3. jätkatakse kuni küsimusele järkamse soovi kohta sisestatakse vastus 'ei'.
4
Algoritm
5
6
Programmikood
#include
tiguüle kanne, C- võlli kaelala ager, D- vertikal võll, E 31. Separaatorite sisestus-väljutussõlm - sidur Baktofuu gi sisestus ja väljutuss üsteem: A piima sissevool, B piima väljavool, C baktofuga adi väljutus 32
} printf ("_______________________________________nn"); printf(" L6petan programmin"); getchar(); getchar(); return 0; } 7 Programmi seletus Programm koosneb peaprogrammist int main ja kolmest alamprogrammist int sisestus, int arvutamine, int v2ljastus. Alamprogrammis "int sisestus" toimub vajalike arvude sisestus: Sisestatakse funktsiooni lõppväärtus M, sammude algväärtus S, muutuja x algväärtus E. Alamprogrammis "int arvutamine" toimub funktsiooni väärtuste ning argumentide arvutamine. Alamprogrammis "int v2ljastus" toimub argumendi ja sellele vastava funktsiooni väärtuse väljastamine. Peaprogrammis on deklareeritud muutujad.
Informaatika II praktikum, variant 11., algoritm lahendamaks ülesannet nr 1. Eero Ringmäe (LAP 22) Mtrx Sisestus * * * * Mtrx dim_v, dim_h i:=1 .. dim_v i:=1 .. dim_v i:=1 .. dim_v i:=1 .. dim_v dim_v, dim_h * * * 10? j:=1 .. dim_h mtrx[i , 1] :=min j:=1 .
} void v2ljastus (int x[15], float y[15]) { int i; printf("X | Yn"); for(i=0;i<=n;i++){ printf("%d | %fn", x[i], y[i]); } } int main(void) { int x[15]; float y[15]; int i, A, B, H, C; sisestamine (&A,&B,&H,&C); arvutamine (A,B,H,C,x,y); v2ljastus (x,y); printf("V2ljumiseks vajuta enter!n"); getchar(); return 0; } Programmi seletus Programm koosneb peaprogrammist int main ja kolmest alamprogrammist int sisestus, int arvutamine, int v2ljastus. Alamprogrammis "int sisestus" toimub vajalike arvude sisestus: argumendi algväärtus A, argumendi lõppväärtus B, sammu väärtus H ja sammu koefitsent C. Alamprogrammis "int arvutamine" toimub funktsiooni väärtuste ning argumentide arvutamine kuni argumendi väärtus on ületanud argumendi lõppväärtuse B. Alamprogrammis "int v2ljastus" toimub argumendi ja sellele vastava funktsiooni väärtuse väljastamine. Peaprogrammis on deklareeritud muutujad.
->addSouth("D4"); // c3-d4 Room *D2= D4->getNeighborRoom('N') ->getNeighborRoom('W') ->addNorth("C2") ->addNorth("C1") ->addEast("D1") ->addSouth("D2"); Room *A2= D2->getNeighborRoom('N') ->getNeighborRoom('W') ->getNeighborRoom('S') ->addWest("B2") ->addWest("A2"); Room *A1= A2->getNeighborRoom('E') ->addNorth("B2") ->addWest("A1"); Algus: cout << "Uue tegelase sisestus. nSisesta soovitud nimi, millega hakkad seiklema:n"; string username = Sisestus(); if(username.length() < 3) goto Algus; Player *p1 = new Player(username,maze->getEntry()); Player *p2 = new Player("Kaarel", C4); string ruum = maze->getEntry()->getName(); cout << "n"; cout << "Uus kasutaja nimega " << username << " loodud! nAsud hetkel ruumis " << ruum << ".n"; K2sud: cout << "Mida sisestada, et saada andmeid laburindist? n";
//lesanne
// 1. klaviatuurilt sisestatakse tippude arv N(1<=N<=10) ja nende koordinaatide
reaalarvulised massiivid X ja Y
// 2. ekraanile vljastatakse antud hulknurga klgede pikkuste reaalarvuline
massiiv L.
