Eesti Metsad Gregor Kutateladze Tallinna Tehnikagümnaasium 2016 Sisukord Sissejuhatus Sissejuhatus 1.1. Eesti Eestimetsadest metsadest 2.2. Männikud Männikud 3.3. Kuusikud Kuusikud 4.4. Kasemetsad Kasemetsadehkehkkaasikud kaasikud 5.5. Metsade Metsadetüübid tüübid 6. Kokkuvõte Kasutatud allikad Kasutatud allikad Sissejuhatus Metsa näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Ligi pool Eesti maismaast on mets (51 %). Eesti metsades kasvab ja elab üle 20 000 liigi elus organismi. 1.Eesti metsadest Kogu metsadest moodustuvad : männikud 32% kuusikud 16% kaasikud 32% segametsad 20% 2.Männikud Enamiku moodustavad männid.
Metsakasvukoha tüüp = muld+ veereziim + alustaimestik + reljeef Metsatüübid: kliimakstüübid ja tekistüübid = muld + veereziim + alustaimestik + reljeef +puistu Metsatüüpide rühmitamine - 2 klassi: 1) arumetsad (turbahorisont puudub) 2) soometsad (turbahorisont üle 30cm kuivendamata aladel). Klassid jagatakse tüübirühmadeks. ARUMETSAD : 1.1 Loometsad (maapinna lähedased, madala tootlikkusega, männid, harvem kuused, kaasikud. Puistud on madalakasvulised, hõredad.) Leesikaloo loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp, männikud, kuusk, kask, puud halvasti laasunud, tormihellad puud, alusmetsas: kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik hõre: luikas, leesikas, sinilill. Saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo huumushorisont tüsedam kui leesikloo kasvukohatüübil, muld kõrge huumusesisaldusega, õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega
Palumets Eesti metsatüüpidest on palumetsad kõige levinumad, nende kogupindala moodustab 23,5 % meie metsade pindalast. Palumetsades on kõige levinumad männikud (60,7 %), kuusikud (19,2 %), kaasikud (15,7 %) ja haavikud (3,6 %). Iseloomustus: Kuivad Valgusrikkad Parasniisked Liivased lubjavaesed mullad Laialdaselt mustikaid ja pohli Sügiseti palju seeni Kuidas on nimi tulnud? Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Puurinne:Kõige rohkem mändi, leidub ka harilikku kuuski ja arukaski Põõsarinne:Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne:Lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne:Kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu- härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised. Samblarinne:Pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik p...
Kukeseen Kukeseen on söödav seen. Kukeseenest saab teha enamasti sousti ning seda marineerida. Mina koos oma vanaemaga käin ka sügisel seenel. Kukeseened sisaldavad A-vitamiini. Kukeseen on kollast värvi. Seentega on alati selline asi, et kui sa rebid selle seene koos juurega maa seest lahti, siis sinna enam uut ei kasva. Punane kärbseseen Punane kärbseseen on mürgine seen. Punane kärbseseen kasvab väga erinevates metsades, kuid kõige levinumad elukohad on tal kaasikud, kuusikud, männikud. Kärbseseene kübara peal on valged täpid. Kärbseseen on küll ilus, aga mürgine. Valge sampinjon Valge sampinjon on kõva viljalihaga ja peaaegu valge värviga, maitse on mahe ja suhteliselt nõrk. Seenekasvamisel ja seenekübara avanedes muutub seene värvus tumedamaks, eriti märgatavalt muudavad värvi kübara all paiknevad lehekesed. Sampinjone kasvatatakse ka aedades.
Domineerivad kuusikud, olenevalt metsade majandamisest võivad esineda ka kaasikud ja haavikud. Metsad kõrge tootlikkusega, Ia-II bon. 9.4 Laanemetsad Laanemetsade hulka kuuluvad sinilille ja jänsesekapsa kasvukohatüüp. Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) - esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügaval. Esinevad leetunud või näivleetunud mullad. Kõdukiht on õhuke. Kõige enam levinud kuusikud. Puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud. Sagedased on segapuistud. Kuusk uueneb looduslikult väga jõudsalt, seepärast esineb peaaegu alati kuuse järelkasv või II rinne. Kuusikud on enamasti kõrge tootlikkusega Ia- I(II) bon. Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud. Alusmets hõre või keskmise tihedusega. Esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas. Alustaimestik liigirikas,
Alusmets puudub või on hõredalt paakspuud, pihlakat, kadakat, pajud. Alustaimestikus tihe samblarinne (palusammal, laanik), puhmad (mustikas, pohl) leseleht, palu- härghein, kattekold, kilpjalg. Levinud kõikjal, eriti Lõuna-Eestis, 17% metsadest. Jänesekapsa – mustika alltüübis on muld viljakam, asudes saviliiv või liivsavi moreenil. Metsakõdu õhuke või puudub, huumushorisont enamasti kuni 25 cm tüsedune. Domineerivad kuusikud, olenevalt metsade majandamisest võivad esineda ka kaasikud ja haavikud. Metsad kõrge tootlikkusega, Ia-II bon. 1.4 Laanemetsad Laanemetsade hulka kuuluvad sinilille ja jänesesekapsa kasvukohatüüp. Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) - esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügaval. Esinevad leetunud (LkI-LkIII) või näivleetunud (kahkjad) mullad (LP). Mulla lähtekivimiks on enamasti karbonaadivaene punakaspruun saviliiv või liivsavimoreen. Varis laguneb küllaltki
Punane kärbseseen (Amanita muscaria) Punane kärbseseen kasvab väga erinevates metsades, kuid kõige levinumad elukohad on tal kaasikud, kuusikud, männikud. Teda loetakse küll mürgiseks, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Seene nimetus "kärbseseen" tuleb selle kasutusalast kärbsemürgina puistatuna piima sisse. Kärbseseent tarvitatakse ka meelemürgina
Ivo Rohula Õpilane Kullamaa KK Mai 2011 Metsandussektor on Eesti majanduse oluline tugisammas Metsa majandamine tähendab metsa kasvatamist, kasutamist, korraldamist ja kaitset Riigimetsa heaperemehelik majandamine teenib tulu riigikassasse Riigimetsa heaperemehelik majandamine annab tööd tuhandetele inimestele RMK on riigimetsa hea peremees, kes majandab talle usaldatud vara säästvalt ja heaperemehelikult 13 puhkeala 5 rahvusparki, millest suurim on Lahemaa rahvuspark 40 erinevat muud kaitseala Mitmed erinevad looduskeskused Leidub palju metsaande nagu näiteks erinevad seened ning marjad Telkimis- ning lõkkeplatsid Loodusrajad Matkarajad Vaatetornid Kütitavad ulukid jagatakse suurulukiteks ja väikeulukiteks Suurulukid on põder, punahirv, metssiga, metskits, hunt, ilves, pruunkaru Väikeulukid on kobras ja erinevad linnud Metsad hõlmavad ligi 35% meie riigi pindalast ehk ligi 2,2 mln. ha Põhilised metsapuud on mänd, kuusk ja kas...
