1. Sissejuhatus sotsioloogiasse Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsioloogia mõiste · Sotsioloogia kui teadus (A. Touraine) · Sotsioloogilise mõtteviisi tunnused (Z. Bauman) · Sotsioloogiline kujutlusvõime (C. W. Mills) Kokkuvõttev küsimus: Mis eristab sotsioloogilist teaduslikku mõtteviisi argimõtlemisest? · Sotsioloogia rajajad - klassikud: - A. Compte - K. Marx konfliktiteoreetilise suuna rajaja - E
pärit põhižanrid: lüürika, või arenev sündmus eepika Autor, tekst ja lugeja (proosa), kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende dramaatika fookused ja rõhuasetused. Analüüsikese võib olla nii autor, teos, lugeja kui kontekst. 3 Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). 4 Autorikesksed lähenemised (milliseid autori elu aspekte peetakse kirjandusteoste tõlgendamisel oluliseks). 5 Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti? Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus
o Žanrid: eepos, romaan, jutustus, novell, laast, essee, autobiograafia o Klassikaliselt värsivorm, tegelasteks kangelased o Kolmandas isikus, pikem narratiiv o Välismaailma kirjeldamine o Keskmes objektiivne, väline pilt, olnud või arenev sündmus Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Fookuses tekst ise Sisemised seaduspärad Materiaalsus (väljaanded, toimetamisprotsess= Keel, stiil ja struktuur Harud o Filoloogia o Retoorika ja stilistika o Strukturalism, vene formalism o Uuskriitika o dekonstruktsioon
kui lühiajalisi teatrietendusi kus inimesed esitavad ennast, püüavad teistega manipuleerida. Kaitsevad oma identiteeti.Püütakse luua uusi reegleid. Etnomoto 2 Uurib peidetud reegleid,milleks tuleb laskuda allapoole ,,iseenesest ka mõista taset".( nt.kui küsida mehelt miks sa lased naise uksest välja,pakud bussis istet,ta kehitab õlgu). III viimase aja lähenemised Viimase aja lähenemised on hüljanud positivismi ja väidavad et teadust tuleb kasutada relvana inimeste elu parandamisel. Humanistlik sitsioloogia-vähemuste uuring. Feministliksotsioloogia püüab tõsta tähelepanu naistele. Sotsiaalse tegevuse kultuuriline kontekst Kultuuriks nimetatakse sageli sellise inimkoosluse omadust kelle liikmetel on ühine territoorium, keel kes tunnevad ühistvastutust üksteise eest ja tunnustavad ühist identiteeti. Kultuur sisaldab endas: 1 Lahendusi grupi säilivuse probleemidele
Saavutusvajaduse rahuldamine Vastutuse usaldamine Enesearendamise võimalust pakkuv töö Huvipakkuv töö Tunnetus 6. Millised on Herzbergi poolt defineeritud hügieenifaktorid? Palk Kindlustunne tööl Töötingimused Kontrolli tihedus, ulatus Inimestevahelised suhted Töökultuur Juhtimise kvaliteet 7. Millised on erinevad teaduslikud lähenemised eestvedamise uurimisel (Alas 2008; loengu slaidid Northouse 2015 järgi)? Liidri isiksuseomaduste teooria - keskendub liidri isiksuseomadustele Käitumisteooria - keskendub liidri käitumisele alluvate suhtes Situatsiooniline teooria - keskendub liidri käitumisele ja olukorra vahelistele seostele. Northouse järgi 5 olulist liidri isikuomadust: intelligentsus; enesekindlus; otsustavus; ausus (integrity);
PII AJALUGU Pii (tähena π) on kreeka tähestiku 16. täht Pii väärtus kreeka numbrina on 80. Pii (π) on tasandil paikneva ringjoone pikkuse ja diameetri suhe. Kirjalikul arvutamisel võetakse π≈3,14 Pii (π) on irratsionaalarv-lõpmatu mitteperioodiline kümnendmurd. Teda ei saa väljendada kahe täisarvu suhtena. Aastail 1900 eKr kasutati Babüloonias seda arvuna 25/8 ja Egiptuses arvuna 256/81 . Archimedes, Kreeka matemaatik (287-312 eKr) arvutas pii väärtuseks 3,1419 ja arvas, et see ongi π tegelik väärtus.Arvu π nimetatakse ka Archimedese konstandiks. Ludolph van Ceulen (1540-1610) arvutas π 35 esimest numbrit (mis said nimeks Ludolphi numbrid). Need numbrid graveeriti tema hauakivile, mis 19.sajandil kaduma läks. Aastal 2000 valmistatiuus ja see asub Hollandis Leidenis Peetri kirikus. William Shanks, Briti harrastusmatemaatik (1812-1882) arvutas välja arvu π 707 esimest numbrit. See tähendas 15 aast...