#include
Andmete Funktsiooni väärtuse sisestus arvutamise koht. A= x1= B= x2= S= x3= L= x4= x5= x6= x7= x8= x9= x10= x11= x12= x13= x14= x15= x16= x17= x18= x19= x20= Funktsiooni väärtus Vastus: Arvuta kohal x. y1= y2= y3= y4= Graafik y5= y6= 12 y7= y8= 10 y9= y10= 8 y11= y12= 6 y13= y14= 4 y15= y16= 2 y17= y18= 0 y19= y20= fik
Iseseisev töö (kutseeksamiks ettevalmistumine). Harvesteril teostavad toimingud. Kirjeldada järgnevaid toiminguid kirjalikult. 1. Harvesteri mootoriõli vahetus. Vaja läheb uut õli, filtrit ja nõud kuhu vanaõli lasta. Järgmisena tuleb lasta mootoril töötada töö soojaks. Eelnev tehtud seiska masin ja lase alla põhjakaitse.Keera karteri alt lahti kork, alla asetades piisava mahutusega nõu. Järgnevalt ava õli sisestus kork, ning oota kuna õli jooks peatub. Edasi tuleb võtta ära vana õlifilter ja asendada see uuega, soovitavalt kokku määritult uue õliga. Uus õlifilter paigas tuleb keerata karteri alt kinni punn. Valada sisse uus õli ja jälgida õlitaseme normi piiri, et rohkem ei saaks. Keerata kinni õli sisestus kork ja käiata mootorit natuke aega. 2. Harvesteri kütuse filtrite vahetus ja sellele järgnev mootori käivitamine
tabeldusklahv 3/ "Tab"? · teeb taandrea · saab liikuda erinevate valikute vahel Milleks on klaviatuuril · Escape e. paoklahv 2/ "Paoklahv" ? · katkestab korralduse täitmise(tühistab Kuidas tähistatakse seda tehtud valiku) nuppu? · tähistatakse Esc Milleks on klaviatuuril nupp · enter e. sisestus klahv 2/ Enter? · kasutatakse uue lõigualustamiseks ja tühjavaherea tegemiseks · Saab kinnitada valikuid (ntx kas ok või cancel ) Milleks on klaviatuuril nupp · et saaks numberid kasutada( siis põleb tuli 2/ "Num Lock"? klaviatuuril kui see nupp põleb )
Piimatööstuse üldseadmed (kordamisküsimused 2009) 1. Püsi- ja demonteeritavad liited. Keevisliide, neetliide ja keermesliide, hammasliide, kiilliide, (aku)klemmliide 2. Võllid, teljed ja sidurid. Telg jäik, ei liigu. Võll laagritel. Sidur- silinder, mis ühendab kahte võlli nt jäigalt kiiludega. 3. Hüdroajami (hüdromootori) tööpõhimõte: elektripump, ventiil, vedelik(õli) hüdromootor (turbiin), õlimahuti, pump... Ventiili abil hea regul. Pöörlemiskiirust. 4. Ülekanded: regul. Pöörlemiskiirust, suurend-vähend jõumomenti. Hõõrdetakistus, kasutegur,veere-liug(material) laagrid, määrimine. Kiilrihm-hammas-kett-tigu. N=R/r 5. Hammas- ja tiguülekanne. Vedav ja veetav ratas(latt) hambuvad igal ajahetkel hamba pinnaga risti paiknevas tasandis- evolventprofiil (vältimaks hõõrdumist ja hambaid murdvat pinget). Tiguülekandel suurem ülekandetegur 6. Reduktorid: mitmeastmeline hammas-tigu- ülekanne. Vedavad ja veetavad võllid võivad olla varustatud ...
2 SISSEJUHATUS Kontoritarkvara on tarkvara, mis võimaldab arvutis teha töid, mida tüüpilisel kujul kontorites, büroodes vm tehakse. Räägin mis kontoritarkvara alla kuuluvad ja mis need tähendavad. 3 1. TEKSTITÖÖTLUS Tekstitöötlus (ingliskeelne termin word processing) on andmetöötluse operatsioonid tekstiga, näiteks teksti sisestus, redigeerimine, sorteerimine, liitmine, otsing, salvestus, kuvamine või printimine. Dokument tekstitöötluse mõistes on nimega struktureeritud tekstiüksus, mis võib sisaldada pilte ning mida saab eraldi üksusena salvestada, redigeerida, otsida ja süsteemide või kasutajate vahel vahetada. Dokumendid salvestatakse andmekandjatele failidena, mis vastavad teatud failivormingule, näiteks OpenDocument või PDF failivormingule. 1.1. Tabelarvutus
Disain ei tohiks olla liiga pealetükkiv (nt valed toonid, muusika, mida pole võimalik vaigistada jne) Disain peab juhtima tähelepanu peamisele, milleks on kaupade müük E-Kaubamaja raske kasutatavus Raske leida erinevaid tootegruppe, mudeleid, suuruste tabeleid, olemasolevat kaupa, tarneaega Kontaktandmete liiga vähene nähtavus Kauba ostmine keeruline (puudub nt ostukorv, pangalingi makse, automaatne ostja andmete sisestus või see on liiga keerline või aegavõttev Lehte tehes pole arvestatud aeglase interneti või erinevate kuvarisuurustega (leht moondub või laeb ennast väga Pikk ostu kuni kauba kättesaamise periood Kauba tarneaeg kliendini ületab kliendi taluvuspiiri Ebapiisav tarenaja teavitus Ei täideta lubatud tarenaegasi Pole märgitud, kas kaup on laos olemas või on ainult tellimisel Riskide maandamine
Juureõmbluse kaitsegaas - - - Traadi Soojuse Keevitusvool Pinge Keevituse Läbimi Protsess Lisaaine Mõõt Kiirus Polaarsus Sisestus A U (V) Kiirus cm/min Nr. m/min KJ/cm 1 135 UltraMag SG2 1.0 170 20 7 40 Asend: PA Töötlemistemperatuur:
Tabel (1. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabel (1. osa) Tabel on konteiner, mida kasutatakse teksti, andmete või piltide organiseerimiseks. Tabel koosneb kastikestest, mida kutsutakse lahtriteks (ingl. Cell). Vertikaalsete lahtrite gruppi (ülevalt alla) kutsutakse veeruks (ingl. Column). Horisontaalsete lahtrite gruppi (vasakult paremale) kutsutakse reaks (ingl. Row). Kõik tabeliga seotud toimingud asuvad menüükäsu Tabel (ingl. Table) all. Tabeli lisamine/kustutamine Tabelit on kõige mugavam teha prindi- ehk küljendivaates (tavaliselt sul juba valitud). Kui tabelis on palju veerge, on parem ta leheküljele paigutada rõhtsalt (tavapärase püstise asemel; seda saab teha menüükäsuga Fail > Lehekülje häälestus… (ingl. File > Page Setup…) ava- nevas dialoogiaknas). Tabeli loomiseks kas klõpsata standardriba tabelinupul , valida menüükäsk Tabel > Lisa > Tabel… (...
