Eesti Metsad Gregor Kutateladze Tallinna Tehnikagümnaasium 2016 Sisukord Sissejuhatus Sissejuhatus 1.1. Eesti Eestimetsadest metsadest 2.2. Männikud Männikud 3.3. Kuusikud Kuusikud 4.4. Kasemetsad Kasemetsadehkehkkaasikud kaasikud 5.5. Metsade Metsadetüübid tüübid 6. Kokkuvõte Kasutatud allikad Kasutatud allikad Sissejuhatus Metsa näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Ligi pool Eesti maismaast on mets (51 %). Eesti metsades kasvab ja elab üle 20 000 liigi elus organismi. 1.Eesti metsadest Kogu metsadest moodustuvad : männikud 32% kuusikud 16% kaasikud 32% segametsad 20% 2.Männikud Enamiku moodustavad männid.
Metsakasvukoha tüüp = muld+ veereziim + alustaimestik + reljeef Metsatüübid: kliimakstüübid ja tekistüübid = muld + veereziim + alustaimestik + reljeef +puistu Metsatüüpide rühmitamine - 2 klassi: 1) arumetsad (turbahorisont puudub) 2) soometsad (turbahorisont üle 30cm kuivendamata aladel). Klassid jagatakse tüübirühmadeks. ARUMETSAD : 1.1 Loometsad (maapinna lähedased, madala tootlikkusega, männid, harvem kuused, kaasikud. Puistud on madalakasvulised, hõredad.) Leesikaloo loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp, männikud, kuusk, kask, puud halvasti laasunud, tormihellad puud, alusmetsas: kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik hõre: luikas, leesikas, sinilill. Saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo huumushorisont tüsedam kui leesikloo kasvukohatüübil, muld kõrge huumusesisaldusega, õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega
Palumets Eesti metsatüüpidest on palumetsad kõige levinumad, nende kogupindala moodustab 23,5 % meie metsade pindalast. Palumetsades on kõige levinumad männikud (60,7 %), kuusikud (19,2 %), kaasikud (15,7 %) ja haavikud (3,6 %). Iseloomustus: Kuivad Valgusrikkad Parasniisked Liivased lubjavaesed mullad Laialdaselt mustikaid ja pohli Sügiseti palju seeni Kuidas on nimi tulnud? Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Puurinne:Kõige rohkem mändi, leidub ka harilikku kuuski ja arukaski Põõsarinne:Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas
Kukeseen Kukeseen on söödav seen. Kukeseenest saab teha enamasti sousti ning seda marineerida. Mina koos oma vanaemaga käin ka sügisel seenel. Kukeseened sisaldavad A-vitamiini. Kukeseen on kollast värvi. Seentega on alati selline asi, et kui sa rebid selle seene koos juurega maa seest lahti, siis sinna enam uut ei kasva. Punane kärbseseen Punane kärbseseen on mürgine seen. Punane kärbseseen kasvab väga erinevates metsades, kuid kõige levinumad elukohad on tal kaasikud, kuusikud, männikud. Kärbseseene kübara peal on valged täpid. Kärbseseen on küll ilus, aga mürgine. Valge sampinjon Valge sampinjon on kõva viljalihaga ja peaaegu valge värviga, maitse on mahe ja suhteliselt nõrk. Seenekasvamisel ja seenekübara avanedes muutub seene värvus tumedamaks, eriti märgatavalt muudavad värvi kübara all paiknevad lehekesed. Sampinjone kasvatatakse ka aedades.
Sageli kaasnevad koosseisus kask ja haab. Tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Alusmets puudub või on hõredalt paakspuud, pihlakat. Alustaimestikus enamasti mustikas, tihe samblarinne. Levinud kõikjal, eriti Lõuna-Eestis, 17% metsadest. Jänesekapsa mustika alltüübis on muld viljakam, asudes saviliiv või liivsavi moreenil. Metsakõdu õhuke või puudub, huumushorisont enamasti kuni 25 cm tüsedune. Domineerivad kuusikud, olenevalt metsade majandamisest võivad esineda ka kaasikud ja haavikud. Metsad kõrge tootlikkusega, Ia-II bon. 9.4 Laanemetsad Laanemetsade hulka kuuluvad sinilille ja jänsesekapsa kasvukohatüüp. Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) - esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügaval. Esinevad leetunud või näivleetunud mullad. Kõdukiht on õhuke. Kõige enam levinud kuusikud. Puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud. Sagedased on segapuistud. Kuusk uueneb looduslikult
Alusmets puudub või on hõredalt paakspuud, pihlakat, kadakat, pajud. Alustaimestikus tihe samblarinne (palusammal, laanik), puhmad (mustikas, pohl) leseleht, palu- härghein, kattekold, kilpjalg. Levinud kõikjal, eriti Lõuna-Eestis, 17% metsadest. Jänesekapsa – mustika alltüübis on muld viljakam, asudes saviliiv või liivsavi moreenil. Metsakõdu õhuke või puudub, huumushorisont enamasti kuni 25 cm tüsedune. Domineerivad kuusikud, olenevalt metsade majandamisest võivad esineda ka kaasikud ja haavikud. Metsad kõrge tootlikkusega, Ia-II bon. 1.4 Laanemetsad Laanemetsade hulka kuuluvad sinilille ja jänesesekapsa kasvukohatüüp. Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) - esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügaval. Esinevad leetunud (LkI-LkIII) või näivleetunud (kahkjad) mullad (LP). Mulla lähtekivimiks on enamasti karbonaadivaene punakaspruun saviliiv või liivsavimoreen. Varis laguneb küllaltki
