10. Matusetoetus Matusetoetuse määramise ja maksmisega seonduv on sätestatud riikliku matusetoetuse seaduses (RT I 2000, 86, 549 ... 2009,35,232) (edaspidi RMS). Riiklik matusetoetus on Eesti territooriumil matuse korraldamiseks ettenähtud ühekordne toetus (RMS § 2). Matuse korraldamise kulud on surnu transportimise, tuhastamise või matmise ning leinatalituse kulud. Matusetoetust makstakse valla-või linnavalitsusele: 1) Eesti Vabariigis registreeritud surma korral. Seejuures ei ole sätestatud nõuet, kas surnud isik on Eesti alaline elanik või mitte; 2) Eesti Vabariigi alalise elaniku või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elava välismaalase surma korral väljaspool Eestit. Matusetoetuse suurus on 191.74 eurot. Matusetoetust ei maksta (RMS § 2 lg 2): 1) isiku surnuks tunnistamise korral;
Vana, kesk, uus, lähiajalugu.Kiviaeg- tööriistad kivist, tegeleti koriluse, küttimisega, kalapüügiga, homo habilis võttis kasutusele kivi, tule tegeminePronksiaeg- tähtsaim tööriistamaterjal pronks, maaviljelus, muututi paiksemaks, rändkarjakasvatus, surnute matmise rituaalidRauaaeg- maaviljelus, loomapidamine, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse areng, klassiühiskond.Inimese eellased: Astralopiteekused-5-2 mlj a.t. <1,5m, kahejalgsed, väike aju, tugevad käed, suur nägu, kühmus; ei kütitud, roniti puude otsas. Homi habilis- osav inimene- 3 mlj a.t. kehahoiak paranes, ajumaht suurenes; tööriistade valmistamine kivist, küttimine, korilusHomo erectus- sirge inimene, alaliik Heidenbergi inimene- 2 milj a.t
abipalvetele vastu (nt luba Maia matta surnuaiale). Ilmselt andis kirkuõpetaja ka Jürkale hea nõu, kui soovitas, et see oma vanapagana juttu avalikult ei räägiks kuna siis võivad inimesed teda hulluks pidada. 4) Milline roll/tähendus oli romaanis kassidel? · Kass oli justkui Lisete ja Jürka esimene lapsuke, kelle eest nad hoolitsesid. Tähtis roll oli kassil ka raamatu lõpus, kui Jürka kirstust matmise ajal must siniste silmadega kass välja hüppas. 5) Millised olid Kavala-Antsu ja Jürka laste suhted? · Laste suhted olid nii ja naa. Kui nad väiksemad olid, siis tundus, et kõik said hästi läbi. Lapsed tulid Antsu juurest nii, et olid jälle uued lollused ära õppinud, mis võib märkida, et lapsed mängisid koos kuskil põllu peal. Vanemas eas hakkas aga rohkem probleeme tulema kuna Antsu tütar Elenoore suhtles noore Jürkaga ja
inimkonda võib päästa vaid puhas headus, täielik andeksand, valmidus end teiste heaks ohverdada. 60ndad 1861 ,,alandatud ja solvatud" sunnitööaegsed mälestused, novaatorlik kujutuslaad uudseim tegelane on vürst valkovski, inimene, kelle elukreedoks on ideetus, igasuguste ideaalide puudumine."Vajab vaid kuulsust, head toitu, naisi, hotelli." 1861-62 ,,Märkmeid surnud majast" pildid sunnitöövanglast ,,Surnud maja" vabaduse matmise koht. Iga inimene vajab eneseväljenduse võimalust. Kui seda piiratakse, kogub ta kõik pinged endasse ja ühel hetkel on sunnitud piirini jõudes selle välja elama. Mida andekam inimene, seda suurem eneseväljendusvajadus. ,,Sunnitöövanglas on andekam osa venemaast" Sunnitöö ise on mõttetu, ei muuda ega kasvata kedagi, pigem ajab inimese hulluks. Head inimised pole mitte headeks sündinud, vaid võitnud endaz kurjutse, sest need kaks poolt on seotud.
LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUM TELEFON REFERAAT 8.KLASS Koostja: Lähte 2009 Alexander Graham Bell elas 3.märts 18472.august 1922. Matmise päeval oli au Bellil, tema auks oli välja lülitatud kõik telefoniteenused üheks minutiks.Ta oli füüsik ning sündinud Sotimaal Edinburghis. A. G. Bell oli tuntud telefoni leiutajana ning veel teadlase ja novaatorina. Ta leiutas esimese praktilise telefoni. Hariduse said ta Edinburghi ülikoolis ja Londoni ülikooli instituudis.Töötas inventorina, teadlasena ja ta oli aastast 1873 Bostoni ülikooli häälefüsioloogia professor. 1876. aastal ta patenteeris esimese ALEXANDER GRAHAM BELL kasutuskõlbliku telefoni ning uuris ka kõne salvestamise j...
Näiteks mõni oli kollane, luud sabaks taga ja ämber peaks. Tehti tavaliselt saunavihtadest. Hinged: Nad võtsid kanade kujud, kui käisid hingedepäeval oma sugulastel külas. Käisid söömas, leili võtmas, pere rahvaga rääkimas ja magamas. Kanadeks muutusid nad siis, kui läksid leili võtma Tondid: Nad käisid surnutelt nahka ära rebimas, et seda se kanda. Nad kõndisid sõraklõbinal ringi. Kui nad surnud inimese naha olid endale selga pannud, siis nad veel maeti ära. Matmise ajal tulid todid nende surnute kehadega kirstust välja, et keegi ei näinud ja läksid pererahva juurde sööki nõudma. Libahundid: Inimesekujuga ja hundikujuga olevused. Käisid lautades, et endale koju süüa viia. (Mõni loom tappa ja seejärel liha viia söömiseks) Või siis käisid metsas, metsloomi tapmas. Katk: Katk võttis mõne eseme kuju ja ootas kuni mõni inimene seda kasutas või kandis ning selle külla viis, kus Katk nii kõik sealsed elanikud tappis. Muud tõved:
või palkidest kaitsesein. 6. Millised muutused toimusid: Eelrooma ja Roomaraua matuse kommetes ja asustuses? (21-22) Eelrooma rauaaeg, ajajärk oli umbes 500 eKr-50 pKr. Eelrooma rauaaja algupoolel jätkusid mitmed pronksiaegsed tarditsioonid: maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmisati sama tüüpi esemeid jne. Endiseid asulad jäeti maha, kuna pronksi töötlemine ei olnud enam tulukas. Nüüd muutusid matmise traditsioonid, enam ei maetud ringi sisse, vaid nüüd juba tarandkalmetesse. Surnute põletamine muutus väga eba populaarseks. Rooma rauaaeg, ajajärk oli umbes 50-450 pKr. Kalmeid hakkati ehitama jälle teistmoodi, kui ennist olid kõik kalmed suhteliselt lohakalt ehitatud, siis nüüd hakkati kastama suuremaid kive müüri ladumisel. Ühe kalme laius oli umbes 1 meeter ja pikkus 5-10 meetrit. Ühte tarandisse maeti umbes 10-20 lahkunut,
Millest on need arvamused tingitud ? Ühed arvavad, et enamik Eesti elanikke olid varanduslikult ja õiguslikult enam-vähem võrdsed. Teised aga et oli siiski kihistumine ehk varanduslik ebavõrdsus. Lahkarvamused tulenevad sellest,et selle aja kohta on andmeid säilinud väga vähe. 15.Nimeta pühasid kohti , kus ohverdati. Hiied või üksikud puud ( pühaks peeti tammesid ja pärnasid) , allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed. 16.Võrdle pronksiaja ja vanema rauaaja matmise kombeid. Pronksiajal rajati kiviristkalmeid. Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest 5-8m läbimõõduga ring ja selle keskel oli rist. Kirstu ja risti vahele kuhjati väiksematest kividest küngas. Vanemal rauaajal olid aga kiviread laotud ristküliku kujuliselt, tarandkalmed. Sageli tehti mitu tarandit üksteise kõrvale ja need moodustasid kalme. Nüüd maeti aga surnuid enamasti põletatult. Kaasa pandi hauda ehteid jm varandust. 17.Millega tegelesid targad?