" ?> 5.Sessioonid ja cookied: 20p. A)Selgita paari lausega, mismoodi saavutatakse, et sisseloginud kasutaja ei pea saidi igal lehel uuesti oma nime ja parooli sisestama. Selgituses ootan konkreetse tehnika seletamist - kus, mida ja mismoodi hoitakse - mitte üldist juttu. Lehelt sisestatud name Jaan ja password kala saadetakse päringuparameetrina serverirakendusse, kes vastab lehega, mille päises on lisatud cookie, näiteks name=Jaan ja password=kala, ning iga järgmine sisestus brauseris paneb name ja password cookied alati automaatselt serverirakendusele kaasa. (Ülesanne teisest KT variandist) Selgita paari lausega, mismoodi saadab server cookie brauserisse ja mida brauser selle cookiega edasi peale hakkab, eeldusel, et brauseri pool mingit eritöötlust cookiedega ei tehta(ei kasutata JS jne)? Selgituses ootan konkreetse tehnika seletamis -kus, mismoodi ja millal info liigub - mitte üldist juttu.
kromatogrammi (koosneb nulljoonest ja piikidest) 18. Kandegaasid GK-s ( sh.nõuded) Kandegaas - tagab maksimaalse proovi komponentide lahutuvuse, tagab maksimaalse detektori tundlikuse, on madala viskoossusega, on puhas (vee ja hapnikuvaba), pole plahvatus-ohtlik ega odav. Tavaliselt N2, He, Ar ja vahel ka H2. Mobiilne faas ehk kandegaas peab olema inertne statsionaarse faasi ja lahutatavate ainete suhtes. 19. Proovi sisestus GK-s (sh ka proovi jagamise reziimid) Manuaalne või autosampleriga - vedela proovi puhul. Tahkefaasi mikroesktraktsioon - Fiiber asetatakse nõela sisse => nõel viiakse proovi lahusesse ja fiiber surutakse nõelast välja. Tasakaalu saavutamisel tõmmatakse fiiber tagasi nõela sisse ja süstitakse gaaskromatograafi. Termiline desorbtsioon - proov kogutakse mingi adsorbendi sisse ja asetatakse torusse =>
erinevaid lahuseid erineva voolukiiruse ja kogusega. Seejärel saab toimuda keemiline reaktsioon aparaadi sees. Sellega on võimalik jälgida koheseid reaktsiooniga kaasnevaid muutuseid. Standardne voogsisestustehnika põhineb lahustatud proovi sisestamisel kandelahusesse, mis vahetpidamata liigub konstantsel voolukiirusel. Kandjavoog transpordib analüüdi läbi reaktori ning seejärel detektorisse. Katse protokoll koosneb järgmistest sammudest: · Proovi sisestus on välja töötatud sedasi, et mõõta täpne analüüdi kogus voolavasse reaktiivi. · Samal ajal kui proovi sisaldav lõik liigub kandelahuse vooluga reaktorisse, dispersiooniprotsess segab proovi reaktiiviga, mille tulemusel saadakse reaktsiooniprodukt. Segunemisastet ja reaktsioonikiirust kontrollitakse voolukiirusega, kanali mahu ja ehitusega. · Reaktsioonisegu voolab läbi detektori saades analüütilise tulemuse. Kuna kõik
(membraan hakkab ühtlaselt vibreerima ja asukoha järgi enam ei saa) Lihasmeel- sisendiks on lihaste venituse ja lõdvestumise signaalid, mida võtavad vastu retspeptorid lihaskäävis ja Golgi kõõlusorganis. Retseptorite tüübid on vabad närvilõpmed, mille kaudu saadavad signaali ajju Alfamotoneoronid. Nende alfarentsed närvikiud saadavad signaali kõigepealt seljaajju, selt edasi ajju, aga võib olla ka otse tagasi sisestus lihastesse (nt. reflekside korral). Maitsemeel- keele peal olevad näsad on maitsemeele toimimisel info vastuvõtjad. Eristastakse 3 tüüpi maitsenäsasid: vallnäsad, mis asuvad keele tagumises osas; lehtnäsad, mis asetsevad keele kügmistel aladel ja seennäsad, mis asetsevad keele otsas ning ka keskmises osas. Maitseretseptoriks on maitsepung, mis peidab endas retseptorite kompleksi, st. selles on mitmeid retseptoreid. Enamasti paiknevad maitsepungad näsade
Keevitusprotsess: 135 (MAG) Keevisõmbluse asend: PB Liite tüüp: FW Keevise ettevalmistuse visand Liite visand Keevituse järjestus Keevisprotsessi üksikasjad Läbim Protsess Lisametalli Voolu- Pinge Voolu liik/ Traadi Keevitus- Soojus- mõõtmed tugevus V polaarsus etteandmis- kiirus sisestus mm A kiirus cm/min kJ/mm m/min 1 135 Ø 1,2 100 - 300 23,5 - 27,5 DC+ 6,3 15 - 99 1,5 Keevitusmaterjalide märgistus ja kaubanimi: Muu informatsioon: SG1 Zeta 50 Võngutamine: amplituud, sagedus, peatumisaeg:
