Pesumasinad ja kuivatid Nõudepesumasinad Elektriahjud Elektrilambid Õhukonditsioneerid Veekuumutid ja kuumaveesalvestid Vedel- ja gaasiköetavad kuumaveekatlad Luminofoorlampide liiteseadised Sirje Mets 2 Külmikud I Tootja nimi ja kaubamärk. II Tootja mudelitähis. III Seadme energiatõhusus. IV Seadmele omistatud Euroopa Liidu keskkonnamärk. V Kilovatt-tundides (kWh ) aastas esitatud energiatarve (s.o 24 tunni energiakulu × 365 päeva). VI Kõigi lumehelbega tähistamata kambrite (töötemperatuur > 6°C) kasulike ruumalade summa. VII Kõigi vähemalt ühe lumehelbega tähistatud sügavkülmkambrite (töötemperatuur < 6°C) kasulike ruumalade summa. VIII Sügavkülmkambrite lumehelbe-klassifikatsioon. Kui kambril lumehelbe-klassifikatsioon puudub, jäetakse see koht tühjaks. IX Soovi korral esitatakse seadme müra määratuna vastavalt majandusministri määrusega kehtestatud
Koosneb sfääridest, ainevahetuse suhtes suletud süsteem, energeetiliselt avatud süsteem, dünaamiline süsteem(ül. Staatiline süst.) Maa energiabilanss- siseneb peamiselt päikeseenergia, maale jõuab valguskiirgusena. Lahkub soojuskiirgusena, mis hajub maailmaruumis. Väge vähe ka maa siseenergia, mis põhjustab laamade liikumist, ning vulkaanide purskamist ja maavärinaid Inimese energiatarve- füsioloogiline energiatarve- toit. Sõltuvalt kulutatavast energiahulgast on erienv ka energiatarve. Mehaaniline energia- kütuste põletamisel vabanev energia, voolava vee või tuule abil saadav energia. Tuumaenergia. Kin. En.- grav.en.-maa ja kuu, elastsusen.- jääaeg. Pot. En.- kulgliikumine, voolav vesi, lumelaviin. Pöörlemisen. Coriolise jõud. Võnkumine- murdlaine.
välja ning seetõttu on toad soojemad ja kütmise peale kulub vähem elektrienergiat. Majapidamises elan põhilise ajast üksi, nädalavahetuseti on ka vend kodus ning elektrit kulub rohkem. Korteri köetav pind on 76m2. Korteri elektritarbimine on keskmiselt 300kWh. Elamus on meil mitmeid kodumasinaid, mis võtavad palju elektrit. Pidevalt järgi on külmkapp ning üks lauaarvuti, milles asub server. Serveri energiatarve ühes kuus on keskmiselt 100 kWh, mis tähendab 1/3 kogu kodusest elektritarbimisest. Lisaks serveriarvutile on minul isiklik lauaarvuti ning vennal isiklik lauaarvuti, mida kasutatakse ainult nädalavahetuseti. Minu arvuti on aga sisse lülitatud kogu aeg kui kodus olen. Suured energiatarbijad on veel pesumasin ning pesukuivati. Kokku maksame elektrienergia eest keskmiselt 30 eurot kuus. Säästlikkuse koha pealt ei ole meie majapidamine kindlasti mitte parim näide. Kulutame väga
** Raua vajadus sõltub raua kaost menstruatsiiooniga. Postmenopausis naistele soovitatav päevane rauakogus on 9 mg. *** Raua tasakaalu saavutamiseks raseduse ajal peaks naisel olema organismi rauavaru raseduse eelselt vähemalt 500 mg. Raseduse teisel kahel trimestril võib olla olenevalt organismi rauatasemest vajalik raua lisatarbimine. Tabel 12. Vitamiinide ja mineraalainete päevased soovitused inimestele, kelle energiatarve on 8-12,5 MJ/1900-3000 kcal päevas1 -------------------------------------------------------------------------------------------------------- Toitaine nimetus 1 MJ kohta 1000 kcal kohta -------------------------------------------------------------------------------------------------------- Vitamiin A, RE 80 336 Vitamiin D, g 1,0 4,2
*Laineenergia-laineliikumisega seotud energia Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks ehk eksogeenseteks protsessideks. *Endogeensed protsessid: Maa sisejõud, maakoort mõjutavad jõud, mis saavad oma energia peamiselt Maa sisesoojusest ja gravitatsioonist. *Eksogeensed protsessid: Maa välisjõud, maapinda kulutavad jõud: tuul, vesi, jää jm. mis saavad oma energia peamiselt Päikeselt. Inimese energiatarve Energia saadakse *Kütuse põletamisel *Mehaanilise energia arvel voolava vee või tuule abil elektrit tootes *Tuumaenergiat kasutades *Päikeseenergiat kogudes
Alternatiivsed energiaallikad Ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenerg ia, tuuleenergia, geotermaalenergia ) Alternatiivsete energiaallikatega elektrijaamade installeeritud võimsus on kõige suurem järgmistes riikides: 10 11 Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate kütuste- ja energialiikide tundmaõppimise ja kasutusele võtmisega Energiatarve kasvab, sest kasvab tootmine masinaid rakendatakse üha rohkem põllumajandus on tõhusam suureneb koduses majapidamises tarbitav energia kulu 12
ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES Energia kontseptsioon Toitumissuhted ja produktiivsus Inimese energiatarve Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Eesmärgid: Määratleda energiaallikad Maal Selgitada tuleva ja peegelduva päikesekiirguse lainepikkuse tähtsust Kirjeldada fotosünteesi Kirjeldada energia ülekannet toiduahelas Defineerida toiduahel ja toitumisvõrk Termodünaamika I seadus Termodünaamika II seadus Maa kui avasüsteem Elu eksisteerimiseks on vaja pidevat energia sisendit Päikeselt ning soojusenergia väljundit Maailmaruumi.