Tervena säilinud kirst tuleb jätta puutumata. Pärast matust korrastab matmisplatsi selle valdaja, samuti korrastab matmisplatsi valdaja matuse käigus kõrvalolevatele matmisplatsidele tekitatud kahjustused hiljemalt viie päeva jooksul pärast matust. Selle kohustuse mittetäitmisel kõrvaldab kalmistu haldaja tekitatud kahjustused matmisplatsi valdaja kulul. Omasteta surnud maetakse (selleks eraldatud maa-alale) valla kulul. Nimetatud matmise kohta peab plaanil registrit ning hoiab matmisplatsid korras kalmistu haldaja. Surnute ümbermatmist teostatakse vastavalt tervisekaitse nõuetele kalmistute haldaja loal ja tema poolt määratud ajal kooskõlastatult tervisekaitsetalitusega. Kultuurimälestiseks tunnistatud matmisplatside peale ei maeta. Kõik muudatused kaitsealustel hauaplatsidel peavad olema kooskõlastatud vastavalt kehtivale korrale. Kalmistu sisekord Kalmistute külastajad peavad pidama korda, puhtust ja vaikust
( see ei ole v,vaid neutriino tähis) 2) Prooton ühineb neutroniga deutroniks. 3) Kaks deutronit põrkuvad ning tekib heeliumi tuum . 12.Miks on termotuumaenergeetikal tulevikuseisukohalt suur tähtsus? Tuleviku seisukohalt on termotuumaenergeetikal suur osatähtsus,sest kõik teised kasutatavad energiaallikad ammenduvad.Teiseks on termotuumaenergia saastevaba ,seega pole muret keskkonna saastamise,radioaktiivsete jääkide eemaldamise ja matmise üle. 13. Miks ei plahvata Päike vesinikpommina? Päike ei plahvata vesinikpommina,kuna seal puudub raske vesinik ehk deuteerium.Kerges vesinikus pole aga tuuma koostisesse kuuluvaid neutroneid,need peavad tekkima prootonitest,kuid see on raskendatud. Prootoni ja elektroni ühinemine toimub väga väikese tõenäosusega. 14.Mis on termotuumapommis kütuseks ja miks? Termotuumapommis kasutatakse kõigepealt uraanikütust,et toimuks plahvatus,millega
isiklikult. Hiljem, noormeest tundma õppides, said kõik aru, kui väga nad eksisid. Kui ei räägita, mida mõeldakse ja tegelikult tuntakse, võivad tulemused olla päris hirmutavad. Teoses oli tagajärjeks see, et isa Goriot suri arvamises, et tütardele oli tähtis vaid tema raha. Mees küll andestas neile, aga ma usun, et juhul kui eksisteerib mingisugunegi ,,elu pärast surma", siis ta nägi, et nii see oligi. Tütred ei ilmunud ju matustelegi ning papa Goriot matmise eest maksid kaks üliõpilast. Surmaga lõppevad ilmselt väga vähesed juhtumid. Küll aga võivad oma tunnetest vaikime tõttu puruneda mitmed suhted. Nii juhtus minu ema sõbrannaga , kelle kaaslane ei kasutanud peaaegu üldse lauset ,,Ma armastan sind". Siis aga sai ta tuttavaks ühe meesterahvaga, kellega tekkis kohe side. Ta läks oma kaaslasest lahku ja hakkas selle mehega koos elama. Nad on tänaseni koos, abielus ja väga õnnelikud. Armastust peab igaüks väljendama oma sõnades
Otra kasvatati. Rauaaeg Surnud mattis iga pere oma põldude keskele kivikirstkalmetesse. Paralleelselt võeti kasutusele tarandkalmed,(ristkülikukujulised )mida jõukamad perekonnad või suguvõsad kasutatsid aastasadu. ( Laibad põletati, enne matmist ) Rauasulatuskeskused ( söeahi, lõõtsaga, soorauamaak) Rooma Rauaaeg 50 450 eKr Rooma impeeriumi mõjust saanud nime. Rooma kaupmehi meelitasid Põhjala karusnahad ja Läänemere merevaik, mis olid kõrges hinnas. Põlluviljaks sai rukis. Matmise asemel hakati surnuid põletama. Põlluharimine, kaubavahetus, KÄSITÖÖ SEPATÖÖ Maha jäesti tarandkalmed ja hakati surnuid matma korrapäratuisse kivivarekalmetesse. Uuestikoguti küladesse, millele aitas kaasa üleminek KAHEVÄLJASÜSTEEMILE, mille puhul põllud on vaheldumisi vilja ja kesa all. Külad koondusid KIHELKONDADEKS ( 45 kihelk.) 8 maakonda Eestlaste koduks oli REHIALAMU. Kogukonnast lahku löönud suuremaid talusid kutsuti MÕISATEKS
kujutavad mosaiigid. Nii seinamaalingud, kui ka mosaiigid olid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid, mis oma säravate värvidega muutsid kiriku seest eriliselt pühaks paigaks. Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised ja pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Käsitööliste päralt oli kristlik kunst terviklikult aga kuni neljanda sajandini. Maa-alustesse koobastesse matmise kommete tulemuseks olid Rooma linna ümbrusest avastatud katakombid, mille seintel olevatel maalidel kujutati olukordi Vanast ja Uuest Testamendist. Leitud freskod on lihtsustatud ja üldjoonelised. Seinamaalingutel kasutati palju ühe olukorra variatsioone. Piiblimotiividest kujutati näiteks Aadamat ja Eevat õunaga (Vanas Testamendis) ning Kristust hällis (Uues Testamendis). Igapäevaelustseenides oli kujutatud näiteks hauakaevajaid, kaupmehi ja müürseppi
Võrreldes seda Põltsamaa Vallavalitsuse ametijuhendiga kattub selle kohapealt ainult sotsiaalregistri pidamine. Tapa Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja ametijuhendis puudub aga dokumentatsiooniga seostuvad tööülesanded pea sootuks. Tapa Vallavalitsuse ametijuhendis ja Põltsamaa Vallavalitsuse ametijuhendites on välja toodud küllalt muid tähtsaid ametikohusti, mis puudutavad rohkem otsest sotsiaalabi andmist ja puuetega isikutele sotsiaalteenuste osutamine, omasteta lahkunute matmise korraldamine, abistamist vajavate inimeste väljaselgitamine ja abivajajani sotsiaalabi jõudmise tagamine ja muud sarnast, kuid kõige paremini on minu arvates siiski koostatud Tarvastu Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja ametijuhendi tööülesanded, kuna seal on küllalt nii dokumentatsioonipoolt kui ka sotsiaalabi otsest osutamist. Ametijuhendite õiguste osas on Tarvastu Vallavalitsuse ametijuhendil toodud välja
