Lepatriinulased Kumera selja ja ülaltvaates ümara kehaga mardikad, külgvaates poolkerajad. Nad on kas punase-, kollase- või mustakirjud ja kuni 1 cm pikkused. Tundlad ja jalad on lühikesed. Eredavärviline täpiline värvus on kaitseks ja hoiatuseks putukatoidulistele, kuid vajavad toiduks ka õietolmu ja nektarit. Pea on väike ja on eesselja sees varjul. Enamasti on nad röövtoidulised. Vastsed Eelistavad lihatoitu. Pikliku keha ja pikkade jalgadega vastsed ronivad nagu valmikudki lehtedel. Nende kehal on kollakas või punakas joonis, mis on tumedal taustal nähtav. Vastsed kasvavad väga kiiresti. Peagi hakkavad nad varjulistes paikades nukkuma. Vastsed kinnituvad tagakeha viimaste lülide abil ning jäävad nukkudes allapoole rippuma. Lepatriinulased talvituva valmikutena. Levik Lepatriinuliike on üle 4000. Eestis elab üle 50 liigi. Eestis on kõige tuntum ja levinum seitsetäpp- lepatriinu, tavalised ...
Haavapuravik Leccinum aurantiacum Tundemärgid. · Kübarnahk on oranzikas - kuni tellispunane. · Viltjas. · Torukesed juba noorel seenel kollakasvalged · Jalg on tal pikk, soomused on tal nooremana valged aga kui ta vanemaks saab siis need muutuvad pruunikaks · Seeneliha on tal valge, väga tihe ja lõikekohalt kergel punakas. · Seeneraamatus ,,Parimad Söögiseened" on talle antud - ** see tähendab hea söögiseen. · Viljakeha värvub katsumisel ja lõikel aeglaselt hallikaslillaks kuni mustjaspruuniks. · üle serva ulatuv kübaranahk, kuni 30 cm. · Eospulber oliivpruun. · Leidub leht- ja segametsades, ainult haabade all, väga sageli, kohati hulgi. · Paljud uurijad samastavad ta punapuravikuga. · Sarnased liigid: pargi-, pomerants-, puna- ja palupuravik Richard Kõiv
Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lõugadega liblikad e. Pisisamasoonelised samasoonelised e. Suursamasoonelised ning erisoonelised Liblikate keha on putukatele tüüpilise lülistusega, pea, rindmik ja tagakeha on selgesti eristatavad. Kogu keha on kaetud rohkem või vähem tihedate karvade või soomustega. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning ko...
INFOLEHT Aids AIDS on haigus, mis hävitab keha võime võidelda teiste haiguste ja nakkustega. AIDSi põhjustajaks on viirus, mida tuntakse HIVi nime all. Ehk teisisõnu on AIDS HIVi viimane aste. Siis on inimese immuunsüsteem kaotanud vastupanuvõime ja kui AIDSis olev inimene nakatub mingisse haigusesse, näiteks tuberkuloosi, siis ta võib enam mitte paraneda. Miks on HIV/AIDS tõsine haigus? seda ei saa välja ravida;
Kivipuravik Harilik kivipuravik (Boletus edulis) on üks otsitumaid söögiseeni, mis kasvab nii okas-kui lehtmetsades. Võib olla väga suur ja lihakas, tal on kollakas- kuni tumepruun kübar, mis tundub servast kõrbenud. Enamasti jämedal kahvatupruunil jalal on ülaosas valgetest soontest peen võrkmuster, poorid on valged ja muutuvad vanalt kollakaks kuni oliivjaks. Seeneliha on valge ega muuda lõikekohal värvi, on meeldiva maitse ja lõhnaga. Harilik kivipuravik ehk boletus edulis. Harilik kivipuravik on kogukas, tugev ja lihaka viljalihaga nagu puravikud ikka on. Hariliku kivipuraka kübar on erinevates toonides pruun ja täiskasvanud seenel võib olla selle laius isegi kuni 25 cm. Torukeste värv varieerub vastavalt selle vanusele, vanemal seenel muutuvad need kollakaks ja lõpuks oliiviroheliseks. Hariliku kivipuraka jalg on paks, mõnikord vahelt isegi tünnisarnane ja selle helepruunikal pinnal on habras valg...
Lepatriinulased Välimus Lepatriinulased on kumera selja ja ülaltvaates küllaltki ümara kehaga mardikad. Külgvaates on nad poolkerajad. Tundlad ja jalad on lühikesed. Seitsetäpp-lepatriinu kattetiivad on punast või oranzikat värvi millel on seitsmest mustast täpist koosnev muster, ülejäänud keha on must. Punase ja musta kombinatsioon on hoiatusvärvus. Kõik lepatriinud pole täpilised. Mõned lepatriinud on ühevärvilised või siis vöödilised. Lepatriinud erinevad üksteisest värvide poolest. Näiteks kakstäpp-lepatriinu võib olla nii punane mustade täppidega kui ka vastupidi. Pea on lepatriinulastel väike ja on eesselja sees varjul. Lepatriinu esijalgade pinnal on erilised näärmed, mis eritavad ärrituse puhul vastiku lõhna ja maitsega oranzikat hemolümfi, mis sisaldab mürki nimega kantaridiin. Lepatriinu oskab ka vaenlase ees surnut teeselda. Toitumine Lepatriinulane on üldjuhul röövloom, kes toitub peamiselt ...
Lendoravad elavad okas- ja ÄRA AJA TEDA SEGI segametsas, puuõõnsused on talle ORAVAGA sobivateks pesakohtadeks. Veedab Lendorav sarnaneb kujult enamiku oma elust puude otsas ja oravaga, kuid on natukene maapinnale eriti meelsasti ei lasku. pisem. Tema saba pole nii karvane, samuti pole tal ka * SUURED MUSTAD SILMAD, kõrvadel oravale KOHASTUMUS ÖISEKS ELUVIISIKS; iseloomulikke karvatutte. Kuna lendorav on * LENNUSENA TALITLEV NAHAVOLT pruunoravast erinevat värvi KEHA KÜLGEDEL, EES? JA karvaga, siis neid üksteisest TAGAJALGADE VAHEL; eristada on kerge. A...