küsimustel pikemalt ei peatuta. Töö nr. 24. Toitumise analüüs Töö koosneb neljast etapist: 1. Ööpäevase energiakulu arvutamine. 2. Valkude, lipiidide, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete individuaalse vajaduse leidmine. 3. Menüü koostamine. 4. Leitud vajaduste (etapid 1 ja 2) ning menüü põhjal toiduga (etapp 3) saadava võrdlus ja selle põhjal järelduste ja ettepanekute tegemine. 1. Ööpäevase energiakulu arvutamine Variant A: Ööpäevane energiatarve leitakse põhiainevahetuse (PAV) ja kehalise aktiivsuse koefitsiendi (KAK) korrutisena: Q = PAV × KAK PAV leitakse Harris-Benedicti tabelitest vanuse, soo, kasvu ja kaalu põhjal (tabelid 19 ja 20). KAK leitakse käesoleva juhendi esimeses osas toodud kriteeriumide ja tabeli 23 põhjal. Sellisel viisil saadud 96 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia
TUULEENERGIA Kuigi tuuleenergia varud on suured, on selle energialiigi laialdasem kasutamine alles ees. Tuuleenergia kasutamisel tekib alati küsimus, mis saab tuulevaiksel perioodil, kui tuulikud ei tööta. Mõistlik on tuuleenergia siduda võimalikult paindlikku elektrivõrku, kus tuulevaikuse ajal kasutatakse teiste elektrijaamade toodangut. Teine võimalus on elektrienergia salvestada ja kasutada seda siis, kui energiatarve suureneb. Kahjuks mõjutavad ka tuulikud keskkonda, tekitades müra ja takistades lindude lendu. Arvatakse ka, et tuulegeneraatorid rikuvad maastikupilti. Mõjude leevendamiseks on tuulikute müratase muudetud reguleeritavaks ja püütud tuulikuid disainida selliselt, et nad paremini maastikupilti sobiksid. BIOMASSI JA GEOTERMAALENERGIA Biomassi all mõeldakse tavaliselt materjali , mida energia saamiseks põletatakse või kääritakse.
Euroopa - loodusolud-viletsad,vaene ja mahajäänud,taime-ja loomakasvatuse koosrakendamine. 5) Maailma jagunemine Põhjaks ja Lõunaks – piirkondade võrdlus. PÕHI LÕUNA Arenenud riigid Arengumaad Rikas Vaene Tööstuslik põllumajanduslik Heal tasemel teedevõrk ja transport Vilets teedevõrk ja transport Kõrge energiatarve Madal energiatarve Nafta-, kivisöe-, tuumaenergia Puidu-,tuule-,loomade-, inimeste energia Tasemel tervishoid Haigused ja nälg Puhas vesi Reostunud vesi või veepuudus Kõrge haridustase Madal haridustase „Põhja“ riikides on suur osa rikkusest (umbes 85%), arenenud tööstus ja kõrge elukvaliteet, kuid väiksem rahvaarv. Lõunas vastupidi.
kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon, kelle eesmärgiks on kaitsta liikmesmaade huve rahvusvahelistel nafta turgudel. Põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote. 19. Milliste näitajatega iseloomustatakse riigi arengutaset? · SKT/elaniku kohta USD · Energiatarve /elaniku kohta · Mobiiltelefonide, arvutite, autode jne suhtarv, n 100, 1000 jne elaniku kohta · Oodatav keskmine eluiga · Hõive (teeninduses, tööstuses või põllumajanduses) · Kirjaoskus · Rahvastiku vanuseline koosseis · Sündimus · Suremus · Linnaelanike osatähtsus 20. Mis on IAI ja millistest näitajatest koosneb? Inimarenguindeks, mis näitab inimeste heaolu riigis. · Rikkus (SKP/elaniku kohta, energiatarve/ el kohta jne) · Tervis (eeldatav keskmine eluiga, imikusuremus jne)
Dana Makejenko KS14 Kehamassiindeks (KMI) Kaal, kg: 55 Pikkus, cm: 158 Minu kehamassiindeks: 22.03 Kehamassiindeksi (KMI) vahemikud täiskasvanutele <18,5 alakaaluline 18,5-24,9 normaalkaal 25-29,9 ülekaal 30-34,9 rasvumise I aste 35-39,9 rasvumise II aste >40 rasvumise III aste Täpse energiasoovituse kalkulaator Sugu: naine Vanus, a: 35 Kaal, kg: 55 Pikkus, cm: 158 Aktiivsus, h (kokku 24h) Puhkamine: 8 magamine, lamamine Väga väike: 14 tegevused istudes ja seistes, autojuhtimine, kontoritöö, õmblemine, triikimine, söögivalmistamine, kaardimängimine, muusikainstrumendil mängimine Väike: 2 jalutamine 4-5 km/h, töö garaažis ning elektriliste tööriistadega, puutöö, töö ...
Energia säästmiseks tuleks need alati pärast kasutamist seinakontaktist välja tõmmata. 4. Sulgege külmiku uks korralikult Külmiku uks tuleb alati korralikult sulgeda, sest kogu sooja õhu, mis külmkappi pääseb, peab külmik uuesti jahutama. Iga ukse avamisega pääseb külmikust keskmiselt välja 30 protsenti külmast õhust. Seega – mida pikemalt avatud külmiku ees oma soovide üle mõtiskleda, seda suurem on külmiku energiatarve. 5. Eelistage säästupirne või valgusdioode (LED-e) Need põlevad kauem, aga samal ajal tarbivad 80% vähem elektrit. 6. Kui lahkute arvuti juurest lühemaks ajaks, siis pange see ooterežiimile, kui aga pikemaks, siis lülitage välja. Sõltuvalt arvutist annab väljalülitamine energia kokkuhoidu, kui arvuti on väljas rohkem kui 5-15 minutit. Lülitage kodus printerid ja skännerid pärast kasutust välja, sest neid pole mõtet
• Seadme puhastamise ajal peab olema külmkapp või külmseade välja lülitatud. I Tootja nimi ja kaubamärk. II Tootja mudelitähis. III Seadme energiatõhususele vastav klassifitseerimine toimub vastavalt energiatõhususele vastava klassifikatsiooni alusel, klassi tähistav täht esitatakse vastava noole kõrgusel. IV Kui seadmele on omistatud Euroopa Liidu keskkonnamärk, esitatakse keskkonnamärgi kujutis (lill). V Kilovatt-tundides (kWh ) aastas esitatud energiatarve (s.o 24 tunni energiakulu × 365 päeva). VI Kõigi lumehelbega tähistamata kambrite (töötemperatuur > –6°C) kasulike ruumalade summa. VII Kõigi vähemalt ühe lumehelbega tähistatud sügavkülmkambrite (töötemperatuur < –6°C) kasulike ruumalade summa. VIII Sügavkülmkambrite lumehelbe-klassifikatsioon. Kui kambril lumehelbe- klassifikatsioon puudub, jäetakse see koht tühjaks. IX Soovi korral esitatakse seadme müra määratuna vastavalt
kaerahelbed 30 piim 250 Päevas kokku 1. Arvutada välja enda keskmised päevased energia ja toitainetevajadused sõltuvalt kehakaalust ja füüsilisest koormusest. 2. Süsivesikute, rasvade ja valkude vahekord toidus, nende vastavus soovitatavale, korrigeerimise võimalused. 3. Võrrelda keskmisi vajadusi ja tegelikult saadud päevaseid koguseid arvutatud suuruste korral · Energiatarve: vajalik tegelik, hinnata vastavust, arvestada, et ±100 kcal on normaalne erinevus, ±200 kcal on küllaltki väike erinevus, suuremad erinevused vajaksid analüüsi, kas tunnete end hästi, kas on see individuaalne eripära, milliseid toiduaineid tuleks kasutada rohkem, milliseid vähem · Vitamiinide A, B1 ja C soovitatavad ja tegelikult saadud kogused.