Külla on alles jäänud ainult kaks eestlast Ivo (Lembit Ulfsak) ja tema naaber, kes tegeleb mandariini istandusega Markus (Elmo Nüganen). Markus kavatseb Eestisse minna, kui mandariinisaak on korjatud. Ivo aga ei soovi lahkuda ja tahab jääda külla. Sõda jõuab külani, kus abhaasid ja grusiinid sõdivad oma vahel. Ivo ja Markus leiavad lahingupaigalt hukkunuid, kuid avastavad ühe ellujäänu abhaaslase Ahmedi (Giorgi Nakashidze). Teised hukkunud nad matsid metsa, kuid matmise ajal avastasid, et ellu oli ka jäänud üks grusiin Nika (Mikhail Meskhi), kes oli väga raskelt haavatud. Ivo võtab mõlemad enda juurde elama ja ravib nad terveks. Nii satuvad ühe katuse alla elama kaks erinevast rahvusest inimesed kes on oma vahel suured vaenlased. Millises riigis toimunust film räägib? Abhaasia. Millised ajaloosündmused filmis kajastust leiavad ning kui tõeselt on need sinu hinnangul vaatajateni toodud? Filmis leiab kajastust Gruusia ja Vene vaheline sõda
seos. Näiteks tuli põua ajal „ilmaallikat“ puhastada, et hakkaks vihma sadama. Tähtis oli RAVIMAAGIA. Tunti terviseallikaid. Silmaallikas pidi nägemist parandama. Ohvriks annetati hõberaha või hõbeehe. RISTIUSU MÕJUD. Kuigi Eestis valitses esiaja lõpus muinasusk, oldi ristiusust teadlikud. Suheldi ju ristiusuliste maade, Rootsi, Taani (rooma-katoliku usk) ja Venemaaga (kreeka-katoliku usk). Ristiusu mõjutusi võis näha – alates XI sajandist levis põletusmatuse kõrval matmise komme. XII sajandil kanti ka mõnel puhul ehtena pronksristikesi. Alates XI saj. teisest poolest tundis katoliku kirik suurt huvi Eesti ristiusustamise vastu. Breemeni peapiiskop ADALBERT määras 1070 paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk HILTINUSE (piiskopina Johannes). Tema tegevusel ei olnud eriti tulemusi. 1167 .a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk FULKO (Prantsusmaalt) ja temale abiks eestlasest munk Nicolaus. Ojamaa saarel ristiti Pudiviru vanem Tabelinus
enam elupäästmise lootust ei võinud olla. Aga et õnnetu preili pattu kahetsemata vägivaldset surma oli leidnud ja kirikliku õnnistamiseta märga hauda pidanud langema, sellepärast ei võinud tema hingele seal rahupõlve tulla, vaid rahuta hing pidavat igal ööl küünla viisil tiigi peal paistma. Kui kirikuõpetaja vanarauga juttu kuulda saanud, läinud ta ühel päeval lootsikuga sinna kohta tiigi peale, kust öösine tulevalgus tõusnud, õnnistanud matmise sõnadega hauapaika ja pidanud pika palve, misläbi preili hing igavese rahu osaliseks oli saanud. Hiljem pole kellegi inimese silm öösel Porkuni tiigi peal enam tulevalgust näinud. RAHAAUGUD Kus Porkuni, Koonu ja Põdrangu külad kokku puutuvad, on üks raha-auk. Sealt leidnud üks sepa-poiss ühe suure ränga kasti, mille ta peremehe juurde viis. Peremees tegi kasti lahti, ilma et leidja seda oleks teadnud. Kasti sees oli üks vakk kõiksugu kuld- ja hõbeasju
Positiivne oli Rastignaci juures see (heasüdamlik), et ta üritas Goriot´aidata ja kaitses teda, et heal mehel natukenegi parem ning lihtsam elada oleks. Ta uuris välja, miks Goriot nii vaene ja hädas on, et teda siis paremini aidata saaks ja ta sai teada, et tegemist on äärmiselt hea mehega, kelle eest tasuks seista. Ka Goriot´ surivoodil oli Rastignac see, kes tema eest hoolitses, tema tervise pärast muret tundis ning peale isa Goriot´ surma tema matmise eest hoolitses. Samas oli Rastignac lihtsameelne ja usaldas inimesi kergelt- sestap sattus ta halbade sõprade seltskonda, kelle mõjul ta umbmäärase käitumisega endalegi pahandusi kaela tõmbas ning enda elu raskeks tegi. 3. Rastignaci õpetajad ja nende õpetused ,,Ta ei ole ilusam kui köök, haiseb samuti ja peab käsi määrima, kui tahad hästi süüa, osake end ainult hästi puhtaks pesta: selles peitubki meie aja kogu moraal," ütles Vautrin kõrgklassi elu kohta.
Õnneks kindlustasid õukonnaetendused talle kuninga Louis XIV jätkuva poolehoiu, milleta poleks ta saanud lavale tuua kõiki oma julgeid komöödiaid. Sellegipoolest kulus tal ligi viis aastat enne, kui ta sai 1664. aastal loa lavastada oma kuulsaim näidend ,,Tartuffe". Elu viimasel pooleteisel aastakümnel lõi Moliere 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Ta suri 17. veebruaril 1673. aastal. Kirik keelas sellel ajal näitlejate matmise pühitsetud mulda. Louis XIV käsul maeti Moliere siiski St. Jospehi kalmistule. Molière elukäik, tohutu elu- ja teatrikogemus ning mitmekülgne looming tegid temast maailma universaalseima teatrimehe, kes avaldas mõju kogu Euroopa lavakunstile, aidates seega kujundada uusaja teatri palet. Kahtlemata on olnud Moliere'ist paremaid näitlejaid, lavastajaid, draamakirjanikke, näitkunstiõpetajaid, teatrikriitikuid, kuid mitte ühes isikus. Looming
Johan Laidoner Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854–1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851–1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem(1886), Peeter(1888) ja Oskar(1890). Johan Laidoner õppis aastatel 1892–1894 Viiratsi vallakoolis, 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, seejärel õppis ta aastatel 1895–1897 Viljandi 1. algkoolis ja 1897– 1900 Viljandi linnakoolis Johan väga töökas ja tahtis saada head haridust. Haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, siis pandi Johan linna saksakeelsesse algkooli, siis jätkas ta õpinguid venekeelses Viljandi linnakoolis, mille ta 1900. aastal lõpetas. Kehva majandusliku olukorra tõttu pidi Laidoner astuma vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus teenis 110. Kama jalaväepolgus Kaunases. 1902 pääses ta Vilno (Vilni...