• On loodud Haanjamaa maastiku, looduse ning pärandkultuuri säilitamiseks • Haanjamaal oli kunagi järvi rohkem kui tänapäeval, aga paljud neist on nüüdseks muutunud madalsoodeks või rabaks • Haanja kõrgustik on Eesti kõige järverikkamaid alasid, mis hõlmab ka Eesti kõige sügavamat järve – Rõuge Suurjärv • Siin asub Baltimaade kõrgeim tipp – Suur Munamägi TAIMESTIK • Ülekaalus on kuusikud, nendele järgnevad sageduselt kaasikud, männikud, lepikud ning haavikud • Haruldastest taimeliikidest asub siin näiteks Haanjamaa salumetsadele iseloomulik rapuntsel, Brauni astelsõnajalg ja võsu-liivsibul Brauni astelsõnajalg võsu-liivsibul LOOMASTIK • Imetajatest tunnevad end siin hästi vaheldusrikkaid maastikke eelistavad liigid – kährik, metssiga, rebane, metskits ja halljänes • Väga arvukaks on muutunud ka kobras • Esineb nahkhiiri
Mets on taimekooslus mis on kujunenud puude koos kasvamisel.esimed metsad olid kaasikud ja mänikud. 5000 aastat tagasi tammikud. 1500 aastat tagasi kuusikud. Inimene muutis metsakoosseisu ja inimene jättis metsa jaoks alati kehvema maa, mis sobis männile. Metsade pindala on kasvanud. Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa metsarohkeimad maakonnad. Kõige levinumad on mänd, siis kask ja kuusk need moodustavad 9/10 metsadest. Keskonna tingimused metsas: Puud neeldavad enda alla palju päikesekiirgust mis lubab samblikul metsa all paremini kasvada
puuderühma suurust ja selle maastikulist eraldatust, salumets on aga loodusteaduslik mõiste tähistamaks taimekoosluse liigilist koosseisu ja mitmerindelist ülesehitust, mis ühtlasi viitab viljakatele kasvukohatingimustele. Meie salumetsad võib jaotada kolme rühma: saluilmelised segametsad, salu-okasmetsad ja salu-lehtmetsad. Saluilmelised segametsad Kõige suurema rühma kogupindalaga ligi 10 000 hektarit moodustavad saluilmelised kaasikud, lepikud ja kuuse lisandiga haava-kase segametsad, mis paiknevad viljakatel metsamaadel üle kogu Eesti. Enamasti kasvavad nad looduslikult uuenema jäetud raielankidel või endistel põllumaadel, aga ka saarekestena suuremates metsalaamades. Saluilmelis segametsi on võõrkeelses kirjanduses nimetatud ka peenlehisteks metsadeks, et vastandada neid tõelistele salumetsadele, kus valitsevad laialehised lehtpuud (tamm, vaher, jalakas, saar jt.). Eriti ingliskeelses kirjanduses
17. saj. asutati esimene eestlastele mõeldud kool 19. saj. teiseks pooleks üks jõukamaid maakondi Eestis Siin asus Eesti tuntuima sõjapealiku Lembitu kants Viljandi ordulossi varemed Loodus Paikneb Sakala kõrgustikul Kõrgeim punkt 146 m. Rutu mägi Idaosas suurim Eesti siseveekogu Võrtsjärv Vooremaastik, sood, metsad, roostikud Looduskaitsealasid 12%, neist suurim Soomaa Rahvuspark Taimestik Katavad peamiselt metsad 45,2% Esikohal kuusesegametsad, kaasikud Valitsevad puuliigid mänd, kuusk, kask Veetaimestik on laialt levinud pilliroog, järvekaisel, hundinui, tarnad Levikud on aruniidud, arupuisniidud Loomastik Palju ulukeid põder, metskits, metssiga jmt. 36 liiki kalu sh. haug, koha, latikas Haudelindudest nurmkana, kodutuvi, kiivitaja ja valgetoonekurg Loodusväärtuslikud kohad Soomaa Rahvuspark Teringi maastikukaitseala Parika raba Hendrikhansu põrgu Karksi org Loodi looduspark Lopa paljand EKSkursioon 1. päev
Punane kärbseseen Eestis kasvab 15 kärbseseeneliiki, nendest levinuim on punane kärbseseen. Punane kärbseseen on üks levinumaid seeni kogu Eestis. Punane kärbseseen kasvab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes. Soojemates piirkondades kasvab isegi mägedes. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Austraalias peetakse punast kärbseseent võõrliigina ohtlikuks, sest ta on hakanud laialt levima ja kohalikke seeneliike kõrvale tõrjuma. Juulist oktoobrini. Mürgine, põhjustab kärbseseenemürgistust. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent.