Plastid Siim Lõhmus AUM13 Plastid auto ehituses PP(Polüpropüleen) Kasutatakse põrkeraudades, PVC(Polüvinüülkloriid) Kasutatakse: Põhjakaitse, juhtmekate, siseviimistuluse kaitsekatetes ja mahutites. PP omadused on odav, hea pealispind. PVC omadused on odav, põleb raskesti ja on kulumiskindel tugevus ja soodne hind POM(Polüoksümetüleen) Kasutatakse: Pistikud, kinnitusdetailid, laagridetailid ja uusimad armatuurlauadetailid. POM omadused on keemiliselt ja termiliselt PE(Polüetüleen) Kasutatakse: Kütusepaak ja stabiilne, kriimustuskindel ja vähe roomav aknapesupaak. PE omadused on odav, hea tugevus, hea PC(Polükarbonaat) Kasutatakse: Laternaklaasid ja keredetailid. PC omaduses on läbipaistev, UV-kindel ja löögikindel keemiline pü...
märksa liikuvam kkui kivimid litosfääris. (tõusu-mõõnalained) Atmosfäär ehk õhkkond on Maad Maakera energiabilanss Maa süsteemi ümbritsev õhukiht. Atmosfääri ülapiiriks sisenev energia on peamiselt peetakse tinglikult hämarikunähtuste ja päikeseenergia, mis jõuab maa pinnale kõrgete virmaliste vaatluse põhjal kõrgust lühilainelise valguskiirena. 1000-1200km. Õhk on märksa väiksema Inimese energiatarve energiat saadakse tihedusega kui kivimid ja vesi. toidust. Biosfäär, kitsamas tähenduses biogeosfäär, on maa sfäär, kus elavad Suur pauk 12-15 miljardit a. tagasi. organismid, kus toimub orgaanilise aine Maakoore tardumine 4.5 miljardit a. tagasi. süntees ja muundumine, ning kus Päikesesüsteemi teke 4.6 miljardit a. orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. tagasi. Biosfääri ruumala on 105-106 km3
Inimtegevuse tagajärjel suureneb märgatavalt õhu happeliste ühendite sisaldus. Happesademed kahjustavad metsi, veekogude elustikku ja kultuuriväärtusi. Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Energiaprobleemid Inimühiskonna arenedes on pidevalt kasvanud energiatarve. Energiat läheb vaja tootmisprotsessides, majapidamistes, transpordis jne. Inimkonnal on võimalik kasutada kaht põhimõtteliselt erinevat energiaallikat: taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast taastootma. Sellisteks energiaallikateks on näiteks päikese-, tuule-, vee-, lainetuse- ja bioenergia. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud)
Fifth level Pooljuhtlaser Tuntuim pooljuhtlaser on laserketas, millel on alumiiniumist salvestuskiht Pooljuhtlaser on mõõtmetelt väike, kuid kasutegur on suur. Ta on kõige kasutatavam laseriliik. Pooljuhtlaseri eeliseks teiste laserite Click to edit Master text styles ees on tema kompaktsus, lihtsus ja Second level vähene energiatarve. Third level Fourth level Fifth level Ettevaatust, laserivalgus! 16 Laserid teevad liiga
seda kiiremini tuul puhub. 7. Isoloomustage kaardi abil Prantsusmaal kasutatavaid energiaresursse ja nende paiknemist. Iseloomustamisel kasutage kõiki järgmisi mõisteid: taastuvad ja taastumatud eneergiaallikad, alternatiivsed energiaalikad, naftatöötlemine. Prantsusmaal kasutatakse nii taastuvaid energiaallikaid, näiteks hüdro- ja loodeteenergia, kui ka taastumatuid energiaallikaid, näiteks maagaas ja nafta. Kuna Prantsusmaal on omad uraanivarud ja suur energiatarve, siis kasutatakse palju tuumaenergiat. Alternatiivse energiaallikana on rajatud hüdro- ja loodeteelektrijaamu. Prantsusmaal puuduvad märkimisväärsed naftavarud, mistõttu veetakse riigis vajaminev nafta peamiselt sadamate kaudu sisse ning naftatöötlemine toimub sadamates. B 1. Milliseid tahkeid kütuseid kasutatakse energia saamiseks? Süsi Põlevkivi Turvas 2
6.1. Sahhariidide tähtsus toidus 6.1.1. Millised ained on sahhariidid? · Monosahhariidid: Glc, Fru, Gal, Ala, Ksü .... · Disahhariidid: sahharoos, laktoos, maltoos · Oligosahhariidid · Polüsahhariidid: tärklis, glükogeen, tselluloos ja hemitselluloosid, pektiin 6.1.2. Tarbimissoovitused · 52-60 (50-60) % energiast (320-350 g annab 1300-1400 kcal) kui päevane energiatarve on ~2000 kcal, siis 1000 -1200 kcal e ~250-300 g peaks olema sahhariide, 3000 kcal korral 450 g. · 8-10 % energiast e. 20-25 % süsivesikutest võiksid olla lihtsahhariidid (2000 kcal korral 40-50 g (50 g annab ~200 kcal), sellest sahharoosiga võiks saada 3-5 % energiast, seega siis päevas kuni 25 g · 50 % energiast e. 75-80% süsivesikutest peaks olema tärklis · Vähemalt 150 g sahhariide on vaja, et hoiduda ketoosist