Eestvedamine on juhtimises inimeste motiveerimine organisatsiooni eesmärkide täitmiseks. Eestvedamine on protsess, mis sisaldab mõjutamist, mis toimub grupis ning omab ühiseid eesmärke. 20) Mis on juhtimise ja eestvedamise vahe? Juhtimine on ametlik tegevus, kus olemasolevate ressursside kasutamisel jõutakse välja ettemääratletud eesmärgini. Eestvedamisel on olemas liider, kes tegeleb eelkõige inimestega (on pigem emotsionaalne tegevus) 21) Millised on erinevad teaduslikud lähenemised eestvedamise uurimisel? Eestvedamise uurimise teaduslikud lähenemised on: 1. Liidri isikuomaduste teooria, mis keskendub liidri isikuomadustele 2. Käitumisteooria, mis keskendub liidri käitumisele alluvate suhtes 3. Situatsiooniline teooria, mis keskendub liidri käitumise ja olukorra vahelistele seostele. 22) Millised on peamised võimu allikad? Võimu allikateks on: 1. Tasul põhinev võim – kus juht oskab näidata, et tegevuse ja tasu vahel on otsene seos 2
Mis mulle meeldib XX s II poole kunstis 20. sajandi kunst on väga kirju ja seda on raske üheselt kokku võtta. Kõige enam meeldejäävam on abstraktsionism, mis tähendab millegi mitte äratuntava kujutamist kunstis. (Powerpoint: Kunstiajalugu, 20. sajand). Eelmise sajandi teine pool ei erine suuresti 21. sajandi kunstist ja veel on raske erinevaid kunstivoogusid sildistada. Peale Teist maailmasõda muutus maailm ning sellega koos ka kunst. Peale sõda tärkas popkunst, mis on ameerikalik, kuid sai alguse ja nime Inglismaalt. (Õppematerjal: 20. Sajandi kunst). Popkunsti on inimestel kergem mõista, sest see on lihtne ja kujutab ühiskonda. Fantaasiale jääb vaatamata lihtsusele siiski palju ruumi- iga üks saab pildil kujutatust isemoodi aru. Kujutatud esemed ning situatsioonid olid tolle aja kiirelt muutuva ühiskonna jaoks tavalised ja tekitasid inimestes emotsioone neid ära tundes. Popkunstist rääkides ...
Enne seda aga õpetati poistele sõjakunsti, mis oli kõigile juba tavaline. Kuigi mõlemal on omad erinevused, siis on neil liigagi palju sarnasusi. Mõlemal oli palju jumalaid ning arhitektuuri ja filosoofia põhitõed olid sarnased. Võibki öelda, et võeti üle suuremosa Kreeka religioonist ning, et Rooma mütoloogia on Kreeka mütoloogia teisendus. Samas on neil ka oma riigile omased erisused ning erinevad asjadele lähenemised. Väide, et Rooma kultuur on Kreeka kultuur, aga ladina keeles on suuremosalt vale ning seda annab ka järeldada antud erinevustest.
Eetiline / vastutustundlik tegevus aitab muuta ettevõtte atraktiivseks heade töötajate leidmisel, suurendada organisatsiooni liikmete head tahet ja ettevõtte väärtust, tõsta usaldusväärsust, hoida ettevõtet jätkusuutlikuna ja tagada pideva arengu. Eetiline / vastustundlik käitumine ei mõjuta mitte ainult inimesi ja huvigruppe, vaid ka organisatsiooni huvisid ja pika-ajalist kasumlikku tegevust. Seega lihtsalt aitab juhtida ettevõtet paremini. Eetilised lähenemised ärieetikas - · Relativism - võttes arvesse situatsioonilisi, kultuurilisi, traditsioonilisi aspekte. Tagajärgede eetika (J. Bentham) - tagajärjed ja mõjud on olulised, kulude ja tulude analüüs, (äritegevuses ka lühiajalised ja pikaajalised perspektiivid). · Kohustuste eetika (I. Kant) - õiguste ja kohustuste küsimused, isiklikud ja professionaalsed, tegutsemine viisil, et sellest võiks saada üldine seadus, et igaüks
intelligentsusele sõltub kristalliseerunud intelligentsus eelkõige just keskkonnast, st. haridusest ja kultuurilisest päritolust. Need võimed on mõõdetavad sõnavara suuruse, üldise informeerituse ja matemaatilise arvutusoskuse testidega. Kristalliseerunud intelligents- omandatud oskused ja teadmised ning nende rakendamine spetsiifilistes asjades. 3.Robert Sternbergi kolm intelligensuse liiki (näited) Üheks suureks intelligentsuse teooriate rühmaks on (2) informatsioonitöötluslikud lähenemised. Selle rühma tuntuimaks esindajaks on Robert Sternbergi (1985) intelligentsuse triaadiline teooria, mille järgi on intelligentsusel kolm peamist aspekti: (a) komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed; (b) kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ja (c) kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides. 1)Analüütiline intelligentsus seostub inimeste seesmiste kognitiivsete protsessidega:
testiga saab paremal juhul määrata inimese hetke meeleolu, mitte tema üldist isiksust. Näiteks kui mul on ikka paha tuju siis võin soperdada sinna paberile mida iganes koledat. Psühholoog peaks siis selle järgi kohe arvama, et olen agressiivne, depressiivne ja üldse halb isiksus. Järgmine päev aga võin hea tujuga joonistada lilli ja liblikaid, mis näitab ju hoopis teisi isikuomadusi. Nii et võta nüüd kinni kui usaldusväärsed need tulemused on. Erinevad lähenemised: Psühhodünaamiline - S. Freud rõhk on lapsepõlvekogemustel ja alateadvusel.Isiksuse struktuuri põhiosaks on alateadvuslik osa mille keskmeks on sugutung.Kuna naudinguprintsiip ei arvesta reaalseid tingimusi on inimesel ego ehk mina.See lähtub realsuse printsiibist.Inimese südametunnstus, moraali alus on aga superego ehk ülimina. Tunnusjoonte lähenemineArvatakse, et isiksust iseloomustab teatud hulk jooni,
Ajaloo lõpp Arvamusessee Ajaloo lõpp on teema, mida on erinevalt käsitlenud mitmed teaduskonnad ja teadlased, filosoofidest politoloogideni välja. Ometi on selgusetuks jäänud, mida see ajaloo lõpp endas hõlmab ja mis sellega kaasneb ja kuidas seda ära tunda. Erinevad lähenemised tähendavad ka erinevaid arvamusi, ning selles essees esindangi mina oma nägemust sellel teemal. Ajaloo lõpu mõistet propageeris juba Karl Marx 19. sajandil aga selle päritolu ulatub veel kaugemasse minevikku Hegeli aegadesse, mis tähendab, et sellelaadset mõistet on kasutatud julgelt üle 200 aasta. Lähtudes selle mõiste ajaloolisest taustast, on seda mõistet korduvalt kasutatud, määramaks mingi ajaperioodi lõppu või on tõsimeeli loodetud, et ajalugu on lõppenud.