Punane kärbseseen (Amanita muscaria) Punane kärbseseen kasvab väga erinevates metsades, kuid kõige levinumad elukohad on tal kaasikud, kuusikud, männikud. Teda loetakse küll mürgiseks, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Seene nimetus "kärbseseen" tuleb selle kasutusalast kärbsemürgina puistatuna piima sisse. Kärbseseent tarvitatakse ka meelemürgina
ning marjad Telkimis- ning lõkkeplatsid Loodusrajad Matkarajad Vaatetornid Kütitavad ulukid jagatakse suurulukiteks ja väikeulukiteks Suurulukid on põder, punahirv, metssiga, metskits, hunt, ilves, pruunkaru Väikeulukid on kobras ja erinevad linnud Metsad hõlmavad ligi 35% meie riigi pindalast ehk ligi 2,2 mln. ha Põhilised metsapuud on mänd, kuusk ja kask Männimetsad moodustavad 38% Eesti metsadest Vahe-Eestis on rohkem levinud kuusemetsad Kaasikud on levinud üle kogu Eesti Põder on Eesti metsade suurim loom ( 9000+ isendit) Rebased ja kährikkoeri on meie metsades üle lubatud piiri Ilves on Eestis ainuke paikselt elav kaslane (~900 isendit) Puit on keskkonnasõbralik ja taastuv loodusvara Müüakse palke Paberi tooraineks Küttepuit Hakkepuit Kõige mõistlikum on müüa puidust valmistoodangut RMK on ka puidu müügiga seotud vahendaja ning turustaja Tänapäeva nõuded metsaraiumisele on keerulised ja
• On loodud Haanjamaa maastiku, looduse ning pärandkultuuri säilitamiseks • Haanjamaal oli kunagi järvi rohkem kui tänapäeval, aga paljud neist on nüüdseks muutunud madalsoodeks või rabaks • Haanja kõrgustik on Eesti kõige järverikkamaid alasid, mis hõlmab ka Eesti kõige sügavamat järve – Rõuge Suurjärv • Siin asub Baltimaade kõrgeim tipp – Suur Munamägi TAIMESTIK • Ülekaalus on kuusikud, nendele järgnevad sageduselt kaasikud, männikud, lepikud ning haavikud • Haruldastest taimeliikidest asub siin näiteks Haanjamaa salumetsadele iseloomulik rapuntsel, Brauni astelsõnajalg ja võsu-liivsibul Brauni astelsõnajalg võsu-liivsibul LOOMASTIK • Imetajatest tunnevad end siin hästi vaheldusrikkaid maastikke eelistavad liigid – kährik, metssiga, rebane, metskits ja halljänes • Väga arvukaks on muutunud ka kobras • Esineb nahkhiiri
Mets on taimekooslus mis on kujunenud puude koos kasvamisel.esimed metsad olid kaasikud ja mänikud. 5000 aastat tagasi tammikud. 1500 aastat tagasi kuusikud. Inimene muutis metsakoosseisu ja inimene jättis metsa jaoks alati kehvema maa, mis sobis männile. Metsade pindala on kasvanud. Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa metsarohkeimad maakonnad. Kõige levinumad on mänd, siis kask ja kuusk need moodustavad 9/10 metsadest. Keskonna tingimused metsas: Puud neeldavad enda alla palju päikesekiirgust mis lubab samblikul metsa all paremini kasvada
puuderühma suurust ja selle maastikulist eraldatust, salumets on aga loodusteaduslik mõiste tähistamaks taimekoosluse liigilist koosseisu ja mitmerindelist ülesehitust, mis ühtlasi viitab viljakatele kasvukohatingimustele. Meie salumetsad võib jaotada kolme rühma: saluilmelised segametsad, salu-okasmetsad ja salu-lehtmetsad. Saluilmelised segametsad Kõige suurema rühma kogupindalaga ligi 10 000 hektarit moodustavad saluilmelised kaasikud, lepikud ja kuuse lisandiga haava-kase segametsad, mis paiknevad viljakatel metsamaadel üle kogu Eesti. Enamasti kasvavad nad looduslikult uuenema jäetud raielankidel või endistel põllumaadel, aga ka saarekestena suuremates metsalaamades. Saluilmelis segametsi on võõrkeelses kirjanduses nimetatud ka peenlehisteks metsadeks, et vastandada neid tõelistele salumetsadele, kus valitsevad laialehised lehtpuud (tamm, vaher, jalakas, saar jt.). Eriti ingliskeelses kirjanduses
17. saj. asutati esimene eestlastele mõeldud kool 19. saj. teiseks pooleks üks jõukamaid maakondi Eestis Siin asus Eesti tuntuima sõjapealiku Lembitu kants Viljandi ordulossi varemed Loodus Paikneb Sakala kõrgustikul Kõrgeim punkt 146 m. Rutu mägi Idaosas suurim Eesti siseveekogu Võrtsjärv Vooremaastik, sood, metsad, roostikud Looduskaitsealasid 12%, neist suurim Soomaa Rahvuspark Taimestik Katavad peamiselt metsad 45,2% Esikohal kuusesegametsad, kaasikud Valitsevad puuliigid mänd, kuusk, kask Veetaimestik on laialt levinud pilliroog, järvekaisel, hundinui, tarnad Levikud on aruniidud, arupuisniidud Loomastik Palju ulukeid põder, metskits, metssiga jmt. 36 liiki kalu sh. haug, koha, latikas Haudelindudest nurmkana, kodutuvi, kiivitaja ja valgetoonekurg Loodusväärtuslikud kohad Soomaa Rahvuspark Teringi maastikukaitseala Parika raba Hendrikhansu põrgu Karksi org Loodi looduspark Lopa paljand EKSkursioon 1. päev
Punane kärbseseen Eestis kasvab 15 kärbseseeneliiki, nendest levinuim on punane kärbseseen. Punane kärbseseen on üks levinumaid seeni kogu Eestis. Punane kärbseseen kasvab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes. Soojemates piirkondades kasvab isegi mägedes. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Austraalias peetakse punast kärbseseent võõrliigina ohtlikuks, sest ta on hakanud laialt levima ja kohalikke seeneliike kõrvale tõrjuma. Juulist oktoobrini. Mürgine, põhjustab kärbseseenemürgistust. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent.