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA0040 Lahutusmeetodid keemias Laboratoorne töö: Eri sorti kanepitaimede leotiste uurimine EEM/KE-LED Õpperühm: YASM11 Teostaja: Ilona Juhanson Õppejõud: Piret Teostati: 16.10.15 Saar-Reismaa 1 Fluorestsentsi teooria Luminestsentsi alla kuulub igasugune valguskiirguse vorm peale kuuma keha kiirgumise. Luminestsentsi korral kaotab süsteem energiat ning kestva kiirgumise korral tuleb energiat väljaspoolt juurde anda. Juhul kui väliseks energiaks on infrapuna, ultravioletne või nähtav valgus, on tegu fotoluminestsentsiga, nagu ka fluorimeetrilises analüüsis. Fosforestsents on fotoluminestsentsi liik, mis erineb fluosestsentsist seeläbi, et fosforestsentne materjal ei kiirga koheselt välja energiat, mis neeldunud on ning kiirgumine võib toimuda pikema aja vältel, ka...
(andmete) funktsioonid, olulisus ja hierarhilisus (detailsuse aste); · Kes kasutab, millise eelnimetatud funktsiooni pärast (võimalik struktureerimise viis peale funkts. hierarhia, ehk milliseid funktsioone pakub IS äritasandil); · Milline on kasutusõiguste süsteem; · Protsessid, mida kaetakse, mida teenindatakse; · Andmete keskselt, muutmise vajadus rollide ja funktsioonide kaupa; · Sisendandmete kvaliteedi kontroll/tagamine; · Andmete sisestus ja väljastuse juhtumid (transaktsioonid inimeste ja teiste süsteemidega); · mis tüüpi andmetega, kas tekstiline, tabel, pilt, vormide, arvandmete vms. NB! mitte millist erinevat sisulist informatsiooni omab; 51. Selgita IS mittefunktsionaalseid omadusi · Kasutatavus, kasutajaliides (kuidas, kus), sh: · arhitektuur (käsurida, menüüd, graafiline, veebiliides, ...); · õpitavus (standardsus);
lisaks analüüs ja modelleerimine Valmistamine Sellega protsess lõppeb Alati saab tulla varasemate etappide juurde tagasi ja teha muudatusi Trükkimine Olemas Olemas 2. Analoogne vs digitaalne. Andmete sisestus. Kartograafia GIS Sisestus Esitatakse paberil, kogutakse paberil. Punkt, joon, pind. paberil. Punkt, joon, pind. Esitatakse arvutis, kogutakse paberil ja arvutiga. Punkt, joon, pind, ruum.
If Button=2 Then PopupMenu nimi End If End Sub DÜNAAMILISED MENÜÜD Menüü elementide massiiv (Omadus Index) Uue menüüelemendi lisamine Load vorm.menüüelement(indeks) kustutamine Unload vorm.menüüelement(indeks) SÜNDMUSTELE REAGEERIMINE funktsioon DoEvents DÜNAAMILISED OBJEKTID Objektide massiiv Load, Unload 7. Dialoog programmi kasutajaga Funktsioon InputBox väärtus sisestus (tekstina) parameetrid küsimus[,akna nimi, vaikimisi väärtus, asukoht, abiinfo] nupud OK, Cancel Funktsioon MsgBox väärtus vajutatud nupu kood parameetrid tekst [,nupud, akna nimi, abiinfo] nupud vbMsgBoxStyle: vbOKOnly, vbCritical, vbAbortRetryIgnore, ... ikooni valik vaikimisi nupp - OK Süsteemsed dialoogid CommonDialog Dialoogiakna loomine Uus vorm (project Add Form)
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubanduse-ja ärinduse osakond Merili Meriloo Uurimistöö Laoprogrammid Juhendaja: Tiina Kraav Tartu 2012 Sissejuhatus Mis on laoprogrammid? Laoprogramm, tarkvara ladudele mõeldud progrmmid (tavaliselt lihtsalt "programm" või "rakendus") on ladude arvutile arusaadav käskluste kogum. Arvutiprogramm on kirjutatud kindlas programmeerimiskeeles, madala taseme keelte puhul ka kindlale arvutiarhitektuurile. Enamasti kompileeritakse programmid ainult arvutile arusaadavasse vormingusse. Programme, mida ei kompileerita, nimetatakse tihti skriptideks. Eristatakse süsteemiprogramme, mis peavad tagama lao operatsioonisüsteemi töö, ja rakendusprogramme, mis on mõeldud arvuti kasutajale kasulike asjade tegemiseks ( kaupade sisestus jne). Laotarkvara haldab materjalide liikumist Üldjuhul peab laotarkvara: toetama ettevõtte strateegiat ja eesmärke o...