.............................................4 1.2 Kognitiivne kohustus.................................................................................................................4 2. Kognitiivne semantika ja kognitiivne grammatika...........................................................................5 3. Kognitiivse semantika juhtmõtted ...................................................................................................5 4. Kognitiivne semantika: suuremad teooriad ja lähenemised.............................................................6 4.1 Kujundskeemi teooria................................................................................................................6 4.2 Entsüklopeediline semantika.....................................................................................................6 4.3 Kategoriseeritud ja idealiseeritud kognitiivsed mudelid...........................................................7 4
Kosmopolitistlik maailmavaade on suuresti hoogu saanud tänapäeval küllaltki paratamatust globaliseerumisprotsessist. Mida rohkem on riikidevahelisi liite ning nende majandus ja kultuur segunevad aina rohkem ühte, seda levinumaks muutub ka kosmopolitistlik ideoloogia. Siiski on ka see mõiste suhteliselt vana ja pärineb juba antiikajast, kus nii mõnedki inimesed ei olnud rahul poliste piiratuse ja eraldatusega ülejäänud maailmast. Laias laastus võib kaasaegsed kosmopoliitilised lähenemised jagada neljaks üksteisest üsna erinevaks mõisteks: ─ poliitiline kosmopolitism pooldab ühtset globaalselt valitsetud ühiskonda ─ kultuuriline kosmopolitism rõhutab multikultuursuse olulisust ning iga kultuurikogukonna õigust oma traditsioonidele ning eluviisidele ─ majanduslik kosmopolitism pürib globaalselt ühtse ja võimalikult vaba turu poole ─ eetiline kosmopolitism rõhutab, et indiviididel on üksteise suhtes rahvus- ja
narratiiv ; keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt. modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm ); huvi keskmes objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus; teise ehk “tema” ja “nende” järgimine. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Autorikesksed lähenemised (autori biograafiaga seotud aspektid, mida peetakse nende loomingu tõlgendamisel oluliseks). 1 Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti?
Teos, tekst: toimib kui iseseisev tervik; kujundid, tegelased, kompositsioon, ideestik. Lugeja: kirjandusteose tähendus sõltub lugejast, lugeja `loob' teose. Autor mõtleb välja mingisuguse teksti, ükskõik millest lähtuvalt. Teos avaldatakse ning see jõuab lugejani Lugeja loeb antud teksti ning mõtestab selle isemoodi lahti, teda võivad mõjutada antud teose analüüsid, sõprade arvamus teosest vms. Seega hakkab teos elama omaette elu ning ei sõltu enam autorist. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Filoloogia, ka tekstoloogia: mingi teose või teksti väljaannetesse puutuv problemaatika, toimetamisega seotud aspektid (kuidas eri väljaanded mingit teksti on muutunud, kuidas see muudab selle teksti tähendust), tekstide rekonstrueerimine. Retoorika ja stilistika: keskendub tekstide vormile (narratiivne struktuur, vaatepunkt, süzeemudelid) ja stiilile (sõnavara, retoorilised
I loeng Vestfaali rahu: enne ja pärast: 1648. Enne - palju kesksusi maailmas - riike tänapäevases mõistes ei olnud. Olid valitsejad ja nende valdused - jõudude tasakaal pidevas muutumises - esimesed ,,riigid" tänapäevases mõistes olid Kreekas ja hiljem Itaalias - Kel jõud, sel õigus. Thukydides - Euroopa tõus keskseks jõuks maailmas 16. sajandil Impeeriumid: Rooma, Osmanid, Makedoonia, - riike ei eksisteerinud - maailma vallutamine (Portugal, Holland, Hispaania - vallutati Aafrikat, käidi ümber maailma - Euroopa tõusis keskseks jõuks Vestfaali rahu (30 aastase sõja lõppemine): esimene diplimaatiline leping tänapäevases mõistes. Kinnitati uued territooriumid ja jagati maad (uued riigid: Holland, Sveits, Milano jne.) Kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel Tekkisid väikesed riigid. Kiriku mõju vähenes. Vürstiriikide süsteem. Suveräänsuse konseptsioon (J. Bodin 1577). EUROOPA JÕUDU...
Habituse mõiste Habituse ja välja suhe Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Kapitalide koostoime ja konverteerimine Sotsiaalne ruum Sümboliline kapital ja sümboliline võim Giddens, A. (2009) Sociology: lk 458-459, 817-825, 846-848 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: lk 241-245 6. Loeng – Tarbimisühiskond Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine? Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 9 Giddens, A
Matemaatikud on tuhandeid aastaid püüdnud suurendada oma teadmisi π -st, ühest olulisemast matemaatilisest suurusest, arvutades selle väärtust suure täpsusega. Enne 15. sajandit kasutasid matemaatikud, nagu Archimedes ja Liu Hui, geomeetrilisi meetodeid, mis baseerusid hulknurkadel, et hinnata π väärtust. Umbes 15. sajandil põhjustasid uued lõpmatutel jadadel põhinevad algoritmid revolutsiooni π arvutamises. 20. ja 21. sajandil avastasid matemaatikud ja arvutiteadlased uued lähenemised, mis ühendatuna aina kasvava arvutusvõimsusega võimaldasid hüppeliselt suurendada väljaarvutavate komakohtade arvu. Mis on π (pii)? 3 π (pii) ehk Archimedese konstant on matemaatiline konstant, mis on võrdne tasandil paikneva ringjoone pikkuse ja diameetri suhtega (see suhe ei sõltu ringjoone ega diameetri valikust). π umbkaudne väärtus on 3,14159265358979323846264338327 ning ligikaudne väärtus 3,14159.