9. Klass Pärnu 2009 Energiaprobleemid Elu maal sõltub Päikeseenergiast. Taimed seovad fotosünteesiprotsessis Päikeselt kiigatavat energiat, loomad kasutavad seda energiat toitudes taimedest ja teistest loomadest. Päikeseenergia on ka tuule ja lainete liikumapanevaks jõuks ning selle mõjul toimub ka veeringe. Inimühiskonna arenedes on pidevalt kasvanud tema energiatarve. Energiat läheb vaja tootmisprotsessides, majapidamistes, transpordis jne. Inimkonnal on võimalik kasutada kaht põhimõtteliselt erinevat energiaallikat: taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Sellisteks energiaallikateks on näiteks päikese, tuule, vee, lainetuse ja bioenergia
7 Atmosfääri saastamine Õhu reostuse levimine Sobivate tuulte ja õhuvoolude olemasolu korral võib korstnast väljuv atmosfääri saaste levida väga kõrgele ja kaugele Happevihmade tekkimine Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekkivad happed. Nii muutuvadki sademed happelisteks ja omavad seega söövitava toime. Osoonikihi hõrenemine Veekogude reostumine Energiaprobleemid Koos inimkonna arenguga on pidevalt suurenenud energiatarve Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega Põhiline osa Eesti energiast toodetakse põlevkivi baasil KirdeEestis ja tänu sellele eraldub mitmeid kasvuhoonegaase Liikide hävimine Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon o vähendada Läänemerre lähtuvat reostust, tagamaks merekeskkonna talutav ökoloogiline seisund; o teha teaduslik tehnilist koostööd kaasasegsete
Kasvuhoonegaaside hulka kuulub peale süsihappegaasi veel umbes 30 ühendit ( freoonid , metaan, dilämmastikoksiid, veeaur jne) Kliimasoojenemine ja inimese mõju Kasvuhoonegaaside ja aerosoolide kontsentratsioon atmosfääris ning uute territooriumite hõlvamine mõjutavad soojuse neeldumist, hajumist ning kiirgamist kliimasüsteemis, mille tagajärel tekivad muutused (negatiivsed või positiivsed) maailma kiirgusbilansis. Koos inimkonna arenguga on pidevalt suurenenud tema energiatarve Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega.Energiatarbe pidevat suurenemist hakkas pidurdama seitsmekümnendatel aastatel nafta ja muude energiatoorainete hinna tõus.Energiatootmise põhiprobleemid:Kasvuhooneilmingute tugevnemine,mulla ja vee hapestumine,tuumaenergia tootmisega kaasnev oht,linnade ja tööstuspiirkondade saastamine,küttepuude puudus arengumaades. Hävimisohus liike ja elupaiku on võetud otsese kaitse alla, rajatud on kaitsealasid
– 20 m3 (27 t) / a otse jäätmetesse – 3 m3 / a ümbertöötlemine Isoleeritud ja kontrolli all, pikk eluiga – eetiline probleem • söeelektrijaama jäätmed – tuhk 400000 – 600000 t / a, – sh 10 – 100 t U! – heitmed atmosfääri: lendtuhk, gaasid, aurud Isoleerimata ja ei kontrollita Tuumaenergia “käejälg” Kõrgaktiivsete jäätmete klaasistatud kogus: kui ühe inimese eluaegne energiatarve rahuldatakse tuumaenergia abil Esimesed tuumaelektrijaamad EBR-1, USA, 1952, ~ 1 kW APS-1, NLiit, 1954, 5 MW Calder Hall 1, Inglismaa, 1956, 50 MW Tuumkütusetsükkel Probleemid • Avalik arvamus – kohati negatiivne • Tuumaohutus - avariid • Julgeolek – tuumaterrorismi võimalus • Kasutatud kütuse käitlemine – suur lõppladustusruumala • Tuumarelva leviku tõkestamine • Suur ehitusmaksumus • Pikk rakendusaeg - > 10 a alustajal
8) Protsessor ehk CPU (Central Processing Unit) on keskne arvuti komponent, mis täites mälust loetud käske töötleb andmeid ja juhib nii kogu arvuti tööd. Protsessor on ühendatud muu arvutisüsteemiga andme-, aadressi- ja juhtsiini abil 9) Missugused parameetrid iseloomustavad protsessorite omadusi ? Käsustiku arhitektuur. Käsustike laiendused. Siinilaius. Taktsagedus. Energiatarve ja soojusenergia eraldumine. Käsukonveieri astmete arv.Protsessori vahemälu. Tootmistehnoloogia. Tuumade arv. Virtualiseerimise tugi. 10) Operatsioonisüsteem - (Operating System edaspidi OS) vahendab arvutikasutaja suhtlust arvuti riistvaraga Kernel - Operatsioonisüsteemipõhikomponendid on kokku võetud ainulaadsesse programmi, mida nimetatakse kerneliks ehk tuumaks. Kernel võib olla ehitatud kas suure
ENERGIAMAJANDUS ENERGEETIKA ÜLESANNE VARUSTADA ÜHISKONDA ELEKTRIENERGIAGA SOOJUSENERGIAGA MOOTORIKÜTUSTEGA TOIMETADA ENERGIA TARBIJANI NIMETA ENERGEETIKA ALLHARUD. MIKS NÄITAB ENERGIATARBIMINE INIMESE KOHTA RIIGI ARENGUTASET? (KWh/in) ENERGEETIKA ISEÄRASUSED MÕJUTAB KÕIKI ELUSFÄÄRE HIND SISALDUB KÕIKIDE KAUPADE, TEENUSTE HINNAS ENERGEETIKA ARENG MÕJUTAB TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA ARENGUTEMPOT ENERGIA ON ASENDAMATU SELGITA KONKREETSETE NÄIDETE ABIL EELPOOL TOODUD VÄITEID. ENERGEETIKA ARENG AGRAARÜHISKOND 1) MEHHAANILINE ENERGIA INIMESTE JA LOOMADE LIHASJÕUD 2) SOOJUSENERGIA PUIT, ÕLED, KUIVATATUD LOOMASÕNNIK MIKS OLI ENERGEETIKA ARENGUTASE MADAL? KUIDAS SEE MÕJUTAS TÖÖ EFEKTIIVSUST? INDUSTRIAALÜHISKOND I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA TUULIKUD, VESIVESKID SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE KLAASIT...