Metsandus ja puidutööstus Eesti asub parasvöötme metsavööndis. Eesti on kaetud metsaga 48 %. Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsade majandamine: 1) väetamine 2) kuivendamine 3) metsaistutamine 4) võsa ja harvendusraie Suuremad metsad asuvad Soomes, Rootsis, Saksamaal jne. Levinumad metsatüübid on männikud, kaasikud ja kuusikud. Metsarikkamad maakonnad Eestis: Hiiumaa, Pärnumaa, Ida-Virumaa. Metsavaesemad maakonnad Eestis: Läänemaa, Tartumaa. Väärtuslikumad metsad on okasmetsad. Miks ei tohi juhuslikult metsa raiuda? Muidu ei ole raie ja juurdekasv tasakaalus ning sellepärast, et mets jõuaks perioodiliselt taastuda. Röövraie kontrollimatu metsaraie. Raie kogumaht 11-13 miljonit tihumeetrit aastas Mis on metsatööstus? Tööstusharu, mis tefeleb puidu varumise ja esmase töötlemisega.
http://www.envir.ee/sites/default/files/pictures/eesti_pindala_maa Vasta küsimustele Eesti metsasuse kaardi põhjal. 1. Millises maakonnas on metsa kõige vähem? 2. Kui suur osa sinu kodumaakonnast on kaetud metsaga? 3. Reasta lähtuvalt metsasusest Eesti maakonnad. Alusta maakonnast, kus metsa on kõige rohkem (5) http://www.metsakorraldus.ee/images/maakondade_metsasus_gra Eesti metsad • Okasmetsad – põhja pool – kuusikud, männikud • Lehtmetsad – lõuna pool – kaasikud, lepikud • Segametsad – okaspuud ja lehtpuud • Loodusmetsad – looduslikud • Majandusmetsad – istutatud, hooldatud. • Põlismets – inimtegevusest oluliselt ürgmets Eestile on omased ka hiiemetsad Metsloomad Eesti metsades http://lemmik.postimees.ee/3307831/eesti-metsad-kubisevad-looma Metsarinded Puurinne - Harilik mänd, arukask Põõsarinne – sarapuu, magesõstar Puhmarinne – kanarbik, pohl Rohurinne – jänesekapsas, sinilill, kilpjalg
Jänesekapsa kkt (jk) Esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Muld- värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügaval; esinevad leetunud või näivleetunud mullad, mis mõnikord võivad olla ka nõrgalt gleistunud; lähtekivimiks en karbonaadivaene punakaspruun saviliiv või liivsavimoreen; varis laguneb küllaltki kiiresti, kõdukiht on õhuke. Puistu- kõrge tootlikkusega (Ia-I, harva II); kõige enam levinud kuusikud (ligi 50% on jänesekapsa kuusikud); puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud; ka männikud, kõrge boniteediga, reeglina vaid kultuurpuistud; sagedased ka segapuistud; sageli kuuse järelkasv või II rinne. Alusmets- hõre või keskm tihedusega; esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas, vaarikas, sarapuu, näsiniin. Alustaimestik- liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, leselehte, laanelille, sinilille, koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, naiste- ja ohtest sõnajalga jne;samblarindes
moodustada kuusk ja mänd; kase- ja haavapuistud on ajutised (inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) U. 5000 a. tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe Keskmine vanus 52 a. Küpsete puistute Eesti puistute jagunemine jagunemine enamuspuuliigi enamuspuuliigi järgi: järgi: Hall-lepikud 26% Männikud 32% Kaasikud 22% Kaasikud 31% Kuusikud 19% Kuusikud 17% Hall-lepikud 9% Haavikud 17% Haavikud 5% Männikud 14% Sanglepikud 3% Sanglepikud 3% Kokku okaspuuenamusega metsad 51% Kokku okaspuuenamusega metsad 31% Metsade paiknemine Eestis Suuremad metsamassiivid asuvad Kirde- Eestis ja Edela-Eestis. Kõige metsarikkam piirkond on Hiiumaa (64%) Suhteliselt vähe on metsi: Tartumaal (37%)
Alusmetsas nt. pihlakas, magesõstar, näsiniin, vaarikas. Alustaimestik on liigirikas (sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas). 1.1.5. Salumetsad Naadi kasvukohatüüp - tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel. Levivad gleistunud leetjad või gleistunud leostunud mullad. Kõdukiht puudub, huumushorisont tüse. Viljaka mulla ja soodsa veereziimi tõttu Eesti viljakaim kasvukohatüüp. Puistutest üle poole moodustavad kaasikud. Levinud on ka laialehised lehtpuuliigid. Alusmetsa tihedus oleneb puurinnete tihedusest ja on liigirikas. Alustaimestik väga liigirikas, domineerivad rohttaimed, esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid. Sõnajala kasvukohatüüp - salumetsade madalamatel reljeefi osadel, peamiselt orgudes. Põhjavesi pinnalähedane, liikuv ja toitaineterikas, võib esineda üleujutusi. Iseloomulikud on leostunud gleimullad, küllastunud gleimullad ja turvastunud mullad. Puistutest on
Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda lühike ülevaade Eesti metsanduse hetkeolukorrast. Kuidas on muutunud raiemahud, –intensiivsus ning –pindala. Anda lühike ülevaade raiemahtude hindamise metoodikatest ning analüüsida, mis mõjutab Eestis raiemahtusid. Eesti maismaast ligi pool ehk 48,7% katab mets. 2013. aastal kattis Eestis metsamaa 2,3 miljonit hektarit ja metsade puidutagavara ulatus 478 miljoni tihumeetrini. Levinuimad puistud olid männikud, kaasikud, kuusikud ning hall-lepikud. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni kohaselt on Eesti oma territooriumi metsasuse (metsamaa osatähtsus maismaas) poolest Euroopas viiendal kohal. Esimesel kohal on Soome, millele järgneb Rootsi, Sloveenia ja Läti. Metsaga on otseselt seotud ligikaudu 35 000 töökohta metsasektoris. Kaudselt on metsaga seotud mitmed teiste sektorite töökohad näiteks: turism, sport, transport jne (Eesti statistika aastaraamat 2015). 2012