Metsandus ja puidutööstus Eesti asub parasvöötme metsavööndis. Eesti on kaetud metsaga 48 %. Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsade majandamine: 1) väetamine 2) kuivendamine 3) metsaistutamine 4) võsa ja harvendusraie Suuremad metsad asuvad Soomes, Rootsis, Saksamaal jne. Levinumad metsatüübid on männikud, kaasikud ja kuusikud. Metsarikkamad maakonnad Eestis: Hiiumaa, Pärnumaa, Ida-Virumaa. Metsavaesemad maakonnad Eestis: Läänemaa, Tartumaa. Väärtuslikumad metsad on okasmetsad. Miks ei tohi juhuslikult metsa raiuda? Muidu ei ole raie ja juurdekasv tasakaalus ning sellepärast, et mets jõuaks perioodiliselt taastuda. Röövraie kontrollimatu metsaraie. Raie kogumaht 11-13 miljonit tihumeetrit aastas Mis on metsatööstus? Tööstusharu, mis tefeleb puidu varumise ja esmase töötlemisega.
http://www.envir.ee/sites/default/files/pictures/eesti_pindala_maa Vasta küsimustele Eesti metsasuse kaardi põhjal. 1. Millises maakonnas on metsa kõige vähem? 2. Kui suur osa sinu kodumaakonnast on kaetud metsaga? 3. Reasta lähtuvalt metsasusest Eesti maakonnad. Alusta maakonnast, kus metsa on kõige rohkem (5) http://www.metsakorraldus.ee/images/maakondade_metsasus_gra Eesti metsad • Okasmetsad – põhja pool – kuusikud, männikud • Lehtmetsad – lõuna pool – kaasikud, lepikud • Segametsad – okaspuud ja lehtpuud • Loodusmetsad – looduslikud • Majandusmetsad – istutatud, hooldatud. • Põlismets – inimtegevusest oluliselt ürgmets Eestile on omased ka hiiemetsad Metsloomad Eesti metsades http://lemmik.postimees.ee/3307831/eesti-metsad-kubisevad-looma Metsarinded Puurinne - Harilik mänd, arukask Põõsarinne – sarapuu, magesõstar Puhmarinne – kanarbik, pohl Rohurinne – jänesekapsas, sinilill, kilpjalg
Jänesekapsa kkt (jk) Esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Muld- värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügaval; esinevad leetunud või näivleetunud mullad, mis mõnikord võivad olla ka nõrgalt gleistunud; lähtekivimiks en karbonaadivaene punakaspruun saviliiv või liivsavimoreen; varis laguneb küllaltki kiiresti, kõdukiht on õhuke. Puistu- kõrge tootlikkusega (Ia-I, harva II); kõige enam levinud kuusikud (ligi 50% on jänesekapsa kuusikud); puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud; ka männikud, kõrge boniteediga, reeglina vaid kultuurpuistud; sagedased ka segapuistud; sageli kuuse järelkasv või II rinne. Alusmets- hõre või keskm tihedusega; esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas, vaarikas, sarapuu, näsiniin. Alustaimestik- liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, leselehte, laanelille, sinilille, koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, naiste- ja ohtest sõnajalga jne;samblarindes
moodustada kuusk ja mänd; kase- ja haavapuistud on ajutised (inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) U. 5000 a. tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe Keskmine vanus 52 a. Küpsete puistute Eesti puistute jagunemine jagunemine enamuspuuliigi enamuspuuliigi järgi: järgi: Hall-lepikud 26% Männikud 32% Kaasikud 22% Kaasikud 31% Kuusikud 19% Kuusikud 17% Hall-lepikud 9% Haavikud 17% Haavikud 5% Männikud 14% Sanglepikud 3% Sanglepikud 3% Kokku okaspuuenamusega metsad 51% Kokku okaspuuenamusega metsad 31% Metsade paiknemine Eestis Suuremad metsamassiivid asuvad Kirde- Eestis ja Edela-Eestis. Kõige metsarikkam piirkond on Hiiumaa (64%) Suhteliselt vähe on metsi: Tartumaal (37%) Läänemaal (40%)
Levinud on ka laialehised lehtpuuliigid. Alusmetsa tihedus oleneb puurinnete tihedusest ja on liigirikas. Alustaimestik väga liigirikas, domineerivad rohttaimed, esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid. Sõnajala kasvukohatüüp - salumetsade madalamatel reljeefi osadel, peamiselt orgudes. Põhjavesi pinnalähedane, liikuv ja toitaineterikas, võib esineda üleujutusi. Iseloomulikud on leostunud gleimullad, küllastunud gleimullad ja turvastunud mullad. Puistutest on sagedasemad kaasikud ja sanglepikud. Alusmets hõre kuid liigirikas. Alustaimestikus domineerivad sõnajalad. 1.1.6. Soovikumetsad Osja kasvukohatüüp –tasastel madalatel aladel, mikroreljeef tugevasti künklik. Esinevad mitmesugused soostunud ja küllastunud mullad. Enamasti kasvavad segapuistud. Enamuspuuliikideks on kask, mänd või kuusk. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre. Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel
Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda lühike ülevaade Eesti metsanduse hetkeolukorrast. Kuidas on muutunud raiemahud, –intensiivsus ning –pindala. Anda lühike ülevaade raiemahtude hindamise metoodikatest ning analüüsida, mis mõjutab Eestis raiemahtusid. Eesti maismaast ligi pool ehk 48,7% katab mets. 2013. aastal kattis Eestis metsamaa 2,3 miljonit hektarit ja metsade puidutagavara ulatus 478 miljoni tihumeetrini. Levinuimad puistud olid männikud, kaasikud, kuusikud ning hall-lepikud. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni kohaselt on Eesti oma territooriumi metsasuse (metsamaa osatähtsus maismaas) poolest Euroopas viiendal kohal. Esimesel kohal on Soome, millele järgneb Rootsi, Sloveenia ja Läti. Metsaga on otseselt seotud ligikaudu 35 000 töökohta metsasektoris. Kaudselt on metsaga seotud mitmed teiste sektorite töökohad näiteks: turism, sport, transport jne (Eesti statistika aastaraamat 2015). 2012