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA (Organizational psychology) Kasutatakse ka: · Work psychology (Tööpsühholoogia ) · Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) · So. võimed, vajadused, hoiakud jms. mis mõjutavad tööalast käitumist. · Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? · Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? · Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? · Kuidas inimesi mõjutavad töötingimused? Organisatsioonipsühholoogia rõhutab: · individuaalsete erinevuste olulisust · et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · O...
kaheks: vaimsed ja füüsilised/füsioloogilised, kuigi nad on omavahel tugevas seoses. Inimväärse ja nauditava elu jaoks peavad mõlemat tüüpi vajadused olema rahuldatud. Praegu aktuaalsete Riigikogu valimiskampaaniate ajal jäävad aga kõrva lahknevad arvamused sellest, mis ikkagi tähtis on: ühed rõhutavad palkade tõstmist, teised väidavad, et õnn ei peitugi rahas. Äärmiselt lihtsameelsed on aga mõlemad lähenemised. Raha iseenesest on tähtis kogu elu vältel, sest oma esmaste vajaduste toit, eluase, riided jms rahuldamiseks me ilma mammonata hakkama ei saa. Teisest küljest kaasnevad kõrgema palgaga pikemad tööpäevad, rohkem negatiivseid emotsioone jms, mis kõik ei kuulu just päeva helgemasse poolde. Olen märganud, et sissetuleku kasvades ei pühenda inimesed varasemast sugugi rohkem aega nendele toimingutele, mida nad tegelikult seostavad rahuolutundega. Seega on
seda, kui Jossif Stalini isikukultus 1956. aastal NLKP XX kongressil paljastati) võimaldas mõnevõrra suuremat vabadust. (pildid) Luules kerkis esile nn kassetipõlvkond (Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Viivi Luik jt). 1970. aastate armastatumaks luuletajaks oli Jüri Üdi ehk Juhan Viiding. Proosauuenduse "maaletoojaks" oli 18-aastaselt esikromaani avaldanud Mati Unt. Kunstis kestsid pallaslaste traditsioonid 1960. aastateni, pärast seda hakkasid levima avangardistlikumad lähenemised (Jüri Arrak, Tõnis Vint, Ando Keskküla, Leonhard Lapin), mis said algselt inspiratsiooni tehnika- ja kosmoseoptimismist (Elmar Kits, Nikolai Kormašov). 1970. aastail pääses taas rohkem mõjule traditsioonilisem suund (Olev Subbi, Aili Vint, Malle Leis), mis arenes kohati fotorealismini. Eesti heliloomingusse jätsid olulise jälje Gustav Ernesaks, Ester Mägi, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt jt. Vaatamata
kapituleeruma. 1783. aastal sõlmitud Versailles' rahuga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. Uus riik Ameerika Ühendriigid Riikliku iseseisvuse kätte võidelnud ameeriklased seisid pärast vaenutegevuse lõppu silmitsi silmanähtava majandusliku ja sotsiaalse kaosega. Tuli leida lõplik lahendus kujuneva riikluse vormistamiseks. 1787. aastal asuti välja töötama põhiseadust. Vastandusid erinevad lähenemised: ühed pooldasid tugevat keskvõimu, mida Ameerikas hakati nimetama föderaalvõimuks, teised nõudsid osariikidele demokraatia ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi. 1789. aastal kehtima hakanud põhiseadus fikseeris föderalistliku suuna võidu. Uus riik sai ametlikuks nimeks Ameerika Ühendriigid (United States of America USA). Föderaalvõimud tegelesid riigi rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega.
Juba tõsiasi, et Savigny soovis ajaloost otsida õiguse seemist vajadust, mis tuleneb rahvavaimust Hegeli üks tuntumaid mõisteid - , näitab, et tegemist on kahtlemata hegliaaniga. Hegeli lõpuni arendatud skpekulatiivsed idealismitaotlused panid ühtlasi aluse ka tugevale vastureaktsioonile, mis viis idealsimi hääbumisele ja lõid aluse postmodernistlikele filosoofilistele kontseptsioonidele. Sellega koos lahutati õigus ka rahvavaimust ning asemele kerkisid uued metadoloogilised lähenemised õigusele, alustades käsuteooriast lõpedades loomuõiguse uue tulekuga. Oluline on seda vaja tähele panna just seetõttu, et kuivõrd postmodernistlikku ajastusse saavutamisega on õiguse metadoloogias ja filosoofias toimunud niivõrd suured muutused, on kohatu võrralda Savigny' teoseid kaasaegsete autoritega õiguse metadoloogia alal. Seetõttu soovin soovingi siinkohal märkida, et Rückert on Savigny käsitlemisel läinud pisut liiga kaugele ja üritanud võrrelda võrreldamatut.