Euroopa Komisjon Millega tegeleb? Euroopa Komisjon on üks Euroopa Liidu peamistest institutsioonidest. Ta esindab ja kaitseb ELi kui terviku huve. Komisjon teeb õigusaktide ettepanekuid Euroopa Parlamendile ja nõukogule, haldab eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid. Teostab õigusaktide täitmise järelvalvet (koostöös Euroopa Kohtuga) ning esindab Euroopa Liitu rahvusvaheliselt, näiteks pidades läbirääkimisi Eli ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle. Kellest koosneb? Koosneg 27 volinikust ning presidendist. Kus asub? Brüssel, Belgia ning Luksemburgis. Tal on esindused kõikides ELi liikmesriikides ja delegatsioonid maailma riikide pealinnades. Kes seda juhib? Presidendiks on José Manuel Barrosso, kelle ametiaeg algas 2010. aasta veebruaris. Komisjoni poliitilise juhtimise eest vastutavad oma viieaastase ametiaja jooksul 27 volinikku, s.t üks igast liikmesriigist. Eesti esindamine Siim Kallas asepresident, transport. ...
Astelrai ehk merikass (Dasyatis pastinaca) Elupaik Astelrai eelistab madalaveelisi paiku. Neid võib kohata troopilistes meredes ja parasvöötmes. On laialt levinud Lääne- ja Põhja-Aafrika ning Euroopa rannikuvetes. Välimus Astelraidel on piitsakujuline saba ja mürginäärmetega astel. Need kalad on ruudu või ovaalse kujuga, kehal on laigud või marmormuster. Nende kalade suurus oleneb liigist, pikkus 2,5 meetrit, kaaluvad 6 - 10 kilogrammi. Toitumine Merekass toitub peamiselt merepõhjast leiduvatest asukatest mereussikestest, limustest ja vähilaadsetest ning muudest selgrootutest. Suuremad isendid söövad ka surnud kalu ning peajalgseid. Astelrai suu asub pea alumisel poolel. Paljunemine Astelraide paljunemisest ei ole palju teada. Kindel on, et emane toob suvekuudel ilmale 4 12 maimu. Pojad sünnivad hiliskevadel või varasuvel ning on sündides umbes 18 cm pikk...
Ujurlased Dytiscidae Ujurlased on mardikaliste seltsi kuuluv sugukond putukaid. Ujurlasi arvatakse olevat üle 160 perekonna üle 4000 liigiga. Välimus Ujurid on ülalt vaadates ovaalsed, alt ja ülalt kumera voolujoonelise kehaga veemardikad. Nende tagajalad on laienenud käppade ja harjastega varustatud ujujalad, mida ujurid vees ujudes üheaegselt järsult liigutavad. Ujurite tundlad on pikad ja niitjad. Hingamiseks tõstavad ujurid tagakeha tipu veest välja ning koguvad kattetiibade alla õhuvaru. Sinna avanevad ka õhutorude avad ning vees olles saab ujur hingata. Enamus ujureid on röövtoidulised, vaid vähesed söövad vetikaid. Nad rebivad haukamissuistega saagi tükkideks ning neelavad alla. Ujurite keha on kaetud õhukese rasvakihiga, mistõttu veest väljaroninud mardikas on kuiv ja võib peagi lennata. Vastsed Ujurlaste vastsed elavad vees. Vastsetel on sooleväline se...
Latikas Eesti vetes elab üle 70 kalaliigi. Täpset arvu ei saa anda, kuna osade harvaesinevate liikide puhul polegi päris üheselt võimalik määratleda, kes on siin juhukülaline, kes püsielanik (olgugi, et väga harva tabatav). Allpool vaatleme põgusalt latikat, kes on õngitsejale püüdmishuvi pakub.Eestis on latikas laialt levinud, eriti Lõuna-Eestis, kuid puudub meie saartel. Eelistab madalamaid järvesid, kus pole liiga tihe taimestik. Jõgedest meeldib need, kus on mudane põhi ja aeglane veevool. Vähesel määrab leidub ka meres (Pärnu, Matsalu ja Haapsalu lahed)Latikas on kõrge, kuid lamenenud, lapiku kehaga, noorena valkjashall, vanemana pronksikarva. Iseloomulik tunnus on alaseisuline suu, mis sopistub välja nagu saapasäär ja on kohandunud toidu võtmiseks veekogu põhjalt. Kõik uimed on hallid (mitte punakad nagu nurul).Pisemad latikad on luisevõitu, suuremad aga rammusamad ja head suitsutatuna ...
Krister Erik Roben 7.A Väike tobias e. nigli · Liiginimi: Väike tobias e. nigli(Ammodytes tobianus) · Suurus: Kala pikkus on 20 cm ja kaal u 50 grammi · Levik: Elab Lääne-Euroopa rannikumeres ja ka Lääne meres · Toitumine: Peamiseks toiduks on planktilised vähid ja tõruvähkide vastsed · Sigimine: Nad moodustavad kaks erinevat kudekarja: kevad- ja sügiskudekarja. Ühe kudeperioodi vältel toodab emane nigli kokku keskmiselt 6800 marjatera. Väike tobias koeb kolmes portsjonis ning see on rannarahvale jätnud mulje, et ta koeb kogu aeg. · Kaitse: Väike tobias EI OLE Eestis looduskaitse all
Lümfimassaazi infoleht Mis on lümf? Lümf ehk lümfivedelik on lümfisüsteemi teedes olev enamasti värvitu kehavedelik, mis on rikas valgete vereliblede ehk lümfotsüütide poolest. Need rakud mängivad olulist rolli meie immuunsüsteemis, kaitstes meie keha infektsioonide vastu. Lümfotsüüdid tekivad ja ladestuvad lümfisõlmedes, peamised punktid asuvad kaenla all, kubemepiirkonnas ja kaela ligiduses. Inimesel on umbes 600-700 lümfisõlme, mis paiknevad enamasti rühmiti
Infoleht Tondihobu Välimus Rohe-tondihobu (Aeshna viridis) on suur kiil: tema tiibade siruulatus küünib 90 millimeetrini ja kehapikkus 70 millimeetrini. Tiivad on läbipaistvad, mustade soontega ning õrnalt pruunika varjundiga. Teistest tondihobudest eristub see liik rohelise rindmiku poolest: rindmiku küljed on üleni rohelised, seljal kaks laia rohelist triipu vaheldumisi mustadega. Tagakeha on isastel sale, mustjaspruun, külgedelt erksate siniste laikudega. Ka silmad on isastel eresinised. Emased on palju rohelisemad, teenides auga ära rohe-tondihobu liiginimetuse. Nende silmad on rohelised, rindmik külgedelt roheline ning ka tumepruunil tagakehal rohelised laigud. Levik Rohe-tondihobu on levinud Siberist Põhja-Euroopani, tema levila põhjapiir kulgeb läbi Soome ja Rootsi. Euroopas leidub teda veel Taanis, Hollandis, Põhja-Saksamaal, Poolas, Austr...