nulusalud • Mongoolia – männikud, nulusalud, tammiku Metsatüübid • Saksamaa – kuusikud, männikud, nulusalud • Mongoolia – männikud, nulusalud, tammikud • Keenia – Manilkara sansibarensis, Hymenaea verrucosa (segametsad) Metsatüübid • Saksamaa – kuusikud, männikud, nulusalud • Mongoolia – männikud, nulusalud, tammikud • Keenia – Manilkara sansibarensis, Hymenaea verrucosa (segametsad) • Soome – männikud, kuusikud, kaasikud Metsatööstus • Arenenuim – Soome (tähtsaim) Metsatööstus • Arenenuim – Soome (tähtsaim) • Vähem arenenum – Mongoolia (sõiltub impordist) Metsatööstus • Arenenuim – Soome (tähtsaim) • Vähem arenenum – Mongoolia (sõiltub impordist) 100% 90% 80% Kütus 70% Tööstuslik 60% palk
sügavaim Eestis. Lõunast suubub sellesse Piusa keskjooksu org. Mustjärv ja Valgjärv Piusa jõgi ja Mädajõgi Kliima Palumaa kliima on naaberpiirkondade omast mandrilisem (talv külmem, suvi soojem) ja niiskete läänetuulte teele jäävate kõrgustike tõttu märgatavalt kuivem. Taimkate ● Kõrgematel kohtadel näivleetunud mullad, millele omased kõrge tootlikusega jänesekapsa-mustikakuusikud. ● Madalamates kohtades gleistunud mullad, kus kasvavad angervaksa kaasikud ja soostuvad segametsad. ● Kuivemad liivaalad- palu- ja nõmmemännikud. Loomastik ● Rikkalik linnustik (kindlaks on tehtud 40 linnuliiki) näiteks: o Sookured o Rabahaned o Laululuiged ● Loomadest näiteks: o Põdrad o Karud o Sookilpkonn (Setumaal) o Hundid Laululuik ja sookilpkonn Asustus ● Asustus on hõre. ● Vanemad külad asuvad ürgorgude pervealadel. ● Suuremad maa-asulad - Leevaku, Veriora, Mikitamäe,
Soostunud metsad on perioodiliselt liigniisketel muldadel kasvavad metsad, millest enim esindatud on lehtpuu- või segametsad. Nende metsade kogupindala Eestis on ligi 397,7 tuhat hektarit, millest valdava osa moodustavad sanglepikud, hall-lepikud, männikud, kuusikud, kaasikud ja haavikud. Soostuvad metsad hõlmavad soovikumetsi ja rabastuvaid metsi. Soovikumets on tekkinud soostunud maade kuivendamisel, kus on kõrge mullaniiskus ja halb õhustatus. Puudest kasvavad seal sookask, mänd, kuusk, taimedest näiteks tarnad, osjad, kastikud, sinihelmikas. Rabastuv mets on toitainetevaene, happeline ja liigniiske. Puudest esineb seal mänd ja kask, taimedest sinikas, sookail, mustikas, turbasamblad, karusammal. Soostuva metsa tunnusteks on:
Ilves Ilves ehk harilik ilves on kaslaste sugukonna ilvese või kassi perekonda kuuluv loomaliik. Ilves kaalub kuni 30 kg ning võib kasvada kuni 110 cm pikkuseks. Päkad on laiad ja karvased, võimaldades kõndida kohevas lumes. Igale käpa ruutsentimeetrile rõhub isegi suuremõõdulise isase puhul ainult 40 grammi. Talvel on käpaalune karvkate väga tihe. Ilvesel on 18 küünist: kummalgi tagakäpal 4 ja esikäpal 5 küünega varustatud varvast. Küüned on ilvesel enamasti sisse tõmmatud. Ilvestele on ülihea kuulmine. Selle tagavad neile kõrvatutid, mis on keskmiselt 2 cm, talvel kuni 4 cm pikad. Kõrvatutid on musta värvi ja silmatorkavad. Haistmismeel on kaslastel nõrk ja nägemine (vähemalt lähedale) pole kaugeltki täiuslik. Üks peamisi ilvese populatsiooni mõjutav tegur on konkurents. Toitumise osas on ilvesele suurimaks konkurendiks hunt. Hundi leviala on ilvese omast suurem ja ühtlasem. Kus on pal...
1 sellest ligi 48% moodustas loomakasvatustoodang ja 43% taimekasvatustoodang. Suurimad tootmisharud on piimatootmine (28% kogutoodangust), teravilja- ja õlikultuuride kasvatus (25%), seakasvatus (9,6%) ja kartulikasvatus (5,3%). (Eesti Põllumajandus Kaubanduskoda) Metsandus Eesti maismaast peaaegu poole ehk 49% katab mets. 2014. aastal oli Eesti metsamaa pindala 2.3 miljonit hektarit. Levinumad puistud on männikud 33%, kaasikud 30,7%, kuusikud 16.9% ja hall-lepikud 9,1%. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni andmetel on Eesti oma territooriumi metsasuse poolest Euroopas kuuendal kohal. Metsaga on otseselt seotud 35 000 töökohta metsasektoris ning kaudselt paljud turismi-, spordi-, transpordi- jt sektorite töökohad. (Enno ja Raudsaar, 2016) Puistute keskmine vanus on hea (männikutel 63, kuusikutel 53, kaasikutel 41 aastat), kuid vanuseline jaotumus on ebaühtlane: palju on keskealisi metsi aga vähe
Laanemetsad Mets on taimekooslus, kus peamiserinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kusturbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks turvas. Arumetsade hulka kuuluvad: loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad ja salumetsad. Eestis on metsadega kaetud umbes kaks miljonit hektarit maad.Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe.Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Mets hõlmab Eestis umbes 40% riigi pindalast.Metsade tähtsaimaks rindeks on puurinne, mis määrab kõigi alumiste rinnete olemasolu ja nende liigilise koosseisu. Eesti metsades kasvavad peamiselt mänd, kuusk ja kask. Esineb nii puhtaid puistuid Männikud, kuusikud, kaasikud) kui ka segapuistuid. Eesti metsapuuliigid: mänd 39,1% kask 28,3% kuusk...