Naftahinna kujunemine - Belõi Tehingud: o Kohapealne (Spot) o Tulevased (Forward) o Futuurid (Futures) Turud: o Kontango (contango) o Mahahindlus (backwardation) Naftatööstuse struktuurid - Mitchell & Mitchell (Talus&Belõi toim) Susan Strange neli struktuuri Tootmine o Nõudlus vs pakkumine Finants o Erasektor vs riik Julgeolek o Omand Teadmised o Tootmine, avastamine, keskkond o Peak oil V loeng areng Teoreetilised lähenemised - Gilpin Arenguökonoomika Neoliberalism Developmental state Arenguökonoomika 1940ndatest Ideed: o Arengumaade erinevus o Väga hiline (`late-late') algus o Vaesuse nõiaring o Riigi sekkumine Neoliberalism Nii akadeemias kui praktikas Mehhiko võlakriis Washingtoni konsensus: o Poliitiline Washington o Tehnokraatlik Washington Washingtoni konsensus Eelarvedistsipliin;
6. Mis erinevus on väärtuskasvatuse ja kõlbelise kasvatuse vahel? Kõlbelisus seotud moraaliga. Milline on õige käitumine- miks, analüüsimine, erinevate tahkude kaalumine, võrdlemine. Kohlbergi teooria. Väärtuskasvatus seotud edastada õpilastele ühiskonna poolt tunnustatud põhiväärtusi. (kuulekus, ausus, austus, vastutulelikkus, rahvuslik identiteet, käitumine erinevates olukordades nt. Lipuheiskamisel jne. 7. Millised on tuntumad lähenemised õpilaste väärtuskasvatuseks. Mis põhimõtetel need rajanevad?. Tuntumkas väärtuskasvatuse meetoditeks on väärtuste otsene õpetamine, selgitamine, analüüs ja Kohlbergi teooriale toetuv ühiskondliku õiglusteadvuse arendamine. Väärtuste otsene õpetamine- eesmärgiks on ühiskonna enamuse tunnustatud põhiväärtuste edastamine õpilastele. Väärtuste selgitamine-kasvataja ülesaaneteks on aidata lapsel teadvustada tal olemasolevaid väärtusi ja
inimeste omavahelise suhtluse tulemus, miks pliiats on pliiats, mitte nt sool) o dramaturgiline lähenemine – sotsiaalne vastatsikune müju on nagu rida lühikesi teatrietendus,m ille abil kaitsta identiteeti. Erinev rolliesitus erinevates sotsiaalsetes gruppides. o Etnometodoloogia – teatud olukordades käitume sel moel, et me teadlikult ei anna aru, miks me seda teeme Muud lähenemised Humanistlik sotsioloogi – vastukaaluks positivismile – sotsioloog peab aitama inimesi Feminism – vähem võimu omavate seisukohti ei arvestada Bioloogiline determinism – käitumiserinsvuste… Sotsiobiloogia – sots mõjud ei saa meie algolekut muut Individualistlik reduktsionism – kogu sots elu põhineb inimese tegudel – inimesed teevad seda, mis toodab suurimat tulu väikseima hinnaga
Tuleviku töökohta kujundavad globaliseerumine, uute tööviiside kasutuselevõtt, uute tehnoloogiate väljatöötamine ja tööjõu demograafilise olukorra muutumine. Ühiskond ja tööturg peaks märkama ka seda, et tööturul on korraga nii mitmest erinevast põlvkonnast inimesi, kellel kõigil on erinevad väärtushinnangud, uskumused ja ootused. Seega ootab iga põlvkond töökohalt erinevaid nüansse. Eri vanusest töötajatel on kindlasti erinevad lähenemised selle suhtes, kuidas nad tahaksid ja saaksid paremini töötada. Tööandja jaoks on suurim väljakutse vanemaealise töötajaskonna juhtimine ehk age management. Kõrgelt hinnatud professor Juhani Ilmarinen on välja toonud 5 erinevat asja, mida peaks muutma ühiskonna tasandil: peab muutma suhtumist vananemisesse peab parandama juhtide teadlikkust vanusega seotud temaatikast vaja on paremat vanuselist ja elukurssi arvestavat, paindlikku tööelu
18. Milline seisukoht on Nortoni sõnul iseloomustatav kui nõrk antropotsentrism? Loodus aitab defineerida inimeste eelistusi ja seega peaks seda kohusetundlikult kasutama. On olemas lähedane suhe inimeste ja teiste liikide vahel. me ei tohiks teisi ebaõiglaselt kahjustada. Me peaksime säilitama varade jätkamise. 19. Millisel seisukohal on kontraktualistid loomade kohtlemise osas? Utilitaristid? Suhteid tähtsustavad lähenemised? Kontraktualistid ei omista moraalset staatust loomadele. Utilitaristide puhul loeb kontekst: kui loomade ohverdamine toob tervise inimestele, siis on ok; kui tapetakse loomi lihtsalt söömis-naudingu pärast, siis ei. 20. Mille poolest erinevad õigustel põhinevad (deontoloogilised) lähenemised utilitaristlikest? Deontoloogiline eetika – kohustus ja inimmoraali seos. Oleneb see, mida inimesed teevad; mitte tagajärjed. 21. Nimeta utilitarismi esindav autor loomaeetikas
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology)- indiviid · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology). Inimene ja organisatsioon. · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology)- on tehnilsem valdkond. Räägib inimese ja töövahendi suhtetst. Kuidas toota töövahendeid, millsed need peaks olema ja sobiksid võimalikult hästi inimesega. Töövahendite disain. Tegeleja peab hästi tundma isimene tunnetuslikke protsesse. Milline om müra mõju inimese keskendumis võiml. Kuidas valgus ja õhk mõjutavadfüüsiline ja vaimne tervis. Kuidas erinevad ajatsükklid mõjutavad sooritust ja tööga rahulolu. Elektroonika ja mehaanikatööstuse teema. TÄNAPÄEVASED ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD · Personali valik ja paigutus- hindame inimesi sellejärgi, missugusele tööle nad kõige paremini sobiks. Mis kõige paremini...
panustada järgnevasse: kaasav kasvatus, varajane sekkumine ning paindlik ja lapse tugevaid külgi arvestav õpetamine. Kui õpetaja suudab õpilase tugevaid külgi tähele panna ning nende abil arendad lapse nõrkki külgi, siis hakkab seda märkama ka laps, saades aru et vaid oma andeid arendades ei lähe midagi kaotsi. See on aga väga tähtis, kuna lapse usk oma annete ja võimete kestvussesse on nende õppimise üks mõjukamaid faktoreid (Carlsson, 2010). Pedagoogilised lähenemised, mis ei kutsu last pingutama ja ei paku talle väljakutseid, viivad paratamatult lapse motivatsiooni vähenemisele. Arvatakse, et osad andekate lastega seotud probleemid nagu hüperaktiivsus, keskendumisraskused ja impulsiivsus, tulenevadki liiga rutiinsest ja lihtsast õpetamisest ning valest ajastamisest. Seega kui laps ei saa koolis piisavalt väljakutseid ning seal tehtav ei stimuleeri teda piisavalt, hakkab ta puudjääki otsima mujalt (Carlsson, 2010).