Miks nikkel põhjustab allergiat? Allergia on organismi ülitundlikkus mingi teguri, kõige sagedamini kehavõõra aine, eriti võõrvalgu (allergeeni) suhtes. Pärast esmakordset kokkupuudet allergeeniga tekivad organismis antikehad, mis koosnevad globuliinide hulka kuuluvast valgust. Allergeeni ja antikeha korduval kokkupuutumisel vallandubki ülitundlikkusest tingitud allergiline reaktsioon. Sel juhul allergeen ühineb rakkude pinnale kinnitunud antikehadega, rakk kahjustub ja temast väljuvad bioloogiliselt aktiivsed ained häirivad paljude elundite talitlust. Nikkel ja nikliühendid ei põhjusta organismis antikehade tekkimist, kuigi nad võivad nendega reageerida. Antikehade moodustumise saab nikkel esile kutsuda alles pärast seda, kui ta on liitunud mõne teise, tavaliselt valgumolekuliga, mis toimib nagu nikli kandur. Samasuguselt, s.t. organismi valkudega liitudes muutuvad allergeenseteks ka penitsilli...
Arvo Pärt Teoste kuulamine: Credo, Für Alina Credo: meloodia on rahulik, kuid mõndade raskete momentidega. Rütm on rahulik, tempo aeglane, dünaamika on vaikne. Für Alina: meloodia on väga rahulik, rütm on rahulik, tempo väga aeglane, dünaamika väga vaikne. Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat. Seitsmeaastaselt hakkas Pärt harjutama klaverimängu kodusel tiibklaveril Sankt- Peterburg. Lisaks klaverile õppis ta muusikakoolis oboed, flööti ja löökpille ning mängis neid kooli orkestris. 1957. aastal astus ta Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse, kus ta õppis Heino Elleri kompositsiooniklassis. Ellerit on Pärt hilisemas elus pidanud oma tähtsaimaks õpetajaks. Konservatooriumis õppimise kõrval alustas Pärt 1958. aastal tööd Eesti Raadio helirežissöörina. See võimaldas tal töötada paindliku töögraafiku alusel, kuulata teistest sotsia...
Paradiisilind Paradiisilinnud on oma nime saanud kauni sulestiku järgi ja nad on kõigist lindudest tähelepanuväärseimad. Paradiisilinnud elavad põhiliselt Uus-Guineal. Nende fantastilised pulmatantsud on maailmas kordumatud. Isased paradiisilinnud uhkustavad imekaunite värviliste sulgedega, mis võivad olla kummalise kujuga: kerajad, narma- ja lehvikutaolised jne. Liigid erinevad üksteisest suuruse, noka kuju, eluviiside ja värvuse poolest. Sellele vaatamata kuuluvad kõik paradiisilinnud ühte ja samasse värvuliste seltsi. Toitumine Paradiisilinnud hangivad toitu harilikult puude otsast. Üksikutel liikidel on toidu suhtes erinevad nõudmised. Paradiisilinnud toituvad puuviljadest, lehtedest, pungadest ja õitest. Lisaks söövad nad putukaid ja muid tillukesi elukaid. Paradiisilindudel on erinevad nokad, mis on kohastunud eri liiki toidu söömiseks. Näiteks Suur-Paradiisilinn...
PIRET JÄRVIS Piret Järvis born February 6, 1984 in Tallinn, Estonia. She is an Estonian musician, guitarist and songwriter. Piret Järvis is 22 years old. She has one brother, Peeter, who is 3 years younger and sister, Mari, who is 3 years older. She favourite drink is water, favourite car is Jaguar, favourite animal is dog, favourite season is summer, favourite fruits are banana and apple. She has blue eyes, dark blonde hair. She hobby is reading, drawing, playing the guitar and shopping. She nicknames are Pirks, Pirku, Piraat and Pirru. She went the school 7 year artlap, 3 year dance. She started sing already , 3 years old. Piret Järvis is Vanilla Ninja member. She writer Vanilla Ninja bands songs example ,, Clab Kung Fu" and any others songs. She play band guitar. Band idea came form Piret and Katrin. 2003. year May came first album. She favourites musicastyle is Nu Metal, Punk, Punkrock, R...
Turbasammal Turbasammal on niisketes kasvukohtades eelkõige aga rabades kasvav, roheline, punakas või pruun juurteta sammal. Turbsambla kõdunemisel moodustub turvas, keskmise kiirusega 1 mm aastas. Turbasamblal on väga suur veeimamisvõime ja ta on praktiliselt steriilne. Vars on püstine ja rohkete mitteharunenud okstega kuni 50 cm pikkune. Oksad on 25 kaupa kimbus. Viimased aitavad taimel vett koguda ja säilitada. Varre tipus moodustub okstest iseloomulik tihe "pea". Lehed on roota, koosnevad ühest rakukihist. Varre ja okste lehed on kujult ja suuruselt erinevad ning liikide määramisel suure tähtsusega. Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel. Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse need rakud vett täis. Muidu võib turbasambla värvus kõikuda erkrohelisest kuni tu...