Sakala kõrgustik Sisukord 1. Paiknemine Eestis, geoloogiline ehitus ja pinnamood 2. Kliimaolud, veestik, muld ja taimkate 3. Vaatamisväärsused ja pildid 4. Kasutatud allikad Paiknemine ja kaardil Sakala kõrgustik on lõuna-eestis ja jääb Võrtsjärvest lääne poole.Kõrgustik on kolmnurkse kujuga. (Kaart on piltides) Geoloogiline ehitus Kolmnurkse kujuga Sakala kõrgustik on Pandiverest madalam ja palju vaheldusrikkama pinnamoega lainjad tasandikud ja küngastikud vahelduvad sügavate, juba enne mandrijäätumist tekkinud orgude, nn. ürgorgudega, mis jaotavad Sakala kõrgustiku üksikuteks osadeks. Suurematest orgudest on tuntud Tänassilma, Raudna ja Halliste ürgorg.Kõrgustiku loode- ja põhjanõlv on järsk, Läti piiresse ulatuv lõunanõlv aga lauge.Sakala kõige kõrgemad kohad jäävad kõrgustiku lõunaossa: kõrgeimaks on Rutu mägi - 146 m ja Kärstna mägi - ...
Pinnamood ja aluspõhi Alutaguse oli jääaja lõpul üle ujutatud jääpaisjärvede vetest. Seetõttu domineerivad pinnamoes nõrgalt lainjad liiva- ja viirsavitasandikud, mis on suures osas kaetud turbaga. Tugevaks kontrastiks sellele on ootamatult esile kerkivad mandrijää servakuhjatised: oosiahelikud, mõhnastikud, otsamoreenid ning voored. Aluspõhja moodustavad kesk-ordoviitsiumi setted.(estonica) Taimkate Siin valitsevad lodu-, soo- ja palumetsad. Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Kõige sagedasemad liigid on mänd, kuusk, haab, lepp ja tamm. Palju on lagesoid ja väga vähe niite. Rohurindes on tunnusliikideks laanelill, leseleht, ülane, jänesekapsas, sõnajalgadest laane-sõnajalg, sammaldest laanik. Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri.. (cmsimple.e-ope) Loomastik
Vinni-Pajusti Gümnaasium ALUTAGUSE Lühireferaat Autor: Merilin Linsi Klass : 9 Juhendaja : Siiri Seljamaa Rakvere 2011 Sisukord Paiknemine Eestis. Kaart........................................................................3 Geoloogiline ehitus.................................................................................3 Pinnamood..............................................................................................3 Kliimaolud..............................................................................................3 Veestik....................................................................................................4 Muld ja taimkate.....................................................................................4 Vaatamisväärsused........................................................................
täpikestega, kunagise loori jäänustega (väga noorena kattis seene pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Eoslehed on kollakasvalged ja vabad. Jalg on tugev, kollakasvalge, 520 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv. Seeneliha on valge, kübaranaha all kollakas. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Harilik Kukeseen: Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude puuliikidega, sagedamini
Tüüpiline Alutaguse alustaimestk Taime- ja loomakuningriik Mets sügiskasukas Alutaguse on Eesti üks ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkondi, mis meenutab taigat. Siin valitsevad lodu-, soo- ja palumetsad soo-, glei- ja mitmesugustel liivmuldadel. Suurte rabade soosaartel kohtab ka laialehist salumetsa. Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Palju on lagesoid ja väga vähe niite. Lopsakad salumetsad vastavad kõige paremini inimeste kujutlusile ürgmetsast, niisama puutumatud laane-, palu- ja rabametsad jätavad aga vähem "ürgse" mulje. Laanes on alusmets hõre ja liigivaene. Rohurindes on tunnusliikideks laanelill, leseleht, jänesekapsas, sõnajalgadest laane-sõnajalg, sammaldest laanik. Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad
piisavalt valgust. peamised puud on kask,lepp kaskedega soometsad ja Kõnekäänd metsa kohta: ja haab. Seal kus kasvavad paljudes soodes ei saa mets mets on vaese mehe nii okas-ja lehtpuud nim. üldse kasvada. Mänd on kasukas. Segametsadeks. mulla toitainesisalduse ja Metsa all on vähem valgust Levinumad lehtmetsad on niiskuse suhtes vähenõudlik. ja tuult ning temperatuuri Eestis kaasikud. Puude Männitüve alumist osa katab kõikumine on väiksem kui looduslikult levinud paks korp. Vajab lagedal. Loomadel on metsas seemnetest inimese kasvamiseks palju valgust & palju varjepaiku ja vahelesegamiseta kasvanud kuival mullal kasvades mitmekesist toitu. metsi nim. tungivad juured sügavale, Elukoosluse moodustavad Loodusmetsadeks. aga niiskes laiuvad maapinna
näivleetunud mullast. Lisaks mõned hektarid gleistunud näivleetunud mulda, leostunud- ja leetjat gleimulda. Juhul kui tegu oleks metsaga, siis neil muldadel esineksid järgmised metsakasvukohatüübid: naadi, jänesekapsa-mustika, osja, tarna, angervaksa ja sõnajala. Gleistunud leetjatel muldadel kasvavad metsad kuuluvad naadi kasvukohatüüpi. Tegemist oleks kõrge tootlikkusega salu- ja laanemetsadega. Puistutest domineeriksid kuusikud ja männikud, niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse-lehtpuu segametsad. Hõredas alusmetsas kasvab sagedamini pihlakas, kuslapuu, paakspuu, vaarikas jt. [2] Jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi metsaks oleks palumets. Sammalkate oleks tihe ja pidev, alustaimestikus palju mustikat. Alusmets kui esineb on hõre. [7] Metsastumise korral moodustavad leostunud ja leetjatele gleimuldadele sõnajala, angervaksa või osja kasvukohatüübi lehtpuu- või leht- ja okaspuu segapuistuga sooviku- ja salumetsad.