OPERATSIOONID E. SAMMUD JA OTSUSED OLEMA ÜHENDATUD MINGEID TEID PIDI STARDI JA LÕPU SÜMBOLITEGA. Kvaliteedijuhtimise tööriistad (6) Andmed Dokument Tegevus või (protsessis (mida kasutatakse protsess vajalikud protsessis lähteandmed) dokumendid Jätkukoht Käsitsi otsus sisestus Algus või Protsessi lõpppunkt lõpu materjal sümbol voo suund Kvaliteedijuhtimise tööriistad (7) protsessi voodiagramm (kauba tarneprotsess) Tarnija tellimuse vormistaja raamatupidamine Arve- Kas kaup saateleht on tellitud
numbrid, palju objekte. uuring Erinevad etapid: Mittenumbric - koostamine Sõnades - väljastamine Helilindi kujul - tagasi Foto tulemine - andmete Mikro- uurida sisestus midagi väikest, - analüüs detailselt “Objektiivne”- ei tea Üks protsess- mis meeleolus inimene materjali vastas kogumine ja Galileo Galilei- tõde analüüs käivad tihedalt koos on välispidiselt
Reaalajasüsteem Masina kasutajaliides Reaalajasüsteemides kasutatav tarkvara Süsteemtarkvara Rakendustarkvara – andmehõive, reaalreguleerimine, superviisorjuhtimine inimliides, arvutused, veatöötlus jne. Andmebaasid – relatsioonilised objekt-orienteeritud , reaalaja andmebaasid, hajutatud reaalaja-andmebaasid, warehouses, eritüübiliste andmebaaside kompleksid. Kommunikatsioonitarkvara – võrguprotokollid, turvatarkvarad Eriseadmete funktsionaalsust tagav tarkvara – ohutus, diagnostika, abivahendid ja simulatsioonisüsteemid. Masin/inimene suhe Inimvigu põhjustavad – Töökeskkonna tegurid, individuaalsed omadused ja organisatoorsed-juhtimisalased tegurid Kas inimese kvalifikatsioon vastab tööülesannetele? Kas seadmed on töökorras? Kas seadmed vastavad tehnilistele tingimustele, kas nende kontroll on dateeritud Kas süsteem kui tervik funktsioneerib veatult? Süst...
Kui tsekk arve 10 maksmiseks on allkirjastatud, siis arve ja dokumendi pakk tuleks tühistada ehk siis märkida makstuks nii, et ennetada nende taasesitamist. Lõpuks ERS kõrvaldab tarnijate arve täielikult. Ka on tähtis kontrollida ligipääsu varustaja peafailile ja jälgida kõiki muudatusi selles, sest see fail sisaldab nüüd infot erinevate asjade hindade kohta, mis on soetatud. Korralik info sisestus ja kontroll on vajalik selleks, et ennetada vigasid tasumata arvete kirjendamisel. Üheks selliseks kontrolliks on võrrelda varustaja kontosaldosid enne ja pärast tsekkide käsitlemist kõigi töödeldud arvetega. Ligipääs sularahale ja tühjadele tsekkidele peaks olema piiratud, tsekid peaksid olema järjestikuliselt nummerdatud ja perioodiliselt kirjendatud kassapidaja poolt. Kuna elektronarveldus sisaldab endas kapitali liikumist, siis on vajalikud piiravad ligipääsu kontrollid
2. Arvutite ja sidesüsteemide kaugvõrgud(reeglina internet). Kaasajal väga sage. 3. Ründetarkvara sisaldavad andmekandjad, näiteks viirustega nakatatud disketid (kaasajal siiski väga harva). Süsteemide manipuleerimine Manipuleerimine (manipulation) ohustab suurelt osalt terviklust, vähemal määral ka muid valdkondi. Olulisemad alaliigid: · Andmete või tarkvara manipuleerimine (valeandmete sisestus, pääsuõigste mutmine vms) · Liinide manipuleerimine · Andmeedastus manipuleerimine protokollide turvaaukude kaudu · Aparatuuri kaughoolde portide rünne (ka sisekeskjaama kaughalduspordid on olnud kräkkerite sagedane ründeobjekt). Ründed tuvamehhanismidele Ohustavad turbe kõiki kolme alamvaldkonda. Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja töökeskkonna tegelikest või oletatavatest turvaaukudest.