ERLE MAIDO TAAB11 19.10.2015 Tekst: Kazjulja, M. ja Saar. E. (2014) Haridustaseme mõju edule tööturul. Muutuv majandus ja tööturg. Toim. Eamets, R. Eesti Statistikaamet 1. Tooge teksti põhjal välja, kuidas on erinevad teooriad selgitanud hariduse mõju edukusele tööturul (sh inimkapitali, signaliseerimise ja sõelumise teoreetilised lähenemised, sümboolne teooria ning kredentialism). Inimkapitali teooria – inimkapitali teooria kohaselt annab haridus teatavad oskused, mis on vajalikud tööturul hakkama saamiseks. Kõrgem haridustase muudab inimesi tööandjate silmis väärtuslikumaks, kuna tööandja eesmärk on maksimeerida tootlikkust. Signaliseerimise ja sõelumise teooria ...
võrdsed ning tööline ei saa ära anda rohkem, kui ta tasuks saab. Ka autor arvab sama, ehk siis tööjõud peaks olema võrdselt tasakaalus tasuga. Marx tõstis esile kasumi tekkimise probleemi. On selge, et lihtsalt ringlusest kasumit tekkida ei saa. Samas 4 pooldas marx ka nii öelda kommunistliku lähenemist ehk tulevikuühiskonda. Autor selle arvamusega nõus ei ole. Marx-i paljud lähenemised töö tegemisele ja sellega seonduvale ajale olid autori arvamusele vastu. Marx kirjutas oma teoses, et mida vähem äri tehakse, seda suurem peab olema tehtud ärist saadav tulu. Autori arvamus on aga, kui ise piisavalt ei pinguta ei saa ka suuremat kasu tulla. Inimese enda pingitus peegeldub tulemustes ja vähese tööga suurt tulemust ehk kasu ei saavuta. Marx tõi ka välja Inglismaa pagaritööstuse vanaaegseid tootmisviise ja sellega seoses
eristub aktiivsest või otsesest eutanaasiast, mille korral kutsutakse surm esile arstliku tegevuse tulemusena. Niisiis tuleb mõnikord eutanaasia mõiste tõlgendamisel olla päris hoolikas, sest erinevates kontekstides võib tema tähendus olla üksjagu erinev. Eks peegelda need erinevad eutanaasia tähendused ühiskonna erinevaid hoiakuid ja arusaamu sellest, kuidas surma muuta inimlikus mõttes positiivsemaks. Samuti on kõik need erinevad lähenemised siiski sarnased ses mõttes, et vastanduvad nö loomulikule surmale Enda vaatenurk: Minu enda arvamus eutanaasia koha pealt erineb paljude teiste omast. Ma arvan et eutanaasia peaks olema seaduslik igas riigis. Kui inimesel on ikka mingi ravimatu haigus ja ta piinleb lõpututes valudes peaks tal olema mingi võimalus neist piinadest vabaneda. Kuid ma pean nõustuma ka väitega et eutanaasia on mingil määral ka mõrv. Samas nooremad inimesed
Eesmärgiks välja selgitada mudelite kõige optimaalseim ülesehitus ja seejärel juhtida mudelis kõige optimaalsemate muutujate baasil. Lähtekohaks olid 1940-45 logistika ja kvaliteedikontrolli küsimused sõdades. Suunad 1950-1970 aastatel: Juhtimisfilosoofia: Peter F.Drucker Kvantitatiivne juhtimine (lineaaranalüüsid, modelleerimine, juhtimisstimulatsioonid) Tootmise logistika juhtimine Total Quality Managment protsessikesksed lähenemised Esimesed küberneetilised lahendused, alge juhtimissüsteemidele Kombineeritud koolkonnad (olukorraline): Pole parimat meetodit juhtimiseks, on mitmeid erinevad meetodid erinevateks situatsioonideks Organisatsioonid on erinevad, erinevate väljakutsete ees ja nõuavad individuaalset lähenemist Juhtide tarkus seisneb mitte kätteõpitud meetodite rakendamises, vaid situatsioonidele vastavate otsuste tegemises
1. Mida nim optikaks? Optikaks nim füüsika osa, mis tegeleb valgusega seotud nähtuste uurimisega. 2. Milles seisneb valguse dualistlik iseloom? Valgusel avalduvad nii lainelised kui korpuskulaarsed omadused. Need lähenemised ei ole vastandlikud, vaid täiendavad teineteist. On olemas nähtusi, mida saab selgitada nii ühest kui teisest käsitlusest lähtuvalt. 3. Mida nim geomeetriliseks optikaks? Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale. 4. Mida nim punktvalgusallikaks? Punktvalgusallikaks nim valgusallikat, mille mõõtmed on võrreldes valgusallika ja eseme kaugusega nii väikesed, et need
Regionalismi protsess o Regionaliseerimine o Regionaalne teadlikkus ja indentiteet o Regionaalne riikidevaheline koostöö o Riigi poolt toetatud regionaalne integratsioon o Regionaalne kokkukuuluvus o Euroopa integratsiooni teooriad Eelteooriad: föderalism funktsionalism, transaktsonalism Neofunktsionalism Valitsusvahelisus ja institutsioonid Regionalismi seletused erinevates teooriates Riigiülesed lähenemised: o Föderalism o (neo)funktsionalism Suveräänsuse kesksed lähenemised: o (Neo)realism o (Neo)liberalism Regionaalsed organisatsioonid ajaloos II MS järgne nähtus 50ndate ja 60ndate edu Langus 1970ndatel – 3. maailm Uus tõus 80ndate lõpus ja 90ndatel 1980ndad Külma sõja lõpp o Uus suhtumine oostöösse o Rahvusvahelise süsteemi detsentraliseerimine Majanduslikud põhjused