16)Riigi metsavarusid hinnatakse metsamaa pindala(km2), metsasuse(%) ja puiduvaru(tm) alusel. 17)Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise ja selleks vajalike teenuste osutamisega. 18)Metsamajandus tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. 19)Euroopas on levinud segametsad ja laialehelised metsad(pöök, tamm, valgepöök, pärn, vaher) ja ka okasmetsad. Raiemetsana on tähtsad kuusikud, männikud ja kaasikud. 20)Arenenud maades pööratakse suurt tähelepanu metsaistutamisele, aga nüüd on seda tegema hakatud ka arengumaades. Arenenud maades toimub suuremal määral okaspuude raie, aga arengumaades raiutakse peamiselt lehtmetsi. Arenenud maades moodustab ümarpuit 80% metsaraiest, aga arengumaades moodustab see 20%. Arenenud maades kasutatakse puitu mööbli tegemisel, paberitööstuses, ehituses; aga arengumaades läheb enamus puitu kütteks.
PAIKNEMINE Pindala: 827 km², Eesti territooriumist 1,82 % Palumaa asub Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga. GEOLOOGILINE EHITUS Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt Devoni ajastu liivakivid, pinnakatte aga ka punakaspruun liivsavimoreen. Aluspõhi paljandub paljudes kohtades, jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes. PINNAMOOD Kõrgusvahed on Lõuna Eestis suured ja pinnamood mitmekesine. Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste, järvede, soode, niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid aga ka põllumaid ja soid. Aluspõhjas liivakivid ja lõunapool Võru-Petse...
võsastusid ja jäid sööti juba sõja ajal, hiljem jätkus metsastumine ääremaadel, vähetootlikel aladel ja väikestel kõlvikutel. 1960ndatest algas ka mitteperspektiivseks peetavate põllumajanduskõlvikute metsastamine. Aastatel 1961-1989 anti metsamajanditeke üle 21,2% põllumajandusmaana arvel olnud maast, sealhulgas ka põllumaid. Ääremaadel on metsastunud ka viljakad põllumaad. Nende kohal on täna 40-60 aasta vanune hall-lepik. Vähemviljakatele aladel on kujunenud ka kaasikud. Põllumaid metsastati peamiselt männiga, vähem kuusega. nouka Nõuka-ajal toimunud maastikumuutused Vooremaal: järveäärsetest niisketst heinamaadest on kujunenud lehtpuumetsad ning põllumaad kasutatakse püsirohumaana. Samaaegselt massiivistati ka rohumaid, rajades ulatuslike maaparandusprojekte ja ehitades poldreid. 1951.aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960ndate algul ühendati Venemaaga. Meie maastikkesse ilmusid suured kõrgepingeliinid ja alajaamad.
Oksad kinnituvad enamasti horisontaalselt. Vabalt kavavatel puudel võivad oksad olla isegi kuni 10 m pikad. Lehised õitsevad aprillis ja mai alguses. Käbid valm ivad õitsemisaasta sügisel. Tühjad käbid jäävad puudele 2-3 aastaks. On väga valgusnõudlikud, aga taluvad madalaid temperatuure. Juurestik on sügav seetõttu on tormikindlad. Puit on tugev ja vaigurikkas, seega on vastupidav mädanemisele. Eestis on levinuimad Euroopa lehis ja siberi lehis. Lehtpuud: Arukask Kaasikud moodustavad Eestis 31% kõikidest metsadest. Võib olla kuni 30 m kõrge, sirgetüveline puu. Tüve koor on valge ja kestendav. Lehed 4-7 cm pikad, kolmnurksed või rombjad, terava tipuga. Õitseb mais, seeme valmib juuli lõpus. Isasurvad moodustuvad sügisel on 5-8 cm pikad ja paiknevad 2-3 kaupa võrsete tipus. Emasurvad paikneva võrsetel moodustuvad kevadel ja on 1.5-2 cm pikad. Vili on kahe laia tiivaga pähklike. Paljunevad enamasti seemnetest. Kasvab pemiselt koos teiste
(Eesti mullastik 2011) 1.5. Muldade kasutussobivus Gleistunud leetjas muld (KIg) – Enamasti kasutusel kultuurrohumaana või kuivendatud põlluna. Metsaga katmata gleistunud leetjatele muldadele on kujunenud niisked pärisarurohumaad madala mustjuure, tulika – luht-kastevarre, kõrveköömne-sinihelmika, lubika-hirsstarna jt kooslustega. Selliseid looduslikke rohumaid esineb siiski vaid piiratud ulatuses üksikute väikeste alade kaupa. Niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse- lehtpuu segametsad. (Mullateadus 2012) Kui on hästi kuivendatud ja keskmise lõimisega (sl, ls 1, ls2), kuuluvad A agrorühma ehk heade põllutüübiliste haritavate maade hulka (Põllumaade metsastamine 2004). Sel juhul väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele (Penu 2006). Oder, Nisu ja kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi. Viljakuse tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne
Voorte suund ühtib mandrijää liikumise suunaga. Voori katavad kruusadest-liivadest moreenikiht. Esinevad kuusikud ja kuuse-segametsad. Järvesid esineb palju (Saadjärv, Kaiavere, Raigastvere, Elistvere). Orupaigastikud (Võrumaa, Põlvamaa, Elva, Emajõe ümbrus) on järsuveerulised nõguvormid erineva kuju ja suurusega. Tekkinud juba enne jääaega. Neid orge nim ürgorgudeks. Paljudes ürgorgudes esinevad jõed. Orgude põhjas esinevad lamminiidud, luhad, allikasood, lepikud, pajustikud, kaasikud, lehtmetsad. Tehispaigastikud (Ida-Virumaa, Kirde-Eesti) on paigastikud mille reljeefi ja teisi komponente (pinnakate, veereiim, taimkate, loomastik) on inimene oma majandusliku tegevusega muutnud. Kujunenud on uus struktuur (põlevkivi-, paekivi-, liivakivi kaevandused, karjäärid, aherainete kuhjaplatsid, tuhaplatood jne).