• Mongoolia – männikud, nulusalud, tammiku Metsatüübid • Saksamaa – kuusikud, männikud, nulusalud • Mongoolia – männikud, nulusalud, tammikud • Keenia – Manilkara sansibarensis, Hymenaea verrucosa (segametsad) Metsatüübid • Saksamaa – kuusikud, männikud, nulusalud • Mongoolia – männikud, nulusalud, tammikud • Keenia – Manilkara sansibarensis, Hymenaea verrucosa (segametsad) • Soome – männikud, kuusikud, kaasikud Metsatööstus • Arenenuim – Soome (tähtsaim) Metsatööstus • Arenenuim – Soome (tähtsaim) • Vähem arenenum – Mongoolia (sõiltub impordist) Metsatööstus • Arenenuim – Soome (tähtsaim) • Vähem arenenum – Mongoolia (sõiltub impordist) 100% 90% 80% Kütus 70% Tööstuslik 60% palk
sügavaim Eestis. Lõunast suubub sellesse Piusa keskjooksu org. Mustjärv ja Valgjärv Piusa jõgi ja Mädajõgi Kliima Palumaa kliima on naaberpiirkondade omast mandrilisem (talv külmem, suvi soojem) ja niiskete läänetuulte teele jäävate kõrgustike tõttu märgatavalt kuivem. Taimkate ● Kõrgematel kohtadel näivleetunud mullad, millele omased kõrge tootlikusega jänesekapsa-mustikakuusikud. ● Madalamates kohtades gleistunud mullad, kus kasvavad angervaksa kaasikud ja soostuvad segametsad. ● Kuivemad liivaalad- palu- ja nõmmemännikud. Loomastik ● Rikkalik linnustik (kindlaks on tehtud 40 linnuliiki) näiteks: o Sookured o Rabahaned o Laululuiged ● Loomadest näiteks: o Põdrad o Karud o Sookilpkonn (Setumaal) o Hundid Laululuik ja sookilpkonn Asustus ● Asustus on hõre. ● Vanemad külad asuvad ürgorgude pervealadel. ● Suuremad maa-asulad - Leevaku, Veriora, Mikitamäe,
Soostunud metsad on perioodiliselt liigniisketel muldadel kasvavad metsad, millest enim esindatud on lehtpuu- või segametsad. Nende metsade kogupindala Eestis on ligi 397,7 tuhat hektarit, millest valdava osa moodustavad sanglepikud, hall-lepikud, männikud, kuusikud, kaasikud ja haavikud. Soostuvad metsad hõlmavad soovikumetsi ja rabastuvaid metsi. Soovikumets on tekkinud soostunud maade kuivendamisel, kus on kõrge mullaniiskus ja halb õhustatus. Puudest kasvavad seal sookask, mänd, kuusk, taimedest näiteks tarnad, osjad, kastikud, sinihelmikas. Rabastuv mets on toitainetevaene, happeline ja liigniiske. Puudest esineb seal mänd ja kask, taimedest sinikas, sookail, mustikas, turbasamblad, karusammal. Soostuva metsa tunnusteks on:
Jäneste epideemiad ja arvukuse muu kõikumine toovad ilveseperre nälja. Nii võib ilveste arvukus samuti väheneda. Teine ilvese populatsiooni mõjutav tegur on metsade hävitamine ehk antropogeenne tegur. Ilvestele meeldivad tihedad kuusikud: kevadeti aitavad kuuseokkad vabaneda talvekarvadest. Pesa teeb ta maha tihnikusse. Talvel meeldivad ilvestele männikud, sest sinna kogunevad metskitsekarjad. Ilvestele sobivad veel haavikud-kaasikud ja kaljumaastikud. Ilvesed vallutavad 2000-meetriseid mägesid, kuid kivised mägismaad neile siiski elamiseks ei sobi. Metsade hävitamine võtab ära neilt kodu, samuti toob see inimese loomale lähedale ning haavata saanud loom võib inimest rünnata. Samuti mõjutab ilvese ja ke teiste liikide populatsiooni salaküttimine. Ilvese nahka kasutatakse mitmete jahitrofeede valmistamiseks, samuti pidi ilvese liha inimesele söödav olema. Ilveseid on Eestis umbes 1000
1 sellest ligi 48% moodustas loomakasvatustoodang ja 43% taimekasvatustoodang. Suurimad tootmisharud on piimatootmine (28% kogutoodangust), teravilja- ja õlikultuuride kasvatus (25%), seakasvatus (9,6%) ja kartulikasvatus (5,3%). (Eesti Põllumajandus Kaubanduskoda) Metsandus Eesti maismaast peaaegu poole ehk 49% katab mets. 2014. aastal oli Eesti metsamaa pindala 2.3 miljonit hektarit. Levinumad puistud on männikud 33%, kaasikud 30,7%, kuusikud 16.9% ja hall-lepikud 9,1%. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni andmetel on Eesti oma territooriumi metsasuse poolest Euroopas kuuendal kohal. Metsaga on otseselt seotud 35 000 töökohta metsasektoris ning kaudselt paljud turismi-, spordi-, transpordi- jt sektorite töökohad. (Enno ja Raudsaar, 2016) Puistute keskmine vanus on hea (männikutel 63, kuusikutel 53, kaasikutel 41 aastat), kuid vanuseline jaotumus on ebaühtlane: palju on keskealisi metsi aga vähe
laanemetsad ja salumetsad. Eestis on metsadega kaetud umbes kaks miljonit hektarit maad.Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe.Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Mets hõlmab Eestis umbes 40% riigi pindalast.Metsade tähtsaimaks rindeks on puurinne, mis määrab kõigi alumiste rinnete olemasolu ja nende liigilise koosseisu. Eesti metsades kasvavad peamiselt mänd, kuusk ja kask. Esineb nii puhtaid puistuid Männikud, kuusikud, kaasikud) kui ka segapuistuid. Eesti metsapuuliigid: mänd 39,1% kask 28,3% kuusk 23,5% lepp 6,3% haab 1,6% tamm 0,6% Laanemetsad moodustavad keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega metsade rühma, mille puurindes valitseb harilikult kuusk, harvem kask või mänd. Kuusevõrade tiheda katte tõttu saavad alustaimestikus kasvada vaid varjulembesed taimed. Laanemetsad levivad peamiselt gleistunud või näivleetunud muldadel. Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud
punakaspruun moreen. Põllupidamiseks on need keskmise või kõrge viljakusega mullad, kuid vajavad perioodilist lupjamist.Sakala kõrgustiku äärealadel domineerivad kuusikud ning lõunaosa jääb piiriäärsete männimetsade valdusse. Kuusikutest leidub nii puht- kui ka segapuistuid kase, männi, halli lepa ja haavaga. Männikuist laiema levikuga on pohla- ja mustikamännikud, millede koosseisu kuulub kohati kuuske. Hajutatult väikeste tukkadena põllumaade vahel paiknevad kaasikud, haavikud ja hall-lepikud. Üldiselt Sakala kõrgustiku segametsad on tugevalt võsastunud ja vajavad nii hooldus- kui ka sanitaarraiet. Vaatamisväärsused Vaatamisväärsusteks on kindlasti liivakivi paljandid ja ka loomulikult Viljanid linn mis asub ka Sakala kõrgustikul. Talvisel ajal on seal enamasti palju turiste seetõttu, et seal on võimalus nautida talverõõme Sakala erinevatel mägedel. Pildid