Põhjus: Austraalial on rikkalikud kivisöe varud, osa maardlaid on veel kasutusele võtmata. 4. muutus: Elektritootmine kasvab Põhjus: Ühiskonnas suureneb energiakasutus. Austraalias leidub palju uraani, ometi ei ole seal tuumaelektrijaamu, miks? 1) Muid energiavarasid jätkub ja on varuga, nende tootmine praegu veel odavam. (Tuumajaama rajamine on kallis. Austraalial on oma fossiilsete ressursside näol olemas praegu odavamad variandid.) 2) Austraalia energiatarve pole väga suur, sest rahvaarv pole suur ja tööstus pole väga mahukas. 3) Tuumajäätmete ladustamine on kulukas ja tülikas. II rida: 1. Miks kasutatakse kaasajal taastumatuid energiaallikaid rohkem kui taastuvaid? Sest neid on lihtsam kätte saada ja korraga saab rohkem energiat. See on kindel energiaallikas. 2. Millised probleemid (2) võivad kaasneda kildagaasi tootmisega?
Rasvhapetega kohaneb organism eriti nälgimise korral. Plastilist funktsiooni täidavad organismi valgud, mis lõhustatakse aminohapeteks. Plastilist funktsiooni suudavad täita üksnes valgud. Toitainete energeetiline väärus: 1) 1 g süsivesikuid ja valke = 4 kcal 2) 1 g lipiide = 9 kcal Ööpäevane toitainete vajadus: 1) Üldisest kaloraadist peaks valkudega olema saadud 10-13% 2) Ülejäänud 55-60% süsivesikutega Inimese ööpäevane energiatarve sõltub tema tegevusest, koormusest, kasvust, kaalust, vanusest ja soost. Ühe osa ööpäevasest energiakulust moodustab põhiainevahetus (PAV). PAV on see energiakulu ööpäevas, mis läheb elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeseisundis. PAV suurus igal inimesel on individuaalne. PAV-i normi saab iga inimene välja arvutada Harris- Benedicti tabelist. 1 kcal 1 kg kohta tunnis ja naistel võiks olla 1200 - 1500
ainevahetuse protsessi. Oksüdeerumise käigus tekkivat süsihappegaasi kasutatakse osaliselt rakkude poolt ja osaliselt väljutatakse kopsude kaudu. 48) Kui suur osa saadud energiast kulutatakse hingamiseks? Ligikaudu 50% 49) Kirjelda parasiidi toiduahelat. Parasiidi toiduahela puhul on kas produtsent või tarbija nakatunud parasiidiga ning energia läheb üle suuremalt organismilt väiksemale. 50) Mitme suurusjärgu võrra erinevad inimese bioloogiline ja tehnoloogiline energiatarve? Bioloogiline energiatarve on see mis me vajame toiduks. Tehnoloogiline energiatarve on see mis me kulutame (heaolu- ehitused, transport). suurusjärgud kui on 2 nulli juures on kaks suurusjärku. 2000 kilokalorit on inimese bioloogiline energiatarve, arenguriikides on 200 000 inimese kohta kilokalorit. 13 51) Mitu korda on kaasaja inimese bioloogiline energiatarve suurem kiviaja inimese omast?
IMETAVA EMA TOITUMINE · Raseduse ajal loob enamik naisi 2-4 kg keharasva Kuigi valkude, süsivesikute ja rasvade kogused varu, mis katab esialgu imetamisel energia erivajadused. rinnapiimas on suhteliselt stabiilsed, on juba enda tervise huvides mõistlik süüa mitmekesist toitu. Tundes huvi käesoleva voldiku vastu, olete · Imetav ema vajab piima tootmiseks umbes 500 te tõenäoliselt juba raseduse ajal tervislikule lisakalorit rohkem kui mitterase naine, seega on toitumisele rohkem tähelepanu pöörama soovitatav toiduga saada keskmiselt 2700 kcal päevas. hakanud ja oma toitumisharjumustes ehk · Sageli sööb imetav ema vähem, mistõttu naine mõningaid muutusi teinud. Ajal, mil imetate saavutab kergesti ra...