· Reministsents teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub, 12-14t · Tulving oluline keskkond, kus meenutatakse (kodeerimise spetsiifilisuse printsiip) Känkimine. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip(Tulving) Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel Erinevad lähenemised õppimisele Primitiivne õppimine · Harjumine e habituatsioon · Sensitisatsioon Assotsiatiivne õppimine · Käitumuslik lähenemine Klassikaline tingimine Operantne tingimine Kognitiivne lähenemine · Teadmine kui skeem või mentaalne konstruktsioon Mudelõpe (A. Bandura) · Märkamine · Meeldejätmine · Reprodutseerimine · Motivatsioon · Bobo nuku eksperiment Konstruktivistlik lähenemine Lev Võgotski (1869-1934)
siirus. 1. ühelööviline ehk saalkirik 2. kahelööviline kirik 3. basiilika 4. pseudobasiilika (keskmises löövis valgmik puudub) 5. kolmelööviline kirik ehk kodakirik 1. Koor 2. Apsiid 3. Kooriümbriskäik 4. Transept 5. Külgtorn 6. Nelitis ja Nelitistorn 7. Kesklööv, Pikihoone 8. Külglööv Romaani kirikud Prantsusmaal 10-12 sajandil. Palju ehituskoolkondi (üle 10 iseseisva koolkonna) ja erinevad lähenemised. Harmoonia arhitektuurilise ja dekoratiivse külje vahel; jõud, tugevus ja monumentaalsus ühinevad peensuse ja elegantsiga. Mõned koolkonnad kasutavad fassaadidel rikkalikult reljeefe ja skulptuure. Saint- Sernini katedraal Toulouse'is monumentaalne kõrge kääbusgaleriidega kaunistatud nelitisetorn ja arvukad kabelid. Le Puy katedraal - tugevate islami kunsti mõjudega väga harmooniline romaani stiilis ehitis. Cluny kloostrikirik 5-lööviline basiilika kahe transeptiga. Tolle aja
Nimi: Õpperühm: Veebiallikate hindamine Tööleht 1. Otsige veebist materjale vastuolulisel/vaieldaval teemal – nt tuumakatastroof (nuclear armageddon), tüvirakkude eraldamine (“stem cells” abortion), geneetiliselt töödeldud toit, kliima soojenemine, surmanuhtlus, pagulased, enda erialal midagi jne. 2. Püüdke hinnata otsitulemuste hulgast valitud vastuseid (valige 2 vastuseks saadud veebisaiti) kasutades järgnevat küsimustikku. Päring: Geneetiliselt muundatud toit Üldinfot: Kasutasin Google otsimootorit ja otsingusse kirjutasingi oma teema: Geneetiliselt muundatud toit. Vastavusi tuli 70 200. Nendest vastavustest olid kindlasti üle poolte kasutuskõlbmatud, aga minu eesmärgiks oli oluline leida ainult kaks erinevat, teemaga haakuvat veebilehte. Hinnatav veebileht 1 Hinnatav veebileht 2 ...
suurenemist,veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel; Ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel Emotsiooniteooriad Erinevad teoreetilised lähenemised peavad mingit ühte komponenti emotsioonide tekkeahelas teistest olulisemaks. Füsioloogilise kallakuga uurijad peavad oluliseks eelkõige füsioloogilist masinat, mis emotsioone teenindab. Kognitiivse suuna esindajad peavad aga oluliseks maailma mudelit, mille vahendusel maailma tajutakse. Teooriad võib tinglikult jagada järgmistesse tüüpidesse. 1) Psühhoevolutsiooniline emotsioonide teooria. See suund saab alguse Ch.Darwini võrdlevatest uurimustest
Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledz Majandusarvestus kaugõpe Ettevõtjaks kujunemine Presentatsioon Õppejõud Raul Vatsar Tallinn 2009 Ettevõtjaks kujunemisest ja ettevõtte asutamise motiividest Soome uurija Visa Huuskonen on jaganud erinevad ettevõtjaks kujunemist käsitlevad lähenemised nelja rühma: 1) isikusepõhised käsitlused, 2) majanduslikult mõistlikku käitumist rõhutavad käsitlused, 3) sotsiaalkultuurilised kläsitlused, 4) kontaktide võrgustikust lähtuvad käsitlused. Isiksusepõhised käsitlused- kas teatud isiksuseomadused teevad ettevõtjaks Suurbrittania professor Paul Burns teeb vahet omanik-juhtidel ja ettevõtjatel: Omanik-juht (owner-manager) on iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele ning ettevõtte kasvule. Ettevõtja (enterpreneu...
VÕIM JA OTSUSTAMINE Võim on autoriteet, mis on võimeline teisi oma tahtele allutama, teiste inimeste tegusid juhtima. Juhil võib olla võim, kuid mitte autoriteet. Viis võimutüüpi (French, Raven) · Tasustatud võim- tasul põhinev, võimalus pakkuda alluvatele palgatõusu, edutamist vms. Alati olemas. · Sundiv võim karistusel põhinev, alluvad näevad juhti kui karistajat. Võib rakendada kui tahta. · Seaduspärane võim liider on töötajatest kõrgemal positsioonil. Alati olemas. · Soovituslik võim karismaatilisusel põhinev, alluvad näevad juhi omadusi (häid). Seotud autoriteediga ega pruugi olla. · Asjatundja võim alluvad näevad juhti kui väga heade oskustega spetsialisti. Seotud autoriteediga ega pruugi olla. OTSUSTAMINE Otsustamine kui protsess: Otsustamisstiilid: · Ratsionaalne ratsionaalsed otsused baseeruvad uuringutel j...