................................. 6 2 Vändra Gümnaasium Sissejuhatus GMO ehk geneetiliselt muundatud organism on elusoend(bakter, taim,loom jt.), kelle pärilikkusainele(DNA-le) on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle geene on kunstlikult muudetud. Geenidega manipuleerimise eesmärgiks on organismile uute, inimestele majanduslikult huvipakkuvate omaduste andmine(infoleht ,,Gmo-vaba Eesti") Geneetiliselt muundatud bakterite ja pärmide kõrval kasutatakse hetkel majandustegevuses eelkõige geneetiliselt muundatud taimi. Sellist GM kultuurtaime võib luua mitmel erineval meetodil. Esiteks kasutatakse n-ö looduslikku teed. Nimelt suudab mullas elav agrobakter ühe osa oma DNAst täiesti normaalse loodusliku protsessi käigus viia taimerakku ja sisestada seal taimegenoomi. Asendades nüüd agrobakteris looduses paiknevad
lk7 2. Eisen, F; Elango, A; Kahk, J jt ,,Eesti kooli ajalugu 13 sajand 1860. aastani"1KD, Tallinn ,,Valgus"1989, lk 153 3. Haljaste, O seminaritöö"Vara raamatukogu ja kohalik seltsielu aastatel 1918-1940 ning 1990-2004", Viljandi Kultuuriakadeemina, 2004 4. Võimre, A uurimistöö ,,Vara valla kuulsad inimesed", Tartu Descartes´Lütseum, 2002 5. Vara Lasteaed ,,Õnnetriinu" ajaoost juhataja Silvi Sarapuu 6. Koosa Lastead ,,Tipp ja Täpp" ajaloost juhataja Inga Edela 7. Vara valla infoleht nr. 35 veebruar 2004, lk 7 8. Vara valla infoleht nr 45 märts-mai 2005, lk 16 9. Vara valla infoleht nr. 46 juuni-august 2005, lk 6-7 10. Vara valla infoleht nr. 50 märts-aprll-mai 2006, lk 9 11. Vara valla infoleht nr. 52 august-september 2006, lk 1-2, 12 12. Vara valla infoleht nr. 67 august-septmeber 2008, lk 1-3 13.http://atlas.ibs.ee/index.cgi.et?koht=vara&seletus=Vara, +Tartumaa&uid=ca93c969199251a8bd16e02bf04462257d480ab82f65a86b4c10a551dd9116c
Minu kasutuses olevad algmaterjalid olid äärmiselt kesised. Järv on rajatud Maaparandusbüroo poolt 1981. aastal, mistõttu varasematest allikatest ei ole midagi leida. Veeproove järvest võetud ei ole, kuigi sinna on äsja rajatud rand. Veeproovide puudumise tõttu lähenesin tööle pisut teisiti kogudes kõikvõimalikke muid andmeid. Kurepalu paisjärved oma pindlaladega on välja toodud ,,Eesti järvede nimestus" ning samuti aitas mõningaid protsesse tuvastada Haaslava valla infoleht Teataja. Muud paberkandjal infot ei leidnud ning samuti ei aitanud internet nagu tavapäraselt. Seetõttu kujunes minu materjalideks eelkõige kohalike inimeste mäletused, vestlused nii vallavalitsejate kui kohalikega ning selguse saamiseks pöördumine Tartumaa Keskkonnateenistusse ning interviu Maaparandusbürooga. Pean tunnistama, et tegu on veel uurimist vajava teemaga. 4 1.2. Tuletused
huvitavamad olid siiski skelettid ja suuremad luud mammutilt (reie luu ja vaagna luu), mingi hiid... looma sarved. Hakkas kahju, et nii võrratud loomad on välja surnud. Oli palju väikseid kivistund eksponaate nagu näiteks erinevad kivistunud karbid (mida oli seal tohutult palju) ja kive mille sisse oli mõni looma kuju kivistunud. Meteoriitidest veel niipalju, et neid oli väga huvitavaid ja erinevaid-- äratasid kohe millegipärast erilist tähelepanu. Ära tulles anti meile veel infoleht mõnesõnalise tutvustusega selle kõige kohta, mida me seal nägime koos lingiga TÜ geoloogiamuuseumi kodulehega millelt informatsiooni siia koppeerimist ma ebavajalikuks pean, aga lingi lisaks küll: http://www.ut.ee/BGGM/ekoll.html Muuseumikülastusega jäin ma rahule, 4 krooni eest oli seda, mida ma seal nägin ning teada sain enam kui küll. Nägin erinevaid huvitavaid asju, millest mul võibolla varem aimugi polnud ja kuulsin sinna juurde veel huvitavat informatsiooni.