ees. Praeguse tehnoloogia juures õigustab tuuleenergia end vaid nendes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus on vähemalt 6 meetrit sekundis. Tuuleenergia kasutamisel tekib alati küsimus, mis saab tuulevaiksel perioodil, kui tuulikud ei tööta. Mõistlik on tuuleenergia siduda võimalikult paindlikku elektrivõrku, kus tuulevaikuse ajal kasutatakse teiste elektrijaamade toodangut. Teine võimalus on elektrienergia salvestada ja kasutada seda siis, kui energiatarve suureneb. Selline salvestamine on võimalik keemilisel (akumulaatorid) või mehaanilisel teel (pumpjaamad, kus vesi pumbatakse kõrgemal olevasse veehoidlasse, mida saab hiljem kasutada veejõujaamas). Mõlemal juhul läheb muundamisel energiat kaduma. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA-s, Taanis, Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulikupark asub Californias, kus töötab ligi 14 000 tuulikut.Need on ühendatud
tasemel olevad organismid, kulutatakse hingamiseks (niisiis, see ei jõua kõrgemate troofiliste tasemeteni). · 1) Ained, mis ei osale hingamisel ega eritata organismist väljaheidetega, ladestuvad keha kudedes. Mis juhtub nende ainetega toiduahelas? 2) Too mõned tuntud näited · 32. · 1)kudedesse ladestunud mittevajalikke aineid tarvitavad lagundajad,samuti tarvitavad neid karnivoorsed parasiidid · 2)bakterid ja parasiidid IV Inimese energiatarve · 33. [1 p.] Kirjelda inimese sisemist (bioloogilist) energiatarvet · 34. [1 p.] Kirjelda inimese välimist energiatarvet · 33.Sisemine energiatarve on tarve toiduenergiatarve, samuti energiatarve toidu töötlemiseks organismis. Aegade jooksul on need tarbed püsinud üsna stabiilselt. · 34.Väline energiatarve on energiavajadus tootmisele, põllumajandusele ja muudele tegevusvaldkondadele. See tarve on ajajooksul üha suurenenud. · 35. [1 p
Tavalisest hõõglambist on need ainult kuni 25% efektiivsemad ning 2016. aastal jäävad neist tootmisesse vaid spetsiaalse sokliga mudelid. Tavalisi hõõglampe ja täiustatud hõõglampe võib visata olmeprügi hulka. 7 3.2. SÄÄSTULAMBID Kompaktluminofoorlambid ehk säästulambid on müügil juba 1980. aastatest. Praegu saadaolevad lambid suudavad asendada paljusid hõõglampe nii suuruse, värvustemperatuuri, süttivuskiiruse kui ka lubatud lülituste arvu poolest. Säästulampide energiatarve on hõõglampidest 80% väiksem. 7 Valgustus, https://www.energia.ee/et/nouanded/valgustus (25.03.2014) 7 Viimaste aastate jõudsat arengut iseloomustab hästi see, et parimad mudelid saavutavad oma lubatud valgusvoo peaaegu kohe, nende lubatud lülituste arv on piiramatu ja tööiga kuni 20 000 tundi. Seejuures pakutakse nii pika tööeaga lampidele kuni 5-aastast garantiid. Säästulampide miinus on
läheduses, inimtööjõudu on vaja vähe. Puudused: Võimalikud õnnetused, lõppevad ressursid, vajad spetsiaalseid sadamaid, üle ookeani vaid tankeriga. Kõige enam impordivad naftad-saksamaa, hispaania, prantsusmaa, itaalia, Holland. Naftat on leitud ka läänemerest läti leedu piirideks. Vähe. USAl on oma nafta olemas, kuid talle ei piisa oma varudest, tarbib 25% maailma naftast oma tohutu suure energiatarve tõttu. Naftatransiit: Pärsia-Lääne-Euroopa Põhja-Aafrika, Egiptus-Lääne-Euroopa, USA Siber-Jaapan, Austraalia Mehhiko, Venezuela, Kanada-Usa Maagaas Vedel tooraine, suurimad varud Venemaal, Iraanil, Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Tähtsus järjest rohkem tõuseb, sest tema kütteväärtus on suur. Eeliseks nafta ees-nii palju lisaaineid. Eelised: Suur kütteväärtus, põlemisel eraldub vähe saasteaineid, maismaalt odav ammutamine, transport torujuhtmetes odav.
Paber - hiinlaste poolt umbes 2000 aastat tagasi leiutatud ja hiljem Euroopas kasutusele võetud kirjutusmaterjal. Paberit valmistatakse tselluloosist, linasest kaltsust või muudest kiududest. Paberi ajalugu. Paberi sünnimaaks on Hiina. Legendi järgi leiutas paberi Csai Lun 105. aastal. Ning paberi valmistamise saladust üritati kiivalt enda teada hoida. Siiski ei kasutatud enne 1. sajandit paberit kuigi laialt ning alles 4. sajandil vahetas see välja varasemad kirjutusmaterjalid, nagu siidi, papüüruse, pärgamendi ja savitahvli, seetõttu, et paber on kõige vastupidavam, kergem ja käepärasem ning seda on odav toota. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, dzuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Toormaterjal purustati kivist uhmrites ja saadud mass segati veega. Vannist sõetus paberimass asetati nelinurksele ba...
Päikeseenergia kasutamine laieneb Indias, Sri Lankas, Zimbabwes, LAVs jne. Arvestatakse, et 2010. aastal või päikeseenergia anda 17% kogu vajaminevast energiast. Tuuleenergia 1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USAs tuuleenergiat elektriks muutma. Tuuleenergia varud on suured, mjanduslikult õigustab kohtades, kus tuul on suurem kui 6 m/s. Mõistlik on tuuleenergia siduda võimalikult paindlikku elektrivõrku. Teine võimalus on elektrienergia salvestada ja kasutada siis, kui energiatarve suureneb. Salvestamine on võimalik keemilisel (akumulaatorid) ja mehaanilisel teel (pumpjaamad). Mõlemal juhul läheb energiat kaduma. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USAs, Taanis, Hispaanias, Indias. Suurim tuulikupark asub Californias 14 000 tuulikut. Tuulikud tekitavad müra, takistavad lindude lendu, rikuvad maastikupilti. Geotermaalenergia Maa siseenergiat nimetatakse geotermiliseks energiaks.
