Geomeetriline optika-on optika osa, milles uuritakse valguse levikut läbipaistvates keskkondades valguskiire mõiste alusel. valguskiir-on joon, mille sihis valgus levib. Langemisnurgaks nimetatakse nurka, mis moodustub langeva kiire ja langemispunktist peegelpinnale tõmmatud ristsirge vahel. Valguse murdumine on valguskiirte suuna muutumine nende läbiminekul kahe keskkonna lahutuspinnast. Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja keskkondade lahutuspinnale langemispunktist tõmmatud ristsirge vahel. prisma-ruumiline kujund ehk keha, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja-näitab teise ja esimese keskabsoluutse murdumisnäitaja suhet Kumerlääts on lääts, mis on keskelt paksem kui äärtelt nõguslääts on lääts, mille ääred on paksemad kui keskkoht. fookus- on punkt, kuhu koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. fookuskaugus- on läätse optilise kesk...
kõverpeeglid - kõvera peegelpinnaga o kumerpeeglid - peegelpind on kumera kujuga o nõguspeeglid - peegelpind on nõgusa kujuga o silindrilised, koonusekujulised ja muutuva kumeruse-nõgususega peeglid Sellised peeglid, mis on muutuva kõverusega pinnaga, silindrikujulised, koonusekujulised vms, tekitavad esemest moonutatud kujutise. Näiteks on olemas anamorfid - peidetud pildid. Kui valguskiir siseneb optiliselt hõredamast keskkonnast (näiteks õhust) optiliselt tihedamasse keskkonda (näiteks vette), siis valguskiire langemisnurk on suurem kui murdumisnurk Jäta meelde, et valguskiired on pööratavad, see tähendab, kui muuta valguskiire suund vastupidiseks, on kiire teekond sama. äätsed on läbipaistvast materjalist (näiteks klaasist) valmistatud kehad, millel on kumerad või nõgusad sfäärilised pinnad. Läätsi võib jagada kaheks erinevaks
Holografeerimiseks kasutatakse kahe koherentse valguslainekimbu interferentsi. Laserist tulev valguslainekimp (tugikimp) juhitakse peegliga fotoaparaadile. Teine kimp suunatakse sinna pärast kologradeeritavalt esemelt peegeldumist. See on esemekimp. 8. Sõnasta peegeldumise seadus ja 9. Sõnasta murdumise seadus ja tee tee joonis. joonis. Valguse peegeldumisel on valguskiire Valguse murdumisel on valguskiir langemisnurk ja peegeldumisnurk langemisnurga ja murdumisnurga võrdsed. siinuste suhe jääv suurus.
OPTIKA Valguskiir valguse levimise suuna geomeetriline vaste, sirge, mis on risti lainefrondiga. Täielik peegeldus- nähtus, mis esineb valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda. Kui suunata valgus kahe keskkonna lahutuspinnale optiliselt tihedamast keskkonnast, siis on valguse murdumisnurk suurem langemisnurgast. Mingi langemisnurga korral on murdumisnurk võrdne 90º. Seda nurka nimetatakse täieliku peegeldumise piirnurgaks. Sellest suuremate langemisnurkade korral valgus ei tungi teise keskkonda, vaid peegeldub esimesse tagasi. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Lainete liitumise tulemus on määratud käiguvahega. Käiguvahe on teepikkuste vahe, mis lainetel tuleb liitumispunkti jõudmiseks läbida. Valguslainete puhul muutub valguse intensiivsus. Huygensi-Fresneli printsiibi kohaselt iga l...
10. Läätse valem, läätse optiline tugevus. 11. Mis on dispersioon? 12. Mida nim. spektriks? Spektrite liigid: pidev spekter, joonspekter. Nende omadused ja saamine. 13. Kiirguse liigid. (kiirguse tekkimise põhjus. Soojuskiirgus, kemoluminestsents, katoodluminestsents, elektroluminestsents, fotoluminestsents mõiste, ergastusenergia saamisviis, rakendusnäited.) 14. Mis on fluorestsents ja fosforetstsents? 1. Valguse peegeldumine on nähtus, kus valguskiir muudab oma suunda vastasmõjus teiste kehadega. Seadus: langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. 2. Joonis vihikus. 3. Valguse murdumine on nähtus, kus valguskiire suund üleminekul ühest keskkonnast teise muutub. 4. Antud keskkonna absoluutne murdumisnäitaja näitab, mitu korda muutub valguse kiirus üleminekul vaakumist antud keskkonda. Füüsikaline sisu: näitab mitu korda muutub valguse kiirus üleminekul ühest keskkonnast teise. Tihedam: klaas 1
lainefrondiks joon. Nt: veekogude lained on pinnalained. 8. Peegeldumise ja murdumise seaduspärasused Valguse peegeldumise seadus valguse langemisnurk on võrdne valguse peegeldumisnurgaga Valguse murdumise seadus kirjeldab valguskiire levimissuuna muutumist ehk valguse murdumist üleminekul ühest keskkonnast teise. Selle seaduse kohaselt, valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Seejuures alati langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 9. Murdumisseaduse rakendamine. Ülesanded 10. Interferents ja difraktsioon. Reeglid, seosed, rakendused. Difraktsioon-lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisest ning nende paindumist tõkete taha
Füüsika Opsis - nägemine Valgusoptika - valgusõpetus Optika on füüsika osa mis uurib ja seletab valgusnähtuseid. Optika - valguskiir Valguskiir - valgusenergia levikut näitav joon Valgusallikas - koht, kust valgus tuleb Liigitatakse järgmiselt: 1. Looduslikud valgusallikad (Päike, jaanimardikas...) 2. Tehislikud/Kunstlikud valgusallikad Valguse vastuvõtja - koht, kuhu valgus läheb (Silm) Valguskiirus = u 300 000 km/s (vaakumis - keskkond kus pole aineosakesi) Tähis: c Mida optiliselt tihedam on keskkond, seda väiksem on valguskiirus. Valge valgus koosneb osadest. (spekter, ehk vikerkaarevärvid)