Ohuks võib ka olla vääritimõistmised, seega peab olema sada protsenti kindel mõlemapoolsel arusaamisel. Suur oht on ka see kui unustatakse broneering tühistada, sel juhul ei saa firma broneerida teisi üritusi sellele päevale. Kui selleks on vaja pidada ka nädalate pikuseid kirjavahetusi, siis ka tehakse. 2.3. Ettevõtte reklaam Reklaamiks on tehtud palju. Oma kodulehekülg, lisaks veel tutvustuse muudes turismiga seontuvates portaalides. Olemas on infoleht, visiitkaardid, mida jagatakse klientidele. Palju infot liigub ka suulisel teel, mis on samuti väga oluline. Infot Waide Motelli kohta võib leida sellistest portaalidest nagu www.booking.com, www.waide.ee, www.puhkaeestis.ee, www.maaturism.ee, www.visitelva.ee, www.visitestonia.ee, www.eestikaravan.ee, www.koolitusinfo.ee ning veel osades portaalised, seega enesetutvustus on väga hea. Parim
õigel viisil ja ohtuks kasutamiseks. Ravimireklaamid peavad sisaldama hoiatusteksti Ravimireklaamid Retseptiravimi reklaam üldsusele on keelatud. Ravimi reklaaminõuete täitmise osas teostab järelevalvet Ravimiamet Ravimiametil on õigus teha ettekirjutusi rikkumise lõpetamiseks ning keelustada ravimireklaam Ravimiamet võib reklaaminõuete rikkujat karistada rahatrahviga. Faktid Pakendi infoleht on reklaam, kui vorm või sisu erineb Ravimiameti poolt kinnitatud pakendi infolehest. Last ei tohi kasutada üldsusele suunatud reklaamis ravimi omadusi esitleva tegelase rollis Ravimireklaamis ei ole lubatud esitada teavet, mis oleks teistsugune, kui ravimi omaduste kokkuvõttes olev teave Ravimi hinna avaldamine ja selle reklaamimine on reklaamiseaduse alusel lubatud ning ravimite reklaamimisel ei ole see keelatud
pdf [Kasutatud 4.veebruar,2019] [4] Estplast [Võrgumaterjal] Available: http://www.estplast.ee/booklets/Perimeeter_Pluss_EST.pdf [Kasutatud 4.veebruar, 2019] [5] Tarmatrade [Võrgumaterjal] Available: http://www.tarmatrade.ee/File/hoonetehydro.pdf [Kasutatud 4.veebruar, 2019] [6] Keskonnaamet [Võrgumaterjal] Available: bhttps://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid- tegevused/kiirgus/radoon [Kasutatud 4.veebruar, 2019] [7] Infoleht: Bituthene 4000 [Kasutatud 4.veebruar, 2019] [8] Infoleht: Paks Bituumenkate Epasit bdk/2k. [Kasutatud 4.veebruar, 2019] [9] Infoleht: XYPEX Admix [Kasutatud 4.veebruar, 2019] [10] Infoleht: MC-Injekt[Kasutatud 4.veebruar, 2019] [11] Energiatalgud [Võrgumaterjal] Available: https://energiatalgud.ee/img_auth.php/d/de/Riigi_Kinnisvara_AS._Radooniohu_v%C3%A4hendam ise_lahendused_olemasolevatele_ja_uutele_hoonetele._2015.pdf [Kasutatud 4.veebruar, 2019]
saadavast toidukorrast keeldumine, naha kollakus Väikelapsed- oksendamine, kõhulahtisus, isutus, haiglane olek, lapseliku sära kadumine Lapsed- ärrituvus, isutus, seletamatu visa palavik, soole pidamatus, urineerimise sageduse muutus. Lapsed nutavad ja kardavad ning võivad suure hirmu tõttu nuttes pissimist mitu tundi edasi lükata. 4. Kasutatud kirjandus 1) Inimene.ee terviseportaal. http://inimene.ee/t/tsustiit (14.10.2015) 2) Ida-Tallinna Keskhaigla kodulehe infoleht. http://www.itk.ee/uudised/koik- uudised/2014/10/tuutu-ja-valus-kulaline-poiepoleti k (14.10.2015)
KUUSK NAAT SARAPUU TAMM Kasutatud kirjandus ● Eesti pargid 1. Koostajad Abner O, Konsa S, Lootus K, Sinijärv U. Tallinn: Varrak 2007 ● Arold I. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005 ● Eesti elusloodus. Koostajad: Kuresoo R, Relve H, Rohtmets I. Tallinn: Varrak, 2001 ● Moks E, Remm J, Kalda O, Valdmann H. Eesti imetajad. Tallinn: Varrak, 2015 ● EELIS infoleht: Luua mõisa park ● https://elurikkus.ee/ ● Riigiteataja: Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri ● Riigiteataja: Jõgeva maakonna kaitsealuste parkide piirid ● Luua mõis ja park ● Maa-ameti geoportaal ● I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu ● III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine ● Keppart V, Masing M, Lutsar L. Nahkhiired Luual (2005) ● forte.delfi.ee: Lusitaania teetigu sööb linnupoegi
Traditsioonilistest toitudest on püsima jäänud hernesupp ja vastlakuklid. Vastlamänge, mida vanasti mängiti, mängitakse järjest harvem. Tänapäeval on tegemist pigem laste pühaga, kuna saab kelgutada ja lõbusalt teiste lastega aega veeta, enamasti tähistavad lastega töötavad asutused nagu koolid ja lasteaiad. 4 Kasutatud kirjandus Soopalu, Virve 2012. Vastlapäev meie lasteaias Värvuke. – Võnnu valla infoleht, 02.04.2012. Tamjärv, Maret 2009. Vastlapäeva traditsioonidest. – Maaleht, 05.04.2009. Vastlapäev (lihaheitepäev, pudrupäev Lõuna-Eestis, liupäev Kirde-Eestis) - 8. veebruar ... 7. märts. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-vastlapaev.php (04.04.2014) Laagri Leivatuba, Vastlakuklite tellimine on alanud. http://www.leivatuba.ee/2012/01/vastlakuklid.html (04.03.2014) 5 Lisad Lisa 1
infoleht Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita" 1) Autor, pealkiri, ilmumisaasta, autori teisi teoseid. Ilmunud 1967, eesti keeles 1968. Mõned autori teised teosed: "Käterätik kukega", "Tuisk", "Tähelööve", "Teraskõri". 2) Mõned olulised faktid autori eluloost, mis toetavad teose mõistmist. Mihhail Bulgavoi kolmas abikaasa, Jelena Silovskaja, oli inspiratsiooniks romaanis Margarita tegelaskujule