· näitlemine, st "oma inimeste" etendamine vahetult objektil või telefonitsi · sõnumi saamise või saatmise salgamine (mugav võimalus nt sisseantud tellimusest loobumiseks, desinformeerimiseks jne.) 38. Manipuleerimine (manipulation) ohustab suurelt osalt terviklust, vähemal määral ka muid valdkondi Olulisemad alaliigid: · andmete või tarkvara manipuleerimine (valeandmete sisestus, pääsuõiguste muutmine vms) · liinide manipuleerimine · andmeedastuse manipuleerimine protokollide turvaaukude kaudu · aparatuuri kaughoolde portide rünne (ka sisekeskjaama kaughalduspordid on olnud kräkkerite sagedane ründeobjekt) 39. Ründed turvamehhanismidele ohustavad turbe kõiki kolme alamvaldkonda. Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja ta töökeskkonna tegelikest või oletatavatest turvaaukudest.
voo poolt plasmatõrvikusse Alalisvoolu plasma kiirgusallikas ja proovi sisestus ICPsse Aatomemissioonspektromeetrid: 1. Nõgusa võrega spektromeetrid. Dispergeeriv element on nõgus võre. Võre ja pilud koos detektoritega (iga määratava elemendi jaoks) paiknevad Rowlandi ringjoonel ( r rvõre / 2 ), määatakse kuni 60 elementi korraga vastava spektrijoone eraldamise teel liikuvad detailid puuduvad 21 2
SISSEJUHATUS Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasutamine põllumajanduses tähendab paljude poliitikute, ärimeeste ja teadlaste arvates põllumajanduse jõudmist uude etappi, mis võimaldaks lahendada mitmeid tsivilisatsiooni arengu käigus tekkinud probleeme, eelkõige maailma rahvastiku suurenemisest tulenevat näljahäda. Samas on geneetiliselt muundatud taimede kasvatamine esimese 10 aasta jooksul näidanud, et nende kultuuride laialdane levik toob endaga kaasa mitmeid keskkonna-, tervise- ja sotsiaal-majanduslikke riske. Eeldusel, et GMO-d kujutavad endast teatud riski, on oluline hinnata, kui suur peab olema nendest saadav kasu, mis kaaluks üles riskid ning muudaks mõistlikuks muundkultuuride kasutamise põllumajanduses, toidus jm toodetes. Õiguslik regulatsioon peaks siinkohal olema teatud konsensuse või tasakaalu leidmise fikseerimise punktiks, mis näitab, millistel tingimustel on GMO-de kasutamine ja kasvatamine täna ühiskonna p...
'r' : begin write('Sisesta ringi raadius'); readln(a); S := 3.14 * a * a; end; 'k' : begin write('sisesta kolmnurga kaatetid - a, b (tühikud vahele): '); readln(a,b); S := (a * b) / 2: end; 'u': begin write('sisestage ruudu küljepikkus: '); readln(a); S := a * a; end; end; writeln ('Pindala on ',S:6:2); end. PROOVIGE ISE: NB! Need ülesanded on juba arvestuse jaoks vajalikud!!! 1) Silindri pindala ja ruumala arvutamine - kasutaja annab põhja raadiuse ning silindri kõrguse. NB! Korrektne sisestus ja väljastus!!! 2) 5 küsimusega mälumäng suvalisel teemal - arvuti esitab küsimuse, teatab, kas vastus oli õige või mitte ning lõpuks ütleb punktisumma. Arvestusülesannete väljatrükkidel peab olema kommentaaripäis programmi tegevuse eesmärgi ning autori nime ja rühmaga. N: program Silinder: (* programm leiab silindri pindala ja ruumala *) (* Autor: Aadu Kadakas LL-11 *) KORDUS e. TSÜKKEL Variandid: fikseeritud kordus (FOR-tüüp) eelkontrolliga kordus (WHILE-tüüp)
KÜBERPETTUSED JA VÄÄRTARVITUSED Referaat õppeaines "Arvestuse infosüsteemid" Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS. ..................................................................................................................... 1. PETTUSED.......................................................................................................................... 1.1 Varade seadusevastane omandamine.................................................................................. 1.2 Ebaseadusliku finantsaruande koostamine......................................................................... 1.3 Pettuse kolmnurk................................................................................................................ 2. KÜBERPETTUS ............................................................................................................... 2.1 Küberpettuste liigitus.......................................
tegeliku näo hiljem, kui kasutajatelt on kokku kogutud vastav informatsioon. Vt Lisa 2.Joonised 46-53) ekraanipilte (Profiilid). Joonis 14. Joonis 15. 19 Samuti algab vaskpoolsest menüüst blogi (Joonis 14.) sisselogimine. See sektsioon on veel arendamisel. Avaneb proto vaade, millel töötab hetkel sisestus. Sisestades parooli:admin saab sisestada teate, mis ilmub allolevasse väljastusaknasse (Joonis 15.). 2.4 Veebileht „Galerii“ Siin (Joonis 16.) asuvad Hessa pildid. Piltide galerii jaoks lõin fotod kahes formaadis. Konkreetsel fotol klikates avaneb pildist suurem vaade, mille külgedel olevatest „nuppudest“ saab pilte navigeerida vastavalt vajadusele. Galerii üldvaade: Joonis 16. Ühe pildi suur vaade:
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) isik , kelle erialaõpe, -oskused ja kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) isik, kes elektria...