Füüsika Opsis - nägemine Valgusoptika - valgusõpetus Optika on füüsika osa mis uurib ja seletab valgusnähtuseid. Optika - valguskiir Valguskiir - valgusenergia levikut näitav joon Valgusallikas - koht, kust valgus tuleb Liigitatakse järgmiselt: 1. Looduslikud valgusallikad (Päike, jaanimardikas...) 2. Tehislikud/Kunstlikud valgusallikad Valguse vastuvõtja - koht, kuhu valgus läheb (Silm) Valguskiirus = u 300 000 km/s (vaakumis - keskkond kus pole aineosakesi) Tähis: c Mida optiliselt tihedam on keskkond, seda väiksem on valguskiirus. Valge valgus koosneb osadest. (spekter, ehk vikerkaarevärvid)
Dispersioon Dispersiooniks nimetatakse valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest (lainepikkusest). Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju aines esinevate dipoolidega. Nähtava valguse diapasoonis võib seda kirjeldada nõnda, et normaali suhtes nurga all ainele langenud valguse punasele värvusele vastava sagedusega valguskiir murdub kõige vähem ja violetsele värvusele vastava sagedusega kiir murdub rohkem ehk pikema lainepikkusega valguskiir murdub vähem kui lühema lainepikkusega valguskiir. Kõige sagedamini demonstreeritakse valge valguse lahutamist värvilisteks valgusteks kolmnurkse klaasprisma abil. Kui valge valgus läbib klaasprismat, siis valgus murdub prismas. Kui kõik värvi valgused murduksid prismas ühtemoodi, siis väljuks prismast samuti valge valgus
luminestsentsiks. Mida kaugemal on valusallikas, seda tuhmim näib valgus. See tuleb sellest, et valguslained levivad valgusallikst igas suunas. Järelikult, mida kaugemale on valgus levinud, seda suuremale pinnale ta jaotub. Paljud tähed on eredamad kui Päike, aga selleks ajaks, kui nende valgus meieni jõuab, on see jaotunud nii suurele pinnale, et täht ei näi küünlast eredam. Valguskiired, valguse sirgjooneline levivime Valguse levimine on füüsikaline nähtus. Valguskiir on geomeetriline mõiste, millega tinglikult näidatakse valguse levisuundi. Valgus levib sirgjoonelislt. Valgus levib läbipaistvas keskkonnas ja tühjuses. Seda kinnitab varju tekkimine valguskiirte teele asetatud läbipaistmatute esemte taha. Kui valguskiired kohtavad tahket eset, siis peegeldub osa neist tagasi ja osa neeldub esemes seda veidi soojendades. Eseme taha valgust ei lange ja sinna tekib vari. Vari koosneb täisvarjust ja poolvarjust. Valguse neeldumine
· Temperatuuri temperatuuri ja õhurõhu õhurõhu muutused muutused, elektroonikakomponentide termiline müra jne DISPERSIOON (OPTIKA) Dispersiooniks nimetatakse valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest (lainepikkusest). Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju aines esinevate dipoolidega. Nähtava valguse diapasoonis võib seda kirjeldada nõnda, et normaali suhtes nurga all ainele langenud valguse punasele värvusele vastava sagedusega valguskiir murdub kõige vähem ja violetsele värvusele vastava sagedusega kiir murdub rohkem ehk pikema lainepikkusega valguskiir murdub vähem kui lühema lainepikkusega valguskiir. Valguse dispersioon nim. aine abs. murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest). · Valge valguse läbiminekul läbi kolmnurkse klaasprisma lahutub valge valgus koostisosadeks ja tekib spekter. · Aine abs. murdumisnäitaja on seda suurem, mida väikesem on valguse lainepikkus.
Naha punetamine on nahas tekkinud fotokeemiliste reaktsioonide tagajärg. Neid keemilisi reaktsioone kutsub esile ultravalgus. Ultra valgus on samuti nähtamatu nagu infravalguski. Maad kaitseb UV eest kõrgel atmosfääris olev osoonikiht. Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgus levib nii läbipaistvas aines kui ka tühjuses.Valguse levimine on füüsikaline nähtus. Valgus levib sirgjooneliselt. Füüsikas on kindel tähendus sõnadel valguskiir ja valgusvihk. Valgusvihu, mis moodustab teineteise eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valgusvihu, mis moodusub paralleelsetest valguskiirtest nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustab teineteisele lähenevatest valguskiirtest, nimetatakse koonduvaks valgusvihuks. Valgusvihk: Esemele langev valgusvihk: Hajuv valgusvihk:
1.Valguse olemus (valguse dualism) Optika uurib valguse ja muude elektromagnetkiirguste olemust, tekkimist, levimist, mõju ainetele, kasutamist. Valguse olemuse kohta tekkis 17.saj kaks teooriat: 1)osakeste teooriat rajas Newton, seda asendasid Planck, Einstein. 2)Laineteooriale pani aluse Huygens, edasi arendasid Young, Maxwell. Tänapäeval kujutleme valgust dualistliku nähtusena: Levimisel elektromagnetlainetusena ainetega kokkupuutel osakeste voona. Newton nim. valgusosakesi korpuskulaarideks, tänapäeval valguskvant ehk footoniteks. Jaguneb laine-ja kvantoptikaks. 2.Valguse kiirus On kõige suurem tühjuses ja see on C=300 000km/s. Esimesena püüdis valgusekiirust mõõta Galileo Galilei, kuid ei õnnestunud. Mida väiksem on valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedamaks loetakse keskkonda. 3.Geomeetriline optika (valguskiir) Valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valguskiirt kujutatakse joon...