Sest ametnike poolt puudus täitmise kontroll, elanikkond oma teadlikkuse madala taseme tõttu ei näinud ilmselt selleks tungivat vajadust. Desinfitseerimine kui selline oli keskajal üldse tundmatu. Siit ka nakkuste suur levik. Tallinna raad ei kuuletunud ise samuti alati mitte esimesel korral Venemaalt saadetud korraldustele.(Vene aeg Eestis) Näiteks vaieldi algul vastu 18.saj. lõpu katkuepideemia ajal saabunud korraldusele, mis käskis likvideerida kalmistud linnas ning keelas kirikutesse matmise. (Mõned tähtsamad tegelased siiski eriloa alusel maeti kirikutesse.) Kõrgkeskajal elanikkonna kasvades tekkis vajadus uute eluruumide järele. Puumajade asemele linnas kerkis üksteise kõrvale juba kivimaju. Kivi on teadagi niiske ja külm. Eeslinnade eestlaste puumajakesed pidid sunniviisiliselt mahutama ära ka rootsi ja tsaari soldateid. Nii rõskus kui ülerahvastatus lõid nakkushaiguste puhkemiseks soodsad tingimused. Eriti suur suremus oli laste seas
sõnastusega. Õukonnaetendused kindlustasid Moliére'ile kuningas Louis XIV jätkuva poolehoiu, milleta poleks ta saanud lavale tuua kõiki oma julgeid komöödiaid. Elu viimase viieteistkümne aasta jooksul, viibides taas Pariisis, lõi Moliére 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Moliére suri 17. veebruaril 1673. aastal teatri lavalaudadel. Kuigi kirik keelas tollal näitlejate matmise pühitsetud mulda, maeti Moliére Louis XIV käsul siiski St.-Josephi kalmistule. Kuninga korraldusel ühendati Moliére'i teater kahe teise trupiga Prantsusmaa rahvusteatriks, Comédie-Francaise'iks. 4 5 LOOMING Molière'i komöödiad moodustavad tänini koomilise tearti klassikalise raudvara. Erinevalt eelkäijatest, kelle komöödiad olid enamasti itaalia ja hispaania
Mesilased eristavad figuure, mis mõnel määral sarnanevad õitega, kuid ei tee vahet kolmnurgal ja ruudul. Refleksid · Tingimatud refleksid. Kui konnal eemalda peaaju, jättes alles ainult seljaaju ja panna konna seljale tükk happes niisutatud paperit, siis teeb konna jalg vastava liigutuse ja lükkab paberi ära. · Instinktiivsed refl. Täiskasvanud oravad kaevavad sügisel maa sisse pähkleid. Noor orav, kes polnud enne pähkli matmise juures viibinud, käitus aga samamoodi. Võttis pähkli, istus maha ja kuulatas igas suunas. Leides, et kõik on korras, kraapis ta siledat voodivaipa, kus uurija loomaga tegeles.Seejärel sooritas ta pähkli matmiseks vajalikud liigutused, aga õhus. Loomade kojutulek · Mesilased leiavad tee tagasi taru juurde ainult sellistest kohtadest, kus nad on varem käinud. · Sipelgad orienteeruvad ennekõike lõhna järgi
väljendatakse tollaste inimeste tõdesid. Esimeste sajandite kunstil on pigem sotsiaalne kui esteetiline väärtus. Kõige suuremat mõju avaldas kunstile usu sidumine riigiga. Kunst sai ühiskondliku elu osaks. (Lassus 1966) Vanimad säilinud kristliku kunsti mälestised pärinevad haudadest. Maeti sarkofaagidesse (kivihauad), algselt eelkõige Rooma impeeriumi idaosas, hiljem levis sarkofaagidesse matmise komme ka läände. Sarkofaage kaunistati kristlike motiividega – näiteks Kristuse surnuist ülestõusmine; kasutati ka otseselt varasemast (antiigi kunstist) üle võetud kaunistusmotiive – viinamarjakobarad, puuviljakorvid, joogipeekrid, millele anti (piiblistseene kasutades) kristlik sisu. Marmorist sarkofaagidesse hakkasid jõukad kristlased surnuid matma alates 4. sajandist, pärast kristluse tunnustamist. Maeti maa-alustesse katakombidesse. (Onasch, Schnieper 2003).
Müürid koosnevad suurtest, ainult vähe tahutud kividest, mis on sobitatud ilma mördita üksteisega nii täpselt, et ainult üksikud väikesed kivid tühemikke täidavad. Keskeltläbi on müüride paksus 5 m. Neid peeti hiiglaste kätetööks ja kutsuti kükloopide müürideks. · Lõvivärav. Mükeene hauad. Alguses kaevushauad, hiljem kuppelhauad (tholos). Mõlemal puhul kaevati pehmesse kivisse kallakas käik, mida nimetati dromoseks. Iga matmise järel müüriti ukseava uuesti kinni. Kolmnurk uksesilluse kohal koormuse vähendamiseks (sarnaselt Egiptusele). Mükeenes on tuntud 9 tholoshauda. Kuppelhauad on suurimad tugedeta ruumid enne Pantheoni. HOMEROSE KANGELASTE AJASTU Pärast Kreeta hävimist saavutas Mükeene oma suurima kultuurilise õitsengu. Siis algas ahhaia suguvõsade hiilgeaeg, mida on kirjeldanud Homeros. Mükeene kreeklastest said valitsejad Knossoses. Homerose eepos kujutab endast Mükeene hegemoonia ülistust
Hamlet kokkuvõte Taanis on midagi kaheldamatut - kesköörivalve on näinud hiljuti surma saanud Taani kuninga Vana Hamleti vaimu. Valvurid annavad tunnistust tunnistajaks Taani Printsi Hamletti Horatio, õppinud õpetajale ja sõbrale. Kõigepealt skeptiline, näeb Horatio kummitust ja otsustab oma välimusest teatada Hamletile. Vahepeal on kroonitud Taani uus kuningas: Claudius, vana-Hamleti vend. Claudius võttis oma naisega vana Hamleti lese, Gertrude. Me vaatame oma abielu tähistamist ja kuuleme Norra printsi Fortinbrase ohu eest, mida Claudius suudab diplomaatia abil vältida. Hamlet osaleb sellel pulmapilvel; Kuid ta on vaevu rõõmsameelne vaim. Ta on ehmumas ema otsusest abielluda Claudius'iga kohe pärast isa kadumist. Horatio ütleb Hamletile kummituse väljanägemise ja Hamlet otsustab külastada seda vaimu ise. Vahepeal saadab kohus nõunik Polonius oma poja Laerte tagasi Pariisi, kus ta elab. Laertes ja Polonius mõlemad küsivad Ophelia (vast...