kasutajani. Kui box välja ilmub, peab kasutaja vajutama "OK" nuppu, protseduuri j ätkamiseks. alert("mingi tekst"); Confirm Box Confirm box'i kasutatakse juhul kui on vaja, et kasutaja kinnitaks midagi v. oleks millegiga nõus. Kui box välja ilmub, peab kasutaja vajutama "OK" nuppu v õi valima "Cancel" nupu. confirm("mingi tekst"); Prompt Box Confirm box'i kasutatakse juhul kui on vaja, et kasutaja kirjutaks midagi sisestus väljale. Kui box välja ilmub, peab kasutaja vajutama "OK" nuppu v õi valima "Cancel" nupu või siis kirjutama midagi sisestusväljale, et jätkata protseduuri. prompt("mingi tekst","vaikimisi väärtus"); Lihtene hüpikaken Html'is saab avada uue akna, kasutades target="_blank" elementi. Lihtne moodus, kuid pole võimalik lehekülje üle kontrolli saavutada, s.t. et kõik tööriista ja kerimisribad kuvatakse ning samuti ei saa mõjutada akna suurust.
protsentuaalselt osatähtsused või punktide arvestuse skeem lisaväärtuste eest: · funktsionaalsed omadused, · mittefunktsionaalsed omadused, · hind (soetushind: kõik kaasnevad kulud riistvarale, tarkvarale, koolitusele, oma protsesside ümberkorraldamisele jne ning püsikulu: rendimaksed, arendused/versioonid, oma töötajate kulu), · tarneaeg, · integratsioon ja juurutusprotsess (paigaldamine, koolitus, kasutajatugi, andmete sisestus või ületoomine, kohepealne testimine jms.), · pakkuja kvaliteet/tunnustatus, teenuste hindade stabiilsus, kogemused antud süsteemi valdkonnas, käive, teised kliendid, meeskond/stabiilsus, · SLA teenusleping, tugiteenus, garantii. 53. Selgita ettevõtte (visiooni täitmise) tasakaalustatud mõõtmise skeemi (BSC), lisa joonis BSC on nagu EFQM-i mõõtmis- ja tulemikeskne kontsentraat võttes erinevad mõõdikud aluseks ja neid omavahel
252.45 € Märgista lahter ja vali Home menüü Number grupi - € ripploendist Short Date. (Avaleht-Arv-Kuupäev) 11. Grupeeri töölehed Kulud3 ja Kulud2 ning muuda B5 759.00 € lahtris oleva 1720 m mõõtühik millimeetriks. Hoides - € all Ctrl klahvi klõpsa kõikide töölehtede nimedel ning 138.60 € sisesta nõutud lahtrisse nõutud sisestus. - € Töölehtede lahtigrupeerimiseks klõpsa ükskõik millise 712.80 € grupeeritud töölehe nimel paremat hiireklahvi ning vali - € käsk Ungroup sheets. (Tühista lehtede rühmitamine) 363.00 € - € - € 57.75 € 23.10 € Teiselt töölehelt andmete kasutamiseks sisesta võrdusmärk, seejärel funktsioon, liigu vajalikule töölehele, märgista seal vajalik lahter või 23
SISSEJUHATUS. Keevitamise olemus. Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide mittelahtivõetavate liidete moodustamist detailiservade kuumutamisega kas sulamiseni või plastse olekuni koos järgneva detailide kokkusurumisega või ilma selleta. Olenevalt energia liigist, mida rakendatakse liite tekitamiseks, liigitatakse kõik keevitusmeetodid kolme klassi: a) termomeetodid, kus kasutatakse soojusenergiat (elektri-, kaar-, plasma-, räbu-, elektronkiir-, laserkeevitus- ja muud). b) termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui ka mehaanilist jõudu (elekterkontakt-, difusioonkeevitus). c) mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, plahvatus-, hõõrd-, külmkeevitus). Keevitusprotsesside hulgas vaadeltakse ka jootmist, kus metallide liitmiseks kasutatakse lisamaterjali -- joodist, mille sulamistemperatuur on madalam liidetavate metallide su...