Pinnamood ja aluspõhi Alutaguse oli jääaja lõpul üle ujutatud jääpaisjärvede vetest. Seetõttu domineerivad pinnamoes nõrgalt lainjad liiva- ja viirsavitasandikud, mis on suures osas kaetud turbaga. Tugevaks kontrastiks sellele on ootamatult esile kerkivad mandrijää servakuhjatised: oosiahelikud, mõhnastikud, otsamoreenid ning voored. Aluspõhja moodustavad kesk-ordoviitsiumi setted.(estonica) Taimkate Siin valitsevad lodu-, soo- ja palumetsad. Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Kõige sagedasemad liigid on mänd, kuusk, haab, lepp ja tamm. Palju on lagesoid ja väga vähe niite. Rohurindes on tunnusliikideks laanelill, leseleht, ülane, jänesekapsas, sõnajalgadest laane-sõnajalg, sammaldest laanik. Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri.. (cmsimple.e-ope) Loomastik
Alutagusel on väga tihe kuivenduskraavide võrk ning palju on kaevanduste ja elektrijaamade kanaleid ja paisjärvi. Muld ja taimkate. Valitsevad leedemullad, soostunud leetmullad ja soomullad. Lääneosas ka soostunud kamarmullad. Ka lodu-, palumetsa soo-, glei- ja mitmesuguseid liivmuldi. Alutaguse on Eesti üks ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkondi, mis meenutab taigat. Suurte rabade soosaartel kohtab ka laialehist salumetsa. Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Huvitavamatest taimekooslustest tuleks nimetada kaitsealust Poruni ürgmetsa, kus jõe alamjooksul kasvab väga liigirikas ja keeruka rindelise struktuuriga laialehine mets. Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri. Kuremäe otsamoreenil, kloostri territooriumil levib liigirikas sürjaniit paljude haruldaste taimedega.
täpikestega, kunagise loori jäänustega (väga noorena kattis seene pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Eoslehed on kollakasvalged ja vabad. Jalg on tugev, kollakasvalge, 520 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv. Seeneliha on valge, kübaranaha all kollakas. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Harilik Kukeseen: Ta kasvab sagedamini okas- ja segametsades. Ta võib mükoriisa moodustada paljude puuliikidega, sagedamini
Tüüpiline Alutaguse alustaimestk Taime- ja loomakuningriik Mets sügiskasukas Alutaguse on Eesti üks ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkondi, mis meenutab taigat. Siin valitsevad lodu-, soo- ja palumetsad soo-, glei- ja mitmesugustel liivmuldadel. Suurte rabade soosaartel kohtab ka laialehist salumetsa. Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Palju on lagesoid ja väga vähe niite. Lopsakad salumetsad vastavad kõige paremini inimeste kujutlusile ürgmetsast, niisama puutumatud laane-, palu- ja rabametsad jätavad aga vähem "ürgse" mulje. Laanes on alusmets hõre ja liigivaene. Rohurindes on tunnusliikideks laanelill, leseleht, jänesekapsas, sõnajalgadest laane-sõnajalg, sammaldest laanik. Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad
piisavalt valgust. peamised puud on kask,lepp kaskedega soometsad ja Kõnekäänd metsa kohta: ja haab. Seal kus kasvavad paljudes soodes ei saa mets mets on vaese mehe nii okas-ja lehtpuud nim. üldse kasvada. Mänd on kasukas. Segametsadeks. mulla toitainesisalduse ja Metsa all on vähem valgust Levinumad lehtmetsad on niiskuse suhtes vähenõudlik. ja tuult ning temperatuuri Eestis kaasikud. Puude Männitüve alumist osa katab kõikumine on väiksem kui looduslikult levinud paks korp. Vajab lagedal. Loomadel on metsas seemnetest inimese kasvamiseks palju valgust & palju varjepaiku ja vahelesegamiseta kasvanud kuival mullal kasvades mitmekesist toitu. metsi nim. tungivad juured sügavale, Elukoosluse moodustavad Loodusmetsadeks. aga niiskes laiuvad maapinna
näivleetunud mullast. Lisaks mõned hektarid gleistunud näivleetunud mulda, leostunud- ja leetjat gleimulda. Juhul kui tegu oleks metsaga, siis neil muldadel esineksid järgmised metsakasvukohatüübid: naadi, jänesekapsa-mustika, osja, tarna, angervaksa ja sõnajala. Gleistunud leetjatel muldadel kasvavad metsad kuuluvad naadi kasvukohatüüpi. Tegemist oleks kõrge tootlikkusega salu- ja laanemetsadega. Puistutest domineeriksid kuusikud ja männikud, niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse-lehtpuu segametsad. Hõredas alusmetsas kasvab sagedamini pihlakas, kuslapuu, paakspuu, vaarikas jt. [2] Jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi metsaks oleks palumets. Sammalkate oleks tihe ja pidev, alustaimestikus palju mustikat. Alusmets kui esineb on hõre. [7] Metsastumise korral moodustavad leostunud ja leetjatele gleimuldadele sõnajala, angervaksa või osja kasvukohatüübi lehtpuu- või leht- ja okaspuu segapuistuga sooviku- ja salumetsad.
16)Riigi metsavarusid hinnatakse metsamaa pindala(km2), metsasuse(%) ja puiduvaru(tm) alusel. 17)Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise ja selleks vajalike teenuste osutamisega. 18)Metsamajandus tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. 19)Euroopas on levinud segametsad ja laialehelised metsad(pöök, tamm, valgepöök, pärn, vaher) ja ka okasmetsad. Raiemetsana on tähtsad kuusikud, männikud ja kaasikud. 20)Arenenud maades pööratakse suurt tähelepanu metsaistutamisele, aga nüüd on seda tegema hakatud ka arengumaades. Arenenud maades toimub suuremal määral okaspuude raie, aga arengumaades raiutakse peamiselt lehtmetsi. Arenenud maades moodustab ümarpuit 80% metsaraiest, aga arengumaades moodustab see 20%. Arenenud maades kasutatakse puitu mööbli tegemisel, paberitööstuses, ehituses; aga arengumaades läheb enamus puitu kütteks.