2. valgustugevus (I) valgusvoog, mis levib ühes ruuminurgas (ühik on steradiaan, tähis srad).Ühik on kandela, tähis cd). 3. valgustatus (E)- pinnale langeva valgusvoo ja selle pindala suhe. Ühik on luks (lx)- E=fii/S. Valgustatud sõltuvalt pinna kaugusest valgusallikast r: E=... Valguse kiirus õhus: 3 x 108 m/s. Vees: 225000 km/s. Klaasis: 200000 km/s. Vaakumis: 299792,5 km/s. Valguse peegeldusmisseadus ja murdumisseadus. Täielik peegeldus. Kahe keskkonna lahutuspinnal muudab valguskiir suunda. Osa valgust levib esimesse keskkonda tagasi (peegeldumine) ja osa tungib teise keskkonda(murdumine). Langemisnurk- langeva kiire ja langemispunktist pinnale tõmmatud ristsirge vaheline nurk. Peegeldumisnurk- peegeldunud kiire ja sama ristsirge vaheline nurk (beeta). Murdumisnurk- murdunud kiire ja sama normaali vaheline nurk (gamma). Peegeldumisseadus- peegelduv kiir, langev kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud ristsirge asuvad ühes tasapinnas, alfa=beeta.
Valgusvihku, mis moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valguvihku, mis moodustub paralleelsetest valguskiirtest, nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest nimetatakse koonduvaks valgusvihuks. Valguse peegeldumine Peeglile langeva ja peeglilt peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri neid nimetatakse vastavalt langevaks kiireks ja peegeldunud kiireks. Kohta, kus valguskiir langeb peegelpinnale, joonistame punktiirjoonega peegelpinnale ristsirge. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Langemisnurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega (alfa). Peegeldumisnurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega (beeta). Sõltuvusi, mis kehtivad väga paljudel juhtudel, nimetatakse seaduspärasusteks või seadusteks
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud
GEOMEETRLINE OPTIKA Valguskiir on mõtteline joon, mida mööda levib valgusenergia. Valguse põhiomadus homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Seetõttu saab valguskiirt kujutada sirgjoonega, millel on suund. Valguskiir on geomeetrilise optika põhielemendiks. Vari on piirkond, kuhu ei lange valgust. Poolvari on piirkond, kuhu langeb osaliselt valgust. Tekib kui valgusallikaid on mitu või kui valgusallikal on suured mõõtmed. Kuuvarjutus seljuhub Maa jääb Päikese ja Kuu vahele. Kuuvarjutust toimub suhteliselt tihti, on nähtav Maa ööpoolses küljes ja täiskuu ajal. Päikesevarjutus seljuhul jääb Kuu Päikese ja Maa vahele. Ta on nähtav väga
puhudes tekkis meilküsimus- miks tekivad erinevad värvid mullile? Asja lähemalt uurima asudes saime vastuse. Seebimullile tekkivate värvide eest on vasutusik interferentsi põhimõte. Seebimulli valguslained peegelduvad osaliselt õhukeselt välispinnalt, osaliselt aga lähevad kelmesse. Aga mis üldse on seebimull? Seebimull on väga õhuke kiht vet mis jääb kahe seebimolekulide kihi vahele. Seebimulekulidel on osa mis tõmbab vett ning teine osa, mis tõukab vett. Kui sissetulev valguskiir jõuab seebimulli välispinnale , osa valgusest peegeldub koheselt, samal ajal kui osa lähevad kelmesse. Kui valguskiir on jõudnud sisemisele pinnale saab see kohe tagasi peegeldatud välispinnale. Kui meie esimesel küsimusele, miks tekivad mullile värvid leidsime vastuse lihtsalt siis järgmise küsimusega läks meil aga palju raskemaks. Nimelt ei suutnud me välja mõelda millest sõltub värvide vaheldumine seebimullil. Natuke asja uurides ja ise juurde mõeldes saime aru, et värvide
Füüsika kordamine Valguse peegeldumine: * Langev kiir on peegelpinnale suunduv valguskiir. * Peegeldunud kiir on peegelpinnalt lahkuv valguskiir. * Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ). * Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ). * Langemis ja peegeldumisnurk on tasasel pinnal võrdsed. * Kumer peegelpind hajutab valgust. * Nõgus peegelpind koondab valgust. * Hajus peegeldumine on valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. * Peegelpind on keha pind, mis peegeldab valgust kindlas suunas.
Nii inimeste arvukus, surevus ja sündimine on sõltuvuses gravitatsiooni energiast. Energia on jääv kuid, ained lagunevad energia koostisosadeks. Samuti on inimlik siseenergia jääv, et sooritada planeetidevahelist valgusidet, kuid inimlik ihu laguneb peale surma energiakoostisosadeks ja täidab oma funktsioone gravitatsiooni energia süsteemis. Kuid inimlik hing ja vaim peale inimese surma sooritavad galaktikas planeetide vahelist valguskontakti. Peale valguskontakti sooritamist rikastab valguskiir spermatosoidi või munarakku valguskiirega ja alles rikastatud spermatosoidist või munarakkust saab alguse ainetootmistsükkel. Kui rikastub valguskiirega spermatosoid, siis sünnib poeg, kui valguskiirega rikastub munarakk, sellisel juhul sünnib tütar. Teiste sõnadega tekkib inimlapse kaudu aine moodustamine tulevaseks energiatootmiseks, kuid aine vajab ainekoostisosade siseenergiat. Teiste sõnadega toimub vaimne ümberkehastumine, kuid juba ema ihus.