kuni pateetilise paroodiani. ,,Ebahaige" kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks.,,Kodanlasest aadlimees" (1670) kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda.Oma 1673. aastal valminud näidendi ,,Ebahaige" lavastuses mängis Molière ka peaosa, liialdatult haigusi ja surma kartvat meest. Just selle teose etendusel tabas teda ennast ootamatu surm. Kirik keelas tollal näitlejate matmise pühitsetud mulda. Louis XIV käsul maeti Molière siiski St.-Josephi kalmistule. Aforismikirjandus:17.-18. sajandil tuli prantsuse kirjanduses moodi aforism.Aforism- mõttetera,efektselt sõnastatud lühike ja vaimukas elutarkus. F.de la Rochefoucauld:Väljapaistvamaid esindajaid.Prantsuse hertsog.Pärast tormilist noorust hakkas ta huvi tundma kirjanduse vastu ning võttis oma eluvaatlused kokku teoses "MÕTISKLUSED EHK MORAALSED SENTENSID JA MAKSIIMID".
nii elus kui ka kunstis. (2) Lossi üksteise kõrvale ehitatud ruumidel puudusid väliseinad ning seetõttu puudusid aknad. Kogu valgus tuli laes olevatest avaustest, mis võisid ulatuda läbi mitme korruse. Omapärased olid ka sambad, mis jämenesid ülaosas ja värviti piduliku musta, kollase ja punasega. (2) Üheks ehituskunsti osaks olid ka esialgse nimetusega kaevushauad (kuppelhaud). Pehmesse kivisse kaevati kallakas käik (dromos). Iga matmise järel müüriti haud kinni. Uksesilluse kohal sarnaselt Egiptusele kolmnurk. Mükeenes on tuntud 9 tholoshauda. Tuntuim Atreuse varakamber. Kuppelhauad olid suurimad tugedeta ruumid enne Pantheoni. (1) Kreeta-Mükeene tarbekunst ja seinamaalid Kreeta-Mükeene tarbekunstis olid väga kõrgel järjel keraamika ja kullassepa tööd. Keraamikale on iseloomulik värviderõõm ja dekoratiivsus. Ornamentika on väga looduslähedane ning isegi naturalistlik. Vaasidel kujutati väga palju mereloomi.
aastal ning Howell pandi vaimuhaiglasse. (Hot 2004; Reggae 2006) Haile Selassie I vangistati 1974. aastal, sest teda süüdistati näljahädade alguses. Ta suri 1975. aastal segastel asjaoludel, kuid arvatakse, et Selassie mõrvasid tema vangistajad. 1992. Aastal leiti tema surnukeha keiserliku palee tualeti põranda alla maetuna ning ta maeti uuesti 2000. Aastal Addis Ababasse Püha Kolmainu kirikusse. Enamus rastasi ei uskunud, et see on tõesti Selassie surnukeha ning seetõttu viibis matmise juures ka väga vähe rastasi. Rastad ei usu Selassie surma ning nimetavad seda lihtsalt teisele tasandile minekuks. (Biography 2014; Reggae 2006) Pärast Selassie surma hakkas rastafaris juurduma arusaam "vabadus enne kojupöördumst". See tähendab, et Selassie jumalikustamine jäi tagaplaanile ning keskseks sai Jamaica kui Paabeli mõiste. Liikumine kasvas hoogsalt ja oli paljudele vaestele mustadele väärikuse allikaks. Samal ajal toimus ka "muusikaline ärkamine"
olid kaevanud kümned inimesed. Carter tegi ettepaneku alustada kaevamist kolmnurgast, mille moodustasid Ramses II, Merenptah ja Ramses VI hauakambrid. Nad lootsid leida Tutanhamoni hauakambrit. Just selle kindla kuninga oma, sest ühe kalju alt oli leitud fajansspeeker Tutanhamoni nimega. Samuti oli leitud kuldehe, millel oli Tutanhamoni nimi. Leiti ka savinõud. Täiendaval uurimisel selgus ootamatult, et neid oli kasutatud Tutanhamoni matmise ajal. Hiljem leiti veel mõned pitsatid Tutanhamoni nimega. Nad kaevasid kuni jõudsid Ramses VI avatud hauakambri jalamini. Sealt leidsid nad rida töölishütte, mis olid püstitatud suurte tulekivitükkide hunnikule, mis oli orus mingisuguse hauakambri läheduse kindlaks tunnuseks. Nad kaevasid üles kogu kolmnurga, kuid jätsid puutumata töölishütTide all oleva maa-ala. Lõpuks otsustasid
Suu samuti sisse- ja valjaminekul hingega seotud. 3. Laip. Surnud suunduvad teiste, vb kurjade meelte valla, seepärast on loodud erinevaid tõrjendusi surma puhul, surma kardeti. Inimene on elanud seni, kuni säilib midagi temast, nt luud vms. Laiba jõud kandub ka temaga kokkupuutunud esemeisse ja mulda. Laibad elavad edasi, luud hoigavad. Ürginimlik on olnud laiba elusõilitamisinstinkt. Põletamisega puhastati laip kurjusest ja nõnda sälivat laip kauem. Laiba matmise koht on püha paik, tavaliselt hiis, kivivared. Kuni ulatub laiba lehk, sinnamaani ulatub ka toone jõud (mädaneva laiba lehk - toon). 4. Vari. Elujõu asupaigaks on vari. Varjupaik ehk pelgupika minek tähendas kellegi kaitse alla minemist, puutumatust. Varjupuud ehk varjusalud, tegelikult siis ka muistsed matusepaigad. Surnud hinged elavad edasi varjudena, kes on lahkunud laibast. Sellest tulevad ka mummitelud, nägemuste nägemised surnud hingedest ehk varjudest. Nõrgad
Lapsepõlve veetis ta sotimaal, see jäi tal hinge kogu eluks, sest siis oli ta vaba. Talle meeldis avarus ja üksindus. Byroni kohustuseks oli seltskonnaelu tema seisuse tõttu. Ta looming võeti vastu vaimustusega, reisinud oli ta Hispaaniast Türgini, selle põhjal ta ka kirjutas. Byron lahkus Inglismaalt jäädavalt 1816. Toetas Kreeka vabadusvõitlejaid Türgi vastases sõjas. Hiljem haigestus ta malaariasse ja suri. Kasuõde korraldas ta matmise inglismaale. Looming: Kirjutas lüürilisi luuletusi ja romantilisi poeeme. "Laps olla muretuna veel" kirjeldab ta lapsepõlve Sotimaa mägedes. "Maryle" on luuletus täditütrest, kellesse ta armus. "Ela hästi" oli abikaasale, lahkumineku puhul. "Mu hing on morn" kirjeldas tema hingevalu, ilma otsese põhjuseta. "Augustale" oli luuletus, mille ta pühendas kasuõele. Palju poeeme kirjutas ta Kreeka vabadusvõitlejatele, "Kain", "Gjaur", "Korsaar" räägib
