mootori poolt tehtud pöörete arvu ning määrab selle abil kindlaks ettenihkemehhanismi (suporti) poolt läbitud tee. Ettenihkeajami juhtimisprogramm peab rhuldama järgmisi tingimusi: - ettenihkeajam ei tohi käivituda enne kui spindel pöörleb; - kui ettenihkeajami töö käigus spindel peatub, peab ettenihkeajam välja lülitum; - ettenihkeajam saab käivituda ainult siis, kui suporton lähteasendis, st lõpplüliti S3 on rakendunud;
võimalikult suur aatomnumbriga ja tihedusega meditsiin ja teadus. aine Teha vahet üld-ja erirelatiivsusteoorial. neutronkiirgus- tuuma ERI: põhiliselt Albert Einsteini poolt loodud võime, lisada tuumale veel üks neutron füüsikateooria, mis revideerib Newtoni kiirguskaitse- kiirgusmõõtjad, Geiger-Mülleri mehhaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, loendur, stsintgialltsiooni loendur, rajades ühtlasi nende alusel ühtse, seesmiste termoluminesentsi loendur. vastuoludeta teooria. Inimene kiirgusväljas: esimesed haiguse ÜLD: on Albert Einsteini loodud füüsikateooria, tunnused ilmnevad biotoosi väärtusel 0,5-1,0 Sv mis seletab gravitatsiooni olemust aegruumi kõveruse abil (gravitatsioon on aegruumi poolestusaeg- aeg, mille jooksul vaatluse all
63. High-Z - omadused, kasutamine 64. KMOP loogika (eelised ja puudused) 65. Lihtsa dioodloogika elemendid 66. Loogikaelementide süsteemid 67. Loogikalülituste väljundite ühendamise võimalused 68. TTL - Schottky loogikaelemendid 69. TTL loogika 70. Dekooder 71. Demultiplekser 72. EPROM 73. Kombinatsioonloogika (üldmõisted) 74. Multiplekser 75. PROM 76. ROM 77. Välistav "VÕI" (skeem, tõeväärtuse tabel) 78. Asünkroonne lahutav loendur 79. Asünkroonne RS - triger 80. Asünkroonne summeeriv loendur 81. Loendurid (liigitus, omadused) 82. Loendustriger (“T”-triger) 83. MS-struktuur 84. Registrid 85. Sünkroonne RS - triger 86. Sünkroonne summeeriv loendur 87. Kahekordse integreerimisega ADM 88. Lihtne DAM 89. Loenduriga ADM 90. Paralleelne ADM (Flash) Küsimuse konkreetne sõnastus eksamipiletis võib veidi erineda siintoodust.
Kasutatakse mitmesugusei lülitussüsteeme, võib suurest hulgast nähtustest välja eraldada huvipakkuvad. Näiteks kaks loendurit, mis on paigutatud teineteise kohale ja lülitatud kointsidentsskeemi, registreerivad vaid vertikaalsihis liikuva osakese 1, kuid ei registreeri osakesi 2 ja 3 (vt. Lisa:1). Jäljekambrite hulka kuuluvad Wilsoni kamber, mullikamber, sädekamber ja emulsioonikamber. Peale selle on veel difusioonikamber.[2] Geigeri - Mülleri loendur Geigeri - Mülleri loendur on üks põhilisem osakeste automaatse loenduse aparaat. Loendur koosneb klaastorust, mille sisepind on kaetud metallikihiga. Piki toru telgjoont kulgeb peenike metallniit (anood). Toru on täidetud gaasiga tavaliselt argooniga. Loenduri töö põhineb põrkeionisatsioonil. Gaasis lendav laetud osake (elektron, -osake jne.) lööb gaasi aatomeist välja elektrone, tekitades nii positiivseid ioone kui vabu elektrone
Mõõteseadmetes, kaitseaparaatides, jõupooljuht muundurites, teabe edastamisel, automaatjuhtimissüsteemide juhtseadmetes, sh mikrokontrollerites, vajatakse lülituste juhtimiseks sageli taktsignaali. Taktimpulsse ehk taktkellasignaale genereerivaid lülitusi nimetatakse taktgeneraatoriteks. Mis on loendusregister (counter) ? Milleks kasutatakse Microchip PIC mikrokontrollerite registreid nimedega T1CON, TMR1H ja TMR1L ? Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra. · T1CON juhtib lülituse ja taimeri tööreziimiga; · TMR1 (TMR1H ja TMR1L) sisaldab 16. jadaloenduri tähendust; koosneb ka 8. jadaregistridest, kättesaadavad lugemiseks ja salvestuseks. Milleks on vajalikud sagedusjagurid (prescalers)? Mida saab seadistada Microchip PIC taimeri 1 seadistusregistrist bittidega T1CKPS1 ja T1CKPS0 ? Taimeri sisendtakti saab muuta sagedusjaguri seadistusega
Standartne TTL 2NING-EI element (10mW, 10ns). Mitme emitteriline transistor asendab dioodid DTL skeemis. Töötab nagu voolu I b lüliti. Kui kasvõi üks sisenditest on maandatud, siis vool Ib voolab transistorist mööda. Kui kõik sisendid on maandamata, siis vool Ib läheb transistorisse. Võimendi transistorid võivad küllastuda, ja selle tõttu hakata aeglaselt ümber lülituma. Standartne TTL on suhteliselt aeglane – ümberlülitamise aeg 10ns. 5. Asünkroonne summeeriv loendur Loendur on impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Summeeriv loedur loendab päripidi ehk suurenemise suunas. Asünkroonse loenduri puhul tekib ülekandmisel hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. Asünkroonse jadaloenduri kõik astmed ei lülitu ümber samal ajahetkel ja selle tõttu võib
1. Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. K asut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Kahendloendur - on järjestikulised kahendkoodid.