Iseloomulik kase ja männi osatähtsuse suurenemise. Rohttaimdest leidus nt angervaksi, palderjani, ubalehti jt. Avamaastike asustasid suured karjaselavad ungulaadid (sõralised ja kabjalised) põhjapõded ja iison, Veetase ühtlustus maailmamerega, (Kesk-Rootsi väin) SOOLANE! Pleistotseeb (jääaeg) ja Holosteen (praeguseni kestev jäävaheaeg) Preboreaalne kliimaperiood Kliima jahe ja niiske Taimkattes levisid metsatundrailmelised hõredad ja valgusküllased kaasikud ja männikud Metsasus suurenes!- põhjapõder rändas põhja poole. Ürgpiison suri välja, metsahobune või taanduda stepialadele. Pruunkaru, ilves, rebane, hunt, valgejänes, kobras Tekkis maakoore kerkimise tulemusena Veetase kerkis Väljavool Taani väinade kaudu Boreaalne kliimaperiood Soojem ja kuivem Männikud Litoriinameri alguses Avanevad Taani väinad Planktoni paljunemine Suurenesmerekalade Antlantiline kliimaperiood Kliiimaoptimum, niisemaks ja soojemaks
vähestes paikades. Seepärast on meil salumetsas sagedamini peamiseks puuliigiks kuusk või kask. Põõsarinne on salumetsades väga lopsakas, seal võime kohata sarapuud, näsiniint, toomingat jt. Ka rohurinne on salumetsades liigirikas, tavaliselt on naat, sinilill, ülane ja maikelluke. Palju on ka sõnajalgu. Salumets jaotub kaheks naadi kasvukohatüüpi metsaks ja sõnajala kasvukohatüüpi metsaks. Naadi kasvukohatüüpis kasvavad enamuselt head kuusikud, kaasikud ja haavikud.seal on alusmets hõre ning kasvavad magesõstrad, näsiniin, sarapuu, toomingas, lodjapuu jt. Alustaimestik on tavaliselt liigirikas ja tihe ning kasvavad peamiselt naat, seljarohi, metspipar, kopsurohi, sinilill, jänesekapsas, siumari, kuldnõges, kevadine kurelääts, saluhein, mets-tähthein, lõhnav varjulill jt. Sammalkate on liigirikas, kuid väga hõre. Esinevad kähar salusammal, metsakäharik, laanik, tähtsammal, roossammal
Looduslik asukoht ja asustuse tekkimine Jõhvi linn asub samanimelise aluspinnalise kõrgustiku (tegemist on Pandivere nn "väiksema vennaga") kirdeserval, kus Kohtla-Järvelt ida suunas kulgev lubjakiviastang (nn Kukruse kihiastang) järsult lõunasse pöörab. Mainitud astangul langeb aluspõhi Jõhvi kohal umbes 5 meetri võrra. Astangust põhjas asub soine ja veerikas madalsoomuldade vöönd, kus kasvavad liigveelised lodumetsad, mille asemel on kohati tekkinud kaasikud ning liigveelised soostunud niidud. Astangust lõuna suunas algab aeglaselt tõusev viljakate leostunud kamar- karbonaatmuldade ala, mis pakub soodsaid võimlusi põlluharimiseks. Enne kaevanduste dreeniva mõju algust väljus astangust rida allikaid. Kõige veerikkam neist paiknes praeguse Ida-Viru maakonnavalitsuse loodenurgast vaid paarikümne meetri kaugusel ning oli lähteks ühele Pühajõe lisajõgedest.
· Viigerhüljes · Karvane mammut · Karvane ninasarvik · Ürgpiison · Siig, rääbis, tint Subarktiline kliimaperiood · Jahe · Kuusk, kanarbik · Külma taluvad loomad Põhjapõder, metshobune, ürgpiison Pruunkaru, Ilves, hallhunt, rebane Saarmas Valgejänes, Põder, Kobras Haug, harjus, luts, ahven, särg Preboreaalne 10300 9000 a.t. · Jahe, niiske kliima · Metsastumise algus, hõredad kaasikud, männikud · Põhjapõder kolis põhja, metshobune steppi · Piison suri välja · Lisandus: Punahirv Metskits Metssiga Tarvas · Inimese laagrid Pulli juures (9500?) nomaadid kutsu Boreaalne 9000- 8000 a.t. · Soojem, kuivem · Mänd ja lepad kuuse sissetung · 8000 a.t. kuusemetsad Viljandimaal · Tarvas, metssiga, kits, hirv Atlantikum 8000 5000 a.t.