lisajõena Mädajõgi (soostunud moldoruga - Padusaare lammisoostik) Soostumus 13% (Tuurapera lageraba Räpina ümbruses). Meteoriidi langemise kraatrid ( Põrguhaud ja Sügavhaud Ilumetsas u. 6000 a. tagasi ning Tsõõrikmäe Räpina lähedal u. 9500 a. tagasi). MULD JA TAIMKATE Omane muldade mikrotsonaalsus. Mullad on siin piirkonnas lubjavaesed ja kohati tugevasti leetunud,ent siingi leidub viljakaid maid. Madalamates kohtades gleistunud mullad, kus kasvavad angervaksa kaasikud ja soostuvad segametsad. Siinses maastikus võib näha laildaselt asustamata palumetsi, mis vahelduvad rabade ja järvedega. Seal, kus on metsa vähem laiuvad kanarbikunõmmed ,leesikalaigud ja liivanurmed. Värska ehk Lutepää liivik on tähtsaim stepipäritoluga taimede kasvukoht Eestis. Siin kasvavad liiv-haguhein,tatari põisrohi,kännas-nõmmelill,liiv- hunditubakas,nõmmenelk,harilik käokuld,aas-karukell jpt. Siinsetes metsades pesitseb palju kodukakkusid. VAATAMISVÄÄRSUSED
võsastusid ja jäid sööti juba sõja ajal, hiljem jätkus metsastumine ääremaadel, vähetootlikel aladel ja väikestel kõlvikutel. 1960ndatest algas ka mitteperspektiivseks peetavate põllumajanduskõlvikute metsastamine. Aastatel 1961-1989 anti metsamajanditeke üle 21,2% põllumajandusmaana arvel olnud maast, sealhulgas ka põllumaid. Ääremaadel on metsastunud ka viljakad põllumaad. Nende kohal on täna 40-60 aasta vanune hall-lepik. Vähemviljakatele aladel on kujunenud ka kaasikud. Põllumaid metsastati peamiselt männiga, vähem kuusega. nouka Nõuka-ajal toimunud maastikumuutused Vooremaal: järveäärsetest niisketst heinamaadest on kujunenud lehtpuumetsad ning põllumaad kasutatakse püsirohumaana. Samaaegselt massiivistati ka rohumaid, rajades ulatuslike maaparandusprojekte ja ehitades poldreid. 1951.aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960ndate algul ühendati Venemaaga. Meie maastikkesse ilmusid suured kõrgepingeliinid ja alajaamad.
Oksad kinnituvad enamasti horisontaalselt. Vabalt kavavatel puudel võivad oksad olla isegi kuni 10 m pikad. Lehised õitsevad aprillis ja mai alguses. Käbid valm ivad õitsemisaasta sügisel. Tühjad käbid jäävad puudele 2-3 aastaks. On väga valgusnõudlikud, aga taluvad madalaid temperatuure. Juurestik on sügav seetõttu on tormikindlad. Puit on tugev ja vaigurikkas, seega on vastupidav mädanemisele. Eestis on levinuimad Euroopa lehis ja siberi lehis. Lehtpuud: Arukask Kaasikud moodustavad Eestis 31% kõikidest metsadest. Võib olla kuni 30 m kõrge, sirgetüveline puu. Tüve koor on valge ja kestendav. Lehed 4-7 cm pikad, kolmnurksed või rombjad, terava tipuga. Õitseb mais, seeme valmib juuli lõpus. Isasurvad moodustuvad sügisel on 5-8 cm pikad ja paiknevad 2-3 kaupa võrsete tipus. Emasurvad paikneva võrsetel moodustuvad kevadel ja on 1.5-2 cm pikad. Vili on kahe laia tiivaga pähklike. Paljunevad enamasti seemnetest. Kasvab pemiselt koos teiste
(Eesti mullastik 2011) 1.5. Muldade kasutussobivus Gleistunud leetjas muld (KIg) – Enamasti kasutusel kultuurrohumaana või kuivendatud põlluna. Metsaga katmata gleistunud leetjatele muldadele on kujunenud niisked pärisarurohumaad madala mustjuure, tulika – luht-kastevarre, kõrveköömne-sinihelmika, lubika-hirsstarna jt kooslustega. Selliseid looduslikke rohumaid esineb siiski vaid piiratud ulatuses üksikute väikeste alade kaupa. Niiskematel muldadel on ülekaalus kaasikud ja kuuse- lehtpuu segametsad. (Mullateadus 2012) Kui on hästi kuivendatud ja keskmise lõimisega (sl, ls 1, ls2), kuuluvad A agrorühma ehk heade põllutüübiliste haritavate maade hulka (Põllumaade metsastamine 2004). Sel juhul väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele (Penu 2006). Oder, Nisu ja kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi. Viljakuse tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne
Voorte suund ühtib mandrijää liikumise suunaga. Voori katavad kruusadest-liivadest moreenikiht. Esinevad kuusikud ja kuuse-segametsad. Järvesid esineb palju (Saadjärv, Kaiavere, Raigastvere, Elistvere). Orupaigastikud (Võrumaa, Põlvamaa, Elva, Emajõe ümbrus) on järsuveerulised nõguvormid erineva kuju ja suurusega. Tekkinud juba enne jääaega. Neid orge nim ürgorgudeks. Paljudes ürgorgudes esinevad jõed. Orgude põhjas esinevad lamminiidud, luhad, allikasood, lepikud, pajustikud, kaasikud, lehtmetsad. Tehispaigastikud (Ida-Virumaa, Kirde-Eesti) on paigastikud mille reljeefi ja teisi komponente (pinnakate, veereiim, taimkate, loomastik) on inimene oma majandusliku tegevusega muutnud. Kujunenud on uus struktuur (põlevkivi-, paekivi-, liivakivi kaevandused, karjäärid, aherainete kuhjaplatsid, tuhaplatood jne).