Mida väiksem on valgus kiirus keskonnas , esda optiliselt tihedamaks loetakse keskonda. *VALGUSE MURDUMINE Valguse levimise suuna muutmist kahe keskkonna piirpinnal nimetatakse valguse murdumiseks. Murdumisnurgaks nimetatakse nurka murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse levimisel optiliselt hõredamast keskonnast optiliselt tihedamasse keskonda murdub valguskiir pinna ristsirgele lähedamale. Valguse levimisel optiliselt tihedamast keskonnast optiliselt hõredamasse keskkonda murdub valgusekiir pinna ristsirgest eemale. Murdumisnurka tähistatakse: -ga. Murdumisnurk ja langemis nurk ei saa olla võrdsed ().
Lainepikkus ja sagedus- c=lambda*f Interferents nähtus, kus lainete liitumisel tekib uus muster Difraktsioon- Nähtus mille puhul lained painduvad tõkete taha mis on sama suurus järgus või väiksemad lainepikkused Koherentsus sama pikkuse või sagedusega lained Heliallika amplituud ehk heli intensiivsus sõltub temasse salvestatud energiast, see on löögi, tõmbe, hõõrdumise või puhumise tugevusest Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus Kui valguskiir langeb kahe erineva läbipaistva keskkonna lahutuspinnale, siis valgus murdub ehk muudab oma levimissuunda. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva murdumisnäitajaga (ehk optilise tihedusega) ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Murdumisnäitaja näitab, kui palju valgus kindlasse keskkonda üleminekul murdub Valguskiired levivad ühtlases keskkonnas sirgjooneliselt, kuni jõuavad mingi teise keskkonna lahutuspinnale, kus valgus neeldub või muudab levimissuunda
liikumine seiskus. 2. Seadus: Joostes maanteel on kiirendus võrdeline kehale mõjuva jõuga ja vastupidine keha massiga. 3. Seadus: Kaks keha mõjuvad teineteisele võrdse ja vastupidise jõuga. Näide: Kaks last jooksevad üksteise suunas, ühel hetkel põrkavad kokku ja kukuvad mõlemad üheaegselt maha. Tänu Newtonile teame me, miks asjad kukuvad alati õhku visates maha. Optika põhiseadused: 1. Valgus levib otse. 2. Valguskiired on sõltumatud, iga valguskiir liigub ruumis omas suunas ja ei muutu teise valguskiire pärast. 3. Valguse muutumisel ühest olukorrast teise muudab valguskiir suunda. Newton suri 25. Detsember 1642. Albert Einstein sündis 14. Märts 1879 Saksamaal, hiljem oli Sveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega. Paljud inimesed teda selle aja suurimaks teadlaseks. Einstein avastas relatiivsusteooria ning aitas kaasa kvantmehaanika ja kosmoloogia arengule. Einstein sai kuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria sõnastamist
Valguse interferents on konkreetsete lainete liitumise tulemus vahelduvate maksimum- ja miinimumjoonte või triipude pildina, mis ajas ja ruumis ei muutu. Koherentsed ehk seostatud lained on niisugused lained, mille faasivahe ajas ja ruumis ei muutu. Valguse difraktsioon on valguslainete paindumine tõkke taha, mis on sisuliselt interferentsi tulemus. Valguse ja aine vastastikmõju Valguskiir on geomeetriline mõiste, millest ka kiirteoptika paralleeltermin geomeetriline optika. Valguskiir näitab valgusenergia levimise suunda. Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases (st homogeenses ja isotroopses) keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Tõestuseks on punktvalgusallika poolt tekitatud varju terav piirjoon. Murdumine: kahe läbipaistva keskkonna lahutuspiiril valgus peegeldub ja murdub, st muudab levimissuunda. Murdumisnurk, murdumisseadus: valguse langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna puhul jääv suurus, mida nimetatakse
39. Läätse nim. õhukeseks läätseks siis, kui läätse paksus on tema pindade kõverusraadiuste ning eseme kaugusega võrreldes kaduvväike. 40. Läätse fookuseks nim. punkti läätse optilisel peateljel, milles lõikuvad optilise peateljega paralleelsed langevad kiired pärast koondavas läätses murdumist. 41. Läätse fokaaltasandiks nim. tasandit, mis on risti optilise peateljega ja läbib läätse fookust. 42. Kujutise konstrueerimisel läätses kasutatavad kiired: 1) valguskiir, mis langeb paralleelselt optilise peateljega, murdub läbi fookuse. 2) valguskiir, mis langeb läätsele läbi fookuse, murdub paralleelselt optilise peateljega. 3) valguskiir, mis langeb läätse optilisse keskpunkti, ei murdu. 47. Läätse suurendus on füüs. suurus, mis näitab, mitu korda erinevad kujutise mõõtmed eseme mõõtmetest. Tähis s; valem s=k/a 48. 1dpt on niisuguse kumerläätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1m.