küllastunud ja leetjatel glei- ja turvastunud muldadel, mis on raske lõimisega. As a result of the unfavourable moisture and aeration conditions the productivity of the stands is low (quality classes IV...Va). Ebasoodsate niiskus- ja aeratsioonitingimuste tulemusena on puistute tootlikkus madal (boniteediklass IV...Va). Birch forests dominate (1/2 of the total area), the areas of pine (1/3) and spruce (1/10) forests are smaller. Domineerivad kaasikud (pool kogu alast) , männikuid(1/3) ja kuusikuid on vähem (1/10). Such species as black alder, ash, aspen may occur sometimes. Sellised liigid nagu sanglepp, saar, haab võivad esineda mõnikord. The undergroeth is rich in species. Alusmets on liigirikas . Because of the markedly undulating microrelief the typical feature of the ground vegetation is its mosaic nature, due to whitch there are species of nemoral or marshy forests side by sidewith bilberry and cowbwrry growing on the mounds
vanalt täiesti pleekinud, valgete või kollakate ebemetega, rihvelja servaga, 10-20 cm. Eoslehekesed valge, vabad. Jalg valge või kollakas, härmaneebemeline, mugulja alusega, laia nahkja rippuva ülaküljel sileda rõngaga, jalale külge kasvanud kontsentriliste ebemeliste vöötidega ilmneva tupega. Seeneliha valge, kübaranaha all sidrun- või pruunkollane. Kasvukoht:kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinuimad asukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Roosa kärbseseen ehk Amanita rubescens: Kõikidest teistest kärbseseentest erineb roosa kärbseseen roosaka või punaka seeneliha poolest. Tegemist on hea söögiseenega, kuigi kupatamata seene söömine suurtes kogustes võib mõnedel inimestel kerget mürgitust põhjustada. Seen sisaldab hemolüütilise toimega mürkainet, mis keevas vees lahustub. Panter-kärbseseen on
jäänustega (väga noorena kattis seene pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Eoslehed on kollakasvalged ja vabad. Jalg on tugev, kollakasvalge, 520 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv. Seeneliha on valge, kübaranaha all kollakas. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Esimene, kes seda rahva seas levinud kommet kirjalikult mainis, oli Albertus Magnus enne 1256. aastat
ILVES Referaat 1 Sissejuhatus Mina räägin oma referaadis ilveste välimusest , elupaigast ja ka pereelust . Valisin kiskjatest ilvese , sest ilves elab Eestis ning ta on meile metsade ilusamaid loomi . Samuti tuleb juttu ka ilveste söömisharjumistest ning toidueelistustest . Referaat räägib ka ilveste jahipidamisest ning ilveste küttimisest . Lõpus on ka mõned huvitavad faktid ilveste kohta . 2 Sisukord Tiitelleht .................................................................................................................. ..... lk 1 Sisukord ................................................................................................................. ...... lk 2 Sissejuhatus ........................................................................................................... ..... lk 3 Välimus ..............................
.. *metsamarjad: pohl, mustikas,... *samblikud 3) Keskholotseeni taimkate (8000- 2500a. tagasi) (kliima niiskem ja soojem ) *rabade kujunemine *puistu muutumine: lepp, kuusk, mänd, tamm, jalakas, pöök, vaher, pärn, *niitude kujunemine (looalad, rannaniidud, liivikud, metsade asemele) 4) Hilisholotseeni periood (algas 2500 a. tagasi) ( kliima jahedam ja niiskem) *rabade laienemine ja rabamännikud, sookased *puistu muutumine: kuuskikud, lepikud, männikud, kaasikud, haavikud *põõsastike ja võsastike kujunemine *niitude laienemine ( soo- ja lammi-, loo-, rannaniidud ja liivikud) 5) Inimtegevuse mõju (~10 000 aastat) *korilus (kalapüük ja jahindus) *veeäärsete alade asustamine *alepõllundus ja karjakasvatus ( ~4400- 2600 a. tagasi) *niitude teke ja arenemine (90% metsa all, 10% niitude all) *asustuse laienemine, sisealade asustamine *põlispõllud ja väetamine ( ~2500 a tag., Rebalas isegi ~5000 a. tag.)
· Rabad Indikaatorliik Metsad Eristamine kasvukohatüüpide järgi: · Pinnase niiskussisalduse järgi · Pinnase toitainetesisalduse järgi · Karakterliikide järgi Metsatüüpe: 1) · Loometsad · Nõmme (kuiv) · Palu (männimets, pohl) · Salu (lehtpuumetsad) · Laane (kuusemetsad) · Lodu (liigniiske koht) 2) · Lehtmetsad-laialehelised, kitsalehelised · Okasmetsad 3) · Kuusikud · Kaasikud · Lepikud · Tammikud · Männikud · Haavikud NIIDUD: 1) Primaarsed On alati olnud lage kasvuala. · Lamminiidud- jõgede ääres, liigirikas · Rannaniidud- kasvavad tavaliselt kadakad · Looniidud- metsa sees on rohumaad 2) Sekundaarsed Kujunenud lagedaks kasvualaks reeglina inimmõju metsadele. · Aruniidud · Puisniidud-kõige liigirikkam · Soostunud niidud
Harilik Mänd Jaa nus Juhani Juhendaja: Kaia Hiie 1.Puuliigi bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2.Puidu omadused 3.Kasvatamiseks võimalikud kasvukohatüübid ja mullad 4.Metsauuendamisviisi valik 5.maapinna ettevalmistamine 6.Külvi ja istutusviisi valik 7.Metsa kultuuri vastuvõtmine 8.Metsakultuuri hooldamine 9.Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus nende vältimine ja tõrje 10.Metsa kultuuri ümberkasvatamine noorendikuks 11.Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12.Harvendusraie 13.Uuendusraie Metsauuendamise ja metsakasvatuse komplekstöö Harilik Mänd 1.Bioloogilised omadused: Suurus : 45-50m,tüveläbimõõt kuni 1,5m. Võra:oleneb palju kasvukeskkonnast.Noorelt tavaliselt koonusjas,üksikult kasvades hiljem laiuv või kuhikjas,mets kitsa...
Üldiseloomustus Harilik ilves (Felis lynx) on pikajalgne, tugeva kehaehitusega kaslane. Karvkate on varieeruv, suvel kollakaspruun, talvel kahvatuhall. Ilvese jalad on tihedalt täpilised, selg aga hõredamalt. Täpid võivad olla kahvatud ja sulandunud peaaegu roosimustriks, seetõttu võivad need tunduda palju suuremad. Karvkattel on kolm põhimustrit: valdavalt tähniline, valdavalt triibuline ja ühtlane. Saba on neil lühike ja laia musta otsaga. Kõrvaotstes on umbes 2 cm pikkused tutid, talvel pikemad, kuni 4 cm. Kõrvatutid on mustad ja silmatorkavad ning tagavad ilvestele ülihea kuulmise. Ilvesel on esikäpad tagakäppadest suuremad. Päkad on laiad ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