sisendisse saabunud impulsi korral alustatakse viivituse lugemist viimase impulsi langevast frondist (4). Seda ajafunktsiooni tähistatakse sümboliga SF. Viivitusega väljalülitusfunktsioon Näidised praktikumist Taimerid 1. Impulsstaimer 2. Laiendatud impulsstaimer 3. Viitega sisselülitav taimer 4. Lukustav viitega sisse lülitav taimer 5. Viitega välja lülitav taimer Loendurid 1. Ülespoole loendav loendur 2. Aallapoole loendav loendur 3. Üles-ja allapoole loendav loendur
Röndgenkiirgus Karl Loorberg Kristel Kiisler Avastamine • Röntgenkiirguse avastajaks on serbia leiutaja Nikola Tesla. • Röntgenkiirgus avastati katsetes Crookesi toruga Ühikud • Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus • Saab mõõta röntgenkiirguse footoni energiat ja kiirguse radiomeetrilisi suurusi nagu intensiivsus. • Röntgen (R) on iganenud traditsiooniline kiiritatuse ühik, mis vastab kiiritatusele, mis tekitab ühikulise elektrostaatilise laengu kuupsentimeetris kuivas õhus (1,00 R = 2,58×10–4 C/kg). • Neeldunud energia doosi mõõdetakse greides (Gy = J/kg), mis on võrdne neeldunud energiaga ühikulise massiga kehas. • Meditsiinis on tähtsam mõõta kiirguse mõju kui kiirgusega kantavat energiat. Mõõdetakse kahte suurust: Ekvivalentdoos ja Efektiivdoos Mõõtmine • Röntgenkiirguse detektorid põhinevad kolmel tööpõhimõttel: 1) Fotokeemiline reaktsioon – Kiirguse kvandi mõjul toimub keemiline ...
tunni jooksul võib laguneda seal üks aatom, aga sama tõenäoline on, et ei lagune ühtegi. Kui laguneb, toimub loenduri torus lahendus ja relee vabastab haamri, mis purustab sinihappe pudelikese. Kui jätta kogu süsteem tunniks ajaks omaette, võib öelda, et kass on elus siis, kui ükski aatom pole vahepeal lagunenud. Esimene lagunev aatom oleks ta mürgitanud. Kasti pannakse kass, Geigeri loendur, servomehhanism, balloon mürkgaasiga ning ampull, mis sisaldab ühte radioaktiivse aine aatomit, mille poolestusaeg on üks tund. Seadeldis on konstrueeritud nii, et juhul kui aatom peaks lagunema, käivitab loendur servomehhanismi, mis omakorda purustab mürgiballooni. Seejärel suletakse kast tunniks ajaks, misjärel vaadatakse, mis seal sees on. Teoreetiliselt, peaks kastis olema kas elus või surnud kass. Kui
mikrooperatsioonid. Selleks on kõik tema järguskeemid omavahel seotud. Nihkeregistrites kasutakse ainult kaheastmelisi (M –S) trigereid või trigereid dünaamilise juhtimisega. Sel juhul garanteeritakse info nihkumine ühe järgu võrra ühe sünkroimpulsi puhul. Muu trigerite tüübi kasutamisel võib juhtuda mitmejärguline nihe. 13. Loendurid. Loenduriks impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitust. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul suureneb ühe võrra. Loendurid jagunevad kaheks vastavalt loendamis suunale 1. Summeerivad-loendavad päripidi, 2. Lahutavad-loendavad tagurpidi Loendurid jagunevad sõltuvalt info ülekandmise viisist kaheks vastavalt 1. jada(asünkroone) loendur Asünkroonne - ehk jadaülekanne, loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga
annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu. Positiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse katiooniks ja sellel on elektronkattes vähem elektrone kui tuumas prootoneid. Negatiivse elektrilaenguga iooni nimetatakse aniooniks ja sellel on elektronkattes rohkem elektrone kui tuumas prootoneid. Massiarvu erinevus tuleneb erinevast neutronite arvust tuumas. 4.Selgitage Geiger-Mülleri loenduri tööpõhimõtet. Geiger-Mülleri loendur on gaasilahendusloendur, mis koosneb silindrilisest torust, teljeks on metallniit, toru on täidetud gaasiga (argooniga). Loendur ühendatakse kõrgepingeallikaga nii, et niit on anoodiks ja kest katoodiks, pinge metallniidi ja kesta vahel peab olema piisav põrkeionisatsiooni tekkimiseks. Loendurisse sattunud osake ioniseerib gaasi aatomeid ja loenduris tekib elektrivool. Selleks, et osakese läbiminek registreerida, ühendatakse ahelasse veel suure takistusega takisti.