16 Püstuvus arvutus Kauba kaalud Kauba Eelmanifest Kauba meetrid Eelpüstuvuse arvutus Kauba paigutus prog.-s NAPA LOAD TANKS Tankide update, heeling tankide seis vastavalt Esialgsete andmete LOAD STORES ilmastikule sisestus LOAD CARGO Reisijate ja meesk. Arv Kauba kaal Püstuvuse kriteeriumid Area under GZ curve up to 30 deg. 0,055 mrad Area under GZ curve up to 40 deg. 0,090 mrad EELPÜSTUVUS Kontrollida E Area under GZ curve btw. 30-40 deg
Nii et „ahvil” on „inseneri” ees rida eeliseid. Võtmetähe (tähtede) lõppu võib juurde kirjutada õiges järjekorras valikus olevad tähed, sealt edasi ei tohi midagi juurde lisada. Ainsaks erandiks on mõnikord mingi töökorralduse väljalülitamise valik: ON / OFF < ON >: {sisse või välja; vaikimisi – sisse} kus OFF ↵ asemel võib vastata lihtsalt OF ↵ ning on ka juhtumeid, millal arvuti „saab aru”, et see lühem sisestus oli ainuvõimalik. Näiteks Tarbijateljestiku kujundamisl võib uue teljestiku kujunduse tellimisel valikureale vastata NA asemel: N↵ aga lihtsam on klõpsata väljal mis tegelikult tähendab nimega teljestiku kujundamist, aga kuna teisi tähega N algavaid valikuid pole, siis jätkab arvuti koordinaatide algpunkti küsimist ja töö võib jatkuda. Kui valikureale vastatakse sellise võtmetähe või võtmesõnaga, mis
toimida pole enam mõtet. Näiteks, kui arvutuse algandmed on ilmselgelt valed (kolmnurga üks külg pikem kui teised kaks kokku), siis võib julgesti enne arvutamist teada anda milles asi ning heita selleteemalise erindi. Edasi on juba vastavat koodilõiku väljakutsuva programmeerija ülesandeks silumise käigus kindlaks teha, millest probleem tekkis ning vastavalt edasi toimida. Siin näites lihtsalt keelati sajast suuremate arvude sisestus. Kui arv juhtub liiga suur olema, heidetakse erind. Lihtsuse mõttes pole oma tüüpi loodud, kasutatakse SystemExceptionit. Kuigi - vähegi pikema programmi selguse huvides oleks oma tüübi loomine kasulik. Et peaprogrammis pole SystemExceptioni jaoks veapüünist, siis tuleb ette süsteemne veateade, mille järele programmeerija peab juba ise edasi mõtlema, mida edasi teha. using System; class Erind5{ public static int LoeArv(){ Console.WriteLine("Palun arv:");
toimida pole enam mõtet. Näiteks, kui arvutuse algandmed on ilmselgelt valed (kolmnurga üks külg pikem kui teised kaks kokku), siis võib julgesti enne arvutamist teada anda, milles asi ning heita selleteemalise erindi. Edasi on juba vastavat koodilõiku väljakutsuva programmeerija ülesandeks silumise käigus kindlaks teha, millest probleem tekkis ning vastavalt edasi toimida. Siin näites lihtsalt keelati sajast suuremate arvude sisestus. Kui arv juhtub liiga suur olema, heidetakse erind. Lihtsuse mõttes pole oma tüüpi loodud, kasutatakse SystemExceptionit. Kuigi - vähegi pikema programmi selguse huvides oleks oma tüübi loomine kasulik. Et peaprogrammis pole SystemExceptioni jaoks veapüünist, siis tuleb ette süsteemne veateade, mille järele programmeerija peab juba ise edasi mõtlema, mida edasi teha. using System; class Erind5{ public static int LoeArv(){ Console.WriteLine("Palun arv:");
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
ning pildi näitamiseks kataloogitee sinna ette panna.
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste või...
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) I Kahemõõtmeline raalprojekteerimine Tartu 2000 Käesolev kaheosaline lühijuhend käsitleb tarkvarafirma Autodesk tuntuimat produkti joonestuspaketti AutoCAD 2000. Tegemist on ühe levinuima universaalse joonestuspaketiga kogu maailmas. Võrreldes sama paketi eelmise versiooniga (14.0) on käesolevasse versiooni (15.0) sisse viidud suurel hulgal muudatusi ja täiendusi, arvult üle 400. Nii ulatuslikku uuenduskuuri ei ole paketi varasemate versioonide puhul läbi viidud. Muuseas on muutunud peaaegu kogu dialoog arvutiga, millega joonestusprotsess arvatavasti muutub tarbijasõbrali- kumaks. Märgime siinkohal, et paketi nimetus AutoCAD on lühend sõnadest Automated Computer Aided Drafting...
enam mõtet. Näiteks, kui arvutuse algandmed on ilmselgelt valed (kolmnurga üks külg pikem kui teised kaks kokku), siis võib julgesti enne arvutamist teada anda, milles asi ning heita selleteemalise erindi. Edasi on juba vastavat koodilõiku väljakutsuva programmeerija ülesandeks silumise käigus kindlaks teha, millest probleem tekkis ning vastavalt edasi toimida. Siin näites lihtsalt keelati sajast suuremate arvude sisestus. Kui arv juhtub liiga suur olema, heidetakse erind. Lihtsuse mõttes pole oma tüüpi loodud, kasutatakse SystemExceptionit. Kuigi - vähegi pikema programmi selguse huvides oleks oma tüübi loomine kasulik. Et peaprogrammis pole SystemExceptioni jaoks veapüünist, siis tuleb ette süsteemne veateade, mille järele programmeerija peab juba ise edasi mõtlema, mida edasi teha. using System; class Erind5{ public static int LoeArv(){ Console.WriteLine("Palun arv:");
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