·AlMg: kõrge korrosioonikindlus ja head mehaanilised omadused, halvem valatavus ·AlCu: hea valatavus, madalam korrosioonikindlus ·AlMg, AlMn, AlSi: kasutatakse ilma termotöötluseta, plastsed, korrosioonikindlad ·AlCuMg: duralumiinium; kasutusel alates 1907. aastast ·AlZnMgCu: kõrgtugev alumiiniumi sulam (vanandatav) Tootmine Tänapäeval toodetakse alumiiniumi Hall-Heroulti meetodil. Alumiiniumi tootmine Alumiiniumi elektrolüüsimine nõuab väga palju energiat. Keskmine energiatarve 1 kg alumiiniumi tootmiseks on 15 kilovatt-tundi. Hall-Heroult meetodil on võimalik toota 99% sisaldusega alumiiniumi. Edasi saab alumiiniumi puhastada Hoope protsessi käigus, kus elektrolüüsitakse sulanud alumiiniumi naatriumi, baariumi ja fluoriidi elektrolüütidega. Tulemuseks on 99,99% puhas alumiinium. 2040% alumiiniumi hinnast moodustab elektri hind. Alumiiniumfoolium Alumiiniumfoolium blokeerib valguse ja hapniku juurdepääsu pakendatavatele toodetele. Seetõttu on
Näiteks põhumaju on Eestis kokku paar-kolmkümmend. Täisökoloogilist põhumaja püstitades tihendatakse aknapõsed vanal kombel taku, mitte makrofleksiga, kuigi moodne vaht annaks võib-olla paremagi tuulepidavuse. Siseviimistluseks sobib muidugi vaid savi- või lubikrohv, sest krohvil on suurem soojapidavus võime ja ruumi niiskuski püsib stabiilsemana. 4. NULLENERGIA MAJA Nullenergia majaks nimetatakse hoonet, mille väline energiatarve ja süsihappegaasi heited on aasta lõikes nullis. Ehk siis - nullenergia maja tähendab, et selle kasutamisel ei kulu rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab. Tegemist on majaga, mis ideaaljuhul tagab elanikele mõnusa äraolemise välisest infrastruktuurist sõltumatult. Kõnealune hoone on sarnaselt passiivmajadega väga hästi soojustatud, kasutavad hoone soojendamiseks päikeseenergiat ja jahutamiseks passiivset
(Zilmer, Kokassaar, & Lill, Normaalse söömise käsiraamat, 2012) Meie ümber on aga liialt palju vastuolulist informatsiooni tervislike ja ebatervislike toiduainete kohta. Tundub, et inimeste igapäevane toitumine sõltub paljuski tendentsidest, mis on avalikkuses antud hetkel populaarsed. Seega tekkis minus huvi, kuidas mina ise toitun - kas ma saan oma igapäevase toiduga vajalikke toitaineid õigetes vahekordades, kas minu ööpäevane energiatarve tagatakse toiduga . Levinud arvamuse kohaselt peaks toiduga saadavate rasvade ja süsivesikute kogus olema normist pidevalt suurem ning puudus peaks olema valkudest. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oligi leida nendele küsimustele vastused. Oma toitumise jälgimiseks valisin detsembrikuu ja seda põhjusel, et selles kuus on tüüpilised koolipäevad, kus ma toitusin nagu koolipäevadel aastaringselt ikka. Koolipäevadel on üheks
Loodusvarad ja nende kasutamine Loodusvarad - loodusressursid, mida inimene saab kasutada oma otstarbeks (elutegevuseks). Maavarad - kivimid, gaasid, mil on majanduslik otstarve suur. Jagunemine: *taastuvad *taastumatud Energeetilised loodusvarad: *energia saamiseks: Taastuvad - puit, vesi, õhk, päikeseenergia, maasiseenergia, bioenergia Taastumatud - nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas, uraanimaak TRADITSIOONILISED ... energiavarad, mis antud tehnoloogiaga on tavapärased. Praegu: nafta, maagaas, süsi, tuumaenergia. Erinevates piirkondades erinev. ALTERNATIIVSED ... antud tehnoloogilise arengu puhul pole tavapärane. (Tuuleenergia, vee-energia) Energeetika Hõlmab kõiki sektoreid Tegeleb maavarade kaevandamisega, energia tootmisega ja energia transportimisega tarbijani. Energia tootmine: * kütuste tootmine * soojusenergia tootmine * elektrienergia tootmine Energiamajanduse kuj...
. Esmapilgul võib tunduda, et UPSi valikus midagi keerulist ei olegi, kuid kui puuduvad kogemused, siis võib kergesti vale seadme muretseda. Sageli eksitakse UPSi väljundvõimsuse määramisel. Segamini ei aeta ainult vatte ja voltampreid, vaid hinnatakse valesti ka vajalikku väljundvõimsust. Arvatakse, et kui personaalarvutis on 200 W toiteplokk, siis 280 W nimivõimsusega UPS on süsteemi piisav. Kuid UPSiga tuleb kindlasti ühenda veel kuvar, mille energiatarve ei olegi nii tühine kui arvatakse. Kui UPSist kavatsetakse toita ka printerit, siis tarbitav võimsus suureneb veelgi. Eriti suure energiatarbega on laserprinterid, nende toiteks tuleks valida UPS, mille võimsus on vähemalt 1400 W. Arvutustehnika areneb kiiresti, on tavaline, et aegajalt moderniseeritakse oma arvutit, järelikult tuleb UPSi ostmisel ette näha võimsusvaru tulevaste laienduste tarvis. Kasutatud materjal: Inetnet
ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu 1.5 ENERGIA PROBLEEMID Elu maal sõltub Päikeseenergiast. Taimed seovad fotosünteesiprotsessis Päikeselt kiirgatavat energiat, loomad kasutavad seda energiat toitudes taimedest ja teistest loomadest. Päikeseenergia on ka tuule ja lainete liikumapanevaks jõuks ning selle mõjul toimub ka veeringe. Inimühiskonna arenedes on pidevalt kasvanud tema energiatarve. Energiat läheb vaja tootmisprotsessides, majapidamistes, transpordis jne. Inimkonnal on võimalik kasutada kaht põhimõtteliselt erinevat energiaallikat: taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Sellisteks energiaallikateks on näiteks päikese-, tuule-, vee-, lainetuse- ja bioenergia. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud)
vahel. Erinevalt infrapuna-meetodist, mis toimib samuti ilma juhtmeta, ei vaja Bluetooth andmeside puhul suhtlevad seadmed üksteise vahele takistusteta ala. Bluetooth on spetsiaalselt välja töötatud võimalikult odavana, et seda saaks paigutada ka sellistesse vähe maksvatesse elektroonikavidinatesse nagu juhtmeteta kõrvaklapid, mängukonsoolid või klaviatuurid. See on ka madala energiatarbega, sest kes tahaks juhtmevaba ühenduse pärast oma väikestele seadmetele suurt lisaakut. Madal energiatarve tähendab, et kuigi kaugele andmed ei levi tehnoloogia võimaldab andmeid edastada kuni 10 meetri kaugusele kiirusega kuni 1 Mb/s. See on aga piisav näiteks arvutitöökohal kõigi seadmete omavahel juhtmeta ühendamiseks, alustades hiirest ja klaviatuurist ning lõpetades mobiiltelefoni ja printeriga. Samuti on ka tehtud Irda ühendusega printereid, kuid need ei olnud väga populaarsed kuna selle kasutamine oli ebamugav. Arvuti ja printeri vahel pidi olema väike vahe pidid
Kuvar, Hiir, Klaviatuur Sissejuhatus: Display, eesti keeles kuvar on elektrooniline seade arvutite jaoks, mille ülesandeks on pildi kuvamine kasutajale. Kuvar koosneb tavaliselt korpusest, toiteplokist, elektroonikast ning kuvarist. Tänapäeval on arvutite puhul kõige rohkem kasutusel LCD kuvarid ( Liquid Crystal Display). Enne neid olid populaarsed kineskoop kuvarid (CRT – Cathode Ray Tube). Kuvarid on ühenduses arvutiga kasutades VGA, DVI, DisplayPort, HDMI ja Thunderbolt ühendusi. Need pole ainukesed, kuid on kõige rohkem kasutatud. Erinevad kuvarid: CRT – Cathode Ray Tube. Esimesed personaalarvutid kasutasid CRT kuvareid ja olid veel monokroomsed. Värvikuvamine sai aga tavaliseks alates Apple II arvutist, aastal 1977. 1980-ndate aastate lõpuks suutsid need kuvarid kuvada pilti resolutsiooniga 1024 x 768. CRT kuvarid kasutasid vaakumtoru koos elektroonkiirendi ja fosforesentse ekraaniga, et kuvada pilti. Kineskoop ku...