+24 V Fe Joonis 2 7. Töö teostamine. 1) Koostada tõukurmehhanismi juhtimise juhtimisalgoritmi plokkskeem, joonis 3. Stopp 1 Mootor seisab Start 2 Mootor töötab ühele poole Loendur 3 Dünaamiline pidurdus taimer Mootor töötab 4 teisele poole Lõpplüliti 5 Dünaamiline pidurdus Taltluse valik
Voolu mõjul eraldunud soojushulk neeldub plasmas ja selle temp tõuseb, toimub reaktsioon 21H + 21H =24He. Teine viis on vesiniku temp tõstmine laserkiirguse abil. Selleks koondatatakse mitme suure võimsusega laseri kiirgus klaaskuulikesele, milles on deuteeriumi ja triitiumi segi. Kui saavutatakse termotuumareaktsiooniks vajalik temp ja tuumade kontsentaratsioon, kulgeb reaktsioon 31H + 21H =24He + 01n. LAETUD OSAKESTE REGISTREERIMISE MEETODID 1. GeigerMülleri loendur Kasutatakse elektronide loendamisel. Loendurisse tunginud e tekitab põrgetel argooni aatomitega positiivseid ioone ja vabu elektrone, mis liiguvad vastavalt katoodile ja anoodile laviinina, loendurit läbiv vool suureneb järsult. Voolu suurenemine registreeritakse registreerimisseadme poolt. Laviin kustatutatakse anoodi ja katoodi vahelist pinget vähendades ja loendur võib uut osakest lugeda 2. Wilsoni kamber
nimetatakse SPI-d ka neljajuhtmeliseks jadasiiniks, eristamaks seda kolmejuhtmelisest jadasiinist ning kahe- ja ühejuhtmelist siinist. SPI-d kutsutakse tihti sünkrooniliseks jadaliideseks. Timer Counter (0, 1 ja 2) erinevused Taimer0 normaalreziimi seadistamine. Selles reziimis loendab taimer 255-ni (8 bitine loendur) , R/W , 8 bitine programmeeritav sageduse jagaja (prescaler). Sisemine/välimine signaali allikas. Katkestus üleminekul FFh->00h. Signaali frondi valik Timer1 16-bitine loendur st. Suurendatakse arvu, mis asub kahes 8bitises registris, mis käitub kui üks 16bitine register. Kolm võimalust : Sünkroonne taimer , Sünkroonne loendur , Asünkroonne loendur Taimer2 normaalreziimi seadistamine. Selles reziimis loendab taimer 255-ni (8 bitine). pre ja postscaler ja perioodi register. TWI TWI (Two Wire Interface) on järjestikuline andmesideliides, mis on levinuma nime all I2C (Inter-Integrated Circuit). Andmesideliides on ettenähtud kiipide ühendamiseks ühele
Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks väljundi väärtus, mille korral alustab jälle algusest. Realiseeritud trigeritel, mille otseväljundist läheb läbi Enabled signaaliga konjuktsiooni väärtus järgmise järgu sisendisse. Kui kõik eelmised järgud = 1, peab antud järk ümber lülituma. Jagunevad: sünkroonne loendur ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasutatakse arvutites andmetöötluses. asünkroonne loendur ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. Kasutatakse indikatsiooni seadmetes ja sagedusjagajates. Kahendloendur on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur järjestikuskoodid on 09 ja moodul on 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