1. Valgusõpetus § Valguse levimine. Vari o Valgusallikas keha, mis kiirgab valgust. o Valguskiir kujutatakse joone abil, millel olev nool näitab valguse levimise suunda. o Täisvari ruumipiirkond, mida valgusallikas ei valgusta. o Poolvari piirkond, mida valgusallikas valgustab osaliselt. o Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. o § Valguse peegeldumine o Langemisnurk nurk langeva kiire ja pinna ristsirge vahel
on deformeeritud planeedi poolt. Üldrelatiivsusteooria järgi on raske mass ja inertne mass ekvivalentsed: pole võimalik kindlaks teha, kas keha asub gravitatsiooniväljas või kiirendusega liikuvas taustsüsteemis. Teooria matemaatiliseks väljenduseks võttis Einstein abiks kõvera aegruumi mõiste. Kõveras aegruumis ei ole lühimaks teeks kahe punkti vahel mitte sirge nagu tasases (eukleidilises) ruumis, vaid kõver geodeetiline joon. Mass kõverdab ruumi ja valguskiir järgib seda kõverust. Vabalt langevad objektid liiguvad mööda kõvera ruumi geodeetilisi jooni. · Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et füüsikaseadused on universaalsed ning kehtivad kõikjal ühtmoodi, kuid erinevas kohas ja olukorras olevatele vaatlejaile võib asi tunduda isemoodi. Mis ühe jaoks tundub miljoni aastana, on teise jaoks kõigest pelk silmapilk. Ehk teisisõnu kõik on suhteline ehk relatiivne.
tegurina elektrivälja seadusi ratsionaliseeritud (üldsustatud) kujul väljendavatesse valemitesse. Elektrilist konstanti tähistatakse ja mõõtühikuks on farad meetri kohta. 8.8541878176 × 10-12 või on elektromagnetlaine kiirus vaakumis, on magnetiline läbitavus vaakumis, magnetiline konstant. Millised on optika põhiseadused? Kiirteoptika a) homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja vaakumis kiirusega c=300 000 km/s b) uks valguskiir ei sega teiste levimist. Langev kiir peegeldub sama nurga alt tagasi, millega ta langeb. c) murdumisseadus kahe labipaistva keskkonna lahutuspinnal valguskiir murdub, langemis ja murdumisnurga siinus on jaav. sin/sin = n = v1/v2 Mida kujundab endast fotomeetria? Optika haru, mis tegeleb valgusenergia mõõtmisega. Milliseid laineid nimetatakse koherentseteks? Laineid, mis on võrdse sagedusega ja ajas muutumatu faaside vahega lained.
gravitatsioonijõud, mis on suunatud kuust eemale. Maa looded Kuul on põhjustanud selle, et Kuu tiirlemis- ja pöörlemisperioodid on võrdsustunud. Päikese looded on palju väiksemad, kuna tema gravitatsioonijõud muutub Maa läbivas ulatuses palju vähem. Ruumi Kõverus Suurte masside läheduses ruum kõverdub. Seega peaks teavakeha, nt Päikese lähedalt mööduv valguskiir, kõrvale kalduma oma sirgjoonelisest teest. 1911- 1915 arvutas Einstein, et Päikesest mööduv valguskiir peaks kõrvale kalduma 1,75’’ Aastal 1919 toimus täielik päikesevarjutus Lääne- Aafrikas, kus möödeti ära nurk α. 1922a. 1,66’’ < α < 1,88’’ Üldrelatiivsusteooria kohaselt voolab aeg suurte masside läheduses aeglasemalt (Sekund Päikesel on pikem kui sek Maal). Seda tõestab spektrijoonte gravitatsiooniline punanihe. Valemid V=m/M V = moolide arv m = mass M = molaarmass N = V * Na N = molekulide koguarv V = moolide arv Na = molekulide arv moolis
of Radiation valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse abil Laserid meditsiinis · Süsinikdioksiid laser · Argoonlaser · Heelium-neoonlaser · Pooljuhtlaser ehk dioodlaser Laserite tüübid · Ablatiivsed laserid mittekontaktsed · Mitteablatiivsed laserid kontaktsed Laservalgus vs. tavaline valgus · Laseri valgus on monokromaatiline kindla sagedusega · Koherentne lained on ühesuguse pikkusega · Kollimatiivne valguskiir ei haihtu ruumis Näidustused · Stomatoloogias (parodontoos) · Nina- kõrva- kurguhaiguste puhul (põskkoopa põletik, kõrvapõletik, mandlipõletik) · Seedetraktiorganite haiguste puhul (mao- ja limaskesta põletik, maksa- ja sapiteede põletik, kõhunäärme põletik) · Kardioloogias ( kõrge vererõhk, südame isheemiatõbi) · Kirurgiliste haiguste puhul (haavandid, luumurrud, venitused) · Kopsuhaiguste puhul (bronhiit, kopsupõletik)
OPTIKANÄHTUSED Merilin Must 11c MIRAAZ Nähtus, kus näeme kaugeid objekte seal, kus nad ei tohiks kuidagi olla. Kõige sagedamini on miraaze kirjeldatud kõrbetes ja meredel. Vaja on, et valgus jõuaks meieni ebaharilikust suunast. Valguskiir liiguks nagu kahe peegli vahel, kus ta korduvalt peegeldudes jõuab mõnikord Maa kõveruse taha. ROHELINE KIIR Nähtus, mis toimub vahetult pärast päikeseloojangut või enne päikesetõusu horisondi kohal. Jälgitav vaid mõne sekundi jooksul. Tekkimise eelduseks on hästi läbipaistev atmosfäär. Punaste päikesekiirte jõudmine vaatlejani on juba horisondiga takistatud, kuid sinakasrohelised on veel nähtavad, sest nende lainepikkus on väiksem ja seetõttu kaarduvad rohkem. TARA Värviline oreool: 15 kraadi laiusega värvilised rõngad kuu- või päikeseketta umber. Tekkimise põhjuseks on difraktsioon. Tara tekib, kui kuu või päikese ees on läbipaistvad pilve...