Liikumine kooliteel on koolipäeva lahutamatu osa. Uurimistöö näitas, et kooliteel ollakse küllaltki mugavad, paljud kasutavad autot isegi väga lühikese koolitee puhul. Peaksime alustama just kooliteest oma liikumisharjumuste edendamist, liikudes nii edasi kehalise aktiivsuse teadliku suurendamise suunas. Olles teadlikult aktiivsed liikujad, paraneb meie tervis. LIIKUGE JA SÖÖGE TERVISLIKULT! KASUTATUD KIRJANDUS http://www.eklvl.ee/infoleht/infoleht1II-apr05.pdf http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/file/juhendid/tervislik_liikumine_2010.pdf http://www.tervislik.net/9-nouannet-kuidas-tervislikult-kaalust-alla-votta LISAD Lisa 1. Kepikõnd Kepikõnd Lisa 2. Ujumine Ujumine
Tänaseks on tal rahvaluules ka magistrikraad kaitstud. Reeli on kirjanik, ehkki ta ise kirjutab enda kohta: "Ma ei teagi nüüd, kas kirjutamine mulle lausa kutsumus on, aga mul on tunne, et mida rohkem ma kirjutan, seda rohkem uusi ideid tuleb, mida paberile panna. Teiseks ei leia ma, et kirjutamine oleks midagi väga erilist. Kindlasti nõuab korraliku käsikirja valmimine rohkem tahtejõudu ja sihikindlust kui annet. Kohila Valla Infoleht Reeli Reinaus lõpetas Kohila Gümnaasiumi 1996. aastal Seejärel õppis Tartu Teoloogia Akadeemias teoloogiat ja Tartu Ülikoolis eesti ja võrdlevat rahvaluulet. Tänaseks on tal rahvaluules ka magistrikraad kaitstud. Reeli on kirjanik, ehkki ta ise kirjutab enda kohta: "Ma ei teagi nüüd, kas kirjutamine mulle lausa kutsumus on, aga mul on tunne, et mida rohkem ma kirjutan, seda rohkem uusi ideid tuleb, mida paberile panna. Teiseks ei leia ma, et kirjutamine oleks midagi väga erilist
Effortlessly sundimatult, pingevabalt Election valimine Embrace hõlmama Emphasize toonitama Enable võimaldama Encounter kokkupõrge, kohtumine Ensure kindlustama Estate vara, seisus Exceptional erandlik, eriline, arengupeetusega Executive editor juhtiv toimetaja Exposed välja pandud, haavatud F Fact sheet infoleht Factual tegelik,faktiline Fade away eemale hajuv Failure äparduma Fair kaunis Fairly priced küllaltki tasuline Falter kõhklema Fancy corks ilus kork Features erilisused Fervently innukalt Figuring arvutamine, rehkendamine Folks omaksed, inimesed Foremen esimees Formula valem, retsept
10.2017). Sordiregistri avalikud päringud. Saku: Põllumajandusamet. http://jis.agri.ee:22008/ReportPages/sl_eesti_sordileht.aspx (21.10.2017). Tamm, S. Erinevad ristikuliigid maheviljeluses ja nende seemnekasvatus. Põllukultuuride ja nende sortide sobivus maheviljeluseks, lk. 48...54, 2007. Tamm, S., Bender, A. Erineva päritoluga punase ristiku tetraploidsete sortide saagivõime. Agronoomia 2006, lk. 136...140, 2006 Viil, P., Võsa T. (2005). Liblikõielised haljasväetised. EMVI Infoleht. Nr. 148. [e-infoleht] http://www.veed.ee/failid/file/infoleht_148.pdf (31.10.2017).
Repositeeriumi juhend, 2009 - http://www.eope.ee/images/50001073/Repositooriumi_juhend_uus.pdf 5. Autoriõiguse seadus, http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13246706 6. Metsar, S. Autoriõigusega kaasnevad õigused. Tallinna Ülikool 7. Autoriõiguse seadus,Wikipedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Autori %C3%B5iguse_seadus 8. Põldoja, H. Avatud sisulitsentsid, 2010 - http://lemill.net/content/webpages/avatud- sisulitsentsid 9. Sammas. TÜ teaduse infoleht, nr16, 2003 10. Kikkas, Kaido. Vabad litsentsid e-õppes, Slaidid, 2007.
tegurite selgitamiseks vajalikud täiendavad radioloogilised uuringud. On teada, et samasuguste hoogude korral võivad esineda erinevad põhjused ja vastupidi. Kompuutertomograafia (KT) KT on uuring, kus kitsaks kimbuks koondatud röntkenkiirtega tehakse uuritavast piirkonnast 0,6-1,0 mm paksusega pildilõiked, mis annavad üksikasjaliku ja täpse kujutise uuritava piirkonna anatoomiast ja võimalikest haiguslikest muutustest. (Regionaalhaigla infoleht) 10 Magnetresonantstomograaf (MRT) MRT on diagnostiline aparaat, mis ei kasuta ioniseerivat ehk röntgenikiirgust. MRT-uuringul saadakse inimkehast kujutis tugeva magnetvälja abil. Uuring on valutu, ei nõua patsiendilt erilist ettevalmistust ning võimaldab hinnata organite ja liigeste anatoomiat. Uuringu ajal peate lamama uuringulaual. Radioloogiatehnik aitab Teid lauale ja seejärel liigutab uuringulaua MRT-seadme keskele
nimi ARENGUVESTLUSE KORRALDUSLIKU POOLE KIRJELDUS LASTEASUTUSES Juhendaja: Tartu 2010 Arenguvestlus Arenguvestlus toimub aiarühma lapsega. Toimumisaeg kevadel, lapse enda rühmas. Vestluse aeg lepitakse vanemaga eelnevalt kokku. Vanemale on selle jaoks antud eelnevalt infoleht (lisa 1). Kui aeg on kokku lepitud, siis lapsevanem saabub õigeaegselt. Ette on valmistatud mugav ja hubane õhkkond koos tee (kohvi) ja küpsiste (kommidega). Toimub ruumis, kuhu on uksele asetatud silt „ARENGUVESTLUS“, et ei tekiks häirivaid faktoreid. Eelnevalt on lapsevanemale antud küsimustik (lisa 2), mille ta saab kodus läbi vaadata/töötada ja endale märkmeid teha vms. Lapsevanem saab aimduse, millest arenguvestlusel räägitakse.
Edukas inimene on rahul oma eluga ja püüab seda väikeste sammudega paremaks muuta ja kukkumisel tõuseb jälle jalule, et pea püsti edasi oma eesmärkide suunas kõndida. KASUTATUD ALLIKAD 1. Allaste, A. (2006, mai 6). Olla edukas, rikas ja tugev. Postimees. 2. Coontz, S. (2008, september 30). Edukas naine- oht pereelule?. Eesti Päevaleht. 3. Hindreus, T. (2006, jaanuar). Elu kvaliteet?. Infoleht., 1. 4. Parts, J. (2007, september 27). Edu valem- oskused, head ideed ja toetav keskkond. Postimees. 5. Pullerits, P. (2008, august 7). Mis on edukuse mõõt?. Pere ja Kodu.