Tegelikult on tuule jõudu kasutatud juba ammustel aegadel, kuid mitte elektrienergia tootmiseks. Kuigi tuuleenergia varud on suured, on selle energialiigi laialdasem kasutamine alles ees. Praeguse tehnoloogia juures õigutstab tuuleenergia end majanduslikult vaid nendes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus on vähemalt 6 meetrit sekundis. Tuuleenergia kasutamisel tekib aga küsimus, mis saab tuulevaiksel perioodil. Üks võimalus on elektrienergia salvestada ja kasutada seda siis, kui energiatarve suureneb. Selline salvestamine on võimalik keemilisel (akumulaatorid) või mehhaanilisel teel (pumpjaamad, kus vesi pumbatakse kõrgel olevasse veehoidlasse, mida saab hiljem kasutada veejõujaamas). Mõlemal juhul läheb muundamisel energiat kaduma. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA-s, Taanis, Hispaanias, ja Indias. Maailma suurim tuulepark asub Californias, kus töötab ligi 14 000 tuulikut. Need on ühendatud
Proteiini kasutegur: 1kg juurdekasvuks kulub seeduvat proteiini 500g (Ca 25g; P 12g) Lootetarve - tiinus 340p. (sündinud varsas palju kuivainet, 24%) . Põhiline kasv tiinuse 8-11 kuuni, 1-7 kuuni talletub 11% energiastst ja 10% valgust. Liikumistarve - 30% elatustarvest Piimatootmistarve - Piim lehjem kui lehmal või seal. Koostis 11-12% kuivainet (valk 2-2,5%, rasv 1,5-2%) energiatarve 3,7mj /1l piima kohta, Ca 2,5kg. Proteiinitarve 40-50g /1l piima kohta, P 1,5-2g. Laktatsiooni algul annab piima 15-20l. Töö tegemine - lihas töötab 30% kasutegurina. Energiabilausi lähteaineks on glükogeen, mis anaeroobes faasis muutub piimhappeeks. Piimhappe tekkel tekib ATP (lihastöö allikas). Toitefaktorite konsendratsioonimäärad. Eergia pole eraldi välja toodud
ammutatud ressursside või heitmete hulgana turukesksetes tootmis- ja tarbimisotsustes ühe SKP rahaühiku (tavaliselt $) kohta. arvestamata. Keskkonnakaubad mõjutavad indiviidide heaolu paljudel erinevatel viisidel. 6. Majanduslikud formatsioonid (küttimine- ja korilus, põllumajanduslik, tööstuslik), 10. EV seadusandlus keskkonnakahju tekitamise formatsioonide energiatarve ja mõju kohta. Hüvitise määr I kaitsekategooria keskkonnale loomaliigi isendi hävitamise eest. 7. Loodus- ja keskkonnaressursside jagunemine. I kaitsekategooria loomaliigi isendi hävitamise Utilitaarsed ja mitteutilitaarsed ressursid, nende eest: kahepaikse liigi isend 640 eurot isendi võrdlus. kohta, linnuliigi või imetajaliigi isendi korral
ekspordib ligi poole toodangust Lääne-Euroopasse. Lääne-Euroopa 2% suurtootjad Suurbritannia ja Norra, kuid nende varud Põhjameres on hääbuvad. Ülejäänud veavad sisse. Kõige enam impordivad naftat : Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Holland. Põhja-Ameerika 3% nii USAl kui ka Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Kuid USAle ei piisa oma varudest, tarbib 35% maailma naftast oma tohutu suure energiatarve tõttu. Põhja-Aafrika 7% - Liibüa , Alzeeria, Egiptus. Naftakeemia on vähesel määral arenenud. +Kasutamise eelised : energeetiline väärtus on kõige suurem, odav transport, töötlemine tarbijate läheduses, inimtööjõudu vaja vähe, -Kasutamise puudused: võimalikud õnnetused, lõppevad ressursid, vajab spetsiaalseid sadamaid, üle ookeani saab ainult tankeriga. Naftatransiit Pärsia Lääne-Euroopasse Põhja-Aafrika, Egiptus Lääne-Euroopasse, USAsse
PROJEKTI SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1 Ehitise otstarve ja suurus Käesoleva ehitusprojekti näol on tegemist tervisespordikeskusega. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (jalgrattad, suusad, uisud, kelgud jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi ning vajadusel kasutada hoones olevat saali väiksemateks kokkusaamisteks jms. Projekteeritav ehitis on ühekorruseline kaldkatusega hoone. Katuse kalle on 1/10 ning kõrgus maapinnast kõrgeima punktini on 6,0 m. Ehitisealuseks pinnaks on kavandatud 193,1 m2 . Hoone põhimass on määratud telgedega 15,2x14,2m. 1.2 Hoone plaaniline ja mahuline lahendus Hoone on ristkülikutest koosneva põhiplaaniga. Hoone edelapoolsel küljel asuv peasissepääs avaneb väikesesse tuulekotta. Sealt on võimalik pääseda hoone kesksesse saali. Saal on ühendatud teda külgnevate ruumidega - kabinet, WC, tehniline ruum ja meeste ja naiste riietusruumid (koos WC ning pesuruumide...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