Valgusvoog on vahetult silmaga hinnatav valguskiirguse võimsus. Valgusvoo mõõtühikus on luumen(lm). Valgustugevus (I) on valgusvoog, mis levib ühes ruuminurgas. Ruuminurga ühikuks on steradiaan. Valgustugevuse ühikuks on SI süsteemi põhiühik kandela (cd). Valgustugevus mõõdetakse valgusvooga, mis levib ühes steradiaanis. Valgustatus (E) pinnale langeva valgusvoo ja selle pindala suhe. Valgustatuse ühikuks on luks (lx). Kahe keskkonna lahutuspinnal muudab valguskiir suunda. Osa valgust levib esimesse keskkonda tagasi, osa tungib teise keskkonda. Esimest nähtust nim. Valguse peegeldumiseks, teist valguse murdumiseks. Kiire langemisnurgaks nim. Langeva kiire ja langemispunktist pinnale tõmmatud ristsirge vahelist nurka. Kiire peegeldumisnurgaks nim. Peegeldunud kiire ja sama ristsirge vahelist nurka. Kiire murdumisnurgaks nim. Murdunud kiire ja sama normaali vahelist nurka. Peegeldumisseadus: langev kiir, peegeldunud kiir ja
Siis sadestatakse aine kindla reaktiiviga,sade filteeritakse,pestakse,kuivatatakse,kaalutakse. Arvutatakse analüüsitava aine sisaldus. Mõõtmisanalüüs- põhineb tiitrimisreaktsioonil. Enamasti kasutatakse neutralisatsiooni (tiirtitakse hapet alustega või vastupidi) Füüsikalis-keemiline analüüs- põhineb aine mõne füüsikalise omaduse mõõtmisel seoses konsentratsiooniga Aatomabsorbtsioon spektomeetria- lahus pihustatakse gaasileeki ja sinna juhitakse spetsiifiline valguskiir. Mida suurem konsentratsioon seda enam valguskiir leegis neeldub. Elementaaranalüsaator- kasutatakse lenduvate el.määramisel org väetisest ja mullast. Proov põletatakse kõrgel tempil ja lenduvad gaasid juhitakse läbi gaasianalüsaatori Kolorimeetriline meetod põhineb lahuse väevi intens mõõtmisel. Mõõtmine spektrofotomeetriga. Mida tumedam toon seda suurem uuritava elemendi konsentratsioon lahuses ja seda suurem on värvuse intens ja seda suurem lahuse opt. Tihendus.
elektromotoorjõuga 5,0 V. Määrata potentsiaalide vahe ja pinge punktide A ja B ning B ja C vahel. I = 1,0 A. 2. Magnetvälja sattunud kaks iooni liikusid mööda ringjooni, mille raadiused olid 8 ja 16 cm. Arvutada ioonide masside suhe, kui ioonide laengud olid võrdsed ning kui nad enne magnetvälja sattumist läbisid võrdse kiirendava potentsiaalide vahe. 3. Tasaparalleelsele klaasplaadile, murdumisnäitaja 1,52, langeb valguskiir. Arvutada plaati paksus, kui nihe langeva kiire ja plaadi läbinud kiire vahel on 8,0 mm. Kiire langemisnurk on 70 0.
mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub Milleks kasulik? ● Valguse murdumisel põhineb paljude optikariistade töö (prillid, luup, binokkel...) ● Samuti tekivad selle tõttu paljud optilised atmosfäärinähtused, nagu näiteks vikerkaar või tähtede vilkumine Murdumisseadus ● Langev kiir, murdunud kiir ning langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas. ● St, et valguskiir murdub kas oma normaali poole või eemale, kuid mitte kiire ja normaali tasandist väljapoole. Valguse peegeldumine ja murdumine ● http://www.fyysika.ee/appletts/ph14ee/h uygenspr_ee.htm ● http://www.fyysika.ee/opik/index.php?tas e=asi&idex=1162&idse=8478 ● http://www.e-ope.ee/_download/euni_repos itory/file/2741/valgus_helid.zip/valguse _murdumise_videonited.html Kumerad ja siledad pinnad Mida kumeram on pind, seda suurem on valguse murdumise hulk, ehk mida laugem ja
Tehnika, teadus, leiutised Stella-Maria Kangur Ajajoon Suured inimesed, suured asjad, kaisukarud. 1900-1910 Tsepeliin Tolmuimeja Konditsioneer Valedetektor `Teddy Bear' (Theodore Roosevelt) Neoonvalgus Rasvakriidid Teekotid (Thomas Sullivan) Traktor Relatiivsusteooria (Albert Einstein) Auto kojamehed (Mary Anderson) Värvifotod 1900 tsepeliin Krahv Ferdinand von Zeppelin Suur tulevik Vesinik Hindenburg-suurim õhus liikuv alus, 245m.(3x Airbus A380) Relatiivusteooria Kui 30 km/h sõitvas rongis veereb rongi liikumise suunas pall, mille kiirus vaguni põranda suhtes on 20 km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib pall liikuvat 20+30 km/h. Kui aga rongi asemel oleks peaaegu valguse kiirusel liikuv kosmoselaev ja palli asemel valguskiir, siis kosmoselaevast väljaspool oleva vaatleja jaoks kiiruste liitumist ei toimu. Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suh...
Peegeldumist, kus peegeldunud valgus levib erinevates suundades nim. hajusaks peegeldumiseks. Pindu, millel toimub hajus peegeldumine nim. matt pindadeks. Pindu, kus toimub kindlasuunaline peegeldumine nim. Peegelpindadeks. Valgust millel puudub kindel suund nim. hajusaks valguseks. Nägemine Valgusallikat näeb inimene, kuna valgusallikalt tulevad valguskiired silma. Teisi kehi näeb kuna kehad peegeldavad valgust ja peegeldunud valguskiir jõuab silma. Inimene tajub kehi valguse levimise sihis. Heledad asjad paistavad heledana, kuna enamus valgusest peegeldub tagasi. Tumedates asjades enamus valgust neeldub, vähe peegeldub tagasi. E=En+Ep Vari Vari tekib kuna valgus levib sirgjooneliselt. Vari on ruumpiirkond, mida valgusallikas ei valgusta üldse või valgustab osaliselt. See osa, mida valgusallikas ei valgusta on täisvarju piirkond.