Vetiver: vetiveri juurtest saadav eeterlik õli, mida kasutatakse idamaistes, chypre-lõhnaperekonda kuuluvate ja aldehüüdlõhnade valmistamiseks. Rohelised lõhnad: värsked ja sportlikud; sisaldavad sidrunit, apelsini ja bergamotti. Tahke parfüüm: sisaldab umbes 3 protsenti eeterlikke õlisid, mis on segatud parfüümialusega. Ylang ylang: pisut jasmiini meenutav lõhn; kasutatakse teiste lõhnade elavdamiseks. Kasutatud kirjandus: http://www.pltsyg.edu.ee/content/infoleht/ju uni_07.pdf www.google.ee Ajakiri Buduaar www.wikipeedia.ee
tehakse. Kindlasti ei tohiks unustada, et alati tuleb läbi lugeda paber, millele alla kirjutama hakkad. Inimesi on nii heade kui ka halbade kavatsustega ning selleks, et töö tegemisest kahju ei tuleks, tasub kõik, mis vähegi pähe tuleb, lepingusse ka kirja panna. 2 KASUTATUD KIRJANDUS Eest Ametiühingute Keskliit. Töötasu. URL= http://www.eakl.ee/infoleht/TLS/04_tootasu.pdf (7.11.2015) Tööelu. Tähtajaline tööleping. URL= http://www.tooelu.ee/et/Toosuhted/tooleping/tahtajaline-tooleping (7.11.2015) CV Keskus. Korrektne tööleping aitab vältida arusaamatusi. URL= http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=1&lastmenu=84&text_id=235&career_style (7.11.2015) Riigi teataja. Töölepingu seadus. URL= https://www.riigiteataja.ee/akt/13319829 (7.11.2015) 2
Vetiver: vetiveri juurtest saadav eeterlik õli, mida kasutatakse idamaistes, chypre-lõhnaperekonda kuuluvate ja aldehüüdlõhnade valmistamiseks. Rohelised lõhnad: värsked ja sportlikud; sisaldavad sidrunit, apelsini ja bergamotti. Tahke parfüüm: sisaldab umbes 3 protsenti eeterlikke õlisid, mis on segatud parfüümialusega. Ylang ylang: pisut jasmiini meenutav lõhn; kasutatakse teiste lõhnade elavdamiseks. Kasutatud kirjandus: http://www.pltsyg.edu.ee/content/infoleht/juuni_07.pdf http://www.thewestermark.org/wiki/index.php?title=Parf %C3%BC%C3%BCm http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5hna%C3%B5li http://kes-kus.ee/aroom-lohnad-mis-meid-umbritsevad-ei- ole-enamikus-mitte-looduslohnad-vaid-inimkaega-loodud- koodid-mille-abil-endast-teada-anda-uritatakse-ja- umbritsevat-ruumi-kujundatakse-millal-see-koik-algas/
Mis teadus on farmakoloogia ja mida see uurib?On teadus farmakonidest uurib ravimite toimet inim-ja loomorganismidele Nimeta ravimite klassifikatsiooni põhimõtted (5)! 1. Farmakoterapeutilised toimed 2. Farmakoloogilised toimed 3. Molekulaarne toime lokalisatsioon ja mehhanism 4. Keemiline iseloom 5. Päritolu Mille alusel ning kuidas jagatakse seedeelunditesse toimivad ained 2.jagatakse sekretsiooni ja motoorikat mõjustavateks aineteks Mis funktsioon on mao limal?kaitsefunktsioon Mis on ravim? Defineeri! Farmakon , mis on ette nähtud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või korrigeerimiseks. Mis on ravimvorm?Defineeri! ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju Originaalravim on:. on esimesena leiutatud ja kasutusele võetud uut farmakoni sisaldav ravim, mille tootja on patenteerinu...
infoleht Jaan Kross “Paigallend” 1) Autor, pealkiri, ilmumisaasta, autori teisi teoseid. Ilmunud aastal 1998 Mõned autori teised teosed: “Kolme katku vahel”, “Keisri hull”, “Vastutuulelaev, “Väljakaevamised”. Tähelepanuväärsed on tema omaeluloolised romaanid, milles Kross on toetunud oma kogemusmälule: “Wikmani poisid”, “Tabamatus”, “Mesmeri ring”, “Tahtamaa”
asendatakse need 16-kohalise koodiga. Isikuandmetest lahutatud terviseandmed salvestatakse Geenivaramu andmekogusse. Andmekogus olevaid anonüümseid tervise- ja geeniandmeid hakkavad uurima teadlased, et välja selgitada haiguste ja geenide vahelised seosed. Milline on geenidoonoriks saamise nõusoleku vorm? Geenidoonoriks saamise nõusoleku vorm sisaldab infot geenidoonori õiguste kohta. Nõusoleku vormi lahutamatu lisa on infoleht, kus seletatakse nõusoleku vormis kirjutatut veelgi detailsemalt, et geenidoonor saaks võimalikult täpselt aru allkirjastatava dokumendi sisust. Täiendav informatsioon geenidoonoriks saamise ja olemise kohta sisaldub ka geenidoonori infomapis. Nõusoleku vormi, infolehte, seadust ja infomappi tutvustab Sulle perearst ning Sa võid esitada täiendavaid küsimusi. Mida geenidoonor oma allkirjaga kinnitab? Mind on teavitatud ja ma olen teadlik järgmistest asjaoludest:
Seega Eesti peab tagama kiire tehnoloogiasiirde. Siiski biomass on väga hea alternatiiv asendamaks taastumatutel loodusvaradel põhinevaid energiaallikaid. Loodevasti Eesti näeb bioenergias perspektiivi ning selle kasutamist edendatakse veelgi. Viited 1. Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 20072013 http://www.agri.ee/public/juurkataloog/BIOENERGEETIKA/bioenergia.pdf (24.03.2012) 2. Biomassi assotsiatsiooni infoleht http://www.erec.org/fileadmin/erec_docs/Projcet_Documents/RES_in_EU_and_CC/EEbi oenergy.pdf (24.03.2012) 3. Bioenergybaltic koduleht http://www.bioenergybaltic.ee/?id=1437#_ftnref1 (24.03.2012) 4. Bioenegybaltic koduleht http://www.bioenergybaltic.ee/?id=1310 (24.03.2012) 5.Eesti Statistikaamet http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=KE023&ti=ENERGIABILANSS+K%DCTUSE+V%D5I+ENERGIA+LIIGI+J %C4RGI&path=../Database/Majandus/02Energeetika/02Energia_tarbimine_ja_tootmine/
arhitekti projekteeritud hooneid (17 inimest). Lisa analüüs, mida nende küsitluste põhjal võib järeldada. Vähemalt 5 lauset, soovitavalt rohkem. Kas on võimalik teha erinevaid järeldusi näituse ajal ja peale näitust korraldatud küsitlustest? 2.2.6. Meediakajastused Alar Kotlile pühendatud näitust kajastati erinevates meediaallikates kanalites: NB! Pressiteade ja ilmunud artiklid panna lisasse! 1) Näitus „Sümbolite arhitekt Kotli“, Kadri Kopso, Väike-Maarja valla infoleht, august 2014 (vt lisa ?) 2) Pressiteated enne näituse avamist kõigisse meediakanalitesse (ajalehed, ERR, tele- ja raadiokanalid) ning arhitektuuri ja ehituse erialaliitudesse (vt lisa ?) 3) Väike-Maarjas avati näitus Alar Kotlist, Ago Gaškov, Vikerraadio „Kultuuriminutid“, 28.08.2014 4) Raadio 3 – kui ei oska nimetada konkreetset kuupäeva ja saadet ja autorit, siis jäta välja!