Eriti palju üritati talupoegadelt välja pressida kirikute ja kloostrite valdustes. Feodaalkoormistele tuli talupoegadel veel maksta kirikukümnist. Vaimulike muutumine feodaalisandateks tekitas kirikuvastaseid meeleolusid ning lõi soodsa pinnase ketserlikele liikumistele. Linnades tugevnesid patriitside ja tsehhidest linnaelanike vastuolud. Jan Hus ründas katoliku kiriku majanduskorraldust (pidas kuritarvituseks simooniat e. Kirikuametite müüki), pidas ebaõiglaseks võtta tasu ristimise, matmise ja laulatuse eest. Astus välja kiriku eriseisundi vastu ja leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule. Talle ei meeldinud , et armulaual tehti vahet vaimulikel ja ilmikutel ( leiba said mõlemad kuid veini ainult vaimulikud). Kaitses ja toetas tsehhi keelt ( nõudis tsehhi keele puhastamist saksa sõnadest ja soovitas lastele koolis õpetada emakeelt). Tahtis, et Praha ülikool muudetakse Tsehhi Ülikooliks. 1412.a teatas Hus, et indulgentside müük ei ole kooskõlas Kristuse õpetusega
2.OSA 1.Peatükk · Osvaldi ja Marta vahel on tekkinud suhe. Värdi hoiatab meest Marta suhtes, kuid Osvald jääb siiski Marta poolele. · Selma teatab, et Ilme on üle lahe sõitnud ning Taavi vangistatud. · Hilda on muutunud elavamaks, rõõmsameelsemaks, ta suhtub Tõmmisse pilkavalt, ei poputa teda nii nagu varem, Tõmm jõuab järeldusele, et on Hildasse armunud. · Metsaotil edeneb töö, arvatakse, et venelased ei ohusta enam kedagi kuni kuuldakse raketipauku. Suuremat rünnakut sellest aga ei tule. · Mees, kes asus uue võimukandja Holde asemel valgesse majja, oli Mihhail Turban ( mannetu Venemaa eestlane, sünge, kahtlustav ). Teiseks võimukandjaks sai Peetal Rause, Martast oli saanud Kommunistliku Partei liikmekandidaat. · Venelased on Hiiel ( Must NKVD auto kahe relvastatud mehega). Otsiti Taavit, küsiti pilte ning päriti Marta ja Taavi suhte olemuse kohta. Krõõta pole kodus, hiljem aga selgub, et t...
3.4.Nöörkeraamika kultuuri matused Eestist on leitud paarkümmend nöörkeraamika kultuuri matusepaika, milles on olnud üle seitsmekümne haua. Matmispaigad asuvad tavaliselt asulast eemal kõrgemal künkal. Surnud maeti tavaliselt külili, kägaras ja pea alla asetatud käe või kätega. Ühes matusepaigas oli keskmiselt kuni viis hauda. Hauda pandi kaasa venekirveid, savinõusid ja muid töö- ning jahiriistu. Mõne matuse puhul oli näha, et surnu oli matmise ajal kinni seotud, ühel juhul kasetohtu pakitud. See võib viidata kartusele surnu tagasipöördumise ees. Usundis võib uue nähtusena oletada põllumajandusega seotud viljakusmaagia teket. luust naasklid Virumaalt Sope kalmest 3.4.Nöörkeraamika nõud Nöörkeraamika nõud olid esialgu peekrikujulised, S-kujulise ja õhukese seinaga, millel oli lame või veidi ümar põhi ning kaela ümber mõigas. Savisse oli segatud peent liiva. Nõude
Vappepitaafi kanti matuserongkäigus sarga ees ning riputati kadunukese haua vahetusse lähedusse kiriku seinale. Aadlike vappepitaaf koosnes suguvõsa vapi pildiga vapikilbist, mille all paiknes tekstitahvel kadunukese elulooliste andmetega. Vapikilpi ümbritses rikkaliku taimornamendiga kiivrikate, mille kohal kõrgus turvisekiiver aadlikrooni ja kiivriehisega. Vappepitaafide kasutamise kõrgaeg oli 17. sajand. Vappepitaafide traditsioon hakkas hääbuma pärast kirikuisse matmise keelustamist 1772. aastal[1]. Eestis on tänaseni säilinud alla 200 vappepitaafi, üle poole neist asuvad Tallinna Toomkirikus. Lehekülg 26 - 29 11. Tee kokkuvõte, millised klassitsistlikud elemendid olid kasutusel arhitektuuris. Eeskujuks võeti Vana Kreeka templid oma sammaste ja viiludega ning Vana Rooma uhked triumfikaared ja kuplid.
kui ohtlikud jäätmed. - Klaas, metallpakendid, paber ja papp, plastikaat jne. - Jäätmeid tuleb vältida või maksimaalselt vähendada. Toidujäätmete käsitlemine - toidujäätmed peab kokku koguma ja iga päev välilaagri territooriumilt välja vedama - jäätmete väljavedamise eest vastutab väeosa tagalateenistus juhul kui väljavedamine ei ole võimalik : a) vedelatele jäätmetele - matmismeetod: - kaugemal, kui 30 m veeallikast - matmiskohti peab katma iga matmise järgselt b) põlevatele jäätmetele (kuivad jäätmed)- tuhastamismeetod : - vähemalt 50 m laagrist alla tuult - rangelt kinni pidades tuleohutusnõuetest Prügi käitlemine Üldist: - kaks jäätmete põhi liiki: toidujäätmed ja pakendmaterjalid (papp, paber, kilepakend jne) - hea keskkond putukate ja näriliste jaoks - kõik jäätmed tuleb kas hävitada (kõige tõhusam on tuhastamine) või välilaagrist välja vedada
" Sellest võib üsna lihtsalt järeldada, et iga inimene on vähemalt osaliselt ebaeetiline kuidas saakski keegi takistada iga pisematki teiste õigusi rikkuvat mõtet, mis nende peast läbi lipsab. Ühiskondlikud tavad on midagi, mis uskude ja rahvaste lõikes on täiesti erinevad. Aastal 1153 keelas katoliku kirik, mis oli tollal Euroopas juhtiv usuline otsustaja, surnukehade igasuguse muutmise ja kasutamise, mis oleks pikendanud aega inimese lahkumise ja matmise vahel. See reegel tähendas ka seda, et lahkamine oli keelatud. Inimese keha ei olnud võimalik tundma õppida, sest selle uurimine ei olnud lubatud ja meditsiinis toetuti vaid varasemate praktiseerijate teadmistele, kuid paljud neist olid keelatud seoses vastuoluga kirikule. Põhiliselt domineerisid Rooma arsti Aelius Galenuse kirjutised, mis jäidki sajanditeks Euroopa meditsiini aluseks. Ka Galenus ei olnud saanud luba inimesi lahata, kuid ta õppis füsioloogiat tundma ahvide lahkamise abil