Karjääri kujundamise paradigmad Piret Jamnes 2.12.2017 Paradigmad 1. Kokkusobitamine (matching) 2. Humanistlik (developmental) 3. Konstruktivistlik 4. Life Design Matchingu paradigma 1. Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja omadused. 2. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. 3. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. 4. Efektiivsuse taotlus. 5. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. 1909 Frank Parsons “Choosing a Vocation” I MS-II MS IQ testimine, isiksuse joonte uurimine, psühhotehnika katsed ja testid. 1959 John J. Holland “A Theory of Vocational Choice” Parsonsi teooria Töötas välja talent-matchingu teooria, millest hiljem kujunes välja Trait and Factor teooria karjääriplaneerimises. Pakkus välja 3-astmelise teooria (enda joonte tundmine, tööturu tundmine ja ratsionaalse otsuse tegemine selle info põhjal). John Lewis Holland (1919-2008...
Tehnoloogilis-majanduslik paradigma – hõlmab kogu majandussektorit k.a organisatsioonilist ning finantsstruktuuri. "Iga tehnoloogiline revolutsioon toob seega aegamööda endaga kaasa uue tehnoloogilis-majandusliku paradigma, millest ettevõtjad, innovaatorid, investeerijad ja tarbijad juhinduvad ... kogu antud paradigma kestuse vältel" (Perez 2002).2 Riigi roll majandusarengus. Innovatsioonipoliitika Mis on peamised lähenemised riigi rollile majandus- ja innovatsioonipoliitikas, kirjelda nende lähenemiste põhisisu ja peamiseid erinevusi? 1)Rahva juhtimine "õige äri juurde", s.t majanduskasvu tegevusspetsiifilise olemuse tunnustamine ajaloolise alguspunktina. 2)Suhtelise eelise loomine "õiges äris". Kõikide edukate, rikkamatele riikidele järelejõudmise strateegiate ühiseks elemendiks on veendumus, et vaba kaubandust ei vajata seni, kuni riik pole loonud suhtelist eelist "õiges" majandustegevuses
tegelase sisemaailm); huvi keskmes objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus; teise ehk “tema” ja “nende” järgimine. 5. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Analüüsikese võib olla nii autor, teos kui lugeja. Autor – tema tahe, maailmavaade ja elukogemus; teos – kui iseseisev tervik, kujundid, tegelased, kompositsioon, ideestik; lugeja – kirjandusteose tähendus sõltub lugejast, iga lugeja loob oma teose. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad) lugeja tõlgendab oma teksti endast lähtuvalt, teeb ise otsuseid ja valikuid loo kohta. Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika). 6. Mis on tõlgendamine? kitsas tähendus - teksti keeleliste tähenduste määratlemine
5%. Operatsioonijärgsed komplikatsioonid on näiteks haavainfektsioon või verejooksud ja need tekivad keskmiselt 5%-l patsientidest. Hilistüsistused (nt armisongade teke, püsiv kõhulahtisus jpm) tekivad 15-20% haigetest ning on reeglina tulemuslikult ravitavad. Üheks riskiks on ka operatsioonijärgne depressioon. ÄRAHOIDMINE: Rasvumise ärahoidmiseks oleks vaja töötada välja efektiivne plaan, milles oleks harivad, käitumuslikud ja keskkondlikud lähenemised, mis aitaksid kontrollida ja ära hoida rasvumist, ning mille koostamisel ühendaksid jõud nii avaliku kui ka erasektorite teadlased, arstid, õpetajad ning põllumajandus- ja toidutööstused. Üheks heaks kohaks, kus kinnitada tervislikke elustiile, on koolid. Koolis on küll võimalus osa võtta kehalise tundidest, kus õpilased saavad regulaarselt võimelda, kuid lisaks sellele peaksid koolid soodustama ka tervislikku toitumist, tagades vastava toiduvaliku kohvikutes ja müügiautomaatides
iseloomust, oluline keskkond, kus meenutatakse, Känkimine. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip. Känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks ( süstematiseeri, seosta). Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip - Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel) Erinevad lähenemised õppimisele. Primitiivne õppimine, tahtlik, tahtmatu, assotsiatiivne õppimine. Käitumuslik lähenemine- klassikaline tingimine (õppimise vorm, mis ilmneb, kui koos esinevad tingitud stiimul ja tingimata stiimul; operantne tingimine (selle lähenemise kohaselt ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil). Kognitiivne lähenemine- teadmine kui skeem või mentaalne konstruktsioon
· Intelligentsus ja andekus kaasasündinud potentsiaal · Palju uurimusi Lewis Terman (1926), kes viis läbi esimese laiaulatusliku longituud-uuringu andekate olemuse kohta Gardner (1993) eristas üheksa intelligentsuse liiki: muusikaline, kehalis-kineetiline, loogilis- matemaatiline, keeleline, ruumiline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik ning eksistentsialistlik intelligentsus. Tunnetusteooriale toetuvad lähenemised · Tunnetuse (mõtlemisprotesside, mälule jm) iseärasused · Sternbergi triaadiline intelligentsusteooria (nt Sternberg, 1999), mis eristab kolm intelligentsuse aspekti analüütiline (võrdlemine ja hindamine; mõõdetav matemaatiliste testidega) loominguline (avastamine ja loomine; testitav piltide joonistamise ning lühijuttude kirjutamisega) praktiline (vilumus praktilistes tegevustes, näiteks teostamine ja rakendamine; mõõdetav igapäevaelus ette
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