Peegeldumist, kus peegeldunud valgus levib erinevates suundades nim. hajusaks peegeldumiseks. Pindu, millel toimub hajus peegeldumine nim. matt pindadeks. Pindu, kus toimub kindlasuunaline peegeldumine nim. Peegelpindadeks. Valgust millel puudub kindel suund nim. hajusaks valguseks. Nägemine Valgusallikat näeb inimene, kuna valgusallikalt tulevad valguskiired silma. Teisi kehi näeb kuna kehad peegeldavad valgust ja peegeldunud valguskiir jõuab silma. Inimene tajub kehi valguse levimise sihis. Heledad asjad paistavad heledana, kuna enamus valgusest peegeldub tagasi. Tumedates asjades enamus valgust neeldub, vähe peegeldub tagasi. E=En+Ep Vari Vari tekib kuna valgus levib sirgjooneliselt. Vari on ruumpiirkond, mida valgusallikas ei valgusta üldse või valgustab osaliselt. See osa, mida valgusallikas ei valgusta on täisvarju piirkond.
Kordamisküsimused: VALGUSE MURDUMINE 1. Mida kujutab endast optiline keskkond? 2. Kuidas murdub valgus kui valgus levib optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse? Valguskiir murdub pinna ristsirge suunas. 3. Mis on optiline tihedus? dimensioonita suurus, mis iseloomustab optilise kiirguse nõrgenemist neeldumisel ja hajumisel aines. 4. Mida kujutab endast täieliku peegeldumise piirnurk? Sellest algab täielik peegeldumine. See on kui peegelduv kiir asub piki horisonti. 5. Defineeri langemisnurk. On nurk, mis jääb langeva kiire ja pinnaristsirge vahele. 6. Defineeri murdumisnurk. On nurk, mis jääb pinnaristsirge ja murdunud kiire vahele. 7
Poolvaripiirkond mida valgusallikas valgustab osaliselt Vari tekib läbipaistmatu keha taha valguse sirgjoonelise levimise tõttu . Peegeldumisseadus peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga Tagapeegel peegeldab valgust kindlas suunas Kumerhajutab Nõguskoondab Murdumisseaduspärasus valguse levimisel opt hõr. Opt tih. keskonda murdub valgus ristsirge poole nt. hõredam õhk tihedam klaas Valguse levimisel opt tih. Opt hõr keskkonda murdub valguskiir ristsirgest eemale nt hõr õhk tih klaas. Ülesanded F=0,4m D=?? D= 1/0,4m=2,5dptr läätse opt tugevus on 2,5 dptr kumerlääts D=2,5dptr f=?? F= 1/d=1/2,5=0,4m fookuskaugus on 0,4 m nõguslääts
levib valgus sirgjooneliselt. Kiirete sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisn. ja peegeldumisn. on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Kui valguskiir läheb ühest keskkonnast teise, siis kiire suund muutub. Sellist nähtsust nim. valguse murdumiseks. Valguse murdumise põhjuseks on valguse kiiruse muutumine üleminekul teise keskkonda. Murdumisseadus-valguse üleminekul ühest keskkonnast teise on langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe sin n= jääv. sin . Kahe keskkonna suhteline murdumisnäitaja näitab, mitu
Seda nim. valguse murdumiseks. Selle seaduse avastas Rene Descartes. Langenud kiir, langemispunktist tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas ja kehtib järgm. seos: n1 sin=n2 sin (n1- esimese keskkonna murdumisnäitaja, n2- teise kk. mn.) Valguse täielik sisepeegeldus ja selle kasutamine. Seda on võimalik jälgida kui valgus läheb tihedamast keskkonnast hõredamasse. Vaatleme joonise abil: Kui valguskiir keskkonnast välja ei murdu, vaid pöördub tagasi kk, siis on tegemist valguse täieliku sisepeegeldusega. Seda nähtust kasutatakse kiudoptikas ehk valgust juhtivates kaablites. 7. Kujutise konstrueerimine koondavas läätses. Läätse põhipunkt e. fookuskaugus. Kui kumerläätsele langeb optilise peateljega paralleelne kiirtekimp, siis pärast murdumist läätses lõikuvad nad kõik optilise peatelje ühes punktis. Seda nim. läätse fookuskauguseks.
GEOMEETRILINE OPTIKA Geomeetriline optika valgusõpetuse osa, kus valguse levimist käsitletakse valguskiirtena; Valguskiir suunaga sirge, mis näitab valgusega kantava energia levimise suunda; Valguse sirgjoonelise levimise seadus valgus levib ühetaolises (homogeenses) keskkonnas ja vaakumis sirgjooneliselt; Valguse langemisel kahe keskkonna või vaakumi ja keskkonna eralduspinnale valgus peegeldub ja murdub; Peegeldumisseadus langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga . Langenud kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinna ristsirge asuvad ühel tasandil =; Murdumisseadus langemisnurga siinuse ja murdumisnurga siinuse suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. Seda suurust nimetatakse nende kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks n 21 . Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunktist tõmmatud pinna ristsirge asuvad ühel tasandil ...
