alla mattunud kaarjad luitevööndid lõikuvad läbi soode. Kaitseala on kasvupaigaks mitmetele kaitsealustele taimeliikidele ning elu- ja rändepeatuspaigaks paljudele kaitsealustele loomaliikidele. 6 Kasutatud kirjandus: 1. H. Kink, "Loodusmälestised 17. Läänemaa( Noarootsi, Nõva, Osmussaar)"; 2008. 2. Eesti entsüklopeedia; Tallinn, 2003. 3. Elle Roosaluste, Jüri Kask, Mare Ektermann, "Läänemaa loodus"; Haapsalu, 1998.. 7 4. "Eesti maastikud"; 2008. 5. Kiira Aaviksoo, Heidi Kadarik, Viktor Masing, "Kaug- ja lähivõtteid 30 Eesti soost. Esimene raamat telmatograafiast "("Aerial views and close-up pictures of 30 Estonian mires"); Tallinn, 1997. 6. "Eesti looduskaitse infoatlas (kaitsealad, kaitsvad pargid, üksikobjektid)"; 2006. 7
külastusseire programm veel puudub. Tavapäraselt on iga-aastaselt loendatud kaitsealade külastuskeskusi läbivate inimeste koguhulka. Viimastel aastatel on külastajate aastasele koguhulgale lisaks fikseeritud infot igapäevaselt, võimalusel täiendatakse andmeid külastajate päritoluriigiga. Kõige süsteemsemalt on loodusalade külastusseiret arendanud Riigimetsa Majandamise Keskus. Esimesteks rekreatsiooniga kaasnevate mõjude uuringuteks on Elle Roosaluste tööd tallamise mõjust sootaimestikule (Roosaluste 1988). Seoses matka- ja õpperadade loomisega soo- aladel suurenes ka loodusturistide hulk ning kasvas vajadus soode kui madala uuenemis- võimega koosluste koormustaluvuse hindamiseks ja kaitsmiseks, et reguleerida soode külastamist ja töötada välja vastavaid abinõusid. Aastatel 1977-85 teostati välitöid Pärnumaal Nigula looduskaitsealal, Saaremaal Viidumäe looduskaitsealal ja väikesel katsealal Sõrve poolsaarel
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused mää...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