Piiblist kaitset otsib, nii et ta pikapeale aina suuremaks tõsiusklikuks sai. Tol ajal on peres 7 last:Liisi, Maret, Anni, Andres (Krõõda lapsed), Juku, Kata (Jussi lapsed) ja Indrek, Mari ja Andrese esimene laps. Lasteepideemias, millest ei jäänud puutumata ükski sealtkandi pere, surevad kõigepealt Juku ja Kata, siis väike Anni. Matuseid ei vaevuta suureks puhuma, sest sel ajal on juba igas majas uued surnud ja ega oma laste matmise kõrvalt keegi matusele ei saa tullagi. See tegi Andrese aina kibestunumaks, Krõõda surm oli olnud vaid algus. Viha on seda suurem, et surnuga on suisa võimatu võidelda. Teose viimases osas kolib Indrek linnast sünnikoju tagasi. Küll mitte päriselt, ta asub elama vana Andrese juurde sauna, kes on sinna kolinud, et mitte noortel ees olla. Talus elavad nüüd Maret Sassiga ja nende lapsed Elli ja Oskar. Indrek hakkab kõige unustamiseks tööd rabama - otsustab soos kraavid
13 Jaapani entsoklüpeedia. Kättesaadav: https://doyouknowjapan.com/history/kofun/ (9.10.16) 2 1. KOFUNID Kofuniteks nimetatakse hauakünkaid, mis on just Kofuni perioodile omapärased. Algselt ehitasid kofuneid vaid võimulolijad, kelle jaoks olid need võimusümboliteks isegi peale oma surma14. Hiljem hakati ka tavainimesi kofunitesse matma15. Kofunitesse matmise traditsioon lõppes budismi levikuga16. 1.1 KOFUNITE ÜLESEHITUS Varajased kofunid olid rajatud looduslikult esinevatesse küngastesse, kuid mida aeg edasi, seda rohkem hakati kofunite jaoks tehiskünkaid rajama17. Kofunite ülaosas oli kivist matmiskamber, mille läbimõõt oli kuninganna Himiko hauakambri järgi algselt 100 sammu18. Kirstude materjale oli erinevaid: leidus nii puidust kui ka kivist kirste19, vahest puudus kirst sootuks20. Kivist kambri
/.../ Minus on tunne, et kui saaksin kordki sellele simmanile, siis leiaksin omale tee, kust avaneks mulle võimalused suurde ilma. /.../täis minu rindki sireleid, vaim retkleb ööda maid./.../ Oli tunda, et luuletus on kirjutatud heas meeleolus, rõõmsas olekus, mis jõuab minunigi. Don Ramon Don Ramon on julm juht, kes on määratud hukule timuka nööri läbi. Ta on nii võimas olnud, et isegi pikne on tema matmise ajal välja raatsinud tulla. Don ramoni kirjeldatakse salmis väga vägeva ja tugevana /.../ tema rind kui range linnamüür, linnamüür, mis püstitet on paest./.../, /.../jah, sel mehel püsti kurat oli sees, ei ta kohkunud ka kõrge kohtu ees./.../. Mul tekib kindel kujutluspilt Don Ramonist, ma samastan teda düranliku ja ülbe riigijuhiga, kes teeb rahvale mingil määral head, aga vahendid on selleks liiga karmid. Luuletuses räägib, kuidas ninakühm sarnaneb juudi
otsib, nii et ta pikapeale aina suuremaks tõsiusklikuks sai. Tol ajal on peres 7 last: Liisi, Maret, Anni, Andres (Krõõda lapsed), Juku, Kata (Jussi lapsed) ja Indrek, Mari ja Andrese esimene laps. Lasteepideemias, millest ei jää puutumata ükski sealtkandi pere, surevad kõigepealt Juku ja Kata, siis väike Anni. Matuseid ei vaevuta suureks puhuma, sest sel ajal on juba igas majas uued surnud ja ega oma laste matmise kõrvalt keegi matusele tullagi ei saa. See tegi Andrese aina kibestunumaks, Krõõda surm oli olnud vaid algus. Sealt algab ka Andrese suur viha Jussi mälestuse vastu, just Mari ebausu pärast. Viha on seda suurem, et surnuga võidelda on suisa võimatu. Nii hoiab Mari edaspidi oma mõtted enda teada, aga see elu paremaks ei tee. Indreku ristsetele kutsutakse viisakusest ka Pearu. Too oskab tuju ära
veenmisest. X Kristjan Koorma sünnipäev. Jaak pettunud, kuna arvab, et Virve ei saabugi sünnipäevale, aga saabus siiski. Käisid kahekesi sünnip ajal vaatamas Jaagu lapsepõlve kodu ja aeda (isa oma). Suudlesid. Saatis Virve koju. Virve suudles teda, aga ütles, et ärgu Jaak helistagu enne eksamite lõppu. Muidu läheb mõlemal halvasti. (unustasid korraks kooli, aga seda nö ei tohtinud ju ometi!) XI Inglise keele tund peale Kristjani sünnipäeva koolis. ,,elusa matmise tseremoonia" Härra Wikman räägib oma olukorrast ja uuest kooliolukorrast. Mõned poisid võetakse tunditest, ja viiakse direktori juurde koju. Alguses ei mõika nad, mis asi see täpselt on. Jaaks mõtiskleb jumala ja kuradi olemasolu üle (lk 168 vana). XII Ladinakeele tund. Õpetaja Markson tahab teha õ.-a. eelviimases tunnis KT, aga poisid proovivad mõjutada teda sõnadega, millest ei aita ja võtavad siis kasutusele tembud. Uputavad keemia-klassi ära, et ei peaks KT tegema
ehitist, mille seined olid tihendatud saviga ja nurgas asus kerisahi, selle ees leekauk,kuhu tõmmatud sütel valmistati süüa. Mõnel juhul olid hooned tambitud savist või paeplaatidest põrand. *Suure rahvasterändamise ja viikingiaja segastele oludele viitavad rohked peitleiud. Leitud on rauast relvi, pronksist ja hõbedast ehteid jm.Leitud on ka viikingiaegseid hõbeaardeid mis sisaldavad araabia hõbemünte, dirhemeid. *Rooma rauaaja lõppedes(u 450a) oli hakanud kaduma ttarandkalmetesse matmise komme, selle asemele tulid ebakorrapärased kivikuhelikud ja panustesse ilmusid relvad, peamiselt odad,mida varem haudades peaaegu ei leitud. *Viikingiajastul relvastus täienes. Ratsavarustusse ilmusid jalused, mis tegi ratsaniku palju kindlamaks ja tugevamaks- oli löögi hetkel v lööki andes millele toetuda- mismõttu muutusid raskemaksja pikemaks ka mõõgad. Ratsameeste sõjalise tähsuse tõusuga kaasnes ka nende ühiskondliku tähtsuse tõus. Peamised relvad olid siiski odad ja kirved.