Nimele ja aastale viitamise süsteemis on aasta kui oluline tekstis osundatud identifit- seerimise detail kirjes kohe autori nime järel. Kirje üldstruktuur on neljaosaline: - kes (autor); - millal (aeg); - mis (pealkiri); - kus (andmed väljaandmise v asukoha kohta). - Iga osa on kirjes omaette üksus, mille lõpetab punkt. - Vajadusel võib nurksulgudes lisada mingi olulise määratluse, mis laadi asjaga on tegu, kui see muidu kirjest välja ei tule(nt kataloog, infoleht, pressiteade vms). - Jälgi nimekirjutust! Kirjet alustab autori perekonnanimi, selle järel tuleb pärast koma eesnime esitäht. Mõningatel puhkudel (nt lõputööd, intervjuud) kirjutatakse välja ka eesnimi. Pealkirja järel toodud koostaja või toimetaja nimes on initsiaal perenime ees. Kogu maailmas väga laialdaselt aluseks võetavas APA-süsteemis (Publication Manual of the American Psychological Association) on allikakirjetes: - aastaarv sulgudes;
Kasutatakse külmutatud toodetes stabilisaatorina, et vältida suurte jääkristallide teket 92. tauriin - rinnapiimas ja lihas leiduv väävlit sisaldav aminohape, oluline imikute toitesegude komponent. Leidub loomses ja puudub taimses toidus. Tauriini üks omadus on kesknärvisüsteemi stimuleerimine, mistõttu on kasutusel ka energiajookides 93. tolmuimemine - prahi või lahtise mustuse eemaldamine imuriga 94. tootekaart - a4 formaadis ja adobe pdf vormingud infoleht, mille sisuks on kellegi poolt müüdava või toodetava kauba põhjalik inf 95. trühvlid - seente maa-alused mugulakujulised viljad. Kasutatakse garneerimiseks ja/või maitsestamiseks 96. tuulutamine - õhuvahetus, mis toimub akna, ukse või õhuluukide kaudu. sooritatakse koos koristamisega, et eemaldada ruumist õhu ebapuhtus 97. vee karedus - vees lahustunud Ca ja Mg - ioonide hulk, mida mõõdetakse kareduskraadides 98. vee pindpinevus - vee pinnal on justkui pingul kile 99
ravimite üle ning avalikkusele nende kohta teabe andmiseks. Ravimiregister sisaldab kõiki Ravimiameti või Euroopa Komisjoni väljastatud müügiloaga ravimeid, sealhulgas veterinaarravimeid, taimseid ravimeid ja homöopaatilisi preparaate. Ravimiregistrist on leitavad ka Ravimiameti poolt heakskiidetud ravimiinfod: ravimi omaduste kokkuvõte tervishoiutöötajale (SPC) ja pakendi infoleht patsiendile (PIL). Ravimiinfo on ajas muutuv (nt. lisatakse uusi näidustusi, hoiatusi ja kõrvaltoimeid), seega annab ravimiregister ravimi omaduste kohta ajakohase Ravimiameti poolt heaks kiidetud informatsiooni. · mittemeditsiinilised andmebaasid: elanike register, ravikindlustust omavate isikute register; · ühendus eri meditsiiniasutuste andmebaaside vahel. Nt. kahesuunaline side haigla ja polikliiniku andmebaaside vahel;
kirjastus. 1994 4. Jüssi, F. Muusikus, I. Savisaar, R. Aasta linnud. Tallinn: Menu kirsjastus. 2010 5. Eesti Nõukogude Esntsüklopeedia, Tallinn: Valgus 1987 6. Oma välivaatlus Interneti leheküljed Võru valla koduleht: www.voruvald.ee viimati külastatud 29.09.2011 Vikipeedia: http://et.wikipedia.org viimati külastatud 1.10.2011 http://keskkond.ttu.ee/doc/Seisund%201992-2008%20tyypide%20jargi.pdf viimati külastatud 3.10.2011 Keskkonnainfo EELIS infoleht - viimati külastatud 03.10.2010 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi koduleht: www.emhi.ee viimati külastatud 4.10.2011 Keskkonnaregistri avalik teenus. Keskkonnainfo http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main? id=VEE1244102520&mount=view#HTTP9cNMmWZBYXXRYofgcBu02J47bWho4W külastatud 4.10.2011
annaabi.ee 