Iseloomulik kase ja männi osatähtsuse suurenemise. Rohttaimdest leidus nt angervaksi, palderjani, ubalehti jt. Avamaastike asustasid suured karjaselavad ungulaadid (sõralised ja kabjalised) põhjapõded ja iison, Veetase ühtlustus maailmamerega, (Kesk-Rootsi väin) SOOLANE! Pleistotseeb (jääaeg) ja Holosteen (praeguseni kestev jäävaheaeg) Preboreaalne kliimaperiood Kliima jahe ja niiske Taimkattes levisid metsatundrailmelised hõredad ja valgusküllased kaasikud ja männikud Metsasus suurenes!- põhjapõder rändas põhja poole. Ürgpiison suri välja, metsahobune või taanduda stepialadele. Pruunkaru, ilves, rebane, hunt, valgejänes, kobras Tekkis maakoore kerkimise tulemusena Veetase kerkis Väljavool Taani väinade kaudu Boreaalne kliimaperiood Soojem ja kuivem Männikud Litoriinameri alguses Avanevad Taani väinad Planktoni paljunemine Suurenesmerekalade Antlantiline kliimaperiood Kliiimaoptimum, niisemaks ja soojemaks
vähestes paikades. Seepärast on meil salumetsas sagedamini peamiseks puuliigiks kuusk või kask. Põõsarinne on salumetsades väga lopsakas, seal võime kohata sarapuud, näsiniint, toomingat jt. Ka rohurinne on salumetsades liigirikas, tavaliselt on naat, sinilill, ülane ja maikelluke. Palju on ka sõnajalgu. Salumets jaotub kaheks naadi kasvukohatüüpi metsaks ja sõnajala kasvukohatüüpi metsaks. Naadi kasvukohatüüpis kasvavad enamuselt head kuusikud, kaasikud ja haavikud.seal on alusmets hõre ning kasvavad magesõstrad, näsiniin, sarapuu, toomingas, lodjapuu jt. Alustaimestik on tavaliselt liigirikas ja tihe ning kasvavad peamiselt naat, seljarohi, metspipar, kopsurohi, sinilill, jänesekapsas, siumari, kuldnõges, kevadine kurelääts, saluhein, mets-tähthein, lõhnav varjulill jt. Sammalkate on liigirikas, kuid väga hõre. Esinevad kähar salusammal, metsakäharik, laanik, tähtsammal, roossammal
Looduslik asukoht ja asustuse tekkimine Jõhvi linn asub samanimelise aluspinnalise kõrgustiku (tegemist on Pandivere nn "väiksema vennaga") kirdeserval, kus Kohtla-Järvelt ida suunas kulgev lubjakiviastang (nn Kukruse kihiastang) järsult lõunasse pöörab. Mainitud astangul langeb aluspõhi Jõhvi kohal umbes 5 meetri võrra. Astangust põhjas asub soine ja veerikas madalsoomuldade vöönd, kus kasvavad liigveelised lodumetsad, mille asemel on kohati tekkinud kaasikud ning liigveelised soostunud niidud. Astangust lõuna suunas algab aeglaselt tõusev viljakate leostunud kamar- karbonaatmuldade ala, mis pakub soodsaid võimlusi põlluharimiseks. Enne kaevanduste dreeniva mõju algust väljus astangust rida allikaid. Kõige veerikkam neist paiknes praeguse Ida-Viru maakonnavalitsuse loodenurgast vaid paarikümne meetri kaugusel ning oli lähteks ühele Pühajõe lisajõgedest.
· Viigerhüljes · Karvane mammut · Karvane ninasarvik · Ürgpiison · Siig, rääbis, tint Subarktiline kliimaperiood · Jahe · Kuusk, kanarbik · Külma taluvad loomad Põhjapõder, metshobune, ürgpiison Pruunkaru, Ilves, hallhunt, rebane Saarmas Valgejänes, Põder, Kobras Haug, harjus, luts, ahven, särg Preboreaalne 10300 9000 a.t. · Jahe, niiske kliima · Metsastumise algus, hõredad kaasikud, männikud · Põhjapõder kolis põhja, metshobune steppi · Piison suri välja · Lisandus: Punahirv Metskits Metssiga Tarvas · Inimese laagrid Pulli juures (9500?) nomaadid kutsu Boreaalne 9000- 8000 a.t. · Soojem, kuivem · Mänd ja lepad kuuse sissetung · 8000 a.t. kuusemetsad Viljandimaal · Tarvas, metssiga, kits, hirv Atlantikum 8000 5000 a.t.
Kuusemetsad (kuusikud) hõlmavad rohkem kui poole selle metsatüübi kogualast, samal ajal kui kasemetsad järgnevad neile ühe neljandikuga ja männimetsad jäävad ühe viiendikuga viimaseks. The birch forests reach the average height and growing stock of a 100 years old spruce forest at a much earlier stage (in the age of 75...80 years); the factor which decreases the growing stock of the spruce forests is their low degree of stocing. Kaasikud saavutavad keskmise kõrguse ja kasvutagavara võrreldes 100 aasta vana kuusikuga palju varasemas etapis (75...80 a vanuses); kuusiku kasvutagavara vähenemise teguriks on nende madal täius. The most requent species in the undergrowth are: rowan tree, mountain currant, hazel, mezereon; in the herb layer: wood sorrel, reed grass, wall lettuce, goldenrod, strawberry; in the moss layer: Hylocomium spendens, Rhytidiadelphus triquetrus, Pleurozium schreberi
vanalt täiesti pleekinud, valgete või kollakate ebemetega, rihvelja servaga, 10-20 cm. Eoslehekesed valge, vabad. Jalg valge või kollakas, härmaneebemeline, mugulja alusega, laia nahkja rippuva ülaküljel sileda rõngaga, jalale külge kasvanud kontsentriliste ebemeliste vöötidega ilmneva tupega. Seeneliha valge, kübaranaha all sidrun- või pruunkollane. Kasvukoht:kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinuimad asukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Roosa kärbseseen ehk Amanita rubescens: Kõikidest teistest kärbseseentest erineb roosa kärbseseen roosaka või punaka seeneliha poolest. Tegemist on hea söögiseenega, kuigi kupatamata seene söömine suurtes kogustes võib mõnedel inimestel kerget mürgitust põhjustada. Seen sisaldab hemolüütilise toimega mürkainet, mis keevas vees lahustub. Panter-kärbseseen on