rohkem Piiblist kaitset otsib, nii et ta pikapeale aina suuremaks tõsiusklikuks sai. Tol ajal on peres 7 last:Liisi, Maret, Anni, Andres (Krõõda lapsed), Juku, Kata (Jussi lapsed) ja Indrek, Mari ja Andrese esimene laps. Lasteepideemias, millest ei jää puutumata ükski sealtkandi pere, surevad kõigepealt Juku ja Kata, siis väike Anni. Matuseid ei vaevuta suureks puhuma, sest sel ajal on juba igas majas uued surnud ja ega oma laste matmise kõrvalt keegi matusele tullagi ei saa. See tegi Andrese aina kibestunumaks, Krõõda surm oli olnud vaid algus. Sealt algab ka Andrese suur viha Jussi mälestuse vastu, just Mari ebausu pärast. Viha on seda suurem, et surnuga võidelda on suisa võimatu. Nii hoiab Mari edaspidi oma mõtted enda teada, aga see elu paremaks ei tee. Indreku ristsetele kutsutakse viisakusest ka Pearu. Too oskab tuju ära rikkuda (loe:peolt ära ajada) auväärse köstri ja
Freud pidas seda psüühika universaalseks toimejõuks. Elektra kompleks tütre erootiline kiindumus isasse. "Antigone" on Sophoklese kuulsamaid tragöödiaid ning sisuliselt samuti seotud Oidipuse looga, kuna nimitegelane oli Oidipuse ja Iokaste tütar. Oidipuse pojad Eteokles ja Polyneikes on langenud teineteise käe läbi: esimene Teeba linna kaitstes, teine seda rünnates. Kuningas Kreon korraldab Eteoklesele matused, kuid keelab surmanuhtluse ähvardusel Polyneikese matmise. Hukkunute õde Antigone ei suuda leppida venna teotusega. Keelust hoolimata matab ta Polyneikese. Kreon laseb teolt tabatu elavalt maa-alusesse koopasse sulgeda, kus Antigone endalt elu võtab. Saatus karistab ka Kreoni: tema poeg Haimon, kes armastab Antigonet, tapab end, murest murtud Kreoni naine teeb sama. Kreon kahetseb, kuid on juba hilja. Tragöödia konflikt seisab Antigone õekohuse ja Kreoni valitsejakohuse vahel.
Radames keeldub. Aida palub Amneriselt vabandust, et ta varjas, kes ta on. Aida ütleb Amnerisele, et ta ei karda surma, mis tähendab vaid olla pimeduses elusalt maetud. Kui vaarao hakkab reeturite üle kohut mõistma, katkestab Amneris isa, nõudes, et temal oleks selles asjas voli otsustada, sest isa sureb varsti ning kõiki otsuseid hakkab tegema tema. Vaarao annab talle loa seda teha. Amneris ütleb, et ta teab, et oma kuritegude eest Egiptuse vastu peavad Aida ja Radames surema elusalt matmise läbi, aga ta otsustab, et nad tuleb panna ühte ja samasse hauda. Nii tehaksegi. Amneris selgitab publikule, et Radamese ja Aida eeskuju oli talle abiks, kui ta sai Egiptuse valitsejaks. Ta tegi lõpu Egiptuse ja Nuubia vahelisele sõjale. Lavale tuleb esimese pildi kujundus, muuseumisaal. Amneris läheb oma vitriini tagasi. Aida ja Radamese osatäitjad uurivad hauda. Kui eesriie langeb, siis nende pilgud kohtuvad. Muusika 23. märtsil 1999 ilmus Aida laulude plaat
Hiline rauaaeg (1050-1225 pKr) tõi endaga kaasa taas laibamatuse, muutuse põhjuseks oli ristiusk. Hauda pandi endiselt kaasa rohkelt ripatseid, ehteid, töö-ja tarberiistu (Torp-Kõivupuu 2003: 32). 1995.-2000. aastatel toimunud Tõnija eelrooma ja rooma rauaaegsetel tarandkalmete kaevamise osteoloogiline analüüs näitas, et ükski skelett ei esinenud kalmes tervena. Igast surnust oli kalmes vaid osa luid, needki enamasti purustatud kujul. Osteoloogiline materjal osutab kahekordse matmise kombele5. Kombega seostatakse üldiselt uskumust, et "vaid keha täielik hävitamine vabastab hinge pääsemaks teispoolsusse". Luude ja hauapanuste purustamine võis sümboliseerida ka ,,mitmekordset surmamist" ning niiviisi kindlustada surnu ja kaasapandavate esemete hinge täielikku vabanemist. Ei ole välistatud, et laiba põletamine oli järjekordne viis kaitsta end "elava surnu" ning kodukäijate eest6. Hüpoteesi ,,elavast surnust" tõestab omas
See foobia võib sageli sisaldada ka hirmu vastassugupoole puudutuste ees. (Waters 2005: 41) Koulrofoobia - hirm klounide ees See hirm on normaalne laste seas, kes klounidest ja sarnastest asjadest välja hakkavad kasvama. Kuid ka paljudel täiskasvanutel on sama hirm. Klounikartusega inimesed ei või kloune nähagi, ilma et nende hirm pead tõstaks, kuigi nad teavad, et see hirm ei ole loogiline. Ilma ravita nad oma hirmust jagu ei saa. (Maailma...) Tafofoobia - hirm elusalt matmise ees Aastaid tagasi ei olnudki see hirm nii väga põhjendamatu, sest mõnikord juhtus, et patsientidele pandi vale diagnoos ja nad tunnistati surnuks. Kuid säärased ,,ebasurnud" ärkasid hiljem kirstus üles. Sellele mõtlemine on tõesti kohutav. Kuid tänapäeval on meil palju väga efektiivseid seadmeid, mis teevad kindlaks, kas inimene on ikka tõesti surnud või mitte, nii et võimalus selliseks meditsiiniliseks eksituseks on väga väike. Kuid nagu teistegi foobiate puhul, on hirm ka
Tegelased: Prokuraator, külaline salateenistuse ülem Katkend Pontius Pilatusest. Pärast hukkamist algas torm. Prokuraator ootas salateenistuse ülemat. Peatselt külaline saabus ja hakati sööma, jooma. Prokuraator uuris hukkamise kohta ning palus laibad kohe maha matta. Samuti palus ta ka Juudast Kiriafist valvata, kuna ta teadvat, et Juudast soovitakse tappa veel samal ööl. Külaline kahtles tapmises, kuid oli siiski nõus ülesannet enda peale võtma. Prokuraator Pilatus palus matmise ja Juuda kohta endale hiljem teada anda. Külaline andis oma sõna ning lahkus käske täitma. XXVI peatükk Tegelased: Pontius Pilatus, salateenistuse ülem Afranius, Niza, Jeesua Afranius läks ühe naise ehk Niza poole. Rääkis temaga veidi aega ja siis lahkus. Mõne aja pärast lahkus ka Niza majast. Teel kohtas ta Jeesuat, kes tundis huvi, kuhu naine läheb ning pakkus end kaaslaseks Nizale. Naine palus endale järgneda. Jeesua läks sinna, kus ta naisega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