Lainepikkus-lähim teekond samas võnkefaasis oleva kahe punkti vahel Monokromaatne valgus-sama lainepikkusega valguslainetest Laine periood T-aeg, mille jooksul valguse läbib ühe lainepikkuse Laine sagedus f-valguslaine täisvõngete arv ajaühikus Laine faas-määrab laine võnkeseisundi antud ajahetkel(siinusfunktsiooni argument) Lainefront-pind või joon, mis eraldab keskkonna, kuhu laine pole veel sattunud, keskkonnast, mille laine on läbinud Difraktsioon-lainete paindumine tõkete taha Interferents-lainete liitumine, mille tulemusel lained kas nõrgendavad või tugevdavad teineteist Koherentsed valgusallikad-valgusallikad, mille võnkesagedused on võrdsed ja faaside vahe jääv. Koherentsed lained-lained, mille võnkesagedus on võrdne ja faaside vahe jääv Valguskiir valguse levimise suunda näitav joon Valguse sirgjoonelise levimise seadus valgus levib ühtlases keskkonnas sirgjoonelilselt Murdumine-laine levimissuuna muutumine Murdumisseadus- ...
Geomeetriline optika Uurib kuidas valgus liigub erinevates keskkondades Valguskiir- näitab valgus energia levimise trajektoori Valguse levimine homogeenses keskkonnas - Füüsikalised omadused on kõikides ruumi punktides ühesugused. Valgus levib sirgjooneliselt. Täisvari on ruumiosa , kuhu valgusenergiat ei satu Poolvari Ruumi piirkond kuhu satub valgusallikas ainult osaliselt. Poolvarju piirkonnas on valgusallikas osaliselt nähtav Valguse peegeldumine ja selle seadus Liigid: 1) Tasapeegel 2) Kumerpeegel 3) Nõguspeegel Valguse peegeldumine on valguse levimise suuna muutumine kahe keha kokkupuutepinnal. Valguse peegeldumisel kehtib peegeldumisseadus, mis ütleb, et ¨ langev kiir, peegelduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutise leidmiseks tuleb e...
22. Nimeta põhiseadused, mis kehtivad geomeetrilises optikas? · Valguse sirgjoonelise levimise seadus · Kiirtekimpude sõltumatuse seadus · Valguse peegeldumisseadus · Valguse murdumise seadus 23. Mida nimetatakse valguse murdumiseks? Valguse murdumiseks nimetatakse valguskiire levimissuuna muutumist üleminekul ühest keskkonnast teise. 24. Valguse murdumise seadus. · Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. · Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 25. Mida on kujutatud joonisel? ©anmet.ptg 2007 3 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________
Valguse levimisel optilisest tihedamast keskkonnast hõredamasse murdub valguskiir pinna ristsirgest eemale ja vastupidi. Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Valguse täielikuks peegeldumiseks nimetatakse peegeldumist kahe läbipaistva keskkonna piirpinnalt, kui sellega ei kaasne murdumist. Täielik peegeldumine esineb valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast hõredama keskkonna piirpinnale.Teatud langemisnurgast alates kaob murdunud valguskiir ja valgus peegeldub täielikult tagasi. Väikseimat langemisnurka, mille korral esineb täielik peegeldumine, nimetatakse täieliku peegeldumise piirnurgaks. Läbipaistvast ainest keha, mis oondab või hajutab valgust nimetatakse läätseks. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõugsläätsedeks. Kumer on keskelt paksem, koondab valgust. Nõguslääts on keskelt õhem, hajutab valgust. Läätse optiliseks peateljeks nimetatakse läätse kerapindade kskpunkte ühendavat sirget. Läätse
analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb kolmest osast: - retseptorid e tundenärvilõpmed - närvikiud - peaaju piirkonnad Nägemine 80-90% infost Eristame valgust, värvusi, eseme kuju, suurust, ruumis liikumist. Inimese nägemissüsteem töötleb 22 kujutist sekundis. 3-mõõtmelise maailma kujutise pole võimalik 2-mõõtmelisel võrkkestal kujutada. Silmapõhjas tekkiv kujutus annab infot selle kohta, millisest suunast valguskiir tuli, kuid ei ütle kui kaugelt. Tulemuseks on see, et kolmemõõtlemine ruum on tasapinnalise kujutise põhjal määramatu, ühele ja samal kujutisele silmapõhjas võib vastata suur arv erinevaid 3-mõõtmelisi objekte. Värvinägemise häired Täiesti värvipimedaid 0,01% - ei toimi kolvikesed. Daltonism puna-roheline värvipimedus, need näivad hallikad, häired kolvikeste tegevuses. Kanapimedus häiritud kepikeste töös. Kuulmine
Selline täht tõmbub vaikselt kokku valgeks kääbuseks. 10. Pruun kääbustäht tekib, kui algne gaasipilv on väike (termotuumareaktsiooni ei toimu). 11. Mitmiktäht tekib siis, kui algne gaasipilv on väga suur. 12. Mida suurem on tähe mass, seda tormilisem on tema areng ja seda lühem on eluiga. 13. Galaktika on tähekogum, kus on umbes 100 miljonit tähte. 14. Universum on struktuurilt nagu mesilaskärg, mille sõlmedes on galaktikad. 15. Vahemaad, mille valguskiir on läbinud Universumi tekkest saadik, nim. Horisondiks. Sellest kaugemale me ei näe, kuna valguse kiirus on lõplik. 16. Universumi paisumise tõttu kaugemalt valgust ei tule. Kõik tähed kaugenevad (Doppleri efekt), taevas on must, suhteliselt lähedal asuvad tähed eemalduvad valguse kiirusega ja sealt valgus tulla ei saa. Universum paisub. 17. Universumi temperatuuri määrab teda täitva foonkiirguse spekter. Praegu vastab see temperatuurile 2,7 K. 18
9. Kuidas tekib vikerkaar ? Vikerkaar tekib kui kusagil sajab vihma ja samaaegselt paistab ka päike. See tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 10. Valguse peegeldumis-ja murdumisseadused. Valguse peegeldumisseadus-Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkt tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. Valguse murdumisseadus-Valguse üleminekul ühest kohast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