jäänustega (väga noorena kattis seene pinda kaitsev membraan). Vanal seenel on täppe vähem, sest vihm võib need ära pesta. Eoslehed on kollakasvalged ja vabad. Jalg on tugev, kollakasvalge, 520 cm pikk, aluselt jämenenud ja kaetud loori jäänustega. Rõngas on suur ja rippuv. Seeneliha on valge, kübaranaha all kollakas. Punane kärbseseen kasvab mitmesugustes metsades, kuid kõige levinumad elukohad on kaasikud, kuusikud ja männikud. Ta võib elada sümbioosis, männi, kuuse, nulu, seedri või kasega. Võib moodustada nõiaringe. Seen on küll mürgine, kuid kärbseseene põhjustatud surmasid tuleb harva ette. Surmavaks annuseks peetakse umbes 15 seent. Nimetus "kärbseseen" tuleb seene kasutamisest kärbsemürgina (seda puistati piima sisse). Esimene, kes seda rahva seas levinud kommet kirjalikult mainis, oli Albertus Magnus enne 1256. aastat
kogukamad. Elukoht Ilvestele meeldivad tihedad kuusikud , kus saab varjuda okste alla või mõne juurika taha . Samuti meeldivad neile ka tiheda risuga segametsad . Kevadeti aitavad kuuseokkad vabaneda talvekarvadest. Pesa ilvesel sama hästi kui pole ,kuid mingisuguse pesamodustise teeb ta maha tihnikusse. Talvel meeldivad ilvestele männikud, sest sinna kogunevad metskitsekarjad. Ilvestele sobivad veel haavikud-kaasikud ja kaljumaastikud. Ilvesed vallutavad 2000-meetriseid mägesid, kuid kivised mägismaad neile siiski elamiseks ei sobi. Enamasti hoiab ilves siiski metsa ligi. Seal, kus vanemad metsad segunevad noorendike ja raiesmikega ning kus on oja, jõgi, mõned rabalaigud või isegi üleujutatavad orud, võib olla ilvese elukoht. 5
.. *metsamarjad: pohl, mustikas,... *samblikud 3) Keskholotseeni taimkate (8000- 2500a. tagasi) (kliima niiskem ja soojem ) *rabade kujunemine *puistu muutumine: lepp, kuusk, mänd, tamm, jalakas, pöök, vaher, pärn, *niitude kujunemine (looalad, rannaniidud, liivikud, metsade asemele) 4) Hilisholotseeni periood (algas 2500 a. tagasi) ( kliima jahedam ja niiskem) *rabade laienemine ja rabamännikud, sookased *puistu muutumine: kuuskikud, lepikud, männikud, kaasikud, haavikud *põõsastike ja võsastike kujunemine *niitude laienemine ( soo- ja lammi-, loo-, rannaniidud ja liivikud) 5) Inimtegevuse mõju (~10 000 aastat) *korilus (kalapüük ja jahindus) *veeäärsete alade asustamine *alepõllundus ja karjakasvatus ( ~4400- 2600 a. tagasi) *niitude teke ja arenemine (90% metsa all, 10% niitude all) *asustuse laienemine, sisealade asustamine *põlispõllud ja väetamine ( ~2500 a tag., Rebalas isegi ~5000 a. tag.)
· Rabad Indikaatorliik Metsad Eristamine kasvukohatüüpide järgi: · Pinnase niiskussisalduse järgi · Pinnase toitainetesisalduse järgi · Karakterliikide järgi Metsatüüpe: 1) · Loometsad · Nõmme (kuiv) · Palu (männimets, pohl) · Salu (lehtpuumetsad) · Laane (kuusemetsad) · Lodu (liigniiske koht) 2) · Lehtmetsad-laialehelised, kitsalehelised · Okasmetsad 3) · Kuusikud · Kaasikud · Lepikud · Tammikud · Männikud · Haavikud NIIDUD: 1) Primaarsed On alati olnud lage kasvuala. · Lamminiidud- jõgede ääres, liigirikas · Rannaniidud- kasvavad tavaliselt kadakad · Looniidud- metsa sees on rohumaad 2) Sekundaarsed Kujunenud lagedaks kasvualaks reeglina inimmõju metsadele. · Aruniidud · Puisniidud-kõige liigirikkam · Soostunud niidud
..VA. 2)Kasvukohatüüp pohla,mulla iseloomustus keskmise viljakusega leetunud liiv,ajuti kuiv.Alusmets ja taimed Kadakas,pihlakas,kanarbik,pohl,mustikas,palu- härghein,samblarindes,palusammal,kaksikhambad.Kasvukohatüübis valitsevad puistud Männikud,all kuuseuuendus.Peapuuliik Mä.Boniteet II...III. 3)Kasvukohatüüp karusambla,mulla iseloomustus väheviljakas,märg.Alusmets ja taimed Mustikas,sinihelmikas,tarnad,karu ja turbasamblad.Kasvukohatüübis valitsevad puistud Männikud,kaasikud,kuusikud.Peapuuliik Mä.Boniteet III...IV. 4)Kasvukohatüüp mustikakõdusoo,mulla iseloomustus Keskmise viljakusega keskmiselt lagunenud kuivendatud turbamuld.Alusmets ja taimed Pajud,mustikas,pohl,kattekold,palu-härghein,samblarindes laiguti turbasamblaid.Kasvukohatüübis valitsevad puistud Männikud.Peapuuliik Mä.Boniteet III. 4. Männil kasutatakse toru istutust.Enne istutamist tuleb potitaimi kõvasti kasta.Tutbatuubil ülemise serv peab jääma 2 cm sügavusel,maapind vajutatakse
Elupaik: Ilvestele sobivad elupaigad on küpsed tiheda alusmetsaga vahelduvailmelised okas- või segametsad ning vanad raiesmikud ja rabad. Üheks meelis elupaigaks on neil kuusikud. Kevadeti aitavad kuuseokkad vabaneda talvekarvadest. Harva võib teda näha kultuurmaastikel, kuid sageli kultuurmaastikega piirnevatel metsaladel, tihti just veekogude läheduses. Talvel meeldivad ilvestele männikud, sest sinna kogunevad metskitse karjad. Ilvestele sobivad veel haavikud-kaasikud ja kaljumaastikud. Ilvesed vallutavad 2000- meetriseid mägesid, kuid kivised mägismaad neile siiski elamiseks ei sobi. Pesapaigana eelistab ilves kõrvalisi ja raskesti ligipääsetavaid kohti. Head kohad on puujuurte vahel, samuti koobastes, mägraurgudes, tihnikus või kaljuserva all. Pesa ehitamisega ilves palju vaeva ei näe, see kujutab endast lihtsalt sambla ja rohuga vooderdatud lohku. Levik:
annaabi.ee 
